JOOKSMINE | JALGRATTASPORT | AUTOSPORT18. aprill 2013

JOOKSMINE | JALGRATTASPORT | AUTOSPORT18. aprill 2013

Veloplus, Velospets, AT Sport Tallinnas müüvad Merida rattaid:

379.-

UUED RATTAD ON SAABUNUD!

EnEnEnEnEnEnEnEnEEEnEnEnEnnnEEnnneneneneneneneneneene,,,,, kukukukukukukkukukukukuiiiiiii osososososososossssso tatatatatataatattt ddddddddd uuuuuuuuuuuuuuuuuuuedededededededddedddeededeee ,,,, ,,,uuuuuuuu uuuuuuunnnnnn tttttt , , , tatatataaat dddddd uuuuuuuuuuuuutututtttulelele jjjaa tette tststiii JoJoJoookokokkkokkksusususuususuekekekekekekekspspspsspspspsperererererrerdididididdiddid s!s!s!s!s!s!s!s!sssssttt kksss rddddddllll J kkssllll jjjaa tetest ererererrdiddiddid s!ss!s!s Kuidas käituvavad Sinu jalad joostes?ss d ad s?Ku t u ojalad joosKuidass käiMida teevad Sinunu jooksujalanõud?t in uj ?M va oo n d?Sinu jooks Jooksueksperdis mümüügil k rr gik mperdis müparim valik jooksujalanõnõusid!i oo na uj dõusid!rim valik j

Enne, kui ostad uued, tule ja testi Jooksueksperdis! Kuidas käituvad Sinu jalad joostes?Mida teevad Sinu jooksujalanõud? Jooksueksperdis müügil parim valik jooksujalanõusid!

JJJOOOOOOOOOKKKKSSSSUUUJJAALAATTSSEEIDD,JJJ KSS AA SSSOO UJ AA IITSEEIIDD,OOKKKSSSUJJJAAmmiiss hhhhhääässttii ssobivaadd??mm hhh iv ??ii s o addhhäästi ssoomm add?

Soovid omaleJOOKSUJALATSEID,mis hästi sobivad?

www.jooksuekspert.ee

Paldiski mnt 96, Tallinn, E-R 12-18 ja L 11-15

Sissepääs läbi HAWAII EXPRESSI kaupluse.

Helista ja broneeri aeg 566 20063

Testime!

Testime sind jooksulindil ja kontrollime jalatsite sobivust.

Aeg 2.26 Pariisi jooksumaratonil – braavo, Priit Lehismets! Rõõm teada, et hoolima-ta pikalt kestnud talvest on Eesti sportla-

sed heas vormis ning saavutavad juba varakevadel välisvõistlustest osa võttes imetlusväärseid tulemusi.

Kevadhooaeg on alanud hästi. Jooksurada-del näeb esimesi treenijaid, kes külma trotsides on spordi saalidest välja tulnud. Esimesed suuremad jooksuvõistlused on Eestis samuti üsna pea alga-mas. 27. aprillil toimub iga-aastane RMK Kõrve-maa kevad jooks, kus saab ennast proovile panna 6- ja 16kilomeetrisel distantsil ning samal ajal nauti-da mitmekülgset loodust ja jooksurada. Tõeline pärl jooksusõbrale hooaja algusesse.

Seekordse EE Spordiga anname ülevaate sel suve-hooajal toimuvatest suurematest spordiüritustest, uudistest ja muudatustest. Seekord oleme persoo-niks valinud peale väga heade sportlike tulemuste-ga Rait Pallo ka Ari Vataneni, kelle kinnitamine Ees-ti Autospordi Liidu presidendiks on suur ja positiive üllatus kõigile autospordisõpradele.

Kaunist kevadet ja sooja suve!Nele laev

EE SPORTVäljanne valmib koostöös erinevate firmadega.Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee; Rain Taimre, rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin LookVäljaandja: AS Eesti Ajalehed

KOOSTÖÖPARTNERID:Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ, Klubi Tartu Maraton, Pärnu Kahe Silla Klubi, Jalajälg AS, Rally Estonia OÜ, Pro Jalgratturite Klubi MTÜ

Veloplus, Velospets, AT Sport Tallinnas müüvad Merida rattaid:

379.-

UUED RATTAD ON SAABUNUD!

3

4

PERSOON

Juba aastaid Tartu nelik­üritusel osalenud ning võist­lusest viiel korral võitjana väljunud Rait Pallo sõnul on tema spordi armastus pärit juba lapsepõlvest. Praegu seab kiire elutempo küll omad piirid, kuid spordi­pisikut pole see siiani välja juurida suutnud.

Mitmekülgne harrastussportlane Rait Pallo: Eestlased on spordirahvas!

Rait Pallo on harrastussport-laste jaoks tuntud ja arvesta-tav konkurent. Tema konto-

le saab kanda viiekordse Tartu nelik-ürituse võidu, lisaks on sama üritu-se poodiumil esikolmikus seistud nii mitmelgi aastal. Sellest hoolimata jääb mees tagasihoidlikuks ning sõ-nab, et pigem on kõige enam rõõmu ja emotsioone pakkunud need võidud, mille puhul on viimase hetkeni tulnud endast viimast võtta.

Alguste algusKui Rait Pallo käest uurin, milliseid teid pidi jõudis ta taas aktiivse spor-dini, sõnab mees, et tegelikult on spordi pisik osaliselt ka sõprade teene. „Lapse põlves tegelesin kergejõustiku-ga, sealt on pärit hea koordinatsioon. Vahepeal, 1990ndatel olin kesken-dunud pigem õpingutele ja tööalas-tele väljakutsetele ning sport jäi elus taga plaanile. Siis sattusin sõpradega 1997. aastal Amsterdamis maratoni nägema ning tekkis kihk ka ise osale-da. Umbes poolteist aastat hiljem läbi-sin Tallinnas elu esimese jooksumara-toni ja sealt kõik algas,” selgitab Pallo.

Fo

tod

: M

allo

r M

alm

re

5

PERSOON

Edasine läks juba loogilist rada pidi. „Aasta hiljem sattusin triatlo-ni juurde ja otsustasin, et pean läbi-ma ka täispika triatloni: kõigepealt 3,8 km ujumist, siis 180 km ratast ning lõppu 42 km jooksu Lõuna-Rootsis – sealt saadud emotsioon on meeles siiani. 2003. aastal lisandus huvidesse ekstreemsport. Kõik an-dis tugevasti entusiasmi ning kuna sõbradki on hingega asja juures, ole-me aja jooksul proovinud osaleda ja võistelda nii palju, kui selleks aega ja ressurssi jagub.”

Ennekõike rõõm liikumisest„Tegelikult võin öelda, et pean end ise võrreldes mõningate konkuren-tidega täiesti tavaliseks harrastus-sportlaseks,” jääb mees tagasihoid-likuks. Minu treeningukoormus ei ole väga suur, välismaal käin tavali-selt vaid kevaditi nädala rattaga sõit-mas, kui meil siin veel vastavat ilma ei ole. Igapäevaselt hoian end vor-mis sörgi ja mõõduka treeninguga, nädala vahetustel olen kas võistlus-tel või veedan sportlikult aega pere-ga. Lapsed ja abikaasa on mul samu-ti spordipisikuga nakatunud ning ar-mastavad rattasõitu ja suusatamist. Igaüks loomulikult omas tempos.”

„Siinkohal teeb mulle rõõmu, et kuhu ma oma spordipisiku toel ka ei jõuaks, alati on seal ükskõik mil-lise spordi ala harrastajate seas hulk tublisid eestlasi. Oleme oma rahva-arvu juures aktiivsemad kui nii mõ-nigi suurriik. Seda näeb nii nädala-vahetustel kodusel Nõmme suusa-rajal, Tartu maratonil kui ka Viljandi järve jooksul. Eestlane oskab sporti nautida ning see on kõige tähtsam.”

Vaheldus ja mitmekülgsus„Sport pakub midagi nii hingele kui ka kehale. Eelkõige pean end harras-tajaks seepärast, et arvan, et spordinautimine ei tohi muude eesmärkidekõrval esiplaanil olla. Võistlustel ja treeningutel on ette tulnud nii mõn-dagi, mis tol hetkel meele mõruks tegi, kuid mida on hea tagantjärele meenu-tada. Kogemus rikastab ning nõnda on oma tähendus igal võidul ja kaotusel,” kinnitab Pallo.

„Lisaks suusatamisele, rattasõi-dule ja jooksmisele harrastan heade tiimikaaslastega juba aastaid rogai-ni – pika kontrollajaga võistkondlik-ku valikorienteerumist, millega tut-vusin mõni aasta tagasi. Esmane ma-gus tulemus oli meie meeskonnal kohe MMi kolmas koht. Poleks seda ooda-nudki!” meenutab Rait Pallo, lisades, et rogaini puhul on peale füüsilise tu-gevuse tähtis ka vaimne pool. 24 tun-di vältava võistluse puhul on edukad need, kel tugev tiim ning head oma-vahelised suhted.

Kui uurin, millised on edaspidi-sed sportlikud eesmärgid, selgitab Rait Pallo, et sel aastal on plaanis osa-leda kevadel toimuvatel rahvajooksu-del. „Viljandi järve jooks on mulle eri-ti südamelähedane, sest naudin seal-set rada. Loomulikult Tartu jooksu-maraton. Lisaks on soov osaleda vä-lismaistest võistlustest Pihkva rogai-ni MMil juuli lõpus. Soovin korra pe-rega ära käia ka Soomes Tahko suusa-radadel – kui mitte nüüd, siis aasta lõ-pus. Ehk õnnestub kunagi läbida ka siiani unistuseks jäänud Hawaii triat-lon, kes teab!” muigab Pallo suurimast unistusest rääkides.

KadRi PeNjaM

Eelkõige pean end harrastajaks seepärast,

et arvan, et spordi nautimine ei tohi muude

eesmärkide kõrval esiplaanil olla.

6

iNTERvJuu

Milline on Eesti autosport maa-ilma mastaabis vaadatuna?Eesti on pindalalt küll väga väike riik, kuid alati ei peitu sügavam sisu pelgas ruutmeetrite arvus. Eesti on end riigina näidanud visa, püüdli-ku ja edumeelsena, mis kõik on and-nud talle Euroopas ja kogu maailmas austust väärt positsiooni. Vaid pisut rohkem kui kümne aastaga suudeti sisuliselt eikuskilt tulnuna saada ELi ja NATO liikmeks, sarnased on lood autospordis. Tohutu Nõukogude Lii-du koosseisus meisterdati parimad võidusõiduautod just siin, üleliidu-listel meistrivõistlusel võitlesid esi-kohtade eest just eestlased.

Olles kuulnud ja näinud, millis-te autodega Eestis taasiseseisvumise järgsetel aastatel rallit sõideti, kui-das käis esimeste lääne autode han-kimine ning oma meeste upitamine maailma tippsarjadesse, olen süga-valt imestunud, kuhu on tänaseks jõutud.

Oma head klassi ei ole näida-nud mitte ainult sõitjad – võistlus-te tase meelitab Eestisse ka hulgali-selt välis võistlejaid. Võin omast ko-gemusest öelda, et siia tõesti tahe-takse tulla, ning tulevikus üha roh-kem, sest valmiv ringrada ja plaani-tavad EM- etapid rallis ja rallikrossis lähema viie aasta sees annavad kind-lasti oma panuse.

Eks ole Eesti autospordi tublidust võimalik hinnata ka meie maailma-tasemel kohtunike ning muidugi Formula Studenti meeskonna jär-gi, mis mõlemad on oma olematu ressursipagasi pealt suutnud terves maailmas korda saata suuri tegusid.

ari vatanen: Sihile viib alati ja ainult suur töö

Millised on põhiülesanded sel aastal? Esmalt peame paika saama sihid, mille poole püüelda, ning eesmärgid, mida soovime saavutada. Säärase arengukava koostamisega tegeletak-se EALis juba süsteemselt, aga tere-tulnud on loomulikult kõik muud-ki konstruktiivsed ideed. Olen EALi liikmetele ikka öelnud, et minu roll on aida ta oma kogemuste ja tutvuste-ga, mis aastate jooksul kogunenud on. Teen seda alati rõõmuga.

