ajakiri Elektriala, 2011, nr 4, juuni

SM

Apäikesepaneelide inverterid

S

olarw

orld päikesepaneelid

Osra

mvalgustuse juhtimine

OSRAM LED lambid

P

HOCOS laadimiskontrollerid

Nr. 4 2011Nr. 4 2011ELEKTRiALAELEKTRiALA

3ELEKTRIALA 4/2011

SISUKORD 4/2011E

LE

KT

RIA

LA

EETEL-EKSPERT OÜ 2011. II poolaasta koolituskalender

ISSN 1406-4464

August1. Paigaldus- ja käiduelektrikute ohutuskoolitus 2. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus 3. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 4. Kaablielektriku koolitus

September1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus2. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 3. Nõuded valgustuspaigaldistele ja nende energiatõhusus 4. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus5. Elektromagnetilisest ühilduvusest

Oktoober1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus2. Kaablielektriku koolitus 3. Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel, selektiivsus ja kaitseaparatuuri valik 4. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus5. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus

November 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus2. Uute standardite koolitus3. Kaablielektriku koolitus 4. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus5. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus

Detsember1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Uute standardite koolitus3. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 4. Katse-mõõtetoimingud ning teimid

Täpne info kodulehel www.elektriala.ee

Vladislav Aunapuu. Elektrivõrku ei paranda ainult eurod, vaid ka õppinud töömehed 5Vladislav Aunapuu. Võrguelektrikute eesti meistrivõistluste kokkuvõtted 8Tarmo Riit. OBO Bettermann –100 aastaga Saksa taluniku väikeettevõttest maailma suurtootjaks 12Tiiu Tamm. Uuest töökohtade sisevalgustuse standardist 14Madis Mahlapuu. Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013 18Mees kui entsüklopeedia – Endel Risthein 85 20Jaan Allem. EETELi kevadkonverents ja üldkoosolek 2011. EETELi uudised 22Vahur Mägi. Tallinna Tehnikaülikooli esimene elektrotehnika professor 24Heldor Pitsner. Tallinna elektrijaam (3) 26Rein Aro. Tallinn–Monte Carlo ralli – nüüd juba elektriautode ralli 27Endel Risthein. Uudiseid Eestist. Uudiseid maailmast 28Endel Risthein. Tähtpäevi 29Summary 32Резюме 33Paul Einaste. KYRO valgustid teedele ja tänavatele 34

Ainult vorme muutes on võimalikjõuda uute lahendusteni

UUS Volta – nüüd 30% rohkem ruumi kaabelduseks

www.utu.ee

11EE

0179

5ELEKTRIALA 4/2011

13. aastakäik

VÄLJAANDJA:Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL)

KIRJASTAJA:EETEL-EKSPERT OÜ

Registrikood 10525063Laki 13, 12915 TallinnTelefon 679 7971Telefaks 679 7973Koolitus 679 7974E-post [email protected]ülg www.elektriala.eeArvelduskonto 22 101 151 2641

KOLLEEGIUMJaan Allem, Heino Harak, Urmas Leitmäe, Heiki Liiser

TOIMETUSPeatoimetaja-kujundaja Rein Aro tel 679 7971Tegevjuht Jüri Mickfeldt tel 679 7974Toimetuse juhataja Rein Jauk tel 501 5046

Kirjutised väljendavad autorite seisukohti, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omadega.Reklaam avaldatakse üldjuhul toimetusepoolsete muudatusteta.

Puhas formaat 210 × 297 mmmust formaat 215 × 307 mmtrükipind 180 × 252 mmveeru laius 41, 56, 87,5 või 180 mmköide traaditudtrükitehnika ofsetpaber 90 g/m2

Nr. 4 2011ELEKTRIALA

Seoses hiljuti kõneaineks olnud võrgutasude hinnatõusuga võttis Jaotusvõrk endale väljakutsuvad eesmärgid, et saavutada märgatav paranemine võrguteenuse kvaliteedis. Nii ametnikud kui avalikkus ootavad meilt elektrikatkestuste ja kao olulist vähenemist, pingekvaliteedi parandamist ning mõistagi ka tunnetust, et elektriteenuse osutaja toimib tõhusalt, ressursse säästvalt ja kliendisõbralikult.

Ootuste ja seatud sihtideni jõudmine ei ole saavutatav lihtsalt tavapärase töökorral-dusega, vaid nõuab ekstra pingutusi nii tööprotseduuride, tehnoloogia, kliendisuhtluse kui kogu töö professionaalsuse osas. Lisaks meile endale on eesmärkide saavutamises väga oluline roll ka meie partneritel.

Rahalised vahendid elektrivõrgu töökindluse parandamiseks on ainult üks lüli tule-musteni jõudmise ahelas. Vähemalt sama tähtis on ka oskus need vahendid otstarbekalt paigutada ja oskus vajalikud tööd võimalikult tõhusalt ära teha. Kui oskamatu töömees riket kõrvaldades hoopis uue rikke juurde teeb, siis on see vahendite mõttetu kulutamine – tekitades vajaduse uue kulutamise järele, ilma lõpptulemuses efekti andmata. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et elektritööde teostajad oskaksid oma tööd kõrgel tasemel.

Seda taset püüab Jaotusvõrk hoida ja arendada nii partnerite koolitamise, auditeerimise kui vastastikuse proovilepaneku ja kogemustevahetusega. Selleks on ellu kutsutud ka võrguelektrike meistrivõistlused, mis tänavu maikuus toimusid juba kolmandat korda. Meistrivõistlused, mille tulemustest saab lähemalt lugeda käesolevas numbris, aita-vad elektrikutel õppida nii enda kui teiste kogemustest ning selgitavad välja vajalikud koolitussuunad. Kõike ikka selleks, et osavad ja kogenud elektritöö tegijad suudaksid tarbijale võimalikult hea võrguteenuse tagada ning hädavajalikud investeeringurahad ei läheks tühja. Sest elektrivõrku ei paranda ainult eurod, vaid päeva lõpuks ikka nutikad ja õppinud töömehed.

Vladislav Aunapuu Jaotusvõrgu töökeskkonnajuht

Elektrivõrku ei paranda ainult eurod, vaid ka õppinud töömehed

Kes rajasid ABB suurima tuulegeneraatorite tehase

Eestisse? Insenerid nagu Sina.

Insener,tule ja loo koos meie inseneridega taastuvenergeetika tulevikku! Töö ABB-s avab sulle mõõtmatuid arengu- ja karjäärivõimalusi üle kogu maailma. Tule lae oma tulevik täis puhast energiat, et anda panus maailmatasemel insenerilahenduste looja, projekteerija või arendajana! A better world begins with you at www.abb.ee/tööotsijale

Our project. Your legacy.

8 ELEKTRIALA 4/2011

KUTSEVÕISTLUSED

Vladislav AunapuuEesti Energia

OÜ Jaotusvõrk töökeskkonna osakonna juhataja

12.05.2011 toimusid Veskimetsa õppeväljakul nüüd juba kolmandat korda Võrguelektrikute Eesti meistri-võistlused. Võistlustel osales kuue elektritööettevõtja – Elwo AS, Empower AS, Elektritsentrum AS, Pluvo OÜ, Võrguehitus AS ja Eltel Networks AS kolmeliikmelist võist-konda. Eelmise aasta võistluse võitja Corle OÜ võistkond oli vahetult enne võistluse algust kahe võistkonna liikme haigestumise tõttu sunnitud loobuma. Aga nad lubasid olla platsis järgmine kord ja võita tiitel tagasi. Võistluste kohtunikeks olid EE Jaotusvõrk OÜ, EETEL, Ensto AS, Qva-litas Arstikeskus AS ja Tyco Electronics esindajad.

Võisteldi seitsmel etapil. Järgnevalt võistluse kokku-võtted etappide kaupa:

I etapp: Teadmiste kontroll ja dokumentide täitmine

Igal elektritöö juhil oli vaja koostada kolm nõu-deavaldust ja kolm töökäsk-luba. Seega koostati kokku 18 nõudeavaldust ja 18 töökäsk-luba. Arvatavasti ajapuu-dusel jäi ühel võistlejal üks töökäsk-luba vormistamata. Puudusteta ei olnud koostatud ühtegi dokumenti:

• 14-l nõudeavaldusel oli elektripaigaldise nimetus ebatäpne, mis ei võimalda üheselt kindlaks määrata, kus asutakse tööle. Näiteks ei olnud märgitud, millise 10 kV fiidri juurde alajaam kuulub või ei olnud märgitud LK3 nime, mille järgi määrata kilbi asukoht;

• 8-l nõudeavaldusel oli näidatud kaitselahutamisteks seadmeid, millede väljalülitamiseks puudus vajadus;

• ühel nõudeavaldusel oli märkimata maandamised;• ühel nõudeavaldusel oli kaitselahutamiseks näidatud

seadme nimetused ebatäpsed;• ühel nõudeavaldusel ei kasutatud õigeid lühendeid; • puudused nõudeavaldusel kanduvad üle ka koostatud

töökäsk-lubadesse;• 8-l töökäsk-loal oli märgitud liigselt tabelisse nr 1

kaitselahutamiste ja maandamiste lahtris asendid “sees” või “väljas”.

Puuduste ja ebatäpsuste vältimiseks on vaja elektritöö juhtidel põhjalikumalt tutvuda “Nõudeavalduse koosta-mise juhendiga”.

Võrguelektrikute Eesti meistrivõistluse kokkuvõte

Elektritöö-juht

Töörühma- juht

Töörühma liige

Kokku I etapp

Võrguehitus AS 70,0 70 80 72,9Elwo AS 73,3 65 60 67,1Elektritsentrum AS 66,7 60 75 67,1Empower AS 46,7 65 80 61,4Eltel Networks AS 60,0 55 55 57,1Pluvo OÜ 53,3 55 20 44,2

I etapil saadud punktid maksimaalsest punktide sum-mast, %-des

Töörühma juhtijate testi täitmise tulemused olid 55–70 %,sealhulgas elektriohutuse keskmine 65,4 %, esmaabi 33,3 %,tuleohutus 66,6 % ja üldelektrotehnika 56,7 %.

Töörühma liikme testi täitmise tulemused olid 55–80 %(välja arvatud üks töörühma liige, kellel edukat testi täit-mist takistas keeleoskus), s.h oli elektriohutus keskmine 70,5 %, esmaabi 50,0 %, tuleohutus 33,3 % ja üldelekt-rotehnika 46,7 %.

Võrreldes eelmise aastaga on üldine teadmiste tase enam-vähem sama. Paranenud on üldelektrotehnika ja paigaldustöödel elektriohutust tagavate normide tundmine.

Kordaks eelmise aasta soovitust, et meie headel partne-ritel on aeg mõelda oma elektrikute ja elektritöö juhtide koolitamisele – ilma teooriat tundmata on raske igapäe-vatöös ohutust tagada.

9ELEKTRIALA 4/2011

KUTSEVÕISTLUSED

II etapp: Kannatanule esmaabi andmine mannekeeni abil

Ülesandeks oli kannatanu efektiivne elustamine vasta-valt viimastele kehtivatele elustamisalgoritmidele. Üles-anne teostati kasutades sellekohast nukku. Võistlejad tegutsesid üksinda ning kahekesi.

Esmaabi etapil jälgiti ja hinnati situatsiooni lahen-damise üldist oskust (kannatanu seisundi hindamine, tegevuse kiirus, kiirabi kutsumine, koostöö kahe päästja vahel). Hinnati ka elustamise tegevuse efektiivsust – sü-dame massaaži sügavust, kiirust, käte asendit kannatanu rinnakul, kunstliku hingamise tegemist). Oluliseks peeti oskust avada hingamisteed ning hoida neid avatuna kogu elustamise protseduuri vältel.

Võistlusjärgselt võib tõdeda, et meeskonnad on erine-va ettevalmistusega. Osa võistlejaid teadsid viimaseid elustamisalgoritme ning näitasid edukalt seda praktikas, osa võistlejaid tegutsesid vana (aastast 2000) elustamis-juhendi järgi, osa tegutsesid sellise algoritmi järgi, mida nad olid viimati õppinud, kuid mis pole kooskõlas Eestis kehtivate juhenditega.

Parimaks tegevuseks esmaabi etapil osutus südame massaaži efektiivsus (sügavus, tempo, rütm), halvimaks juhendite tundmine. Võistlejate käelised oskused olid suurepärased, kuid tegevuste järjekord (Teadvus? Ava hingamisteed. Kas hingab? Kutsu abi. Alusta südame-massaažist 30. Jätka koos kuntsliku hingamisega vahe-korras 30:2) oli tihti segamini, mõnikord ka lausa vale.

Kohtunikele meeldis võistlejate koostöövalmidus, en-tusiasm ja tahe minna elustama, valmisolek õppida ka sellest kogemusest.

Soovitused edaspidiseks.• Jätkata võimalusel regulaarset personali esmaabia-

last väljaõpet• Personali koolitamisel lähtuda ühtsetest kehtivatest

elustamisalgoritmidest (Euroopa Taaselustamise Liit, Ameerika Südamearstide Assotsiatsioon, Eesti Kiirabi-liit).

• Koostada personali jaoks esmaabi tegevusjuhendid, arvestades elektrikute töö iseloomu (taskuraamatuna, voldikuna vms).

• Järgmistel võistlustel korraldada lisaks elustamissi-tuatsioonile ka üks traumasituatsioon, eesmärgiga hinnata käitumist ja käelist oskust raske verejooksuga kannatanu abistamisel.

Kõik meeskonnad olid varustatud vajalike kaitsevahenditega.Kõigil meeskondadel esines vähesel määral puudusi nii lülitamistoi-mingute kui ka tööope-ratsioonide sooritami-sel, rohkem puudusi oli siiski töökäsk-lubade ja lülitamisdokumentide vormistamisel.Maksimaalselt saadi 65 punkti (võimalik maksimum – 70).Tööjõu ebaratsionaal-se kasutamise tule-musena ületasid kõik meeskonnad etteantud ajalimiidi.

IV etapp: Programmkella ja voolutrafo vahetus liitumiskilbis

Põhimõtteliselt sai enamik lülitamistega hakkama, olulisi vigu esines vähe.

Väiksemaid vigu:• osaliselt puudulik esitlemine lülitaja pöördumisel

lülitamiste juhtija poole; • lülitamiste juhtija poolt antud korralduste kordamata

jätmine; • töörühma juhtija poolne brigaadi liikmete juhenda-

mise järgse küsimuse “kas kõik on arusaadav” esitamata jätmine;

• pingetuse kontrollimine kas ainult faaside või ainult faaside ja neutraali vahel.

• töörühma tööle lubamise järel töökäsk-loal lubamise vormistamine;

• lülitamiste registri osalise täitmine;• tööde täieliku lõpetamise teatel töö sisu kirjutamata

jätmine.Vaatamata teatud puudujääkidele oli üldmulje valdavalt

positiivne.

III etapp: Lülitusmooduli vahetus, uue kaabli ettevalmistus ja ühendamine HEKAs

10 ELEKTRIALA 4/2011

KUTSEVÕISTLUSED

Selle etapi sisuliste tööoperatsioonidega, tariifijuhti-miskella vahetuse ja programmeerimine ning voolutrafo vahetusega, said kõik võistkonnad edukalt hakkama.

Ükski võistkond ei takerdunud ka kohtunike “vimka-desse”, milleks olid nt kalibreerimata tariifijuhtimiskell ja vale ülekandega voolutrafo, vaid kõik valisid õiged vahetatavad seadmed.

Võrreldes selle etapi tööoperatsioone “Mõõtesüsteemi visuaalne ülevaatus” ja “Mõõtesüsteemi kontroll”, eelmi-se aasta omadega, peab kahjuks tõdema, et oli toimunud tagasiminek. Elwo AS oli ainuke võistkond, kellele sai mõõtesüsteemide kontrolli eest anda 4 punkti, kõik teised said vaid 0–2 punkti.

Juhendi “JTmt15 Mõõtetrafodega mõõtesüsteemi kont-rolli juhend” kohaselt koosneb mõõtesüsteemi visuaalne ülevaatus vähemalt 9st alapunktist ja mõõtesüsteemi kontroll vähemalt 8st alapunktist.

Seega tuleb neid tööoperatsioone veel õppida ja har-jutada.

Töö ajalimiidi (30 minutit) sisse mahtus üks võistkond, teised ületasid aega kuni paari minutiga, kuid üks võist-kond ületas aega ka peaaegu 15 minutit.

V etapp: Sidemete tegemine madalpinge-õhuliinil

Võistkondadest te-gid seda etappi kõige paremini Elektritsent-rum ja Elwo, kehve-meni Pluvo, kus oli ka organisatsiooniliselt töö halvemini korral-datud – töötas prakti-liselt vaid üks mees ja külgside jäigi tegema-ta. Lõpusidemed olid seekord head (välja arvatud jälle Pluvo)

Puudusi.• Osa võistkondi ei teinud masti mädani-ku kontrolli (Pluvo, Võrguehitus, Eltel).• Osal võistkondadel olid ronimisrauad ja

vööd tähisteta (registrita) – Pluvo, Võrguehitus, Eltel.• Jätkuside kippus jääma lühikeseks, väheste keer-

dudega, ebaühtlane ja keerud ei olnud üksteise vastas – Eltel.

• Ühenduste tegemisel ei puhastatud alumiiniumjuht-me otsi terasharjaga – Pluvo, Eltel).

• Juhtmel olid näpitsast põhjustatud vigastusi – Pluvo).• AMKA ühendusklemmide tegemisel ei olnud osal

võistkondadel klemmi pingutamisel kinnihoidmise võtit (kahvlit) – Pluvo, Eltel.

• AMKA puhul oli eksimusi PEN-juhtme jätkamisel. • Eksiti ka külgsideme tegemisel, kus sidumistraati

tekkisid sisse ristid.

VI etapp: Kaabli jätkumuhvi tegemine 1 kV maakaablile

Kaablitöö etapi käigus paigaldas iga võistkond 35 mm² alumiiniumsoonte ja plastisolatsiooniga 1 kV jõukaablile AXPK ühe jätkumuhvi POLJ-01/4×10-35. Sellist laadi termokahanevd jätkumuhvid on väga levinud ja nende paigaldamine peab olema kiire ja töökindel.

Võrreldes eelmise aastaga oli paigaldustöö tase natuke paremaks läinud. Jälgides kaablimontööride töövõtteid oli selgelt näha, kes teevad seda tööd tihti ja kes harva. Kogenud töömeestel on juba enamus töövõtteid salves-tunud nii-öelda lihasmällu.

Töö tegemise kontrollaeg oli 30 min. Kuuest võist-konnast mitte ükski ei ületanud etteantud aega. Kõige kiirem töö oli firmal AS Elektritsentrum (13 min), te-male järgnesid AS Elwo ja AS Empower (mõlemal kulus 15 min).

