1 REFERAAT 31102004 - ttu.ee...Referaat – Liiv kui Eesti rannikumere maavara 30.11.2004.a. Andres Kask, GAGM 980425 TTÜ Mäeinstituut, 2004.a. 4 Prangli ehitusliiva maardla ja selle

Tallinna Tehnikaülikooli MÄEINSTITUUT

Detsember, 2004

REFERAAT

LIIV KUI EESTI RANNIKUMERE MAAVARA

Tallinna Tehnikaülikool Energeetika teaduskond

Mäeinstituut

Andres Kask, GAGM 980425

REFERAAT

LIIV KUI EESTI RANNIKUMERE MAAVARA

Juhendaja Ph.D. Enno Reinsalu

Detsember, 2004

Referaat – Liiv kui Eesti rannikumere maavara 30.11.2004.a.

Andres Kask, GAGM 980425 TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.

2

SISUKORD TEKST Sissejuhatus 3 Prangli ehitusliiva maardla ja selle laiendus 4 Läänemere Hiiumadala liivamaardla 4 Naissaare liivamaardla 5 Naissaare liivamaardla laiendus 5 Merest liiva kaevandamine Eestis 6 Kaevandamise tehnoloogia 6 Viimased arengud mereliste liivalasundite kasutusele võtus 8 Kasutatud kirjandus ja teemat käsitlevate materjalide loetelu 9 TEKSTILISAD

TEKSTILISA 1. Liivamaardlate varud. 11 TEKSTILISA 2. Teemat käsitlevad ajalehe artiklid.

Estonia peab olema sügiseks betoonkirstus 12 Tugirühm hakkab Estonia betoneerimisele jõuga vastu 13 Estonia vrakk võib jääda katmata 14 Rootsi kaalub Estonia katmise peatamist 15 Rootsi valitsus lükkas Estonia katmise edasi 15 Pranglis liiva kaevandamine oli illegaalne 16 Süvendatud meri õõnestab Prangli saare liivaranda 17 Süvendaja pumpas Naissaare alt mürske 19 Prangli saare lähedal loata liiva kaevandamine tõi kriminaalasja 20 GRAAFILISED LISAD

GRAAFILINE LISA 1. Prangli ehitusliivamaardla ja selle laiendus (PLOKK 1 kuni 3). Alus Eesti baaskaart.

22

GRAAFILINE LISA 2. Läänemere Hiiumadala liivamaardla asukoht. Alus Eesti baaskaart.

23

GRAAFILINE LISA 3. Naissaare liivamaardla asukoht. Alus Eesti baaskaart. 24 GRAAFILINE LISA 4. Naissaare liivamaardla laienduse asukoht. Alus Eesti baaskaart. 25 GRAAFILINE LISA 5. Ehitusliiv ja selle kaevandamine 2003.a. 26

FOTOD

FOTO 1 Pinnasepumpsüvendaja Coastway (www.dredgers.nl). 27 FOTO 2 Pinnasepumpsüvendaja Seaway (www.dredgers.nl). 27



3

REFERAAT

Liiv kui Eesti rannikumere maavara

Referaadi eesmärgiks on tutvustada Eesti territoriaalmeres asuvaid

liivamaardlaid ja merest liiva kaevandamise protsessi Eesti Maavarade loengute

kuulajatele.

Sissejuhatus

Täitematerjali vajadus hüdrotehniliste ehitiste tarbeks Eesti rannajoonel on

muutnud ettevõtted murelikuks. Suure koguse liiva vedamine mandrilt ei ole

otstarbekas. Lahenduseks on liiva kaevandamine merest. Suurettevõte AS

Tallinna Sadam alustas liiva uuringute finantseerimist 1994 aastal. Aastatel

1994 ja 1995 teostati eeluuringud võimalikel liivalasunditel Tallinna ja Muuga

lahe piirkonnas (Helm, 1994, 1995). Liiva oli vaja Muuga sadamast kirdesse

rajatava söeterminali täitetöödeks. Lähim koht liiva saamiseks oli Prangli

ehitusliiva maardla. Kuna varust ei piisanud, siis tuli vaatluse alla võtta

alternatiivid, milleks oli olemasoleva maardla ümbrus ja Naissaarest lõunasse

jääv mereala. 2004. aastal teostati geoloogilised uuringud Naissaare ja

Littegrundi madalatel. Nimetatud alad liideti Eesti Maavarade Komisjoni 11.

novembri 2004.a. protokollilise otsusega nr 04-61 Naissaare liivamaardlaga.

Liiva on Eesti territoriaalmeres uuritud ka hoopis teisel otstarbel. Nimelt pärast

parvlaeva Estonia hukku tekkis idee katta merepõhjas lebav laeva frakk liivaga.

Selleks teostati geoloogilised uuringud Hiiumaa lähedal Hiiu madalast loodes

asuval liivalasundil ning kinnitati varu. Liiva oli plaanis kasutada tööde

esimeses järgus pärast frakki katmist presendiga. Katmiseni aga Rootsi

valitsuse ja hukkunute omaksete vastuseisu tõttu ei jõutud (tekstilisa 1, Eesti

Päevaleht, 12.01.1996; 19.03.1996; 20.04.1996; 23.04.1996; 20.06.1996).

Eesti rannikumere liivamaardlate varude jagunemine on toodud tabelis 1

(tekstilisa 2).



4

Prangli ehitusliiva maardla ja selle laiendus

Maardla asub Prangli saarest ligikaudu 1 km lõunas 6 m ja 20 m

samasügavusjoonte vahemikus (graafiline lisa 1). Prangli ehitusliiva maardla

(pindala 32,80 ha) varu (328 tuh m3) kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni poolt

09.07.1992. a. (protokoll nr 045). Liiva paksuseks varu arvutamisel võeti 1

meeter.

Prangli ehitusliivamaardla laiendus asub maardlast lõunas ja idas (graafiline lisa

1, plokid 1 kuni 3). Prangli ehitusliiva maardla laiendus on jagatud liiva

peensusmooduli alusel kolmeks plokiks (Kask jt., 2003). Plokk 1 ja 3 piires on

liiva peensusmoodul üle 1,3. Plokis 2 jääb peensusmoodul alla 1,3 (maa-aines).