Autosport maailma mastaabis on poliitika ning selle seadusloome ei pruugi alati kõigile pooltele sobi-da. Enda peamise ülesandena näen-gi Eesti huvide paremat kaitsmist FIAs (rahvusvaheline autoliit), et aida ta luua koostöös naaberriikide-ga konkurentsi tihedamaid meistri-võistluseid. Praegu ei ole naaberrii-gi noorel võidusõitjal siinsetelt meist-rivõistlustelt punkte võimalik saada. Teatud määral on see muidugi õige, välistamaks n-ö noorte professionaa-lide tekkimist, kuid läbirääkimiste teel FIAga on kindlasti võimalik leida kuldne kesktee. Soovin veel seda rõ-hutada, et FIA ei ole kellegi vaenlane, vaid koostööpartner ning ainult koos-töö saab olla pikaajaliselt tulemuslik.

Sel aastal teeb EAL mitmeid noor-tele suunatud tegevusi. Näiteks on käivitatud hobikardisari „Talendid ra-jale 2013” ning standardsetel Renault Twingodel sõidetav „Noored rooli” – mõlemas saavad noored soodsalt esma kordse võistluskogemuse. Meie peamine eesmärk ei ole leida otseselt uusi talendikaid autosportlasi, pigem näidata autospordi pehmemat poolt, milleks on puhas spordist saadav rõõm ning võimalus ohutus keskkon-nas autot kui potentsiaalselt ohtlikku sõiduvahendit tundma õppida. Liik-lusohutus on kindlasti üks meie sel-le aasta prioriteete, samuti autonduse suunas esimeste sammude astumine.

Olete öelnud, et Autospordi Liit pole ühemehe-show, vaid mees-konnatöö, ja kui me sellega hak-kama saame, suudame ka häid tulemusi näidata. Kui suur on see meeskond? Kas tunnete tii-mi olemasolu ja toetust?Eesti autosport koosneb umbes 1250 litsentseeritud sõitjast, kes jao-tuvad kaheksa võistlusdistsipliini va-hel. Tollele numbrile lisanduvad võist-luste korraldajad, kohtunikud ning loomulikult tohutu taustajõud toeta-jate-fännidega. Tugeva alaliidu põhi-mõte seisneb selles, et võistlusalad toetavad teineteist.

Soovin öelda seda, et näiteks tänu äärmiselt populaarsele Rally Esto-niale on võimalik end autospordi-alana edukamalt reklaamida ka mõnel drift’i- või kiirendusüritusel. Ühes-koos saame luua hüvesid meile kõigi-le ning see ongi põhimõte, mille järgi autospordipere tegutsema peab. Arva-

7. märtsil tehti Eesti Autospordi Liidus ajalugu. Juhatuse poolt oli ainsaks kandi­daadiks seatud autoralli maailmameister ja europoliitik Ari vatanen. Üldkoosolekul oli kohal 32 klubi 39st ja Ari vataneni poolt hääletas 28 klubi. Sellega on Eesti Autospordi Liidu presidendiks järgmiseks neljaks aastaks valitud Ari vatanen. EE Sport küsitles vastset presidenti.

Autosport maailma mastaabis on poliitika

ning selle seadusloome ei pruugi alati kõigile

pooltele sobida.

7

iNTERvJuu

ARI VATANEN

Sündinud: 27.04.1952 Tuupovaara, Soome

Perekonnaseis: abielus, nelja lapse isa

elukoht: Prantsusmaa/Soome

Rallikarjäärmaailmameister 1981neljakordne Paris-Dakar Rally võitja

euroopa ParlamentEuroopa Parlamendi liige aastatel 1999–2009.Aastatel 1999–2004 Euroopa Parlamendi liige Soome Rahvusliku Koonderakonna esindajana. 2004. aastal valiti europarlamenti tagasi. Vatanen kandideeris siis Prantsusmaa erakonna Rahvaliikumise Liit nimekirjas.

Fraktsioonid: Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid

Osalenud järgmiste komisjonide töös: väliskomisjon, transpordi- ja turismikomisjon (2004–2009), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, regionaalarengukomisjon (1999–2004)

ari vatanen: Sihile viib alati ja ainult suur töömus, et keegi on näiteks rallisõitja või kiirendusvõistluse korraldaja ja muud distsipliinid temasse ei puutu, on iga-nenud ning sellest saab iga hea maine-kujundaja suurepäraselt aru. Loomu-likult konkureeritakse omavahel tea-tud valdkondades, olgu selleks siis sponsorrahad jms, kuid ühisosa peab siiski olema Eesti autosport. Täna on EALil 39 liikmesklubi. See arv on vii-mase aasta jooksul peaaegu kahekor-distunud, mis on äärmiselt positiivne.

Edasiviivat jõudu näen aga iga-ühes, kes vaevub mis tahes kujul hu-vituma Eesti autospordi käekäigust. Olgu selleks siis perega võistlusraja ääres pealtvaatajana viibimine või hobikardikeskuses pühapäeva veet-mine.

Mis on ühist poliitikal ja spor-dil? Spordil ja nn spordi kuree-rimisel, juhtimisel?Süvenemata siinkohal kummagi valdkonna detailidesse, võin öelda, et sihile viib alati ja ainult suur töö. Eesmärgi pärasus, koostöövõime ja strateegiline tegutsemine on tähtsad ka kõikjal mujal elus, mistõttu mingit võrdlust või samastamist siin kohal üle ei dramatiseeriks. Loodusseadu-sed kehtivad igal pool.

Mis võiks muutuda / peaks muu-tuma nelja aastaga Eesti auto-spordis?Suurt rõhku plaanime panna noorte-projektidele, nagu juba teist aastat koostöös FIA Institute’iga toimuv EAL Akadeemia, mille väljaarendamine mitmetasemeliseks on meie järgmine prioriteet. See nõuab loomulikult kõ-

vasti tööd ning võtab korralikult tööle-hakkamiseks kindlasti nii mõned-ki aastad aega. EAL Akadeemia mõte on valmistada eri tasemel sõitjaid ette järgmistele astmetele jõudmiseks. Kui sõidad võidu, aga su teadmised tehni-ka toimimise, psühholoogia, toitumise või muu vallas on puudulikud, pole sa kokkuvõttes täiuslik võidu sõitja.

Alaliidu roll aga ongi olla suuna-näitaja ning seesuguste programmide elluviija, sest Markko Märtini ja Kimi Räikkoneni taolisi talente õnnestub pimesi leida vaid kord kümnendi jook-sul. Süsteemi olemasolu korral on tõe-näosus lihtsalt suurem.

Spordi poolelt alustame esmalt analüüsiga, mil moel ja kas oleks Ees-tis võimalik luua võistlussarju, mis toidaksid võitjaga mõnd rahvusvahe-list võistlussarja. Hea proovikivi on siin ralli poolelt JWRC, ringrajal aga näiteks WSR 2.0 või mõni muu sarna-ne, üsna soodne sari, võimaldamaks maailmas pildil püsida. Kui õnnes-tuks luua kodumaine odav sari, mille võitjat premeeritaks osalemisega rah-vusvahelises sarjas, kasvaks kindlas-ti ka pühendumus ja fokuseeritus ko-duses liigas. Eestis võistlemisega sa-mal ajal tegeleks noortega EAL Aka-deemia koolitusprogramm.

Süsteem hakkab olema ka meie kohtunikekolleegiumil, läbi mille on võimalik kaasata inimesi, kelle-le võidusõitmine huvi ei paku või kel-lel puuduvad rahalised võimalused kohe osalemiseks. Autosporti seest-poolt vaadates tekivad kindlasti huvi-tavad mõtted ja avanevad uued võima-lused. Samuti saab näha, et see pole mitte alati kallis. Ükskõik kas soovi-takse sisimas saada sõitjaks või võist-luse korraldajaks, töökogemus mis ta-hes valdkonnas annab alati teatud vi-lumuse teises vallas edukalt hakkama saamiseks.

Kokkuvõttes leian, et tegemist on meil küllaga, kuid esmalt on tähtis seada paika selged sihid.

EAL Akadeemia mõte on valmistada eri tasemel sõitjaid ette järgmistele astmetele jõudmiseks.

8

mARATON

Mati Lilliallik MTÜ Spordi-ürituste Korraldamise Klu-bist jäi hooajaga väga rahu-

le: rekordilised Tallinna Maraton ja Maijooks ning uue asjana käivitatud Eesti Linnajooksusari panevad silma särama ja entusiastlikult uuele hoo-ajale mõtlema.

Tosina aastaga osalejate küm­nekordne kasvKõik sai alguse 2000. aastal, kui neli edumeelset ettevõtet – Nike kau-bamärgi esindaja AS Jalajälg, tolla-ne Hansapank, TV3 ja Eesti Päeva-leht – panid seljad kokku ning käivi-tasid koos noore korraldusmeeskon-naga uue moodsa formaadiga jooksu-võistluse, mis sai nimeks Tallinna Sü-gisjooks. Võistluspaigaks said Kaku-mäe teed ja tänavad ning osavõtjaid oli 1869.

2012. aastal oli osalejaid juba kümme korda rohkem – 18 785. Mati Lilliallik prognoosib, et jooksmise po-pulaarsus ja liikumisharrastus üldse kasvab aastatega veelgi. Kas kusa-gil tuleb ka lagi? „25 000 oleks veel selle raja ja formaadiga korraldatav,” usub ta.

2000. aastal toimunud esimese Tallinna Sügisjooksu põhidistantsi

Pargiteedele ja tänavatele on jõudnud kevadekuulutajad – kuivenev asfalt ja metsaalune meelitavad jooksjaid algavaks hooajaks ettevalmistusi tegema. On õige aeg teha kokkuvõtteid möödunud hooajast ja uurida tänavust jooksukalendrit.

Maratonijooks ja jooksuharrastus koguvad populaarsust

21,1 km võitis Eesti parim pikamaa-jooksja Pavel Loskutov kohe pool-maratoni uue Eesti rekordiga 1:03.23. Hiljem on Loskutov tulnud võitjaks rekordiliselt seitsmel korral!

Kuna Sügisjooksu inspiratsiooni-allikaks ja eeskujuks on algusest pea-le olnud juba aastaid toimunud suured linnajooksud mujalt maailmast, tehti esmapilgul hullumeelsena tundunud, aga tagantjärele vaadates igati loogili-ne järgmine samm – 2007. aastal ot-sustati viia Sügisjooks üle Tallinna kesklinna!

„Raskeim katsumus oli ja on siiani kesklinnaliikluse võimalikult valutu ümberkorraldamine ürituse ajal ning jooksuradade turvamine ja osavõtjate teenindamine,” tõdeb Mati Lilliallik. „Kui 2007. aastal esimest korda Tal-linna kesklinnas toimunud Sügisjooks oleks ebaõnnestunud, siis tõenäoliselt rohkem meid sinna lubatud ei oleks.”

Tallinna maraton rahvusvahe­lisele tasemeleSamal ajal kui Sügisjooksu esimesi kordi kesklinnas peeti, küpses kor-raldajail plaan edasiseks arenguks. Eestil puudus oma suur rahvusvahe-line maratonijooks – see tühimik tuli täita. Korraldajad tutvusid lähinaabri-

te Riia, Helsingi ja Stockholmi mara-tonide köögipoolega ning omandasid kogemusi, külastades linnamaratone Veneetsias ja Hamburgis. 2010. aas-tal võetigi maratonidistants kavva ja kohe esimesel korral sündis Bal-timaade maratonijooksude osavõtu-rekord – Tallinna Maratoni lõpetas 995 jooksjat. 2011. aastal valiti Tal-linna Maraton maailma 50 maineka-ma maratoni jooksu hulka.

Tänavusel SEB Tallinna Marato-ni kõikidel distantsidel osales kokku rekordiliselt 18 785 liikumisharrasta-jat 37 riigist, neist maratonidistantsil 1574 jooksjat. Ühtekokku on 13 aasta jooksul Tallinna Maratonist ja Sügis-jooksust osa võtnud tervelt 107 874 lii-kumisharrastajat! Need arvud on Ees-tis ja Baltimaades enneolematud ning annavad korraldajatele julgust vaada-ta optimistlikult tulevikku.

Üle 10 000 naise korraga rajalLisaks Tallinna Maratonile korraldab MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi veel mitmesuguseid jooksu- ja rahvaspordiüritusi. „Kokku korralda-sime 2012. aastal kaheksa sündmust, kus osales 39 528 liikumisharrastajat. Seegi on uus rekord, tõstes meid teist aastat järjest suurimaks rahvaspordi-

•27. aprill RMK Kõrvemaa Kevadjooks

•1. mai Suurjooks ümber Viljandi järve

•12. mai SEB Tartu Jooksumaraton

•18. mai SEB Maijooks Tallinna lauluväljakul

•25. mai PAF Tartu Olümpiajooks

•7. juuni Eesti Ööjooks Rakveres

•10. august Narva Energiajooks

•1. september Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks Pärnus

•8. september SEB Tallinna Maraton ja Sügisjooks

•6. oktoober Viking Window Paide-Türi Rahvajooks

9

mARATON

ürituste korraldajaks Eestis,” tõdeb Mati Lilliallik. „Eestimaa inimeste seas on rahvaspordivaimustus suure-nenud ja kasvutrend jätkub.”