Kaablitöö etapi esinelik oli üsna heal tasemel ja samas tasavägine, sest seda näitab ka asjaolu, et punktisumma erines nendel ainult ühe numbri võrra (AS Elektritsent-rum – 49 punkti, AS Elwo – 48 punkti ja AS Empower ning Eltel Networks AS mõlemal 47 punkti). Kui kaabli-töö etapi käigus nimetada üksikuid puudusi, siis nendeks olid näiteks keelatud sisselõiked, paigaldusjuhendis too-dud mõõtmete mitte jälgimine, puhastamise ärajätmine või ebaprofessionaalne töö gaasipõletiga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaablitöö etapp kujunes väga edukaks, millele aitas kindlasti kaasa ilus ilm. Samuti sujus suurepäraselt korraldajate ja abiliste koostöö.

VII etapp: KTP trafo korrasoleku kontrollKomplektalajaamas trafo seisukorra hindamiseks va-

jaliku tegevuse ettevalmistav osa laabus kõigil mees-kondadel üllatavalt edukalt ja kohtunikel tuli ülimalt tähelepanu pingutada, et eristada täpsemaid eeskirjade järgijaid. Kui eelneval, n-ö juhendamise päeval räägiti, et kindlasti tuleb kasuks ka meeste jutuvestmise oskus ja näitlejameisterlikkus, siis nii ka oli – eksimatut ja ilmselt harjumuspärast tegutsemist saatis reeglina enesekindel kommentaar.

Puudusi.• Töö ja kaitsevahendite osas torkas silma, et mõned

töörühmad ei teadvusta endiselt endale alumiiniumredeli kasutamisel seotud ohte alajaamatöödel ja teenisid selle-ga võistkonnale miinuspunkte.

11ELEKTRIALA 4/2011

KUTSEVÕISTLUSED

• Dokumentide täitmisel tehtud vigu (kuupäev ja kel-laaeg kirjutamata, allkiri puudu, ettekande tekstis lünk täitmata) võib küll kiirustamisega põhjendada, aga tundub siiski, et eksijatel oli see pigem juba harjumuslik stiil.

• Mitmelt töörühmajuhtijalt eeldanuks ka ladusamat ja täpsemat töörühmaliikme juhendamist.

• Trafo seisukorra hindamisega tulid seekord toime kõik võistkonnad. Eeldatavalt defektse trafo visuaalsel ülevaatusel ununes osal meeskondadel nn nuusutamise etapp ehk õli kvaliteedi hindamine lõhna järgi, mis võib viidata sisemisele vigastusele. Suures võistlustuhinas rutati sulavkaitseid oma kohale tagasi panema ilma et

nende korrasolekut oleks eelnevalt kontrollitud.Võistlus oli nagu alati pingeline. Kohtunike töö kohta

pretensioone ei esitatud. Võitjaks tuli Empower AS ja Elwo AS võistkondade ees Elektritsentrum AS võist-kond koosseisus elektritöö juht Priit Uustalu, töörühma juhtija Rauno Steinfeld ja töörühma liige Enn Ausing.

Auhinnad jagati ka eraldi nelja etapi võitjale, millest es-maabi ja sidemete tegemise etapi võidu eest sai auhinnad Elektritsentrum AS võistkond, HEKA töö etapi võidu ning liitumiskilbis programmkella ja voolutrafo vahetuse etapi võidu eest sai auhinnad Elwo AS võistkond.

Tegelikult võitsid selles võistluses kõik võistkonnad, kaotajaid ei olnud. Võistluse peaeesmärgiks oli õppida, õppida oma vigadest, oma ja teiste kogemustest, selgitada tulevaste koolituste suunad.

Tänan kõiki osavõtjaid nii võistkondade liikmeid ja esindajaid, kohtunike, teisi tublisid abilisi, ilma kelleta võistluse korraldamine oleks vaevalt õnnestunud ja eriti Elin Raamatut, Tiina Roosipuud, Madis Mosonat ja Toomas Tublit.

Võrguelektrikute Eesti meistrivõistlused on selleks korraks läbi, on aeg alustada ettevalmistustega järgmis-teks võistlusteks uuel aastal.

Fotoreportaaž Rein Aro

Võistluspäeval demonstreerisid Jaotusvõrgu võrgutehnikud puitmastide mäda-niku määramist Eestis unikaalse seadmega IML-ResiF300S. Seade kujutab endast akudrelliga ja mõõtegraafikut kirjutava seadmega varustatud puurimisseadet kiireks kohapealseks diagnostikaks. Seadme tööpõhimõte seisneb materjali vastupanu mõõt-misel – kui tugev või kui pehme on materjal puurile vastumõju avaldama. Vastu-mõju mõõdetakse ja kirjutatakse üles graafikuna mõõtkavaga varustatud veekindlale

paberiribale. Graafiku kõver annab tegeliku ülevaade masti sisemusest kogu ristlõike ulatuses.

Veel demonstreeriti maanduse ase-tamist 10 kV õhuliinile mastile roni-mata. Kuna maanduskomplekt koosnes kahest osast, eraldi faaside lühistajast ja maandusjuhist, oli isoleerkepiga maanduse operatsiooni sooritamine tunduvalt lihtsam.


ETTEVÕTTED

100 ja palju enamgi aastaid tagasi olid Bettermannid talunikud. Põldusid hariti Saksamaal Westfalenis, Sauerlandis Mendeni piirkonnas, kus tegelikult oleks ka olnud raske tollel ajal leida muud sissetulekuallikat. Bettermanni nimi ilmub esimestesse Mendeni ürikutesse 1659. aastal,11 aastat peale 30-aastase sõja lõppu.1879. aastal sündinud Franz Bettermann oli üks neist põllu-

Andreas Bettermann, Bianca Bettermann, Christoph Bettermann, Thomas Bettermann ja Leo-Ulrich Bettermann. Pereettevõtted on pühendunud oma klientidele, nad ületavad kriise paremini kui teised, on tagasihoidlikud, ei spekuleeri teiste inimeste rahaga ja nad on edukad.

Aega on piisavalt nende jaoks,kes seda kasutada oskavad

Leonardo da Vinci

OBO Bettermann–100 aastaga Saksa taluniku väikeettevõttest

maailma suurtootjaks

harijatest. Maalähedaseks, sügavmõtteliseks, vanakooli westfaallaseks jäi ta kuni oma pika elu lõpuni 1964. aastal. Aga ometigi oli temas midagi erilist, võrreldes eelmiste põlvkondadega.1911. aastal astus ta vaikselt ja ettevaatlikult sammud, mis viisid lõpuks tema lahkumi-sele esiisade traditsioonilisest põllumeheametist. Olles juba varem taluniku töö kõrvalt töötanud kohalikus me-

tallitöökojas, asutas ta 1911. aastal Mendenis Hüingsenis koos kahe kolleegiga enda metallitöötlemise ettevõtte, mis valmistas põhiliselt komponente kohalikule valgusti-tehasele. Valmistati metallist, s.h ka messingist tooteid. Aastal 1932, just siis, kui majanduskriis ja poliitilised rahutused Saksamaal olid oma kõrgpunkti saavutanud, astus Franz Bettermann otsustava sammu edasi.Kui enne oli ta töödelnud vaid me-talli, siis nüüd tõi ta kasutusse tehis-vaigud nagu bakeliidi ja duroplasti, mida võis töödelda, kasutades soojust.Sellest sai alguse uus Bettermanni ajastu, mis ühendas metalli ja plas-ti kasutamise tootmises. Tootmisse kaasati masinad. Muuhulgas toodeti mitmesuguseid klambreid, harukar-pe, Grip ISO klambreid, millega tehtud paigaldisi võib leida isegi praegusel ajal. Franz Bettermann sai patendi Saksa Reichi Paten-diametilt Clip-kinnituvahendite sarja leiutamise eest 1936. aastal. Selleks ajaks töötas ettevõttes juba

13ELEKTRIALA 4/2011

ETTEVÕTTED

250 inimest, vaatama omanikustaatusele jäi Franz Bettermann jätkuvalt uuendustele mõtlevaks ning inno-vaatiliseks ning 30. aastate alguse majan-dussurutise ajal hoo-litsevaks oma tööta-jate eest. Erinevalt paljudest tolleaeg-setest äriomanikest suhtus Bettermann antipaatiaga võimu haaranud natsidesse. Olles 1940. aastal 61 aasta vanune,

kaasas Bettermann omanikeringi neli oma kolmeteist-kümnest lapsest, ühena neist ka Ernst Bettermanni. Teine põlvkond oli astunud lavale Saksamaale nii krii-tilisel sõjaajal. Sõja lõppedes oli pommitamiste järel Bettermanni tehas 2/3 ulatuses maatasa tehtud. Kolmel omanikest poegadest õnnestus sõjamöll üle elada, õnnes-tus säilitada ka aegsasti peitu viidud masinapark. Toot-mine taastati väga kiiresti ning ehki uuesti tuli alustada 20 töötajaga, töötas ettevõttes 1952. aastal ometigi juba 250 inimest. Aasta 1952 kujunes Bettermanni jaoks erili-seks, kuna just sel aastal leiutati ning patenteeriti ainulaadne metallist lööktüübel, mida kutsuti saksa keeles “Ohne Bo-ren“ (ilma puurimata). Ei enam puurimist, pragusid, kroh-vimist! Tüübli innovatiivsus viis selle lühendina kiiresti ettevõtte nimesse. Oli sündinud OBO Bettermann.

1950. aastatel alustas OBO Bettermann toodete eksporti väljapoole Saksamaad, hakatuseks Hollandisse, Belgias-se ja Luksenburgi. Tulevikuarengu seisukohalt astutakse 1957. aastal erakordselt tähtis samm: Bettermannid os-tavad lähedal asuvas Bösperdes valtsmetalli töötlemise tehase (asutatud 1827). Siit alanud teras-kaablikande-konstruksioonide tootmine on OBO Bettermanni peamine ärisuund ka nüüdisajal. Ernst Bettermanni poolt algatud ostuidee osutus väga heaks investeeringuks, kuna ehita-tavad suurobjektid (tööstusettevõtted, ülikoolid, haiglad, lennujaamad jne) olid hakanud vajama eelpaigaldatud kaablikandekonstruktsioone.1959. aastal liitub ettevõtte meeskonnaga „vähenõudlik kolleeg“ OBO-MAN, tule-

vane ettevõtte sümbol ning maskott, kes on alaliseks külaliseks peaaegu kõigil OBO Bettermanni näitustel ja üritustel praegusel ajalgi. Saabuvad 1960. aastad, aeg, mil Saksa Föderatiivne Vabariik on lõpuks taastunud sõjajärgsest madalseisust ning seisab jälle kindlalt jalga-del. Ernst Bettermanni selleks ajaks vaid 20-aastane poeg Leo-Ulrich Bettermann liitub 1966. aastal ettevõttega. Ta tunnetab, et vaatamata juba saavutatud edule vajab ettevõte uut hoogu ning uusi eesmärke. Ta teab, mida ta tahab: viia ettevõte jõuliselt välisturgudele.Vaatamata teiste pereliikmete vastuseisule tema globaliseeru-misplaanidele võtab Leo-Ulrich Bettermann peale isa Ernst Bettermanni lahkumist 70. aastate lõpus endale täisvastutuse ja kõik kaasnevad riskid oma plaanide teostamiseks. Alates 1980. aastatest rajab Bettermann jõuliselt tütarfirmasid väljaspool Saksamaad, Euroopas ja Ameerikas, ta ei kõhkle seda tegemast ka äsja vaba-nenud Ida-Euroopa riikides. 2000. aastate teisel poolel teeb ta seda juba Aasias, Aafrikas ( Hiina, India, LAV ). Selle otsuse tulemusena on nüüdisajaks maailmas loodud ligi 40 OBO Bettermanni tütarfirmat ning müügiaktiiv-sust omatakse kokku 60s maailma riigis. Põlvkondade vahetumine on paljudes pereettevõtetes olnud probleeme tekitav. Leo-Ulrich Bettermann on seda mõistnud ning otsustanud neid vigu vältida, andes vastutuse neljandale generatsioonile üle õigeaegselt, olles ise veel parimas vormis. Olles ainult 50-aastane, jagab ta 1999. aastal ettevõtte kapitali oma kahe poja Andrease ja Thomasega. Andreas Bettermannist saab 2005. aastal juhatuse liige ja tegevdirektor.

Tänapäeval ekspordib OBO Bettermann üle 50 % oma toodangust väljapoole Saksamaad. Väikeettevõttest on saanud 400 miljoni EURni ulatuva käibega globaal-ne ettevõte, maailma elekriinstallatsioonimaterjalide tootjate turuliidrite hulka kuuluja. 2011. aasta mais avati Mendenis uus, Euroopa kaasaegseima kuum-tsinkimistehnoloogiaga Metall-Competence Centre, kus on üle 30 000 m2 uut, täiendavat tootmispinda. Lisaks olemasolevatele tehastele Mendenis, Ungaris, Sveitsis, Brasiilias, kokku töötab OBO Bettermannis üle 2000 hästimotiveeritud inimese.

Neljas põlvkond Bettermanne on teinud tugeva alguse.

OBO Bettermanni materjalide põhjal Tarmo Riit

OBO Bettermanni nüüdisaegne tehas BösperdesTootmine pärast Teist maailmasõda

Franz Bettermann (1879–1964)


VALGUSTUS

Tiiu TammTiiu Tamm Inseneri-

büroo OÜ

Suvi on ehituste ning rekonstrueerimiste aeg. Valgustuspaigaldiste ehituse planeerimisel oleks see-tõttu kasulik teada, et aprillis ratifitseeriti uus siseval-gustuse standard EN 12464-1:2011, mis juulis peaks eesti standardina muutuma kättesaadavaks ka Eesti Standardikeskuses. Standardi eestikeelset tõlget on oodata sügiseks.

Energiasäästu nimel ollakse sageli valmis energiat kokku hoidma töö kvaliteedi või töötaja tervise arvelt. Kui nõukogudeaegsed normid jätsid töökoha määratle-mata ning inspektor võis ettekirjutuse teha näiteks ruumi tühjas nurgas mõõdetud alavalgustustaseme järgi, siis 2002. aastal Euroopa Liidus välja töötatud sisevalgus-tuse standardi EN 12464-1 kohaselt mõõdeti valgustus-tihedust tööpiirkonnas, kus töid tegelikult teostati ning selle lähiümbruspiirkonnas, mis ümbritses tööpiirkonda vähemalt 0,5 m alana ja oli mõeldud tööpiirkonna lähi-

ümbruses liiga teravate varjude vältimiseks. Juba tol ajal, kui 2002. aastal välja antud standardit alles arutati, pakuti standardi algversioonis välja lisaks töö- ja lähiümbrus-piirkonna valgustustiheduse soovitusele ka vaatevälja jääv taustavalgustuse ala, mis paraku häälteenamuse tõttu lõppversioonist välja hääletati. Tänapäeval, kui energia-säästu teema on äärmiselt aktuaalne, võib suurema ruumi töökeskkonna projekteerimine väheste töökohtade korral vananenud standardi kohaselt tähendada seda, et välja valgustatakse ainult tööpiirkond ja selle lähiümbrus, kuid ülejäänud ruumiosa jäetakse liiga pimedaks. See tingib töötaja vaatesuuna muutumisel arvutiekraanilt või laual olevatelt objektidelt kaugemale ruumiossa silmade pideva ümberhäälestuse, s.t pingutuse. Päevas tehakse selliseid erinevasse kaugusse vaatamisi kümneid, isegi sadu kordi. Kontrastsete valgustustasemete vaheldumisi vaatamine koormab silmi ning tulemuseks on silmade

väsimusest tingitud stress, mis võib avalduda valus silmades, peavaludes, kuid isegi ka tasakaaluhäiretes. Kindlasti kannatab sellises töökeskkonnas töötamisel aga töö tulemus, rääkimata töötajat ohustavatest süve-nevatest tervisehäiretest.

Uue vastuvõetud stan-dardi üheks olulisemaks muudatuseks on tausta-valgustuse vajaduse sisse-toomine vaatevälja jääval alal. Taustavalgustus piirneb lähiümbruspiirkonnaalaga ning selle valgustustase peaks olema vähemalt kol-me meetri ulatuses 1/3 lähi-ümbruspiirkonna valgustus-tasemest. Joonisel 1 model-leeritud piltidelt on selgelt näha, et vana standardi ko-haselt teostatud lahenduse korral jääb vaateväljas otse

Uuest töökohtade sisevalgustuse standardist

Joonis 1. Joonisel ülal on valgustus lahendatud standardi EVS-EN 12464-1:2003 (EN anti välja 2002. aastal) kohaselt. Alumistel piltidel on valgustus lahendatud ka-sutades taustavalgustust

15ELEKTRIALA 4/2011

VALGUSTUS

ette häirivalt hämaram ala, kui uue standardi järgi teostatud lahenduse korral, mil vaatevälja jääv ala on meeldivamalt valgustatud.

Lisaks tuleb enamiku suletud ruumide korral valgustada vaatevälja jäävad seinad keskmise valgustustihedusega vähemalt 50 lx ja ühtlus-teguriga vähemalt 0,1 või kõrgemaga. Kuna mustad laed valguse peegeldumise asemel neelavad valgust, siis peaksid musti lagesid kummardavad sisekujundajad teadma, et uue standardi järgi on vaja suletud ruumide laed samuti valgustada vähemalt 30 lx keskmise valgustustihedusega ja ühtlusteguri väärtusega vähemalt 0,1. Koolides, kontorites, koridorides, fuajeedes, tervishoiuasutustes jms kohtades on vaatevälja jäävate seinte ja lagede valgustusti-heduse nõuded aga kõrgemad – vastavalt 75 lx ja 50 lx ühtlusteguriga 0,1. See ei tähenda su-gugi eraldi lakke suunatud valgustuse lisamist. Kui ruumi pinnad on heledates toonides, mille soovituslikku väärtusskaalat on heledusastme suunas uuenenud standardis ka tõstetud, ei teki enamasti peegelduva valguse tõttu lagedele vajaliku valgustustiheduse saavutamisega probleeme.

Ühtlustegur on nii mõnelegi ehitustegevusega kokku-puutuvale inimesele jäänud arusaamatuks. Kui eelmine standard sätestas ühtlusteguri vaid tööpiirkonnas ja lähiümbruspiirkonnas vastavalt 0,7 ja 0,5, siis uues standardis on ühtlustegur lisaks eelnevatele korrigeeritud väärtustele 0,7 ja 0,4 ning standardi lõpus olevates tabe-lites on toodud ühtlusteguri väärtused ka nende ruumide kohta tervikuna, kus tööpiirkonnad puuduvad. Näiteks on koridoris kasutatav ühtlustegur 0,4. Ühtlusteguri väärtustetabel peaks lahendama ka vaidlusküsimused, kas koridorides nõuda ühtlustegurit ja kui, siis millist.

Endiselt on standardis sees punkt, mis lubab valgus-tustiheduse väärtust tõsta või langetada standardi val-gustustiheduste väärtusteskaala ühe astme võrra, kui see on põhjendatud (lühiajaline või tavalisest pikem tööaeg, eriti suured või väikesed detailid jne). Eestis on tavaks tundmatute tootjate valgusteid paigaldada igaks juhuks rohkem, et kindlasti nõutav valgustustihedus ka kätte saada. Vahel paigaldatakse valgusteid ka nõukogude-aegse rusikareegli järgi. Tulemuseks on mitmekordselt ülevalgustatud ja energiakuluka lahenduse käes vaevle-vad töötajad, kes enesekaitseks jätavad valgustuse hoopis sisse lülitamata. Kuid nagu mitmekordne ülevalgustus, nii ka hämaras töötamine mõjuvad nii tervisele kui ka töökvaliteedile hävitavalt.

