AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

NR 2/2013 (8) VEEBRUAR ISSN 2228-1592

Arvuti säästab eaka raha ja toob terve maailma koju kätte.Infarkt ei tähenda kaugeltki alati seda, et elu on lõppenud.Ülekoormus tekitab kannale luise noka ehk kukekannuse.Tugitoolisport. Psühholoogi nõuanne. Rahvuslikud ampsud. Hinnalise rõiva puhastamine.

Veebruar 2013 2

T ean inimesi, kes on saanud kerge šoki sellest, kui mõni sünnipäevale kutsutud külaline on kingitusele lisanud õnnitluskaardi, kus on suurelt ja kuldselt kirjas 40. „Kas tõesti juba nii vana?” ei suuda oma east heitunu

tõsiasjaga leppida.Kui küsida kümne aasta võrra vanemaks saanud mehelt,

kuidas ta end „kõrges” eas tunneb, siis kõlab juba rõõmsam vastus: „Hingelt ikka 19aastasena!”

Mille järgi siis ära tunda, kes on vana, kes mitte?Minu tark vanamamma, kelle koolitee ajaloo, saatuse ja

eluraskuste tõttu kuigi pikaks ei kujunenud, arvas, et vana on inimene siis, kui ta enam ei unista. Kui unistustest on saanud üksnes mälestused, pole enam pikka pidu, oli ta kindel.

Tänases ajakirjanumbris annab psühholoog Riina Luik hea vastuse küsimusele, millest võiks seenior unistada. Kui oleme tööga hõivatud, siis tihtipeale unistame – kui meil oleks veidigi vaba aega, küll siis läheks kalale või oh, ma hak-kan alles siis kuduma, kui pensionile jään. Tehkegi siis kõiki neid asju, mille jaoks teil varem aega polnud! Nüüd saate lõpuks ometi aega priilt ja oma äranägemise järgi iseendale ja oma lähedastele pühendada, leiab psühholoog.

A jakirjanik Tiit Reinberg toob lugejani vahva 65aastase Paide proua Liina Teinbergi loo, kuidas ta läks eaka-tele mõeldud tasuta arvutikursustele värisevate kätega, sest hirm targa ja kallihinnalise masina ees oli

väga suur. Nüüd on vanaprouast kolme aastaga paras häkker ehk viisakamalt öeldes arvutiasjatundja saanud. Ta on palju-dele tuttavatele nagu kohalik Hardi Tiidus või elus entsüklo-peedia, kes arvuti otsingumootorisse vajamineva sõna toksib, pakilisele probleemile abi leiab ning sel moel paljudele eakaaslastele kasulik on. Ta suhtleb arvuti kaudu pangaga ja maksab nii kõik arved, saadab elektronkirju, millele pole vaja

postmarki kleepida, ja lobiseb internetitelefoniga kas või Austraaliani välja, taas tasuta.

Kui selline arvutihäkkerist vanaema puberteedieas poja-pojalt tema sõprade juuresolekul küsib: „Mul tõmbas üks proge täpiks, kas saad mind aidata?” (tõlge: „Mul kadus arvu-tiprogramm ära, tule aita üles leida”), siis venitab see lapse-lapsele külla tulnud klassikaaslaste näod kindlasti pikaks. On ikka uhke küll, kui sul selline kaasaegne ja vinge vanaema on!

Nii psühholoogid kui tohtrid kinnitavad, et inimese hoiab vormis pidev tegutsemine. Kui jääd voodisse, on asjad õige pea ühelpool. See on reipuse retsept.

P aljud seeniorid ei kipu tulevikku vaatama ja põhjenda-vad seda sellega, et mis nüüd mina, vanainimene, enam unistan. Siiski tasub unistada, näiteks paremast hom-sest ja kuhu tahetakse jõuda ning mida teha kolme või

miks mitte kümne aasta pärast. Peaasi, et unistuste teostami-seks tervist jätkuks. Tõsi, et selg pole enam nii sirge, kui omal ajal külakultuurimajja tantsima minnes, ja silmad ei luba roh-kem kui kümme raamatulehekülge korraga läbi lugeda. Samas hoiab inimese tegusana just tema rahutu hing.

Pole mõtet olla iseenda vangivalvur – tuleb teha seda, mis meeldib, ja kogu südamest. Teha nii, et ongi just selline elu, mida ma elada tahan.

Unistada pole mõtet karta, ka mitte vanemas eas. See tuleb üksnes hästi läbi mõelda, siis unistus täitubki.

Ikka rahutut hinge soovides!

peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.eeToimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.eeKüljendus: Liina Valt,e-post: liina.valt@ajaleht.eeAin Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.eeReklaamipindade müük:müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578e-post: jane.barbo@ajaleht.ee;valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.eeLevijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee

Väljaandja AS Ühinenud AjalehedTartu t 8, 71020 ViljandiTelefon 433 0045Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 000

Tellimine tel 617 7717 e-post: tellimine@60pluss.ee

Veebruaris tellides 10 numbrit 10 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 9. märtsil.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

Eve Rohtla

Mis on pandud reipuse retsepti sisse?

Umbrohutoidud Milline kasvuhoone valida?Külvikalender Vähetuntud suvelilled

Nutikalt rajatud aed

Magus mamm – VAARIKAS

Karla külla taimejahile

Vahva seemneriiul

KO

DU

KIR

I VE

EB

RU

AR

20

13

VEEBRUAR 2013

20 A ASTAT HÄID IDEID EESTI KODUDES

TEE ISE: LÕHNASTAJA ROMANTILISED SÜÜTEROOSID

Esimesedõied

Seemned mulda

Kodu mõisa kõrval

Lopsakas aed Häädemeestel

Kalamaja unistus

Peolaud koduse toiduga

Aasta Kodu võitjad

Telli Kodukiri ja Aed ning kingime Sulle kauni raamatu – “Õnnerahva lood“ (hind poes 15.91)

6 kuud 15.- 12 kuud 28.- Otsekorraldusega 2.40 kuu

Telli telefonil 666 2233 või veebist www.ajakirjad24.ee/kodukiri

Kampaania kestab kuni 15. märtsini 2013. Aed ilmub 2 x aastas (märtsis ja juulis).Raamatu saavad kõik uued tellijad, kes tellivad Kodukirja ja ajakirja Aed vähemalt pooleks aastaks või otsekorraldusega. Tallinnas ja Harjumaal elavad tellijad saavad raamatu kätte Maakri 23a (6. korrus) tööpäeviti 9.30-17.00. Mujal elavatele tellijatele saadame kingituse postiga pärast kampaania lõppu.

Kui tellid enne 15. veebruari, saad uue

mahuka ajakirja Aed juba märtsi alguses.

teema

reklaam3 Veebruar 2013

NÕO HOOLDEKODU

-30% Tellides kaks paari prille

lisasoodustus klaasidele

-20%

KKKÕIKÕÕÕIIKraamidra

SÕBRAKUU 1.–28. VEEBRUAR

Pakkumine kehtib klaaside ja raamide koosostul.

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1-a, tel 731 9155TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593

VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343NARVAS: Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41, tel 356 0197

JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575

Asjatundlik kooslus tervistavatest protseduuridest ja parima hinnaga majutusest!

Lisainfo info@viiking.ee või

tel +372 449 0505 (müük)või 449 0500 (vastuvõtt)

Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

TALVENAUDING (3 päeva, 2 ööd)

20.01.–31.03.2013. Hind alates 75 €/inimenePaketti kuulub: majutus kaheses toas (2 ööd), 2 hommikusööki, 2 õhtusööki

hommikumantlid toas

hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: kaneeli ja ingveri soojendav-rahustav jalgade

mähis kerge kätemassaažiga (40 min) VÕI lõõgastav granaatõuna massaaž (40 min) VÕI

mask kaelale ja näole – (saab valida 1 kord), virsiku soe parafiinihooldus kätele (ei sisalda

maniküüri), teepuu soe parafiinihooldus jalgadele (ei sisalda pediküüri), värskendav õuna

vannihoolitsus vannisoolaga, ahvatlev aprikoosi vannihoolitsus vannisoolaga, massaažitool, massaažisaapad, soolakamber

saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel

Check in kl 14, Check out kl12

PÄEV PÄRNUS (2 päeva, 1 öö)Kehtib 20.01–31.03.2013. Hind alates 53 €/kahelePaketti kuulub: majutus, hommikusöök, saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel, tasuta parkimine

1 lõõgastav hoolitsus: kas geeliravi jalgadele või rapsihooldus kätele

50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni tasuta (v. a eriüritustel)

Check in kl 14, Check out kl 12

Pakume ravipaketti, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid:

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 ööpäevast)

20.01.–28.02.2013 hinnaga alates 35 €/inimene/ööpäev (normaalhind 41 €/inimene/ööpäev)

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolulNeed ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Sinu südame SPAA

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!REGE RAUTA SUVEL, TERVIST TURGUTA TALVEL!

TERVISE TURGUTUS ESTONIA SPAS PÄRNUS

Kuurortravi paketiga maksab sõber -50% paketi hinnast,

Hinnad sõbrale alates 21,50€/ööpäevPaketis sisaldub: majutus, 3 raviprotseduuri

ja 3 söögikorda päevas, Estonia Termide kasutust kuni 17.00.

*arstivastuvõtt (alates 4st ööst)Pakkumine kehtib kuni 28.04.2013

ESTONIA Medical SPA HotelTammsaare 4a, Pärnu, EstoniaTel +372 447 6905 Fax +372 447 6901estonia@spaestonia.ee

kolumn Veebruar 2013 4

A eg ja raha on need, millega mõõdame oma elu. Raha võib õnne korral ka järele jääda, aega aga mitte iial. Aeg neelab

me päevi. Kätte ei saa kunagi kõike, millest unistanud oleme. Ja kui saa-megi, siis mingil teisel moel. Kui mõt-ted vahel kokku jooksevad, tasub lugeda häid raamatuid, nendes on elu paremini mõtestatud, kui ise suudame. Näiteks laseb A. H. Tammsaare Ind-reku suu kaudu öelda lohutuseks oma vanale isale Andresele: „Jah, nii see siinilmas ikka on, ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud on need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. Meie oleme teinud ja sel-lest rõõmust aitab meile.”

Inimese loomus üldiselt ei muutu, aja jooksul õpime üksnes rohkem end ohjeldama ja muutume tolerantse-maks. See ei tähenda muidugi, et me taganeme oma tõekspidamistest, mis põhinevad elukogemustele rajatud tarkusel. Tasakaal tuleneb katsumus-test, mis omakorda on meis voolinud leppimist ja loobumisoskust.

P äris mõttetu on toetuda kulunud käibetõdedele, et meie ajal olid asjad teisiti ja noorus korrali-kum. Ei olnud. Noorus on alati

omamoodi hukas olnud, sest noor ini-mene paneb proovile oma katsesarvi ja püüab eluraame nihutada. Aga ta otsib ja leiab uusi teid, noorte hooleks on kõigi tulevik ja elu edasiviimine.

Samasse plaani kuulub ka endiste aegade üle ilkumine või vana tagaigat-semine. Möödunu oli meie aeg ja seda tuleb ka nii võtta.

Aeg annab asju ja elu kätte sellisel moel, nagu on nende loogiline käik, nagu on meile tajumatu eluloogika,

mis käib meist üle. Aega pole mõtet milleski süüdistada. Aeg kaardistab meie elukäigu. Seda küll.

On olemas kolm mõistet: minevik, olevik ja tulevik. Olevik nende hulgas on vaid põgus hetk, kohe saab see mine-vikuks ja annab uusi tulevikulootusi. Aeg voolab läbi meie, tiksub aegamisi meie sees. Aeg on meie elu mõõt, aeg on meie taga ja meie ees. Oleneb, kustpoolt oma elule vaadata. Sündinud laps ei tea ajast midagi. Varsti õpetatakse teda kella tundma, see on esimene samm aja tajumises. Noor inimene tahab ehitada oma elu tulevikule, eakas inimene vaa-tab oma elule teisest otsast, vaatab minevikule ja teeb kokkuvõtteid.

Tasapisi saame aru, et kogu elu teh-tud töö ja nähtud vaev on kokku meie elulugu. Selles ühine elu oma perega, kus jagatakse aega, hoolt ja armastust.

Suur aeg aga läheb oma teed ja jätab meid oma aega. Vahel ei saa me sellest päris hästi aru ja kulutame asjatult palju energiat, et unustada oma vanus ja üritada moejoones või seltskondli-kus olemises nooremana näida.

Millegi taganutmine ei anna midagi, aeg ei anna midagi tagasi. Iga rumaluse kahetsemisega kaotame ainult oma aega. Ka see on eluseadus, et nooruses ei oska me hinnata aega, mis on meile elu seadmiseks antud, sest maailm tun-dub lõpmatu. Nii see muidugi ei ole. Eneseanalüüs jõuab kohale kuskil keskea piiril. Kahjuks pole ajaga män-gimine võimalik, sest aeg ise on muu-tumatu suurus. Pidev ajaga võidujooks-mine ei too ka loodetud väärtusi, sel juhul oleme muutunud kella tiksumise orjaks. Aastate kulgedes taandub tung kõike joostes teha.

Inimese edu saladuseks on võime kohaneda, harjuda ja leppida muutu-matuga. Suured muutused vajavad aega ja ei olene üksikisikust. Inimene, kes ei suuda ebaõnnestumisega lep-pida ega sellest õppida, jääb elu ham-masrataste vahele. Näiteks kõrge positsiooni kaotanud inimesed või suu-red armastajad.

A eg on veider nähtus, me ei tea selle algust ega ka lõppu. Võime mõtestada ainult oma-enda aega siin maailmas. Laul

ütleb, et ajajõel on kallas kahel pool. Ja selle teise kalda poole triivides tuleb veel päris tõsiseid proove läbi teha. On paratamatu, et kogutud tarku-sed ja teadmised viiakse kaasa, sest tuleb ruumi anda uuele põlvkonnale oma avastuste ja leiutuste jaoks. Para-jas mõõdus antakse teada ka uutest kommetest, mis tuleb elu videvikus lihtsalt vastu võtta. Hooldekodud. Ennevanasti elas vanainimene oma kodus oma laste hoole all. Nüüd on saanud hooldekodudest mingi raha-koti mõõt. Rikkad võivad seda lubada ja lubavadki. Ja kui lapsed nii on otsus-tanud, tuleb see vastu võtta. Need on peresisesed otsused. Säästame sellega oma lapsi. Kas ka nende hingehari-dust, pole teada. Peame arvestama, et ka perekonnatraditsioonid on muutu-nud aja jooksul.

Et tuua helgemaid värve kogu loosse, siis teame väga hästi, et noorus ei tule iial tagasi, aga seal on olnud võrratuid elamusi ja enneolematuid kohtumisi ning igatahes piisavalt ene-seteostust. Meil kõigil.

Aeg kaardistab elu

Y. Jamiaque`i koomiline draama

HÄRRA AMILCARJüri Lumiste, Ott Sepp, Liisa Pulk jt.

M. Myllyaho tragikomöödia

KAOSMerle Palmiste (Eesti Draamatester), Liina Tennosaar, Eva Püssa

A.Hellsteniuse näidend

ELLINGRiho Kütsar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev,

Markus Luik

VANEMUISE TEATRI RINGREISID

18.02 Võru Kultuurimajas Kannel

11.04 Paide Kultuurikeskuses

26.02 Keila Kultuurikeskuses

9.04 Jõhvi Kontserdimajas

2. ja 3.05 Kuressaare Linnateatris

4.05 Lihula kultuurimajas

20.02 Ugala Teatris

6.03 Haapsalu Kultuurikeskuses

23.03 Aruküla Rahvamajas

3.04 Viimsi Huvikeskuses

Alli Lunter on Viljandis töötanud eesti keele õpe-tajana 40 aastat, avalda-nud mitu erinevat güm-naasiumi kirjandusõpikut ja eesti keele töövihikut. Ta on koostanud Viljandi Maagümnaasiumi toime-tisi ja kümmekond aastat olnud Sakala Kalendri keeletoimetaja. Sageli on ta ajakirjanduses kaasa rääkinud kooli teemalis tes probleemides. Alli Lunteril on olnud paarkümmend õpilast, kes on valinud eesti keele, kirjanduse ja ajakirjandusega seotud elukutse. Tema poeg Aare Pilv on kirjandus- ja teatri-teadlane.

FOTO

: PEE

TER

KÜM

MEL

/„SA

KALA

”

kaja5 Veebruar 2013

Lugeja arvabOlen Sakala ja Pärnu Postimehe tellija. Saan kaks 60+ numbrit. Teise saadan Läänemaale õekesele. Olge tänatud!

Maia Raik, Surju, Pärnumaa

Minu postkasti saabus see ajakiri esimest korda. Et olen ka ise 60+, siis oli nagu kohe „kohustus” see kaa-nest kaaneni läbi lugeda. Igast artiklist oli võimalik leida mingi tarkusetera, millisest suurem, millisest väiksem, aga olemas need olid. Kõige enam meeldis mulle lugu kõrgest vererõhust, sest see kõik tundus nii tuttav. Ka mina olen elanud oma suurema osa elust madala vererõhuga ja ei osanud arvatagi, et see aeg võib otsa saada. Aga umbes neli aastat tagasi tek-kisid sageli peavalud. Aga inimesel ikka pea valutab. Vahel tekkisid tasakaaluhäired. Vanus ka sealmaal. Igaks juhuks hakkasin siiski vererõhku jälgima ja välja tuli, et rõhk kõrge ning mitte vähe. Nii ma siis võtangi juba paar aastat rohtu. Ei mingeid peavalu-sid enam ja maailm ei kõigu ka. Järjekordne tõestus, et on siiski vaja olla iseenda suhtes pisut tähelepa-nelikum. Ristsõna on üks ilmatu tore asi selleks, et hoida see 60+ aju töös.

Maie Põltsamaa tagant

Ajakiri on mõeldud elukogenud inimesele. Ehkki mul on aastaid ja elukogemusi 80+ võrra, leidsin palju vajalikku. Näiteks, kuidas toime tulla selle pis-kuga, mis peale eluasemekulutuste, ravimite ja esma-tarbekaupade tasumist järele jääb ning elukvaliteet päris madalale ei langeks. Aga ka tervisealast infor-matsiooni, selgitusi ravimikirevas rägastikus orien-teerumiseks, ülevaade ravipakettidest Eestis, voodi-haige hooldamisest. Igaüks leiab endale tähtsa loo ise üles.

Helgi Kreek, Rakvere

Jälle kord lugemist otsast lõpuni. Ja veel ülelugemist ka. Mõtlen nende üksikute linnapensionäride peale, kes peavad ainult säästma, et mitte võlgu jääda. Ja iga kulutuse mitu korda läbi kaaluma. Aga selline on kord juba vanuri elu. Aga kevad tuleb iga päevaga lähemale, päike näitab end ka sagedamini, küll need talvekülmad ka otsa saavad! Ja suvel on mõtted hoopis kirkamad!

Tiiu Ivask, Sangaste, Valgamaa

Nagu ma aru saan, loevad ajakirja 60+ ka noore-mad inimesed, sest see läheb paljudesse pere-desse üle kogu Eesti. Ja peaaegu tasuta, ainult aitähi eest. Kõik lood on olnud vajalikud ja hari-vad. Selles numbris huvitas mind kõige rohkem Tiit Reinbergi lugu „Kuidas tulla toime väikese pensio-niga?”. Asjalik oli Annika Poldre lugu, kus võrreldi meie ja naaberriikide pensione. Väga vajalik oli lugu kõrgest vererõhust ja kuidas sellega hakkama saada. Sille Varblane on üks väga tubli noor naine. Olen tema koolitustel käinud ja palju kasulikku õppi-nud. Novembrikuus asutasime Uue-Kariste rahva-majas seltsingu 60+, et oleks tore omaealistega koos käia ja midagi huvitavat teha või lihtsalt niisama suhelda.

Leili Tšernõšova, Uue-Kariste, Viljandimaa

60+ on igati huvitav, kuid alati loen kõige enne kolumni rubriigis oleva loo. Seekord David Vseviovi arvamuse, et ei ole vaja elada minevikus, kui oled juba 60+. Kahjuks olen mina väga tihti mõtteis lapse-põlvekodus Heimtalis, Kasekülas. Ootan kevadet, kargeid märtsihommikuid, esimest kuldnokka ja kraaviveerel kollaseid paiselehti.

Laine Soo

Väga hea ajakiri vanemaealistele. Me pole ju enne vanad olnud ja seepärast puuduvad meil paljud oskused. Peale selle areneb elu meie ümber tohutu kiirusega.

L.T. Pärnu

Olen pea 80aastaseks saav pensionär ja elan pärast oma abikaasa surma tütre juures Viiratsis. Loo-

dus on siin ilus ja inimesed sõbralikud. Et mul on väga toetav tütar, ei kurda ma mil-legi üle, käime teatris, kinos, muuseumis,

kui rahakott on loa andnud. Ka varasema kodukandi Võhma tuttavatega suhtlen, loen,

jalutan, teen näputööd. Meeldis väga David Vse-viovi „Meile kuuluv meie aeg”. Püüan elada ikka praeguses ajas. Ei taha enam 9. märtsi pommitamist üle elada. On olnud ka raskemaid aegu kui praegune. See on ikkagi oma riik.

A. Neeme, Viiratsi, Viljandimaa

Olen 66aastane raske puudega pensionär. Minu abis-tada on 75aastane vasakult poolt halvatud abikaasa, kes on praktiliselt voodihaige. Teie viimases numb-ris oli just minule head nõu voodihaige asendite kohta.

Leili Lendre, Karksi-Nuia

Artiklis „Kiirelt ja lihtsalt” leidsin mõõdutabeli. Parem panen selle oma köögiriiulile.