Populaarsuselt teine on kevadine SEB Maijooks. See on suurim naiste tervisespordiüritus Baltikumis. Mai-jooks sai alguse 1988. aastal – siis oli küll osalejaid kõigest 250, aga paari aasta pärast oli osalejaid 3000 ja sealt alates on osalejate arv aasta- aastalt kasvanud. 2012. aasta Maijooksul oli 13 051 osalejat.

Need numbrid ei tähenda, et meil oleks Eestis 40 000 rahvajooksjat, kes valmis poolmaratone ja marato-ne jooksma. Paljud osalevad mitmel jooksul, aga paljude jaoks on mõni kindel võistlus, kus käia. „Pakun, et kattuvust on 25–30 protsenti,” ütleb Lilliallik. „Samas on Maijooks täies-ti unikaalne nähtus, sellel osalenutest 2/3 mujal ei käi.”

Midagi uut – Eesti LinnajooksudEelmisel kevadel loodi koostöös Eesti Olümpiakomiteega ja erinevate jook-sude korraldajatega uus rahvaspordi-

sari – Eesti Linnajooksud. Suure-mates Eesti linnades peetavad jook-suvõistlused liideti ühisesse sar-ja. Linnajookse oli mullu ja on ka tä-navu kokku kuus: Tartu Olümpia-jooks (tänavu 25. mail), Rakvere Öö-jooks 7. juunil, Narva Energiajooks 10. augus til, Pärnu Kahe Silla Jooks 1. septembril, Tallinna Maraton 8. septembril ja Paide-Türi Rahva-jooks 6. oktoobril. Eelmisel aastal esimest korda toimunud sarjas osales kokku 34 678 osalejat. „Eesmärgiks olime võtnud 30 000, aga läks pare-mini,” on Lilliallik pilootprojekti üle

Huvitavaid fakte maratonist

• Maratoni distants on 42,195 km. Esimestel olümpiamängudel 1896. aastal joosti pärslaste vastu lahingus saadud võidu mälestuseks Maratoni lahe äärest Ateena staadionile, pikkuseks 25 miili (40 km). 25 miilist sai 42,195 km 1908. aastal Londoni olümpiamängudel, kui maratonitrass oli Windsori lossist linnastaadionile (White City Sta-dium), lisaks üks ring staadionil.

• Marathonman’iks kutsutud belglane Stefaan Engels jooksis aastas (06.02.2010–05.02.2011) 365 maratoni – iga päev ühe. Ta jooksis ra-hulikus tempos keskmiselt neli tundi päevas. Kokku hõlmas rekordi-püstitus seitset riiki (Belgia, Hispaania, Portugal, USA, Kanada, Ing-lismaa, Mehhiko), ent suurema osa maratonidest jooksis mees kodu-linna Genti lähistel ühes pargis. „Tiirlesin täpselt viiekilomeetrisel rin-gil nagu karussellil – kokku tuli 18 000 ringi! Mõnikord jooksin silmad kinni,” on Engels öelnud. Eriti huvitav on see, et poisist peast põdes Engels astmat ja tal soovitati kehalisi pingutusi vältida.

• Saksamaa ülipikamaajooksja Horst Preisler (sünd. 1935) ületas esime-sena tuhande maratoni piiri (aastal 2000). Nüüdseks on ta läbinud üle 1770 maratoni ja ultramaratoni.

• Briti kaksikvennad Nick ja Alastair Benbow jooksid 1998. aastal Londoni maratoni kolmel jalal 3:40.16. Vennad olid kokku seotud ka randmest.

• Tšehh Jan Skorkovsky läbis 1990. aastal Praha maratoni jalgpalliga žongleerides, aeg 7:18.55.

• Britt Susie Hewer kudus 2008. aasta Londoni maratoni joostes 1,62 m pikkuse laia salli.

• Maratoni tagurpidi jooksmise rekord on 3:43.39.

• Maratoni maailmarekord on 2:03.38, selle jooksis 2011. aastal Berliini maratonil keenialane Patrick Makau. (Geoffrey Mutai Bostoni mara-tonil joostud rekordaeg 2:03.02 ei kehti, sest rada ei vastanud nõue-tele).

uhke. „See näitab, et sellised liikumis-harrastajaile mõeldud sarjad on vaja-likud. Loodame tänavu 10–15protsen-dilist osalejate arvu kasvu.”

Maailma linnamaratonide sekkaMati Lillialliku teada on maailmas kok-ku maratone tuhande ringis, AIMSi (The Association of International Ma-rathons and Distance Races) nime-kirjas on neid 320 ligi sajast riigist. Tallinna Maraton kuulub ka nende hul-ka. Maratonituriste on hinnanguliselt 2–3 miljonit. „Kuna oleme paljude ma-ratonijooksjate jaoks uus ja eksootiline paik, loob see maratonituristide koha-lemeelitamiseks head eeldused,” räägib Lilliallik tulevikuplaanidest.

IAAF (Rahvusvaheline Kerge-jõustikuliit) jagab tugevamatele jook-sudele tasemeid, näiteks on IAAFi kuldtase sellistel kuulsatel marato-nidel nagu London, Tokyo, Boston, Berliin, Chicago. Hõbedased on teis-te seas Praha, Madridi, Ottawa linna-jooksud, pronksised Riia, Hanno-ver, Düsseldorf. „Tahame lähitulevi-kus Tallinna Maratonile pronkstaset taotlema hakata. Oleme väike riik ja meile oleks sellist reklaami hädasti vaja. Linnajooksud on maailmas väga populaarsed,” räägib Mati Lilliallik. „Berliini 40. juubelimaraton müüdi läbi 3,5 tunniga.”

„Kergejõustikus on kaks kallist ala: 100 m sprint ja maratonijooks, mõlema maailmarekordimehed kul-latakse üle. Bolt ehk saab nõksa roh-kem, aga mine sa tea... Mees, kes jook-seb Londoni maratonil maailmarekor-di, saab auhinnarahaks miljon naela. See on ikka väga suur summa,” teab Lilliallik ka tipptaseme kohta põne-vaid fakte. Möödunud aastal jook-sis keenialane Patrick Makau Berlii-ni maratonil uueks maailmarekordiks 2:03.38.

Sellised tipptulemused on mui-dugi mustanahaliste pärusmaa, ma-ratonitulemuste esisajas on üksikud valged jooksjad. „Keenias täitis sada-kond maratonijooksjat olümpianormi, ja enamik neist on sellisel tasemel, et võiksid võidelda esikoha eest,” toob Lilliallik näite. „Rahvamaratonidel on aga tuhandeid jooksjaid igast ras-sist ja maailmajaost.”

Külli väRNiK

10

mARATON

Loomulikult on alati variant osta poest kook, istuda emaga pool tunnikest kohvitassi taga

ja seejärel jätkata oma tavapäraste toimingutega, kuid ehk on aeg mõel-da veidi põnevamate lahenduste pea-le, mis toovad suuremaid elamusi ja kauneid mälestusi?

Tartu Ülikooli arstitudeng Pii Müller on veendunud, et emade-päev tuleb veeta ühes emaga ja seda mitte ainult hommikukohvi seltsis. „Kuna mulle endale meeldib väga lii-kuda, otsustasin sel aastal koos ema-ga SEB Tartu jooksumaratonile min-na. Plaanisin ise nagunii osaleda, aga kuna üritus toimub emadepäe-val, 12. mail, tuligi mõte võtta sellest osa koos emaga.” Kui Pii käest küsi-da, miks tasub seal just emaga osale-da, vastab rõõmsa meelne neiu entu-siastlikult: „Aga ta on ju minu ema ja meil on koos alati väga vahva! 23 km elamusi – loomulikult.”

Treeneritööd tegev Maarja Pili-penko on samuti Pii mõtetega päri – tema meelest on emaga koos veede-

Kevadine pööripäev on ammu möödas, mis tähendab ainult üht – kevad on viimaks ometi kohale jõudnud ja ühes sellega on õige aeg hakata mõtlema, kuidas veeta kevade tähtsaimat päeva – emadepäeva.

Mida teha emadepäeval? Muidugi sporti!

SEB 31. Tartu jooksumaraton toimub 12. mail

•10ja23kmdistantsid•jooksminejakepikõnd

tud aeg kvaliteetaeg. Tulenevalt oma ametist on Maarja ise väga liikuv ini-mene ja armu ei anta pereliikmetele-gi. „Liikumine on elu alus ja et tervena elada, on vaja elada aktiivselt – kõn-dida, joosta, rattaga sõita. Seda olen emale alati rääkinud ja tulemusena spordime koos küllaltki tihti. Tartu jooksu maratonil oleme üheskoos käi-nud juba hea mitu aastat ning ma ei näe põhjust seda vahvat traditsiooni katkestada.”

Kui nüüd liikumisest üldiselt rää-kida, siis mis on see, mis teid Tartu jooksumaratonile üha tagasi toob?

Maarja ja Marika Pilipenko.

Kui maratonil juba kir-jas oled, siis taganemis-teed pole – motivatsioon

järgmisteks treeningu-teks ja vahva päev on

garanteeritud!

SEB Tartu jooksumaraton.

11

RATTARALLi

Juuni esimene pühapäev toob endaga kaasa Tartu ratta-ralli, mis on aastakümneid ol-

nud Eesti rattasõprade tippsündmu-seks. Eelmisel aastal võttis üritustest osa kokku 7478 inimest, kelle hulgas oli nii lapsi, noori, täiskasvanuid kui ka vanema generatsiooni esindajaid, mis näitab selgelt, et tegu on tõepoo-lest rattasõpru laialt haarava sünd-musega.

Tartu rattarallil on võimalik sõi-ta nii lühemat, ca 65 km pikkust dis-tantsi, kui ka pikemat, ca 135 km pikkust rada. Kuigi esmapilgul või-vad need numbrid tunduda suured, siis tegelikult on vähemalt lühike dis-tants jõukohane igale rattahuvilise-le, kellele pedaalimine päris võõras pole. Seda kinnitab ka statistika – lü-hema distantsi lõpetas eelmisel aas-tal tervelt 2054 vahvat ratturit!

Tartu rattaralli võlub kahtlemata paljude aspektidega, kuid üks kindel põhjus sõidust osa võtta peitub kau-nis Tartu linnas ja Lõuna-Eesti loo-duses. Rattaralli on traditsiooniliselt stardi saanud Tartu kesklinnast, ra-jad viivad meid läbi Kambja, Otepää, Elva ja Pangodi, finišiks tullakse ta-gasi kesklinna.

Rattaralli toob rajale ka rattatipudTartu rattaralli on Estonian Cycling Weekendi kulminatsioon, pan-

nes punkti 4päevasele rattanädala-vahetusele, mis koosneb profirat-turite tuurist Tour of Estonia ja SEB 32. Tartu rattarallist. Millega täpsemalt tegu?

„Tour of Estonia on sel aastal esimest korda toimuv Eestimaa velo tuur, kus võtavad mõõtu profi-ratturid üle kogu maailma. Prae-guse seisuga on 20 startiva mees-konna esindajate hulgas rattureid enam kui 25 riigist! Alguse saab velotuur 30. juunil Viimsist, sama päeva teine etapp sõidetakse aga magu s aimas kohas – Tallinna vana-linnas. Teine päev viib ratturid Tal-linnast Tartusse, tuuri viimane, kol-mas päev saab punkti Tartu tänava-sõiduga. Kuid sellega profirattu-rite teekond Eestis ei lõppe – suu-rem osa neist asub starti ka 2. juuni rattarallil, mis tähendabki seda, et kõik harrastajad saavad sõita külg külje kõrval profiratturitega, kel-lele nad eelnevate päevade jooksul raja kõrval kaasa on elanud,” selgi-tab korraldaja Indrek Kelk Estonian Cycling Weekendi olemust.

SeB Tartu rattaralli toob teedele tuhanded ratturid

Tour of Estonia toimub 30. maist 1. juunini.

SEB 32. Tartu rattaralli toimub 2. juunil.

SEB 32. Tartu rattaralli lastesõidud toimuvad 1. juunil.