Liiva suurim paksus on maardlas 6,5 m. Maardla laienduse piires esineb

valdavalt ülipeenliiv (peensusmoodul < 1) ja peenliiv (peensusmoodul 1,5 kuni

2,0).

Keskmine ehitusliiva kihi paksus on 1. plokis 1,18 m ja 3. plokis 2 m.

Keskmine maa-ainese kihi paksus on 2. plokis 2,38 m. Nimetatud kihi paksused

olid ka maardla varu arvutamise aluseks.

16. juunil 2003. aastal kinnitati Eesti Maavarade Komisjonis Prangli ehitusliiva

maardla laienduse ehitusliiva varu 225 tuh m3 pindalal 17,61 ha ja maa-aines

mahuga 642 tuh m3, pindalal 26,99 ha.

Läänemere Hiiumadala liivamaardla

Hiiu madala liivamaardla paikneb Kõpu poolsaarest põhja pool Hiiu madala

loodeserval (Kask, Talpas, jt., 1996) (graafiline lisa 2). Meresügavused on siin

20 kuni 30 m. Liivamaardla koosneb 1. plokist. Siin levib liiv

peensusmooduliga 1,0 kuni 1,6 (väga peen- ja peenliiv).

Varude arvutamisel on liiva paksuseks võetud 72 ha 0,5 m ja 207,5 ha 1 m.

Eesti Maavarade komisjon kinnitas (Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline

otsus Nr. 96-25) Läänemere Hiiumadala liivamaardla ehitusliiva aktiivsed

tarbevarud 279 ha pindalal koguses 2435 tuh. m3.



5

Naissaare liivamaardla

Naissaare ehitusliiva maardla paikneb Naissaarest lõunas (ligikaudu 1 km) 6 m

ja 30 m samasügavusjoonte vahemikus (graafiline lisa 3).

Naissaare liivamaardla piires esineb liiva erineva paksuse ja kvaliteediga.

Maardla jaguneb kaheks plokiks. Plokis 1 esineb ehitusliiv (peensusmoodul 1,3

ja suurem). Plokis 2 asub maa-aines. Naissaare liivamaardlas on valdavalt

tegemist väga peenliiva (peensusmoodul 1,0 kuni 1,5) ja ülijämeliivaga

(peensusmoodul üle 3,0).

Liivalasundi lamami moodustab kohati moreen, paiguti aga jääjärveline savi.

Selget seaduspära moreeni ja savi levikul maardla piires ei esine.

Plokis 1 on ehitusliiva kihi keskmine paksus 1,83 m. Plokis 2 on maa-ainese

kihi keskmine paksus 2,35 m. Maksimaalne ehitusliiva kihi paksus on 1. plokis

8,8 m. Suurim maa-ainese kihi paksus on 2 plokis 9,7 m.

Naissaare liivamaardla varu 4303 tuh m3, pindalal 235 ha on kvalifitseeritud

ehitusliiva aktiivse tarbevaruna Keskkonnaministri 2003 aasta 15 septembri

käskkirja nr 641 alusel.

Naissaare liivamaardla laiendus

Naissaare liivamaardla laiendus paikneb Naissaare ja Littegrundi madala

piirkonnas (graafiline lisa 4). Naissaare liivamaardla laiendus jaguneb kaheks

plokiks. Mõlemas plokis esineb ehitusliiv (peensusmoodul 1,3 ja suurem).

Naissaare liivamaardla laienduses on valdavalt tegemist peenliivaga

(peensusmoodul 1,5 kuni 2,0). Plokis 1 on ehitusliiva kihi keskmine paksus

1,51 m ja 2. plokis 1,42 m.

Naissaare liivamaardla laiendusel on Eesti Maavarade Komisjon soovitanud

kinnitada seisuga 11.11.2004.a. ehitusliiva aktiivse tarbevaru 68,05 ha pindalal

984 tuh m3.



6

Merest liiva kaevandamine Eestis

Liiva kaevandamine algas Prangli ehitusliivamaardlast ja selle laiendusest 11

septembril 2003. a. hollandi ettevõttele BOSKALIS kuuluva

pinnasepumpsüvendajaga Coastway (foto 1), mis mahutab ligikaudu 3000 m3

liiva. Liiv transporditi Muuga söeterminali ehitusele täitematerjaliks.

Naissaare liivamaardlast alustati liiva kaevandamist 8 novembril 2003.a. samuti

pinnasepumpsüvendajaga Coastway.

Hiljem alustas liiva kaevandamist ka teine pinnasepumpsüvendaja Seaway, mis

mahutab ligikaudu 12000 m3 liiva.

2003. aastal kaevandatud ehitusliiva kogused on toodud tekstilisas 1 ja

graafilises lisas 5. Ligikaudu 60 % Eestis 2003.a. kaevandatud ehitusliiva

mahust kaevandati merest.

Kaevandamise tehnoloogia

Pinnasepumpsüvendaja sõidab töö piirkonda ja laseb vette torustiku, mille otsas

on süvenduspea. Vee survesüsteemi abiga lõikab ning kulutab süvenduspea

pinnasekihti ning pumpab selle läbi torustiku settebasseini. Settebasseinis

pinnas settib ning vesi eemaldatakse ülevoolusüsteemi abil. Peale laadimist

tõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab soovitud pinnase paigalduskohta,

kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas kaadatakse.

Sõltuvalt ilmast ja hoovustest valitakse kaevandamise skeem, mis võib olla kas

ühe või kahesuunaline. Ühesuunalise kaevandamise puhul läbib

pinnasepumpsüvendaja kaevandamisala pideva joonena. Kahesuunalise skeemi

puhul jaotatakse kaevandamisala süvenduspea laiusteks liinideks, ühe liiniga

minnakse ja teisega tullakse. Iga liikumisega kaevandatakse sõltuvalt lasundi

paksusest ligikaudu kuni 0,4 meetri paksune kiht.