S, Mitt, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

Eripakkumine seenioridele!

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

5 LÕÕGASTAVAT TALVEPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

189 € (normaalhind 312 €)17.-21. veebruar 2013 ja24.-28. märts 2013

PAKETTI KUULUB:üks koht 2-inimese toas (4 ööd) hommiku- ja õhtusöök saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti)hommikumantlite kasutuskõnnikeppide laenutus kahel päeval kepikõnni-matk koos juhendajagaUUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja

lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!” Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut.

8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 11. veebruari (17.-21.02.) ja 18. märtsi (24.-28.03.2013).

onäride peale,õlgu jääda. JaAga selline oniga

a

aa

+ ka noore-desse pere-

asuta, ainult ikud ja hari-e rohkem Tiitikese pensio-, kus võrreldiga vajalik olilega hakkama

bli noor naine.kasulikku õppi-Kariste rahva-ealistega kooshtsalt niisama

te, Viljandimaa

Olen pea 80aoma ab

dus muleg

kui kodu

jalutan, tviovi „Meilepraeguses ajüle elada. OnSee on ikkag

Olen 66aastatada on 75aakes on prakris oli justkohta.

ArtiklisParem p

PLUSSArvuti üheks suurimaks plussiks peab Liina Teinberg (65) seda, et seal on paljud asjad täiesti tasuta.

tehnika Veebruar 2013 6

65 aastane Liina Teinberg on viimased kolm aastat palju-dele tuttavatele nagu Hardi Tiidus – ta teab vastust igale

küsimusele. Ometi pole ta mälumängur. Kui tal on vaja midagi huvitavat või paki-list välja selgitada, siis toksib ta märksõna lihtsalt arvutis Google’i otsingumootorisse ja hetkega on asja kohta nii palju teavet, et kõike ei jõua lugedagi.

Näiteks sellesama kukekannuse kohta, mis ühele tuttavale kangesti häda tegi, lei-dis ta Google’ist silmapilguga 30 000 vas-tust. Alati muidugi tuleb ka vaadata, kes teabe kirja pannud on – päris iga juttu sulatõe pähe võtta siiski ei saa.

Arvutisse ei kippunud Teinberg kolm aastat tagasi aga mitte suurest uudishi-must, vaid sellepärast, et vihastas panga peale, kes küsib kontoris iga teenuse eest tasu, aga internetis samade toimingute eest raha ei võta. Teinberg otsustas panga nuumamise lõpetada, läks arvutipoodi ja ostis sülearvuti. Siis sai aga kohe selgeks, et moodsast masinast on üksi vähe ja taas tuleb koolitee jalge alla võtta.

Kodulinnas Paides algasid tasuta arvu-tikursused, kuhu Teinberg läks värisevate kätega, sest hirm targa masina ees oli ikka väga suur. „Hirm oli asjatu ja kadus kii-resti, sest tegelikult pole siin midagi kee-rulist, sellega saab igaüks hakkama, kes viitsib natuke jännata,” võtab ta nüüd kur-suse lühidalt kokku.

Kolis elu internetti

Arvutiõppega on aga täpselt samamoodi nagu võõraste keeltega. Koolis käimisest on üksi vähe. Vaja läheb ka praktikat. Tein-berg nimetab ennast iseõppijaks. Kui arvuti algtõed selged ja hirm kadunud, hakkas ta seda maailma edasi juba omal käel avastama, nii et nüüd loeb ta arvutist ajalehti, maksab selle kaudu arveid, suht-leb tuttavatega e-kirja teel ja lobiseb inter-netitelefoni Skype’i kasutades.

Arvuti üheks suurimaks plussiks peabki ta seda, et seal on paljud asjad täiesti tasuta. Kui saadad tuttavale postiga kirja, tuleb mark ümbrikule kleepida, arvutis vajutad aga saada-nupule ja kiri rändab kasvõi maailma teise otsa täiesti tasuta.

Küllap oleme kõik saanud õhku ahmima panevalt piraka telefoniarve ja siis kirunud, kes küll lihtsa lobisemise peale niipalju raha kulutab. Kuigi Tein-bergi õde elab samas väikelinnas, lobise-vad nad sageli Skype’i vahendusel pikalt, sest see ei maksa sentigi. Taas täiesti tasuta!

Teinberg naerab, et ei tasu midagi arvata, et just noored on arvutispetsialis-tid ja vanemad ei tea sellest midagi. Sest kui oma õega saab ta Skype’is rääkida, pole ta pojal näiteks sinna kontot tehtud! „Eks ta ole natuke loru, pole viitsinud seda teha,” muigab ta.

Teinberg teab isegi 80aastaseid proua-sid, kes on loobunud sünnipäevaks ükstei-sele postkaartide saatmisest, vaid hälli-päeval potsatab postkasti e-kaart.

Maailmakuulsasse suhtlusvõrgustikku Facebooki pole Teinberg julgenud veel kontot teha, kuigi ahvatlus ka sealsel elul silm peal hoida on igati olemas. „Ainult ma ei taha oma elu tervele ilmale vaata-miseks välja riputada.”

Ta on sageli lapsigi noominud, et need igasuguseid pilte endast üles ei riputaks,

Teil on valulik kukekannus ja tahate teada, mida nüüd ette võtta? Kõige lihtsam ja kiirem on lahendust otsida interne-tist. See aga tähendab, et peate oskama arvutit kasu-tada.

Tiit Reinbergtiit.reinberg@jt.ee

Arvuti säästab raha ja toob terve maailma koju kätte

sest need jäävad sinna terveks eluks ja kui 12aastaselt võib mõni pilt hirmus naljakas tunduda, siis paarikümne aasta pärast häbene või silmad peast.

Teinbergi on alati huvitanud fotograa-fia, vanasti oli seegi kulukas lõbu. Osta film, ilmuta ja jända. Nüüd on proual nuti-telefon, mis teeb väga selgeid pilte ja need tõmbab ta arvutisse. Kui on soov mõni foto paberile saada, siis võtab ta selle mälupul-gale ja viib fotostuudiosse.

Kiidusõnu lausub ta ka e-riigi kohta, kus pole vaja ametiasutuste uksi kulutada, vaid kõik saab kodus arvuti ja ID-kaardi abil tehtud. Rahvaloendusega sai ta ise hakkama ja nüüd peab plaani, et miks mitte jätta sügisel kohalike omavalitsuste valimistel valima minemata ja langetada oma valik kodus arvuti taga.

Kuigi Teinberg on arvutit kasutanud alles mõne aasta, ei kujuta ta elu ilma sel-leta enam ettegi. „See on tänapäeval nagu kirjaoskus. No kuidas sa ikka elad, kui ei oska lugeda ega kirjutada,” arutleb ta.

Neil, kes seda kunsti veel ei oska, soo-vitab ta kindlasti kursustele minna. „Pole see arvuti nii hull midagi. Kui teete midagi valesti, siis vajutate ühte klahvi ja lähete tagasi ja hakkate otsast peale.”

Väätsal elav 65aastane Endel Kerner läbis möödunud aastal 30tunnise algajate arvutikursuse ja plaanib lähiajal järgmise taseme kursustel uusi teadmisi omandada.

Ka Kerner ei häbene tunnistada, et

tehnika7 Veebruar 2013

FOTO

: D

MIT

RI K

OTJ

UH

/„JÄ

RVA

TEAT

AJA”

>> lk 8

POTASSIUM-UKaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad

POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Seetõttu kasutatakse kaaliumjodiidi silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside, eritiste, klaaskeha veritsuse ja muudest põhjustest tingitud kataraktide korral.

Esindaja Eestis:UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaalÕitse 42, Tallinn 10913.Tel 512 4190.

www.unimedpharma.ee, info@unimedpharma.ee

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks silma tilgutamise või silma-laugudele asetatud kompressi näol.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

aasta tagasi kursustele minnes oli tal süda saapasääres. „Aga meil oli väga hea õpe-taja. Ta oskas hirmu kohe ära peletada ja siis on juba lihtsam õppida.”

Kerneril kodus arvutit pole ja seetõttu käib ta internetiavarustega tutvumas kas kohalikus i-punktis või poja juures. Esi-mestel kuudel juhtus ikka, et ühel hetkel ei saanud Kerner enam aru, mida arvuti temast tahab ja vastupidi, siis tuli aga i-punkti töötaja ja hetkega oli üksteise-mõistmine taastatud.

Kui nooremad inimesed soovivad aina kiiremat internetiühendust, siis Kernerile on meele järgi just aeglasem masin. „Vana inimene pole enam nii kiire ja siis on parem, kui arvuti ka väga ei torma,” sõnab ta.

Kui arvutit ei tunneks, sõidaks vana loguga

Arvutikasutamise oskusest on Kernerile ka palju kasu olnud. Internetis seiklemine selgeks õpitud, said tema lemmiklehekül-gedeks automüügiportaalid. Ühel päeval leidiski ta müügikuulutuse, kus oli just täp-selt selline auto, nagu talle vaja. „See oli just eelmisel päeval müüki pandud, sain kohe jaole,” räägib ta.

Kerner on kindel, et kui ta poleks eel-misel kevadel viitsinud arvutikoolitusele minna, siis sõidaks ta praegu mõne vana panniga ringi, sest palju jõuab üks vana

Endel Kerneril kodus arvutit pole ja tema käib internetis sur-famas Väätsa i-punktis.

”Vana inimene pole enam nii kiire ja siis on parem, kui arvuti ka väga ei torma.

ENDEL KERNER (65)

FOTO

D: S

XC.H

U

tehnika Veebruar 2013 8

Vajad uut arvutit?Sinu arvuti vajab hooldust või remonti?

MEIE AITAME!Uued ja kasutatud arvutid,lisaseadmed, hooldus ja remont

Avatud IGA PÄEV E–R 10–19 L–P 10–16 tel 449 9537 myyk@ithaldus.ee Riia mnt 131, Pärnu, Maxima XXXAvatud IGA PÄEV E–R 10–19 L–P 10–16 tel 449 9537 myyk@ithaldus.ee Riia mnt 131, Pärnu, Maxima XXX

inimene mööda automüügiplatse ringi kolistada.

Kõigile, kes veel kahtlevad, kas kõrges eas tasub hakata arvutiga sinasõprust soetama, on Kerneril kindel soovitus: minge esimesel või-malusel kursustele või paluge kodus lastel ja lastelastel end õpetada. „Ma olen käinud ka inglise keele kursus-tel, kuid keelt selgeks ei saanud, arvuti on lihtsam, selle oskuse sain käppa,” sõnab ta. Kel nipid selged, neil soovitab ta arvutiklahve klõbis-tada vähemalt kaks korda nädalas, paar tundi – no et oskus rooste ei läheks.

Defitsiit nagu suitsuvorst nõukogude ajal

Paide rahvaülikooli projektikoordi-naator Merle Rüütel tunnistas, et eakatele mõeldud arvutikursused on defitsiit nagu suitsuvorst nõuko-gude ajal. Ta toob näite, et nende koolis algab järjekordne eakate arvutikursus veebruari keskpaigas, kuid juba kuu aega varem olid kõik kohad täis.

Et õpetajal jaguks kõigile õpilas-tele piisavalt aega, on kursusel 12 inimest. Enamasti koosneb kursus prouadest ja sekka võib sattuda üks või kaks härrat.

Kuna tegu on algajate kursusega, siis ei tormata kohe klahve klõbis-tama, vaid kõigepealt räägitakse, mis masin see arvuti ikka on ja mida kõike sellega teha saab. Järgmisena tehakse masinaga juba lähemalt tut-vust, uuritakse klaviatuuri ja nuppe ning selgitatakse, mis imeloom see arvutihiir selline on.

Kusjuures, seesamune hiir ongi Rüütli selgitusel eakatele alguses kõige suuremaks takistuseks arvu-tiga sinasõbraks saamisel. „Nii mõnigi õpilane pingutab, ise näost punane, et hiirega hakkama saada,” sõnab ta. Et hiirega ümberkäimise oskust omandada, on õnneks koos-tatud spetsiaalsed käe harjutamise programmid.

Rüütel võrdleb hiire kasutamist jalgrattasõiduga. Kui oled lapsest saati seda pedaalinud, võid kõrges eas rattaga ringi sõita, kuid katsu sa 60- või 70aastaselt esimest korda sadulasse istuda. „Noored ei saa

sellest probleemist arugi, sest nad on puutetundlike ekraanide ja hiir-tega üles kasvanud, kuid vanema-tele inimestele on see täiesti uus maailm.”

Kes pole trükimasinal kirjuta-nud, sellele on ka klaviatuur paras pähkel puruks hammustada. „No ikka juhtub, et keegi lihtsalt ei leia mõnda tähte klaviatuurilt üles,” märgib Rüütel.

Aga edasi läheb juba lihtsa-maks! Kui esimesed 30 tundi on sel-jataha jäänud, saavad eakad hak-kama e-kirjade lugemise ja saat-mise, internetist ajalehtede luge-mise ja internetist info otsimisega.

Rüütel soovitab kõikidel õpilas-tel pärast esimest 30tunnise kursuse läbimist ka järgmine tase ette võtta. „60 tunniga saab enamik asja ikka päris selgeks,” lausub ta.

Et õpitust ka midagi kasu oleks ja see kohe meelest ei läheks, peab Rüütli selgitusel olema eakal ka arvuti kasutamise võimalus. Kursu-sele tulnuist on kodus arvuti umbes pooltel. Enamasti on see saadud las-telt või lastelastelt kingituseks, kui noorem põlvkond endale uhkema ja kiirema masina ostab ja endise mudeli vanematele kingib.

Miks aga eakad õpilased arvuti-asjandusest nii väga siiski huvitu-vad? Rüütlile on nad ikka selgita-nud, et arvutit tulid nad õppima peamiselt selleks, et saaks Skype’i vahendusel välismaal elavate sugu-lastega suhelda, tasuta uudiseid lugeda ja pangaasju ajada.

Aga kuigi internetipangas toime-tamist tahavad paljud eakad selgeks saada, siis seda ei saa Rüütel kur-sustel neile õpetada, sest pangapa-roole ei tohi teiste inimestega jagada. Nii ta soovitabki eakatele, et kui internetis käimine juba selge, siis võiks internetipangaga tutvust teha mõne noorema inimesega, keda ta saab rahaasjades usaldada.

Vanaemad-vanaisad on siiski Rüütlile kurtnud, et lapsed-lapse-lapsed pole kuigi head arvutiõpeta-jad, sest nad teevad kõike väga kii-resti ja nii ei jäägi õppijal suurt midagi meelde. Küll tuleb neile ikka meelde tuletada, et ärgu rutaku – vaat kui hea on pärast memme-taa-diga Skype’is lobiseda.

VANAEMA ARVUTIPaides ja Raplas arvutite müügi ja hooldusega tegeleva Taig IT müügi- ja hooldustöötaja Erkki Ehrlich ütles, et käi-bele on tulnud koguni uus termin „vanaema arvuti”. See tähendab, et kui pere ostab endale uue arvuti, siis vana, kuid töötav arvuti läheb vanaemale. „Eakate kasutu-ses on tänapäeval palju arvuteid, kuid uut tehnikat ostavad nad vähe,” lisas ta. Et suur osa vanematest inimestest kasutab arvutit peami-selt internetis käimiseks, polegi neil Ehrlichi meelest tarvis kallimaid mudeleid soetada, mõttekam oleks valida kasuta-tud arvuti, mille saab kätte vähem kui 200 euroga. Kui nooremad peavad ennast tavaliselt arvutis asjatund-jaks, siis Ehrlich kiitis eakad, kes ei häbene tulla esindusse nõu küsima, mis väldib edaspidi võimalikke probleeme. Lisavarustusest ostavad eakad ID-kaardi lugejaid, kui kasu-tatakse Skype’i, siis mikrofoniga kõrvaklappe ja veebikaa-meraid. Kodusele vanemale arvutile soovitab Ehrlich hankida kind-lasti välise kõvaketta, millele arvutis olevat materjali kopee-rida.

Arvutihiir on kuju-nenud eakatele alguses kõige suu-remaks takistu-seks arvutiga sina-sõbraks saamisel. Et hiirega ümber-käimise oskust omandada, on õnneks koostatud spetsiaalsed käe harjutamise prog-rammid.

9 Veebruar 2013

17.3”

Intel Core i3-3110M 2.4GHz

4 GB mälu

500 GB kõvaketas

Windows 8

5023CX75VD

7.3”

ore i3-3110M 2.4GHz

älu

659€699€l

5X

Intel Core i5-3210M kuni 3.1GHz

4GB mälu

500GB kõvaketas

Windows 7

3 aastane garantii

5251C/5252CDell 5520

Saadaval ka valgena!

Windows 8

Intel Core i5-3210M kuni 3.1G

4GB mälu S d l k l

579€699€l

4807CE325

13.3”

AMD E450 1.65GHz

4 GB mälu

Windows 7 Home Premium

Radeon 6320

500 GB kõvaketas

stane garantii

3” 449€599€l

Galaxy tab 2

10.1”

Android OS, v4.1

Windows 7 Home Premium

Galaxy tab 2

10.1”

G l t b 2

399€

4606C

Millist arvutit osta?Osaühingu IThaldus.ee juhatuse liige Marko Kevade tunnistas, et eakate osakaal nende klientide hulgas järjest kasvab.

Kevade soovitab poodi tulles oma vajadustest klienditeeninda-jale rääkida ja üheskoos leitakse parim lahendus. Kindlasti tuleb lasta teha endale pakkumine vähemalt kahest poest ja kui jääb ene-sekindlusest puudu, võib ostu sooritamisel kaasa võtta mõne tuttava, kes on selle valdkonnaga paremini kursis.

Korraliku kasutatud, kuid garantiiga arvuti saab Kevade kinnitu-sel kätte juba 150 või 200 euroga.

Nagu nooremad inimesed, nii eelistavad ka eakad järjest rohkem lauaarvutitele sülearvuteid. „Eakad enamasti arvutiga kodust väljas ei käi, kuid sülearvuti eelis on seegi, et see võtab kodus laua peal vähem ruumi,” lisab ta.

Viimase aja moekaup, tahvelarvuti, pole Kevade selgitusel aga vanemate ostjate poolehoidu leidnud. „Neil pole seda lihtsalt vaja, sest tahvelarvuti on hea, kui reisid palju ja vajad internetiühendust kodus väljas,” selgitab ta, lisades, et puutetundliku ekraaniga sead-med võivad iseenesest olla pisut hirmutavad. Pealegi polevat ka ekraani suurus ja resolutsioon tavaliselt eakamale piisav.

Kuigi noored võivad arvutis uskumatu kiirusega klahve klõbis-tada ja teha seal korraga sadat asja, siis Kevade kiidab, et eakamad kliendid suhtuvad arvutisse suurema hoolitsusega ja neil on vaja vähem hooldusest abi küsida. „Võtame kasvõi selle, et suvel äikesega tõmbab eakas arvutikasutaja masina vooluvõrgust välja, noor kah-juks alati mitte.”

Ka OnOffi Mustika kaupluse müügikonsultant Veiko Kivirand tun-nistab, et lauaarvutite vastu on huvi vähenemas ja sülearvutid on jär-jest nõutavamad. Seda enam, et hinnavahet neil pole.

„Kui eakad tahavad lihtsalt internetis ajalehti lugeda, siis soovi-tame natuke odavamat arvutit, alates 400 eurost.”

Teistele tulevad lapselapsed külla, kes tahavad mänge mängida – siis peab ostma pisut võimsama arvuti, mille hind algab 600 eurost.

Kui klient eelistab suuremat ekraani, siis soovitab müüja ena-masti 17tollise ekraaniga arvutit.

Enne kauplusse tulekut soovitas Kivirand kliendil selgeks teha, mis otstarbel tal arvutit vaja on ning mõelda muuhulgas ka sellele, kus ta arvutit kasutab: kas laua taga, diivanil süles, õues terrassil või mujal. Samuti on oluline, milliseid lisaseadmeid vaja läheb ehk et kas on vaja ka Skype’i jaoks kaamerat või kõlareid raadio kuulami-seks.

Kõige töökindlamad arvutid on tema kinnitusel äriklassi omad, aga nende kvaliteet ja hind on tihtilugu liiga kõrge. „Mõned tootjad pakuvad pikemat garantiid, näiteks kolmeks aastaks, sellele tasuks küll tähelepanu pöörata,” soovitab ta. Statistika järgi ilmneb kõige rohkem arvutirikkeid kohe esimese poole aasta jooksul või siis pärast kahte aastat.

Odavamatest arvutitest soovitab Kivirand 299 eurot maksvat ASUS X55A sülearvutit. Sama suure ekraaniga, aga kiirema ja töökindlama sülearvuti ostmiseks tuleks välja käia juba 579 eurot. Selle summa eest saate Samsung NP350V5C.

Arvutist võib leida ka elukaaslaseTe soovite leida endale head sõpra või olete jäänud üksikuks ja igatsete uut elukaalast? Kui te ei käi tööl ja ka väga tihti väljas, siis on raske uusi ja huvitavaid inimesi kohata ja see soov võib jäädagi unistuseks. Siingi võib taas suu-reks abiks olla arvuti.Internetis on hulgaliselt tutvumi-sportaale, kus huvitavaid inimesi ei otsi mitte üksnes noored, vaid ka küpsemas eas prouad ja här-rad. Näiteks tutvumisportaalis DelfiDate.ee otsib endale sõpra või kaaslast ligemale 700 üle 60aastast. Jaanuari keskpaiga sei-suga oli neist naisi 368 ja mehi 328. Üle 70aastaseid oli 62, üle 75aastaseid 14 ja üle 80aastaseid kümme.Muidugi tasub peagi pärast i-tut-vust inimesega tegelikult kokku saada, et olla kindel, kellega on tegu ja kas klapp igapäevaelus ikka sama hea kui ekraani taga.