Sõnasaba haarab endale Pii, kelle meelis ala on just maastikul jooksmi-ne. „Kui antakse valida, kas nautida mõnusat kevadilma jõusaalis või ro-heluses metsa vahel, ei ole küsimust-ki! Seda enam, et jooksumaratonil on ümber veel inimeste melu – rajal on nii vahva vaadata neid kõiki toredaid inimesi, kes sinuga sama asja on tege-ma tulnud.” Pii lisab veel, et kui mara-tonil juba kirjas oled, siis taganemis-teed pole – motivatsioon järgmisteks treeninguteks ja vahva päev on garan-teeritud!

Maarja nõustub, et kevadel on lau-sa patt ainult sisetingimustes trenni teha. „Kui ennast õue vead, on palju tõenäolisem, et treening tuleb pikem ja seega tõhusam. Kui sinna juurde lisada kvaliteetaeg emaga, siis need ongi suurimad põhjused, miks uues-ti jooksumaratonile minna. Igav ei hakka kindlasti – oleme emaga käi-nud seal nii kepikõnnil kui ka sörki-mas ning koos ürituse meluga saabki kokku komplekt, mis annab hea tuju ja mõnusa olemise.”

SEB Tartu rattaralli.

SEB Tartu jooksumaraton.

12

JOOKS

Selleks et pöörata rahva ja linna võimu tähelepanu Pär-nu jõe kallastele ning nende

korrastamise vajadusele, kutsusid mitmed linna tuntud inimesed ees-otsas Jüri Jaansoniga aastaid tagasi ellu Kahe Silla jooksu. Klubi asutajate pika ajalisemaks eesmärgiks sai vana ja uue silla vahelise kergliiklustee -kallasraja väljaarendamine.

Nüüdseks on tõhus selgitustöö ja linnavõimu tegevus jõudnud etappi, kus 2013. aasta 1. septembril, järje-kordse jooksu ajal on võetud eesmär-giks läbida distants uuel kallasrajal.

Tänavune sündmus2013. aastal kujuneb Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks esimest korda kolme-päevaseks spordipeoks, mis pakub tegevust terveks nädalavahetuseks. 30. augustil leiab aset sporditeema-line seminar, mille eesmärk on kut-suda kokku liikumisharrastajad ning jagada neile teavet lemmikala viimas-te arengusuundade kohta. 31. augus-til toimub traditsiooniline Pärnumaa rahvasporditurg, kus külastajad saa-vad tutvuda spordiklubide tegevuse-

ga, leida sportlikke pakkumisi kaup-meestelt ning nautida meelelahutus-programmi. Samal ajal toimuvad Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksud. Nagu eelmisel aastal, on ka sel korral plaanis neljajalgsetele ja nende pere-meestele mõeldud laupäevane Kahe Silla koertejooks.

Sportliku nädalavahetuse finaa-lina toimub pühapäeval, 1. septemb-ril stardiga kell 12 Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks. Jooksjaterivi lõpust star-divad ratastoolisõitjad ja käimis-retkelised.

Teist aastat järjest alustavad kesk-päeval jooksu stardipauguga samal ajal veesportlased – Kahe Silla regatt viib kanuud, süstad ja SUP-id uue sil-lani ning toob sealt pöördega kesk-linna tagasi.

Lisaks Kahe Silla jooksule toi-muvad Pärnu Kahe Silla kolmik-ürituse sarja raames aprillis aset lei-dev Rannametsa luitejooks ning ok-toobris Kahe Staadioni jooks. Alates 2012. aastast kuulub Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks Baltimaade suurimas-se jooksusarja Eesti Linnajooksud”.

aNNi lüll

Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksSõudelegend Jüri Jaansoni nime kandev Kahe Silla jooks on tõenäoliselt üks Pärnu läbi aegade tuntumaid rahvaspordisündmusi. Alates 2001. aastast kogunevad spordisõbrad septembri alguses Pärnusse, et üheskoos läbida Pärnu jõe kallastel kulgev ja Jaansoni nime kandev ca 9000 meetri pikkune distants – nii joostes kui ka käies. muide, Kahe Silla ringi täpne pikkus on peaaegu võrdne mount Everesti kõrgusega!

Andris Tammela,jooksusõber:

Jüri Jaansoni Kahe Silla jook-su muudab ennekõike eriliseks see, et tegu on kodulinna täht-saima rahvajooksuga. Kõik, kes Pärnus end vähegi liigutada viit-sivad, tulevad siis kokku tutta-vatega võidu jooksma või sõp-radega aktiivselt aega veetma. Tore on vaadata, kuidas paar nädalat enne jooksu täitub Pär-nu jõe ääres kulgev Jaansoni ra-da ühtäkki inimestega, kes üri-tavad viimasel hetkel oma vormi timmida. Kui mujal pole ehk või-malik naabri või töökaaslasega võimeid võrrelda, siis jooksura-jal saab sotid ikka klaariks.

Olen kuulnud, et Jaansoni jooksu on jõe vasakkalda pärast kirutudki. Mulle isiklikult see pa-rajalt raske kuumaastik meeldis. Samas, nüüd mil jõekallas korda tehakse, saab Jaansoni jooksust ilmselt üks Eesti kiiremaid ja mõnusamaid rahvajookse, mille läbimine peaks olema jõukoha-ne igaühele.

Finiš – Roman Fosti.

Start – vana silla ületus.

Lisainfo:www.2silda.ee

Fo

tod

: L

en

no

Põ

de

r

13

JOOKS

2012. aastal taastas Pärnu-maa Spordiliit Ees-

ti riigi sünnimaakonnana maratoni-jooksu traditsioonid. Tegu ei ole aga lihtsalt maratoniga – Pärnu-maa Võidupüha maratoni üks ees-märk on iidse maratonijooksu ja võidu tule toomise legendi kaudu ju-tustada lugu Vabadussõjas iseseis-vuse saavutanud Eesti riigist, tut-vustada kultuuri- ja ajaloomäles-tisi ning pakkuda spordisõpradele emotsionaalset ja vaheldusrikast rada.

2013. aastal saab sündmus järjeMaratoni avapauk antakse Toril Ees-ti Sõjameeste Mälestuskiriku juurest kell 13.30. Ühes maratoonaritega star-divad tulekandjatest Pärnumaa noo-red, kes vahetuste kaupa toovad mä-lestuskirikus süüdatud leegi Pärnu Rüütli platsile.

Maratonirada möödub mitmetest tuntud paikadest ja ehitistest – Pulli asulakohast ning kuulsa Pärnu linna-arhitekti Olev Siinmaa projekteeritud Mudaravilast. Lõpusirgele suundutak-se Tallinna väravate alt ja meeldejääv finišijoon ootab kõiki Rüütli platsil Endla teatri rõdumonumendi kõrval.

Lisaks kuninglikule maratonile on spordipäeva programmis poolmara-ton, Rüütli platsil toimuvad lastejook-sud ning neile, kes rahulikumat kulge-mist eelistavad, Watergate’i nime kan-dev käimisretk.

Erakordselt kaunis rada, sportlasi innustav suviselt muretu publik ning kesklinnas lõpujoone ületamisega kaasnev võimas emotsioon – need on märksõnad, mis iseloomustavad sünd-muse atmosfääri.

Korraldab Pärnumaa Spordiliit koostöös omavalitsuste ja teiste part-neritega.

aNNi lüll

Pärnumaa võidupüha maratonPärnu suvi toob suvepealinna melu nautima spordirahva, sest 22. juunil joostakse taas Pärnumaa võidupüha maratoni. Samal ajal toimub Watergate’i veefestival ja Pärnule suve­pealinna tiitli üleandmine, mistõttu osalejatele garanteeritakse terviklik puhkuseelamus.

Esimese Võidupüha maratoni võitja Kristo Reinsalu muljed

Läksin Pärnumaa Võidupüha maratonile mitte aja ega koha püüdmise pärast, vaid selleks, et aidata kaasa uue väärt traditsiooni elustamise-le, mis võidutule toomise kaudu aitab jutustada lugu Vabadussõjas ise-seisvuse saavutanud Eesti riigist. Mõnes mõttes võib siin tõmmata aja-loolise paralleeli võiduteate toomisega Antiik-Kreekas. Kuna olen varem osalenud ühel analoogsel Kreeka jooksul, mille finiš oli Marathoni külas, meenusid mulle Võidupüha maratonil samad mälupildid ja valdasid sar-nased tunded.

Kokkuvõttes oli rada väga vaheldusrikas ja minu seni joostutest kind-lasti ühe atraktiivseima looduskeskkonnaga. Kuna joosta tuli ka pehme-mal pinnasel ja kitsamatel radadel ning liikuda treppidel, siis kiire aja võtmiseks see jooks otseselt ei sobinud.

Samas tahan korraldajaid kiita selle eest, et neil jätkus julgust tuua maratonirada Pärnu südalinna. Minu arvates oli väga hea idee paiguta-da finiš linna peatänavale Rüütlisse. See meenutas suuri linnamaratone, kus on samuti pikem lõpusirge, näiteks mõnel peatänaval, ning kaasa elab hulgaliselt pealtvaatajaid. Kõik kirjeldatu loob võimsa emotsiooni.

Lisainfo:www.2silda.ee

Tulekandjad.

Rajal.

Rajal.

Fo

tod

: L

en

no

Põ

de

r

15

vARuSTuS

Esimest korda 2004. aastal ava-likkuse ette jõudnud Nike Free tehnoloogia baseerub paljajalu

liikumise kontseptsioonil. Eesmärk on tugevdada jalatallalihaseid ja saavuta-da treeningutest maksimaalne kasu.

Kuigi paljajalu treenimise kont-septsioon oli tuntud ka varem, pol-nud jalatsitootjad suutnud pakku-da piisavalt head lahendust, kus jalg saaks maksimaalselt vabalt liikuda, olles samal ajal kaitstud.

Nike Free loomisel oli juhtdisai-neriks üks Nike tuntumaid jalatsi-disainereid Tobie Hatfield, kes täna juhib Nike innovatsioonikeskust. Töö toimus koos maailmakuulsa füsio-terapeudi Gerard Hartmanniga, kelle hoolealuste hulka kuuluvad muuhul-gas Paula Radcliffe, Sonia O’Sullivan, Kelly Holmes, Colin Jackson, Moses Kiptanui jpt.

„Kõigil ei ole kahjuks võimalik treenida puhtal rannaliival või peh-mel murupinnasel, et paljajalutree-ningutest kasu lõigata. Nike Free või-maldabki seda teha erinevatel pinnas-tel,” selgitab Tobie Hatfield uuendusli-ku lahenduse sünni tagamaid.

Sel kevadel jõuab tarbijateni kõi-gi aegade laiem valik Nike Free jalat-seid. Tänavuaastastel Nike Free mu-delitel on uus pealsete disain ja toes-tuselemendid, kus on kasutatud teh-noloogiaid, mis toestavad jalga vaja-likul määral ilma, et jalatsi kaal muu-tuks. Sel eesmärgil on Nike Free 5.0 jalatsites kasutusel Nike Flywire’i teh-noloogiat – tagab suurepärase toestu-se minimaalse kaalu juures.

Samuti on tähtis mugavus, näiteks kasutatakse pealsetes eri materjalide üleminekukohtades õmblustevaba

Nike Free tehnoloogia võimaldab erinevatel pinnastel treenides saavutada sama efekti, mida annab treenimine paljajalu.

tehnoloogiat. Väiksem kaal, suurem mugavus.

Jõud, liikuvus ja tasakaalNike Free’ga liikumisel ja treenimisel on rakendatud maksimaalne arv jala-lihaseid, eriti jalatallalihaseid, mis klassikalise jalatsiga treenides liigu-vad palju vähem. Kuid just väiksemaid lihaseid töös hoides on võimalik saa-vutada maksimaalne efektiivsus. Li-saks parandavad sellised treeningud tasakaalu ja aitavad suurendada pöia liikuvust.

Nike Free jalatsid sobivad suure-päraselt jooksuharjutusteks, aga ka treeningutevahelisel ajal, hoidmaks lihaseid toonuses. Samas peab Nike Free’ga treeninguid alustades sil-mas pidama, et jalga tuleb intensiiv-sema trenni jaoks sõna otseses mõt-tes harjutada. Kui kohe alguses Nike Free jalatsitega pikki distantse joosta või kaua treenida, võib see jalalihaseid liigselt kurnata.