Pinnasepumpsüvendaja põhiosad:

KERE



7

Keres paiknevad mootorid, pumbad, meeskonna kajutid, sild navigatsiooni- ja

kontrollruumidega

SETTEBASSEIN

Settebasseinis on merepõhjast pumbatud pinnas.

TORUSTIK

SÜVENDUSPEA

Süvenduspea on kinnitatud merepõhjas asuva torustiku otsa. Selles toimub

survevee ja pumba abil pinnase veega segamine ning selle pumpamine

settebasseini. Süvenduspea on vahetatav vastavalt kaevandatava pinnase

iseloomule.

POSITSIONEERIMISSÜSTEEM

Jaguneb kaheks osaks:

1. Süvenduspea ja torustiku positsioneerimissüsteem

See koosneb rõhuanduritest, mis on ühendatud arvutiga ning mille kaudu saab

kontrollida süvenduspea asukohta laeva asukoha suhtes.

2. Kaevandamise positsioneerimissüsteem

Tööarvuti arvutab laeva tegeliku asukoha ja süvenduspea asukoha

koordinaadid. Laeva ning süvenduspea asukohta on võimalik reaalajas jälgida

navigatsiooniekraanil. Viimane kuvab ning salvestab süvenduspea ja laeva



8

asukoha kaevandatava ala suhtes. Laeva kurss määratakse gürokompassi abil.

Koordinaatide arvutamisel kasutatakse diferentsiaalplokist saadud parandusi.

Navigatsiooniekraanil on jälgitav ka süvenduspea asukoht kaevandamisalal

vertikaallõikes, see võimaldab jälgida süvenduspea sügavust ja kaugust

kaevandamise piirsügavusest. Jälgitavad on ka kõikvõimalikud takistused nagu

metallesemed, kivid jms.

Viimased arengud mereliste liivalasundite kasutusele võtus

Praeguseks on Prangli ehitusliivamaardlast ja selle laiendusest kaevandamine

alanud ja ka lõpetatud (graafiline lisa 5). Seoses sellega on esile kerkinud ka

mõned probleemid.

Prangli ehitusliivamaardla ja selle laiendusest kaevandamine on ka

ajakirjanduses käsitlemist leidnud. Viimane artikkel ilmus Postimehes 22

novembril käesoleval aastal. Tõstatatud on küsimus kaevandamise mõjust

Prangli lõunarannikule. Nimelt on Viimsi valla keskkonnainspektorid juhtinud

tähelepanu asjaolule, et Prangli kagutipust Liivsääre neemelt on merre kantud

liiva (tekstilisa 2, Postimees, 22.11.2004). Liiva kulutust näitavad ka 2004.

aasta Prangli ehitusliivamaardla ja selle laienduse kaevandamise järgse

keskkonna seire (Kask, jt., 2004) tulemused.

Naissaare liivamaardlast kaevandamine peatati mitmel korral seoses

lõhkekehade esinemisega kaevandatavas liivas (tekstilisa 2, Postimees

03.12.2003). Seoses täiteliiva suure vajadusega tõenäoliselt kaevandamist

Naissaare liivamaardlast jätkatakse järgnevatel aastatel.



9

Kasutatud kirjandus ja teemat käsitlevate materjalide loetelu

Kask, J., Talpas, A., Puurmann, T., Suuroja, S., Fiske, M. Liiva ja kruusa

uuring Hiiumaa põhjaranniku lähedal merepõhjas. Eesti Geoloogiakeskuse

Meregeoloogia ja Geofüüsika osakond, Jebsens ACZ. 1996, Tallinn. 23 lk.

Helm, A. Muuga Sadama täite- ja ehitusliiva otsingu aruanne. Prangli saarest

lõunas asuv polügoon. RAS REI, Tallinn,1994.

Helm, A., Dzilna, J. Muuga Sadama täite- ja ehitusliiva otsingu aruanne.

Naissaarest lõunas asuv polügoon. RAS REI, Tallinn,1995.

Kask, A. Prangli ja Naissaare liivamaardla ning nendest kaevandamise mõju

merekeskkonnale. Talveakadeemia artiklite kogumik. Tallinn, 2004 (trükki

suunatud).

Kask, A., Kask, J., Korneev, V. Grain-size distribution and bedding conditions

of Prangli and Naissaar sand deposits located in the Estonian coastal sea.

Bulletin of Unicone. Riga, 2004 (trükki suunatud).

Kask, J., Kask, A. Naissaarest lõunas asuva liivalasundi geoloogiline uuring.

Käsikiri Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudis, Tallinn, 2003,

18 lk.

Kask, J., Kask, A., Kõuts, T., Sipelgas, L., Erm, A., Raudsepp, U., Martin, G.,

Kotta, I., Kotta, J. Naissaare liivamaardla kaevandamise aegne keskkonna seire.

TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn, 2004. 23 lk.

Kask, J., Kask, A., Liiv, U., Liiv, T., Sipelgas, L., Erm, A., Kotta, I., Kotta, J.,

Martin, G., Järvik, A., Soomere, T. Prangli ehitusliivamaardla ja selle laienduse



10

kaevandamise eelne ja aegne keskkonna seire. TTÜ Meresüsteemide Instituut.

Tallinn, 2003. 30 lk.

Kask, J., Kask, A., Martin, G., Kotta, I., Kotta, J., Järvik, A. Naissaare

liivamaardla kaevandamise keskkonna seire. Kaevandamise eelne seire. TTÜ

Meresüsteemide Instituut, Tallinn, 2004. 34 lk.

Kask, J., Kask, A., Soomere, T., Kõuts, T., Elken, J., Raudsepp, U., Martin, G.,

Kotta, J., Järvik, A.,. Naissaare liivamaardla kaevandamise keskkonnamõju

hindamise aruanne. Käsikiri Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide

Instituudis, Tallinn, 2003, 61 lk.

Kask, J., Soomere, T., Kask, A., Kõuts, T., Martin, G., Kotta, I., Järvik, A.,

Kangur, M., Peterson, K., Ottesson, R. Prangli ehitusliivamaardla ja selle

laienduse kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Eesti

Geoloogiakeskuse geoloogiafond. Tallinn. 2003. 58 lk.