Arvutioskus aitab tööd leidaTöötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et olgu tööot-sija 20- või 70aastane, oskus arvu-tit kasutada tuleb kindlasti kasuks. Internetis on palju tööportaale ja sealtkaudu on väga lihtne endale sobivat teenistust leida.Töötukassa statistika näitab, et arvutikoolitused muutuvad just vanemate inimeste seas järjest populaarsemaks. Kui 2010. aastal käis üle 50aastaseid inimesi töötu-kassa arvutikoolitustel 706 ja 2011. aastal 1390, siis möödunud aastal juba 1779 inimest.

tehnika Veebruar 2013 10

Tiina Sarvtiina.sarv@ajaleht.ee

K alju Vaaks (62) töötas aastaid Vil-jandi KEKis bussijuhina, seejärel oli ehitustööline. Praegu peab ta Viljandi haiglas kojameheametit.

Isegi pakaselisel pühapäeval oli mehel keeruline jutuajamiseks aega leida, sest tema päev on toimetamist täis: vara hom-mikul tuli töö juurest läbi minna ja vaa-data, kas kõik on korras, seejärel tõtata Viljandi järve äärde, et elada kaasa pojale, kes võistles uisumaratonil.

Kalju Vaaks elas nii, nagu paljud Eesti mehed – rabas tööd teha, tõmbas suitsu ega öelnud ära ka napsist. Tervisel ei tund-nud erilist häda olevat.

„See oli 2008. aastal. Ehitasime Viljan-dis Leola tänaval Decora kontorit. Tulin koju ja tundsin, et rindu lõi tugev valu. Poeg kutsus kiirabi,” meenutab mees saa-tuslikku päeva.

Kiirabi viis Kalju Viljandi haiglasse, kus valvearst diagnoosis tal infarkti ja saa-tis patsiendi edasi Tartusse.

„Tartus selgus, et mul on neli südame veresoont kinni. Kolm laiendati kohe ära, neljanda pärast läksin hiljem uuesti, üle kolme nad korraga ei tee,” rääkis Kalju.

Alguses tuli tal Tartu vahet sõita õige tihti, nüüd juba harvem. Kokku on tal teh-tud seitse südame veresoonte laiendust, mõnda soont on laiendatud korduvalt.

Mees ise ennast tõsisel haigusel jalust lüüa ei lase: „See on juba tuttav käik, ma ei karda, kunagi pole kartnud. Kui vaja, siis vaja. Mille saatus on määranud, sel-lele kätt ette panna ei saa.”

Pärast haigestumist oli ta tükk aega haiguslehel, seejärel mõnda aega töötu. Kui haigla majahoidja poolteist aastat tagasi ära läks, sai Kalju selle koha endale.

Küsimusele, kas ta raskeid töid teha, näiteks lund lükata jõuab, vastab Kalju, et jõuab küll.

„Pärast infarkti, kui olin kuus kuud haiguslehel, hakkasin kõvasti liikuma: käi-sin ujumas, kõndisin pikki maid ja sõitsin jalgrattaga,” rääkis ta oma mitte just esi-meses nooruses ette võetud elustiilimuu-tusest. Kuna Kaljul on diagnoositud ka diabeet, valib ta tõsiselt seda, mida sööb. Lisaks kannatab ta astma all ja on suitse-tamise maha jätnud.

Kalju tunnistab, et ehitusel töötades oli ta päris kõva napsumees. „Sõitsid komandeeringusse, mis seal õhtul pärast tööd ikka teha oli. Nüüd olen 2000. aastast alates täiskarsklane.”

Kui Kaljult küsida, mis õpetussõnad Tartu tohtrid talle enne koju saatmist kaasa andsid, siis nimetab ta kõigepealt kahte asja: esiteks ei tohi oma haigusele liialt mõelda ega lasta sel enda üle või-must võtta ja teiseks tuleb nii palju liikuda kui võimalik.

Hoidke oma südant, siis hoiab tema teidSüdame isheemiatõbi on raske haigus, mis võib lõppeda infarktiga. Aga ka infarkt ei tähenda kaugeltki alati seda, et elu on lõppenud.

Mõistlik toitumine ning suitsust ja alkoholist loobumine käivad muidugi samuti asja juurde.

Kalju Vaaksi kimbutavatele haigustele mõeldes tuleb tunnistada, et ühestain-sastki jätkuks igapäevaeluga kimpus ole-miseks. Küsin sellele mõeldes, kas tema elu on rõõmus või kurb.

„Elus on kõike, aga rõõmu on ikka roh-kem, iga päev pakub rõõmu,” vastab ta.

Ära jää tuppa norutama

Kalju Vaaksi raviarst, Viljandi haigla kar-dioloog Ester Keba peab eakate südame-patsientide elus äärmiselt oluliseks just suhtlemist ja liikumist.

„Puusad võivad ju valutada ja põlved kanged olla, aga väikese tiiru toe najal saab ikka teha. Peaasi, et ei jääda tuppa nukrutsema,” rõhutab arst.

Läbipõetud infarkt ei ole põhjus voo-disse või tugitooli jääda, pigem vastupidi. Muidugi peab iga asjaga mõistlik olema ja ka füüsilist koormust kavandades arstiga nõu pidama.

Liigesevalu võib muuta kõndimise küll

raskemaks, aga ka see pole põhjus voo-disse jääda.

„Liiges nõuab liikumist,” ütleb arst.On suur õnn, kui inimese kõrval on

lähedased, kes teda toetavad. Paraku ei ole elu kõigiga nii armuline ja on vanu-reid, kes on päris üksi jäänud. Ometi pole toredad inimesed maa pealt kadunud: tuge võib pakkuda sotsiaaltöötaja, kind-lasti olete oodatud kohalikus kirikukogu-duses, raamatukogu üritustel või külama-jas.

Ester Keba ütleb, et pensionieas südant enam uueks ja nooreks ei muuda. Siiski tasub meelde jätta kogenud arsti sõnad selle kohta, et elule ei tohi alla anda.

„On rumal mõelda, et üle kuuekümne-selt, üle seitsmekümneselt või miks mitte ka üle kaheksakümneselt ei pea endast enam hoolima. Ka selles eas peab elama võimalikult tervislikult ja täisväärtusli-kult,” kinnitab ta.

Tänapäeval on nii ühiskonna kui ka meditsiini suhtumine vanemaealistesse muutunud. Nad ei ole vaikselt maha kan-tud kodanikud. Arst toob konkreetse näite.

HOIAKTänapäeval ei ole vanema-ealised enam vaikselt maha kantud kodani-kud.

tervis11 Veebruar 2013

>> lk 12

Pakkumine kehtib

veebruaris hästivarustatud

apteekides.

KaheKahekkoorrdse jõugadse jõuga BiBioo-GGluluccosamine FOosamine FOORTEOR

kuni-20%apteekides

Kõige tõhusam isheemiatõbe raviv ja infarkti ennetav meetod on pärgarterite laiendamine. Kui varem olid sellise prot-seduuri tegemiseks ealised piirangud, siis nüüd tehakse seda vanusele vaata-mata, ka üle kaheksakümneaastastele patsientidele, ja tulemused on head.

Kui siiski on tekkinud infarkt, siis loeb palju kiirus: mida rutem haige inva-siivkardioloogide lauale jõuab, seda ker-gemalt süda infarktist pääseb.

Küsin, kas kaugel metsatalus elaval inimesel on šansse kiiret abi saada.

„Miks ei ole?” küsib arst vastu. „Ta kutsub kiirabi ja see sõidutab ta haig-lasse, kust ta infarktidiagnoosi korral kohe vastavalt elukohale Tartusse või Tallinna edasi saadetakse. Sealsetes haiglates on vastavad arstibrigaadid ööpäevaringses valves.”

Siiski oleks hea korra aastas lasta perearstil oma tervist kontrollida: mõõta vererõhku, teha südamefilm ja vere-proov, mõõtes muude näitajate kõrval ka kolesterooli ja veresuhkru taset. See võib anda tohtrile ohusignaali, et kõik pole korras ja midagi saab ette võtta juba enne, kui asi päris hulluks läheb.

Tervislik toitumine ei ole kallis

Meenub üks aastaid tagasi tehtud interv-juu populaarse toitumisteadlase profes-sor Selma Teesaluga, kes emotsionaalselt hüüatas: „Margariin on salamõrtsukas!”. Lisaks muudele kahjulikele omadustele on see osaliselt tahkestatud rasvu sisal-dav toode juba väikeses koguses märga-tav halva kolesterooli tõstja ja seega otsene infarkti riskitegur. Raha, mille me poest või asemel margariini ostes kokku hoiame, tuleb hiljem arstirohtude eest mitmekordselt välja käia. Enamik pagarisaiakesi, küpsiseid, leht- ja mure-taignaid sisaldab samuti osaliselt tahkes-tatud rasvu ja võib meid infarktile lähe-male nihutada.

Doktor Keba ütleb, et varasema ajaga võrreldes on inimesed oma tervise hoid-misel palju targemad. Ja tervislik toitu-mine pole alati nii kallis.

„Südamesõbralikust toidust rääkides ei saa me kalast üle ega ümber. Soomla-sed armastavad väga räime. Räim pole kallis ja sellest saab tõepoolest teha maitsvaid toite. Väga kasulik on heerin-gas ja soodusmüügist võib vahetevahel ka lõhe või forelli saada täitsa taskukohase hinnaga,” loetleb arst.

Talvel on ületamatu vitamiiniallikas meie oma hapukapsas, kevadeni peavad vastu porgandid, varasuvel valmivad kur-gid, hiljem õunad. Kõiki südamesõbra-likke kodumaiseid aiasaadusi ei jõua üles lugedagi.

Kui inimene on infarkti läbi põdenud, kuuluvad kolesteroolialandajad tema igapäevaste ravimite hulka. Kolesterooli väärtusi vereseerumis tuleb jälgida, et vältida veresoonte lupjumist. Üldiselt arvatakse, et kui üldkolesterool on alla 7, on võimalik seda dieedi ja liikumisega piisavalt langetada.

„Dieet pole mingi lõputu nälgimine ega enesepiiramine, vaid kõik see, mil-lest me enne rääkisime. Hoiduda tuleks rasvasest lihast ja juustust, margariinist, transrasvu sisaldavatest toodetest, viine-ritest ja vorstidest, rasvasest majoneesist ja teistest seda laadi väga rammusatest toodetest. Kanal võiks naha enne söömist

eemaldada. Õnneks on kanamunad kah-julike toiduainete nimekirjast eemalda-tud ja üldse on järjest rohkem kõlamas seisukoht, et mida puhtam ja naturaal-sem on toit, seda tervislikum see on. Nii et killuke praetud liha ei ole talveajal suur patt ja on igal juhul kasulikum kui vorst,” räägib Ester Keba.

Eluviisijutu lõpetuseks ütleb ta, et kindlasti tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholi pruukida üksnes mõõdukalt.

Mis määrab – geenid või elustiil?

Mõni aeg tagasi antud intervjuus ütles kardioloogiaprofessor Rein Teesalu, et südamehaiguste ennetuse häda on sageli see, et see kipub liiga kisaks jääma: kord on kõne all ainult kolesterool, kord suit-setamine jne. Tegelikult mõjustab tervist kogu elustiil.

„Elustiilil on kolm olulist aspekti, mida me saame põhimõtteliselt kergesti mõjutada: suitsetamisest loobumine või sellega mitte alustamine, kehaline koor-mus tervisele vajalikul tasemel ja õige toi-tumine. Viimase puhul tuleb omakorda tähele panna kahte asja. Üks on liiga suur kaloraaž, mis põhjustab ülekaalu, ja teine

Viljandi haigla kardioloog Ester Keba.

Toitumisteadlane Selma Teesalu.

FOTO

: SXC

.HU

FOTO

: ELM

O R

IIG/„

SAKA

LA”

FOTO

: SIL

LE A

NN

UK/

„PO

STIM

EES”

KARDIOLOOG ESTER KEBA SOOVITAB: Hea oleks korra aastas lasta perearstil oma ter-

vist kontrollida: mõõta vererõhku, teha südame-film ja vereproov, mõõtes muude näitajate kõr-

val ka kolesterooli ja veresuhkru taset.

tervis Veebruar 2013 12

toidu koostis, mis peab olema organis-mile soodsas vahekorras.”

Aedviljad on energiavaesed, võimal-dades samas saavutada täiskõhutunde. Need on ka suhteliselt kaaliumirikkad. Evolutsiooni käigus on nõnda kujune-nud, et toidus on kaaliumi ja naatriumi vahekord muutunud naatriumi kasuks (keedusool!). Toit on nii palju muutu-nud, et kaaliumi saamine on vähene-nud. See soodustab aterosklerootilise geneesiga haiguste teket. Nende hai-guste korral kahjustub primaarselt arter, tuiksoon. Edasine oleneb sellest, millises organis tuiksoon kahjustub. Kui kahjustuvad südame pärgarterid, siis tekib stenokardia, infarkt või koguni kardiaalne äkksurm; kui kahjustus tekib alajäsemes, hakkab inimene lon-kama ja lõpuks kujuneb välja gangreen; kui ajus, viib see insuldini jne.

Protsess on olemuslikult üsna ühe-sugune.

Geenidel on oluline roll. Sõltuvalt inimese genoomist on tema reaktsioon keskkonnateguritele erinev. Ka täna-päeval ei ole kõik riskifaktorid teada ega seegi mitte, kuidas neid taltsutada. Isegi inimesel, kes järgib punktuaalselt kõiki arsti korraldusi, võib olla mõni riskifaktor, mis toimib ja mille ärahoid-miseks ta ei ole osanud midagi ette võtta.

Mõõdukas liikumine teeb südamele head. Pildil seenioride tantsurühm.

Selline olukord on siiski pigem erandlik. Teame ju kõik Soome näidet, kus kogu riigis kahanes südame-vere-soonkonna haiguste hulk just tänu elu-laadi muutmisele.

„Soome muutus oli isegi maailma-mastaabis suur. Nad olid kultuurse Euroopa punane latern. Lühikese ajaga parandasid nad oma positsiooni väga tugevalt,” tunnustas professor põhja-naabrite ettevõtmist.

Kui varem öeldi, et inimene on nii vana, kui vanad on tema veresooned, siis nüüd osatakse öelda täpsemalt: ini-mene on nii vana, kui vana on tema veresoonte, eelkõige arterite endoteel. Endoteel on veresoonte ja südame sise-pinda vooderdavate rakkude kiht, mil-lel on organismis mitu tähtsat ülesan-net.

„Tervislik eluviis ja nii mõnedki ravimid aitavad edukalt pidurdada arteriseina struktuursete muutuste arengut, aga ei aita kuigi tõhusalt kaasa juba olemasolevate muutuste taandare-nemisele,” nendib Rein Teesalu mullu Mihkel Zilmeriga kahasse kirjutatud raamatus „Ühiskond, inimene, elukesk-kond”.

Ta toob näite jaapanlaste pikaajali-sest suuremahulisest uuringust, kus tõestati elustiili määravat osa insuldi ja südame isheemiatõve vältimisel.

ÕNNELIKU SÜDAME VALEM

0 3 5 140/90 5 3 00 – ei suitseta3 – kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas5 – viis portsjonit puu- ja/või köögivilja päevas140/90 – ülemine vererõhk alla 140 mmHg, alumine alla 90 mmHg5 – üldkolesterool alla 5 mmol/L3 – halb kolesterool alla 3 mmol/L0 – ei ole ülekaalu, ei ole diabeetik Allikas: www.kliinikum.ee

FOTO

: TAI

RO L

UTT

ER/„

VIRU

MAA

TEA

TAJA

”

3 0õik

m.ee

3

Päris südameaspiriin on maosõbralik!

Atsetüülsalitsüülhape 100 mgTänane ennetus on homne kaitse.

Südameaspiriin Bayerilt!

L.E

E.0

3.20

12.0

110

Müü

gilo

a ho

idja

koh

alik

esi

ndus

: B

ayer

OÜ

Lõõ

tsa

2 11

415

Talli

nn T

el: 6

55 8

565

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

tervis13 Veebruar 2013

SÜDAMELIHASE INFARKTSüdamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab pärgarterite ummistumine.Pärgarterite ummistumiseni viib südame isheemiatõbi, mida põhjus-tavad nende seintesse ladestunud rasvad ja kaltsium, mille tagajärjel tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont nii palju, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks.Isheemiaga kaasneb enamasti tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks. Naast võib haavanduda ja siis ladestuvad tema pinnale vereliistakud. Nõnda tekib tromb, mis võib pärgarteri täielikult sulgeda. Kui tromb sulgeb arteri ja verevool täielikult või suu-res osas lakkab, tekib südamelihase infarkt.

MIDA TEHA?Stenokardiavalu annab tüüpilisel juhul tunda rindkeres keskel (rinna-kutagune pigistus), kuid võib esineda ka laiemal alal vasakul pool rind-keres;Sellega võivad kaasneda iiveldus, higistamine, õhupuudus, nõrkus, pearinglus, südamepekslemine (ebaregulaarne südame töö, „loperda-mine”), erutus, sageli hirmutunne.Katkestage kohe tegevus ja heitke pikali.Kui teil on käepärast nitroglütseriini tablett, pange see keele alla või pihustage ravimit pudelist keele allaOodake viis minutit. Kui valu püsib, kasutage uuesti nitroglütseriini.Kui stenokardia ikka ei taandu, kasutage ka kolmas kord nitroglütse-riini. Kui kodus on aspiriini, võtke ka seda üks tablett.Kui ka nüüd valud ei kao, kutsuge kohe kiirabi või paluge kellelgi end kiiresti lähimasse haiglasse sõidutada. Ärge mingil juhul ise rooli istuge.Mida kiiremini te abi saate, seda tõhusam see on.

Allikas: Eesti kardioloogide selts

ToidupüramiidI PÕHIKORRUSEL ON:8–13 portsjonit teraviljasaadusi ja kartulit päevas:• 4–7 portsjonit leiba, sepikut (1 portsjon

on 1 viil).• 2–3 portsjonit kartulit (1 portsjon on 1

keskmine kartul).• 2–3 portsjonit putru, makarone, hel-

beid, teisi teraviljatooteid (1 ports-jon on 1 dl valmistoodet).

II PÕHIKORRUSEL ON:

2–4 portsjonit puuvilju ja marju päevas: • 1 portsjon on 1 puuvili, 2 dl

marju, 2 dl puuviljamahla või 15 g kui-vatatud puuvilju ja marju.

3–5 portsjonit köögivilju ja kaunvilju päe-vas:• 1 portsjon on 100 g köögivilju toorena

või keedetult, 200 g köögiviljamahla, 80 g keedetud kaunvilju.

III PÕHIKORRUSEL ON:

2–4 portsjonit piima ja piimatooteid päe-vas:• 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima,

jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50 g 10% kohvikoort, 100 g lahjat kohu-piima, 50 g magusat kohupiimakreemi, 50 g piimajäätist või jäme viil juustu.

2–4 portsjonit liha, kala, muna päevas:• 1 portsjon on 1 väike lõik väherasvast

liha, 2 viinerit, 3 viilu vorsti, 5 noaotsa-täit maksapasteeti, 50 g kalafileed, 100 g räime, 25 g soolakala või kalakonservi või 1 muna.

LISAKORRUSEL ON:

2–4 portsjonit suhkrut, maiustusi päevas: • 1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või

moosi, 2 küpsist, 10 g šokolaadi või 150 g limonaadi.

3–5 portsjonit lisatavaid toidurasvu päevas:• 1 portsjon on 1 tl (5 g) rasva, võid või õli,

2 tl (10 g) väherasvast margariini või 10 g pähkleid või seemneid.

www.kliinikum.ee

REKLAAM

tervis Veebruar 2013 14

* Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics

ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST*ON KÕRGE VERERÕHK

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETISTVÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE

KAS KA SINUL?

M3

Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid:

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse

Manseti korrektse paigaldamise kontroll

Mõõtmistulemuse graafi line näitEbaregulaarse südamerütmi näit

2 kasutaja mälu

P rofessor Toomas Sulling on Eesti väljapaist-vamaid kardiokirurge, kes on teinud ligi neli tuhat südamelõikust. Tema kitsam eriala on koronaarkirurgia. See tähendab, et ta tegeleb

peamiselt südant verega varustavate veresoonte hai-gustega, mis on infarkti peamised põhjused.

Doktor Sulling, olete piltlikult öeldes tuhandeid südameid oma peos hoidnud ja elusid päästnud. Kui palju inimesed ise on süüdi, et nad on teie ope-ratsioonilauale jõudnud?

Täpselt on seda raske määratleda, aga üsna sageli, isegi enamikul juhtudel on inimesed haigestumises ise süüdi. Kuigi arstid ei tea kõiki infarkti põhjusi, on eluviisidel veresoonte lupjumises kindlasti üsna määrav osa.

Esimene, millest tuleb loobuda, on suitsetamine. Teiseks tuleb üle vaadata toitumine, loobuda eelkõige liiga rasvasest ja magusast toidust. Kindlasti tuleb kasuks liikumine ja kehakaalu normis hoidmine.

Silma tuleb peal hoida ka teistel haigustel. On väga halb, kui lüüakse käega kõrgele vererõhule ja

jäetakse see ravimata. Seda aga tehakse, eriti kui ini-mene ise mingeid vaevusi ei tunne.

Eriti hoolika jälgimise all peavad lapsest saati olema diabeetikud.

Ka vere kolesteroolisisaldusel peaks silma peal hoidma.

Mis puutub stressi, siis väike stress on teinekord isegi kasulik, muidu muutume liiga laisaks. Ülemää-rane stress mõjub aga halvasti ja sellest tuleks hoi-duda või püüdma seda maandada. Kindlasti mitte alkoholi abil.