Vali sobiv jalatsNike Free jalatsid on tähistatud numb-ritega, nt 3.0, 4.0, 5.0. Mida väiksem on number, seda lähedamal on mudel paljajalu liikumisele. Suurem number näitab rohkem toestust ja põrutus-kindlust. Näiteks Nike Free 5.0 jalatsid sobivad igati esimeseks Nike Free’ks, kus on olemas jooksu jalatsitele oma-ne põrutuskindlus ja toestus ning palja jalutreeningule omane liikuvus ja painduvus. Kui treenitus paraneb, võib liikuda 4.0 või 3.0 juurde.

Mitte ainult jooksjateleAlgselt jooksutreeningute jaoks sün-dinud Nike Free loodusliku liikumise

kontseptsioon on nüüdseks laienenud ka üldtreening- ja vabaajajalatsites-se. Kui jooksujalatsid on oma konst-ruktsioonilt valmistatud otsesuunas liikumiseks, siis treeningjalatsite tal-la ja pealsete konstruktsioon on sta-biilsem ning rohkem toestatud. Samas on tallakonstruktsioon endiselt Free-loogikaga, mis tagab jalale vaba ja loo-dusliku liikuvuse. Huvitav on teada, et Nike Free tehnoloogiat on juba ka-sutatud ka korvpalli- ja tennisejalat-site juures.

Nike Free teeb treeningud efektiivsemaks

16

RALLy ESTONiA

Autospordile laiem kõlapind

Möödunud on aastad ja oleme taas selles punktis, kus ainult tavalise auto võidusõiduga enam masse raja äärde ei meelita. Tõsised fännid tu-levad oma kangelastele kaasa elama ka siis, kui väljas kallab paduvihma, kuid Baltikumi suurima autospordi-sündmuse auto24 Rally Estonia kor-raldajatele eesotsas Urmo Aava, Tar-mo Hõbe ja Silver Kütiga sellest ei pii-sa. Nende eesmärk pole mitte ainult publiku toomine üheks suurepära-seks juulikuu nädalavahetuseks Ote-pääle. Nende soov on, et auto24 Rally Estonia kaudu saaks autosport laie-mat kõlapinda ja et raja äärde jõuaks ka need, kes pole seal varem käinud. Ja et nad jääks käima.

Sport on meelelahutus ja sport-lased on meelelahutajad, artistid, nagu seda on muusikud ja näitlejad. Maa ilma mootorispordis on mindud ammu seda teed, kus võistlus pole

enam lihtsalt võistlus. Selle ümber on seotud tegevusi igale pereliikme-le. Muidugi ei ole unustatud sportlik-ku momenti, sest päeva lõpuks ongi ühe eduka mootorispordivõistluse sündmustik omavahel läbi põimitud ja seotud.

Meelelahutust kogu pereleSama eesmärk on auto24 Rally Esto-nia korraldajatel, tänu kellele toimub tänavu neljandat korda 19.–20. juu-lil Otepääl ja selle ümbruses Baltiku-mi suurim autospordisündmus. Pere-kesksus, nagu juba mainitud, on täna-päeval märgusõnaks. Auto24 Rally Estonia lahutamatuteks osadeks on olnud meelelahutusprogramm koos-töös Eesti populaarseima raadio jaama Sky Plus meeskonnaga. Läbi seni-se kolme aasta on auto24 Rally Esto-nia raames peetud tasuta kontsertidel esinenud Eesti meelelahutusmaail-ma tipud. Perekesksusest on lähtutud

auto24 Rally estonia on enamat kui lihtsalt ralliKui hakata järele mõtle­ma, siis omal ajal Tallinnas Kalevi suursõidul ei käidud mitte ainult võidusõidu pärast. Jah, sellel oli väga tähtis osa, kuid palju oli ka neid, kes tulid kohale selle õhkkonna pärast, mis valit­ses Pirita mändide all, kuul­sa tänavaraja ääres.

Auto24 Rally Estonia 2012 võitjad Mads Östberg ja Jonas Andersson tulid kiireid Lõuna-Eesti teid ning melu nautima juba teist korda.

Fo

to: D

ari

us

Kib

irkšt

is

18

RALLy ESTONiA

ka hooldusala ülesehitusel, kus on eraldi Lõunakeskuse lasteala. Eelmi-sel aastal kogus palju populaarsust Cosmopolitani naisteala, rääkimata siis kaubandustänavast ja toidukoh-tadest Tehvandi staadionil, mis kõik on loonud ühe suure terviku.

Head kiiruskatsed Kõige selle juures ei saa loomulikult unustada rallit ja seal toimuvaid põ-nevaid lahinguid. Võistluskeskuse-ga Otepääl Tehvandi staadionil pa-kub auto24 Rally Estonia osalejatele võimaluse kihutada ühtedel Eesti pa-rimatel kiiruskatsetel. Eelmisel aas-tal pidasid võidu nimel tõsise heitluse WRC-sarjas kihutavad Mads Ostberg ja Thierry Neuville. Ford Fiesta WRC masinal sõitnud Ostberg tuli oma või-tu kaitsma, aasta varem oli ta auto24 Rally Estonial alistanud meie enda sangari Markko Märtini. Noore belg-lase, Citroën DS3 WRC masinaga ki-hutanud Theirry Neuville’i suurimaks

konkurendiks oli norrakas Ostberg, kelle paremust pidi ta ka tunnistama. Esimese Rally Estonia, 2010. aastal sõidetud võistluse võitjana lähevad aga ajalukku Markko Märtin ja Kris-to Kraag (Ford Focus WRC 03).

Kui aastal 2011 oli auto24 Rally Estonia FIA Historic-autode Euroopa meistrivõistluste sarja kandidaatralli, siis mullu oli auto24 Rally Estonia juba FIA Historic-autode Euroopa meistri-võistluste täieõiguslik etapp, tänu mil-lele saabus Otepääle palju maailma au-tospordis ilma teinud sõidu keid, nagu legendaarne B- rühma Lancia 037, mit-med Ford Escortid, Porsched, Merce-desed jne. Kui 2011. aastal võitis Historic- ralli Jari Latvala Ford Escort BDA masinal, siis esimese Eestis pee-tud auto ralli Euroopa meistrivõistluste etapi võitjaks tuli tema poeg, M-Sporti tehasemeeskonnas WRC- sarjas sõitev Jari-Matti Latvala, kelle kasutuses oli seesama tagaveoline Ford Escort, mil-lega aasta varem oli võidu võtnud tema isa.

Oluline on tugev konkurents igas klassisAuto24 Rally Estonia direktori Urmo Aava sõnul on oluline luua konkurents igasse klassi. „Osalevate sõitjate poo-lelt on loomulikult väga tähtis saada siia sõitma WRC-sarja piloote. Auto24 Rally Estonia toimub traditsiooniliselt paar nädalat enne Soome MM-rallit ja seetõttu saame paljudele sõitjatele nii välismaalt kui ka Eestist pakkuda head võimalust enne Soome minekut korralik võistlustingimustes test teha.

See on toiminud hästi, mida tõestab näiteks Mads Ostbergi ja Martin Pro-kopi osalemine mitmel Rally Esto-nial. See, et meil on Soomega sarna-sed olud, on meie trump. Kuid WRC-sarja sõitjate siiasaamine on siiski ras-ke töö, sest kõik asjad peavad klappi-ma. Meil on hea meel, et nende kol-me aastaga oleme ennast rallimaail-mas tõestanud ning sõnapaar Rally Estonia on WRC seltskonnas teada ja tuntud. See teeb meie töö järgnevatel aastatel kindlasti pisut lihtsamaks,” räägib Urmo Aava. Ta lisab, et nen-de sõitjate kõrval, kes püüavad üld-võitu, ei saa unustada ka teisi klasse, sest Aava hinnangul peab olema kon-kurents tugev igas klassis. Üks võima-lus seda tugevdada on see, et auto24 Rally Estonia oli mullu ja on ka täna-vu Läti auto ralli meistrivõistluste eta-piks. Igal juhul on kindel, et ilma maa-ilma tippsõitjateta ei oleks ka tänavust auto24 Rally Estoniat.

Quo vadis auto24 Rally Estonia?Tööd on tehtud ja paljud skeptikud on arvanud, et auto24 Rally Estonia on

Võistluskeskusega Otepääl Tehvandi

staadionil pakub auto24 Rally Estonia osalejatele

võimaluse kihutada ühtedel Eesti parimatel

kiiruskatsetel.

Autasustamispoodiumi kõrgeimad kohad kuulusid maailma absoluutsetele tippmeestele. Väärika kolmanda koha saavutas meie enda ekipaaž Georg Gross ja Raigo Mõlder.

Fo

to: Jaan

us

Re

e

Historic autode Euroopa meistrivõistluste etapi võitis Lõuna-Eesti teedel ülekaalukalt

Jari-Matti Latvala.

Fo

to: D

ari

us

Kib

irkšt

is

20

RALLy ESTONiA

Vaata lisa:www.rallyestonia.ee

oma lae saavutanud. Peamine, millele nende poolt viidatakse, on Eesti väik-sus. Kuid korraldajad sellega ei nõus-tu ning järgmised plaanid on juba au-ahnemad ja suuremad. Praegune ralli-nädalavahetuse ülesehitus on saanud kiita FIA kõrgetelt ametnikelt, teis-te hulgas on FIA ralli komisjoni juht Jarmo Mahonen kiitnud auto24 Rally Estonia korraldust ja õhkkonda. Väga positiivne tagasiside tuli FIA Historic- autode Euroopa meistrivõistluste eta-pil osalenud sõitjatelt ja Historic- komisjoni liikmetelt. Selle taustal on loomulik, et auto24 Rally Estonia on FIA Historic- autode meistrivõistluste etapiks ka tänavu. Eelmisel aastal Ote-pääl kohal olnud Rebecca Williams , le-gendaarne WRC Rally Radio reporter, kinnitas, et korralduse poolelt ei jää-da kindlasti WRC-sarja etapile alla. Ja üheks märgiks, et need polnud liht-salt viisakusest öeldud sõnad, on see, et rallimaailmas Becsy nime all tun-tud Williams on oma selle aasta plaa-nidesse sisse kirjutanud 19.–20. juulil Otepääl toimuva auto24 Rally Estonia.

Selle aastaga on asjad paigas ja töö käib iga päev, et pakkuda rallisõpra-dele üks unustamatu nädalavahetus Lõuna-Eestis. Mis saab edasi tulevi-kus? Quo vadis auto24 Rally Estonia? Korraldajatel on idee, et auto 24 Ral-ly Estonial võiks olla sellel aastal uue hingamise saanud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi staatus. Sarja promootoriks on Eurosport Events ja

rahvusvaheline autoliit FIA on väga-gi huvitatud, et Euroopa meistrisarjal oleks taas rohkem kaalu kui viimastel aastatel. Ja miks ei võiks olla auto24 Rally Estonia Euroopa meistrivõist-luste kruusarallide pärl, nagu seda on Soome MM-ralli WRC-sarjas?

Kaks aastat on publiku üheks maiuspalaks olnud auto24 Rally Es-tonia Otepää linnakatse selle juur-de kuuluva tehistrampliiniga. Samalt katselt tehti 2011. aastal esimest korda otseülekanne internetti ja aastal 2012 oli Otepää linnakatse otseülekan-ne TV6 telekanalis paras väljakutse selle ülekande tegijatele. Kuid mees-kond, mille eesotsas on Kulno Kägu, sai ülesandega hakkama, lisaks TV6 kanalile striimiti ülekannet internet-ti, misläbi said sellest osa kümnete rii-kide rallisõbrad.

Auto24 Rally Estonia on enamat kui lihtsalt üks võistlusKõige kõrval ei saa märkimata jätta, et Rally Estonia toimib muuhulgas Otepää ja laiemalt Lõuna-Eesti turis-mi ja majanduse elavdajana. Baltiku-mi suurim autospordisündmus auto24 Rally Estonia 2012 sai konkursi „Ehe

Lõuna-Eesti 2012” raames väärika auhinna, milleks oli võit parima tu-rismisündmuse kategoorias. Saadud tunnustus on järjekordne märk sel-lest, et auto24 Rally Estonia on ena-mat kui lihtsalt üks võistlus.

Auto24 Rally Estonia 2012 raa-mes jälgis rallit ja sai selle sündmus-test osa üle 23 000 inimese, kellest pea 16% olid välisturistid. Enim välis-turiste tuli Soomest ja Lätist ning korduv külastajate osakaal oli võrrel-des 2011. aastaga 20,5%. Siseturistide osas oli see protsent 30.