Kask, J., Suuroja. S., Talpas. A., Kask. A., Sinisalu. R. Prangli ehitusliiva

maardla laienduse geoloogiline uuring. käsikiri OÜ Eesti Geoloogiakeskuse

geoloogiafondis. Tallinn. 2003. 16 lk.

Kask, J., Kask, A., Kotta, J., Kotta, I., Martin, G., Eschbaum, R., Saat, T.

Prangli ehitusliivamaardla ja selle laienduse kaevandamise järnge keskkonna

seire. I aasta. Käsikiri Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudis,

Tallinn, 2004, 61 lk.



11

TEKSTILISA 1.

Liivamaardlate varud

PR

AN

GL

I EH

ITU

SLIIV

A M

AA

RD

LA

LÄ

ÄN

EM

ER

E H

IIUM

AD

AL

A

LIIV

AM

AA

RD

LA

PRA

NG

LI E

HIT

USL

IIVA

MA

AR

DL

A

LA

IEN

DU

S

NA

ISSAA

RE

LIIV

AM

AA

RD

LA

NA

ISSAA

RE

LIIV

AM

AA

RD

LA

LA

IEN

DU

S

EHITUSLIIV (m3) 328 000 2 435 000 225 000 4 303 000 984 000 PINDALA (ha) 32,80 279,00 17,61 235,00 68,05 MAA-AINES (m3) 642 000 2 622 000 PINDALA (ha) 26,99 111,70

KOKKU 328 000 2 435 000 867 000 6 925 000 984 000

MAARDLA NIMETUS KAEVANDATAV

VARU (m3)

2003. a. KAEVANDATUD

(m3) PRANGLI EHITUSLIIVA MAARDLA JA

SELLE LAIENDUS 504000 492000 NAISSAARE LIIVAMAARDLA JA SELLE

LAIENDUS 2983000 1745000



12

TEKSTILISA 2.

(12.01.1996) BNS Eesti Päevaleht

Estonia peab olema sügiseks betoonkirstus Rootsi mereamet valis eile reisiparvlaeva Estonia vrakki katma neljast firmast moodustatud konsortsiumi, mis peab laeva betoonkirstu valama tänavu 1. septembriks. Konkursi võitnud konsortsiumisse Nordic Marine Contractors JV kuuluvad Rootsi firmad NCC ja Jebsens ACZ, Norra firma Eeg-Henriksen ja Hollandi firma Smit Tak. Firmad peavad alustama vraki katmist juba jaanuaris, ütles Rootsi mereameti pressiesindaja Lars Bronow. "Tööd tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik," lisas ta. Konkursi tingimuste järgi peavad katjad respekteerima Estonia vraki puutumatust ning betoonkate peab olema tõepoolest kindel. Parvlaeva katmine on vajalik selle kaitsmiseks rüüstajate eest. Tööde esimeses järgus kaetakse vrakk tohutu presentkangaga, mille peale pannakse kiht liiva, teatas agentuur AP. Liivale laotakse kaks kihti 15-sentimeetrise läbimõõduga betoontahvleid ja nende peale pannakse kahe meetri paksune kiht umbes greipfruudi suurusi kive. "Kogu personal saab eriväljaõppe. Kõik töölised peavad end ülal pidama nii, nagu tegutseksid nad kalmistul," ütles NCC projektijuht Per Nilsson AP-le. Estonia katastroofis ellu jäänute survegruppide hinnangul peaks katmiseks kuluvat 296 miljonit Rootsi krooni (515 miljonit Eesti krooni) kasutama hoopis surnukehade ülestoomiseks või ohvrite perede abistamiseks. "Nad kavatsevad lasta merre kive, katta surnukehad liiva ja betooniga. Aga nad ju ei tea, kas surnukehi on ka väljaspool vrakki põhjamudas," ütles Estonia ohvrite ja nende sugulaste ühenduse esimees Lennart Berglund Rootsi agentuurile TT. Estonia katastroofis hukkunute omaste tugirühma juhi Gunnar Bendreuse kinnitusel on 90 protsenti hukkunute sugulastest laeva betooniga katmise vastu. "See on omastele psühholoogiliselt väga raske, kuid Rootsi transpordiminister Ines Uusmann ei soovi meid kuulda võtta," nentis Bendreus. Bendreus avaldas imestust, kuidas saab Rootsi ainuisikuliselt otsustada rahvusvahelistes vetes lebava laeva katmist. "Estoniaga hukkusid 24 riigi kodanikud, nüüd näitab Rootsi nendele maadele, milline on Rootsi demokraatia," lausus rahvusvahelise tugirühma esimees. Estonia katastroofis hukkunute omaste rahvusvaheline tugirühm on alternatiivina välja pakkunud idee katta 50-80 meetri sügavuses Läänemere põhjaosas Utö saarestiku lähedal merepõhjas lamav laev terasvõrguga.



13

Teadaolevalt pakkus üks vrakikatmise konkursi võitnud firmadest, NCC välja võrguga katmise võimaluse. Rootsi ajakirjanduse andmetel oleks võrguga katmine maksnud ligi kolm korda vähem kui betooniga katmine - 100 miljonit Rootsi krooni (170 miljonit Eesti krooni). Eesti lipu all sõitnud Estonia uppus tormis ülemöödunud aasta 28. septembril. Katastroofis hukkus üle 850 inimese ning pääses vaid 137 inimest. Enamik Läänemere-äärseid riike on juba kuulutanud Estonia uppumiskoha hukkunute matmispaigaks.