Kui me räägime eakatest inimestest, siis on ju nende süda enamasti elumurede ja vale elustiili kahjustused juba kätte saanud. Kas ka sel juhul annab veel midagi ette võtta, et näiteks infarkti ära hoida või vähemalt edasi lükata?Eespool räägitud jutt kehtib ka vanemate inimeste kohta. Kui suitsetamine maha jätta, on sel ikka tervi-sele hea mõju. Parem aeg on küll mööda lastud, aga aitab ikka.

Aastakümneid tagasi, kui ma koronaarkirurgiaga alustasin, oli opereeritava keskmine vanus 49 aastat, praegu on see üle 60 aasta. Kõige vanem patsient on olnud aga 91aastane.

Tahan eakamaid inimesi julgustada. Kui ravimid ei aita, siis võib operatsioon aidata ja elukvaliteeti tunduvalt parandada. Seda ei maksa karta. Me ei kasuta enamasti kunstlikku vereringet, nii et lõikust on palju kergem taluda.

Kui inimene pärast operatsiooni arsti nõuandeid järgib, võib ta keskeltläbi 15–20 aastat päris hästi elada, minu praktikas on rekord isegi 34 aastat.

Esineb ka juhtumeid, kus juba mõne aasta möö-dumisel tekivad uuesti kaebused. Sageli on need tin-gitud paljude nendesamade lihtsate reeglite eirami-sest, millest ma juba rääkisin.

Südame verevarustuse parandamiseks on kaks võimalust: operatsioon või võrgu asetamine kah-justatud veresoonde ehk stentimine. Kumb variant on parem?Sõltub olukorrast. Sondeerimine ja stendi panek on lihtsam, patsient pääseb kiiremini koju ja tööle, aga tagasilöögid tulevad kiiremini.

Mullu lõppesid kolm suurt rahvusvahelist võrd-levat uuringut, mis näitasid selgelt, et enamikul juh-tudel on kirurgiline ravi edukam ja isegi odavam.

Seda, kumb variant valida, peavad kindlasti põh-jalikult arutama kolm arsti – kardiokirurg, invasiivkar-dioloog ja raviarst – ning teavitama patsienti kummagi võimaluse headest ja halbadest külgedest, et haige saaks teha oma otsuse täieliku informatsiooni põhjal.

Valida tuleb see, mis on haigele parim.

Professor: kunagi pole liiga hilja

FOTO

: LIIS

TRE

IMAN

N/„

POST

IMEE

S”

Professor Toomas Sul-ling julgustab kirurgilt abi otsima, kui rohud ei aita.

tervis15 Veebruar 2013

P aidelane Katre Kanal on kukekan-nusega kimpus olnud umbes neli aastat. Tõsi, viimase poolteise aasta jooksul on tal õnnestunud hädale

ajutist leevendust saada. Seda peamiselt apteegist ostetud spetsiaalsete taldade järjepideva kandmisega, jalalaba venita-misega ning mõõduka kontsa kandmisega. „Jalanõudel peavad olema pehmed kan-nad ja jalga ei tohi põrutada,” teab naine nüüd.

Haigus aga on haaranud terve tema perekonna – aeg-ajalt kurdab kannavalu ka Katre kõhna kehaehitusega abikaasa ning aktiivselt sporti harrastav teismeline poeg.

Diagnoosi teada saanuna, otsis naine esmalt abi just rahvaravist. „Süstid on valusad ja need ei garanteeri seda, et kuke-kannus tagasi ei tule ning kirurgid tahtsid kohe lõikusele saata,” põhjendab ta esiva-nemate teadmiste poole pöördumist.

Rahvaravi meetoditest proovis ta joodi, söögisoola ja meekompressi, kuid vaata-mata nädalatepikkusele mähkimisele pol-nud sellest abi. Leevendust tõi kampriõli. „Pärast 10protsendise kampriõli komp-ressi tunnistas laps, et valu on väiksem,” jagas naine kogemusi.

Kirvesilmaga kukekannuse vastu?

Internetist leiab kukekannuse raviks soo-vitusi. Nende sekka nii vanaemadetarkusi kui ka moodsa aja kogemusi. Eesti Apteek-rite Liidu esimees Kai Kimmel kukekan-nust kurtvatele patsientidele rahvaravist rääkima ei hakka, kuid soovitab Venemaal toodetud tiigrisilma kreemi, mis koosneb valdavalt samuti looduslikest komponen-tidest. „Euroopa Liidus tunnustatud ravi-mit kukekannuse raviks pole,” ütles ta.

Kimmel rõhutas, et paljudele rahva-ravi meetoditele pole teaduslikku tõestust. Toimet välistada ta ka ei tahtnud, vaid kor-das vana tõde, mis kehtib ka muus ravis.

Ülekoormus tekitab kannaleluise noka

„Usk ravitoimesse on oluline ravi kompo-nent.” Tema hinnangul ei tasu rahvaravist siiski paari korraga imesid oodata, vaid protseduure tuleb teha nädalaid, et need soovitud efekti annaksid.

Kompressidel on Kimmeli ütlust mööda üldiselt soolade tasakaalu taastav toime. Kõval pinnal harjutuste tegemine, näiteks rullimine on aga massaaži eest ning vereringet elavdav.

Eesti esimene ja seni väidetavalt ainus jalaravispetsialist Kalev Toots rahvaravi meetodeid ära ei põlga, aga konkreetselt ühtki neist ta soovitada ka ei julge. Ta nen-dib, et teatud puhkudel võib tõesti rahva-ravi meetodeist abi olla. „Ülekoormusest tingitud kukekannus lähebki ise ära, kui endaga tegeleda,” kinnitab Toots. Nii võib proovida kirvesilmale toetumist, komp-resse, salve ja jalatalla võimlemisharju-tusi. „Kõik sõltub sellest, kui suur jala deformatsioon on,” selgitas ta.

Esmane kodune ravivahend olgu hoo-pis koormuse maha võtmine. „Jalale tuleb

Kukekannusega kimpus olnud kirjel-davad kannale toetumise hetke põr-guliku valuna, mis ei allu alati valu-vaigistilegi. Kuigi haigus kimbutab ka nooremaid, suureneb risk koos lisan-duvate eluaastatega.

Birgit Itsebirgit.itse@jt.ee

* juulis puhkame

Soodusttuse saamiseeks võtta kaasa

arsti saattekiri, isi, klikku abivahendi kaart,

pensionittunnistus, innvaliidsustunnistu, s.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

VVaaallmmmmiisssstttttaaaammmee iinnnnddddiivvvidduuuauaaaaaaalllsssssseeeeeiidddVV

KKäe-ja jalapproteeseTTugiaparaateTuugikorsetteeMMitmesugusseid ortooseTalllTT atugesidLasste abdukttisoonitooteidOrttopeedilisi jjalatseid

www.ortopeediakeskus.ee

Vastuvõtu koht päev kellaaeg veebruar märts aprill mai juuni august september oktoober november detsember

Tartu, Filosoofi 1 E,T,N,R 9 – 16 K 9 – 18Medicum AS Tallinn, Punane 61, kab 361 N 14 – 16 21 21 18 16 20 15 19 17 21 12

Merimetsa Tervisekeskus Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 K,N 14 – 18

Pärnu Perearstid Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 T 12 – 15 26 26 23 28 25 29 24 22 26 17

Viljandi Tervisekeskus Viljandi, Turu 10, kab 223 N 10 – 13 28 28 25 23 27 22 26 24 28 19

Narva Haigla Narva, Haigla 1, kab 1 T 10 – 12 5/19 5/19 9/23 7/21 11/25 13/27 3/17 1/15/29 5/19 3/17 T 16 – 18 12/26 12/26 2/16/30 14/28 4/18 6 10/24 8/22 12/26 10

Jõhvi Hooldushaigla õhvi, Jaama 34, kab 3 T 10 – 12 5/19 5/19 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 T 13 – 15 5/19 5/19 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Rakvere Polikliinik Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 N 10 – 12 21 21 18 16 20 15 19 17 21 12

Tapa Haigla Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet N 13 – 15 21 21 18 16 20 15 19 17 21 12

Jõgeva Haigla Jõgeva, Piiri 2, kab 7 N 10 – 12 7 7 11 9 13 8 5 3 7 5

Põltsamaa Tervise AS Põltsamaa, Lossi 49, närvikabinet N 13 – 15 7 7 11 9 13 8 5 3 7 5

Valga Haigla Valga, Peetri 2, kab D16 R 10 – 12 22 22 26 31 28 30 27 25 22 20

Võru Haigla Meegomäe küla N 10 – 12

OÜ Uus Koda Võru, Jüri 19a, kab 204 T 10 – 12 12 12 16 14 18 6 10 8 12 10

Põlva Haigla Põlva, Uus 2, tervisetuba T 14 – 16 12 12 16 14 18 6 10 8 12 10

RAVISpordimeditsiini sihtasu-tus pakub kukekannuse raviks ka lööklaine ravi. Tavaliselt tehakse 2–4 protseduuri, 7–10 päe-vaste vahedega, ühe protseduuri hind on 45 eurot. Protseduuriks on vajalik saatekirja olemas-olu.Vastunäidustusi:• kardiostimulaatori ole-

masolu• äge vigastus• liigesproteesid• kasvajad• hüübivushäired• osteoporoos

Allikas: Spordimeditsiini SA

Kukekannuse olulisemateks põh-justajateks peab Eesti esimene ja seni väidetavalt ainus jalaravi-spetsialist Kalev Toots traumat, ülekoormust ja ülekaalulisust.

FOTOD: BIRGIT ITSE

>> lk 16

tervis Veebruar 2013 16

rahu anda ning kodused jalanõud üle vaa-data,” sõnas ta.

Kukekannuse olulisemateks põhjustaja-teks peab Toots traumat, ülekoormust ja üle-kaalulisust. Spetsialisti selgituse kohaselt vajub ka vaid viie lisakilo korral inimese keharaskus tahapoole, mis tähendab, et koormus kandadele suureneb. Kukekannus tekib siis, kui jala pikivõlv deformeerub ehk kandluu vajub allapoole ja hakkab oma loo-mulikku kuju muutma. „Kohad, millele jalg astudes toetub, pole enam siis need, mis need peaksid olema,” täpsustas ta.

Korduvad väikesed traumad aga põhjus-tavad kannal sidekirme vigastust, seal võib tekkida põletik ehk fastsiit. Luunokk ehk kukekannus tekibki põletiku tagajärjel, sest põletik põhjustab luu vohamist, aga põletik ise valu ei pruugi teha.

„Valutab küll, aga katsudes ei saa päris täpselt kätte, millisest kohast,” kirjeldab Toots esmaseid sümptomeid. Nii juhtubki, et põletikuvalu võib segamini minna tavalise ülekoormusest tingitud valuga.

Üsna kindel võib kukekannuse tekkimi-ses olla siis, kui kand hakkab valu tegema sisekülje äärelt, sealt, kus pikivõlv peale hak-kab. Kukekannusele on iseloomulik ka see, et valu tugevneb tasapisi ja vahepeal võib sootuks kaduda.

Suuremat tähelepanu peaksid oma jal-gade tervisele pöörama nende elukutsete esindajad, kes on päevast päeva jalgadel. Näiteks juuksurid, õpetajad, mõned liinitöö-lised. Neil võib kukekannus olla pikaajalise ülekoormuse tagajärg.

Ravitald Apollo sisemusest

Seda, et kukekannus on vanemaealistel üsna sage haigus, kinnitab ka Kalev Toots. Samas allub see üldjuhul hästi ravile, milleks on spetsiaalsed tallatoed ja kannapadjad. Eesti Ortoosikeskus valmistab neid kosmosemater-jalist. „Samast materjalist oli tehtud Apollo sisemine vooderdus,” teab Toots rääkida.

Materjal on katsudes elastne, aga ei ole kumm ega plastik. Keskuse Tallinna tagatoas on laual kümneid tallatugesid, igaüks eri kujuga, värvikombinatsiooniga ning kõik kel-

legi jaoks konkreetselt valmistatud, lähtuvalt inimese jala probleemist.

Toots toob riiulist ühe helekollase talla-jäljendi, millel kanna all tumesinine pad-jand. Tavalisest ortopeedilisest tallast eris-tab seda just kannaalune kõrgend. „Neid taldu tuleb raviks kanda vähemalt kaks kuud, kuid mitte kauem kui kolm kuud,” juhendab ta. Jalaravi spetsialisti hinnan-gul aitavad korralikud tallad kanna defor-matsiooni peatada ja jalavõlvi normaalse asendi taastada. Kõrgema riskiteguriga on ka need, kelle jalavõlv on loomulikult kõrge. „See on aga pärilik,” toob Toots välja põhjuse, miks kukekannus esineb põlvkon-niti.

Jaekaubanduses olevaid või lihtsamaid, nahkseid nn ortopeedilisi taldu ta kukekan-nuse raviks ei soovita. „Need pole iseenesest halvad, aga neid võiks hakata juba lapsepõl-ves kandma, sest need on pigem ennetavad ning nendega kukekannust ravida on väga raske,” märkis Toots.

Ka ei tohiks ravitaldu kandes kõrgetel kontsadel ringi kablutada, vaid sobiva jala-nõu konts ei tohi naistel olla kõrgem kui neli sentimeetrit. „Kõrge kontsaga käies on ka spetsiaalsed kannapadjad täiesti mõttetud, sest jalg ei saa puhata. Raskuskese läheb küll mujale, valu ajutiselt taandub, kuid jalg pole ikkagi õiges asendis ning kannavalu võib asenduda pöiavaluga,” toonitab Toots õigete jalanõude olulisust.

Kannapadja puhul on Tootsi arvates kont-sadest üldse targem loobuda, sest kannapadi lükkab nagunii keharaskuse ettepoole ja isegi normaalse kontsa puhul võib tulemus ravi asemel olla hoopis liigeseid kahjustav.

Kui jalataldadega ravi ei aita, siis järg-mine ravimeetod on süstid, mis peaks luulise noka ära lahustama.

Operatsioon kukekannuse eemaldami-seks pole üldjuhul põhjendatud, kinnitab jalaravi spetsialist. See on näidustatud juhul, kui taldadest ja süstist pole abi olnud või mingil põhjusel süst ei sobi.

Mõningal juhul kasutatakse kukekannuse raviks ka lööklaineravi, kuid Kalev Toots hoiatab, et seegi võib olla valus ning ei pruugi kõigile sobida.

KESKUSEesti Ortroosikeskus• Tallinn, Türi tn 6• Vastuvõtt Viljandi

haigla Taastusravi osakonnas 22.02.; 22.03.; 26.04. kl 10–14.

• Pärnus Mai perearsti-keskuses 15.02.; 15.03.; 19.04.

• Vastuvõtud toimuvad ka Narvas ja Kärdlas.

Vastuvõtt 13 eurot.Kannatoed maksavad 16, ravitallad 52 eurot.

Pöördumiseks Eesti Ortoosikeskusse Tallin-nas või maakondlikel vastuvõttudel Viljandis, Pärnus, Narvas ja ka Hiiumaal pole röntge-nipilti vaja kaasa võtta, sest vajaliku diagnos-tika saab teha koha-peal. Isikliku abiva-hendi kaardi taotlemi-seks on vajalik pere-arsti tõend.

Allikas: Kalev Toots

Plantaarfastsiit ehk kukekannus Plantaarfastsiit on talla all asuva paksu fastsia ehk sidekirme põle-tik. See on kõige sagedasem kanna ja talla valu põhjus. Haiguse tagajärjel tekib sideme kinnitusko-hale kandluule väljaulatuv luunokk ehk kukekannus. Raviks kasuta-takse valu vähendavaid ravimeid, jala koormuse vähendamist ja talla all kantavat kukekannust kaitsvat tuge.Plantaarfastsiidi korral valu kanna keskosas süveneb seismisel, tre-pist üles minekul, kõndides ja joostes ning leevendub rahuole-kus. Tavaliselt on valu tugev ka kõndimist alustades, eriti hommi-kuti. Väliselt ei ole kand ega tald tavaliselt muutunud.

RiskiteguridPlantaarfastiiti esineb sageda-mini meestel ja haigestumine sageneb seoses vananemisega. Riskiteguriteks on lampjalgsus ja ka kõrge tallavõlv, jala vale asend käimisel, ülekaalulisus, jalgade ülekoormus (pikaajaline käimine ja seismine, jooksmine) ning hal-bade (liiga õhuke tald, liiga kõrge konts) taldadega jalatsite kasuta-mine.

Ravivõimalused• Võimalikult palju puhkust.• Koormust haigele kohale vähen-

davad spetsiaalsed padjakestega tallad ja ortopeedilised jalatsid.

• Sidekirme lühendamise vältimi-seks teha venitusharjutusi. Ravi võib kesta mitu kuud kuni aasta.

• Tavaliselt kaovad vaevused peale valuvastase ja koormust vähen-dava ravi kasutamist ning ka kirurgiline ravi on enamasti edu-kas. Operatsiooni käigus põleti-kuline fastsia eemaldatakse.

Ennetamine• Hea tallaga jalatsite kasutamine,

eriti sportides ning pikaajalist seismist ja kõndimist vajava töö korral.

• Vältida kõva pinnaga põrandaid (vajadusel võib jalgade alla ase-tada paksema kummimati).

• Vältida ülekaalu. Teha jalalabale venitusharjutusi.

Allikas: inimene.ee

Jaekaubanduses olevaid või lihtsamaid, nahkseid nn ortopeedilisi taldu jala-ravispetsialist kukekannuse raviks ei soovita. Kukekannuse ravitallal on kannaalune kõrgend. Neid taldu tuleb raviks kanda vähemalt kaks kuud, kuid mitte kauem kui kolm kuud. See aitab kanna deformatsiooni peatada.

Kukekannuse röntgenülesvõte.ALLIKAS: TÕSTAMAA TERVISEKESKUSE

KODULEHT

tervis17 Veebruar 2013

Rahvaravi soovitused kukekannuse arstimiseks• Määri kand nuuskpiiritusega sisse, pane tugev klaaspudel maha (ise istu) ja rulli seda päevas mitu korda kanna all (nt telekavaatamise ajal). Valu kaob umbes nädalaga, nüüd juba üle 10 aasta möödas ja kannad siiani korras.

Eesti Apteekrite Liidu esimees Kai Kimmel: Olen kuulnud ka, et nuuskpiiritust ja joodi tuleb vaheldumisi määrida. Patsiendid on tagasiside korras öelnud, et hommikul tuleks määrida joodi ja õhtul nuuskpiiritu-sega. Teaduslikku põhjendust sellele mui-dugi pole.

Klaaspudelil on masseeriv toime, mis oma-korda elavdab vereringet ning kerge surve võib aidata ka luulise moodustise taandumisele kaasa.

• Nn 40 nelgi tee. Pane õhtul väikese klaasi sisse üks nelgitera ja vala peale umbes 100 ml kuuma vett. Vedelik joo hommikul ära. Järgmisel õhtul lisa vanale terale uus juurde ja taas vesi peale ja hom-mikul joo. Niimoodi 40 päeva ja lõpuks 40 nelgitera. Kui tundub vastik, hoia igaks juhuks midagi head peale juua.

Kai Kimmel: Sellisest meetodist kuulen esimest korda. Nelgiõlil on küll desinfitseeriv ja lõhna eviv toime, kuid üldiselt kasutatakse nelki välispidiselt. Samas on nelgil bakteritsiidne toime, mis võib ravida ka põletikku.

• Võta üks munakollane ja üks supilusikatäis mett. Sega hästi ja aseta külmkappi. Õhtul leota jalgu sooja vee vannis, lisa vähehaaval kuumemat vett – nii tuliseks, kui kannatab. Pärast vanni kuivata jalad hoolikalt ja määri munakollase ja mee seguga. See-

järel võib kergelt elastiksidemega kinni siduda, aga kindlasti pärast vanni jalga villased sokid. Pärast protseduuri oleks hea kohe magama minna. Nii tuleks teha neljal õhtul järjest.

Kai Kimmel: Igasugune soe vann elavdab vererin-get ja toob rakkudesse rohkem hapnikku. Mesi

aitab jällegi tasakaalustada soolade sisaldust organismis. Organismist eralduva vee ja higiga väljuvad ka need liigsed soolad, mis põletikku tekitavad.

• Seakamara kompress: seakamaral tuleb pekine osa ära lõigata, panna ümber kanna ja

rätikuga kinni siduda. Nii tuleb teha mitmel õhtul järjest.

Kai Kimmel: sama toime, mis meelgi – aitab väl-jutada organismis olevate liigsete soolade hulka.

• Põldosja kompress. Korja põldosja ja kalla sellele keev vesi peale. Mitte palju, aga nii, et osjad ära katab. Lase tõmmata, kuni segu on parasjagu soe, et kannatab jalale mähist teha. Võib ka ainult vede-likku panna. Kompress võiks jalal olla terve öö ja mitu õhtut järjest.

Kai Kimmel: Siin annab ilmselt efekti soe mähis. Põldosja kasutatakse seespidiselt liigse vedeliku organismist välja viimiseks. See on diureetikum.

• Kukekannusest saab lahti, kui astuda kannaga kir-vesilma peale. Pista kirves sügavkülma ja kui see juba härmas on, hoia kannusel või astu selle kohaga külmanud kirvele. Hoia seal, kuni kirves jalaga sama soe. Ikka mitmeid kordi ja (päevi) tuleb teha. Pärast hõõru lahjendatud söögiäädika lapiga üle. Nii „hävi-

tati” ikka kukekannuseid ja havi hambaid ka.Võib ka kirve põrandale panna ja jalga tasakesi

sellel liigutada.Kai Kimmel: Seda olen ma ka varem kuulnud

(naerab) ja tean ka, et seda kõike tuleks alustada kahaneva kuu ajal. Aga ilmselt on ka sel kirvesilmal masseeriv toime, mis aitab seda kõrgemat luulist kohta ära lõhkuda.