Tänu Tööinspektsiooni tõhusale tööle ei tohiks Eestis uusehituste töökohtadel probleeme tavaballastvalgusti-test tuleneva värelusega enam olla. Kahjuks ei saa seda öelda enne 2005. aastat ehitatud või rekonstrueeritud töö-kohtade kohta, kus seni on kasutusel tänapäevale jalgu jäänud tavaballastvalgustitega. Maailmas on elektroon-sete ballastide ehk kõrgsagedusmuundurite eeliseid tava-ballastide ees uuritud enne energiasäästu ülemaailmset kampaaniat palju. Neile ettevõtete juhtidele, kes seda veel ei tea, oleks kasulik teada, et elektroonsete ballas-

tidega varustatud valgustite all väsivad töötajad vähem ning suudavad endast anda märksa rohkem kvaliteetset tööd kui tavaballastvalgustite all. Lisaks on kõrgsage-dusmuunduritel ka terve rida muid eeliseid, näiteks energiakulu valgustusele on märkimisväärselt väiksem. Valgustusenergia on puhas soojusenergia. Kui vähenevad kulutused valgustusenergiale, vähenevad koos sellega energiakulutused ka konditsioneersüsteemidele, kui neid ikka peale paigaldamist häälestatakse.

Tavaballastvalgustite all töötamine ei ole vanemates rekonstrueeritud töökohtades sugugi ainuke probleem. Sageli on tööruumid pärit möödunud sajandi 90. kesk-paigast, mil tunti suurt vaimustust väikeste halogeen- või reflektorlampidega valgustite üle. Nii on tänapäevalgi säilinud veel üllatavalt palju töökohti, kus üldvalgustu-sena on kasutusel siiani räiged „valgustustäpid“ laes, mis pimestavad sageli töötajat ning tekitavad samal ajal ruu-mis läbi pime-valgete tsoonide väsitavat kontrasti. Eriti kaebavad selliste töökohtade töötajad pideva väsimus-tunde, kurnatuse ja vererõhu kõrgenemise üle. Kollase spektriga hõõg- ja halogeenlambid tekitavad küll ruumi sisenejale sageli õdusa pesakese tunde, kuid töötamine terve päev võideldes käbinäärme poolt vereringesse suunatud melatoniinikoguse (unehormoon) vastu, käib töötajaile ilmselgelt üle jõu ja jällegi on kaotajaks poo-leks nii töötaja tervis kui ka töötulemus.

Standardis on öeldud, et kui ruumis kasutada ühesugu-se heledusastmega värvitoone, ei stimuleeri see töötege-mist. Olen külastanud objekte ja vestelnud inimestega, kelle töökohal on ruumis värvid hoopis puudunud ning arvatakse, et põhisüüdlaseks on valesti valitud valgus-tid. Vahel on see tõepoolest olnud ka valgustite süü, kuid enamasti on probleemiks osutunud ruumivärvide ühetaolisus või värvide täielik puudumine. Kuid olen kohanud ka selliseid ruume, kus ruumi ja mööbli värvi-dele ei saagi midagi ette heita, kuid kollase spektriga

Joonis 2. Jääb igaühe otsustada, millist lahendust soovitakse ko-ridoris kasutada. Mõlemal juhul on põrandal, seintel ja lagedel tagatud nõutav valgustustihedus, kuid üldmulje ruumis on täiesti erinev. Näiteks koolides, lasteaedades jm kasutatakse seinapindu laste joonistuste, teadete vms eksponeerimiseks. Teadlikult valitud valgustuslahenduse puhul pole aga seinte eraldi välja valgustami-seks lisavalgusteid enam vaja (ülemine joonis)


VALGUSTUS

lampide kasutamisega silutakse värvid ühte kimpu, kus need justkui sulaksid kõik üheks ühtlaseks ja igavaks tervikuks. Loomulikult ei saa selline ruum ka töötegemist stimuleerida.

Eraldi teema on räigus, mida kohtab eriti üledisainitud tööruumides, kus sisekujundajale või -arhitektile on antud vaba voli ning elektriprojekteerijat ei ole neid maa peale reaalsusesse tagasi toomas. Pean sellist töötajate tervise ruineerimist ettevõtte rahakotil tahtmatuks kuriteoks ja manitsen siinkohal sisekujundajaid ja -arhitekte elektri-projekteerijatega rohkem koostööd tegema ning neid ka usaldama. Räigust ei ole võimalik mõõta, seda arvuta-takse peale erinevate pindade heleduste ja vaatenurka-de mõõtmist. Selliste mõõtmiste-arvutuste tellimine on lõpptellijaile kulukas. Palju lihtsam on seda teha projekti valgustusarvutuste käigus kaasates arvutusse räiguspunk-tid sellise vaatesuunaga nagu see töökohal tavaliselt on. Küll aga olen näinud hulka projekte, kus räiguspunkt on arvutuses paigutatud vastu seina või laua poolt hoopis oma tooli põrnitsema. Räiguspunkti(de) kasutamine valgustus-arvutuste teostamise käigus ei pikenda valgustusarvutuse aega, kuid säästab lõpptellijaid halbadest lahendustest, mida saab projekteerimise käigus hõlpsalt elimineerida.

Standardi energiasäästu alapeatükk eeldab, et valgus-tuslahenduste väljatöötamisel kasutatakse päevavalgust ära maksimaalselt ja juhitakse valgustust andurite abil. Andureid on mitmesuguseid – liikumisandurid, kohalole-kuandurid, päevavalgusandurid. Nende valik sõltub ruumi kasutusotstarbest ja kasutusmustrist. Sõltuvalt ruumi val-gustites kasutatavatest ballastidest saab valgustusenergiat kokku hoida mitut moodi. Näiteks juhitavate valgustite korral on andurite abil võimalik päevavalgusanduri ole-masolul valgustustaset hoida töökohal konstantsena, s.t päikese pilve tagant ilmumisel valgusti kas timmerdub või lülitub hoopis välja jne. Kui valgustid ei ole juhitavad, siis nendega kokkusobivad päevavalgusandurid hoiavad valgustustaset sõltuvalt seadme tootjast etteantud piirides

ja lülitavad valgusti välja, kui valgustustase ületab ette-antud väärtust näiteks 150 % ja taas sisse, kui valgustus-tase langeb alla etteantud väärtuse. Erinevalt tavalistest liikumisanduritest, mida meil igas ehituspoeski müüakse, reageerivad kohalolekuandurid inimese kohalolekule isegi siis, kui inimene on magama jäänud ning kartus, et nende andurite all peab aegajalt andurile märkuandmiseks veh-kima, on põhjendamatu. Anduri paigaldamisel tuleb aga teada, kuhu ja kuidas see paigaldada vältimaks ruumis olevate esemete peegeldushäireid või taustamüra.

Tänapäeval võimaldavad erinevad valgustuse juhtimis-süsteemid leida igaühele temale sobiva lahenduse, et tagada juba olemasolevas valgustusvõrgus energiasääst sõltuvalt päevavalgusest ja kohalolekust. Neile, kes ei soovi andureid koos eraldi juhtmestusega kuskile välja viia, võivad sobida ka EnOcean tehnoloogiapõhised la-hendused, kus anduri ja lüliti vahel juhtmestus puudub.

Lõpetuseks koolide klassivalgustusest. Kuna koolid lähevad kohe suvepuhkusele ning algab suviste rekonst-rueerimiste aeg, siis allpool on toodud üks klassivalgus-tuse võrdlusarvutus energiatõhususe seisukohalt. Kuigi ettevõtetes paigaldatakse enamasti uued, elektroonsete ballastidega valgustid, kohtab koolide klassivalgustuse rekonstrueerimisel siiski veel tavapäratult palju tavabal-lastidega lahendusi .

Arvutuse aluseks on võetud klassiruum, mille mõõtmed on 9×6 m ja kõrgus 3 m.

Tabelis toodud LENI on valgustusenergia arvväärtus, mis vastavalt energiatõhususe standardile näitab aastast energiakulu ruutmeetri kohta. Erinevatele hoonetele on standardiga EVS-EN 15193:2007 kinnitatud piirmäärad, mille puhul muutub valgustuslahendus energiat raiska-vaks. Mida väiksem LENI väärtus saadakse standardis tooduga võrreldes, seda energiasäästlikum on ka valgus-tuslahendus.

Tabelis toodud energiakulu arvestus ei anna elektri-energiale kuluvat rahalist väärtust, sest elektrihinna eest

Joonis 3. Solar andur Osramilt, mis töötab EnOcean tehnoloogial põhineval protokollil ega vaja paigaldamiseks juhtmestust. Samalt tootjalt lülitikarbikusse paigaldatav Switch RC ühendusskeem koos valgustitega. Vasakpoolsel skeemil (E) ei kasutata lüliteid valgustuse lülitamiseks üldse, skeemil F on võimalik lülitada valgusteid ka käsitsi sisse välja, kui anduri poolt mõõdetav tase ei näe lülitust ette ning skeemil G on toodud skeemi ühendus olemas-olevasse võrku. Korraldused anduri juhtimiseks antakse Switch RC lülititega A/1 ja B/0 vastavalt tootega kaasas-olevale juhendile. Anduri päikesepatareide töös hoidmiseks on vajalik valgustustase 50–100 lx (otsest päikest ei tohi lasta andurile langeda). Et anduri talitluseks vajalik energia ei langeks alla normaalset, paigaldatakse andurisse 2 AAA tüüpi patareid, mis peavad sõltuvalt ruumikasutusmustrist vastu 5–7 aastat. Sobib kasutamiseks väiksemates ruumides, sest ühendatav valgustite arv on sõltuvalt skeemist piiratud. Sarnaseid tooteid leiab ka näiteks PEHA tootevalikust. Nii Osram kui ka PEHA on Eestis esindatud ning tooted saadaval

XJNINYLN�INYIHJ��Z[\]̂_�KYM��H_\HY�INYIHJ̀�a\__\Y]�\YI_JbL_\HYI��i�� qNILJ\r_\HY�� 5" #+9�;"?;"A;"��B��:EFOPQ0B��U��

17ELEKTRIALA 4/2011

Valgusti Ballast Valgustite Võimsus LENI, LENI energiakulu a-s, kWh

Sääst arv W kWh/(m2 a) EVS-EN15193 %T26 (T8): 2 × 36 W tavaballast 9 1 × 58 W tavaballast 2 908 37,94 34,9 2048 02 × 36 W elektroonne 9 1 × 58 W elektroonne 2 758 31,68 34,9 1711 16,4552 × 36 W intelligentne 9 1 × 58 W intelligentne 2 806 20,76 24,8 1148 44T16 (T5): 1 × 54 W elektroonne 11 1 × 49 W elektroonne 2 779 24,94 34,9 1409 311 × 54 W intelligentne 11 1 × 49 W intelligentne 2 783 17,39 24,8 950 54

Joonis 4. Ülemisel joonisel on Eestis suhteliselt sageli kasutatavad Ida-Euroopast pärit T26 lampidega (T8) valgustid, mis on saadaval nii tavaballastiga kui ka kõrgsagedusmuunduriga. Alumisel joonisel on kasuta-tud kvaliteetsema optikaga tänapäevaselt kaunimaid klassivalgusteid energiatõhusamate ja pikemaealiste T16 lampidega (T5), mis on saadaval ainult kõrgsagedus-muunduritega. Kõrgsagedusmuunduritega lahendused võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Intelligentne lahendus põhineb kohaloleku- ja päevavalgusandurite tööl

VALGUSTUS

Tabel 1. Elektrienergiakulu kummagi klassivalgustus-arvutuse kohta

makstakse erinevates omavalitsustes erinevat hinda, kuid see peaks olema orientiiriks, mille eest ja kui palju tulevikus maksma hakatakse, tuleb vaid oma sisseoste-tava elektrienergia kilovatt-tunni hind korrutada aastase energiakuluga ning korrutada klassikomplektide arvuga. Tavaliselt öeldakse, et tänapäevased intelligentsed la-hendused on tunduvalt kallimad. Tõsi, selleks, et säästa, tuleb esmalt kulutada, kuid valgustite ost on ühekordne, elektrienergiahind aga näitab kasvavat tendentsi, eriti peale vabaturule jõudmist. Pealegi kasutatakse koolide renoveerimisel sageli Euroopa Liidu abiraha. On päris rumal kasutada seda enda kahjuks nii, et pärast kasutus-kulud ülejõu käivad.

Eesti Vabariigis on tuntud muret selle pärast, et ener-giatõhusate lahenduste juurutamine toimub väga raskelt. Kuidas saamegi loota säästlikule valgustuspaigaldiste energia kasutamisele tulevikus, kui koolides kogu ener-giasäästu õpetus valgustuse valdkonnas põhineb tunnis õpitule, et säästulamp annab sama palju valgust kui ekvivalentne hõõglamp, aga väiksema energiakuluga, ja ruumist lahkudes tuleb kustutada tuli. Valgustus-alane energiasäästukoolitus peaks algama intelligentse valgustuslahendusega klassiruumist. Ainult nii saame oodata tulevastelt inseneridelt säästlikku mõtlemist ning innovaatiliste lahenduste loomist.

Tänapäeva nõuetele vastavaid klassivalgustuslahendusi on Eestis tehtud nii vähe, et need võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kuigi projektidesse on energiasäästlikud la-hendused sageli sisse kirjutatud, jõuab konkurentsitingi-mustes objekti eest võitlemisel lõpplahendusse kahjuks ikka vanamoeline lahendus, mis paneb ekspluatatsiooni käigus kukalt kratsima, kuidas seda vähest rahanatukest aastast aastasse säästa. Siin aitab lõpptellijate harimi-ne, et nad oskaksid oma tellitud projektides nõuda ka energiasäästualaseid arvutusi ning valgustuslahenduste asenduste korral teeksid seda asenduse puhul uuesti.

Lõpetuseks soovin kõikidele lugejaile kaunist energiat andvat suve, et järgneva pimeda ajaga paremini toime tulla ning osata ka valgustuslahendustes näha võimalust energiat säästa ilma tervist rikkumata.

Kasutatud kirjandus:1. EN12464-1:2011.

Light and lighting – Lighting of work places – Part 1: Indoor work places. 2011 CEN.

2. Dialux 4.9 valgus-tusarvutusprogramm.

3. www.osram.com4. www.peha.de


ENERGEETIKA

Elektrituru avanemine on Eestis käimasolev protsess, mil-le esimene etapp leidis aset 2010. aasta 1. aprillil, kui ligemale 30 % elektritarbimisest hakkas elektrienergiat ostma vabalt elektriturult. Kogu elektrituru avanemise temaatika ümber on Eestis olnud väga palju lahen-damata küsimusi, inimesed ei mõista sellise suuna eesmärke ning ei tea, kuidas uues olukorras toimida. Käesolev artikkel püüab teemat veidi selgitada.

Arengud Eesti energeetikas on tihedalt seotud Euroo-pa Liidu energeetika üldise planeerimisega. See näeb ette liikmesriikide elektrivõrkude tihedat omavahelist integreerimist tagamaks laiendatud varustuskindlust, tootmisressursside kasutamise üleeuroopalist ja ka kit-samalt, regionaalset optimeerimist ning vaba konkurentsi suurenemist elektriturul. Eestis on tähendanud see Soo-me elektrisüsteemiga ühenduse Estlink 1 väljaehitamist 2006. aasta sügisel, samuti täiendavate kõrgepingeliinide planeerimist Läti Vabariiki. Eestil on ka Euroopa Liidu liitumislepinguga võetud kohustus 2013. aastaks elektri-turg n-ö vabaks lasta, millega ollakse ELis üks viimaste seast. Praegu oleme sellega üleminekufaasis, kui osa Eesti elektriturust liideti eelmisel aastal Põhjamaade elektrituruga Nord Pool.

Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013

Põhjamaade ühine elektriturg Nord Pool katab Norrat, Rootsit, Soomet ja Taanit. Nord Pool’is leiavad aset te-hingud peamiselt tootjate ja bilansihaldurite vahel, aga leidub ka lõpptarbijaid, tavaliselt on need suurtarbijad, kes elektri otse turult ostavad.

Turukorralduse seisukohalt on Nord Pool’i näol tegemist hulgituruga (joonis 1) tootjate ja müüjate, bilansihaldurite vahel. Sellist hulgiturgu peavad igas riigis üleval kohali-kud põhivõrgud, Eestis Elering, kes turu seisukohalt võta-vad süsteemihalduri positsiooni (ingliskeelses kirjanduses tihti transmission system operator, TSO).

Joonis 1 illustreerib Nord Pool’i elektrituru toimimist ning lepingute ja füüsilise elektri liikumist turuosaliste vahel. Joonisel kujutatud müüjad tegutsevad kahel turul, nii hulgi- kui ka jaeturul. Hulgituru kontekstis nimeta-takse neid bilansihalduriteks, sisuliselt elektri ostjateks, ning jaeturul on nad elektri müüjad. Selliste maaklerite ülesandeks on eelnevalt jaeturul müüdud elektrienergia hulga täpne prognoosimine igaks ajahetkeks ning selle-le siis hulgiturult tootja leidmine. See tähendab täpsete, tarbija tarbimisprofiili maksimaalselt adekvaatselt hin-davate tarnelepingute sõlmimist, tarbija monitooringut ning hulgiturul opereerimist.

Nord Pool’is on süsteemihalduritel süsteemi tööshoidmisel neli peamist ülesannet [2]:1) kindlustada süsteemi opereeri-mine;2) saavutada süsteemi nõudluse ja pakkumise tasakaal igal ajahetkel;3) hoida ja kindlustada füüsiliste kõrgepingevõrkude arengut pika-ajalises plaanis;4) tagada elektrituru toimimine.

Jaeturu mõistes on elektrimüüjate ülesandeks tarbijatele Nord Pool’ist ostetud elektrienergia vahenda-mine. Sellise teenuse pakkujad on Eestis: Baltic Energy Services OÜ, Joonis 1. Tegevuste eristamine avatud elektriturul [1]

Madis MahlapuuTERA AS

Projektijuht

19ELEKTRIALA 4/2011

ENERGEETIKA

Latvenergo Kaubandus OÜ , Nordic Power Management OÜ ja Eesti Energia AS.

Joonisel 2 on kujutatud Eesti, Soome ja süsteemi-hinna päevakeskmised hinnad Nord Pool Spot’i turul perioodil 1. aprill 2010. a kuni 31. märts 2011. a. Elektri hinna muutumist Nord Pool’is iseloomustab väga suur volatiilsus. Aasta keskmiseks hinnaks avatud turul Eesti hinnapiirkonnas kujunes 46,29 €/MWh. Võrdluseks võib öelda, et 2011. aasta juunikuus oli Eesti Energia suletud elektrituru hinnapaketi EN1 fikseeritud hind 31,9 €/MWh, mis tegi ka võrguteenuse ja taastuvenergia tasu ning elektriaktsiisi arvestades suurtarbijatele hinna-tõusuks 17,1 %. Elektri hinna kujunemisel tulevikus tuleb arvestada ka Konkurentsiameti poolt kinnitatud võrgu-teenuse hinnatõusu alates 1. augustist 2011, taastuvener-gia tasu võimalikku vähenemist ja elektriaktsiisi.