Tugirühm hakkab Estonia betoneerimisele jõuga vastu Reisiparvlaeval Estonia hukkunute omaste tugirühm kavatseb jõuga takistada Rootsi valitsuse kava katta vrakk rüüsteretkede vältimiseks betooniga. "Kui Rootsi valitsus kavatseb tõesti Estoniat betooniga katma hakata, on meil plaanis saata sinna laev, mis püüab seda takistada," ütles tugirühma esimees Gunnar Bendreus. Rootsi mereamet valis jaanuari algul Estonia vrakki katma neljast firmast moodustatud konsortsiumi, mis peab laeva betoonkirstu valama tänavu 1. septembriks. Eeltöödega oli kavas alustada juba jaanuaris. "Meie õnneks on jää seni takistanud betooniga katmise eeltööde algust," märkis Bendreus, kelle kinnitusel on ligi 96 protsenti tugirühma liikmetest Estonia betooniga katmise vastu. "Meile pole keegi põhjendanud, miks seda on vaja teha," tähendas Bendreus. Rootsi mereameti pressiesindaja Lars Bronowi sõnul kaetakse Estonia betooni ja liivakiviga. Töö maksumus on 296 miljonit Rootsi krooni (515 miljonit Eesti krooni). Bendreuse kinnitusel läheb Estonia betooniga katmine maksma vähemalt 600 miljonit Rootsi krooni. "Seda raha aga Rootsil ei ole," märkis tugirühma esimees. Estonia katastroofis ellu jäänute survegrupid leiavad, et katmiseks kulutatavat raha oleks mõttekam kasutada surnukehade ülestoomiseks või ohvrite perede abistamiseks. Hukkunute omaste rahvusvaheline tugirühm on alternatiivina välja pakkunud idee katta 50-80 meetri sügavuses Läänemere põhjaosas Utö saarestiku lähedal merepõhjas lamav Estonia terasvõrguga. Rootsi ajakirjanduse andmetel maksaks võrguga katmine ligi kolm korda vähem kui betooniga kinni matmine. Tööde esimene järk on vraki katmine tohutu presentkangaga, mille peale pannakse kiht liiva, teatas agentuur AP. Liivale laotakse kaks kihti 15-sentimeetrise läbimõõduga betoontahvleid, nende peale pannakse kahe meetri paksune kiht umbes greipfruudisuurusi kive. Eesti lipu all sõitnud Estonia uppus tormis ülemöödunud aasta 28. septembril. Katastroofis hukkus üle 850 inimese.



14

(20.04.1996) Kristi Malmberg Eesti Päevaleht

Estonia vrakk võib jääda katmata

Rootsi peaminister Göran Persson kaalub parvlaeva Estonia vraki betooniga katmise otsuse tühistamist. Rootsi uus peaminister Göran Persson kaalub Baltic News Service-i andmetel Estonia betooniga katmise otsuse tühistamist. Valitsusallika sõnul suhtub Persson Estonia katastroofi ohvrite lähedaste ning ellujäänute arvamusse suurema mõistmisega pärast kirja saamist ühelt ellujäänult, kes palus valitsust oma meelt muuta. Estonia hukkunute omaste rahvusvahelise tugigrupi DIS juht Gunnar Bendreus ütles, et loomulikult loodavad hukkunute omaksed uue peaministri peale, kuid tõenäoliselt ei muutu midagi. "Peaminister ütles ainult, et vaatab otsuse betooniga katmise kohta uuesti läbi, ta ei lubanud ju midagi," nentis Bendreus. Seni on Rootsi valitsus otsustanud katta Estonia betoonkihiga ning muuta see alaliseks rahupaigaks. Ettevalmistused laeva katmiseks betooniga peaksid algama sel nädalavahetusel. Rootsi kava vastu on avaldanud tugevat protesti Estonial hukkunute omaste ühendused, kes on lubanud kasvõi jõuga takistada Estonia betooniga katmist. "Mul on Stockholmi sadamas üks laev valmis, millega merele minna, kui hakatakse betooniga katma," teatas Bendreus. Samas nentis ta, et hukkunute omaste takistamiskatsed võivad ainult ajakirjanduse tähelepanu äratada, sest "kedagi kohapeal maha lasta me ei kavatse". Täna peab Estonia hukkunute tugigrupp Memento Mare Tallinnas koosolekut. Bendreusi sõnul korraldavad kokkutulnud pärast koosolekut Rootsi saatkonna ees demonstratsiooni. Seejärel antakse saatkonnale üle pöördumine, milles nõutakse hukkunud parvlaeva katmist mitte betooni, vaid võrguga. "Rootsi valitsus pole seni hukkunute omaste arvamust kuulda võtnud," tõdes Bendreus. Bendreuse sõnul on laeva betooniga katmine lisaks ebaeetilisusele ka kohtuprotsesse takistav asjaolu. õnnetuses ellujäänud ning hukkunute omaksed on algatanud hulga kohtuasju, ühe neist Estonia ehitanud Saksa laevatehase vastu. "Meil on tugirühmad 24 maal, kes kõik on betoneerimise vastu, kuid Rootsi valitsus ajab ikka oma jonni," ütles Bendreus. Ajakirjanduses korduvalt avaldatud väidete kohaselt võib hukkunud Estonia pardal olla hulgaliselt salakaupa, muu hulgas metalli- ja narkootikumikoormaid. Seni pole ükski Rootsi kohus laevavraki betooniga katmist keelustanud, on jäänud veel ainult Rootsi peakohus. "Kui ka sealt tuleb eitav vastus, kaebame asja edasi rahvusvahelisse Haagi kohtusse," ütles Bendreus. Ligi 850 inimesega 1994. aasta septembris põhja läinud Estonia vrakk lebab merepõhjas 50-80 meetri sügavuses Läänemere põhjaosas Utö saarestiku lähedal.