• Naabrinaise soovituse peale muretsesin endale pisikese palli, umbes pool tennispalli läbimõõdust. Telekat vaadates ja muid istumistöid tehes veereta-sin seda kanna all. Tundsin, kuidas kanna keskkohas oli valus koht, mis palli all krõmpsus. Niiviisi mitu kuud. Tasapisi jäi valu nõrgemaks.

Kai Kimmel: Massaaž kindlasti aitab sümptomeid leevendada ja kui olukord pole väga hull, siis võib ka kukekannusest sel moel lahti saada.

• Kukekannus on puha ainevahetuse häire ehk tege-mist soolade/mineraalide ladestumisega. Kukekan-nus tuleb lihtsalt ära lahustada, muidu jääbki end meelde tuletama. Lahustamiseks sobib hästi rohke ja veel rohkem kurgi söömine. Kurki tuleb süüa soolata ja muude lisanditeta. Eks kõlbavad ka teised vesised aed- ja puuviljad, nagu arbuus. Võib juua ka hästi tihti paljast vett väikeste portsudena või värskekapsa mahla. Kui magu kannatab, ka sidruniga vett.

Kai Kimmel: Nii podagra kui ka kukekannus on põletikud, kus organismis on soolasid liiga palju ladestunud. Podagra puhul kogunevad liigestesse kusihappe soolad. Joomine ja sel moel liigsete soo-lade väljutamine on kindlasti omal kohal. See puhas-tab organismi.

Avastas Blue Berry tabletid«Ostsin apteegist Rootsi Blue Berry

Blue Berry

tan Blue Berry

Parem nägemine tähendab paremat elu!

Originaalne Rootsi Blue Berry tablettRootsi Blue Berry

Blue Berry tabletis

Blue Berry

Blue Berry

Nägemise muutused

Kust saab osta Blue Berry tablette?

Blue Berry

www.newnordic.ee.

Kas teil on küsimusi?

www.newnordic.ee.

Originaalne Rootsi tablett silmadele«Armastan väga lugeda, kuid palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad «jooksma». Nüüd olen aga väga õnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid,» jutustab Kathy.

Tugevad silmad – hea nägemine

Kas teie nägemine on hea?Silmad kipitavad sageli, esineb pisaratevoolu Võrreldes varasemaga näete hämaras või pimedas halveminiKauem lugedes hakkavad tähed jooksmaSilmad on ereda valguse suhtes tundlikumadKaugemal olevaid asju või objekte ei näe selgelt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, võib teie nägemine olla nõrgenenud.

REKLAAM

tervis Veebruar 2013 18

Digiretsept – korduma kippuvad küsimused

Miks apteeker küsib digiretseptiga ost-jalt dokumenti?Digiretseptiga ravimite väljaostmiseks peab patsient esitama kehtiva isikut tõen-dava dokumendi. Et retseptid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid (andmeid ini-mese terviseseisundi kohta), ei piisa sel-lest, kui ostja ütleb isikukoodi. Ilma doku-mendita puudub apteekril õigus ravimeid digiretsepti alusel väljastada. Rohumüüja kohustus on jälgida, et välja kirjutatud ravim jõuaks õige inimese kätte. Seega pole dokumendi küsimine mitte apteek-rite kius, vaid väga põhjendatud ja lausa seadusega reguleeritud kohustuslik tege-vus.

Vahel tekib aga vajadus osta retsepti-ravimeid teisele inimesele. Selleks peab ostja apteekrile esitama enda kehtiva isi-kut tõendava dokumendi ning ravimit vajava inimese isikukoodi. Kindlasti ei ole tarvis kaasas kanda kellegi teise doku-menti. Piisab, kui isikukood apteekrile lihtsalt öelda. Sama kehtib ka lastele kir-jutatud digiretseptide puhul.

Miks ei anna apteek infot digiretseptide kohta telefoni teel?On esinenud juhuseid, kui apteeki helista-nud patsient soovib infot oma digiretsep-tide kohta. Telefoni teel pole apteekril õigust sellist infot väljastada, sest iga ret-sept sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Telefoni teel pole võimalik kontrollida, kas helistaja on seesama isik, kellele retseptid on välja kirjutatud.

Kuidas kontrollida oma digiretsepte?Patsient saab vaadata oma digiretsepte portaali www.eesti.ee kaudu (E-teenused —> Kodanikule —> Tervis ja tervisekaitse —> Retseptid). Portaali saab siseneda IDkaardi, mobiil-ID või internetipanga paroolidega. Sealt saab näha kõiki välja kirjutatud retsepte ja nende kehtivus-aega. Samuti on nähtavad retseptid, mille arst on tühistanud, ning ka need retsep-tid, mille alusel on ravim juba välja oste-tud.

Hea ülevaate olemasolevatest retsep-tidest saab ka apteekri käest, kes pat-siendi dokumendi alusel võib digiretsep-tikeskusest aruande retseptide kohta välja trükkida.

Mida veel peaks digiretseptist teadma?Ükski digiretsept ei pikene automaatselt. Kui kõikide retseptidega on ravimid välja ostetud või kui retsepti kehtivusaeg on möödas, tuleb tohtrilt uus küsida.

Digiretsepti kehtivusaeg on sarnane paberretseptile – nii-öelda ühekordne ret-sept kehtib kuni 60 ja korduvretsept kuni 180 päeva. Kui digiretsepti kehtivusaeg möödub, muutub see apteekrile nähtama-tuks. Samuti ei näe apteeker juba varem välja ostetud retsepte.

Digiretsept pole seotud konkreetse apteegiga. Sellest hetkest, mil arst on ret-septi koostanud ja kinnitanud, on see näh-tav kõikides apteekides üle Eesti.

Digiretsept on individuaalne. Lapsele mõeldud ravim on välja kirjutatud ikka lapsele, mitte lapsevanemale.

Võrreldes paberretseptiga on digiret-septi kasutamine tegelikult lihtne ja mugav. Seda eriti patsientidele, kes võta-vad korraga mitut ravimit. Ainus asi, mida ei tohi apteeki tulles unustada, on isikut tõendav dokument.

Kui teil on rohkem küsimusi digiret-septi kohta, siis pöörduge julgesti lähi-masse apteeki.

Anu HoopAnnelinna Prisma Südameapteegi juhataja-proviisor

Digiretsept sai kolmeaastaseks. Paljud apteegikülastajad on sellega kindlasti juba tuttavad ning rohelist värvi paberre-tsept hakkab unustuse hõlma vajuma. Kuid hoolimata kolmest aastast, mil digi-retsept on kasutusel olnud, tekib sellega seoses endiselt küsimusi.

Anu Hoop

FOTO: LIIS TREIMANN/„POSTIMEES”

Pensüstli korrektne kasutamine Eemaldage nõelalt steriilne paberkate ja kinnitage nõel kergelt surudes ning

keerates koos katetega pensüstlile. Seejärel eemaldage väliskate, kuid ärge seda ära visake. Nõel tuleb pensüstlile kinnitada otse, mitte nurga all.

sisekate. Enne süsti tuleb alati teostada ohutustest, et kontrollida, kas nõel on

õigesti paigaldatud ja läbitav, samuti õhumullide eemaldamiseks. Ohutustesti tegemiseks keerake annusevalijaga 2 Ü, seejärel tõstke süstevahend suunaga ülespoole, koputage sõrmega paar korda, et võimalikud õhumullid tõuseksid üles ja vajutage süstimisnuppu. Ohutustest tuleb teostada enne igat süstet. Jälgige, et nõela otsast väljuks tilk ja näit annuse aknas liiguks nulli. Insuliinitilga mitteilmumisel tuleb ohutustesti korrata, et olla kindel insuliini

kättesaadavuses.

Kui tilka ei teki nõela otsa ka testi kordamisel, siis kinnitage süstlile uus nõel ja korrake tegevust algusest peale. Pärast insuliini süstimist asetage nõelale nõela välimine kate ning eemaldage

pensüstlilt kasutatud nõel. Ohutu nõela eemaldamine on vajalik soovimatu nõelatorke vältimiseks. Järgmist süstekorda alustage uue nõela kinnitamisega, korrake nimetatud

tegevusi ja nõudeid nõela kasutamisel. Kasutage igaks süsteks uut nõela.

Pensüstli nõelad

Tervetel inimestel sõltub insuliini sekretsioon nende versuhkru tasemest. Iga kord, kui me sööme tõuseb meie veresuhkru tase ning kohe algab pankreases insuliini tootmine, et normaliseerida paari tunni jooksul kõrgenenud veresuhkru tase. Diabeetikutel, kelle kõhunääre ei tooda enam piisavalt insuliini, on vaja insuliini süstida. Insuliini süstitakse naha alla. Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima.Tänapäeval

kasutatakse insuliini süstimiseks valdavalt pensüstlit ehk pen’i. Erinevate insuliinide süstimiseks on saadaval erinevad pensüstlid: nii korduvkasutatavad kui ka ühekordsed eeltäidetud pensüstlid. Insuliini saab osta apteegist 100-protsendilise soodustusega ning alates selle aasta jaanuarist said ka pensüstli nõelad 90-protsendilise soodustuse.

Diabeet ehk suhkurtõbi on haigus, mille korral on veresuhkur normist kõrgem. See on tingitud nii insuliini toime vähenemisest kudedes kui ka insuliini vähenenud eritumisest kõhunäärmest. Tegemist on ühe levinuma haigusega maailmas ning sellesse haigestumus üha kasvab.

1. tüüpi diabeet kuulub haiguste rühma, mida nimetatakse autoimmuunhaigusteks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab ka organismi ennast. Diabeetikud vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates insuliini, mille ülesandeks on viia verest suhkrut rakkudesse, et varustada organismi energiaga.

2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Täna puudub veel ravim, mis raviks diabeedist terveks, kuid on olemas tõhus ravi, millega saab hoida veresuhkrut kontrolli all. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Märgataval osal 2. tüüpi diabeetikutest ei ole võimalik teatud aja möödudes enam tablettraviga haigust kontrolli all hoida ning raviskeemi lisatakse insuliinravi. Diabeetikud saavad elada aktiivset ja tervislikku elu, vältides tüsistuste teket. Hea diabeedi kontroll tähendab, et tuleb hoida oma veresuhkur võimalikult normilähedal. Loe lisaks: www.diabeet.ee

MIS ON DIABEET?

Miks inimesed peavad insuliini süstima?

Nõuanne: Kuidas süstida insuliini korrektselt?

Agnes AntonDiabeediõdeTartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogia osakond

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, telefon 627 3488

Meditsiiniseade. Vajadusel küsi nõu arstilt või apteekrilt.

Lugeja teadlikkust aitab tõsta

ÜHEKORDSEKS KASUTAMISEKS

Sagedasemad probleemid pensüstliga

Kõige sagedasemad probleemid, kui patsient pöördub mittetöötava pensüstliga apteeki või diabeediõe kabinetti, on valdavalt seotud nõela deformeerumise või ummistumisega. Selle põhjuseks pole mitte viletsa kvaliteediga nõelad, vaid nõelte väärkasutamine. Sellisel juhul ei saa süstenuppu alla vajutada ning kui selleks rakendatakse lisaks jõudu, võib süstevahend muutuda kasutuskõlbmatuks või isegi murduda. Põhjuseks on tavaliselt ühe nõela korduvkasutamine. Olukorda on peamiselt põhjendatud sellega, et apteegist antakse kaasa ühe karbi kohta viis nõela ning see tekitab valearusaama, et üks nõel on ette nähtud ühele süstlile. Tegelikult tuleb enne igat süsti panna pensüstlile uus nõel. Selleks tuleb apteegist nõelu juurde osta.

elu

XXI sajandit peetakse üksildaste sajan-diks. Kui noorte inimeste puhul on see vaba valik ja üksindus pole nende jaoks probleem, siis pensionipõlve pidavale see-niorile võib üksindus olla väga raske taluda.

Millest on üksikute sajand alguse saa-nud?Tõepoolest – nn üksikute sajand on muu-tunud juba ülemaailmseks terminiks, ning nii üllatav kui see ka pole, ei seostu see ainult seenioridega, vaid üha enam noore elujõulise ja parimas pereloomise eas oleva põlvkonnaga. Tänaste 30ndates aas-tates inimestega, kel küll on suur tutvus- ja sõpruskond, on sotsiaalselt väga aktiivsed, kel isegi ei puudu oma seksuaalpartner, kuid kes ikkagi eelistavad elada üksinda ning järjest süveneb trend, et teadlikult ei muretseta ka lapsi. See, aina rohkem ene-sekesksemaks muutuv elustiil ja ühe-ini-mese-leibkonna mudel, on silmatorkav trend eriti linnanoorte seas. Järjest suure-neb üllataval kombel noorte üksinda ela-vate meeste arv ning see annab alust arvata, et samas eas naised on pigem sund-seisus, kui et nad nii väga ise tahaksid üksinda elada.

Seda põlvkonda kimbutab üksilduse-tunne mitte ainult seenioripõlves, vaid eas, kus see tunne peaks olema täiesti võõ-ras. Selle probleemi kõige ilmekam tun-nus on enda „haakimine” sotsiaalsetesse suhtlusvõrgustikesse (Facebook, Twitter, blogid), et luua endale illusioon pidevast ümbritsetusest sõpradega, tunda end mitte üksijäetuna, pidevalt vajalikuna ja mitte unustatuna.

Karta on, et seda põlvkonda puudutab üksildus tänasest seenioride põlvkonnast märksa valusamalt, sest neil kas puudub täiesti tõelise läheduse ja püsiva partner-luse kogemus või on see nii napp, et sel-lest ei piisa tõeliste sõprussuhete ja lävi-mise kestma jäämiseks ka aastate pärast. Samuti on probleem, et need n-ö maailma-

avarustes laiali olevad sõbrad ei võimalda reaalseid kokkupuuteid, ehedat suhtle-mist, millegi koos tegemist ehk siis seda, mida me inimsuhetes tegelikult hindame ja vajame.

Inimesel, kel on aga perekond, on püsi-vate, ja valdavalt ju ikka positiivsete emot-sioonide allikas alati olemas ja tugi käe-pärast võtta. Samuti on petlik arvata, et töökollektiiv, kuhu me nagunii ei kuulu igavesti, suudaks võrdväärselt asendada emotsioone, mida saab anda üksnes lähe-dussuhe.

Kunstnik Ilon Wikland tõi hiljuti välja veel ühe üksildusest puudutatute siht-rühma – lapsed – ja kutsus kõiki üles nen-dega rohkem rääkima, neid kuulama ja koos olema. On ju tõsi, et meie lapsed on sukeldunud arvutimaailma, nende päevad on täis küll kõikvõimalikke huviringe ja trenne – ei saa öelda, et neil tegevust poleks – kuid kui palju nendega tegelikult koos ollakse, nende mõttemaailma, tege-likke huve, läbielatust ja mõtetest teatakse ja osa saadakse? Vähe on vanemaid, kes käe südamele pannes võiksid öelda, et nad seda piisavalt teevad. Põhjus, miks ma seda kõike antud kontekstis räägin on see, et rõhutada: üksindus ja üksildustunne ei ole seotud ainult seenioridega, kes aktiiv-sest elust veidi kõrvale on tõmbunud, vaid puudutab tänapäeval kõiki vanusegruppe.

Miks ja millest üksindustunne üldse tekib?Peamine põhjus, miks just seenioridele üksindus (see on eelkõige füüsiline üksi-

Kuidas enesega hak-kama saada, kui miski ei paku enam rõõmu? Kui töökohustusi pole, lapsed läinud, abikaasa ajab oma asju taevas-tel teedel, üksindus- ja kõrvale jäetuse tunne võtab maad. Psühho-loog Riina Luik annab nõu, mida peaks ette võtma, et oleks taas midagi, mille üle rõõ-mustada.

Eve Rohtlaeve.rohtla@ajaleht.ee

olek) ja üksildus (üksinduse psühholoogi-line tajumine ja sellega kaasuvad emot-sioonid) nii raske on, tuleneb sellest, et paljude eakate jaoks ongi füsioloogiline vananemine eelkõige psühholoogiline, mitte bioloogiline probleem. Oma keha vananemise, eakusega kaasnevate hai-guste ilmnemise, suutlikkuse vähenemise ja muuga me harjume tasapisi, need ei ilmne üleöö.

Kuid üksildus- ja tühjusetunne võivad just nii, üleöö meie ellu tulla: ühel päeval ei pea enam tööle minema, lapsed lahku-vad kodust ja loovad oma pere, lapselap-sed on kaugel ära või pole nendega head kontakti, kaotame elukaaslase. Selle kõi-gega kaasneb paljude asjade muutumine meie elus ning meie argitoimetuste sisu ja mõte saab tõsise hoobi. See ei ole kerge, ja uue olukorraga harjumine võtabki aega.

Teravalt tajutakse üksindust ja üksil-dust seejärel, kui ollakse jäänud pensio-nile. Kaob see sotsiaalselt turvaline ring inimestest, kellega end tööl käies sidunud olime ja töö, mille läbi saadakse olla osake sellest, mis ühiskonnas toimub. Kolleegid peegeldavad meile, kes me oleme, kas me oleme hinnatud ja kas meid vajatakse. Teine, märksa tugevama psühholoogilise ja emotsionaalse mõjuga moment on see, kui meie kõrvalt kaob meile lähedane ja kallis inimene, kellega ollakse kokku kas-vanud, harjutud tegema kõike koos, jagama oma elu. Enamasti tajutakse seda kui „oma poole mina kaotamist”, mis mõis-tagi on väga raske üleelamine, kuid siiski ületatav.

Psühholoog: üksinduse peletamalgab soovist seda teh

Psühholoog Riina Luik soovitab üksinduse tõr-jumisel alustada iseen-dale tunnistamisest, et tahan midagi muud, kui kodus istuda ja norutada. Väga oluline tema sõnul on selles füüsilisel koormusel. Jalutuskäigud, saunas-käik, ujumine, võimle-mine – see võib olla suur ettevõtmine, kuid pakub alati hea enese-tunde ja rõõmsa meele.

Veebruar 2013 20

FOTO

: ELM

O R

IIG/„

SAKA

LA”

elu

mine ha

Eakad inimesed ise ütlevad, et suureks probleemiks polegi alati mitte füüsiline üksindus, see võib isegi meeldida – elada omatahtsi, omas elurütmis ja harjumus-tega, vaid just emotsionaalsete suhete puudumine, mida see endaga sageli kaasa toob.

Samas tahan rõhutada, et füüsiline üksindus (abikaasa kaotus, sõprade järjes-tikune lahkumine, elukoha muutus, töö-kollektiivist lahkumine, huviringist loobu-mine jmt) ei too automaatselt kaasa üksil-dustunnet, vaid sõltub eelkõige inimese isiksuseomadustest ja eluhoiakust. See, kes on oma loomult kogu aeg olnud opti-mistlik, teotahteline, seltskondlik ja ühis-kondlikult aktiivne, ei lase end sellest kõi-gest heidutada, vaid leiab alati oma päe-vadele täidet ja on suuteline looma uusi kontakte.

Paratamatult toovad aga eelnimetatud muutused enesega kaasa sotsiaalse depri-vatsiooni ehk isolatsiooni, mis avaldub psüühilis-emotsionaalsete sidemete hõre-nemises ja nende kvaliteedi muutumises. Üks olulisemaid aspekte, mida me läbi töö, aktiivse suhtlemise ja ühiskonnaelus kaasa löömise kogeme, on meie enesehin-nang. Selle põhitelje moodustavad neli tugevat tala: mina kui lapsevanem, mina kui partner, mina kui kolleeg, mina kui sõber. Kujutage nüüd ette, et mingil het-kel need kaovad või hakkavad üksteise järel välja langema: teie lapsed on suured ja nende kasvatuses te enam midagi muuta ei saa ning võib-olla ei soovita teie osalust nende tänases elus, teie kaasa on

lahkunud, te ei tööta enam ja sõpradering järjest aheneb. Kaoks nagu võimalus peeg-lisse vaadata, et teada, kes sa oled, iga päe-vaga väheneb võimalus, et keegi sind tun-nustab ja kiidab, et sa tajud oma vajalik-kust ja olulisust.

Kuidas üksildusest tulenevaid prob-leeme ära tunda?Üksindus ja üksildusega kaasnevad reakt-sioonid on individuaalsed ja sõltuvad nii inimese närvisüsteemi tüübist, tema ise-loomust, elukogemusest ja emotsionaal-sest intelligentsusest. On kaht liiki muu-tusi, mida see esile kutsuda võib: psüühi-lised ja füsioloogilised.

Psühholoogilises plaanis on kergema-teks ilminguteks meeleolu langus, nukrus, hüljatusetunne, langenud tahtetus. Tõsi-sematel juhtudel aga masendus, ärevus, sisemine pinge, rahutus või koguni enese-tapumõtted. Kostma hakkavad mõtted: kellele mind, vanainimest üldse vaja on, elu on olnud mõttetu.

Füüsilisel tasandil saab mõjutatud vegetatiivne ja hormonaalne süsteem, mida omakorda tugevalt mõjutavad kas negatiivsed emotsioonid või piisavate positiivsete emotsioonide puudumine. Nii hakkabki n-ö jupsima tervis – kroonilised haigused ägenevad, nakatutakse kerge-mini ja põetakse haigusi raskemini. Võib juhtuda isegi, et soovitaksegi haige olla, või räägitakse sageli ära suremise juttu, et pälvida lähedastelt mingitki tähelepanu.