Suurema turuvõimu tõttu hakkab Eesti hinnapiirkonna hind pärast 2014. aasta algusesse planeeritud Estlink 2valmimist tõenäoliselt järgima enamalt jaolt Soome hinnapiirkonda, kus hinnad on keskmiselt kõrgemad kui Eestis praegu. Nord Pool Spot’i Soome piirkonna kesk-mine turuhind oli vaadeldaval perioodil, 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011. aastal, 55,16 €/MWh. [4] Pikemas perspektiivis elektri hind tõenäoliselt tõuseb veelgi, suuresti uutesse tootmisvõimsustesse investeerimise vajaduse ja CO2 kaubanduse tõttu.

Üldiselt on väiketarbijatel, korteri- ja majaomanikel, korteriühistutel ja asutustel tarvis fikseeritud hinnaga elektrit, et teada elektri lõpphinda juba ette. Loomulikult võtavad nii elektrienergia pakkuja kui ka tarbija endale teatud riski, juhul kui sõlmivad pikaajalise lepingu fik-seeritud hinnaga, sest tegelikult võib elektri hind turul muutuda hoopis teisiti kui prognoositud ning seeläbi võib üks pool kaotada ja teine võita.

Turult energiakoguse omandamise juures saab seejuu-res eristada kogutarnet (kogu vajamineva elektrienergia

ostmine ühe ja sama hinnaga), määratud tarnet (elektriener-gia ostmine tunniprognoosi järgi) ning avatud tarnet (ost-mine või müümine määratud tarne prognoosi ja tegeliku tarbimise ebabilansi tekki-misel). Üldiselt kasutavad kodumajapidamised ning ka ettevõtted elektri ostmiseks kogutarnet. Kodutarbijate lepinguid elektrimüüjatega iseloomustavad fikseeritud hinnad lepingutes, mis on sõlmitud kas kuu, aasta või veelgi pikema aja peale.

Kokkuvõtteks sellest, mis juhtub väiketarbija jaoks elektrituru avanemisel. Het-kel on elektri hind Eestis Euroopa Liidu liikmesriikide odavamaid. Odavam on vaid

Bulgaarias. Väiketarbija jaoks tähendab turu avane-mine 2013. aastal eelkõige ebameeldivat hinnatõusu, hinnanguliselt 20 %. See on suur löök tarbija rahakotile ning on hea, kui seda endale varakult teadvustada. Enne elektrituru avanemist seisavad väiketarbijatel ees teatud kohustuslikud sammud. Esiteks tuleb mõõtepunktides, mille peakaitsme nimiväärtus on üle 63 ampri, see on suurte elektripaigaldiste peaarvestid varustada kauglu-gemissüsteemiga. Väiksemates elektripaigaldistes, näi-teks korterites, koostatakse koormusgraafikud. Nende põhjal on võimalik elektriturg efektiivsemalt toimima saada, sest tarbimist on võimalik paremini ennustada. See loob paremad tingimused tootmise planeerimisel ning ka võimaldab selgematel alustel elektrit müüjalt osta. Elektrimüüja valimine on tarbijale uus olukord. Tasub aegsasti võtta pakkumisi kõikidelt turul tegutse-vatelt elektrimüüjatelt, et nende seast endale sobivaim, ilmselt odavaim välja valida. Seejuures on selge, et nii nagu mujal äris, on ka elektri hulgikogusena ostmine odavam, mida tuleks võimalusel arvestada. Uues olu-korras on võimalik elektrimüüjat vahetada, nagu prae-gu on võimalik vahetada näiteks mobiilsideoperaatorit. Kindlasti tuleb ennast kurssi viia avatud elektrituru toi-mimise põhimõtetega. Informatsiooni valdamine annab tarbijale elektrimüüja valimisel eelise.

Kasutatud allikad[1] Pikk, P. (2010). „Elektriturg“. Tallinn: Tallinna

Tehnikaülikool[2] OECD/IEA (2005). Lessons from liberalised

electricity markets. International Energy Agency: Publication

[3] Nord Pool Spot kodulehekülg www.nordpoolspot.com

[4] AS Elering kodulehekülg www.elering.ee

Joonis 2. Aasta keskmine elektri hind Eesti, Soome ja Nord Pool’i hinnapiirkonnas perioodil 1. aprill 2010 – 31. märts 2011 [3]


JUUBILAR

Selle juubelijutu pealkiri on igati põhjendatud. Endel Risthein oli pea terve aastakümne jooksul Eesti Entsüklopeedia viimase, nn mustade kaantega väljaande märksõnastiku toimetaja ja osalise koormusega toime-tuse juhataja. See oli entsüklopeediategijaile keeruline, vastuoluline aeg, sest kunagi suure hoolega kokku pan-dud märksõnastik võis muutuda iga päevaga, kõik meie ümber arenes tohutu kiirusega ning elu nõudis otsusta-vaid korrektiive nii märksõnade valikusse kui artiklite sisusse. Tõeliselt hämmastav ja austust vääriv on see, kuidas juubilar on suutnud sellises kiirelt muutuvas ajas läbi paljude aastakümnete oma põhimõtetele kindlaks jäädes arenguga kindlalt kaasas käia, hoolimata üha kuhjuvaist eluaastatest.

Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna tänane dekaan Tõnu Lehtla meenutab: „Esimesed kok-kupuuted Endel Ristheinaga olid mul 1960. lõpuaastatel, mil ma tudengina kuulasin loenguid valgustustehnikast ja elektrivarustusest. Juba siis saime aru, et meie ees on õppejõud, kes oma korrektsuse, täpsuse ja põhjalikkuse-ga teiste hulgast silma paistab.“ Ja edasi hinnang temale kui oma ala parimale spetsialistile: „Raudne loogiline tegevus keeruliste energeetikaprobleemide lahendamisel, erialase terminoloogia väljaarendamisel ja ka igapäeva-elu korraldamisel on olnud Endli trumbiks, millele pea kellelgi meist pole olnud midagi võrdväärset vastu panna. Keeruliste küsimuste tekkimisel pöördume ikka Endli poole, et kuulda tema autoriteetset ja usaldusväärset arvamust.“

Kunagine õpilane, nüüdne kolleeg, elektri-ajamite ja jõuelektroonika instituudi dotsent Raivo Teemets meenutab oma ülikooliaega: „Sellest ajast on Endel Risthein meelde jäänud nõudliku, kuid õiglase õppejõuna. Tema loen-gud olid huvitavad, sest ta silmaring oli juba siis väga lai ja tänu sellele ilmestas ta oma loenguid mitmesuguste näidetega laiast maa-ilmast. Endel Ristheina õppeainete kodu- ja kursusetöödesse tuli suhtuda täie tõsidusega, sest ta vaatas kaitsmise eel kogu materjali põhjalikult läbi ja hindas eelkõige töö kor-rektsust ning tudengipoolset initsiatiivi. Meie teaduskonnas tegeldi tol ajal väga tõsiselt magnetohüdrodünaamiliste pumpade uurimi-sega ja selle töö eest pälvisid TPI õppejõud, nende hulgas ka Endel Risthein, 1967. aasta vabariikliku preemia. Meile kui tudengitele jättis see väga sügava mulje.“ Punaka varjundiga ENE esimest köidet tehni-

katoimetajana 1967. aastal alustanud ja Eesti Entsüklo-peediat tehnika ja täppisteaduste toimetuse juhatajana lõpetanud Rein Aro jätkab:

„Paljud lugejad vast ei tea, et heade üldentsüklopee-diate artiklid on koostatud kindla skeemi ja metoodika järgi. Alguses märksõna, kui vaja, hääldus, keelepäritolu, eriala, järgneb vastavalt valdkonnale kindla ülesehitu-sega artikli sisuline osa, teaduse ja tehnikaartiklitel lõpus veel nt ajalooline ülevaade. Entsüklopeedia toimetajatel oli kasutada akadeemiliste ja teadusringkondade ning kõrgkoolide õppejõudude abiga toimetuses valminud ja pidevalt täiendatav mitmekümne leheküljeline „ENE me-toodika“, kus lisaks väga paljudele juhistele oli määratle-tud ka eri valdkondade artiklite ja nende osade proport-sioonid, et kogu paljuköiteline teos tuleks võimalikult ühtlane ja tasakaalustatud. Autorid esitasid lähtematerjali ja enamasti tuli see toimetajatel „entsüklopeedilisse vor-mi“ viia ja mõnikord võõrkeelsete entsüklopeediate abil ka täiendada. Juba ENE esimestesse köidetesse Endlilt tellitud artiklid olid tal autorina seda metoodikat näge-mata just nagu selle järgi valatud, vähe sellest, nagu juba öeldud, akadeemiliste ringkondade tehtut tuli Endli artiklite raudse loogika järgi korrigeerida, niivõrd hästi oli äärmiselt laialdaste teadmiste baasil tabatud entsüklo-peedia kui niisuguse olemus ja seda mitte ainult tehnika osas. Teisi alavääristamata võib siiski väita, et teistest peajagu üle autor.“

Seni tõdetu on vaid osa Endel Ristheina kui teadus-isiksuse tegelikust ulatusest. Siinkohal on kohane avada

Mees kui entsüklopeedia – Endel Risthein 85

21ELEKTRIALA 4/2011

JUUBILAR

tema pika ja keeruka elutee olulisemaid etappe. Endel Risthein sündis 31. juulil 1926 Läänemaal Laukna külas Koluvere (praeguse Kullamaa) vallas talupidaja perekonnas. Ta on lõpetanud Tartu 2. Keskkooli, mis nüüd kannab Hugo Treffneri Gümnaasiumi nime, seda veel sõjakeerises – 1944, seejärel tänase tehnikaülikoo-li, tollase TPI mehaanikateaduskonna elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide erialal 1950 cum laude. 1950–54 oli ta Moskva Energeetikainstituudi aspirant. Seejärel mitmesugused täiendusõpped, sealhulgas ka Soomes Tamperes.

Tehnikateaduste kandidaadiks sai Endel Risthein 1954, dotsendi kutse omandas 1962, professoriks promoveeriti 1991, tehnikadoktori kraad tuli 1993 (NB! 68. eluaastal). Ehkki töömehena alustas ta Tallinna Masinaehitustehases konstruktorina, siis kogu edasine elu aastast 1950 on seo-tud tehnikaülikooliga: algul laborandi, seejärel assistendi, vanemõpetaja, aastast 1966 elektriajamite kateedri dot-sendina, juhtides ka 1970–75 kateedri tegevust, seejärel 1978–80 vanemteaduri ja 1980–88 taas dotsendina ning 1988–92 professorina ning aastast 1997 emeriitprofesso-rina ja aastast 2005 tänaseni erakorralise vanemteadurina. Missugune karjäär! Kellel teistest tänastest õppejõududest oleks midagi võrdväärset kõrvale panna!?

Mis on siis see, mis teeb Endel Ristheina oma alal tun-nustatud teadlaseks, mida ta on õieti uurinud; siinkohal vaid mõned teemad: elektriajamite siirdeprotsesside ja katseandmete arvutamine elektronarvutitega; asünkroon-mootorite siirdenähtused, magnetohüdrodünaamilised tehnoloogiaseadmed, elektrivarustus, elektervalgustus, elektrialane standardimine, elektrotehnika ajalugu ja oskussõnavara. Just viimati mainitu asetab juubilari erili-se kohale meie tänases tehnikakultuuris, sest ta on koos-tanud “Eesti-inglise-saksa-vene valgustehnika sõnasti-ku” (1982); avaldanud ligi 250 publikatsiooni, sh üle 10 raamatu (ka kahe üleliidulise kõrgkooliõpiku kaas-autor ja autor).

Enamiku Eesti tugevvoolu elektriala standardeid on professor Endel Risthein tõlkinud inglise keelest eesti keelde. See on äärmiselt mahukas töö ja selles aitab teda suurepärane keeleoskus. Nagu ta ise ütleb, tekib mõnikord raskusi teksti sisu täpse lahtimõtestamisega, siis võtab ta appi prantsuskeelse teksti, sest just see keel pidi olema tehnilise teksti mõttes kõige korrektsem ja konkreetsem.

Kõige selle kõrval vaibumatu tegevus erialaühendus-tes. Ta on olnud Eesti Valgustehnika Seltsi ja Eesti Moritz Hermann Jacobi Seltsi asutamise algatajaid ja juhatuse esimees, Šveitsi Elektrotehnikaühingu liige, kohtueks-pert elektrotehnika alal 1968–90, aga ka ajakirja „Elektri-ala“ peatoimetaja 1999–2006.

Viimati mainituga seoses tõdeb kirjastuse OÜ Eetel-Eks-pert juhataja Rein Jauk: „Endel asus 1999. a. jaanuaris tööle kirjastuse peatoimetajana ja ajakirja „Elektriala“ esimene number ilmus juba märtsikuus. Esimesel aastal ilmus ajakirja 4 numbrit, järgmisest aastast ilmus 6 numbrit ja aastast 2008 ilmub juba 8 numbrit aastas. Endli tööperioodi ajal kirjastas Eetel-Ekspert lisaks ajakirjale veel 4 teaberaa-matut, millest kolme autor on Endel Risthein, ja mahuka

elektrialase käsiraamatu „Elamute elektripaigaldised“. Meie koostöö jätkub tänaseni: juubilar teeb pidevalt kaas-tööd meie ajakirjale ja tänaseks on üle antud ka järjekordse teaberaamatu, nüüd juba sarja 12-nda käsikiri.“

Ning Rein Aro lisab: „Nii nagu entsüklopeediate artik-lid, nii on ka praegu kirjastusele üleantavad raamatute käsikirjad sisuliselt trükivalmis, teemasse kirjutatud, loogilise ja arusaadava ülesehitusega, sisutihedad, kee-leliselt korrektsed, ülevaatlike ning teksti hästi illustree-rivate joonistega. Veel kord saab tõdeda, et juubilar on ka kõrges eas suure töövõime ja äärmiselt laia silmaringiga teadlane ning väga abivalmis, kohusetundlik ja nii enda kui teiste suhtes põhjendatult nõudlik kolleeg“.

Endel Ristheina puhul ei saa kuidagi nimetamata jätta tema võluvat tagasihoidlikkust. Tõnu Lehtla on arvanud: „Vaid äärmine tagasihoidlikkus nii elus kui teaduses on olnud põhjus, miks Endlit pole tänaseni vääriliselt tun-nustatud Tallinna Tehnikaülikoolis ja kogu Eestis.“ Siin-kohal tuleb siiski ära märkida talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi omistamine 2002 ja TTÜ suure teeneteme-daliga Mente et Manu nr 32 autasustamine 2006.

Tõnu Lehtla võtab kokku juubilari kui teadlase töö: „Teda on alati huvitanud oma töö väärikas tulemus, kuid seejuures pole ta kunagi eksponeerinud ennast kui töö peamist tegijat. Tänu Endli kaalukale panusele on meil praegu palju häid eestikeelseid standardeid. Tänu temale on Eesti entsüklopeedias hulk häid tehnikaalaseid artikleid. Tänu temale on Eestis tekkinud heatasemeline valgustustehnika spetsialistide koolkond. Tänu temale on meil hea ülevaatlik energiatehnika õpik.“

Dotsent Raivo Teemets hindab juubilari ka kui inimest ja kolleegi: „Eelkõige on Endel Risthein väga suurepära-ne inimene. Vaatamata oma aukartustäratavatele saavu-tustele on ta jäänud lihtsaks, heatahtlikuks ja abivalmis kolleegiks. Alati oskab ta anda nõu, kui me seda vajame. Tänu tema harukordselt laiale silmaringile võime küsida talt nõu ka sellistes valdkondades, mis ei ole üldse seo-tud tema teadustööga. Endlist peavad lugu ka tööandjad, kellele ta käib esinemas loengutega elektriala seadus-andlusest. Elektriohutuse valdkonnas on ta vaieldamatult Eesti asjatundja number üks.“

Endel Ristheina kolleegid leiavad hommikul tööle tul-les sageli mehe juba enne teisi töölaua tagant. Seejuures ütleb ta ise naljatades, et tal juba pool tööpäeva seljataga, sest tõuseb kodus varakult ja päeva esimese poole töötab kodus arvuti ees. Sellist töötahet ja -võimet ei ole pal-judel temast palju noorematel inimestel. Ilma selleta ta ilmselt ei suudakski hakkama saada sellega, mida teinud on ja mida tänagi teeb.

Samamoodi nagu viljakas vaimne tegevus, hämmastab kolleege ka tema füüsiline vorm. Alati sirgeseljalise ja rühikana annab ta silmad ette paljudele noortele. Kuul-davasti pole teda ka haigused eriti kimbutanud. Ilmselt on siin tegu ühest küljest heade geenidega, aga teisest küljest ka Endli enda tervisliku eluviisiga.

Endel Ristheinale jääb tema auväärsel juubelil soovida üksnes jätkuvat tarmukust ja elujõudu ning oodata temalt üha uusi raamatuid, mis rikastavad elektriala ja tehnika-valdkonda tervikuna.


EETELi ETTEVÕTMISEDE

ET

EL

i E

TT

EV

ÕT

MIS

ED

EE

TE

Li

ET

TE

VÕ

TM

ISE

DEETELi kevadkonverents ja üldkoosolek 2011

Traditsiooniks saanud kevadkonverents koos üldkoos-olekuga toimus 26. aprillil 2011. Tallinna Tööstushari-duskeskuses. Ettevõtmine oli korralduse poolest pisut tagasihoidlikum, aga sama sisukas kui eelnevad.

KonverentsPäevakorras oli kaks ettekannet:• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

asekantsler Einari Kisel rääkis olukorrast elektroener-geetikas lähtuvalt uue valitsuskoalitsiooni programmis sisalduvatest eesmärkidest

• Kommunikatsiooni ekspert Janek Mäggi esitas väga huvitava mõttearenduse teemal „Elu võimalikusest Eesti-maal peale valimisi...“

Mõlemad ettekanded olid huvitavad ja sisaldasid kuu-lajaile oma äriplaanide kavandamisel kasulikku infot.

Einari Kiseli poolt esitatu oli selge ja realistlik näge-mus elektroenergeetika arengust järgneva 4 aasta jooksul, mis lühidalt kokkuvõetuna on märksõna „Energiajulge-olek“. Lahtiseletatult tähendab see:

• tarbijale võimaliku odavaima hinnaga elektrivarus-tatuse tagamist;

• energiasõltumatust ka pärast 2016. aastat (olulisim tuumajaama teostatavuse uuringu tulemuste mõju) ;

• ettevalmistused Venemaa sünkroonalast väljumiseks uute taristute rajamise läbi;

• energia kokkuhoiuprogrammide rakendamist;• kodumaiste väikese keskkonnamõjuga energiaalli-

kate eelistamist.Ettekande pdf-variant on leitav EETELi kodulehelt.Janek Mäggi pani värvikate näidete abil kuulajad ak-

tiivselt kaasa mõtlema ja vaidlema Eestimaa majanduse arengu üle ja ettevõtte juhtide rollist. Ettekanne oli ideid tekitav ja on pisut kahju, et sellest ei ole nn kirjalikku jälge, mida EETELi kodulehele paigutada.