15


Rootsi kaalub Estonia katmise peatamist Estonia betooniga katmist tuliselt pooldanud Rootsi transpordiminister Ines Uusmann on valmis katmistöid peatama. "Kui meil on vaja kindlustada tõendite hankimine Estonia katastroofiga seotud kohtuprotsessideks, siis me lõpetame vraki katmistööd praeguses etapis," ütles Uusmann Rootsi infoagentuuri TT teatel. Praegu tugevdatakse Estonia hukkumiskohal kivivallide kuhjamisega merepõhja ning Uusmanni sõnul võidakse sellega piirduda. "On vaid üks põhjus, miks me hoiame kinni otsusest katta laev betooniga. Vrakk peab saama kaitse hauarüüstajate eest," ütles Uusmann. Pühapäeval Hiina-visiidilt Stockholmi naasnud Rootsi transpordiminister kinnitas, et valitsus arutab Estonia katmise küsimust uuesti. "Ma tahan teada saada rohkem fakte. Me peame jälgima ja analüüsima, mis toimub Estonia hukuga seotud rahvusvahelistel kohtuprotsessidel," ütles Uusmann. Rootsi peaminister Göran Persson ütles laupäeval, et Estonia katmistöid ei peatata enne, kui Rootsi valitsus on asja uuesti arutanud. Uuesti arutamine ei tähenda aga katmistööde peatamist. "Seni pole toodud põhjusi, mis sunniksid otsust muutma, kuid me peame arvestama hukkunute omaste arvamust," ütles Persson. Saksa laevakompanii Meyer Werft ühines nädalavahetusel Estonia hukus kannatanute omaste protestidega laevavraki katmise vastu. Laevatehas peab lisaks seni Estonia hukku uuriva rahvusvahelise komisjoni poolt läbi viidud laeva vöörivisiiri uuringutele vajalikuks uurida põhjalikumalt ka laevavraki esiosa ja sealseid murdekohti. Tuleks uurida kinnituspolte, lukukohti ja visiiri sulgemiseks kasutatavaid hüdraulilisi seadmeid, ütles laevatehase advokaat Werner Hummel Dagens Nyheteris avaldatud kirjas. Estonia hukkunute tugirühma juht Gunnar Bendreus on Baltic News Service-ile öelnud, et pärast Estonia hukku uuriva rahvusvahelise komisjoni raporti valmimist tahab ta Meyer Werfti tehase kohtusse kaevata. Rootsi poliitilised vaatlejad prognoosivad TT teatel, et Rootsi valitsus hakkab Estonia katmist arutama neljapäeval.

(20.06.1996) Kärt Karpa Eesti Päevaleht

Rootsi valitsus lükkas Estonia katmise edasi Rootsi valitsus otsustas Läänemerel hukkunud parvlaeva Estonia katmise edasi lükata, ütles Rootsi transpordiminister Ines Uusmann eile Soome uudisteagentuurile TT. Eile pärastlõunal peaminister Göran Perssoni juhtimisel Estonia betooniga katmist arutanud Rootsi parlamendiparteid jõudsid üksmeelele, et Estonia vraki



16

betooniga katmine lükatakse edasi. Baltic News Service-i teatel ei otsustanud Rootsi parteid, mis ajani laevavraki katmine edasi lükatakse. Hollandi laev Volvox Iberia katab praegu Estonia ümbrust liivaga. Merepõhja on juba rajatud seitse kivivalli, põhi on kaetud kalli tekstiilkanga ja kiviklibuga. Vraki betoonplaatidega katmine pidi algama augustis, Hollandis on juba alustatud spetsiaalse betoonvõrgu valmistamist. Estonial hukkunute omaste rahvusvahelise tugirühma juht Gunnar Bendreus nimetas vraki betooniga katmise edasilükkamist suureks saavutuseks. "Hukkunute omaksed ei soovi betooniga katmist," kinnitas ta. ühenduse Memento Mare juhatuse esimehe Raivo Hellermaa väitel saab laeva halbade inimeste eest kaitsta ka üsna odavate vahenditega. "Usun, et need, kes on tahtnud vraki juurde minna, on seal juba käinud," tõdes ta. Hellerma sõnul peaks Estonia vrakk merepõhja jääma. "Kui jätta kõrvale see, et laev on meie kõigi jaoks eriline, on ta vaid üks maailma paljudest uppunud laevadest. Minu arvates ei peaks seal üldse midagi toime panema, ja sama leiavad peaaegu kõik Eestis elavad kannatanud," kinnitas Hellermaa. Rahvusvaheline tugirühm on arvamusel, et hukkunutele tuleb tagada hauarahu, kinnitas Bendreus. Tema sõnul tuleks laev katta võrguga ning varustada see alarmiga. "See oleks tunduvalt odavam kui vraki betooniga katmine," märkis Bendreus. Bendreus ja Hellermaa pole rahul sellega, et vraki katmise või mittekatmise otsustab üksnes Rootsi parlament. Eesti ega Soome pole oma kindlat seisukohta väljendanud. "On skandaalne, et Tiit Vähi valitsus pole oma rahva huvide kaitsmisel midagi teinud. Eesti valitsus ütleb vaid, et usaldab Rootsi valitsust," sõnas Bendreus. "Eesti valitsusel selles küsimuses seisukoht puudub," nentis ka Hellermaa. Mõte, et Estonia vraki peaks üles tõstma, kuulub Hellermaa arvates ulmemaailma. "Loomulikult leiaks ülestõstmisele väga inimliku põhjuse. Me ei kujuta aga ettegi, milline on laev seestpoolt. Olen sel teemal vestelnud paari arsti-patoloogiga ja kujutan seda pilti endale natuke ette. Ei tahaks seda näha," nentis Hellermaa. 1994. aasta 28. septembril uppunud Estonial hukkus 852 inimest, surnukehi on aga leitud ainult 95. Arvatakse, et suur osa ohvritest jäi laeva sisemusse. Rootsi transpordiminister Uusmann kohtus eile Estonial hukkunute omaste esindusega. "Vraki katmise edsilükkamine ei tähenda veel, et nüüd võib hakata surnukehi välja tooma," ütles Uusmann. Küsitlemisel selgus, et 90 protsenti omakseid on vraki katmise vastu.