Kõik see peaks lapsed ja lähedased valvsaks tegema. Kui oma tuju tõstmisega ei tegeleta ehk siis ei võeta midagi ette, et leida ja kogeda uusi positiivseid emot-sioone, võib olukord muutuda üsna keeru-liseks. Kuigi tihti armastatakse öelda, et küll aeg kõik haavad parandab, on tõde selles, et eelkõige tuleb endal selle nimel pingutada ja aja jooksul, kui me seda teeme, need haavad tõesti paranevadki.

Millest see tuleneb, et pika elu elanud inimene, kel reeglina ju on, mida elus ette näidata, niisuguse madala enese-hinnanguni jõuab?Siin võib olla palju põhjusi, kuid üks neist on kogu oma eluperspektiivi nägemine, sellele tagasi vaatamine, mille puhul võib näida, et kõik oluline on juba kas tehtud, olnud või lootusetult käest libisenud.

Elukaar jaguneb üldjoones kolmeks: nooruses on meie mõtted ja püüdlused seotud tulevikuga, ja just see annab meile õnnetunde – teadmine, et kõik on veel ees, ja isegi kui eksime, on meil piisavalt aega, et teha vigade parandust. Unistada, teha tulevikuplaane, fantaseerida – mis võiks veel toredam olla. Keskeas asutakse oma unistusi realiseerima, saavutame edu, kogeme tunnustust, saame selge ettekuju-tuse sellest, kes me oleme, kellena meid hinnatakse ja mis me väärt oleme – laome müüri oma enesehinnangule.

Seenioripõlv on paratamatult tagasi-vaatamine ehk retrospektiivne, kus me võtame kokku selle, kuidas oleme elus oma lootused ja unistused teoks teinud, kuhu oleme välja jõudnud ning paratama-tult anname hinnangu nii ise, kuid see peegeldub vastu ka meie lastelt ja laste-lastelt, saavutustes töös või ühiskondlikus plaanis.

Kerkib paratamatult küsimus: „Mida ma veel suudaksin ja kui palju mulle üldse on aastaid antud?” Just siin peab toimuma seeniori mõtlemises murrang. Hoolimata

21 Veebruar 2013

>> lk 22

elu Veebruar 2013 22

UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETERON CALL PLUS

MADE IN USA

Haigekassa

kompenseerimisel!

Stardikomplektis on glükomeeter, lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott.

www.semetron.ee

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604

Esindaja Eestis:

TASAKAALUSTAGE OMAVERESUHKUR JA OMA ELU!

OSTES 3 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA.

OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk) TESTRIBASID TASUTA KAASA.

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

TASAKAALUSTAGE OMAVERESUHKUR JA OMA ELU!

ON CALL PLUSGLÜKOMEETER

UUE PÕLVKONNA

Odavaimad

testribad

Eestis

Pakkumine kehtib kuni 31.03. 2013.

Ööpäevaringne üldhooldus (sh dementsed vanurid) Erihooldus psüühiliste erivajadustega inimestele Vajadusel intervallhoiuteenus Rehabilitatsiooniplaanide koostamine Rehabilitatsiooniteenus

kkasutad i, solaariumi, t li ja teha p aaaafafaf ..i. di ppa int et heh ndda r kk gg st ab h t at l st. TT evusjuh h da adddddddadddd kk kk a õvõ a tmes gustest t gevustest a

üritustest (matk d, ek kur oo dd, k pik d, k r p l, kk na sss d, . LoL od d v dkäelis ks j uusikaliseks teg useks (laulmine, tantsimine, k dddddddd kkkkkkkkkkk päpäpäpäpäppäppäpppp ap du,u, k t d dd, k d n ü tesaator).

kkk eeepppepepeeepp juuuuuuut ddddddddd hekohalistes tub des.

Lõuna-Eesti hooldekeskus · Hellenurme, Palupera vald, 67514 Valgamaa · Tel 767 9505 · info@hooldekodu.ee

www.hooldekodu.ee

Kliente teenindab professionaalne meditsiinipersonal, sealhulgas füsioterapeudid, perearst, hambaarst, eriarstid. Võimalik on kasutada sauna, mullivanni, solaariumi, massaazitooli ja teha parafiinravi. Kliendi soovil toome tuppa internetiühenduse ja raamatukogust leiab huvitavat lugemist. Tegevusjuhi juhendamisel saavad kõik osa võtta mitmesugustest tegevustest ja üritustest (matkad, ekskursioonid, kepikõnd, korvpall, koroona, lauatennis, lauamängud, mälumäng). Loodud on võimalused käeliseks ja muusikaliseks tegevuseks (laulmine, tantsimine, kord kuus sünnipäevapidu, kontserdid, akordion, süntesaator).Kokkuleppel saame majutada ühekohalistes tubades.

ww

w.6

0p

luss

.ee

sellest, et keegi ei tea, kui palju talle päevi on antud, on sõltumata vanusest alati või-malik oma ellu tuua uued perspektiivid! Olgu selleks millegi uue kogemine või õppimine, eneseületus või kaua unistatu teoks tegemine, ka lihtsalt oma inimliku soojuse ja elukogemusele rakenduse otsi-mine – võimalusi on oi kui palju!

Tihti kuuleme ennastki või teisi ütlevat: „Ema, mida sa heietad seal minevikus!” või „Taat, jumal küll, me oleme seda kõik juba tuhat korda kuulnud!” Aga mõistkem, et just möödanikust on pärit nende jaoks kõige põnevamad, helgemad ja olulisemad seigad ja juhtumised. Sestap ongi äärmi-selt oluline, et seenioride päevad oleksid täidetud uute emotsioonide, elamuste ja kogemustega – see aga tähendab eelkõige aktiivset elamist igas mõttes.

Kuidas seda aga teha, kui hoolimata korduvast ergutamisest ei näi inimene ise seda tahtvat?Nagu juba eelpool öeldud, on tahtelangus üks olulisi sümptomeid, mis üksildusega kaasas käib. See võib avalduda isegi nii lihtsates asjades, et loobutakse iseenda ja oma kodu eest hoolitsemast.

Siis tuleb alustada eelkõige selle ergu-tamisest: teha koos memme või taadiga kodus üks suurpuhastus, sättida ja sortee-rida asju (kuid ettevaatust, ärge teie tema eest midagi prügikasti visake!), teha ole-mine mõnusaks, kiita teda puhaste kardi-nate, õunakoogi või uhke puuriida eest – väikesed asjad, kuid annavad tagasi tunde, et ma suudan ja seda on kellelegi vaja! Sageli on tahtetuse taga ka otse kuristikku

sööstnud madal enesehinnang: „Ah, mis nüüd mina, ei mina saa hakkama ega tunne neid noorte inimeste asju.” Tunne-tatakse, et tõesti ei suuda moodsa ajaga kaasas käia. Siis tuleb aidata ja ärgitada, et seenior läheks omasugustega koos neid „noorte asju” õppima. Nad on selles selts-konnas võrdsed.

Tahtetuse taga võib ka olla lihtsalt hirm hakkama saada, tänaval kukkuda (aga kui ma kukun, kes mu leiab, Muki jääb nälga ja keegi ei teagi), kuidas iganes see ka ei kõlaks, on selle kõige taga tegeli-kult sisemine ärevus ja ebakindlus. Tihti poetakse ka viletsa tervise taha, kuid me ju kõik teame, et ka väga raskete tervise- ja liikumisprobleemidega inimesed aja-vad end kogu jõudu kokku võttes kodust välja, et kogeda häid emotsioone ja tunda end igas mõttes paremini. See, kel on emotsionaalses plaanis kõik korras, selle jaoks pole tervis kunagi probleem.

Kas kalduvus nukrameelsusele ja üksil-dusele on seotud ka pärilikkusega või inimese iseloomuga?Oma vanemate ja vanavanemate käitumist jälgides tuleks meelde tuletada, milline iseloom on neil nooremas eas olnud ja kui-das ta on käitunud – ainult see saabki meile olla objektiivseks võrdlusmomen-diks. Tuleb tähele panna, kas see, mida me praegu näeme, erineb oluliselt tema vara-semast käitumisest, harjumustest ja suht-lemisest või on see uus ilming.

Kui inimene on terve elu olnud kin-nine ja sõnaaher, siis pole põhjust arvata, et see vanemas eas muutub. Küll aga on

Psühholoog Riina Luik küsib: kui kõigil on telefo-nid ja mõnel kaks, siis mil-leks need on, kui me kõige lähedasematele ei helista. Kui kolm põlvkonda hoia-vad pidevalt omavahel sidet, siis pole keegi üksil-dusse määratud.

FOTO: HERKKI-ERICH MERILA

”Nii kaua, kui ühiskond ei saa üle valda-vast hoiakust pensionäridest ja seenioridest kui „muidulei-vasööjatest”, on raske oma enesevääri-kuse lippu alati kõrgel hoida.

”Eelkõige on õnnelikus sei-sus need, kel-lel on pere-kond: ühed sünnivad, tei-sed kasvavad, kolmandad lõpetavad kooli, neljan-dad lähevad mehele – elu keeb teie ümber! Ena-mik sündmusi, mis perekon-naga seondu-vad, on ju rõõmsad sündmused.

elu23 Veebruar 2013

introvertide puhul suurem oht depres-siooni langeda, sest niisama kitsid, nagu nad on oma emotsioone väljendama, on nad ka viletsad neid endasse sisse laskma. Aastatega võib see omadus pigem süve-neda ning tulemuseks võib olla üsna raske iseloomuga vanainimene.

Paljud inimesed, kes pole oma nooru-ses või tööealisena sotsiaalselt väga aktiiv-sed olnud, võivad pensionile jäädes kogeda üsna jahmatavalt suurt üksindus-tunnet – võib juhtuda, et polegi ühtki ini-mest, kellega läbi käia. Ekstravertidel on muidugi palju lihtsam, nende suhtlemis-aldis loomus hoiab nende ümber alati pii-sava arvu inimesi, nad on uudishimulikud ja informeeritud ning ei jää ootama, kuni neid lõbustatakse, vaid haaravad reeglina ise juhtohjad. Kalduvus nukrameelsusele ja üksildusele sõltubki otseselt tempera-menditüübist, mis omakorda lähtub när-visüsteemi tüübist ja inimesele sünnipä-raselt kaasa antust. Pärilikkuse aspekt omakorda ütleb, et võime pärida selle nii oma emalt kui isalt.

Vanaema ja vanaisa on ju meile väga vaja, miks nad seda ei mõista?Nad mõistavad, kuid olgem ausad – kas me väljendame seda alati piisavalt ning kas meie sõnade taga on ka tegelikud teod? Võib-olla on nii, et me ei väljenda seda üldse, või ei pea vajalikuks selle väljenda-mist ning arvame, et kaks korda aastas: sünnipäeval ja jõulude ajal selle ütlemi-sest on küll. See, mis meile vanuigi jääb, millega me üldse suudame oma lähedas-tele rõõmu valmistada ja läbi selle kuulda, et meid on vaja ja me oleme olulised, jääb paratamatult iga päevaga pisut vähemaks.

Tuleb aeg, kus suudetakse pakkuda väga vähe ja teemadering, milles ollakse suutelised kaasa rääkima, tõmbub ka koo-male – järele jäävad vaid kõige argisemad ja väiksed asjad. Noored ei anna tihti endale aru sellest, et seeniori päeva ja mõt-ted valdavadki peaasjalikult tema igapäe-vased argised asjad. Kui memm küsib lap-selapselt, kas supp maitses ja kas sokid olid parajad või mis filmi sa kinos vaatamas käi-sid, ongi see tema võimalus tunda end osa-lisena elus ja veidigi vajalikuna. Lapselap-sele võib see tunduda mõttetu jutuna ja ta võib nähvata, miks vanaema kogu aeg ühest ja samast asjast räägib. Vajalik olemise puhul on ka see probleemiks, et paljud asjad, mida tänane memmede-taatide põlv-kond hästi oskab (olgu see käsitöö või moosi keetmine), ei ole enam noore põlv-konna silmis popp või seda ei vajata. Ses-tap memmed-taadid, te peate uusi asju õppima, et teil oleks ka moodsatel teema-del võimalik sõna sekka öelda.

Seeniorid tunnetavad aga ka tugevat ühiskondlikku survet oma enesehinnan-gule ning nii kaua, kui ühiskond ei saa üle valdavast hoiakust pensionäridest ja see-nioridest kui „muiduleivasööjatest”, on raske oma eneseväärikuse lippu alati kõr-gel hoida.

Praegune põlvkond on vanemate mine-viku paljuski kahtluse alla seadnud. Nad on teinud tööd, mida praegu ei hinnata. Kas ka see mõjutab neid?Kahjuks küll. Kuid seda tunnetavad juba ka 50aastased inimesed. Praegu on ühis-konna väärtushinnangute ümberhinda-mise aeg: see, mis oli eile veel väärtuslik ja auväärne, pole seda enam täna. See pole ainult meedia süü, kes n-ö ühepäevalibli-

kaid (kes täna hakkavad lauljaks, homme sisekujundajaks, või juhtima seda või teist ettevõtet) ülistab, vaid ka ühiskond toetab samavõrd tühikargajate armee ridade täiendust. Tahaksin aga rõhutada seda, et eelkõige peab iga inimene ise end ja oma elatud elu väärtustama. Kui ta seda teeb, on ta enesekindel ja rahul ning teda ei ole niisama lihtne selles kahtlema panna. Ning alati on väärtusi – pereväärtused, eetilised, esteetilised ja moraalsed väär-tused, mida ei suuda kangutada üksi riigi-kord ega partei, sest nendel püsib elu.

Mis aitab endas ja minevikus tehtus mitte kahelda?Ärge elage minevikus ega nutke taga sõpru ja kaaslasi vanast täitevkomiteest, Ilmarise tehasest või sukavabriku nõukogudeaeg-sest kollektiivist, vaid leidke uusi tegevusi ja emotsioone ning uus tutvusringkond, kellega koos teete uusi asju ja kogete uusi rõõme. Teil on lõpuks ometi käes aeg, mis kuulub ainult teile, kasutage ja sisustage see just nii, nagu te õigemaks peate!

Millised on seenioride rõõmuallikad?Eelkõige on õnnelikus seisus need, kellel on perekond: ühed sünnivad, teised kasva-vad, kolmandad lõpetavad kooli, neljan-dad lähevad mehele – elu keeb teie ümber! Enamik sündmusi, mis perekonnaga seon-duvad, on ju rõõmsad sündmused. Teiseks on õnnelikud need, kes on ise sõbralikud ning avatud – nende ümber jagub häid tee-kaaslasi kogu eluks. Rõõmsa meele ja hin-gerahu annab kõik see, mis on seotud hobide ja harrastustega – omavanused mõistavad teid kõigist paremini ja teie elu-kogemused ja väärtushinnangud on sarna-sed. Nüüd, kus on teil on rohkem aega, tegelege iseendaga ja hoolitsege nii enda kui ka oma kodu või aia eest. Vaimu aita-vad värsked hoida ajalehed, raamatud, teatris ja kontsertidel käimine. Lööge kaasa linnaosa, küla või alevi seltsielus. Kui olla terane, leiab palju toredaid üri-tusi, kuhu pääseb priilt sisse, kasutage ära kõik võimalused. Väga oluline on füüsiline koormus: jalutuskäigud, saunaskäik, uju-mine, seenioride võimlemine, kepikõnd, suusatamine – see võib olla suur ettevõt-mine, kuid pakub alati hea enesetunde ja rõõmsa meele.

Aga kui ei taha? Ei pruugigi alati tahta, kuid tuleb end utsi-tada, ja iga päev! Ega aastatega kergemaks ei lähegi, jõudu jääb vähemaks ja vaim nõrgeneb ning vahel nõuab väike ettevõt-mine suurt eneseületamist. Aga kui saate sellega hakkama, siis olete ka enese silmis kõva tegija!

Võtke iga päev argitoimetuste sekka üks väga meeldiv askeldus: täna on turu-päev, homme on võimlemise päev, üle-homme ujumise päev, siis sõbrannadega-sõpradega kohtumise päev, siis lapsehoid-mise päev, siis teatripäev jne. Kuu sisse mahub nii mõndagi. Ärge istuge oma päevi mõttetult teleka ees maha, planeerige oma aega ja tegevusi ning pidage neist kinni. Nii tekitate oma päevadele tegusa sisu. Positiivseid mõtteid toidab see, kui olete teinud midagi, millest jääb märk: puhtaks kraamitud tuba, loetud raamat, kootud müts või nähtud näitus.

Millest peaks alustama, et üksindust peletada?Ega kandikul keegi uut elu ja päevade täi-

det teie ette ei kanna. Kui inimesel endal pole sisemist soovi midagi teha, või üldse tahet elada, tuleb lähedastel teda muidugi järje peale aidata. Kuid tavajuhul piisab vaid ergutamisest, tunnustamisest ja vana-ema-vanaisa kampa võtmisest oma tege-vustesse. Üksinduse peletamine algab tegelikult soovist seda teha: ma tunnistan endale, et tahan midagi muud, kui kodus istuda ja norutada.

Millega oma lastele ja lastelastele rõõmu valmistada?Ainuüksi see, et te olemas olete, on tegeli-kult rõõmu allikas – omada järjepidevat perekondlikku järjepidevust, see on ime-line! Vaadake kasvõi telesaateid või mee-nutage lugusid trükimeediast, kui suur võib olla õnnetunne, kui mõni lapselaps on leidnud elus lõpuks üles oma päris vana-ema või vanaisa!

Kõige rohkem paneb laste ja lastelaste silmad särama aga see, kui vanaema-vana-isa suudavad ajaga kaasas käia, iseendaga hakkama saada ning nendega saab rää-kida ja ilmaasju arutada. Enamuse sel-lest, mida olete suutnud anda, olete juba elus andnud – nüüd on teie aeg nautida seda, mis selle kõige tagajärjel on sündi-nud. Iga memm ja taat teavad hästi, mis nende lähedastele rõõmu võiks valmis-tada. Tuletage endale ikka ja jälle meelde, et suur rõõm algab südamega tehtud asjast, olgu asi suur või väike. Ei pea sugugi aasta otsa raha korjama, mõeldes, et vaid siis saab lastelastele rõõmu val-mistada.

Millest võiks seenior unistada?Ilusast homsest päevast! Kui oleme tööga hõivatud, siis tihtipeale unistame – kui meil oleks veidigi vaba aega, küll siis läheks kalale või oh, ma hakkan alles kuduma, kui pensionile jään. Tehkegi siis kõiki neid asju, mille jaoks teil varem aega ei olnud. Nüüd on teilt ära võetud suur töö-koorem ja te saate lõpuks ometi oma aega priilt ja oma äranägemise järgi iseendale ja oma lähedastele pühendada.

Kuidas võiksid lapsed ja lapselapsed üksilduse leevendamisele kaasa aidata?Jagage nendega eelkõige oma aega, oma mõtteid ja tundeid, laske nad osaliseks oma ellu, milles on nendega võrreldes kindlasti rohkem sündmusi ning näidake üles siirast huvi ja tähelepanu nende elu suhtes.

Ärgitage ka oma lapsi tihedamalt vana-vanematele helistama, neile külla minema. Kui kõigil on telefonid ja mõnel kaks, siis ma küsin, milleks need on, kui me kõige lähedasematele ei helista. Kui kolm põlvkonda hoiavad pidevalt omava-hel sidet, siis pole keegi üksildusse mää-ratud – ei vanavanemad ega ka lapsed, kelle varitsevast üksindusest juba eespool juttu oli.

Peame endale aru andma, et meie vanemad on meile kõige olulisemad, ainult nendega me saame olla veel lap-sed, ainult nemad teavad meie lapse-põlve lugu, kes me olime ja millised me olime. Ükskõik, kas meil läheb elus hästi või halvasti, perekond on see koht, kuhu me alati oma rõõmude ja muredega tagasi jõuame. Peame suutma end mõttes ase-tada oma eaka ema või isa rolli juba praegu, sest kunagi jõuab kätte meie aeg ja vajame oma laste lähedust, soojust ja tähelepanu.

hüva nõu Veebruar 2013 24

S eebiga pesemine või pesuloputus-vahend võib erimaterjalist riide-eset kahjustada. Nii võib kogemata rikkuda sadu eurosid maksvad

talve- ja spordiriided või lapselapse kom-binesooni.

Tootemärgis on A ja O

Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja teks-tiiliteaduskonna lektori Diana Tuuliku sõnul on suur viga, kui toodetelt eemalda-takse ilma lugemata tootemärgiseid kand-vad sildid. „Tänapäeval ei aita oskus materjale liigitada looduslikeks ja keemi-listeks – järjest enam sõltub toote hoolda-mine materjali viimistlusest ja kanga struktuurist ning erinevate materjalide kasutamisest ühel tootel,” rääkis ta.

Viimistlus on enamasti silmale nähta-matu ja käega mitte tunnetatav. „Seega tuleb usaldada märgiseid, sest ka tootja on huvitatud, et tootega tarbija käes midagi ei juhtuks,” lisas ta.

Nii on lapselapse õueriideid pestes kindlasti vaja järgida juhiseid – talverii-ded valmistatakse kõrgtehnoloogilistest materjalidest, et need vihma ja sooja peaksid, samas peab kehaniiskus välja pääsema.

Tuulik selgitas, et kuigi tänapäevaste välisriiete materjal võib välja näha üsna tavaline ja meenutada seitsmekümnenda-tel-kaheksakümnendatel kasutusel olnud impregneeritud vihmamantli riiet, on tegemist mitmekihiliste, teibitud õmblus-tega ja keemiliste ainete suhtes tundlike membraankangastega. „Materjalide väli-mist kihti on töödeldud imeõhukese polü-meerikihiga, mis kindlustab püsiva vee-kindluse,” selgitas ta.