Konverentsil osalejatel oli võimalus anda oma hinnang tagasiside küsitluse kaudu, mida kasutas 26 osalejat. All-pool mõned vastused.

Väga hea Hea Ei oska öelda Halb Väga halb13 13 0 0 0

Kas soovite konverentside jätkumist? JAH – 26 EI – 0Soovin kuulda ettekandeid teemadel:*Tuumaenergeetika*Tuuleenergeetika EestisTaastuvenergeetika perspektiivid EestisElektribörsi vajalikkusKutsed reaalelusMajandusprognoosidJälgige sama kurssiKas on üldse võimalik saada 5 Euroopa rikkaima riigi

hulka ja mis sellega võiks kaasneda?

ÜldkoosolekSeekordsel üldkoosolekul oli peamiseks teemaks

EETELi 2010. majandusaasta aruande (leitav EETELi kodulehelt) läbiarutamine ja kinnitamine.

Ettekande (slaidid pdf-formaadis on leitavad EETELi kodulehel). 2010. a tegevuse kohta esitas ülevaate alla-kirjutanu ja olulisemad saavutused olid:

• senisest suurem Euroopa Liidu tugipakettide ka-sutamine (koolitusprojektid, käsiraamatute tõlked EU struktuurifondide kaasfinantseerimisel);

• varasemast aktiivsem osalemine Majandus- ja Kom-munikatsiooniministeeriumi poolt koostatud reguleeriva-te aktide koostamisel;

• tihenev koostöö Eesti Tööandjate Keskliiduga;• rekordiliselt head tulemused elektrikute kutse omis-

tamisel (423 spetsialisti) ;• EETELi juhatuse fokuseeritum tegevus lähtuvalt

EETELi arengukavast;• EETELi suurenev roll elektrikute kutsehariduse

kavandamisel.

Üldkoosolekut juhatanud P. Alekand tõstatas EETELi majandustulemuste arutelu käigus küsimuse liikme-maksu muutmisest, seoses sellega, et EETELi kahe viimase aasta kulud on ületanud tulusid. See teema te-

Väga hea hea Ei oska öelda halb Väga halb

21 5 0 0 0

Märkused/ettepanekud*Suunaviidad, ülesleidmine*Info sisenemise liikumise kohta puudulik*Väga aktuaalsed teemad

Janek Mäggi „Elu Eestimaal peale valimisi...”

Konverentsi üldkorraldus

Märkused/ettepanekud*Hea esineja, kuid väga filosoofiline ja ….. Ettekannet esitab Einari Kisel

23ELEKTRIALA 4/2011

EETELi ETTEVÕTMISED EE

TE

Li E

TT

EV

ÕT

MIS

ED

EE

TE

Li E

TT

EV

ÕT

MIS

ED

EETEL uudised

Jaan Allem EETELi tegevjuht

kitas aktiivse (kohati liigagi emotsionaalse) arutelu, mis päädis otsusega, et juhatus esitab põhjaliku analüüsi ja selle põhjal tehakse muudatusettepanekud sügisesel üld-koosolekul koos 2012. aasta eelarvega. EETELi sisulise tegevusega jäid üldkoosolekul osalenud liikmed rahule ja sõnavõttudes kostus ka tunnustusavaldusi.

Üldkoosolekul tutvustas Maire Matsi EETELi uut kodulehe lahendust, mis on sündinud koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ja teiste suuremate alaliitudega. See uus lahendus on oma sisult suur samm edasi ja võimaldab paremini ja kiiremini kajastada EETELis toimuvat. Uue kodulehe käivitamine peab toimuma maikuu jooksul.

Kokkuvõtteks:• EETELi liikmete osavõtt üldkoosolekust jätab en-

diselt soovida. Kui aasta tagasi ei oleks me põhikirja muutnud, oleks kvoorumi kokkusaamine olnud küsitav;

• need, kes osalesid, jäid küsitlustulemuste põhjal pakutuga rohkemgi kui rahule;

• EETELi liikmeid võib jagada põhimõtteliselt kaheks – suurem osa, kes võtab töös aktiivselt osa ja vähemus, kes maksab küll liikmemaksu, aga EETELi poolt pakutavatest võimalustest kasu ei taha saada. Huvitav küll, miks?

Loodan, et tulevikus suureneb esimesse gruppi kuulu-vate liikmete osakaal.

Parimate soovidega kevad-suveks

Töörühmade moodustamine

EETELi juhatus otsustas oma korralisel koosolekul moodustada 3 töörühma:

• Seadusandluse töörühm – eesmärgiga koostada alltöövõtu tüüplepingu projekt, mis saab aluseks läbi-rääkimistel Eesti Ehitusettevõtete Liiduga kooseisus M. Viileberg, M. Tammik, T. Väljaots, J. Allem;

• EETELi liikmemaksu süsteemi uuendamise töörühm – kooseisus A. Allikmäe, R. Varsanovitš, J. Allem;

• Atesteerimise töörühm – eesmärgiga analüüsida olu-korda elektrialase pädevuse sertifitseerimisel ja kujun-dada EETELi tegevuskava selles valdkonnas, kooseisus Ü. Täht, K. Haavandi, A. Ulla, J. Allem.

Töörühmad on esialgu kavandatud eelkõige juhatuse liikmetest, kuid edaspidi on kindlasti kavas rühmadesse kaasata ka sektsioonide esindajaid.

EETELi kiri TJAle olukorrast elektriohutusseaduse (EOS) toimivusest Eestis

EETELi paigaldajate sektsiooni algatusel koostas EETELi juhatus pöördumise Tehnilise Järelvalve Ame-tile, milles väljendas rahulolematust turul jätkuva EOSi käitu ja hooldust sätestavate nõuete eiramise kohta. Kirjale oli lisatud ligi 40 objekti, mille puhul sektsiooni liikmetel oli kahtlusi EOSi nõuete täitmise osas. Vastuse leiate peatselt meie uuenenud kodulehelt.

STULi elektriku ja elektripaigaldiste projekteeri-mise käsiraamatute tõlge

Käsiraamatute tõlkimine on alanud ja EETELi lepin-guliseks kohustuseks on raamatud nn elektroonsel kujul tellijale Eesti Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikes-kusele üle anda tähtajaga 15.12.2011. Käsiraamatutele saab olema vaba ligipääs ka EETELi kodulehe kaudu.

Elektroonsest elektritoodete andmebaasist

EETELi hulgimüügi sektsioon on algatanud projekti, mille käigus koostatakse äriplaan STK nn elektroonse „Mustakirja“ käivitamise kohta Eestis. Äriplaan on aluseks läbirääkimisteks EETELi juhatusega edasiste otsuste tegemisel.

Andmebaas võimaldaks oluliselt parandada projek-teerijate töötingimusi kvaliteetsema ja kiirema tehnilise informatsiooni kättesaadavuse osas. Põhjus miks see projekt senini käivitunud ei ole on ebaselgus kulude ja tasuvusaja suhtes. Loodame, et äriplaani koostamisega leiab hulgimüügi sektsioon neile küsimustele vastused ja saab lõpuks põhjendatud otsuse vastu võtta.

EETELi arengukava jätkub sügiselAprilli viimastel päevadel toimus viimane koolitus

moodulis „Efektiivsus“ ja nüüd on võimalik teha vahe-kokkuvõtet. Esimesest moodulist võttis osa 107 juhti ja spetsialisti. See on ühest küljest küll suur hulk inimesi, aga tegelikult ootasin veelgi aktiivsemat osavõttu. Info koolituste kohta ja osalejate arvamused on EETELi uuel kodulehel www.eetel.ee

Koolitus jätkub sügisel ja oleme koolituskava kõigile liikmetele e-kirjaga välja saatnud. Täiendavat infot leiab loomulikult ka EETELi kodulehelt. Sügisese arengukava märksõna on „EESTVEDAMINE“ ja see sisaldab koo-litusi Eesti tippkoolitajatelt. Lisaks on võimalus piisava arvu huviliste korral (ca 15 inimest rühm) korrata kõiki esimese poolaasta koolitusi.

EETELi töökorraldus suvelEETELi tegevjuhtkond on kollektiivpuhkusel alates

4. juulist kuni 31. juulini!Parimate soovidega

Jaan Allem EETELi tegevjuht


JUUBILAR

Meie esimesed elektriinsenerid said oma hariduse Peterburis, Saksamaal või Prantsusmaal. Eesti esimene elektrotehnika professor Otto Reinvald(t) oli Darmstadtitehnikaülikooli kasvandik. Sündinud 28. juulil 1886 Rakveres, lõpetas ta 1904 Tallinna reaalkooli ja 1905 Gattšina reaalkooli täiendusklassi, ilma milleta poleks saanud minna edasi õppima välismaale. Töökogemused sai AEG juures Frankfurdis ja elektrijaama juhatajana Babenhausenis. Diplom taskus, tuli ta 1912 Tallinna, oli mõnd aega “Voltas” proovisaali insener, ja läks siis tagasi Saksamaale Berlin-Lichtenbergi elektrijaama ehitama. 1914 uuesti sünnimaal, määrati O. Reinvald “Volta” proovisaali juhatajaks. Saksa keiserlike väge-de sissemarssimisel Eestisse, pühkis ta Tallinna tolmu jalgelt ja siirdus sõjapakku vanematekoju Rakverre, kus tema hoolde anti Viru maakonnavalitsuse tehnikaosa-konna juhatamine. Kunda tsemendivabrik oli Aru rappa rajanud väikese jõujaama turbapresside tööshoidmiseks. Maakonnaülema nõudel pidi vabrik hoolitsema ka Rak-vere linna ja selle ümbruskonna elektriga varustamise eest. O. Reinvaldi kohuseks oli kavandada elektrivõrk ja see välja arendada, haruliinid veeti Haljalasse, Udrikule, Vaekülla.

1921 pakuti O. Reinvaldile õppejõu kohta Tallinna Tehnikumis. Ta hakkas lugema üldelektrotehnika, elekt-rivõrkude, elektrimõõtmiste, jõuseadmete, kõrgepinge-tehnika ja elektriraudteede kursusi. Alates 1923 osales ta Riikliku Katsekoja tegevuses, esialgu elektrotehniliste mõõtmiste juhatajana, seejärel osakonnajuhataja ja koja abidirektorina. Ta teimis mõõteriistu, katsetas elektri-

masinaid, tegi kaasa Ellamaa ja Ulila turbaelektrijaama generaatorite käikulaskmisel. Tema juhtimisel ehitati ümber Narva linna elektrivõrk, veeti kõrgepingeliin Tondilt Harkusse, koos Evald Malteneki ja Nikolai Sem-jonoviga arvutas ta ümber Tallinna ja Nõmme elektri-võrgu. 1928 ilmus talt esimene eesti keeles kirja pandud üldelektrotehnika õpik tehnikaüliõpilastele.

Elektotehnikaosakond oli Tallinna Tehnikumi suu-rim, 1918–1936 sai siin väljaõppe 88 elektriinseneri. Riigikogu, alludes mõningaste ringkondade survele, oli mõned aastad varem otsustanud inseneride kool sulge-da. O. Reinvald, nägemata edasistel pingutustel mõtet, lahkus 1935 õppejõu kohalt Tallinna elektrijaama abi-juhatajaks.

Ometi võitlus eesti insenerihariduse ümber pulbitses edasi. 22. märtsil 1936 peetud I Eesti inseneride päeval tõdes majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor Oskar Hinto, et tööstuse ajakohastamise ja oskustööliste koolitamise kõrval on tähtsamaid eesseisvaid ülesandeid rakendada tootmise juhtimisse senisest rohkemal määral haritud jõude. Eesti suurtööstustest enam kui pooltes ei leidunud ühtegi tehnilise kõrgharidusega töötajat. Sõna-võtjad rõhutasid, et kõrgema tehnikahariduse küsimus nõuab kiiret lahendamist.

25. juunist 1936 kehtima hakanud seadusega asutati Tallinna Tehnikainstituut (alates 1. jaanuarist 1938 teh-nikaülikool). Avati ehitusosakond, keemiaosakond ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. Elektro-tehnika õppeharu esialgu ei avatud, see-eest võeti tõsiselt ette elektrilabori sisustamine. Igatahes 1937 märtsis võidi

Tallinna Tehnikaülikooli esimene elektrotehnika

professor

Otto Reinvaldi 125. sünniaastapäeva puhul

25ELEKTRIALA 4/2011

JUUBILAR

Vahur MägiElektriinsener, kultuuriajaloo doktor

Jõukomitee järelepärimisele kosta, et labori käsutuses on üle 30 alalis- ja vahelduvvoolumasina. Üliõpilaste kõrval kasutasid laborit veel Tallinna Tehnikumi, Rahvaülikoo-lide Seltsi elektrotehnikakursuse, Riigi Tööstuskooli ja Tallinna Merekooli õpilased.

Veebruaris 1937 kuulutas instituudi valitsus vabaks elektrotehnika professuuri. Elektrotehnika õppetooli esimeseks erakorraliseks professoriks valiti 1. juulist O. Reinvald. Ta hakkas lugema üldelektrotehnika ning elektrimõõtmiste ja mõõteriistade kursusi, pärastpoole lisandusid elektrivõrgud, installatsioon ja kõrgepingeteh-nika ning elektrimasinad. Koos assistentide Valter Anvelti ja Arnold Iirakuga tuli professoril lisaks loengupidamisele korraldada ka praktilisi töid kõigis elektriainetes.

1930. aastate keskpaigaks kujunenud majandusolu-korras olid väljavaated energeetika arendamiseks riigis head. Tööstus vajas energiat, ka põllumees oli hakanud mõikama elektri eeliseid. Põlevkivi näol oli olemas ar-vestatav energiavaru. Et aga põlevkivi tähendas ühtlasi hinnalist toorainet keemiatööstusele, tuli selle laienda-miseks rakendada uusi energeetilisi võimsusi. Selleni sai jõuda sihikindla tegutsemise teel. Viimane sai 1936 ellu kutsutud Eesti Rahvusliku Jõukomitee (ERJ) ülesandeks. Tegeldes küll kogu energiamajandusega, nägi ERJ oma põhiülesandena elektroenergeetika arendamist. Eesti elektrifitseerimise üldkava valmis 1938. aasta sügiseks.

Professor O. Reinvald juhendas Narva–Tallinna 110 kVja Tapa–Tartu 60 kV magistraalliini projekteerimist, samuti lahendati tema näpunäidetel võimsusteguri tasa-kaalustamise küsimusi. Peale selle kuulus ta Kohtlasse kavandatava soojuselektrijaama projekti komisjoni. Jaama mõte kerkis päevakorrale soovist leida rakendust Kohtla õlivabrikutes õlide utmisel tekkivatele jääkgaa-sidele, mis varasema tehnoloogia kohaselt lasti kasutult õhku. Samas näitasid arvutused, et jääkgaasiga üksi nõutavat võimsust ei saavuta ja kasutusele tuleks nii või teisiti võtta ka põlevkiviküte. Arvestama pidi sellegagi, et jääkgaaside kogus sõltus otseselt olukorrast õliturul, s.o õlitoodangust, mis oli aga vägagi muutlik. Parajaks tehniliseks pähkliks oli jahutusvee hankimine. Kohapeal suuremad veekogud puudusid, mistõttu kaaluti kaht või-malust: kas püstitada elektrijaam mere äärde ja tuua jääkgaasid torusid pidi sinna või juhtida merest jahutus-vett Kohtlasse. Lähteandmete kogumises osalesid ERJ uurimisbüroo inseneride kõrval ka TTÜ üliõpilased.

Jõukomitee üks eesmärke oli Eesti jõgedesse kätketud vee-energia parem ärakasutamine. Selgitamaks olukorda Narva kose veejõu rahvamajanduslikul rakendamisel moodustati 1938 tehniline komisjon, mille koosseisu tehnikaülikooli poolt arvati professor O. Reinvald. Ma-jandusministeeriumi ülesandel tuli kindlaks teha Narva kosel tegutsevate tekstiilivabrikute energiatarve, energia omahind ja kulud käitiste elektrile üleviimiseks. Komisjon töötas närvesöövas õhkkonnas. Ettevõtted keeldusid küsit-luslehtedele vastamast, Kreenholmi andmed öeldi asuvat hoopis Berliinis. Veel samal suvel algasid kavandatava jõujaama ja kanali piirkonnas geoloogilised uurimistööd.

Suvel 1939 valiti O. Reinvald Eesti elektrifitseeri-mise üldkava elluviimiseks moodustatud aktsiaseltsi

Elektrikeskus juhatuse liikmeks. Selts võis ehitada ja omada elektrijaamu, ülekandeliine, alajaamu ning muid seadmeid, mida vajati elektrienergia tootmiseks ja rakendamiseks. Seltsi õlule pandi ka põllumajandus-like elektriliinide ehitamine. Sügisel pidi Riias kokku tulema Balti riikide energeetikute konverents, kus O. Reinvald kavatses esineda ülevaatega Eesti tariifi-poliitikast ja tariifisüsteemist. Lähemalt käsitles autor Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Rakveres ja Võrus elektrienergia maksustamisel valitsevat olukorda. Analüüs näitas sügavat ebaühtlust tariifides ja vaja-dust välja töötada teaduslikult põhjendatud seisukohad nende korrastamiseks. Paraku muutus poliitiline kliima Euroopas päev-päevalt ikka ärevamaks ning konverents jäi pidamata. Ilmumata jäi ka ERJ album, kuhu ta kir-jutas ülevaate Eesti elektritariifide heterogeensusest. Küll jõudsid lugejateni eestikeelses tõlkes kuulsa saksa elektrotehnikust leiduri ja töösturi, Eestiski ringi liiku-nud ja Tallinn–Peterburi–Helsingi esimese telegraafi-liini ehitaja Werner Siemensi memuaarid “Minu elu mälestused”, millele O. Reinvald kirjutas omapoolse saatesõna.

Tallinna Tehnikumi sulgemisega oli katkenud elekt-riinseneride koolitamine Eestis. Riigi jõumajanduse ümberkorraldamine polnud aga mõeldav ilma õppinud meeskonnata. Esimestel tööaastatel Tallinna Tehnikains-tituut elektrotehnikaharu avada ei suutnud, alles 19. ok-toobril 1938 otsustas ehitus- ja mehaanikateaduskonna teaduskonnakogu asuda elektrotehnikaharu õppekavade väljatöötamisele. Ega nüüdki huupi kiirustatud, enne kava küpsekssaamist jõuti esimene elektriala üliõpilas-te lend 1939. a-l ülikooli juba vastu võtta. O. Reinvaldi koostatud elektrotehnikaharu ajutine õppekava kiideti teaduskonnakogus heaks 8. mail 1940, ülikooli nõu-kogu andis omapoolse õnnistuse paar nädalat hiljem. Kava ei erinenud märkimisväärselt Tallinna Tehniku-mis kehtinud elektriinseneride õppeprogrammist. Seda iseloomustas tuntav kallak tugevvooluainetele, ehkki esindatud olid ka nõrkvoolu ja sidetehnika (telegraaf, telefon, raadio) distsipliinid. Loenguid saatsid praktili-sed tööd. Inseneridiplomi saamiseks tuli üliõpilastel läbi teha vähemalt kuuekuine tootmispraktika. Ametlikult sai elektrotehnikaharu Tallinna Tehnikaülikoolis eluõiguse 1940 kevadsemestril.