(30.01.2004.a.) Postimees

Pranglis liiva kaevandamine oli illegaalne

Möödunud aasta detsembris Prangli elanike kaebust uurima hakanud keskkonnainspektsiooni Harju osakond tuvastas, et AS Tallinna Sadama



17

tellimusel Muuga sadama söekai ehituseks liiva kaevandanud laeva meeskond ammutas nädalaga ebaseaduslikult 34 640 kuupmeetrit liiva. Süvenduslaeva Coastway (pildil) poolt 28. novembrist 3. detsembrini Prangli saare juures läbi viidud Eesti seni suurim ebaseaduslik kaevandamine tõi riigile maavara ressursimaksu hindades kahju 100 456 krooni. Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna juhataja Tiia Kaar ütles, et uurimisel leidis kinnitust Prangli elanike mure selle kohta, et merd on lubatust tunduvalt sügavamaks kaevatud. «Coastway pumpas liiva välja täiesti lubamatust kohast väljastpoolt maardlat, milleks polnud mingit luba,» märkis Kaar. Lisaks kriminaalasjale menetles inspektsioon ka väärteo asja, mille käigus tuvastati, et sama laeva meeskond ammutas Naissaare maardlast liiva juba 8. novembril, kuigi sellekohane luba jõustus alles 3. detsembril. Toimunu eest vastutanud ehituse peatöövõtjale AS Merkole määrati 5000-kroonine trahv.

(22.11.2004.a.) Küllike Rooväli, Postimees

Süvendatud meri õõnestab Prangli saare liivaranda Kuigi politseiuurija leidis, et mullu Prangli all keskkonnakaitsjate väitel ebaseaduslikult merepõhjast liiva kaevandanud Muuga sadama ehitajal pole süüd, on meri aasta jooksul minema uhtunud ühe Prangli saare neeme. Kui süvenduslaev Coastway mullu Muuga uue söeterminali ehituseks firma Merko Ehitus ülesandel Harjumaal Prangli saare külje alt merepõhjast liiva ammutama hakkas, ennustasid kohalikud, et kaevamistööde tagajärjel hakkab meri saart lõhkuma. Nüüd väidab Viimsi keskkonnakaitseinspektor Fred Lainjärv, et kardetud tulemus ongi käes. Aastaga on meri viinud minema saare ühe neeme – Liivsääre. Uurimine jooksis liiva «Lained uhtusid selle minema ilmselt lähedale merepõhja uuristatud süviku täiteks,» selgitas Lainjärv. «Kuigi kuni eelmise nädalani suuri torme polnud olnud, on meri viinud ära esialgsel hinnangul 8000–10 000 kuupmeetrit rannaliiva.» Lainjärve sõnul on täielikult kadunud saare looduskaitsealuse Kaguotsa luidete juures Liivsääre nime kandev neemeots, samuti on märksa laugemaks ja madalamaks muutunud merepoolsed luited. «Varem sai ujuma minnes luidetelt alla veereda, nüüd on seal lauge liivarand,» võrdles Lainjärv. «Meri on küll liiva toonud ja viinud varemgi, kuid mitte kunagi nii suures koguses.» Sama kinnitab ka kõrval elav Lembit Tammsaar,



18

kes on näinud küllalt liivade liikumist. «Midagi tõestada on väga raske ja ilmselt selgub kaevandamise tegelik mõju alles aastatega, kui neem enam ei taastugi,» märkis Tammsaar. Viimsi vallavalitsus saatis novembri alguses keskkonnaministeeriumile kui liiva kaevandamise keskkonnalubade väljastajale taotluse läbi viia põhjalikud ja pikemaajalised uuringud, et selgitada intensiivistunud erosiooni põhjuseid ja võimalikke tagajärgi. Mullu detsembris algatas keskkonnainspektsioon (KKI) kriminaaluurimise, sest Prangli elanike kaebust uurima hakanud KKI Harju osakonna töötajad tuvastasid, et AS Tallinna Sadama tellimusel Muuga sadama söekai ehituseks liiva kaevandanud laeva meeskond ammutas lisaks loaga lubatule nädalaga väidetavalt ebaseaduslikult 34 640 kuupmeetrit liiva. Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna juhataja Tiia Kaar ütles, et Coastway pumpas liiva ka väljastpoolt maardlat, milleks polnud luba. Inspektsioon ei nõustu Kuigi keskkonnainspektorid olid enam kui kindlad selles, et hävitustöö tegi merepõhjas Hollandi lipu all sõitev Coastway, pole uurimist jätkanud politsei seda kinnitanud. Sest vee alla ju ei näe. Põhja politseiprefektuuri Ida-Harju osakonna uurija Natalja Kutepova lõpetas tänavu juulis kriminaalasja, põhjendades seda seaduserikkumise puudumisega. Tema hinnangul kaevandas Coastway liiva loaga ettenähtud piirkonnas ja vastupidine pole tõestatud.Keskkonnainspektsioon politseiga ei nõustunud ning pöördus uurimise uuendamiseks riigiprokuratuuri poole. Kaar märgib oma kirjas prokuratuurile, et ebaseaduslik kaevandamine on otseselt tõendatud veeteede ametis salvestatud radarivaatluste andmetega ja Prangli postipaadi kapteni Ivar Piirisaare tunnistustega. Riigiprokuratuur jättis Kaare kaebuse rahuldamata, riigiprokurör Anna Kasesalu märkis oma kirjas 11. novembril, et kaevandamine väljaspool lubatud piirkonda pole kinnitust leidnud. Prokuröri väitel on tuvastatud küll laeva liikumine, mitte aga tegevus kaevandamisel. Kaar ütles Postimehele, et KKI kaalub hetkel tõsiselt võimalust esitada Tallinna ringkonnakohtusse kaebus riigiprokuratuuri määruse peale.



19

(03.12.2003) Küllike Rooväli Postimees

Süvendaja pumpas Naissaare alt mürske

Kaks nädalat tagasi Naissaare lõunatipu lähedalt Muugale rajatava hiigelkai täiteks pinnast pumpama hakanud imurlaeva meeskond kohkus, kui selgus, et koos sõmera liivaga kolisevad pumba jõul laeva ka kümned mürsud. Mööda torusid Hollandi laeva Coastway kõhtu jõudnud mürsud pumbati mõni aeg hiljem Muugale jõudnud laevast koos lastiga mööda raudtoru edasi kaldale, kuhu veetud liivapatja vormivad ehitajad söekaiks. Kaldal noppisid liiva laiali lükkavad kopamehed mürsud välja ja need laoti demineerijate saabumiseni hunnikusse. AS Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov ütles, et firma kutsus kaevetöid turvama kaitseväe, mille pioneeriüksused tegid mürsud kahjutuks. «Oleme kaitseväe tegevusega väga rahul,» jäi Sakkov napisõnaliseks. Merevägi saatis kaevetööde toimumiskohta merepõhja üle vaatama miinitraalerid Wambola ja Sulev. Merevägi edastas kaevandajatele teabe nii sõdade käigus Naissaare lähistele pandud teadaolevate miiniväljade kui seni sealkandis läbi viidud miinitõrjeoperatsioonide kohta. Mereväe teatel on süvendustööd igal juhul seotud ohuga, sest tegu on lõhkekehadega, mida pole merest liiva alt otsida tehniliselt võimalik. Paraku on enamik väiksemaid objekte, nagu mürsud, just liiva sees. Miinitraalerid leidsid küll kive ja kaablit, kuid lõhkekehi mereväelased kaevandusalalt ei avastanud. Samas tegid miinitraalerite meeskonnad kahjutuks kolm saare idaküljelt leitud II maailmasõjast pärit ankruga Saksa meremiini. Kommentaare keeldusid eile andmast nii süvendusfirma AS Terramare Eesti kui ehituse peatöövõtja AS Merko. Maaväe staabi pioneeriinspektor major Kajari Klettenberg ütles, et esimene teade leidudest tuli 21. novembril. Kolm päeva hiljem kontrollisid kai läbi Tapa suurtükiväegrupi pioneerikooli spetsialistid. Praegu hoiavad alal silma peal skautpataljoni spetsialistid. Klettenbergi sõnul on tänaseks mürske leitud üle saja. «Tegemist on 76 mm ja 37 mm soomustläbistavate mürskudega,» kirjeldas Klettenberg. «Esimesest 68 mürsust sisaldasid 9 lõhkeainet ja sütikuid.»



20

Majori hinnangul on 37 mm mürsud valmistatud Venemaal ning sama arvatakse ka 76 mm mürskude kohta. Lõhkekehad on peamiselt valmistatud enne II maailmasõda. Klettenberg ei soovinud prognoosida, milline on oht süvenduslaevale. «Tegu on suhteliselt väiksekaliibriliste lõhkekehadega, mis ei tekita lõhkedes suuri vigastusi,» märkis Klettenberg. Ta oletas, et mürsud on välja tulistatud Naissaare lõunapoolsest patareist nr 4. Sõja- ja mereajaloolane Mati Õun ütles, et võimalusi mürskude merresattumiseks võis olla palju. Lisaks rannapatareide tegevusele võisid mürsud vette sattuda hädasolevalt sõjalaevalt või uputati laskemoon meelega. «Kui mürsud vananevad, muutuvad need keemiliselt plahvatusohtlikeks,» selgitas Õun. «Venelased uputasid neid Naissaare põhjaotsa juures asuvas spetsiaalses kohas täiesti ametlikult ja pole ime, kui neid ka mujale sattus.» Hiiglaslikku söekaid on juba mitu kuud täidetud Prangli saare juurest merepõhjast kaevandatud liivaga, mida nüüd hakati välja imema Naissaare lõunatipu juurest. Tegu on iseseisvusaja seni suurema veealuse süvendustöö ja liivakaevandamisega, mille käigus lubati Muugale vedada 3 miljonit kuupmeetrit liiva.

29.01.2004 Keskkonnainspektsioon

Prangli saare lähedal loata liiva kaevandamine tõi kriminaalasja

Prangli lähedal toimus ajavahemikul 28. nov. kuni 3. dets. 2003. a liiva kaevandamine ilma nõutava maavara kaevandamise loata. Riigile kui maavara omanikule on loata looduskasutusega tekitatud 100 456 krooni kahju. Muuga sadama söeterminali ehitustöödeks vajaminevat liiva kaevandati selleks nõutavat kaevandamisluba omamata. Veeteede Ametist saadud radarvaatluse järgi on tõestatud, et süvenduslaev COASTWAY kaevandas ajavahemikul 28. nov. kuni 3. dets. 2003. a Prangli saare lõunaosa territoriaalmerest liiva. Tööde tarvis ei ole maavara kaevandamise luba kellelegi väljastatud. Kriminaalasja menetlenud vaneminspektor Sulev Rünne märgib: " Sellist merest ilma loata maavara kaevandamise juhtumit, kus nii suured kogused mängus on, ei ole varem ette tulnudki." Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele riigile kuuluvate maavarade kaevandamisõiguse tasu määrade kohta on loata 34 640 m3 liiva



21

kaevandamisega riigile tekitatud 100 456 krooni kahju. Keskkonnainspektor lõpetas esmased uurimistoimingud alustatud kriminaalasjas ning saatis toimiku edasise uurimise korraldamiseks Harju Prokuratuurile.



22

GRAAFILINE LISA 1.

Prangli ehitusliivamaardla ja selle laiendus (PLOKK 1 kuni 3).

Alus Eesti baaskaart.



23

GRAAFILINE LISA 2.

Läänemere Hiiumadala liivamaardla asukoht. Alus Eesti baaskaart.



24

GRAAFILINE LISA 3.

Naissaare liivamaardla asukoht. Alus Eesti baaskaart.



25

GRAAFILINE LISA 4

Naissaare liivamaardla laienduse asukoht. Alus Eesti baaskaart.



26

GRAAFILINE LISA 5

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

PRANGLI EHITUSLIIVA MAARDLA JA SELLELAIENDUS

NAISSAARE LIIVAMAARDLA JA SELLELAIENDUS

KAEVANDATAV VARU

2003.a. KAEVANDATUD

Ehitusliiv ja selle kaevandamine 2003.a.



27

FOTOD

Foto. 1. Pinnasepumpsüvendaja Coastway (www.dredgers.nl).

Foto 2. Pinnasepumpsüvendaja Seaway (www.dredgers.nl).

Documents

1 REFERAAT 31102004 - ttu.ee...Referaat – Liiv kui Eesti rannikumere maavara 30.11.2004.a. Andres Kask, GAGM 980425 TTÜ Mäeinstituut, 2004.a. 4 Prangli ehitusliiva maardla ja selle