Pesta tuleks selliseid riideid nii tihti kui vaja, sest mustus on hingavate kan-gaste suurim vaenlane. Tavaliselt on tal-viste riiete puhul lubatud masinpesu 40kraadise programmiga, loputus ja soe trummelkuivatus. Masinkuivatamine (+40 °C) aitab paremini taastada ka vee-kindlust.

Kuigi tavaline seep võib tunduda ohutu vahend nende esemete puhastamiseks, võib kaitsev kiht kangal kahjustuda ja koos pesuveega eemalduda. Samal ajal võib seep ummistada membraani mikropoorid,

Kadri Haavajõekadri.haavajoe@ajaleht.ee

Kaval kangas nõuab tarka pesupesijat

Mustus ei kin-nitu riietele samamoodi nagu paar-kümmend aas-tat tagasi – välja on tööta-tud kangad, mis ei lase tek-kida higilõhnal ja hülgavad vett, kuid samal ajal siiski „hingavad”.

kust see ei kao ka loputamisel. „Selle tule-musena võib jope hingavus väheneda poole võrra,” tõi Tuulik näiteks. Taoliste materjalide puhul ei tohi kasutada ei val-gendajat (ka mitte pesupulbrit, kus valgen-daja sees) ega kangapehmendajat.

Tooteid, mille reklaam lubab, et need sportides ei hakka halvasti lõhnama, on Tuuliku sõnul antibakteriaalselt viimist-letud või on keemiliste kiudude puhul kasutatud molekule, mis takistavad higi-molekulide mikrobioloogilist lagunemist. Tavaliselt ei talu need tooted üle 40kraa-dist pesu.

Tuuliku sõnul ei ole toodete märgistel tavaliselt tsentrifuugimise kohta informat-siooni, kuid tänapäeva pesumasinaid võib usaldada – valides sobiliku pesurežiimi, võib üsna kindel olla ka tsentrifuugimise intensiivsuse sobivuses. „On materjale ja tooteid, mis kannatavad hästi tsentrifuu-gimist, kuid üldiselt tekitab liiga inten-siivne tsentrifuugimine tootele liigseid kortse ja volte ning ka kokkutõmbumise oht on suurem,” soovitas ta eelistada madalamat pöörete arvu.

Tema sõnul peaks tootel olema alati info trummelkuivatamise kohta, kuid pal-judel masinatel seda funktsiooni polegi. „Kõige parem on pesu kuivatada õues, var-julises kohas. Sellega hoitakse ka tublisti elektrienergiat kokku, seega igati energia- ja keskkonnasäästlik tegevus,” lisas ta.

Kas valida odav või kallis?

Materjaliasjatundja Diana Tuuliku sõnul on poodides müügil vett hülgavaid oma-dusi taastavaid või lisavaid hooldusvahen-deid, mis pikendavad oluliselt riiete kasu-likku iga, ja mida võiks aeg-ajalt kasutada. Enamik nendest ainetest on veepõhised ja vahendeid kasutatakse märjal esemel. Töötlemine toimub pesuprogrammiga, kuid vahendit ei tohi valada pesumasina loputussahtlisse. Samuti on saadaval kan-gale pihustatavad aerosoolid, mida võib kanda nii märjale kui ka kuivale pinnale. Neid kasutatakse rõivaste, magamiskot-tide, aga ka jooksudresside ja rattakostüü-

mide töötlemiseks, kuid tooteid ei tohi aga mingil juhul kasutada mustal ja pesemata riideesemel.

Tuuliku sõnul ei pea koju varuma meetrite kaupa pesuvahendeid, vaid pii-sab kirju pesu pesemiseks mõeldud pesu-vahendist, valge pesu pesemiseks mõel-dud pesuvahendist ja pesuvahendist vil-laste toodete pesemiseks. „Nende kol-mega olen mina aastaid hakkama saa-nud,” sõnas ta.

Küsimusele, kas hea pesupulber või pesuvahend peab tingimata kallis olema, vastas Tuulik, et nende täpsem koostis on teada ainult tootjatele, kuid tema toetub loogikale, et kõik tootjad, kes on üldjuhul väga suured korporatsioonid, panustavad maksimaalselt oma toote arendamisse, seega erinevate vahendite vahe ei saa suur olla. „Eks me kõik ole katsetanud erinevaid pesupulbreid ja igaühel on tekkinud lem-mikud. Ka odavad pesupulbrid on minu pesumasinas väga hästi pesnud,” lausus ta.

Kel võimalus ja aega „jännata”, võiks tema sõnul pesu vihmaveega pesta. „Olen seda palju praktiseerinud pealtlaetava masina puhul. Pesu läheb kiiresti puhtaks väga väikese pesuvahendi kogusega,” kin-nitas ta.

Et keemiat on meie koju puhastusva-hendite näol siginenud suur hulk, panid Klaire Kolmann ja Katri-Evelin Kont kokku „Praktilise perenaise” käsiraa-matu, milles muu hulgas annavad nõu, kui-das igapäevast pesu väiksema keemiako-gusega pesta.

Puhastusvahendid võivad nende hin-nangul olla ohtlikud, eriti kui kodus on väikesed lapsed. Kui suutäis soodat ei tee midagi hullu ja äädika lõhn peletab noo-red uurijad, siis erivahenditega peab olema ettevaatlik. „Enamik puhastusva-hendeid on täis topitud keemilisi lõhnaai-neid, seega on need „maitsva“ lõhnaga,” põhjendas Kolmann.

Kont ja Kolmann on arvamusel, et pesu pesemisel on unustatud esiemade tarku-sed.

Näiteks sapiseebiga saab lahti tõrksa-test plekkidest, kuid värviliste esemete

JALANÕUDKui tekibki kiusatus oma porised spordijalanõud masinasse pista, siis seda Klaire Kolmann ei soovita. „Me ei tea, mil-list liimi neil on kasuta-tud. Näiteks riidest jalat-site kohta öeldakse, et neid võib pesta masinas, kuid see on igaühe enda otsustada – kel julgust, võib riskida,” ütles Kol-mann. Kindlasti ei tohi jalatseid aga tsentrifuu-gida.Spordijalatseid võib nüh-kida soodaga, valgeid jalatseid valge hamba-pastaga, proovida võib ka tavalist nõudepesuva-hendit ning vana hamba-hari on jalatsite nühkimi-seks hea abivahend. Kui on probleeme jalgade higistamisega, tasub osta spordijalatsid, millel käib sisetald välja – seda on kiire ja ohutu pesta ning vajadusel saab uue tal-lagi osta. Kui aga panna ööseks nutsaku sees soodat jalatsi ninasse, kaovad jalanõudest hal-vad lõhnad.

hüva nõu25 Veebruar 2013

puhul võiks proovida alguses kohas, mis välja ei paista, sest seep on tugeva mõjuga ja võib ka värvi lahti võtta. Valge pesu kor-ral võiks koguni pool pulbri kogusest asen-dada soodaga, soola lisamine pesupulb-rile muudab värvid kirkamaks.

Uueks ja paljudele avastamata pesu-vahendiks on pesupähklid, mida saab üld-juhul osta üksnes loodustoodete poest. Pesupähklid ehk Jaapani seebipuu koo-red sobivad kenasti just laste ja allergi-kute pesuvahendiks, ei ole vaja lisada vee-pehmendajat või pesuloputusvahendit ning need sobivad ka villase pesu pesemi-seks.

Loodussõbralikud tooted on paraku kallimad. „Kaval perenaine aga arvutab pesukorra hinna ja siis tihtipeale selgub, et loodussõbralikku vahendit tuleb vähem doseerida, seega ei ole hinnavahe märki-misväärne ja kaldub vahel isegi loodus-sõbraliku kasuks,” arutles Kont.

Pigem vähem kui rohkem

Kui riie määrdub, soovitavad Klaire Kol-mann ja Katri-Evelin Kont kohe reagee-rida, sest kuivanud plekke on raskem eemaldada: vedelik tuleb imada majapi-damispaberi või puhta lapi sisse, paksem mustus eemaldada noa või lusikaga. Ese tuleb panna kohe likku sooja vette, kuhu on lisatud pisut soodat. Seda ei soovitata aga naturaalsest villast toodete puhul. Kuumas vees leotamine seevastu kinnis-tab pleki.

Kui riiet leotada pole võimalik, on abi sellele soola puistamisest – see teeb pleki hilisema eemaldamise kergemaks. Suure-pärased abimehed on ka kartulitärklis ja talk, mis imavad vedeliku ja rasva endasse. Valgete esemete puhul, kui tegu pole just naturaalse siidiga, võib julgelt kasutada sidrunimahla.

„Kui esimese pesukorraga riideeset puhtaks ei saa, ei tohi plekki triikida, siis on plekki pea võimatu eemaldada,” hoia-tas Kolmann.

Kuigi keskkonnasõbralikum oleks kasutada madalamat temperatuuri, peab

Sage pesemine oli häbiasiKui tänapäeval leiab mõni riideese juba pärast ühekordset kandmist tee pesumasinasse, siis 19. sajandil oli pesu pese-mine Eesti taludes hoo-ajaline töö, mida võeti ette paar korda aastas.Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Anu Järs rääkis, et pesemine ei tohtinud segada teisi töid, seetõttu tehti seda enne kevadiste põllu-tööde algust ja pärast põllutööde lõppu. Kõige suurem pesemine toi-mus kevadel, kui lisaks mustale pesule tuli pesta ja pleegitada ka uued linased kangad ning vanutada kootud villane riie. Talvistes oludes suure-mat pesupesemist Järsi sõnul välditi, vaesemates peredes oli see aga paratamatu. „Mida suu-rem talu, seda suurem riidevaru ja pesuvahe. Seda peeti isegi häbias-jaks, kui valge pesu liiga sageli õues kuivas. Kas peres on vähe pesu, et seda nii tihti pestakse?” selgitas Järs toonast mõtteviisi.Pesu pesti talgu korras, järgides külaühiskonnas levinud kommet, et ras-ked ja ebameeldivad tööd tehakse koos. Pesemiseks kasutati tavaliselt järve-, jõe- või allikavett, ka vihmavesi sobis hästi. Pesu puh-taks saamiseks oli mit-meid nippe ja uskumusi. „On teateid vanal kuul pesemisest, seebikeet-mist peeti salajas, et võõras ei saaks tegu ära nõiduda. Valge pesu muutus lumivalgeks, kui seda loputati merevees. Hapupiim sobis mitmete plekkide eemaldami-seks,” loetles Järs.Tähtis osa pesemisest oli leotamine, seda tehti tõrres või toobris. Tavali-seks pesunõuks oli ühest puust õõnestatud küna, mis seisis eraldi jalgadega raamil. Pesu-küna ühes või mõlemas otsas oli kõrgem pind, mille peal löödi kurika ehk tõlvaga mustus lahti. Vahel kolgiti pesu ka pesupingil.

bakterite hävitamiseks pesu pesema vähe-malt 60 kraadi juures, kui eseme tootemär-gis seda muidugi lubab.

Kuid mis võiks kodus olemas olla, et plekkidega jänni ei jääks? Kont ja Kol-mann soovitavad lihtsat pesupulbrit või veel parem pesugeeli, soovitatavalt aller-gikutele mõeldud loodussõbralik toode (MiniRisk, Neutral) või hoopis pesupähk-leid ning plekkidele sapiseepi. „Kel on allergia, peaksid eelistama pesugeele, need ei lendu,” põhjendas Kolmann.

Pesuloputusvahendit nad kasutada ei soovita — äädikas ja sooda teevad sama töö ära (happeline äädikas valgulistele kiududele nagu villatooted, sooda taimse-tele kiududele nagu puuvill, lina jne).

MIDA MÄRGID TÄHENDAVADPESEMINE

Tavaline masinpesu, ena-masti on märgile sisse kir-jutatud ka maksimaalne temperatuur.

Masinpesu, maksimaalne temperatuur +30 °C.

Masinpesu, maksimaalne temperatuur +40 °C.

Masinpesu, maksimaalne temperatuur +50 °C.

Masinpesu õrnpesuprogram-miga.

Masinpesu, eriti õrna pesu programm.

Lubatud ainult käsitsipesu.

Pesemine keelatud.

PLEEGITAMINE

Valgendamine lubatud.

Valgendamine lubatud kloorivabade valgendaja-tega.

Valgendamine keelatud, ei soovitata kasutada ka pleegi-tajat sisaldavat pesupulbrit.

KUIVATAMINE

Trummelkuivatus lubatud.

Trummelkuivatus keelatud.

Kuivatada nööril.

Kuivatada nõrutades.

Kuivatada laialilaotatult.

Kuivatada varjus.

Väänamine keelatud.

TRIIKIMINE

Triikimine lubatud nii auruga kui ka ilma (kuni 110 °C).

Triikimine lubatud nii auruga kui ka ilma (kuni 150 °C).

Triikimine lubatud nii auruga kui ka ilma (kuni 200 °C).

Auruga triikimine keelatud.

Triikimine keelatud.

KEEMILINE PUHASTUS

Keemiline puhastus. Keemiline puhastus keelatud.

NB! Sageli aetakse segamini tsentrifuugimine ja trummelkuivatus. Tsentrifuugimine on liigse vee eemaldamine pesuprogrammi lõpus, mitte riide kuivatamine. Tsentri-fuugimise kohta eraldi märki ei ole, kuid rõhtkriips pesemise tingmärgi all lubab ainult lühiajalist tsentrifuugimist.

„Riietel on puhas lõhn, mitte keemiline lillelõhn. Sooda eemaldab ühtlasi ka see-bijäägid,” selgitas ta.

Kulutusele mõeldes on väga oluline jälgida, kui palju pesupulbrit masinasse panna. „Hea indikaator on tumedad rii-ded – kui neil on pesuvahendist heleda-mad triibud, on kindlasti kasutatud liiga palju vahendit,” tõi Kont näite.

Samuti tasub meeles pidada, et pesu-vahendi kogust arvestatakse kasutatava vee-, mitte riidekoguse järgi. Seega peaks pesumasina kasutusjuhendist vaatama, kui palju vett mingi programm kasutab ja vastavalt sellele pesuvahendit doseerima. „Pigem kasutada vähem kui rohkem,” võt-tis ta kokku.

FOTO

: ELM

O R

IIG/„

SAKA

LA”

liikumine Veebruar 2013 26

Kaarel Zilmerliikumisõpetaja, Tallinna ülikool

Kuidas tugitooliga spordilainetel sõuda?

Tugitoolisport on meil üld-tuntud mõiste. Võrreldes põh-janaabritega on see mugav ja isegi teatud laisklemise ele-mente sisaldav ajaviide. Soom-lastel kannab sama tegevus nimetust penkkiurheilu (pingisport). Mõelge vaid, kui tuleks jalg-palli maailma-meistrivõistlusi või olümpia-mänge mitte tugitoolis, vaid puust, ilma sel-jatoeta nelja-jalgsel taburetil sitsides nau-tida.

Õ nneks on meil mõistega kõik pai-gas, mõnusad tingimused loodud ja kui telekanalitel raha jätkub (kas riigi või sponsorite oma),

võib mis tahes tugitooli maanduda ning maailma ääretutele spordilainetele sõuda.

Vaatemängu kõigile

Vaatemängulistel tegevustel pole pealtvaa-tajatest puudust. Kuigi tahetakse selgelt teada saada, kes mida ja kuidas vaatab, ei jõuta sellele kunagi päris jälile. Inimesest, kes teleri taga istub, sõltub ju see, mida talle sportlike vaatemängude vaheajal pakkuda, kas mähkmeid, hambapastat või mingit enneolematut sooduskaupa. Kuidas ka ei monitoorita, ei leita üles näiteks eakat vanaprouat, kellele meeldib just tipptasemel hokit vaadata. Jäägitu asja-tundlikkuse ja andumusega. Sest talle meeldib hoki rohkem kui Mehhiko seebi-seriaal.

Kui kord ühe sellise spordiusku vana-prouaga sel teemal rääkisin, siis oli tal vastus olemas: „Mida sellest seebist vaa-data, pidevalt üks ja seesama, ikka pet-mine ja üle aisa löömine. Aga hoki – vaat see on mäng!”

Kui nõukogudeaega meenutada, siis kaasnesid hokiga ka poliitilised hoiakud, mis mängu jälgimise eriti põnevaks ajasid. Mäletate küll, kas tšehhid teevad ikka venelastele ära või mitte? Kui venelane alla jäi, sekkus kohe ideoloogiline raske-kahurvägi, kesktelevisiooni kultusrepor-ter Nikolai Ozerov, kes andis mängule ühese hinnangu – „Takoi hokkei nam ne nuužen!” („Sellist hokit pole meile vaja!”). Seda tõeliste meeste möllamist ja jõuvõt-teid tahtiski vanamemm oma mõnusast tugitoolist töntsiks jäänud silmanägemi-sega õhtust õhtusse jälgida. Ehkki minia oleks samal ajal hoopis mõnd melodraa-mat nautinud.

Valikut jätkub ja vaatemängude välja-mõtlejad ning telekanalid teavad, et või-

malikult paljude maitse peaks saama rahuldatud. Kuigi üsna rohkesti on ka spordialasid, mis kunagi ekraanile ei jõua, sest otsustajate arvates on vajaka just kõige olulisemast – vaatemängulisusest. Seega pole ka laiemat avalikkuse huvi. Teenimatult jäävad nii kõrvale paljud huvitavad spordialad ja heitlused. Näiteks sain möödunud suvel olümpiamänge jäl-gides omapärase elamusterea. Kui ketta-heitjale Gerd Kanterile kaasaelamine oli meie peres planeeritud asi, siis Heiki Nabi ja maadluse vaatamine jõudis palju-deni, sealhulgas ka minuni meeldiva ülla-tusena. Paraku alles siis, kui heitlus pais-tis medalini jõudvat.

Aga iseendalegi imestuseks osutus kõige paeluvamaks ja omapärasemaks sulgpallur Raul Musta mängu vaatamine, ka purjetamine ja vibu, mida suurepära-selt vahendati ja kus oli näha mitte niivõrd selle või teise sportlase esinemine, vaid spordiala õhkkond.

Teleülekannete virvarrist võib avas-tada palju sellist, mis kultusaladelt nende oreooli kisub ja mõne nurgataguseks tem-beldatud heitluse vaadatavamaks tõstab. Eks sellega peavad spordialade esindajad ka ise arvestama, kui tahavad pildile saada ja seeläbi toetajate hulka kasva-tada.

Eri inimeste spordiusku ei murra siiski miski ja ega seda peagi neilt võtma. Aga vahel tuleb ka ootamatuid käike, nagu kümnevõistlusega, kus meie mehed olüm-pialt eemale jäid ja nii ka paljude eest-laste harjumuspärast huvi selle ala vastu vähendasid.

Julgen soovitada lugemiseks minu meelest suurepärast raamatut – Johan Huizinga „Mängiv inimene”, milles arut-letakse köitval moel, mida üldse mäng, ka sportimine, inimesele tähendab. Kui nüüd mõtleme, kuivõrd see mängiv või sportiv inimene vaatamist väärib, siis on selge, et mängu roll on nii mitmetahuline, et ükski mäng ega mängija ei saa kunagi ühes ja samas seisundis esineda. Seetõttu ongi sporditulemused ettearvamatud ja paelu-

vad. Ega pallimängu käigu kohta siis asjata öelda, et pall on ümmargune.

Spordist leiab ikka vaatamiseks palju niisugust, mis paneb ahhetama ja inimvõi-mete piiride üle mõtlema. Kui adud, et sel „imede sooritajal” on ju samuti kaks kätt ja jalga, nagu meil kõigil, tekib küsimus, kuidas tema siis neid niimoodi suudab kasutada?

Saku Suurhallis Euroopa iluuisutamist vaadates võis lausa füüsiliselt tunnetada, kuidas näiteks maailma ühe kuulsaima uisutipu Jevgeni Pljuštšenko keerukas hüpe pea segi ajab. Suurelt hoolt ja võim-salt äratõukelt alguse saanud pöörlemine, otse muusikasse minev plahvatuslik pon-nistus!

See oli vahetu emotsioon, aga televi-sioon teeb spordisoorituse veel huvitava-maks. Kerib selle korra pildis tagasi, näi-tab aegluubis, siis siirdub suures plaanis korraks tõukava jala juurde, võtab ette pingutava sportlase näoilme ja nii edasi. Kui see on hästi ning tabavalt pilti püütud, siis korratakse neid hetki veel ja veel.

See teeb lihast ja luust inimese sport-liku pingutuse eriliseks ning uskumatuks. Sunnib imestama, mõtlema ja miks mitte ka ise proovima, mida mina oskan või kas ma üldse suudan midagi sarnast teha. Pole siis imestada, et Torino olümpiamängude ajal eestlaste suusatamisinnustus kasvas. Algtõuke andsid kindlasti just tippude esit-lused. Kui meil talve jätkub, siis pole suu-savaimustust kuigi raske hõõgvele puhuda.

Omad hobused tallis

Telepildist imetletud ning vahel ka kaas-tunnet väärivatest spordiinimestest rääki-des käivad emotsioonid seinast seina. Võrd-lused, hinnangud ja jutuained on kerged tekkima. Kui sellele lisanduvad „tean küll, kuidas asjad käivad” inimeste kommentaa-rid, siis kipub peategelane ise päris ära lahustuma. On vaid teda ümbritsev möll.

„Omade hobuste” tuntud määratluse all pean silmas meie oma sportlasi, aga ka muude tegevusalade inimesi, kelle puhul

27 Veebruar 2013

me teleri ees tunneme midagi enamat, kui keda tahes teist maailmatippu seira-tes. See on ju meie oma Vana-Vigala poiss või Hiiumaa praamil nähtud mehemüra-kas. Jah, hea on taolist lähedust tunda ja veelgi võimsamaks läheb see rinnus olev ärevus siis, kui kodukandi mees maailma paremikuga kõrvuti seistes on valmis nendega mõõtu võtma.