O. Reinvaldi õppetooli hoidmise esimene kolmeaas-tane tähtaeg hakkas täis saama. Arvustajad professorid Helmuth Freimuth, Ottomar Maddison ja Jüri Nuut jäid tema tegevusega rahule ja ta valiti edasi erakorraliseks professoriks ilma ajalise piiranguta. President kinni-tas ülikooli nõukogu otsuse 19. juunil 1940. Sügisel jätkas ülikool juba uutes oludes, professuuridest oli ühtäkki saanud kateedrid. Esimeseks elektrotehnika kateedri juhatajaks nimetati O. Reinvald, õhk aga oli täis hirmu ja näpuganäitamist. 29. novembril 1940 va-rises teenekas tehnikamees kokku, otse oma tööpostil ülikooli Kopli peamajas. Ta põrm puhkab sünnilinnas Rakveres.


ENERGEETIKA AJALUGU

Heldor Pitsnerelektriinsener Tallinna elektrijaam 3.

Kava väljatöötamiseks ja laienduse eeltööde tegemi-seks määras volikogu oma otsusega 300 000 marka. Volikogu arutas kava 4. juulil 1928. Jaama laienduskava nägi ette:

• uue masinamaja ja jaotusseadmete hoone ehitamise;• kaht katelt (lisaks reservpind kolmandale katlale)

mahutava katlamaja ehitamise;• jahutusvee pumbamaja ehitamise;• 5000 kW võimsusega turbogeneraatori muretsemise;• kõrge- ja madalpinge jaotusseadme muretsemise;• kahe 500 m2 küttepinnaga aurukatla muretsemise,• kütuse transpordiseadmete täiendamise,• uue jahutusveetorustiku paigaldamise paralleelselt

eelmisega.Leping masinamaja ja jaotusseadmehoone ehitamiseks

sõlmiti ettevõtja A. Martiniga 15. oktoobril 1928. aastal 130 194 krooni eest. Ehitustööde tehniline järelevalve anti arhitekt E. Habermannile.

Masinamaja oli jätkuks vanale masinamajale, kuid erines sellest suuresti. Väliselt säilitati küll enam-vähem ühtlane välimus, sees aga olid muudatused suured. Keldri-ruumi kõrgust suurendati 6 meetrini, masinamaja põrand rajati 1,5 m madalamale võimaldamaks turbiini montaažil kasutada sildkraanat. Masinamaja otsa ehitati viiekorruse-

line jaotusseadmete hoone. Selle keldrikorrusele paigutati omatarbetrafod ja akupatarei, esimesele korrusele trafod, teisele korrusele võimsuslülitid ja juhtpult. Kolmas korrus nähti ette kogumislattide süsteemile, neljas korrus labora-tooriumile arvestite normimiseks ja remontimiseks.

Masinamajja paigaldati AS Ilmarise valmistatud 25-tonnise tõstejõuga sildkraana.

Turbogeneraator võimsusega 5000 kW telliti firmalt Wumag, millele generaatori ehitas firma Siemens-Schuckert. Masina montaaž jõudis lõpule 1930. aasta aprillis. Olemasolevad katlad andsid auru rõhuga 15 atm, seega pidi uus turbiin jääma esialgu tööle ettenähtust (25 atm) madalama rõhuga.

Juba siis kavatseti linna kõrgepinge elektrivõrku haka-ta üle viima pingele 6 kV ja seepärast nähti generaator ümberlülitatavana pingetele 3150 ja 6300 V.

1931. aastal püstitati omamoodi rekord, kui „juure tuli 1015 uut woolutarwitajat, mis kõigist linna abonentide arwust teeb wälja 5 prots. Ja aasta jooksul registree-ritud abonentidest terwelt weerandi….“ (Vaba Maa 1931.10.4)

Vahepeal heitkem pilk sellele, mis läks maksma elektri kasutamine igapäevaelus. Tollased tariifid olid – valgus-tusvoolu kilovatt-tund 25 senti, tööstusvoolu kilovatt-tund 16 senti. Tööstusvoolu kasutamiseks tuli üles seada veel tööstusvoolu arvesti, mis hakkas tööle alles 250 va-tist. Tööstusvoolu kasutamisel läinuks maksma:

• kohvi keetmine – liiter 2 senti,• supi keetmine 6 inimesele – 4,3 senti,• 6 muna keetmine – 2 senti,• 10 kilo pesu pesemine – 73 senti,• pool tundi triikimist – 3,2 senti,• tund õmblemist – 1,6 senti,• veerand tundi juuste kuivatamist – 2,1 senti,• pool tundi tolmu imemist – 1,2 senti,• 4 kotleti praadimine – 5,8 senti.Elektririistade laialdasemaks kasutamiseks majapida-

mises avas elektrijaam raekoja platsil vanas vaekojas (sõjas hävinud) nõuandebüroo, kus müüdi ka elektri-riistu. Büroo avati 15. detsembril 1932. Algul oli huvi elektririistade ostmiseks väike – avamisest järgmise aasta märtsi lõpuni müüdi ainult 63 mitmesugust riista, aga 1938/39 aruandeaastal müüdi juba 1040 elektririista.

(järgneb)1929. aastal valminud masinamaja turbiini- ja generaa-torisaal

27ELEKTRIALA 4/2011

UUDIS PILDIS

Esimene eestlane, Julius Johanson, startis Monte Carlo rallil (Monte Carlo tähesõidul) Riias 1929. Järgmi-sel aastal 1930 anti start juba Tallinnas, väärikal kohal, Estonia teatri eest ja loomulikult mürisesid kapoti all siis bensiinimootorid. 2. juunil 2011 taastati ajalooline traditsioon, starditi samuti Estonia eest ja sihtkohaks ikka Monte Carlo, aga jõuallikateks hoopis vaikselt surisevad elektrimootorid ja toiteks akupatareidesse laetud elektri-energia. Tallinn – Monte Carlo ralli avas Tallinna linna-pea Edgar Savisaar. Tema sõnul on tallinlased uhked, et esimene elektriautode maratonsõit läbi Euroopa toimub just tänavu, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn. „Oleme uhked ka selle üle, et rallit alustatakse ajalooli-sest stardikohast – meie rahvussümboli, „Estonia” teatri eest,” lisas Savisaar.

Läbitakse kokku 8 riiki ja 24 linna. Kümne päeva jook-sul sõidavad autod Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Saksa-maa, Šveitsi, Itaalia ja Monaco teedel ühtekokku ligi 3200 km. Ralli eesmärk on tutvustada keskkonnasõbra-likke elektriautosid, toetada Euroopa 2011 aasta kultuuri-pealinnu (Tallinn ja Turu) ning taastada Tallinn-Monaco ralli traditsioon. Ralli patrooniks on Tema Kõrgus Mo-naco Prints Albert II, kes austas oma kohalolekuga ralli avaüritusi Tallinnas ning osales ise ka esimesel etapil, mis sõideti Tallinna tänavatel. Ralli peakorraldaja on Mo-naco aukonsul Eestis Jüri Tamm. Kuigi teekond läbita-kse tavaliikluses koos teiste sõidukitega liikluseeskirja jälgides, on korraldajate sõnul tegemist ikkagi spordiga. Igal päeval antakse ette aeg, mille jooksul peab võistleja jõudma finišisse, iga hilinemine või varasem kohale-jõudmine toob miinuseid. 27 peatuskohas on võimalik autosid laadida. Võidusõidu reeglid on kooskõlastatud rahvusvahelise autospordiföderatsiooniga.

Elektriala lugejatele on huvitav teada veel seda, et lisaks elektriautodele kui elektriala perspektiivsetele “esindajatele” on üritusel tegevad ka elektrifirmad.

Tallinn-Monte Carlo ralli – nüüd elektriautode ralli

Eesti Energia testib erinevate tootjate elektriautosid, et kaaluda elektriautode kasutuselevõttu ettevõtte üldau-todena. Plaanitakse testida erinevaid mudeleid eri aasta-aegadel ja tingimustes, et välja selgitada, millistes oludes on konkreetsete elektriautode kasutamine mõistlik. Oma kogemusele tuginedes saadakse kaaluda ka võimalike elektriautodega seotud teenuste pakkumist – näiteks anda ettevõtetele nõuandeid, kuidas elektriautodest praktilist kasu saada. Tänaseks on Eesti Energia koostöös Citroenide maaletooja Veho Eestiga saanud testimiseks ühe auto – Citroen C-Zero. Lähiajal võetakse testimi-sele veel kaks autot erinevatelt tootjatelt. Testimisega soovitakse saada ülevaadet, kuidas elektriauto töötab, kui pika vahemaa saab ühe laadimisega läbida, samuti kogutakse täpsemat infot auto aku ja laadimise kohta. Kuigi autotootjatel on selline info kaardistatud, on Eesti Energia poolse testimise eesmärk saada selge ja prakti-lisele kogemusele tuginev ülevaade, kuidas sobib auto konkreetsetes oludes ja kasutustingimustes, sealhulgas ka talvel . Oluliseks põhjuseks elektriautode katsetamisel ja kasutuselevõtul on looduskeskkonna väärtustamine. Eesti Energia väärtustab keskkonnateadlikku käitumist ja soovib eeskuju näidates tutvustada keskkonda säästvaid valikuid, millest üks osa ka elektriautod.

Ensto osaleb projektis ühena rahvusvahelistest koos-tööpartneritest. Ensto EVT laadimispostid tagavad rallil osalevate elektriautode laadimise peatuskohtades. See-ga on Enstol ralli õnnestumise seisukohalt suur vastu-tus. Koostöös Harju Elektriga valmisid kaks liikuvat laadimisjaama, mis kumbki koosnevad kuuest laadimis-postist ja jaotuskeskusest. Need saadavad rallit kogu teekonna jooksul.Ralli avaetapil osales teiste hulgas ka Ensto Doris. Lisaks sellele tutvustas avamisürituste käi-gus Ensto kõikidele asjahuvilistele ka laadimispostide erinevaid variante.

Rein Aro

Juba eelmisel talvel, uue tehase avamisel, esitles Ensto oma laadimisposti

Eesti Energia testitav Veho Eesti Citroen C-Zero, mis osaleb ka rallil

ELEKTRIALA 4/201128

UUDISEID

Uudiseid Eestist

Uudiseid maailmast8. aprillil 2011 avaldas Maailma Tuuleenergia As-

sotsiatsioon (World Wind Energy Association, WWEA) Shanghais alanud rahvusvahelisel tuuleenergiakonve-rentsil põhjaliku ülevaate tuuleenergeetika arengust maa-ilmas aastal 2010 (World Wind Energy Report 2010). Riike, milles tuuleelektrijaamade võimsus oli 2010. aasta lõpus vähemalt 0,1 MW, oli selle ülevaate järgi 82, Eesti on nende hulgas 37. kohal. [WWEA News 08.04.2011]

11. aprillil 2011 avaldas Euroopa Komisjoni statis-tikabüroo Eurostat andmed taastuvenergia kasutamise arengu kohta aastast 1999 aastani 2009. Euroopa Liidus tervikuna kasvas taastuvenergia osatähtsus energiatarbi-mises 5,4 protsendilt 9,0 protsendini. Kõige kiirem oli areng Taanis (8,1 % ja 16,7 %), Eesti vastavad andmed on 10,4 % ja 13,5 %, absoluuttaseme poolest on aga esikohal Läti (31,8 % ja 36,2 %). Eesti on Euroopa Liidus esikohal tahkete mineraalkütuste kasutamise poolest, kusjuures selle osatähtsus on mõnevõrra suurenenud (56,6 % ja 57,7 %). [Eurostat Press Release 11.04.2011]

15. aprillil 2011 paigaldas USA energeetikaettevõteOcean Power Technologies (OPT) koos Suurbritannia et-tevõttega Global Maritime Scotland Ltd. Šotimaa kir-deranniku lähedale Moray Firthi oma esimese poitüü-pi laineenergiaagregaadi PowerBuoy PB150 võimsusega 150 kW, mis arvatakse olevat töökindlama ehitusega kui se-nised katselistes laineelektrijaamades kasutatavad energia-muundusagregaadid. [OPT News Release 09.05.2011]

18. aprillil 2011 teatas üle maailma tegutsev auto-laenutusettevõte Hertz Corporation, et ta on alustanud Londonis elektriautode laenutamist hinnaga 4 naelster-lingit tund. Linna ulatuses nähakse ette 16 laadimisjaama rajamine. [International Business Times 18.04.2011]

26. aprillil 2011 ilmus teade, et Saksamaa metal-lurgiakontsern Thyssen-Krupp VDM on välja töötanud kõrgepinge-õhuliinijuhtmete terassüdamike jaoks uue sulami Pernifer 36 MoW, mille soojuspaisumistegur on neli korda väiksem kui senistel materjalidel. Uus materjal võimaldab vähendada juhtmete soojenemisest tingitud ripet ja suurendada seega ülekantavat võimsust. [energy2.0week 26.04.2011]

3. mail 2011 lülitati võrku Hiina lõunarannikul paikne-va tuumaelektrijaama Lingao neljas reaktor (1000 MW). Jaama koguvõimsus on nüüd 3876 MW (kaks reaktorit à 938 MW ja kaks à 1000 MW). [Power Reactor Infor-mation System 03.05.2011]

4. mail 2011 alustas energiakontsern Vattenfall Ket-zinis (Ida-Saksamaal) elektrijaamas Schwarze Pumpe pruunsöe põletamisel tekkiva süsinikdioksiidi esimese koguse (veeldatud kujul tsisternautodega kohale toodud 23 tonni) pumpamist 650 m sügavusse maa-alusesse kivimikihti. Edasiseks katseliseks geoloogiliseks salves-tamiseks on ette nähtud neli nädalat, misjärel on kavas uurida salvestatud süsinikdioksiidi toimet maapõuele. [Spiegel Online 04.05.2011]

5. mail 2011 pühitses Saksamaa ehitusettevõte HELMA Eigenheimbau AG (Lehrte, Niedersachsen) pidulikult sisse esimese tõeliselt energiaautarktse ühepereelamu, mis kogu vajaliku soojuse ja elektrienergia saab päikesekiirgusest. Soojaveekollektor ja 8,2 kW võimsusega fotoelektrilised päikesepaneelid (Dresdeni ettevõttest Solarwatt AG) paik-nevad hoone katusel, energiavarustuse pidevus tagatakse soojaveesalvesti ja akupatareiga. Ühendust elektrivõrguga ei ole vaja. [Solarwatt News 05.05.2011]

6. mail 2011 andis Jaapani valitsus korralduse lülitada välja Vaikse ookeani rannikul 170 km kaugusel Tokiost paiknev Hamaoka tuumaelektrijaam (kolm talitlevat keevvesireaktorit, 3504 MW), kuna on karta uut maavä-rinat. [Spiegel Online 06.05.2011]

9. mail 2011 esitas Valitsustevahelise Kliimamuutus-nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) III töörühm oma 11. kokkutulekul Abu Dhabis 900-leheküljelise aruande taastuvenergiaallikate kasu-tamisvõimaluste ja kliimamuutuste aeglustamise kohta (Special Report on Renewable Energy Sources and Cli-mate Change Mitigation, SRREN), mille kohaselt võiks taastuvenergia osatähtsus maailma energiatarbimises olla aastal 2050 kuni 77 % (praegu on see 13 %). [IPCC Press Release 09.05.2011]

18. mail 2011 avaldas Rahvusvaheline Energiaagen-tuur (International Energy Agency, IEA) 132-lehekülje-lise uurimuskokkuvõtte elektriajamite energiatõhususe arenguvõimalustest Energy-Efficiency Policy Opportu-nities for Electric Motor-Driven Systems, milles tehakse järeldus, et elektriajamites, mille osatähtsus maailma elektrienergiatarbimises on ligikaudu 40 %, saab elekt-ritarbimist üldkokkuvõttes 25 % võrra vähendada. Maa-ilma elektrienergiatarbimine väheneks sel juhul 10 % võrra. [IEA Latest Information 18.05.2011]

20. mail 2011 teatas Tokio energiasüsteem TEPCO ametlikult, et tuumajaama Fukushima 1 reaktorid nr 1 (460 MW), 2 (784 MW), 3 (784 MW) ja 4 (784 MW) on elektrienergia tootjaina lõplikult käidust maha võetud. Tööd reaktorite stabiilse jahutuse taastamiseks ja radio-aktiivsete ainete lekke peatamiseks jätkuvad. Talitlusse jäävad reaktorid nr 5 (784 MW) ja nr 6 (1100 MW). Kavas olnud reaktorite nr 7 ja 8 (à 1380 MW, valmi-misega aastail 2016 ja 2017) ehitamisest on loobutud. [Power Reactor Information System ja IAEA News Centre 20.05.2011]

10. mail 2011 arutas Riigikogu täiskogu olulise tähtsu-sega riikliku küsimusena energiasäästu teemat. Ettekan-netega esinesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikatea-duskonna dekaan professor Tõnu Lehtla ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. [Riigikogu pressiteade 09.05.2011]

10. mail 2011 käivitas Tallinna Prügila Eesti suurima jäätmekütuse tootmise liini ja võttis kasutusele uue äri-nime Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Liin hakkab tootma kütusegraanuleid ja läks maksma 1,3 mln eurot [Postimees 11.05.2011]

ELEKTRIALA 4/2011 29

TÄHTPÄEVI

24. mail 2011 hääletas Euroopa Parlamendi keskkon-nakomitee otsuse poolt, et Euroopa Liit peab vähendama kasvuhoonegaaside heitkogust 2020. aastaks 25 % ja 2030. aastaks 30 % võrra. Selleks peab taastuvenergia-allikate osatähtsus energia toodangus aastal 2030 olema 45 %. [EWEA Press Release 24.05.2011]

25. mail 2011 teatas energiatehnikakontsern General Electric, et tal on valminud nn kombielektrijaamades rakendatav gaasiturbiin-auruturbiin-energiaplokk rekordi-lise kasuteguriga 61 %. Plokk võimsusega 510 MW talitleb maagaasil ja käivitamisel saab väljundvõimsust tõsta kii-rusega 50 MW/min. [GE Press Release 25.05.2011]

26. mail 2011 sai Berliini jätkusuutlike sõidukite näi-tusel Challenge Bibendum parima tehnilise lahenduse auhinna Rootsi autotööstusettevõtte Volvo ja energia-kontserni Vattenfall koostöös valminud hübriidauto Volvo V60 Plug-in Hybrid, mida peaks saama hakata ostma alates aastast 2012. [Vattenfall news 26.05.2011]

27. mail 2011 avaldas Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA) raamatu Climate & Electricity Annual 2011: Data and Analyses (‘Kliima ja elektrienergia aastaraamat 2011: andmed ja analüüs’), milles elektrienergia keskkonnahoidliku tootmise põhisuu-naks loetakse süsinikkütuste põletamise asendamist taastu-vate energiavarude kasutamisega, [IEA Latest Information 27.05.2011]

27. mail 2011 teatas Aserbaidžaani ökoloogia ja loodus-varade minister Hussein Bagirov, et riigi Šamkiri rajoonis on avastatud plaatinamaardla, mille plaatinavaru on ligikau-du 80 t kuni 100 t. Teistest elektrotehnika jaoks olulistest metallidest kavatsetakse hakata tootma aastas 1,5 Mt vaske, 2500 t hõbedat ja 400 t kulda. [Reuters 27.05.2011]

Süsinikdioksiidi eraldumine Maa atmosfääri kütuste põ-letamise tagajärjel 20 viimase aasta jooksul

Märkus. Aastal 2008 toodeti maailmas 200 t plaatinat, sellest 153 t Lõuna-Aafrika Vabariigis.

30. mail 2011 otsustas Saksamaa valitsus suurema osa rii-gi tuumaelektrijaamadest järk-järgult aastaks 2021 sulgeda, säilitades vajaduse korral talitluses kolm reaktorit aastani 2022 ja jättes pärast seda reservi ühe reaktori võimsusega 1000 MW. [Spiegel Online 30.05.2011]

30. mail 2011 teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA), et aastal 2010 tõusis süsinikdioksiidi heitkogus üle kogu maailma 1,6 Gt võrra ja saavutas taseme 30,6 Gt, mis on 4,4 % võrra kõrgem kui eelmisel rekordaastal 2008 (siis oli heitkogus 29,3 Gt). Nii kiiret tõusu ei oodatud ja kui see jätkub, on aastal 2020 CO2 heitkogus mitte 32 Gt, nagu IEA on selle piiramisel sihiks seadnud, vaid palju rohkem. [IEA Latest Information 30.05.2011]

TähtpäeviInformatsiooni ettevõtete ja isikute tähtpäevade kohta saab Elektriala oma lugejailt.

200 |181111.7. Põhja-Itaalias asuva Vercelli lütseumi (liceo) füüsi-

kaja matemaatikaõpetaja krahv Amedeo Avogadro esitab prantsuse teadusajakirjale Journal de Physique, de Chi-mie et d’Histoire naturelle avaldamiseks oma memuaari Essai d’une manière de déterminer les masses relatives des molécules élémentaires des corps, et les proportions selon lesquelles elles entrent dans ces combinaisons, mil-les ta formuleerib ideaalsete gaaside seaduse (Avogadro seaduse, mille kohaselt eri gaaside võrdseis ruumalades sisaldub ühesuguse rõhu ja temperatuuri korral ühesugune arv molekule)125 |1886

3.7. Mootoritehase Benz & Co. Rheinische Gasmotoren-fabrik (Mannheim) omanik Carl Friedrich Benz teeb oma 29.1.1886 patenteeritud esimese autoga (Fahrzeug mit Gas-motorantrieb – 3-rattaline sõiduk 1-silindrilise 4-taktilise mootoriga, 0,85 hj, 200 p/min) esimese sõidu Mannheimi tänavail ja saavutab kiiruse kuni 15 km/h

16.7. Keiser Aleksandr III kinnitab Venemaa esimese, ettevõtja Carl von Siemensi poolt asutatud elektrivarustuset-tevõtte Elektrivalgustuse Selts (Общество электрического освещения) põhikirja. Aastal 1921 saab see ettevõte nimeks Petrotok, aastal 1924 Elektrotok ja aastal 1932 Lenenergo120 |1891

25.8. Frankfurdi rahvusvahelise elektrotehnikanäituse avamise puhul lülitatakse kell 12 pidulikult talitlusse inse-ner Oskar von Milleri poolt projekteeritud kolmefaasiline õhuliin Lauffen–Frankfurt (175 km, 15 kV, 40 Hz, 130 kW), mis toidab kolme elektrimootorit (100 hj, 20 hj ja 2 hj) ja 1000 hõõglampi. Katseliselt oli süsteem sisse lülitatud juba eelmisel päeval

25.8. Thomas Alva Edison saab USA patendi 35 mm laiusele kinofilmile90 |1921

28.8. Leipzigi sügismessil näitab Müncheni firma Bier-sack esmakordselt korkkaitsmete asendamiseks mõeldud bimetall-keerekaitselülitit (nimetusega Maximal-Rotteo)

25

20

30

35 GtCO2 heitkogus

Atmosfääri CO2-sisalduse stabiliseerimiseks vajalik heitkogusepiirang

IEA minimaalnõue

1990 2000 2010 2020

ELEKTRIALA 4/201130

TÄHTPÄEVI

85 |192631.7. Emeriitprofessor Endel Risthein, Tallinna Tehni-

kaülikool6.8. USA filmistuudio Warner Brothers linastab esimese

katselise helifilmi Don Juan, kasutades filmiprojektoriga sünkroniseeritud heliplaadiseadet Vitaphone (sound-on-disc, firma Western Electric); kuigi kõne veel puudub, ületab menu kõik ootused ja film jookseb New Yorgis kuus kuud järjest

11.8. Fotoaparatuurifirma Kodak (USA) alustab värvi-kinofilmi tootmist

15.8. Berlin-Lichterfeldes alustab talitlust Saksamaa ja Euroopa esimene automaat-telefonikeskjaam80 |1931

1.7. Et suurendada Riigi Põlevkivitööstuse bensiini (mille hinnaks on kehtestatud 20 senti ehk praeguses rahas ligikau-du 1,40 eurot liiter) müüki, tõstetakse importbensiini liitri hind 24 sendilt 30 sendile

21.7. USA ringhäälingukorporatsiooni CBS New Yorgi saatejaam alustab regulaarseid igapäevaseid televisiooni-saateid 75 |1936

2.7. Riigivanem Konstantin Päts kehtestab oma dekree-diga inseneride, arhitektide, keemikute, tehnikute ja maa-mõõtjate kutsetegevuse seaduse

7.7. Laevatehases Vickers-Armstrong (Barrow-in-Fur-ness, Suurbritannia) lastakse vette Eesti Vabariigi tellimisel valminud Euroopa moodsaimad allveelaevad “Kalev” ja “Lembit”

21.7. Senise ühiskondliku jõukomitee asemele asutatakse riiklik Eesti Rahvuslik Jõukomitee

31.7. Majandusminister Karl Selter annab välja Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi likvideerimise määruse, mille kohaselt tuleb seltsi tegevus lõpetada 15.9.1936 ja selle ülesanded panna Eesti Rahvuslikule Jõukomiteele

30.8. Elektriinsener Jüri Teras, Kempten (Saksamaa)70 |1941

1.7. USAs saab New York Broadcasting Corporation (NBC) esimesena loa kommerts-televisioonisaadete alus-tamiseks

6.7. New Yorgi televisioonijaam WCBC & WNBT annab esmakordselt maailmas eetrisse TV-päevauudised (kestu-sega 15 min)

9.7. Tartumaa vastupanuliikumine võtab oma valdusesse Ulila elektrijaama ega lase Punaarmeel seda hävitada

10.7. Taganev Punaarmee laseb õhku Türi raadiosaate-jaama koos 196,6 m kõrguse antennimastiga. Samal päeval laseb see õhku ka Ellamaa elektrijaama, mille kaks turbo-generaatorit on juba saadetud Venemaale

18.8. NSV Liidu sõjavägi laseb enne taandumist osaliselt õhku Euroopa suurima hüdroelektrijaama Dneproges paisu ja hävitab masinasaali generaatorid. Läbi paisu tekib mõ-nekümne meetri kõrgune veelaviin, mis hävitab paisualuse linnaosa, sõjamoonalaod ja Dnepri sillad. Surma saab mõ-nituhat sõjaväelast ja kohalikku elanikku

24.8. Esimese kõrgepinge-vahelduvvooluliini Lauffen–Frankfurt 50. aastapäeva tähistamiseks algab maailma esi-mese energiasüsteemi kuuluva alalisvoolu-kõrgepingeliini Dessau–Berliin rajamine. Sõja tõttu liin valmis ei saa ja

pärast sõda viiakse kogu seadmestik reparatsioonide korras NSV Liitu, kus see paigaldatakse liinile Kašira–Moskva

27.8. Pärast Tallinna elektrijaama kahe suurema agregaa-di (10 MW ja 5 MW), suure hulga linnavõrgu trafode ning juhtme- ja kaablivarude ärasaatmist Venemaale (juulis ja augustis) lastakse elektrijaama ülejäänud kolm väiksemat agregaati õhku. Ühtlasi purustatakse Kopli alajaam 65 |1946

20.7. Seoses ENSV Teaduste Akadeemia asutamise-ga viiakse esimese instituudina akadeemia koosseisu Eesti NSV Tööstuse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (ETTUK)

5.8. Tallinna saabub esimene Berliini linnaraudteelt (S-Bahn) sõjasaagina NSV Liitu toodud vagunitest ümber-ehitatud elektrirong. Proovisõit toimub 11. augustil

5.8. Jaan Sei, AS Entek juhatuse esimees6.8. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1. Peavalitsuse

käskkiri rajada Sillamäele kombinaat nr 7 uraani tootmiseks kohalikust diktüoneemakildast. On oletatud, et kombinaadi ehituskava ja joonised on pärit Saksamaalt. Tootmine algab 1948. aasta 4. kvartalis ja lõpetatakse aastal 1990

15.8. Moskvas toimub ÜK(b)P Keskkomitee pleenum, millel poliitbüroo liige Andrei Ždanov kuulutab välja sõja Lääne ees lömitamise vastu, eriti teaduse, tehnika ja kul-tuuri alal

18.8. Taastatakse liiklus Tallinna elektriraudteel Balti jaamast Pääskülani

27.8. Püssi elektrijaamas alustab talitlust turbogeneraa-toragregaat võimsusega 6 MW (General Electric). Samas ajutiselt talitlenud rongjõujaam pannakse seisma, kuna selle jaoks ei jätku auru60 |1951

5.7. USA uurimisinstituudi Bell Laboratories füüsika-teadlane William Bradford Shockley teatab pressikonve-rentsil bipolaartransistori leiutamisest

9.7. Tiit Ilumäe, Plastor AS juhatuse esimees28.8. Elektriinsener Tarmo Viilas, AS BLRT ERA te-

gevjuht31.8. Heliplaadifirma Deutsche Grammophon esitleb

Düsseldorfis oma esimest kauamängivat heliplaati pöörle-missagedusega 331/3 r/min. Samal päeval esitleb Columbia Broadcasting System (USA) kauamängivat plaati pöörle-miskiirusega 45 r/min

31.8. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praeguse Eesti Maaülikooli) pidulik avaaktus55 |1956

27.8. Alustab talitlust maailma esimene avaliku elektri-jaama jaoks mõeldud tuumareaktor – Calder Halli (Suur-britannia) tuumaelektrijaama grafiitmoderaatorreaktor elektrilise võimsusega 60,5 MW. Peale energeetilise ots-tarbe on reaktor ette nähtud tuumarelvaplutooniumi toot-miseks50 |1961

24.7. Prantsuse insenerid Charles Antonin Louis Risler ja René Jean Hardy patenteerivad luminofoorlampide kõrgsa-gedusliku (5 kHz kuni 25 kHz) elektritoite45 |1966

19.7. Majandusteadlane Andres Vainola, Empower EEE AS juhatuse esimees


TÄHTPÄEVI

24.8. Tehnikadoktor Jüri Joller, OÜ Energiatehnika tea-dus- ja arendusjuht40 |1971

31.7. USA Kuu-ekspeditsiooni Apollo 15 astronaudid David Randolph Scott ja James Benson Irwin kasutavad Kuul viibimise esimesel päeval esmakordselt väljaspool Maad elektriautot – lennukiehituskontsernis Boeing valmi-nud kahekohalist neljarattalist lahtist sõidukit Lunar Rover Vehicle. Sõiduk saab toidet kahest hõbe-tsink-primaare-lemendipatareist pingega 36 V ja mahutavusega 121 Ah, igal rattal on elektrimootor võimsusega 200 W ja reduktor ülekandega 80:1, ettenähtud kiirus on kuni 13 km/h, sõi-duulatus 92 km35 |1976

1.7. USAs tuleb müügile maailma esimene väljalülitami-sel säiliva programmimäluga ja 8 arvuregistriga program-meeritav taskuarvuti Hewlett-Packard HP-25C (C = Con-tinuous Memory). Arvutiga saab programmeerida arvutusi, mis sisaldavad kuni 49 järjestikust tehet

20.7. Esimese infot edastava kosmoseaparaadi (Viking I, USA) sujuv laskumine Marsile

22.7. Ajakiri Electronics teatab, et Bell Laboratories on lõpetanud Atlantas (USA) 6 kuud kestnud 0,64 km pikkuse ja kuni 50 000 kõnet üheaegselt edastava kiudoptilise te-lefoniliini katsetused; liini sumbuvus on 6 dB/km, mistõttu pikemates liinides on vahevõimendeid (repiitreid) tarvis iga 10 km järel. Maailma esimene katseline valguskaabel-telefoniliin

28.8. Atlantic Citys (USA) algab maailma esimene, 2 päeva kestev personaalarvutite alane konverents Perso-nal Computing 7630 |1981

1.7. Eesti Televisioon läheb täielikult üle värvisaa-detele

1.8. Valmib Eesti Energia automaatse dispetšerjuhtimis-süsteemi projekt, mis antakse edasi arvutite valmistajatele. Nähakse ette väikearvutite CM-4 ja CM-1800 kasutamine

9.8. USA president Ronald Reagan kuulutab välja neut-ronpommi loomise programmi. Valmistatakse 700 pommi, mille Reagani järglane George Bush laseb aastal 1992 hävitada

12.8. USA arvutikontsern IBM tutvustab oma esimest personaalarvutit IBM 5150 (Personal Computer, PC, taktsagedusega 4,77 MHz), mille tarkvara (Microsoft-DOS) litsents on ostetud ja mida hakatakse müüma hinnaga 1365 $; plaanitud 200 000 asemel müüakse seda arvutit 6 aasta jooksul 3 mln tükki. Personaalarvutite (mille esimese mudeli tõi turule 1977 firma Apple) laia leviku algus25 |1986

8.8. Princetoni tokamak-tüüpi katselises termotuuma-reaktoris (USA) õnnestub 0,2 sekundiks tõsta plasma tem-peratuur väärtuseni 200 MK20 |1991

6.8. Euroopa Tuumauuringukeskuse (Centre Eu-ropéen de Recherches Nucléaires, CERN) teadur Timot-hy John Berners-Lee käivitab internetis ülemaailmse sidevõrgu World Wide Web; esimene veebilehekülg onhttp://info.cern.ch

10.8. Renoveerimistööde ajal kukub ümber selleaegne maailma kõrgeim ehitis, Varssavi raadiole kuuluv Kons-tantynowi televisioonimast (646,4 m), mis oli valminud 18.7.1974

21.8. Pihkva dessantlased hõivavad Kloostrimetsa tele-torni; Eesti Televisiooni saated katkevad. Järgmisel päeval, pärast NSV Liidu riigipöördekatse läbikukkumist, dessant-lased lahkuvad

29.8 Kasahstani president Nursultan Nazarbajev kirjutab alla seadluse Semej (endise venekeelse nimega Semipalatinski) tuumarelvapolügooni sulgemise koh-ta. Aprillis 1996 algab Kasahstani ja USA jõududega polügooni täielik likvideerimine ja viimane rajatis lõhatakse 29. juunil 200010 |2001

12.8. IBM personaalarvutite 20. aastapäeval paneb IBM insener David Bradley ette kasutada kolmeklahvikombinat-siooni Ctrl-Alt-Del arvutiprogrammi (taas)käivitamiseks

15.8. IBM ja USA valitsus annavad ametlikult käiku maailma selle momendi kiireima superarvuti ASCI White, mille südameks on 8192 protsessorit Power3; arvutil on 160 Tbaiti kõvakettaruumi ja ta suudab sooritada 12,3⋅1012 tehet sekundis. Arvuti kaalub 106 t

15.8. Kultuuriministri määrusega võetakse Ellamaa elekt-rijaama klassitsistlikus stiilis hoone, mille projekti autor on arhitekt Aleksandr Vladovski, arhitektuurimälestisena kaitse alla5 |2006

24.7. San Carloses (California, USA) tegutsev autoehi-tusfirma Tesla Motors esitleb Santa Monicas esmakordselt kaheistmelist sport-elektriautot Tesla Roadster. Autol on kolmefaasiline asünkroonmootor võimsusega 225 kW ja kii-ruse 100 km/h saavutab ta 3,7 s jooksul. Maksimaalkiirus on 250 km/h, sõidukaugus 350 km kuni 400 km. Liitiumioon-aku mahutavusega 45 kWh ja pingega 375 V koosneb 6831 sülearvutielemendist. Saritootmine algab 17. märtsil 2008. Auto hind (aastal 2011) on 109 000 dollarit, uus aku maksab 13 000 dollarit

9.8. Autoregistrikeskus annab välja Eesti esimese loa elektriauto kasutamiseks (infotehnikainsener Meelis Merilo poolt sõiduautost Pobeda ümberehitatud akumulaator-elekt-riautole mootori võimsusega 18 kW)

Tesla Roadster

ELEKTRIALA 4/201132

SUMMARYElektriala 13 (2011), Nr. 4 (in Estonian)

SUMMARY

Vladislav Aunapuu Euros alone cannot fi x the electrical network (p. 5)The distribution network has taken upon itself an ambitious ob-

jective – to improve the quality of network service considerably. Everyone expects a reduction in the number of power outages, the improvement of voltage quality and for providers of electrical serv-ices to operate effectively, sustainably and in a customer-friendly manner. These goals cannot be achieved merely through the ordinary organisation of work, but require special effort in the area of operating procedures, technology, customer relations and overall professional-ism in performing their work. Financial means are only one possibility for the improvement of the effectiveness of the functioning of the electrical network. The article discusses the use of all of the existing possibilities.

Vladislav Aunapuu Summary of network electricians’ Estonian

championships (pp. 8–11)On 12.05.2011, the third annual Estonian championships for network

electricians were held at the Veskimetsa Training Ground. Three-member teams from six electrical entrepreneurs participated in the competition – Elwo AS, Empower AS, Elektritsentrum AS, Pluvo OÜ, Võrguehitus AS and Eltel Networks AS. The team that won the com-petition last year, Corle OÜ, was forced to withdraw this year because two of its team’s members fell ill. The competition had seven stages. The author describes in detail the various stages of the competition. In comparison with last year, the level of the installation work has improved. From an observation of the competitors’ working methods, it was clear who does this work often and who does not. In the case of experienced workmen, the working techniques had already been recorded in their muscle memory, as it were. At the end of the article, an overview of the performance of individual stages is offered, errors are described, and recommendations for their avoidance are added. The author of the photo-commentary is Rein Aro.

Tarmo RiitOBO Bettermann – from German farmer to major world manu-

facturer in 100 years (pp. 12–13)The article emphasises the advantages of family enterprises and

continuity in business. For over 100 years, the Bettermanns were farm-ers, working fi elds in Westphalia Province in Germany. After having already worked in a local metal factory while working as a farmer, in 1911 Franz Bettermann (born in 1879) founded a metal company with two colleagues, and they began to produce components for a local lamp factory. In 1932 Franz Bettermann took another step forward, introducing plastics such as Bakelite and duroplast. Innovativeness is also displayed by the obtaining of a patent for the invention of the Clip series of fastening devices in 1936. By that time 250 people were employed at the company. Bettermann, who was 61 years old in 1940, made four of his thirteen children owners of the company, one of whom was Ernst Bettermann. The article then describes the war years and the continuation of family traditions – Ernst Bettermann’s son Leo-Ulrich Bettermann joined the company in 1966, at the age of 20, and charts the company’s international expansion.

Tiiu TammThe new standard for the interior lighting of

workplaces (pp. 14–17)In April of this year, a new standard for interior lighting, EN 12464-

1:2011, was ratifi ed, and in July this must become available through the Estonian Centre for Standardisation as the Estonian standard. An Estonian translation of the standard should be completed by the au-tumn. The author emphasises those aspects of the standard that involve energy saving, but also how to ensure that energy saving does not lead to a reduction in quality and in employees’ working conditions. One of the most important changes in the new standard is the requirement for background lighting. The article describes the lighting of walls that lie in a person’s fi eld of view, in order to achieve average standard lighting density and the minimum rate of uniformity. The distinctive features of the lighting of various rooms – for instance the walls and ceilings of schools, offi ces and corridors are examined. The topic of glare is also examined, because this problem is particularly common in over-designed spaces. It is emphasised that employees tire less

under lights with electronic ballasts than under lights with ordinary ballasts. Various means for the management of lighting, which already ensure notable energy savings in the existing lighting network, are examined.

Madis MahlapuuThe opening of the electricity market to small consumers on

01.01.2013 (pp. 18–19)The opening of the electricity market in Estonia is an ongoing proc-

ess, the fi rst stage of which took place on 01.04.2010, when nearly 30% of electricity consumption began to purchase electrical power through the free market. There have been many unresolved questions in Estonia surrounding the topic of the opening of the entire electricity market, and the author seeks to explain the objectives in this direction, and also how to proceed in this new situation. Overall developments in the Estonian energy sector are closely connected with those in the European Union as a whole, which provides for the integration of the electrical networks of member states in order to ensure greater reliability in the provision of electrical power and the optimal use of production resources. The article concludes by examining the conse-quences of the opening of the electricity market on small consumers. At present the cost of electricity in Estonia is among the lowest in the European Union. Thus an increase in price is inevitable, and one must now come to terms with that.

Endel Risthein – 85 (pp. 20–21)Endel Risthein was born in a farming family on 31 July 1926 in the

village of Laukna in Koluvere (now Kullamaa) parish. He graduated from Secondary School Number 2 (Hugo Treffner Secondary School) in Tartu in 1944, from the Faculty of Mechanics of Tallinn Polytechnic Institute in 1950 (cum laude) in the fi eld of electrical power stations, networks and systems; was a doctoral student at the Moscow Electri-cal Power Institute from 1950-1954, PhD candidate as of 1954 and earned his PhD in Technology in 1993. His main activities have been at the Tallinn University of Technology – as senior laboratory assist-ant (1950), assistant (1954), assistant professor and senior instructor (1955) in the department of the foundations of electrical technology; assistant professor (1966–78), head (1970-75), senior researcher (1978-80), assistant professor (1980–88) and professor (1988–92) in the department of electrical drives; adjunct professor 1992–97, pro-fessor emeritus in the chair of electrical drives and electrical supply from 1997, adjunct senior researcher since 2005. He served as the chief editor of Elektriala from 1999–2006. He has authored nearly 250 publications, including 10 books, as well as several articles for the Estonian Encyclopaedia. As a scientist, he is known for his very broad knowledge and great capacity for work even in old age, as well as his helpful nature and diligence, and for being suitably demanding both of himself and of others.

Vahur MägiThe fi rst professor of electrical technology at Tallinn University

of Technology (pp. 24–25)Otto Reinvald(t), the fi rst professor of electrical technology in

Estonia, was a graduate of Darmstadt Technical University. Born on 28 July 1886 in Rakvere, he graduated from Tallinn Grammar School in 1904 and a supplementary class of Gatchina Grammar School in 1905. This article, devoted to the 125th anniversary of his birth, of-fers a thorough chronological overview of the activities of Professor Reinvald. He worked at AEG in Frankfurt, as the manager of a power station in Babenhausen, as an engineer in the testing department of the “Volta” Factory, as the head of the technical department of the county government in Rakvere, as an instructor at Tallinn Technical School, as a deputy director of Tallinn Power Station, as a professor and head of the department of electrical technology at the Tallinn Technical Institute (later renamed the Tallinn University of Technology).

Heldor PitsnerTallinn Power Station (3) (pp. 26–27)In the third part of the article, the author examines the plan for the

expansion of the power station. A contract for the construction of a machine building and a building for distribution devices was con-cluded with entrepreneur A. Martin on 15 October 1928 for 130,194 kroons. The machine room was an extension to the old machine room, but differed from it considerably. A more or less similar ex-ternal appearance was retained, but great changes took place inside. A turbo generator with a capacity of 5000 kW was ordered from the Wumag Company, for which the generator was built by the Siemens-Schuckert Company. The installation of the machine was completed in April 1930.


РЕЗЮМЕElektriala 13 (2011), Nr. 4 (по-эстонски)

РЕЗЮМЕ

Владислав Аунапуу Евро электросеть не отремонтирует (p. 5)Jaotusvõrk поставил перед собой большую задачу – значи-

тельно улучшить качество сетевого обслуживания. Все ожида-ют значительного уменьшения отключений и сетевых потерь, улучшения качества напряжения, а также того, что обслужива-ние производится эффективно и дружественно к клиенту. Эти цели достигаются не обычными распоряжениями, а требуют отдельных усилий как в части рабочих процедур, технологии, отношения к клиенту, так и профессиональности всей рабо-ты. Денежные средства – это только одна из вохможностей улучшения надежности электросетей. Далее рассказывается о применении всех возможностей.Владислав АунапууИтоги конкурса профессионального мастерства сетевых

электриков (стр. 8–11)12.05.2011 на полигоне Вескиметса прошел уже третий чем-

пионат профессионельного мастерства сетевых электриков Эстонии. В соревнованиях участвовали команды в составе трех человек из Elwo AS, Empower AS, Elektritsentrum AS, Pluvo OÜ, Võrguehitus AS и Eltel Networks AS. Победитель прошлогодних соревнований, команда Corle OÜ была вынуждена отказаться от участия из-за болезни двух членов команды. Приводится под-робное описание этапов конкурса. По сравнению с прошлым годом уровень работы повысился. Наблюдая за приемами труда участников, было ясно, кто занимается этой работой часто, а кто редко. У опытных работников большинство приемов труда уже записаны в «мышечную память». В конце статьи дается оценка отдельных этапов, описываются ошибки и даются сове-ты по их предупреждению, Автор фоторепортажа Рейн Аро.Тармо РийтOBO Bettermann – за 100 лет от малого крестьянского

предприятия Германии до крупного мирового производи-теля (стр. 12–13)Основной акцент статьи – преимущество семейного пред-

приятия и преемственность. 100 и более лет назад Беттер-манны были крестьянами, обрабатывали поля в Вестфалии в Германии. Родившийся в 1879 году Франц Беттерманн основал в 1911 году вместе с двумя коллегами предприятие, производящее компоненты для местного завода светильни-ков. В 1932 г. Франц Беттерманн сделал шаг вперед и стал применять пластмассы – бакелит и дуропласт. На инноватив-ность указывает полученный в 1936 г. патент на изобретение крепежных изделий Clip-серии. К тому времени на предпри-ятии работало уже 250 человек. В 1940 году в возрасте 61 года, Беттерманн включил в круг собственников четверых из своих 13 детей, один из них Эрнст Беттерманн. Сын Эрнста Беттерманна Лео-Ульрих Беттерманн включается в предпри-ятие в 1966 году в возрасте 20 лет и расширяет производство до международнго уровня.

Tийу ТаммО новом стандарте внутреннего освещения рабочих

мест (стр. 14–17)В апреле этого года ратифицирован новый стандарт по внут-

реннему освещению EN 12464-1:2011, который с июля будет до-ступен в качестве эстонского стандарта в Eesti Standardikeskus. Эстонский перевод стандарта ожидается к осени. Автор под-черкивает те аспекты стандарта, которые касаются энергосбе-режения, а также то, что это не должно ухудшать качества и условий работы. Значительным изменением в новом стандаре является необходимость фонового освещения. Приводятся особенности освещения различных помещений. напиример, в школах, офисах, стен коридоров, потолков. Автор останав-ливается также на теме блесткости. Подчеркивается, что под светильниками с электронным балластом работник устает меньше, чем под светильниками с обычным баластом. Под-робно рассматриваются возможности управленя освещением, что обеспечивает значительную экономии энергии.

Mадис МахлапууОб открытии электрорынка для малых потребителей с

01.01.2013 (стр. 18–19)Первый этап открытия электрорынка в Эстонии имел мес-

то 01.04.2010, когда около 30 % электропотребления стало покупаться со свободного рынка. Вокруг тематики открытия свободного электрорынка было множество неразрешимых вопросов, автор пытается разъяснить цели этого направле-ния и как действовать в новой обстановке. Общее развитие энергетики Эстонии тесно связано с энергетикой Евросоюза, который предусматривает интеграцию между собой электро-сетей стран-членов, чтобы обеспечить надежность снабжения и оптимизацию использования производственных ресурсов. Говорится о том, что принесет открытие электрорынка мелким потребителям. Сейчас цена на электричество одна из самых низких в Евросоюзе. Так что повышение цены неизбежно и считаться с этим приходится уже сейчас.Эндель Ристхейн – 85 (стр. 20–21)Эндель Ристхейн родился 31 июля 1926 г. в Ляэнемаа в дерев-

не Лаукна в семье хуторянина. В 1944 г. закончил 2-ю среднюю школу г. Тарту (гимназия Х.Треффнера), в 1950 г. (cum laude) механический факультет ТПИ по специальности электросети и системы; в 1950–54 гг. был аспирантом Mосковского Энергети-ческого института, с 1954 г. кандидат технических наук, с 1993 г. доктор технических наук. Основная деятельность юбиляра связана с Таллинским Техническим университетом – старший лаборант кафедры основ электротехники с 1950 г., aссистент с 1954 г., доцент и старший преподаватель с 1955г.; доцент ка-федры электропривода 1966–78, руководитель 1970–75, стар-ший научный сотрудник 1978–80, доцент 1980–88, профессор 1988–92; экстраординарный профессор 1992–97, эмерит-про-фессор кафедры электропривода и электроснабжения с 1997 г., экстраординарный старший научный сотрудник с 2005 г. В 1999–2006 гг. был главным редактором журнала

Elektriala. Опубликовал около 250 работ, в т.ч. 10 книг; автор многих статей в “Eesti Entsüklopeedia”. Его знают как ученого с необыкновенно широким кругозором и большой трудоспо-собностью даже в столь почтенном возрасте, готового придти на помощь, добросовестного и корректного человека.Вахур МягиПервый префессор электротехники Таллиннского Тех-

нического университета (стр. 24–25)Первый эстонский профессор электротехники Отто Рейн-

вальд был выпускником Технического университета Дармш-тадта. Родился 28 июля 1886 г. в Раквере, в 1904 г. закончил ре-альную школу в Таллинне и в 1905 - класс совершенствования рельной школы в Гатчине. В статье, посвященной 125-летию, дается оновательный хронологический обзор деятельности профессора Рейнвальда. Он работал в AEG во Франкфурте, был начальником электростанции в Бабенхаусене, инженером зала испытаний на “Volta”, руководителем технического отдела уездной управы в Раквере, преподавателем Таллиннского Тех-никума, помощником начальника Таллиннской электростан-ции, был профессором Таллиннского Технического института (в дальнейшем Техническийй университет), руководителем кафедры электротехники.Хельдор ПитснерТаллиннская электростанция (3) (стр. 26–27)В третьей части статьи автор касается планов расширения

электростанции. Договор на строительство машинного здания и здания распредустройства на сумму 130 194 крон заключи-ли с предпринимателем A. Maртином 15 oктября 1928 года. Maшинное здание было продолжением старого машинного здания, но сильно от него отличалось. Внешне более-менее сохранили схожесть, но внутри были большие изменения. Tур-богенератор мощностью 5000 kW заказали у фирмы Wumag, генератор для которой построила фирма Siemens-Schuckert. Mонтаж машины был закончен в апреле 1930 года. Новые котлы вступили в эксплуатацию 11 января 1935 года. Одно-временно с котлами у AS Ilmarine заказали металлическую трубу высотой 75 m. Автор приводит также короткий обзор электропотребления и цен.

ELEKTRIALA 2011. aastalAastatellimusi võtavad vastu kõik sidejaoskonnad ja ajakirja talitus (Laki 13, 12915 Tallinn, telefon 679 7971 või 679 7974, faks 679 7973, e-post [email protected]). Aastatellimuse hind on 15,34 eurot, millele lisandub käibemaks ( 9 %).

Talituse juhataja Rein Jauk

ELEKTRIALA järgmine number ilmub

2011. aasta 2. septembrilArtiklite vastuvõtt lõpeb

15. augustil, reklaamkuulutuste ja -kirjutiste vastuvõtt 22. augustil

Schneider Electric korraldas esimese Baltikumi Kilbi-ehitajate foorumi, mis toimus 14.–15. aprillil Pärnus, hotellis Strand.

Ligi 50 osalejat kolmest Balti riigist, sealhulgas valitud partneritest kilbiehitajad ning Schneider Electricu esinda-jad veetsid kaks sisukat päeva kuulates ettekandeid ning osaledes töötubades.

Foorumi programm hõlmas infot SE ärisegmentide jao-tuse, IEC standardite, madalpinge jaotuskilpide, paigal-diste ja süsteemide kohta, kuid samuti räägiti lähemalt ka

Esimene ki lb iehitajate foorum Balt ikumis

Schneider Electricu ja kilbiehitajate koostöövõimalustest ja partnerluse arendamisest.

Foorumi teine päev keskendus praktilistele aspektide-le: neli praktilist koolitust koos kolme töösessiooniga tutvustas osalejatele lähemalt erinevaid tehnilisi või-malusi ja valdkondi.

Järgmine seminar on planeeritud korraldada järgmisel kevadel, et foorum kui infovahetus- ja koostöövorm Eesti, Läti ja Leedu kilbiehitajatega muutuks tradit-siooniks sarnaselt varasuvisele Baltikumi Süsteemi Integraatorite foorumile.

Käes on suur suvi ning teede renoveeri-mise ja ehitamise aeg. Liiklusohutuse taga-miseks rajatakse uusi valguspaigaldisi.Üks suurepärane toode tänavavalgus-tite maailmas on fir-malt SBP ja sellele valgustile on ESVI-KA ELEKTER tel-linud ka spetsiaal-

sed kontrolltestid. Jutt on SBP valgustist KYRO.KYRO-tüüpi tänavavalgusteid on paigaldatud Eestis juba

paar aastat ja nende disain on meeldinud paljudele. Näiteks on need Kose alevikus ja Tallinnast väljasõidul mööda Pärnu mnt Pääskülast kuni Maksimarketi ristini.

Valgusteid on kahes eri suuruses ja nimivõimsusega 70 kuni 400 W. Need valgustid peaksid tehniliste parameet-rite järgi sobima ka kõige nõudlikumale tellijale. Valgusvoo suunda saab KYRO valgustis reguleerida ka risti teega – seda tehakse valgusallika nihutamise abil. Reguleeritav on ka valgusti paigaldusnurk. Refl ektori ja valgusallika koostöö on suurepärane. See võimaldab sileda katteklaasiga valgustitega maksimaalset mastivahet etteantud valgustuse ühtluse tagamisel.

Valgusti tootja SBP tehase soov tänavavalgustite tootmi-sel on, et igasugused saastenäitajad valgustitel oleks mini-miseeritud. Seda loomulikult juhul, kui paigaldis ehitatakse nõuetekohaselt. KYRO valgustid on kahesüsteemsed, s.t ka säästurežiimi võimaldavad. Kahesüsteemse valgusti ehitamisel on kasutatud elektroonset juhtseadet fi rmalt Tridonic. Juhtseade ZRM U6M on ette programmeeritud ja üks võimalikest programmidest tuleb aktiveerida võrku ühendamisel.

KYRO kahesüsteemsele valgustile lasime teha kontroll-testid, veendumaks tema energiasäästlikkuse parameetrites. Tulemused olid ootuspärased ja langesid kokku tootja poolt esitatud andmetega. Voolutugevuse langus võrgutoite poolel oli säästurežiimil ca 38 % ja elektrienergia summaarseks kokkuhoiunäitajaks saadi ligikaudu 33 %.

Olen küsinud endalt ja teenekatelt energeetikutelt, mis hakkab saama siis, kui Saksamaa tõesti suleb tuumajaamad. Sama küsimust lahkab ja selgitab Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumi energeetika asekantsler härra Einari Kisel Äripäeva 6.06. 2011. numbris.

Väike samm elektrienergia mõtestatud kasutamisele oleks kindlasti ka selliste kahesüsteemsete valgustite kasutamine, mis võimaldavad vajadusel valgustid üle viia säästurežii-mile. Äsja kinnitatud testandmete põhjal on elektrienergia kokkuhoid sellise režiimi puhul üle 30 %.

Paul EinasteVolitatud elektriinsener

Valgust i KYRO teedele ja tänavatele

www.graben.ee

TA LG E RE L E K T R O T E H N I K A

www.talger.ee

www.elektritsentrum.ee

UTU POWELwww.utu.ee

www.jakoteks.ee

www.abb.ee

ABB AS – Rohelise Energia tarbija

www.exxi.eetel 673 [email protected]

SÄRTS OÜwww.sarts.ee

www.ohutusekspert.ee

Lai valik, kiired tarnedRakvere - Tallinn - Tartu w

ww

.ve.

ee

www.koma.ee

www.empower.ee

www.ensto.ee

MEIE KOOSTÖÖPARTNERIDMEIE KOOSTÖÖPARTNERID

��

��

Bizline Professionaalne varustus elektrikutele * Tööriistade valik võib varieeruda.

Lõpuks ometi! BIZLINE on kohal! Peale Prantsusmaad, Belgiat, Saksamaad, Rootsit ja Soomet

jõudis BIZLINE Balti riikidesse!

Eksklusiivne edasimüüjaElektroskandia Baltics

ELUAEGNE GARANTII

VASTUPIDAV

USALDUSVÄÄRNE

UUENDUSLIK

Baltics

Positiivne energia+++

Elektroskandia on efektiivseim ja usaldusväärseim elektrotehniliste- ja ventilatsioonitoodete hulgimüügifirma Eestis. Toodete ja teenuste kõrge kvaliteet, keskkonnavastutus, -säästlikkus ning täielik pühendumine klientide huvidele on teinud Elektroskandiast turuliidri. Toodete ja teenuste pidev arendamine garanteerib klientide rahulolu ka tulevikus.

www.elektroskandia.ee

Documents

ajakiri Elektriala, 2011, nr 4, juuni