Auto24 Rally Estonia 2012 stardis oli kokku 155 meeskonda, kellest 53 olid pärit Eestist ja 102 välismaalt. Kokku tõi auto24 Rally Estonia Eestisse võistlejaid 20 riigist üle maailma ja ajakirjanikke 10 riigist. Auto24 Rally Estonia sünd-musi kajastati aktiivselt 20 riigi mee-diaväljaannetes. Kõik need numbrid on kolme aasta vältel kasvanud.

Auto24 Rally Estonia 2013 leiab aset 19.–20. juulil Otepääl ja selle ümbruses ning sarnaselt selle aastaga on tegu Eesti, Läti, Balti ja NEZ auto-ralli meistrivõistluste etapiga ning FIA European Historic Sporting Rally Championshipi sarja etapiga.

Korraldajatel on idee, et auto 24 Rally Estonial

võiks olla sellel aastal uue hingamise saanud

autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi

staatus.

Maailma uusima Citröen DS3 WRC autoga oli stardis ning tegi pikki õhulende

andekas noor belglane Thierry Neuville.

Fo

to: Jaan

us

Re

e

Historic-autode arvestuses võis võistlemas näha unikaalset ning legendaarset Lancia 037, mida lähiriikides näeb harva.

Fo

to: D

ari

us

Kib

irkšt

is

MAANTEE ERIMAANTEE ERI

HAWAII EXPRESS

www.hawaii.ee

erihind 699.- Speedster 40

erihind 699.- normaalhind 899.-

Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

AMETLIK RATTAPARTNER AMETLIK RATTAPARTNER

www. .com/hawaiiexpress

TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, Dünamo* Liivalaia 5, 644 4118, Spantal Sport* Rocca al Mare kaubanduskeskus, 665 9128, Spantal Sport Järve keskus, 608 8233, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603, PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna tn 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 799 4945, JÕGEVA Estem Kesk tn 3, 505 8386, KÄRDLA Kerttu Sport Vabriku väljak 1, 463 2130, KEILA Rõõmu kaubamaja* Haapsalu mnt 57B, 678 1551 (*

Ostja BOONUS

TASUTAosavõtt ühest

etapist: Kuusalu, Elva, Tabasalu, Haapsalu, Pandivere, Võru

22

võistluskalender 2013

aPRill

14.04 Tallinna MV kriteeriumis

20.04 Eesti rahva velotuur, I etapp; Karksi-Nuia rattaralli

21.04 Team Rattapood Cup, I etapp

24.04 Premium-7 temposõidu karikasari, I etapp

27.04 EMV kriteeriumis, I etapp; Pärnu tänavasõit

28.04 Eesti rahva velotuur, II etapp; Püha Loomaaia 13. rattaralli

Mai

04.05 EMV kriteeriumis, II etapp; Viljandi tänavasõit

05.05 Samsung Estonian Cup, I etapp; Mulgi rattamaraton

07.–09.05 ELF Cup

11.05 Filter maanteekarikasari, I etapp; Kuusalu rattaralli

12.05 Team Rattapood Cup, II etapp

15.05 Filter temposõidu karikasari, I etapp

18.05 EMV kriteeriumis, III etapp; Audi tänavasõit

19.05 Eesti rahva velotuur, III etapp; 6. Audi Saaremaa GP

19.05 Samsung Estonian Cup, II etapp; Tallinna rattamaraton

22.05 Premium-7 temposõidu karikasari, II etapp

25.05 EMV kriteeriumis, IV etapp; 55. Elva tänavasõit

25.05 I Jõgeva rattaralli

25.05 XI KoMo 66

26.05 Filter maanteekarikasari, II etapp; Elva rattapäev

29.05 Filter temposõidu karikasari, II etapp

30.05.–01.06 Tour of Estonia

juuNi

02.06 SEB 32. Tartu rattaralli

08.06 Samsung Estonian Cup, III etapp; Rõuge rattamaraton

12.06 Filter temposõidu karikasari, III etapp

15.06 Team Rattapood Cup, III etapp

15.06 Eesti rahva velotuur, IV etapp; Hawaii 16. Vändra rattaralli

16.06 Eesti rahva velotuur, V etapp; 4. Mulgi rattaralli

20.06 EMV eraldistardis

21.–22.06 EMV ühisstardis

26.06 Premium-7 temposõidu karikasari, III etapp

29.06 Eesti rahva velotuur, VI etapp; Valgete Teede rattaralli

30.06 Filter maanteekarikasari, III etapp; Tabasalu rattaralli

juuli

03.07 Filter temposõidu karikasari, IV etapp

05.–07.07 Püha Loomaaia veteranide velotuur

07.07 Samsung Estonian Cup, IV etapp; Rakke rattamaraton

08.–10.07 Urumarja 25. velotuur

10.07 Premium-7 temposõidu karikasari, IV etapp

13.07 Äkke MTB

13.07 Team Rattapood Cup, IV etapp

14.07 Filter maanteekarikasari, IV etapp; Haapsalu rattaralli

19.–20.07 EMV maastikurattasõidus

23.07 Tallinna MV trekisõidus

24.07 Filter temposõidu karikasari, V etapp

24.07 Kalevi MV trekisõidus

27.07 Samsung Estonian Cup, V etapp; Otepää rattamaraton

28.07 X Lauri Ausi mälestussõit

30.07.–02.08 EMV trekisõidus, Estonian CC Open

auguST

03.08 Filter maanteekarikasari, V etapp; Pandivere rattaralli

04.08 Alutaguse rattamaraton

06.–08.08 CFC noortetuur

10.08 Samsung Estonian Cup, VI etapp; Elva rattamaraton

11.08 Estonian Masters

18.–25.08 Baltic Chain Tour

18.08 Filter maanteekarikasari, VI etapp; Võru rattaralli

21.08 Filter temposõidu karikasari, VI etapp

24.08 Fakto Auto Tallinna kriteerium

24.08 Samsung Estonian Cup, VII etapp; Kalevipoja rattamaraton

25.08 Fakto Auto Tallinna 3. rahvasõit

28.08 Premium-7 temposõidu karikasari, V etapp

31.08 EMV eraldistardis

SePTeMBeR

01.09 EMV ühisstardis

07.09 Samsung Estonian Cup, VIII etapp; Jõulumäe rattamaraton

08.09 EMV teatekrossis

14.09 48. Sindi sügiskross, A. Nurme mälestusvõistlused

15.09 EMV maratonis, SEB 16. Tartu rattamaraton

15.09 Viimsi sügiskross

21.09 RMK Kõrvemaa rattamaraton

22.09 Tallinna meistrivõistlused maastikurattasõidus; Team Rattapood Cup, V etapp

28.09 Keava sügiskross

29.09 Viljandi sügiskross

OKTOOBeR

05.10 45 Elva sügiskross

06.10 Kambja IV sügiskross

12.10 Tallinna MC Cyclocrossis, Nõmme sügiskross

13.10 Tartu MV Cyclocrossis, Tartu sügiskross

Fo

to: S

hu

tte

rsto

ck

MAANTEE ERIMAANTEE ERI

HAWAII EXPRESS

www.hawaii.ee

erihind 699.- Speedster 40

erihind 699.- normaalhind 899.-

Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

AMETLIK RATTAPARTNER AMETLIK RATTAPARTNER

www. .com/hawaiiexpress

TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, Dünamo* Liivalaia 5, 644 4118, Spantal Sport* Rocca al Mare kaubanduskeskus, 665 9128, Spantal Sport Järve keskus, 608 8233, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603, PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna tn 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 799 4945, JÕGEVA Estem Kesk tn 3, 505 8386, KÄRDLA Kerttu Sport Vabriku väljak 1, 463 2130, KEILA Rõõmu kaubamaja* Haapsalu mnt 57B, 678 1551 (*

Ostja BOONUS

TASUTAosavõtt ühest

etapist: Kuusalu, Elva, Tabasalu, Haapsalu, Pandivere, Võru

Rattamaratonid toovad kevadeVisalt taandunud talv Estonian Cupi korraldajaid ei heiduta. „Tõsi on, et tänavukevadised ilmaolud muudavad meie jaoks maikuus toimuvate etap-pide ettevalmistamise tava pärasest keerulisemaks,” nendib rattasarja peakorraldaja Allar Tõnissaar. „Ot-sustasime ilmataadi esitatud välja-kutse vastu võtta: Eesti tippratturi-te eest vedamisel sõidab rühm aktiiv-seid harrastajaid 25. aprillist 1. mai-ni läbi kõik kaheksa rattamaratonide sarja võistlusrada.”

Peakorraldaja kinnitusel ei ole ku-nagi varem kõiki kaheksat Samsung Estonian Cupi maratonirada läbitud vaid ühe nädala jooksul. „Soovime selle aktsiooniga öelda lõplikult näge-mist lumehangedele ning näidata nä-dal enne uue hooaja algust kõigi Es-tonian Cupi maratoniradade läbimi-se võimalikkust,” selgitab Tõnissaar. Projekt kannab nimetust „1/8/500”. Need numbrid märgivad ühe nädala jooksul kaheksal maratonirajal läbi-tud kilomeetrite summat.

Viiesajaste klubiEeloleval hooajal said Samsungi- sarja etapid pisut pikkust juurde ning ka-

500 kilomeetrit emotsiooneKaheksast etapist koosnev Eesti suurim maastikurattavõistluste sari Samsung Estonian Cup toob maist septembrini Eestimaa eri paigus metsa­ ja kruusa­teedele tuhandeid rattasõpru. maikuu esimesel pühapäeval kõlab rattasarja uue hooaja stardipauk juba 13. korda.

heksa maratonidistantsi kogusumma moodustabki nüüd täpselt 500 kilo-meetrit. Sarja nn viiesajaste klubis-se hakkavad kuuluma need ratturid, kes eeloleval hooajal läbivad kõik ka-heksa osavõistlust. Möödunud aastal oli niisuguseid raudseid mehi ja nai-si kokku 315.

„Oleks suurepärane, kui viiesajas-te klubisse suudaks end hooaja jook-

sul sõita pooltuhat ratturit,” unistab Allar Tõnissaar. „Kui mitte sel, siis juba järgmisel hooajal,” loodab mees, kes on Eesti suurimat rattasarja van-kumatult vedanud 13 aastat. Möödu-nud aastal osales Samsung Estonian Cupi igal etapil keskmiselt 1994 suurt ja väikest ratturit. „Seni on osalejate arv üha kasvanud ning usun, et järg-mise tähisena ületame tänavuse hoo-aja lõpuks kahe tuhande ratturi piiri igal etapil,” prognoosib Tõnissaar.

Üheskoos edasi!Samsung Estonian Cupi sarivõistlu-se kohapunktide individuaalses üld-arvestuses läheb nii maratoni kui ka poolmaratoni distantsil arvesse kuus parimat etappi kaheksast. Lisaks sel-gub aktiivseim rattur vahefiniši punk-tide alusel, samuti kiirenduskilomeet-ri parim, milleks summeeritakse kõigi kiirenduskilomeetrite läbimise ajad. Võistkondlik punktiarvestus toimub eraldi nii mees- kui ka naiskonda-de vahel ja arvesse lähevad võistkon-na nelja parima ratturi kohapunktid igalt etapilt. Möödunud aastal osales Samsung Estonian Cupi võistlus sarjas 125 võistkonda. Allar Tõnissaar mär-gib, et võistkondlik punktiarvestus on hea võimalus ühistegevuseks sõprade,

Samsungi-sarja uus hooaeg stardib maikuu esimesel pühapäeval.

Samsung Eesti esinduse juht Ursel Velve oli üks 315 ratturist, kes eelmisel hooajal läbis kõik kaheksa rattamaratoni.

Fo

tod

: Jaan

us

Re

e

24

mAASTiKuRATAS

SaMSuNg eSTONiaN CuP, 13. hOOaeg

1. etapp Mulgi rattamaraton 5. mai P

2. etapp Tallinna rattamaraton 19. mai P

3. etapp Rõuge rattamaraton 8. juuni L

4. etapp Fuji Rakke rattamaraton 7. juuli P

5. etapp Otepää rattamaraton 27. juuli L

6. etapp elva rattamaraton 10. august L

7. etapp Kalevipoja rattamaraton 24. august L

8. etapp honda jõulumäe rattamaraton 7. september L

Nädal enne põhivõistlust toimub kõikjal Tallinki matk ja avatud raja sõit.

Oluline teada:

•Registreerimine kõigile ka-heksale etapile ja võistkonda-dele lõpeb 21. aprilli südaööl.

•Kokku on sarjas 14 võist-lusklassi, lisaks lastesõidud seitsmes vanuseklassis.

•Kõigil kaheksal etapil osale-nud ratturitele on korraldajate poolt „500 km klubi” auhind.

•Igal Estonian Cupi etapil on neli rattasõitu: põhisõit (58–70 km), poolmaraton (25–38  km), lastesõidud ning matka sõit (toimub alati üks nädal varem).

•Tallinki matkasõidus ja Bal-biino lastesõitudes on osale-mine tasuta.

Sarja veebileht:www.estoniancup.ee

www.facebook.com/ estonianCup

kolleegide, naabrite või klubikaaslas-tega.

Rattasõit on elustiilMaratonisarja tosinale aastale ta-gasi vaadates toob Allar Tõnissaar välja tähtsaima, miks Samsung Es-tonian Cup läbi suve tuhandeid ini-mesi taas kokku toob. „Esikohal on kindlasti armastus liikumise, ratta-spordi ja looduse vastu,” ütleb Tõnis-saar, kelle sõnul on rahvasport jõud-nud paljude eestimaalaste südames-se – seda nii emotsioonide kui ka tu-gevama tervise kaudu. „Korraldaja-tena oleme igal hooajal püüdnud as-tuda sammu edasi, et muuta ratta-sari veelgi atraktiivsemaks – on loo-mulik, et võistluskeskuses ja joogi-punktides peab kõik toimima laitma-tult. Ikka selleks, et osalejad saaksid maksimaalselt rattasõitu nautida,” kinnitab sarja peakorraldaja.

Parem homne tänaTuhandeid rattasõpru ühendav üle-eestiline sariüritus ei saa teoks heade koostööpartneriteta. „Meil on spon-soritega vedanud – otsime koos pide-valt uusi võimalusi, kuidas luua osale-jatele lisaväärtust ning pakkuda suu-remat sportlikku hasarti ja rõõmu.

Nii toob algaval hooajal Samsung iga-le etapile profifotograafi, kes soovija-tele hea spordifoto tegemise saladu-si jagab. Samuti jõuab näiteks Mulgi rattamaratonile innovaatiline duši-rekka, et pärast sõitu oleks soovijail võimalus end mugavalt puhtaks pes-ta. Vannitoasisustuse ja sanitaarteh-nika tootja Hansgrohe, kes duširekka esimest korda põhjamaadesse ja Ees-tisse toob, on alates sellest hooajast ka populaarseks saanud kiirendus-kilomeetri toetaja.

Rattamaratonide sarja Estonian Cup auhinnafond moodustab rohkem kui 30 000 eurot. Lisaks nimispon-sorile Samsung on osalejatele auhin-du ja kingitusi välja pannud teised-ki sarja toetajad ning koostööpartne-rid: Tallink, Premium7, SIS, Balbiino, Auto ekspert, Arctic, A&T Sport ja ProShop.ee. Eesti suurimat rahva-spordiürituse korraldamist toetab hasartmängumaksu nõukogu, samu-ti omavalitsused ja paljud piirkondli-kud ettevõtted.

Raja joogi- ja toitlustuspunkti-des pakub ratturitele kosutust maailma juhtiv spordijookide ja -söökide valmistaja SIS (Science in Sport), finišis kustutavad janu Arcticu spordijoogid.

Rajal.

Samsung Estonian Cupi peakorraldaja Allar Tõnissaar.

Tasuta lastesõidud.

25

mAASTiKuRATAS

TENNIS JA SULGPALLIGAS VANUSES HUVILISTELE!

RÜHMA- JA INDIVIDUAALTREENINGUD LASTELE JA TÄISKASVANUTELE.

Marek Varblanetel 5622 6002

www.tennisekool.ee

Kristo Kaselatel 5624 2282 www.sulgpallikool.ee

TENNIS JA SULGPALLIGAS VANUSES HUVILISTELE!

RÜHMA- JA INDIVIDUAALTREENINGUD LASTELE JA TÄISKASVANUTELE.

Marek Varblanetel 5622 6002

www.tennisekool.ee

Kristo Kaselatel 5624 2282 www.sulgpallikool.ee

27

TENNiS

Tennis – sport, mis sobib kõigileviimastel aastatel on avatud uusi tennisekeskuseid ja loodud kümneid tenniseklubi­sid. Harrastustennis on populaarne ja kogub sõpru aina juurde. See on üks väheseid spordi alasid, mis ei tunne vanusepiire. „Tennisemängu õppida pole kunagi hilja. minu kõige nooremad õpilased on kuuesed ja vanemad kuuekümnesed,” ütleb Säm ulp, kes on treeneriametit pidanud neli aastat.

Kui palju õpilasi sul on?Lapsi on kolmekümne ringis, kok-ku viis rühma. Täiskasvanutest on püsi kundesid – selliseid, kes iga nä-dal trennis käivad – kakskümmend. Teist sama palju käib veel kord kahe nädala jooksul või isegi korra kuus.

Keda on lihtsam treenida – lapsi või täiskasvanuid, mehi või naisi?Täiskasvanuid, sest nad aduvad, et on trenni eest maksnud, kuulavad rohkem ja proovivad võtta maksimumi. Samas hakkab õpetus paremini külge lastele ja areng on märgatavam. Arvan, et kui täiskasvanud kolm-neli korda nädalas treeningul käiksid, oleks kiire nendegi areng. Tennises on tähtis korduste arv: mida rohkem õiget liigutust teed, seda rohkem see lihasmällu kinnistub.

Kõik on kinni konkreetses per-soonis. Naistele hakkab õpitu pare-mini külge, nad on püüdlikumad. Sa-mas, koordinatsioon on reeglina pa-rem meestel ja see on tennisemängus väga tähtis.

Mis eeldused kasuks tulevad?Mida parem koordinatsioon, seda pa-remini mängid. Iga sporditegemine noores eas tuleb kasuks, eriti palli-mängud.

Kuidas alustada?Alguses on väga oluline, et saaksid teadmise sellest, kuidas liigutama peab – millised on löögid, asendid ja hoided. Tennis on väga tehniline ala ja seda mängu päris omapäi õppida ma ei soovita, esimesed viis-kümme kor-da võiks käia treeneri juures. Seejärel võib sõpradega mängida.

Treeneriga harjutades saab tehni-ka osa, sõpradega mängides aga aru-saamise, et iga kord ei tulegi pallid otse reketile ja väljakul peab lööki-

de tõrjumiseks tööd tegema. Omapäi mängides tekivad reaalsed küsimu-sed, mida treeneri käest järele uurida.

Kas alustada sise- või välis-väljakul?Mõistlik on alustada sees, tunnetus on parem ja pallid ei kao ära. Kind-lasti peaksid ka täiskasvanud alusta-ma mängimist pehme palli ja väikes-te kastidega. Ei tasu neid „lastepalle” häbeneda. Löögitunnetuse saab peh-mema palliga kiiremini kätte. Kui nii mäng välja tuleb, võiks edasi liikuda. Mida suurema rõhuga pall, seda suu-remad piirid. Täisrõhuga pallidega alustamine on vale.

Kas eratunnid või grupitreening?Eratund on muidugi parem, sest siis pühendub treener ainult sinule. Oda-vam on, kui leiad sõbra, kellega koos alustada. Hinna ja kvaliteedi suhtes on kõige parem alustada kolmekesi, sest siis saab igaüks mängida treeneri vastu, samas õpib mängu.

Millal on õige servima õppida?Mina soovitan kohe. Inimesed ei viit-si servi peale aega kulutada, aga see on vale. Ei ole servi, pole mängu. Serv on kõige tehnilisem löök ja tehnika

varustus

ReKeTReketi puhul on oluline leida see õi-ge, mis sinu taseme ja mängustiiliga kõige paremini sobib. Tähtis on kaal, käepideme suurus, tasakaalupunkt, keelestus jne. Õige leiab katsetami-sega. Küsi nõu treenerilt või tennise-kauplusest.

PallidAlustada tuleks pehmema palliga ja liikuda samm-sammult täisrõhuga pallidele. Pehme palliga mängitakse väiksemal väljakul ehk servikastides. Pallid jaotuvad rõhu järgi: svamm-pall (päris algajatele; mängitakse väiksemal väljakul), punane pall 25% (tavapallist pisut suurem; mängitak-se väiksemal väljakul), oranž pall 50% (tavapalliga sama mõõt; saab mängida ka suurel väljakul), roheli-ne pall 75% (nn täpipall; tavapalliga sama mõõt; mängitakse suurel välja-kul), tavaline pall 100%.

jalaTSidSiseväljakul heleda tallaga tossud, liivaväljakul mustrilise tallaga tos-sud. Tennisetoss peaks olema pool numbrit suurem kui jooksutoss, sest pidurdamist ja liikumist on palju – suurem toss hoiab varbaid.

RiidedTenniseriided on ilusad, aga mit-te kohustuslikud. Peamine, et oleks palle kuhugi panna (naiste pükstel ja seelikutel spetsiaalsed taskud). Sise püksid ja pikemad sokid on ka-sulikud, sest hoiavad lihased soojas.

MIKS VALIDA TENNIS?

•hea füüsiline koormus•ei küsi vanust, lapsed ja vanemad

saavad koos mängida•seltskondlik•palju turniire•ilus vaadata

Säm Ulp õpetab Katrin Pärdile õiget tagakäelööki.

Fo

tod

: T

iit

Bla

at

28

TENNiS

kinnistub ainult harjutades – need kordused tuleb ära lüüa.

Kuidas suhtud tenniselaagrisse?Väga positiivselt. Kihvtid asjad, nii osalejate kui ka treeneri jaoks. Saad keskkonnast eemale, kokku on tul-nud toredad inimesed, kellel on ühi-ne hobi. Päris null-tasemega sinna minna ei tasu.

Paarismäng või üksikmäng?Mõnele sobib üksikmäng, mõnele paa-rismäng. See on vale arvamus, et paa-rismängus ei saa koormust. Kui kõik neli mängida oskavad, on paarismän-gu koormus vägagi suur. Punktid on küll lühemad, aga intensiivsed.

Kuna seltskonnatennis on paaris-mängijatele, soovitan seda kindlasti.

Millal võib mõelda paarismän-gu peale? Kui saad mängust aru, oskad tõrjuda, servida, suunatud lööke teha ja väl-jakut näha. Paarismängus on võrgu-mäng väga tähtis. Kokkuvõttes on see hoopis teine mäng kui üksikmäng. Mõistlik on leida endast tugevam paa-riline, sest siis arened kiiremini.

Millal võiks võistlustele minna?Harrastusliigat (naistel on kõige nõr-gem III liiga, meestel IV liiga) võib

Kogemus

Katrin Pärt (29) on küll elu aeg sporti teinud ja töötab personaaltreenerina, kuid tennisega alustas eelmise aasta oktoobris. Märtsi lõpus osales ta oma esimesel võistlusel Sugar Cup.

Kust pärineb tennisehuvi?Tennisepisik pärineb lapsepõlvest. Mu isa mängis tennist ja vend käis tennise-trennis, aga mind pandi olude sunnil kergejõustikku.

Nüüd, aastaid hiljem paar klienti rää-kisid oma tennisehuvist ja nakatasid mind uuesti: kutsusid mind ka trenni, ja nii ma Sämi juurde sattusin.

Mis oli alguses kõige raskem?Jooksmise ja võhmaga mul probleeme polnud. Kui aeroobne baas on olemas, suudad keskenduda tehnikale. Aga teh-niline pool oli väga raske. Kõige raskem on tunnetus – kuidas reketit hoida ja palli suunata.

Mis on kõige raskem element?Tagakäelöök võrgus.

Oled poole aastaga kiiresti arenenud. Millise graafikuga sa treenid?Üritan teha kolm tennisetrenni nädalas: üks eratund, teine grupiga ja kolmas mõne sõbraga.

Meeldib sulle üksik- või paarismäng?Väga palju oleneb paarilisest. Südames tunnen, et mulle meeldib üksikmäng.

Räägi oma esimesest võistlusest?Sain sealt fantastilise kogemuse. Trennis tulevad mugavad pallid kogu aeg ette ja suudad tehniliselt mõelda. Võistlustel tuleb pall igalt poolt ja eri tempoga. Närv lööb sisse – käed väri-sevad, ei suuda õiget asendit meenu-tada jne. Võistlus treenib ja suurendab võistlemis himu.

Millal soovitad võistlustele minna?Kui treener soovitab. Elementidest rää-kides: teise servi peab kindlalt sisse saama ja liikumine platsil peaks selge olema (ei jookse pallile sisse, liiga ette jne). Aga eks sisetunne ütleb. Kui läk-sidki liiga vara ja kaotasid kõigile, pole midagi. Kogemustest õpid ja järgmine kord lähed, kui valmis oled.

Üks soovitus veel: ei tohi vastase tempoga kaasa minna. Tähtis on enda mäng teha ja seda kõige paremini.

Mis on sinu eesmärgid?III liiga üksikmäng. Lähen sinna koge-muse ja eneseületuse pärast.

Mida on tennis sulle andnud?Esiteks emotsionaalne pool: olen nii õnnelik, kui trennis midagi õnnes-tub. Ärge kurvastage, kui välja ei tule. Tennisemäng käibki üles-alla.

Teiseks kindlasti sotsiaalne pool: olen saanud palju uusi tuttavaid ning nad kõik on väga toredad.

KuIDAS TENNISETREENINgu­TEgA ALuSTADA?

üKSiNda OMaPäi Odavam.Hea koormus.

Õpid vale tehnika.Ei saa mängust täpselt aru.

Alusta kindlasti pehmete palli-dega.Vaata internetist või õpikust õi-geid asendeid ja erinevaid lööke.

gRuPiTReeNiNgSeltskond, lõbusam sõprade-ga käia.

Saad teistega arengut võrrelda.Lihtsam sobivat väljakuaega saa-da.Treener küll jälgib, aga ei saa pü-henduda sinu tehnikale.Koormus jääb väikeseks.

Vali sarnase tasemega mängija-te grupp.Kui kiiremini arened, vali järgmi-se tasemega grupp.Parima kvaliteedi ja koormuse saad kolmeses grupis.

eRaTReeNiNg Treener pühendub ainult sulle.Õpid kohe õige tehnika.Mängu lugemine areneb kiire-mini.Lihtsam saada sobivat väljaku-aega.

Kallis.Pall tuleb kätte kogu aeg, ei har-ju mängima.Kaob ära liikumisoskus.Ei teki mängukogemust.

Vanemad treenerid teevad roh-kem korviharjutusi, aga oskavad seletada tehnilist viga paremini.Nooremad treenerid teevad vä-hem korviharjutusi ja mängivad rohkem.

Kõige parem on kombineerida kõiki.„Ideaalne oleks teha kõiki nädalas korra, siis on areng kiireim – sarna-neb noortetreeninguga,” soovitab Säm Ulp.

mängima minna, kui tehniline baas on olemas – löögid tulevad välja ja on tekkinud stabiilsus. Võistluskogemus on väga tähtis. Alguses kõigil käsi vä-riseb, aga sellest saab üle. Võistlustel saab omasugustega mängida ja uusi mängupartnereid leida. Läbi võist-luste näed enda arengut ja tead, kuhu suunas edasi liikuda, mida on vaja pa-randada.

Mul on olnud selliseid õpilasi, kes on trenni tulnud ja kohe esimesel aas-tal liigas esimese kolme hulka pääse-nud.

Kuidas selline kiire areng saa-vutada?Nad ei olnud tippsportlased, aga noo-rena sporti teinud. Kõige kiiremini tu-leb mäng kätte neil, kes on lapsepõlves kasvõi aasta tennist mänginud, mis sest et 25–30 aastat paus sisse jäänud.

Millise graafikuga nad treenisid/ treenivad?Eks see ole kombinatsioon mitmest treeningust. Esimese pool aastat käi-sid rohkem eratrennis, teisel poolaas-tal eratrennis korra kahe nädala jook-sul ning muul ajal umbes samal tase-mel mängud sõpradega.

Külli väRNiK

+

+

++++

*

*

*

–

–

–

––––

Serv on kõige tehnilisem löök.

29

gOLF

Niitväljal saab golfiga sõb­raks uue kolmejärgulise suvekursuse jooksul.

Niitvälja Golfi tegijad usuvad, et ka meie inimesed hakka-vad mõistma ja hindama gol-

fi häid mõjusid sellega tegelejate ter-visele ja heaolule. Kiirustavale maa-ilmale vastukaaluks on sisu ja kvali-teet ning mõlemat oskavad golfiga te-gelejad hinnata.

Olles analüüsinud senise Green Cardi koolituse nõrka tulemust – kur-suse läbinutest jääb golfi juurde alla kümne protsendi –, töötati Niitväljal välja täiesti uus kontseptsioon – Ro-heline Rada.

Roheline RadaRoheline Rada on mõeldud kõigile, kes golfis veel rohelised on, kuid tun-nevad, et rahulik ja seltskondlik sport võiks neile sobida.

Kursuse kontseptsiooni jaoks sel-gitati välja kõik need tegevused, mis tuleb läbida selleks, et golfi juurde jõuda. Õppurile antakse kaasa kaart, juhised ja mentorid, kes teda selle tee-konna eri etappides toetavad.

Niitvälja Golfi Roheline Rada kasvatab golfareid

koolitust. Esimesed sammud PAR20-rajal astutakse koos Pro’ga (treeneri-ga), st Rohelise Alguse kolmas samm on koos Pro’ga läbitav ring PAR20-l. Programmi jooksul leiab Pro iga läbi-ja jaoks 30 minutit, et leida talle so-bilikem lahendus varustuse soetami-seks või laenamiseks (on see siis spet-siaalne algajavarustus või kohe mida-gi kobedamat).

Roheline Algus lõppeb Green Car-di ringiga – selle läbinutele antakse Green Card ja nad võetakse Niitvälja Golfiklubi kandidaatliikmeks. Lisaks

Senise koolituse peamine mure oli ilmselt selles, et kuigi kursuse lä-binuile lubati võimalust golfimängu-ga alustada, kogunes tegelikult ühe nädalavahetusega liiga palju infot ja liiga vähe eduelamust ning paljude-le tundus edasiminek keeruline. Golf on lihtsalt ala, mis nõuab esiti aega ja pühendumist, hiljem aga annab vas-tu hea enesetunde, muhedad sõbrad ja tegevuse, mis muudab mõnusaks puh-kuseks kas või iga nädalavahetuse.

etapp 1: Roheline algusRoheline Algus koosneb kaheksast sammust, mis läbitakse endale sobi-vas tempos ühe kuu jooksul. Alustak-se tavapärase baaskoolitusega (sar-naneb varasema Green Cardi kursu-sega), mis kestab kokku ühele nädala-vahetusele jagatuna üheksa tundi. Selle läbinutele korraldatakse kokku neli treeningut, et harjutada nelja põ-hilist golfilööki. Kui ühel nädalal jääb tund juhtumisi vahele, saab seda alati läbida samal ajal nädal hiljem.

Parandamaks üldist arusaamist golfist ja valmistamaks rohelist män-gijat ette rajale minekuks, pakutakse ühe eraldi sammuna reegli- ja etiketi-

Rohkem infot:www.niitvaljagolf.ee

Niitvälja Golf ühendab en-das Baltikumi vanimat täispik-ka PARK-väljakut, viierajalist pay& play väljakut, Eesti suurimaid harjutusalasid chipping ja put-ting greene, katusealust harju-tusala, klubihoonet koos resto-rani ja saunadega, golfipoodi, kust saab endale mänguks va-jalikku hankida, ning loomuli-kult asjatundlikke klienditeenin-dajaid, golfiõpetajaid ja vääri-kat klubi.

TENNIS JA SULGPALLIGAS VANUSES HUVILISTELE!

RÜHMA- JA INDIVIDUAALTREENINGUD LASTELE JA TÄISKASVANUTELE.

Marek Varblanetel 5622 6002

www.tennisekool.ee

Kristo Kaselatel 5624 2282 www.sulgpallikool.ee

Millal sa viimati midagi esimest korda tegid?

Golf on kallis ja elitaarne. Nii ütlevad paljud, kes seda kunagi proovinud

ei ole. Tule suvel Niitvälja golfikursusele Roheline Rada ja tutvu alaga,

mis ei muuda ainult su enesetunnet, vaid tõenäoliselt ka elutunnetust.

Roheline Rada on loodud koostöös Danske Bankiga.

Roheline Rada on Eestis ainulaadne.Green Cardi kursuse läbimine juhendaja käe all.

niitvaljagolf.ee30

gOLF

saab neile osaks suur hulk soodustu-si, nii et kuigi paketi kõigi osiste kogu-väärtus on 290 eurot, müüakse seda 119 euroga.

etapp 2: Roheline TunnetusPärast Rohelise Alguse läbimist on Rohelise Raja järgmine etapp Roheli-ne Tunnetus. Selle etapi mõte on anda juba valmis golfimängijale võimalus tunnetada klubielu ja liikmeks olemist. Esimese asjana leitakse vastsele golfa-rile klubist mentor vastavalt iga inime-se elualale ja huvidele.

Mentor läbib koos oma hoolealuse-ga vähemalt ühe mentorringi PAR20-l ja etapi lõpus ka PARK- väljakul. Li-saks mentorile jätkab mängija toeta-mist Pro, kes koostab mängijale üle-jäänud hooaja treeningplaani. Sel-le etapi osana saab mängija PARK- väljakul neli korda üheksa rada läbi mängida (õhtustel aegadel).

Nüüdsest ootavad rohelist mängi-jat ka klubiüritused ja algajate klubi-võistlused scramble’id PAR 20-l. Ro-heline Tunnetus kestab samuti kuu aega ja maksab 85 eurot.

etapp 3: Roheline KogemusNüüd on alustav golfar käinud Ro-helisel Rajal juba kaks kuud, läbi-

nud esimesed kaks etappi ning suu-dab kindlasti hakata mängima pä-ris golfi. Seetõttu pakutakse esi-mest korda Niitvälja ajaloos neile, kel kaks esimest etappi läbitud, või-malust soetada endale ühe kuu pik-kune mänguõigus ehk kolmas etapp nimega Roheline Kogemus. Rohelise Kogemuse jooksul oodatakse mängi-jat juba PARK-väljakul toimuvatele scramble-võistlustele. Rohelise Ko-gemuse hind on 85 eurot nagu tei-selgi etapil.

KokkuvõtvaltMööda Rohelist Rada liikuv mängi-ja saab Niitväljal kokku kolme kuu pikkuse kogemuse kogumaksumu-sega 289 eurot. Lisaks on tal pide-valt võimalik harjutamiseks palle saada, PAR20-l piiramatu arv kor-

di mängida ja vajadusel ka varus-tust laenata. Rohelise Raja läbinu-tele tehakse juba super pakkumi-ne – neil on võimalus osta järgmi-seks hooajaks mänguõigus, mis keh-tib ka ülejäänud osale juba kestvast hooajast.

Niitväljal usutakse, et golf ei ole ainult sport, vaid isiksuse kasvami-se teekond. Jalutuskäik Rohelisel Rajal paneb sellele arengule algu-se ning aitab Niitväljale juuri ajada.

Eesti golf i kodul on sisemine kohustus teha kõik, mis tema või-muses, et golfi inimestele lähemale tuua. Rohelise Raja algatusega ka-vatsetakse viia Eesti lähemale põh-jamaadele, kus golf on tänapäeval kujunenud rahvaspordiks.

KRiSTO TOhveR Niitvälja Golfi tegevjuht

etapp 1: Roheline Algus

Hind 119 ¤

etapp 2: Roheline Tunnetus

Hind 85 ¤

etapp 3: Roheline Kogemus

Hind 85 ¤

Niitvälja Golfi aktsionäride pereliikmetele (abikaasale ja

lastele) on hind 50% soodsam.

Niitvälja Golfi Rohelise Raja koostööpartner on Danske

Bank. Koostöö alustalaks on ühine mõtteviis: luua koos uusi standardeid finantsmaailmas

ja golfiõppes.

Fo

to: M

ats

So

om

re

Fo

to: M

ats

So

om

re

TENNIS JA SULGPALLIGAS VANUSES HUVILISTELE!

RÜHMA- JA INDIVIDUAALTREENINGUD LASTELE JA TÄISKASVANUTELE.

Marek Varblanetel 5622 6002

www.tennisekool.ee

Kristo Kaselatel 5624 2282 www.sulgpallikool.ee

Millal sa viimati midagi esimest korda tegid?

Golf on kallis ja elitaarne. Nii ütlevad paljud, kes seda kunagi proovinud

ei ole. Tule suvel Niitvälja golfikursusele Roheline Rada ja tutvu alaga,

mis ei muuda ainult su enesetunnet, vaid tõenäoliselt ka elutunnetust.

Roheline Rada on loodud koostöös Danske Bankiga.

Roheline Rada on Eestis ainulaadne.Green Cardi kursuse läbimine juhendaja käe all.

niitvaljagolf.ee