Paarkümmend aastat oleme saanud vabade spordivõimaluste maad käia. Kurta ei saa, emotsioone on jätkunud. Igat sorti ja igalt poolt. Nii vahetult kui ka koduse pildikasti kaudu.

Mida keegi vajab. On olnud kuulda kellegi arvamust, et tema sporti ei vaata, kindlasti pole kõrvust mööda lipsanud repliik kelleltki, kes raamatuid ei loe. See on olnud nende valik.

Arvan, et Eesti spordis on olnud nii vaatamisväärset kui ka pöidla pidamist ja kaastundmist vajavat. Ei usu, et olek-sime õnnelikumad ja tasakaalukamad, kui vaadanuksime selle asemel rohkem poliitilist maadlust või vägivaldseid märulifilme. Poliitiline „matile pürgi-mine ja sealt häbiväärne põgenemine” on juba igas variandis ära nähtud. Ehtsas tagaajamises ja mitte just eriti rohkes tapmises on raske „Viimset reliikviat” ületada. Miks peab see just Ameerika päritolu olema?

Miski, mis nakatab

Me ei märka, kui kergesti me meelelahu-tust ja vaatemängu pakkuva kammitsaisse jääme. Spordiülekannete jälgimine on üks süütumaid „ajaraiskamisi”, kui nii võib öelda. Omaaegse legendaarse spordi-reporteri Toomas Uba ülekannete repor-taažid või vastse kuldmikrofoni laureaadi Lembitu Kuuse kaasakiskuv maneer on meid hullutanud ja telerite ette naeluta-nud. Siis pole spordisõber ei ajast, kohast ega asjaoludest hoolinud. Kõik ülejäänu võib pisut oodata.

Nagu meie naabrimemmest piimatädi kunagi ütles: „Mina ei tule teile kunagi „Aktuaalse Kaamera” ajal piima valama. Punkt ja kõik!” Selle uudistesaate ajal ei tohtinud teda segada. Samamoodi on pal-jud kas korvpalli-, suusa-, aga viimasel ajal ka jalgpalliheitluste ajaks end liht-salt „lukku pannud”. Muuks tegevuseks ega suhtluseks pole neid lihtsalt olemas.

Gerd Kanteri mõõduvõtmiste puhul on arusaadavalt kogu pere teleri ees ja vanaema nõuab kogu aeg selgitust, et mit-mes ta nüüd on? Kristina Šmigun-Vähi,

Andrus Veerpalu ja Jaak Mae suusaheit-luste aegu võeti nende tippaegadel sama-suguseid ühisvaatlusi ette. Isegi valitsu-ses ja riigikogus.

Tore on mõelda aastale 2000, kui keegi tundmatu eestlasest suusamees Raul Olle tegi tuntud Vasaloppeti suusamaratoni ajaks telerite ette pooleks päevaks ahel-datud rootslastele kena ninanipsu, võttes võidu selle maratoni ajaloo kümnenda mitterootslasena. Jumalale tänu, et tal veel nii lihtne nimi on. Kujutame ette, kui see nimi olnuks Tõelemb Jõeäär ja kogu kuningriik oleks pidanud seda marato-nisõitu juhtinud ning võitnud suusataja nime ikka ja jälle kordama!

Veel üks äärmuslik näide. Juhtus see Tamsalu ühe legendaarse isiku, andunud spordimehe Ants Arukuuse juubelil, mille õnnitlusrivi korraks peatati, sest just sel ajal hakati teleris üle kandma Erika Salumäe olümpiafinaali Barcelo-nas. Me kõik kohalolnud võisime tõdeda, et Erika tegi sel päeval juubilar Antsule ühe meeldivaima kingituse. Emotsiooni-dest toonases Tamsalus pole mõtet rääki-dagi, sest seda ei saa lihtsalt kirjeldada, midagi jääks nagunii puudu.

Kui enda ümber ringi vaatate, siis poole silma ja kõrvaga on teie spordiar-mastuses ja ülekannete lummuses kinni ka teie lapselapsed. Neil pole suurtest spordiheitlustest veel sooja ega külma, sest see näidatav pole ju Lotte. Aga ometi jääb midagi neilegi külge, on see siis kii-rus, suur hüpe või nakatab neid mingil määral vanavanemate kaasaelamisõhin. Nii jääbki ta terasemalt vaatama, mis asi see ikkagi on, mida vanaisa nii kiindunult jälgib.

Just siis on õige aeg mõne selgituse või seletuse andmiseks. Kui see õnnestub, siis tuleks kohe midagi ka käega katsuta-vat ja jalaga mõõdetavat ette võtta. Miks mitte ülekande lõppedes õue minna ja midagi nähtust ka järele proovida? Näi-teks jooksmist või hüppamist, väikeme-hele parajat ketast ju pole. Võiks jalgpal-liväravagi kokku klopsida ja Kostja Vas-siljevi moodi sinna pommlööke proovida.

Telergi saaks puhkama, tugitool tüh-jaks ning ise taas liikuma ja toimetama. Muidugi üksnes järgmise korrani, kui spordisaated taaskord midagi kütkesta-vat pakuvad!

Selle looga tahaksin avaldada tänu ja tunnustust neile, keda oleme ihanud spordiradadel näha ja samuti ka kõigile neile, kes neid imelisi hetki on meile vahendanud.

KASUTA JUBA ESIMESTEKÜLMETUSNÄHTUDE KORRAL!

Mustsõstra maitsega imemistabletidkareda ja valuliku kurgu korral.

KAITSE KURKU LOODUSE JÕUGA!

t o i d u l i s a n d

Tootja: Pamex Pharmaceuticals, SaksamaaTurustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, tel. 6 830 700

Saadaval apteekides.

LARYGUARD Rahustab ja pehmendab karedat

ning kuiva kurku Külmetusnähtude ilmnemisel

kasuta 4-5 päeva

Sisaldab laktoferriini, tsinki ja C-vitamiini

Sobilik täiskasvanutele ja lastele alates 3. eluaastast

Suhkruvaba (magusainetega)

Laryguard imemistabletid annavad lisatugemeie enda organismi kaitsesüsteemi poolt toodetavale laktoferriini kogusele, sisal-dades samal ajal ka tsinki ja C-vitamiini, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaal-sele talitlusele.

Laskesuusatamise maailmakarikavõist-luste etapil Rootsis Östersundis eelmise aasta novembris võt-sid teiste seas mõõtu ka eestlased. Väike spordihuviline jälgib hoolega, nina vastu ekraani, Eesti segatea-tevõistkonda kuulu-nud Kadri Lehtla pon-nistusi.

Vastse kuldmikrofoni laureaadi Lembitu Kuuse

kaasakiskuv maneer on meid ikka hullutanud ja

telerite ette naelutanud. Fotol hetk spordikom-

mentaatori kabiinist enne eetrisse minekut, kus Lembitu Kuuse on

mikrofoni juurde kutsu-nud meie suusakuulsuse

Kristina Šmigun-Vähi.

FOTO

: ELM

O R

IIG/„

SAKA

LA”

FOTO

: KAA

REL

ZILM

ER

Rohkem päi

M e vajame oma ellu sädet, väik-seid rõõmuläike, naeratusi, üllatusi, hetki, mil võtta aeg maha ja näha vaid kauneid

värve igava ja halli vahel.Eks igal inimesel on miski, mis just

tema päevadesse päikest toob, kuid minu meelest on ka tähtpäevad selleks loodud, et panna meid argipäevade vahel väikest peatust tegema ja uut jõudu andvat energiat koguma. Muidugi ei pea selleks, et enda ümber luua midagi teistsugust, ootama tähtpäevi. Me võime leida selleks mistahes sobiva hetke, kuid inimestena me kord juba sel-lised oleme, et läheme kergema vastu-panu teed ja teeme hädavajaliku ning unustame tihtipeale ennast ja teisi tähele panna.

Mõnikord on raske end sundida tegema midagi teistsugust, kasvõi pingu-tama, et pidulikumat õhtusööki teha, kuid neil hetkedel on tohutu väärtus. Paarisuhetes võib selliseid väikseid samme nimetada romantikaks, mida meist enamik vajab. Üksik inimene võib tihti ennast alavääristada ja mõelda, et ma ei hakka enda pärast tegema, kuid ka enesearmastus ja rõõmustamine on väga olulised, sest kes meid siis ikka hindab, kui me isegi endast lugu ei pea.

Lihtne võimalus argipäeva meelde-jäävamaks muuta on teha seda toidu abil. Olgu toit kui lihtne tahes, kaunilt serveeritud lisandid värsketest köögivil-jadest muudavad selle isuäratavaks ja pilkupüüdvaks ning annavad ka ilmetule toidule sära ning kogu portsjonile naka-tava energia.

Ärge alahinnake pidulike söögikor-dade tähtsust! Ilus laudlina, küünlad ja kaunilt serveeritud toit muudavad söö-gikorra eriliseks, jätmata osavõtjaid üks-kõikseks, sest heal ja kaunil on võime ka meid paremaks muuta, kasvõi ainult sel-leks õhtuks. Ka tagasihoidliku toidu puhul muudab huvitav ja kaunis servee-rimine toidu näiliselt maitsvamaks, sest me sööme ka silmadega.

Et me eluteel märkaksime peatusi teha, vahepeal sellest kiirrongist välja tulla ja imetleda ilu enda ümber, selleks on meil kalendritähtpäevad. Pea igas kuus võib leida midagi, mida tähistada.

Alanud veebruarikuu pakub meile mitmeid võimalusi – vanu kombeid, uue

aja romantikat ja pidulikku rahvuslik-kust.

Liikuva pühana alustab sellel aastal veebruari tähtpäevade rida 12. veebrua-ril vastlapäev. Vastlapäeva kombestik on meile kõigile väga tuttav. Miks mitte ka oma pere traditsioonina süüa igal aastal vastlapäeval herne- või oasuppi või sea-jalgu. I-le paneb täpi kindlasti vastlakuk-kel.

14. veebruar on sõbrapäev ehk valen-tinipäev. Olgu me mis vanuses tahes, iga-ühel on keegi, keda meeles pidada. And-mine võib saamisest rohkemgi rõõmu tuua. Üllata selle päeva puhul oma abi-kaasat romantilise õhtusöögiga. Selleks võib olla laudlina lauale panek, pidu-päeva taldrikutelt söömine, toidu kau-nilt taldrikule serveerimine, küünla põlema panek ...

Värvivalikust on sellel päe-val roosa igati asjakohane – roosa laudlina, roosad salvrä-tid või roosa küünal. Väike kin-gitus, kaardike või ka lihtsalt ettepa-nek teha sel päeval abikaasaga koos midagi sellist, mis teda rõõmustaks, kuid mida te just igapäevaselt ei tee. Meestel oleks sel päeval väga kohane oma kaas-last lilleõiega rõõmustada.

Kui sa elad üksi, võta telefonikõne mõnele sõbrale või heale tuttavale, sõb-rapäeva tähistamiseks ei pea sõber olema vastassoost. See on päev, et mär-gata inimesi, kes on su ümber, olgu sel-leks sinu mees või naine, laps, ema, isa, naabrinaine, naabrimees või ka lihtsalt töökaaslane. Kõik me vajame tähele-panu ja rõõmu oma päevadesse, üks neist ongi meeldetuletuseks sõbrapäe-vaks nimetatud.

Selle päeva tähistamiseks ei ole reeg-leid, see päev on selleks, et märgata ja üllatada armsaid inimesi enda ümber ja öelda neile, et nad on meile kallid. See on päev, et teha rõõmu.

Kui sa arvad, et sul ei ole sõpru ja oled siin maailmas täiesti üksi, siis ehk tead sa kedagi, kes on samuti üksi. Võib-olla oleks sobilik võtta kook ja minna naabrile külla või kutsuda naaber endale külla. Mõnikord vajab muutuste ellu toomine suurt julgustükki, kuid see tasub end ära.

Ja ärge öelge, et sõbrapäeva tähista-mine on võõra maa komme, ärgem kart-kem võtta oma ellu uusi kombeid ja täht-päevi, kui neil on midagi head meie päe-vadesse lisada.

24. veebruar – Eesti vabariigi sünni-päev. Kui president korraldab suure piduliku vastuvõtu, siis miks ei võiks ka meie oma kodus teleülekande ajaks katta piduliku rahvuslikus stiilis laua. Selle päeva värvid võiksid olla pidulik tumesinine ja valge. Tumesinisel laud-

köök Veebruar 2013 28

Sille Varblane60pluss@ajaleht.ee

Igapäevaelu kindel rütm ja tegevuste kordumine pakuvad turvalist rutiini, kuid igapäevamured ja kohustuslikud askeldused muudavad elu üksluiseks ja halliks.

MÜÜGIL APTEEKIDES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

LiigesetabletidKui su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase liikuda? Kui sa oled aastaid söönud glükosamiini tablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged? Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

Siis proovi uusi FLEXICUR LIIGESETABLETTE, mille toimeaineks on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkuumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist. Pikamajalisel kasutamisel täheldasid 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ning tundsid ennast füüsiliselt aktiivsema ja sportlikumana.

Flexicur tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiini ekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist. 1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti. Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas. Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

IDEID RAHVUSLIKULE PIDULAUALE•  Munavõi,•  kiluvõi,•  kilu-muna võileivad.

•  Analoogselt rosina- või kaneeli-keerusaiale võib teha pärmi- või lehttaignast muna-kilurulle (pildil). Sel-leks määrida lahtirullitud pärmitaignale pehmet võid, katta hakitud keedetud munade ja vürtsikilufilee tükikestega. Taigen keerata rulli, lõigata jupid ja küpse-tada keerusaiad.

•  Rahvuslik einepirukas (pildil). Ahjupannile asetatud lahti-rullitud pärmitaigen katta 5 keedetud hakitud muna ja 1 karbi kodujuustuga, nende peale laotada 2 hakitud sibulat (võib ka punast sibu-lat kasutada), kilufileed ja marineeritud kurgid. Küpse-tada.

•  Kilu-munapirukad. Lahtirulli-tud pärmitaigen lõigata ruu-tudeks. Iga ruudu keskele

panna puhastatud vürtsikilu ja keedumunalõik diagonaal-selt. Kaks taignanurka tõsta üksteise peale, nii et tekib moskva saiakese põhimõttel saiake, küpsetada.

•  Kama,•  mulgipuder.•  Leivakate 1: keedetud

munad, kodujuust, vürtsiki-lud, hapukoor. Munad hak-kida, kilud puhastada ja tükeldada, lisada kodujuust ja hapukoor, vajadusel sool.Leivakate 2: tükeldatud soo-laheeringafilee, hapukoor, sibul.

•  Täidetud munad,•  rosolje, kus kartuli asemel

on keedetud kruubid.

ksekiiri päevadesse29 Veebruar 2013

Teravilja-toorainest

100% kaeraKiudaine-rikas –

kiudaineid tootes 10%

Kaera beetaglükaan

vähendab koleste-

rooli

Eesti lemmikleibade küpsetaja.Aastast 1762.

Leiburi Kaerasüda sisaldab kaera beetaglükaani, millel on tõestatud kolesteroolitaset alandav toime. Kõrge

kolesteroolitase on südame- ja veresoonkonnahaiguste oluline riskitegur. Kolesterooli alandamiseks vajalikud 3 grammi kaera beetaglükaani saad igapäevaselt 3 viilu

Leiburi Kaerasüdame tarbimisel. Kindlasti ei tohiks unustada mitmekülgset

tasakaalustatud toiduvalikut ja tervislikke eluviise.*

LEIB SINUSÜDAMELE!

Leiburi Kaerasüdame igas viilus on üks gramm kolesterooli vähendavat

kaera beetaglükaani.

* südame- ja veresoonkonna-haigustel on mitmeid põhjusi ja ühe

kõrvaldamine ei taga kindlalt haiguste ärahoidmist.

Loe lähemalt:leibur.ee/kaerasyda

köök

linal valged salv-rätid või valgel linal tumesinised salvrätid ja sinine või sini-must-valge küünal jäta-vad piduliku ja soliidse mulje. Pikuti üle valge laudlina võib panna laua keskelt üle minema ka laiema sinise kan-gariba, mis samuti mõjub hästi, ning lauale paigutada väikese rahvusvär-vides lipu.

Presidendi vas-tuvõtu eel räägi-takse ikka sellest, milliseid suupis-teid president sel-lel aastal oma küla-listele pakub. Neil suupistetel on ikka

rahvuslik h õ n g olnud. >> lk 30

köök

Kõhukinnisus

lukustab inimes

ed

seestpoolt

Krooniline kõhukinnisus

Roojatoppamuse ravi kõhukinnisusega patsientidel, kellel senine ravi ei ole andnud tulemusi

Ravimis sisalduvad soolad aitavad säilitada organismi loomulikku vee ja soolade tasakaalu

Käsimüügiravim

www.meda.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja:SIA Meda PharmaNarva mnt. 11d, 10151, TallinnTel: +372 6 261 025

Saadaval kõikides hästi varustatud apteekides

IDEID RAHVUSLIKULE PIDULAUALE

Kartuli-kilusalatKeedetud kartulid, tükeldatud puhas-tatud vürtsikilud, keedetud hakitud muna, mugulsibul, hapukoor.

Kama-vahukoore-kohupiimavaht400 g kohupiimapastat4 dl vahukoort vahustatult8 sl suhkrut2 kuhjaga sl kamajahumoosi või marju

Vahukoor vahustada poole suhk-ruga, lisada kohupiimapasta, ülejää-nud suhkur ja kamajahu, vahustada läbi.Pool magustoidukaussi täita vahuga, siis panna kiht hapukat moosi või külmutatud marju (mustikaid, vaari-kaid) ja siis veel vahukoore-kohupii-mavahtu. Peale raputada kamajahu.

TikusuupistedKeedetud kartuli tükil kilurull ja mari-neeritud kurk või munaviil.

TikuvõileivadVäiksel leivatükil kilurull ja sellel munavõipall.

Kiluvõi50 g taluvõid7 puhastatud kilunatuke hapukoort

Purustatud kilud ja või purustada-vahustada köögikombainis, vajadu-sel lisada hapukoort, et määre paraja paksusega jääks.

Munavõi7 keedetud muna75 g taluvõidsoola

Et hästi ühtlane ja peen hästi vormi-tav mass saada, purustada keedetud munad köögikombainis, lisada pehme või ja sool, segada köögikom-bainis ühtlaseks. Kui soovitakse vor-mida väikeseid palle, millest teha tikusuupisteid, jätta pallid enne kasu-tamist paariks tunniks külmkappi tahenema.

Mulgipallid1 kulbitäis mulgiputru (tangu-kartuli-puder)4 sl jahu2 sl praetud singikuubikuid praetud hakitud sibulaga50 g juustupipartsoolapaneerimiseks riivsaia

Paks tahenenud (eelmise päeva) mulgipuder segada singi, juustu, jahu ja maitseainetega. Muna ei ole vaja panna, püsib hästi koos. Vor-mida väiksed pallid, mis paneerida riivsaias ja praadida pannil mõlemalt poolt pruuniks.

Igal tähtpäeval on omad värvid, maitsed ja lõhnad. Veebruari täht-päevadel me peatusime pikalt, märtsi naistepäevalaua katavad võimalusel mehed, märtsikuu lõpetab väga rõõmus kevadistes lehetoonides või päikesekollastes värvides lihavõttepüha, mille laualt ei puudu kindlasti kohu-piima- ja munatoidud; suvine jaa-nipäev on grillilõhnaline jne. Sel-line tähtpäevade aastaring kokku annabki värvikireva ja elamuste-rohke aasta.

ristsõna31 Veebruar 2013

HEA LUGEJA!Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktand-med, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal soovik-site järgmisel korral lugeda.Vastuseid ootame hiljemalt 1. märtsil 2013.

Vastanute vahel loosime välja kaks Marju Kõivupuu kõvas köites raamatut „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter” kirjastuselt Varrak.Autor käsitleb oma raamatus Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud ini-meste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Siinkohal meenuvad kindlasti paljudele lugeja-

tele Luule Viilmaa, Kaika Laine, Vigala Sass, Vormsi Enn ja mit-med teised Eestimaal tegutsenud või tegutsevad tuntud terven-dajad-teadmamehed. See ei ole praktiline käsiraamat, vaid tee-juht eesti rahvameditsiini mõtte maailma.Jaanuarikuise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Helmi Kuldsaare Pärnust ja Külli Lehtla Põltsamaalt. Nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud käsitööraamatu „Kootud sallid kogu maailmast”. Toime-tus võtab võitjatega ühendust!Edukat nuputamist!

Kutsume Teid 27. märtsil taas Stockholmi kruiisile laeval Victoria I. Meelelahutusprogrammis seekord

eksootilised kuumad rütmid ning üllatusesineja. Nagu tavaks saanud laulame ühiselt ning mängime

seltskonnamänge, kus on välja pandud auhinnad. Stockholmis veedame meeldejääva päeva, tutvume

kauni pealinnaga ja külastame kuninglikku relvakambrit.

Erikruiisil pakume linnaekskursiooni + kuningliku relvakambri külastust hinnaga 20 €/reisija.

Kohtade arv on piiratud.

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või

e-posti aadressil grupid@tallink.ee

www.tallink.ee

27.MÄRTSIL SEENIORIDE ERIKRUIIS!

Hind sisaldab:• kohta aknata

neljakohalises B kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Grupi (10 inimest) liikmele

kruiis Stockholmi

al. 51 €/in.

Grupi (4 inimest) liikmele

kruiis Stockholmi

al. 57 €/in.

Üksikreisijalekruiis Stockholmi

al. 86 €/in.

Hind sisaldab:• kohta aknata

neljakohalises B kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Hind sisaldab:• kohta aknata

neljakohalises B kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

• Grupijuhile kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA.