AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

NR 4/2012 (5) SEPTEMBER ISSN 2228-1592

Milline telefon on väärikas eas inimesele kõige mugavam kasutada?Ravispaa – kellele ja milleks?Kes saab taotleda koduõendusteenust?Vanadus paneb kõrvu kikitama.Kuidas vanad fotod ellu äratada?Liigesevaevused. Psühholoogi nõuanne. Kaalikas ja naeris.

INGE LÖÖK

Pole vist vaja pikalt kirjeldada, milline sahkerdamine esimese koo-lipäeva hommikul koolilastega Eesti peres aset leiab. Ükskõik kui hoolikalt vajaminev eelmisel õhtul valmis pandud sai ja kui vara üles tõusti, ikka on midagi kadunud, ikka jääb ajast puudu.

On tore, kui kiirustavate ja närviliste emade ja isade taustal sei-sab marurahulik taat või südamlik vanaema, kes teab, et lõpuks saab kõik korda. Kortsus käsi pistab tähtsale koolilapsele paar lem-mikkommi tasku juhuks, kui seda hädasti vaja peaks minema.

Ilma 1. septembrita oleks kurb. Suure osa teadlikust elust on ini-mene ikka kooliga seotud. Kui gümnaasium lõpetatud, tuleb ülikool. Kuigi oled pikisilmi oodanud, mil see ükskord läbi saab, jõuab pärale tarkusepäev, mil sul kooli enam asja ei ole. Siis on hinges tühi tunne. Kuni jõuab kätte oma lapse esimene koolipäev. Algab pikk ja lõpmatuna tunduv veerandite jada, kus vanemad lapsest innukamalt koolivaheaja algust ootavad.

Suurem osa koolikaugust jagub aega, kui oma lastel koolitee käi-dud. Kuni lastelaste tarkusetee alguseni.

„Pole mul kellelegi esimese koolipäeva puhuks torti küpsetada,” kurtis hiljuti üks tuttav vanaproua. Tema poja pere on merede taga. Vanaemal on hirm, et kui kunagi külla tulevad, ei tea, kas eesti keeltki enam räägivad. „Ega ma kurda. Lastel on tööd ja leiba, mui-dugi tuleb elama minna sinna, kus palka ka makstakse,” püüdis ta teist poolt näha, et kurbust peita.

Kindlasti on raske, kui lahkumine on veel värske ja igatsus suur ning hinges mure, kas lastel kõik ikka laabub. Küllap laabub. Nüüd on aeg enesele mõelda. Näiteks ise kooli minna.

U skumatu, kui palju küpses eas inimesi tahab taas koolipinki istuda. Väärikate ülikooli joostakse tormi, kui uskuda Pärnu Postimehe kirjeldust, kuidas sisseastumisavaldusi vastu võeti. Vaid pool tundi oli õigest ajast üle tiksunud ja juba

oligi nimekirjas niisama palju soliidses eas õpihimulisi härrasid ja prouasid, kui mahutab saal, kus septembrist aprillini loenguid pidama hakatakse.

Eakatel on ümbritseva vastu elav huvi ja vajadus koduseinte vahelt välja pääseda. Maailm muutub suure kiirusega ja ühel endast lugupidaval inimesel tuleb asjadega kursis olla.

Kindlasti teate tähelepanekut, et maailma kõige targemad ini-mesed on just ülikooli sisse saanud tudengihakatised, professor jul-geb aga tunnistada, et teab vähe, sest pole veel paljusid raamatuid jõudnud läbi töötada.

Kõike ei olegi võimalik teada, küll aga saab huvi tunda, uurida ja küsida. Ja et kunagi pole hilja teadmisi juurde ammutada, tõestab Pärnu väärikate ülikooli kõige vanem tudeng, novembris 98aasta-seks saav August Puuste, kes on ka eelmistel aastatel usinalt loengu-tes käinud. Vahva!

Äkki saab teada midagi sellist, millega õnnestub arvutifriigist lapselastki ülla-tada. Ja see juba on midagi!

Siledat kooliteed!

teema September 2012 2

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.eeToimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.eeKüljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.eeLiina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.eeReklaamidirektor Jaak Martinson, e-post: jaak.martinson@ajaleht.eeLevijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.eeVäljaandja AS Ühinenud AjalehedTartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000Järgmine tasuta ajakiri 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 24. novembril.Esikaanel Soome graafiku Inge Lööki joonistus postkaartide sarjast „Vahvad vanamemmed”, mis on Soome Instituudi vahendusel näitusena reisinud Eesti paljudes raamatukogudes, kultuurimajades, muuseumides ja koolides.

Eve Rohtlapeatoimetaja

Teadmisjanuste tormijooks

60+ saab ka koju kutsudaAjakiri 60+ on ilmunud juba aastajagu. Väl-jaanne elukogenud inimesele on selle ühe aastaga lugejate hulgas väga hästi vastu võe-tud. Aktsiaseltsi Ühinenud Ajalehed turun-dusjuhi Erkki Lumisalu väitel lausa nii hästi, et eelolev aasta toob endaga kaasa mõned positiivsed täiendused.

Esiteks oleme lugejate ees tihedamini. Senise viie korra asemel kümnel korral aas-tas. Seega ilmub 60+ igal kuul, välja arvatud suvekuud juuli ja august.

60+ oli ja jääb tasuta ajakirjaks. Ajakirja saavad maakonnalehtede Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane kõik tellijad. Tallinnas ja Tartus jagatakse ajakirja eakate ühendus-tes. Ometi on ajakiri levinud käest kätte üle Eesti.

„Just lugejad on teinud toimetusele ette-paneku, et ajakiri võiks olla koju tellitav,” selgitas turundusjuht. „Otsustasime, et maksta tuleb üksnes kohaletoimetamise tasu 1 euro ühe kuu eest ehk siis 10 eurot 2013. aasta eest. Selle kohta tuleb kindlasti ka täpsustav informatsioon meie selle aasta viimases numbris novembris, kuid esime-sed võimalused 60+ järgmiseks aastaks koju kutsuda, on juba 27. septembril Tallinnas messil „Seenior 50+”,” lisas Erkki Lumisalu.

PärnuPärnu väärikate ülikooli avaaktus toimub 12. septembril kell 16 hotellis Strand, kus avaloengu teemal „E-riik Eesti” peab president Toomas Hendrik Ilves.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži juures neljandat aastat väärikate ülikooli vedava Mari Suurväli sõnutsi on uueks õppeaastaks ennast kirja pannud juba ligi pool tuhat inimest. Mullu oli vääri-kate ülikoolil tudengeid 504. Kuigi loen-gusaal mahutab ainult 300 inimest, ühtegi huvilist nimekirjast välja ei jäeta.

Väärikate ülikooli vanim tudeng on novembris 98aastaseks saav August Puuste, kes eelmistelgi aastatel on usi-nalt loengutes käinud.

Osalemine Pärnu väärikate ülikoolis on prii, vaid mõnes õppekojas tuleb maksta materjali eest.

Tartu

Tartu väärikate ülikool alustab õppeaas-tat 14. septembril Vanemuise ringaudi-tooriumis ettevõtlussuhete koordinaa-tori Vahur Valdna loenguga teemal, mil-line on olnud Tartu ülikooli teadus- ja arendusalane koostöö teiste ettevõte-tega. Väärikates aastates tudengeid oli septembrikuu lõpul end kirja pannud juba üle poole tuhande.

Väärikate ülikooli projektijuht Kar-mel Tall selgitas, et Tartus, Pärnus ja Kuressaares võivad end kirja panna ini-mesed vanuses 50+, Tallinnas on selleks vanuse alampiiriks 60.

Keskmine Tartu väärikate üliõpilaste vanus on aga 70. Tartu eakate haridus-tempel alustas oma tegevust 2010. aasta sügisel. Tartu väärikad tudengid saavad tänu linnavalitsusele loenguid kuulata tasuta.

TallinnVäärikate ülikool Tallinnas alustab oma õppeaastat 27. septembril kell 16 koos mess-konverentsiga „Seenior 50+, elu head aastad”. Avaloengu peab konverent-sil „Kas muretseda vananemise pärast” sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin teemal „Eesti inimarengu probleemid rahvusvahelises võrdluses”.

Elukestva õppe keskuse programmi-juhi Mai Olde sõnul on väärikate üli-kooli end kirja pannud üle 300 inimese, sealhulgas kõik eelmisel aastal loengu-tes osalenud. Väärikate ülikool Tallin-nas alustas tegevust eelmise aasta talvel ja kogub alles tuure. „Nimekirjad on avatud niikaua, kui kuulajaid veel saali juurde mahub,” lisas Mai Olde.

Tallinna linnavalitsusega koostöös on väärikate ülikoolis osalemine tasuta.

Kuressaare

Kuressaare väärikate ülikool alustas oma tegevust eelmise aasta sügisel. Saaremaa ülikoolide keskuse tegevjuhi Maie Meiuse sõnul oli eelmisel aastal huvilisi üle saja, sügissemestril oli viis ja kevadsemest-ril seitse loengut, ikka neljapäeviti, kaks korda kuus. Nagu Maie Meius humoorikalt ütles, võta-vad saarlased septembrikuus kartuleid ja sellepärast alus-tab nende väärikate ülikool alles oktoobrikuu keskel, nagu eelmiselgi aastal. On juba esimesi end kirja pan-nud väärikaid tudengeid. Kokkusaamised toimuvad Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi saalis. Loen-gutel osalemise eest tuleb maksta väikest tasu.

Väärikad pürivad ülikooli

Uus üritus vanusele 50+„Aktiivsena vananemise Euroopa aasta valguses on õige aeg korral-dada täiesti uus üritus SEENIOR 50+, mille eesmärk on tuua kokku valdkonna spetsialistid, tegutse-vad firmad ja inimesed, et anda ülevaade 50+ vanuses inimeste olukorrast, tõstatada mitmeid valusaid teemasid ja pakkuda lahendusi, ” arvavad messikorral-dajad firmast Taveco Disain.

27. septembril rahvusraama-tukogus toimuv konverents „Kas muretseda vananemise pärast?” on suunatud tööandjatele, perso-nali- ja koolitusjuhtidele, kõigile sotsiaalvaldkonna töötajatele üle Eesti. Täpsemalt ettekannetest ja esinejatest ning eelregistreerumi-sest võrguküljel: www.seenior.eu

Rahvusraamatukogu väikeses saalis on pärastlõunal kell 16-18 tasuta programm pärimismenet-lusest, taastusravist ja vitamiini-dest. Nurgasaalis on kell 12-17 tasuta programm „kasulik teada”. Päeva lõpetab suures saalis prog-ramm „Kas oled õnnelik, rahul-olev ja tunned ennast hästi?”

Kohtumiseni messil!

hi Maie Meiuseuvilisi üle saja,

evadsemest-japäeviti,u Maie, võta-ikuus alus-kool kel,Onan-d.

aduten-

b

Raamatud on saadaval kõigis raamatukauplustes üle Eesti. Tellimine: 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

Wabariigi viimased sõduridVIRKKO LEPASSALU JA ILMAR PALLI232 lk, kõvad kaaned

Lugusid ja mälestusi metsavendadest.

1990. aastate lõpus, mil sõnavabadust oli Ees-tis nauditud alles lühikest aega ning metsavendlust ja

tõde sellest looritas salapära, otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli teema siiski luubi alla võtta ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugu-de üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide ase-mel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenu-te ning pealtnägijatega.

Soome lahe õed. Vaadates teiste valuIMBI PAJU248 lk, kk

Siinne sügavalt inimlik teos rää-gib Soome ja Ees-ti saatusest, milles on rohkem sarnast

kui erinevat, ning Euroopa naisteorganisat-sioonide koostööst sõdade ärahoidmise ni-mel. Kahe väikese riigi tavaliste inimeste elu ja ajalugu kulgeb kõrvuti suurriikide võimu-poliitika masendavate pööretega. Kirjanik ja režissöör Imbi Paju ei kasuta ajaloolaste keelt, vaid kirjutab kui ajakirjanik ja esseist.

Rännakud murtud maal. Reisid sajandi suurimate looduskatastroofi de jälgedesIVAR SOOPAN252 lk, pk

Sellest raamatust saab lugeda autori kolmest reisist paikadesse, mis jagasid aastail 2004–2006 ühist saatust. Kui-gi kannatajaid oli veel paljude teistegi maade ja rahvaste hulgas, on selles rei-

sikirjas kirjeldatud elu Tais, Indias ja Indoneesias.Autor rändas neis paigus kohe pärast katastroofe ja kirjeldab sel-

les raamatus elu lihtsate inimeste keskel. Need on maailma rän-gimate õnnetuspaikade lood. Nagu ikka reisikirjades, nii leiab ka siit huvitavaid persoone, kentsakaid juhtumeid, huumorit, kur-bust, traagikat ja lihtsalt mõnusat äraolemist. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik.

Suur pitsiraamat. SüstikpitsEEVA TALTS144 lk, kk

Ühe Eesti koge-nuima pitsiõpeta-ja Eeva Taltsi kir-jutatud Suur pit-siõpik on esimene eesti keeles ilmuv

süstikpitsiraamat. Raamatus õpetatakse sõlmima nii ühe kui mit-

me süstikuga pitsi, tutvustatakse töövõtteid ja eri-tehnikaid, õpetatakse sõlmima pärlitega pitsi ja kombineerima süstikpitsi teiste tehnikatega. Li-saks antakse juhised ka pitsi viimistlemiseks ja hooldamiseks.

kolumn3 September 2012

K unagi ütles mu parim sõber ühe järjekordse paanikat külvava lehepealkirja peale, et hea tuju peaks olema eestlaste põhisea-

duslik kohustus. Muidugi oli see mõel-dud naljana, kuid ütlemises peitub olu-line iva.

Alati on võluv ja innustav kohata inimest, kellest kiirgab elurõõmu, sõb-ralikkust ja lahkust. Rõõmsameelsus ja hea tuju kingivad õnnetunde nii ini-mesele enesele kui ümberkaudseile.

Teinekord paistab, et õnnelik olla polegi nii lihtne. Kuidas hoida elu-rõõmu, kui tujurikkuvat ja meelt-muutvat on meie ümber näiliselt nii palju? Kuidas mitte lasta end kaasa haarata halval või ärritaval uudisel, anonüümsel kommentaaril või suva-lisel seigal igapäevaelust, mis tõmbab närvid krussi ja käsib enesesse kap-selduda?

Looduse vastu me ei saa. Kindlasti on põhjamaised inimesed, kellele sooja ning päikest jagub lõunamaalas-test märksa vähem, olemuselt tõsise-mad ja mõtlikumad. See ei tähenda siiski, et peaksime muretsemisest ja virisemisest rahvusspordi tegema.

Me ju ei istu talvel hanges, vaid ehi-tame maja ning teeme tule koldesse. Ka oma südamesse tuleb rajada koda, mis kiirgab sooja siis, kui päikeselt ei paista seda jaguvat.

P ole vaja muretseda selle pärast, mis olnud, mis tuleb, mis võib tulla – või tulemata jääda. Mõõ-dukas rahulolematus on edasi-

viiv jõud, kuid kriitilise meelega liial-damine võtab isu ja jõu nii arvustata-valt kui arvustajalt.

Mõte eesti inimeste „põhiseadusli-kust kohustusest” säilitada võimali-kult hea tuju ja helgemeelsus ka kee-rukates või lausa konfliktsetes olukor-dades on minu arvates üsnagi sügava ja olulise alatooniga. Minu vanemate ja vanavanemate eakaaslased on oma elu jooksul pidanud üle elama era-kordselt suuri muutusi ja ümberkor-raldusi.

Mõnes mõttes ka kiiremaid kui üks-kõik milline varasem põlvkond. Meie

ellu on tulnud meeletu kogus kiiresti muutuvat: mobiiltelefonid, internet, „plastikraha”, e-pangandus, e-kauban-dus, e-parkimine ja mis kõik veel.

Oleme pidanud suhteliselt lühi-kese aja jooksul välja vahetama ühe raha teise vastu (kaotades enamiku oma säästudest) ja siis teise raha kol-manda vastu (märgates, et kõik on läi-nud üleöö vähemalt kolmandiku võrra kallimaks). Sageli tekib tunne, et seda kõike on liiga palju.

Säilitada kõige selle juures mõnus muretu meel ei ole just lihtne üles-anne. Kiired muutused nõuavad väga

head kohanemisvõimet, tolerantsi, jaksu ja tahtmist õppida. Õppida pole aga kunagi hilja.

Ka õnnelik olemist võib õppida. Tänu sellele on meie seas hulk ini-mesi, kes on ka kõige keerukamates olukordades jäänud muhedaks ning oma olekuga aidanud meelerahu taas-tada ka neid ümbritsevatel.

Nad teavad, et elus leidub küllalt seda, millest meelerahu ammutada – lähedased inimesed, lemmikloomad, mõnusad hobid, mõõdukas füüsiline koormus, liigutavad kultuurielamu-sed või ka lihtsalt enesega olemiseks

aega pakkuv jalutuskäik seenemet-sas.

Väga hästi mõjub teisele inime-sele õige asja eest öeldud hea sõna, olgu selleks siis tänu, kiitus või liht-salt kompliment. Meie seas leidub mõnikord selliseid isiksusi, kes on esmapilgul lausa pelgutekitavalt otse-kohesed nagu Minna ema „Ukuarus”. Mäletate – „Sure ära, kui elada ei jaksa!”. Minna ema näiliselt karmi pealispinna all lõi soe ja hooliv süda.

M ul oli kunagi koolis taoline õpetaja. Vana kooli mees, ühe silmaga, kõlava ja valju häälega, naermas nähti teda

harva. Keskkoolinoored rivistas ta enne tundi klassiukse taga üles kui Preisi armees ja tema tunnis valitses hiirvaikus. Kuid naljad olid tal väge-vad, oma õpilasi kaitses nagu lõvi ja mis peamine – kõik, mis ta muusikas ja kunstiajaloos õpetas, sai hästi selgeks. Kõige hämmastavam oli aga see, et ta suutis laulma panna ka need, kelle kõrvade peal karud kõvasti tallunud olid.

Just lapsed suudavad sageli sellise välise kareduse all tõelist ja loomupä-rast soojust ära tunda ning muidu tõreda tegelasega väga mõnusa ja oma-laadi mängulise suhte sisse seada.

Lapselikult õrn ja rõõmus hing ongi see, mida peame hoidma endas ja meid ümbritsevates. Me peame märkama inimesi enda ümber ning mitte häbenema hoolida ja hoolit-seda. Enda, teiste, meie kõigi õnnest ja heaolust. Üks kuivanud raag võib murduda, kimp värskeid oksi ei iialgi.

* ütk – üleolev, ülbe kaeblemine (sellesü-gisene uudissõna meie presidendilt)

Elu itku ja ütkuta*

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht ja Viljandi folgi pealik Ando Kiviberg vastutas kunstilise juhina 2010. aastal vabariigi aastapäeva kontserdi eest, oli 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusika liigijuht. 2011. aastast on ta Eesti kultuurikoja juhatuse liige. Ando Kiviberg kuulub Eesti Kooriühingu juhatusse ja on valitud Eesti muusikaõpetajate liidu auliikmeks. Kõige rohkem tuntakse teda aga Viljandi pärimusmuusikafes-tivali loojana. Väikesest rahvamuusikapeost on kahekümne aasta jooksul saanud Balti- ja Põhjamaade üks suuremaid muusikafestivale, mis peibu-tab igal aastal tuhandeid inimesi. FOTO: ELMO RIIG

kaja September 2012 4

Lugeja arvabTäiesti juhuslikult leidsin Pirita apteegist väljudes, ukse kõrval olevalt laualt ajakirja 60+. Vapustav leid minul! Selle päeva rõõm! Ühe hooga lugesin ajakirja otsast lõpuni läbi. Meeldisid erandlikult kõik jutus-tused. Eriti „Oleme paradiisiaia aednikud”, „Kes peab maksma memme ja taadi eluvaeva” ja hoole-kandeasutused Eestis. Üldiselt iga lugu selles ajakir-jas on nii tähtis teabeallikus minuvanustele 80aas-tastele inimestele, täis häid soovitusi ja imelisi ütlusi. Suurim tänu ajakirja koostajaile! Ise olen optimist-liku meelelaadiga, südames soov teha üks heategu päevas. Ei pea selleks olema ainult raha. Ei! Naera-tus – see ei maksa midagi. Lahke meel ja tänu – need ka ei maksa midagi. Olgem siis tänulikud ja naerata-gem. Ja olgem tänulikud selle üle, mis meil on. Kui mõelda, siis on seda väga palju. Sõidan tihti bussis. Istekohta pakuvad noored, isegi lapsed! Olen neid innustanud tänuga, näiteks: „teid on hästi kasvata-tud”, „teil on hea lastetuba” (siinjuures selgitan, mida tähendab see väljend) ehk lihtsalt „ma väga, väga tänan teid!” Mitte iial ei istu ma lihtsalt paku-tud kohale ütlemata sõnagi. Ja istekoha andja tunneb sellest tänust rõõmu.

Meelimari Laanelepp, Tallinn

Tore, et ajakiri käsitles põhjalikult hooldusasutuste ja teenuste küsimusi. Kui seoses kõrge vanusega ja terviseprobleemidega tekib raskusi igapäevaselt hak-kama saamisega, siis ma leian, et hooldekodus on tur-valine elukeskkond ja vanur jääb kindlasti rahule. Kui pensionist ei piisa kohamaksuks, siis leiavad puuduva summa lapsed oma peredega. Kui lapsi abistamas pole, siis tuleb leida võimalus omavalit-suste tasemel. Niisiis – memme ja taadi vaev saab kindlasti tasutud. Ma usun seda!

Esta Kotka, Rakvere

Tänan teid väga vahva ajakirja eest! Ajalehti loen vaid raamatukogus. Nii juhtusin suure hilinemisega „Viru-maa Teataja” juunikuu numbrit sirvima, kust leidsin 60+ nr 3. Esimene mõte oli tellida see ajakiri... Aga kui-das? Vajaksin väga Eesti hoolekodude tabelit.

A. Müür, Lääne-Virumaa

Suur tänu teile huvitava ajakirja eest! Oleme abikaasaga ka eakad. Lapsi meil ei ole ja nii on mure tuleviku pärast. Praegu toimetame kahekesi maakodus nii aias kui põllul. Tuleme toime, aga aastad ju lähevad! Vaatamata sellele oleme elurõõmsad ja tegusad. Ega see virisemine aita.

Silvi Selter, Koeru, Järvamaa

Lugesin seda ajakirja 60+ esimest korda. Mulle anti see, kui registreerisin end Südameapteegi kliendiks. Väga asjalik ja vajalik. Mulle pakkus huvi artikkel jalgratastest, kuna käisin just poest otsimas kollast helkurit jalgrattale. Sain artiklist teada, et vähemalt ühe ratta mõlemal küljel peab helkur olema. Lisak-sin veel, et vanad jalgrattad ei paku huvi ainult „elu-kogenud inimesele”. Minu lapselaps on kunstiülikooli tudeng, sõidab vanaisa jalgrattaga ja ei taha seda min-gil juhul välja vahetada, sest see pidi popp olema.

Hella Adermann, Tallinn

Lugesin teie ajakirja, mulle ta meeldis, sest oli mit-mekülgne. Ega saagi teha ajalehte, mis kõigile meel-diks, sest igal inimesel on oma arusaamad ja soovid. Mulle meeldis kõige rohkem kaart hooldekodude kohta Eestis ning nende teenuste hinnad. Peab ütlema, et hooldushinnad on 2-3 korda kõrgemad kui inimeste pensionid. Kui valitsus siin lähemal ajal midagi ette ei võta, siis pole neil lootust Riigi-kokku pääseda!

Pensionär Pärnust, kes ei soovi oma nime avaldada

Kõik oli vajalik, mida lugeda pakkusite. Eriti hea oli teada, kus hooldekodud asuvad. Kahju, et minusugu-sed 80aastased inimesed, kui neid asutusi tarvis peaks olema, oma pensioni eest seda lubada ei saa. Mitte kõikide lapsed ei suuda vajadusel juurde maksta. Ülejäänud materjali lugesin põhjalikult läbi. Jätkake ikka tervisliku toitumise teemadel vastavalt hooajale.

Koidu, Rakvere

Kõige rohkem meeldis mulle lugu „Vesi, paat, aerud ja romantika”. Mind tegi kurvaks lugu „Retk kassi-kaku ja rukkiräägu tiival, piiritajast rääkimata” Miks? Selline luksus ei ole kättesaadav meie tavali-sele pensionärile, vaid ainult väga rikastele. Küsimu-sele, kes peab maksma memme ja taadi eluvaeva, vastaksin, et seda ei pea maksma järeltulev põlvkond, vaid riik, nagu Soomes.

Helmi Maakus, Suure-Jaani, Viljandimaa

Minu tähelepanu köidavad alati teie ajakirja kaane-pildid – lihtsad, kuid nii tundelised. Nagu Anu Raua mõtted vananemisest. Sinna saja häda hulka kuulub muidugi kurvaks muutuv kest, mistõttu praktiliste artiklite hulgast meeldis mulle enam „nahaõpetus”. Kordan veel Anu Raua mõtet, et maiustamiseks naudi luuleridu. Tunnen sama, et kui pole ühtegi rida luuletust lugenud, pole päev korda läinud. Kas või lastele mõeldud salmegi – see loob tuju heaks ja aitab meeles hoida meie keele ilu ning sõnade sõlmimise võimalusi.

Marna Krabbi

tehnika5 September 2012

Tiit Reinbergtiit.reinberg@jt.ee

K una mobiiltelefonide valik on nii lai, et võtab silme eest kirjuks, siis palu-sime mobiilioperaatoritel EMT, Tele 2 ja Elisa saata testimiseks

need telefonid, mida eakad enim ostavad ja mida firmad ise julgevad soovitada.

Kui eakate klubi koosolekul viis tele-foni lauale panen, pakub kohe enim kõne-ainet My Phone 1030. „No see on ju see pensionäride telefon,” lausuvad kõik ühest suust ja ennustavad sellele testis suurt edu – on see ju spetsiaalselt nende tarbeks toodetud. Ühelgi eakal endal seda aga huvitaval kombel käekotis ega paelaga kaelas pole.

Üks proua teab rääkida, et tema sõb-rannal oli selline, kuid läks katki. See-peale meenub teistelegi, et juttude järgi polevat tegu kõige töökindlama mude-liga.

Asume testima

Teen eakatele ettepaneku, et test võiks toi-muda nii: katsetaja võtab telefoni karbist välja, paigaldab SIM-kaardi ja aku ning proovib helistada, saata SMSi ja soovi kor-ral teha veel midagi, mida üks tänapäe-vane mobiiltelefon teha lubab. Ja siis hin-dab, kuidas oli. Lihtne.

Vaikus. See kestab kohe mitu head sekundit. Kõik vaatavad imestunult üks-teisele otsa ja siis selgitab seltskonnast kõige jutukam 75aastane Leili Paits, et

ega siis nemad ise telefone kokku mon-teeri! Selle töö on alati lapselapsed ära teinud.

Vanaemale või vanaisale telefoni ost-mine näeb enamasti välja nii, et lapsed soovitavad telefonimudelit ja kõnepaketti (või hoopis kingivad need) ja lapselapsed sätivad aparaadi kõnekorda.

Kuna sobin enamikule testijaist tõesti lapselapseks, võtavad nad üheskoos vastu otsuse, et mina tehku nüüd ikka n-ö oma põlvkonna töö ära ja küll nemad siis juba helistavad ja hindavad.

Esimesena panen kokku viiest telefo-nist ainsa puutetundliku ekraaniga mudeli – Samsung S-GT-S5300-1.

Puutetundlik ekraan on kõigile juba tuntud ja nähtud asi, sest lapselapsed ainult selliste telefonide ja tahvelarvutite

teh

Soodne hind + klapp + suured klahvid = hea telefon60+ käis külas Paide eakatel, kaasas viis see-nioride enimostetud mobiiltelefoni mudelit, et välja selgitada, milline telefon on kõrges eas inimesele kõige mugavam kasutada.

FOTOD: DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA”

”Ega siis nemad ise telefone kokku monteeri! Selle töö on alati lapselapsed ära teinud.

>> lk 6

tehnika September 2012 6

Kellakeeramine valmistab peavaluPaide eakate päevakeskuse tegevjuhen-daja Malle Kera selgitas, et suurem osa vanemaid inimesi ei saa mobiiltelefonis kellaaja muutmisega hakkama, mistõttu suve- või talveajale üle minnes ei muuda nad aega, vaid vastavalt kas liidavad või lahutavad ühe tunni maha või juurde.Eelmisel aastal tegi eakate päevakeskus koguni sellekohase teabepäeva, kus eakatele õpetati mobiiltelefonis kella-aega muutma. Seega on Paide eakate palve mobiiltelefonide tootjatele, et nad toodaks telefone, mis ise kella õigeks sätivad.

Elu esimene mobiilHelju-Maie Viktorova mäletab, kuidas poeg teda 15 aastat tagasi oma esimese mobiiltelefoniga ninapidi vedas. Samal ajal, kui poeg oli emal külas, helises laua-telefon ja helistajaks oli ei keegi muu kui poeg. „Ma ei saanud kohe üldse aru, et alles ta oli siin ja nüüd on juba jõudnud kuhugi, kus on telefon,” meenutas Vikto-rova.Veel segasemaks läks lugu aga siis, kui poeg rääkis, et ta polegi ära läinud, vaid on ema vannitoas. Vannituppa minnes ei suutnud Vikto-rova oma silmi uskuda — et poeg ongi seal ja räägib telefoniga ja tema ei tead-nud oma kodus vannitoas olevast telefo-nist mitte midagi. Siis ei pidanud poeg enam vastu ja tunnistas üles, et ostis hoopis mobiili.

taga oma aega veedavadki. Isegi siis, kui harva vanavanemate juures külas käivad.

Enne testima asumist on kõik juba ühel meelel, et kui kunagi valitaks kõige eaka-tevaenulikum leiutis, siis puutetundlik ekraan selleks kindlasti saaks. Sellised aparaadid oleksid kohe nagu saatanast, et vanainimesi mõnitada, arvavad nad.

Õigupoolest ei taha keegi seda telefoni kättegi võtta. Lõpuks surutakse see selts-konna noorima, 63aastase Kadri Suve kätte.

Kadri leiab ekraanilt kiiresti üles ikooni, mis käivitab helistamise prog-rammi. Seitsmekohalise numbri sisesta-mine võtab tal aga paar minutit aega. Ikka ja jälle ilmuvad ekraanile valed numbrid ja seda rohkem hakkab sõrm eksima. Pärast pikka pusimist saab ta ühe kõne siiski tehtud, kuid rohkem ei soovi ta sel-lise aparaadiga kunagi tegemist teha.

Tema edu tekitab entusiasmi teisteski, kuid üritavad, mis nad üritavad, ühtegi head sõna ma ei kuule. „Selle võid kohe heaga viimaseks panna,” on nende esi-mene hinnang.

Järgmine telefon, Samsung GT-C 3520, eristub teistest selle poolest, et on klapiga. Kui Kadri taas esimesena selle telefoni kätte võtab, ohkab ta kohe kergendatult – sellel on nii head suured numbrid!

Ei Kadril ega ta vanematel kaaslastel teki selle telefoniga raskusi. Kuigi ühelgi testis osalejal endal klapiga telefoni pole, satuvad nad sellest lausa vaimustusse. Kla-piga on väga hea kõnet lõpetada ja vastu võtta, pole vaja klahve vajutada. Klapp on hea seetõttu, et kaitseb nii klahve kui ka ekraani mustuse ja kriimustuse eest. Ja telefon ei hakka ise helistama ka.

Uut telefoni naljalt ei osta

Kõik tahavad telefoni hoolega uudistada ja nii mõnigi tunnistab, et kui nüüd oleks uut vaja, siis peaks see just klapiga olema.

Järgmine päev keegi siiski poodi ei tõtta, sest eakad naljatlevad, et neil on

mobiilid vanemad kui lapselapsed. Nii-sama keegi uut telefoni ostma ei hakka. See töö tuleb ette võtta ainult siis, kui vana ära kaob või katki läheb.

Leilil kadus paar aastat tagasi metsas marjul käies telefon ära, kuid tema ei tormanud ka siis poodi, vaid laenas sõb-rannalt telefoni, läks tagasi metsa, helis-tas enda numbrile ja leidiski mobiili ilu-sasti sambla peal puhkamas. Metsa kadunud telefon teenib teda senini ees-kujulikult.

Kolmandana astub eakate kriitilise pilgu alla ja näppude vahele niinimetatud pensionäride telefon My Phone 1030.

Juba enne sellega tutvuma hakkamist kiidavad eakad, et vähemalt on leiutajal nii palju mõistust peas olnud, et pole sinna igasugu mõttetut träni nagu fotoapa-raadid ja mida kõik veel külge pookinud. Kui on telefon, siis olgu telefon. Keegi ei tooda ju tolmuimejat, mille küljes oleks ka fotoaparaat, või triikrauda, millega saab ka raadiot kuulata.

„Oi-oi, kui suured numbrid,” kiidab Kadri telefoni kätte võttes. Suurima ülla-tuse pakub see eksemplar aga siis, kui Kadri hakkab numbrit valima, sest iga klahvi vajutuse korral ütleb telefon puh-tas eesti keeles, mis numbri sa praegu vali-sid.

„Numbrid on kohe nii suured, et pime peaks ka nägema,” kiidab Leili, kui tele-foni oma kätte saab.

Kui 60ndates aastates kasutajad saa-vad ka väiksema ekraani ja nuppudega hakkama, siis seda telefoni soovitavad tes-tijad vanematele, kelle käsi rohkem väri-seb ja silmanägemine tönts.

Neljandana ilmub eakate ette lauale Nokia 101. Kui äriuudistes räägitakse, et soomlaste Nokia on mandumas, siis meie testijate jaoks tähendab Nokia kvaliteedi märki. Kohe näitavad mitu prouat, et neil endal on ka Nokia ja see on neid teeninud juba nii palju aastaid, et arvestus on ammu sassis.

Põhjanaabrite kätetöö kohta ei taha

Enne testima asumist on Paide eakate klubi liikmed vasakult Lilian Urb, Leida

Tolberg, Leili Paits (telefoniga) ja Silvi Toom ühel meelel, et kui kunagi

valitaks kõige eakatevaenulikum leiutis , siis puutetundlik ekraan selleks

ki ndlasti saaks. Sellised aparaadid oleksid kohe nagu saatanast.

EDETABEL1. Samsung GT-C 3520Hind 64–79 eurot.

2. Kodutelefon Huawei FC312eHind 45 eurot.

3. Nokia 101Hind 29–59 eurot.

4. My Phone 1030Hind 30–55 eurot.

5. Samsung S-GT-S5300-1Hind 99 eurot.

Mobiiltelefonide hinnad muutuvad kiiresti ja alati tasub jälgida sooduspak-kumisi ja kampaaniaid.

keegi paha sõna öelda. Hea lihtne telefon, millel on kerged klahvid ja klahvide vahe piisavalt suur, et valet numbrit ei valiks.

Tellis seisab hästi käes

Viimasena tormab võistlustulle mobiiltele-foni ja lauatelefoni ristsugutis Huawei FC312e. Selle Kodutelefoni nime all müü-dava telefoniga saab soodsalt helistada laua-telefonile, kuid kodust lahkudes selle tas-kusse pista ja kasutada tavalise mobiilina.

Leilil on kodus selline, kuid õues käib ta ikkagi tavalise mobiiliga, kuna Huawei on liiga suur. „Seda kutsutakse telliseks,” naerab ta. Hindajate silmis, muide, saab suurus aga hoopis plussiks, sest telefon seisab hästi peos ja vale numbri valimise oht on pea olematu.

Kui palun nüüd viis telefoni paremus-järjestusse seada, siis mõneti üllatavalt ei tõstetagi poodiumi kõrgemaile kohale spet-siaalset „pensionäride telefoni”, vaid kõik on endiselt vaimustuses klapiga Samsungist.

Teisele koha saab oma suuruse tõttu Huawei FC312e ja pronksmedal riputa-takse kaela Nokiale.

My Phone jääb koguni neljandaks ja nagu eakad varem lubasid, on konkurent-sitult kõige viletsam mudel puutetundliku ekraaniga Samsung. „Neli esimest on tege-likult kõik head telefonid,” selgitavad nad.

Pika jutu võtavad eakad lühidalt kokku nii: heal telefonil peab olema soodne hind (mitte üle 50 euro), suured klahvid ja suur ekraan, kus nii numbrid kui ka kellaaeg oleks ilusasti näha. Klapp tuleb ka üksnes kasuks.

Ilmselt on paljud vanavanemad kogenud, et teismeikka jõudnud lapselaste näoilme reedab pettu-must, kui koolialguse-, sünni-päeva- või jõulukingiks ulata-takse „pehme“ pakk, milles arva-takse olevat kampsun või sokid. Ning vastupidi: nägu läheb nae-rule, kui kingiks on kõva karp, milles võib eeldada peituvat mõnd toredat tehnoloogia-seadet. Selle põhjuseks pole noorte ahnus või tänamatus, vaid asja-olu, et tehnoloogia mängib nende elus palju suuremat rolli, kui oskame ette kujutada.

Millised on need ihaldatuimad tehnoloogilised „vidinad“ või lisa-tarbed, millega oma lapselapse

salasoove täita? Allpool jagame võimalikud kingitused kahte ossa: kallimad kingid suuremateks tähtpäevadeks ja olulisemate saavu-tuste puhul (mida võib teha ka mitme kinkija peale ühiskingitu-sena) ning toredad väikesed asjad muudel puhkudel rõõmu valmistamiseks.

Suuremate saavutuste ja

tähtpäevade kingid

Viimase aja menutoode, nii väiksemate laste kui noorte suurim ihalusobjekt, on kahtlemata tahvelarvuti.

Tahvelarvutite turul on kaks suunda – kas Androidil või Apple´i operatsioonisüsteemil põhinevad tahvelarvutid. Apple´i tooted on kallimad ja mõne jaoks ihaldusväärse-mad, kuid soodsama hinnaga Androidil on tootevalik laiem ning valida saab erineva ekraanisuuruse ja lisaoma-dustega tahvelarvuti.

Lisaks on soovitav osta tahvelarvutile kott või ümbris, et seade kogemata kahjustada ei saaks. (NB! Kott on tore väiksem kingitus juhul, kui tahvelarvuti lapselapsel juba olemas on, kuid kotti veel mitte!) Head on selliste tootjate kotid, nagu Krusell, Golla, Cellular Line, lisaks Samsungi originaal-ümbrised. Tahvelarvutitele on võimalik lisana juurde soetada ka juhtmevaba klaviatuur Logitechilt, nii Android OS-ile sobiv klaviatuur kui ka iPad2 jaoks tehtud klaviatuur, mida on võimalik kasutada ümbrisenagi.

Loomulikult sobib väärtuslikumaks kingituseks jätku-valt ka sülearvuti. EMT-s on hea valik sülearvuteid, mida on võimalik soetada koos mobiilse internetiga sissemaksuga alates ühest eurost.

Nutitelefon on teine ihalusobjekt, mille kinkimisega saajale – nii väiksele kui suuremale – suurt rõõmu teha. Algkooliealiste jaoks on sobiv spetsiaalselt lastele kujundatud Lotte mobiil Samsungilt, mis on võimekas nutitelefon Androidi operatsioonisüsteemiga hinnaklas-sis 100 eurot. Sellest on olemas nn “poiste” tumeda ja “tüdrukute” heleda kujundusega versioonid.

Teismeliste ja suuremate lapselastega tuleks aga nutitelefoni kinkimise puhul enne saajaga konsulteerida, milline peaks tema unistuste telefon olema. Üllatusmoment jääb sellisel puhul küll ära, kuid ära jääb ka võimalik pettumus: nutitelefonide valik on väga laiaks läinud ja saaja soove teadmata on raske õiget valida. Tulenevalt nutitelefonide võimekusest on nende hinnaskaala samuti lai.

Üks populaarseid kingitusi on läbi aegade olnud väike fotoaparaat, kuid tänapäeval teevad mobiiltelefonid juba nii kvaliteetset pilti, et siinkohal tasuks juba kaaluda pigem nutitelefoni soetamist (telefoni omaduste juures peaks olema kaamera alates 5 Mpix). Kui aga oma lapselapse soovi teades on siiski soov kinkida fotoaparaati, siis võib soovitada Nikon S3300 seeria värvilisi aparaate.

Väiksemad kingid

Ilus mobiilikott on hea täiendus nutitelefonile. Soovitada saab Kruselli valikust tasku tüüpi mobiilikotte, mis on saadaval eri suuruses telefonidele ja eri värvi-toonis.

Kõrvaklapid võivad kodustele tunduda ehk tüütud („Ta kunagi ei kuule, kui temaga räägitakse!“), kuid samas on need teistpidi asendamatud kodurahu hoidmiseks: teismelise muusikavalik ei pruugi kõigile meelepärane olla. Cellular Line’i komplektil Pro Urban on lisaks veel mikrofon, nii et kõnele vastamiseks ei pea telefoni suu lähedale tõstma.

Käed-vabad süsteeme on juhtmega ja juhtmeta. Juhtmega peakomplekti eeliseks on, et sellega on võimalik muusikat ka stereohelina

kuulata. Juhtmeta peakomplekt tagab aga mugavuse ringi liikudes – ei pea

telefoni kõrva äärde tõstma. Kahjuks tuleb juhtmega pea-

komplektide puhul tõdeda, et eri mobiiltelefonide toot-

jate peakomplektid sobi-vad reeglina ainult oma

mobiiltelefonidele. Seega tasub selle kingituse tegemisel uurida välja lapse-lapse mobiiltele-foni mark ja mudel.

Kui lapselaps on jõudnud juba a u t o j u h t i m i s e ikka, on tänu-

väärseks kingiks m o b i i l t e l e f o n i

autohoidik. See annab mobiilile

kindla koha, kust telefon kurvides istmete

vahele ei kuku ning mis võimaldab telefoni ekraanile

mugavalt ja turvaliselt pilku heita – näiteks näha, kes parajasti

helistab või jälgida kaardirakenduselt auto teekonda. Telefoni sõidu ajal käes

hoidminegi, selle kasutamisest rääkimata, on sõidu ajal ju keelatud! Samuti on kasulik asi autolaadija – telefonidel on komme tühjaks saada just siis, kui ollakse elektripistikust eemal ning see seade võimaldab mobiili laadida autosõidu ajal.

Täiendavat mugavust pakuvad kasutajale telefo-nialus Milo tootjalt Bluelounge ja sama ettevõtte

tahvelarvuti lauaalus Nest. Need tagavad mobii-lile ja tahvelarvutile kindla koha noore sageli laiali

pillutud asjade seas, nii et loodetavasti on tal võimalik vähemalt telefoni ja tahvelarvutit probleemideta leida.

Seega – tehnoloogia on hea kink ja selle kinkimist ei tasu karta! Hästi valitud kingitus teeb suurt rõõmu mõlemale

poolele, nii kinkijale kui kingi saajale.

REKLAAMLUGU

Kink, mis teeb lapselapse õnnelikuks!

TelefonidSamsung Galaxy Y Lotte

REKLAAM

tehnika September 2012 8

UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETERON CALL PLUS

MADE IN USA

Haigekassa

kompenseerimisel!

Stardikomplektis on glükomeeter, lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott.

www.semetron.ee

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604

Esindaja Eestis:

TASAKAALUSTAGE OMAVERESUHKUR JA OMA ELU!

OSTES 3 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA.

OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk) TESTRIBASID TASUTA KAASA.

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

TASAKAALUSTAGE OMAVERESUHKUR JA OMA ELU!

ON CALL PLUSGLÜKOMEETER

UUE PÕLVKONNA

Odavaimad

testribad

Eestis

Pakkumine kehtib kuni 30.09.12.

Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.eeNõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid)

Songavööd/bandaažidRavisukatootedValmislahased (sõrme, käe, jala)Silikoonist ortopeedilised abivahendidOrtopeedilised jalanõud, tallatoedVälised rinnaproteesidTaastusravivahendidNahahooldusvahendidInva- ja liikumisabivahendid

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

E,T,N,R 9.00 - 17.00K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115Tel 600 0666

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

E MT, Elisa ja Tele 2 pakuvad kõik üle 60aastasele kliendile See-niorpaketti.

Enne lepingu sõlmimist tasub põhjalikult uurida, kui palju te helistate, saadate sõnumeid või kasutate koguni mobiilset

internetti. Oluline on seegi, kas teete palju lühikesi kõnesid või helis-tate harvem, aga jutt venib sageli pikemaks.

Arvet mõjutab suuresti ka see, millises mobiilsideoperaatori võr-gus on need inimesed, kellele te kõige rohkem helistate.

Samuti tuleb arvestada seda, kas vajate mobiiltelefoni selleks, et olete sugulastele ja tuttavatele alati kättesaadav või helistate ka ise teistele.

Seega ei saagi ühest nõu anda, milline pakett on just kõige sood-sam, sest see oleneb, milliseid teenuseid ja kui palju kasutate.

Kõige parem soovitus on see, et enne lepingu sõlmimist tuleb kodus rahulikult väga põhjalikult järele mõelda ja eriti hea oleks mõne noo-rema inimesega nõu pidada.

Kui te juba olete mobiiltelefoni kasutaja, siis tasub enne paketi vahetamist põhjalikult uurida viimaste kuude arveid, saamaks täp-selt teada, millistesse mobiilivõrkudesse ja kui palju te helistate.

EMT seeniorpakett

MinuEMT seeniorile mõeldud paketis saab klient ise valida, kui palju kõneminuteid, sõnumeid või internetti soovib kasutada ja kas vajab telefoni.

Telefoni saab tasuta ja iga 2 aasta järel võib valida uue. Teenused ja telefon on koos soodsamad kui eraldi ostes.

Valitud teenustele annab EMT 20% mahtu juurde, kui võtate ka telefoni. Olles ka Topeltpluss klient, saate veel mahtu lisaks vastavalt oma staažile.

Piiramatult tasuta kõned pereliikmetega. 15 minutit tasuta kõneaega valitud kõnedele lisaks. Sõbrakõnedega saab helistada piiramatult kolmele EMT võrgus

olevale sõbrale kahe euro eest kuus.MinuEMT seeniori soodustused kehtivad 60aastastele ja vanema-

tele.1,6eurose kuumaksu eest saab seenior helistada 15 minutit tasuta

ja iga seda ületav minut maksab 0,069 eurot. Saab valida ka suurema kuumaksuga paketi, siis on tasuta minuteid rohkem.

Elisa Seeniorpakett

Ühe-eurose kuutasuga Seeniorpakett sisaldab 30 Eesti-sisest kõnemi-nutit. Kui paketis sisalduvad kõneminutid on otsa saanud, maksab iga järgnev minut viis senti. Kõnealustustasu puudub ja kõneaega arves-tatakse sekundi täpsusega.

Soovi korral saab paketiga liita ka Seeniori sõbranumbri

Eakatele mõeldud telefonipaketid

Urve Paris (vasakul) kasutab Simpel'i kõnekaarti ja käib sellele aega ostmas Paide postkontorist. Miks ta just seda kõnekaarti kasutab, ei oska Paris öeldagi. «Olen kogu aeg EMT klient olnud,» sõnab ta. Et mobiiltelefoniga rääkimiseks kulub tal kuus kõigest paar eurot, pole ta viitsinud uurida, kas selle pealt on võimalik veelgi raha kokku hoida.

tehnika9 September 2012

LAE ENDENERGIAGA!Kas tahaksid olla vitaalsem ja saada roh kem energiat? Sellisel juhul on kasulik varustada oma keha lisakoguse Q10-ga.

Terve ja noor organism suudab ise too-ta rakkude tööks vajaliku koguse Q10-t, kuid teatud juhtudel nagu kroonilised haigused, suitsetamine, mõned ravimid ning suur vaimne ja füüsiline koormus, ei pruugi see Q10 kogus enam piisav olla.

Bio-Quinone Q10 kapslid sisaldavad unikaalset segu taimeõlist ja koensüüm Q10-st, mis tagab parima ja dokumen-teeritud imendumise organismis.

Pakendid: Bio-Quinone Q10 30 mg, 30 ja 90 kapslit.Bio-Quinone Q10 FORTE 100 mg, 30 kapslit.

Müügil apteekides. www.pharmanord.ee

teenuse , mille kuutasu on 1,60. Selle eest saab valida viis Elisa mobiilinumbrit, millele helis-tamine on tasuta.

Tele2 Seeniorpakett

Paketil puudub kuumakse ja miinimumarve tasu. Tasuda tuleb üksnes kasu-tatud teenuste eest.

Kõned Tele2 võrgus on tasuta, lauatele-fonile 0,0217 eurot minut ja teistesse mobiilivõrku-desse 0,0556 eurot. Kõne-alustustasu on 0,0556 eurot.

Mobiiltelefonide kõnekaardid peaksid olema inimestele, kes ei taha ennast lepin-gutega siduda või kardavad, et kaotavad lobi-semise üle kontrolli ja järgmisel kuul potsa-tab postkasti kopsakas arve. Ometi pole ka kõnekaardi soetamine lapsemäng, sest ühes postkontoris võib neid müügil olla veerand-sada.

Kõnekaarte pakuvad kõik kolm suurt mobiilioperaatorit. Odavaima saate kätte lausa euroga, kuid sellega pikalt lobiseda ei saa. Samas on võimalik osta ka nii kallis kaart, et sellest rahast jätkub mõistliku helistamise puhul mitmeks kuuks.

Kui raha kaardilt otsa saab, tuleb lunas-tada uus kaart ja telefoni sisestada sellel olev kood. Võimalik on kõneaega juurde osta ka

internetipanga kaudu või aitab teid näiteks postkontori töötaja või kaupluses müüja.

Kõnekaartide hinnad erinevad suuresti ja siingi tuleb esmalt selgeks teha, milliseid teenuseid pakutavast kasutate.

Elisa Stardikas kõnekaart

Kõneminut 0.04 eurot igas suunas ööpäev läbi. Kõnekulu ülempiir 0.64 eurot. Kehtib 6+1 kuud. Sisaldab 1 euro kõneaega.

Tele 2 Smart kõnekaart

Kõneminut Eesti mobiilivõrkudesse ja laua-telefonidele soodusajal 0.10 eurot. Kõnemi-nut Eesti mobiilivõrkudesse ja lauatelefoni-dele põhiajal 0.18 eurot. Põhiaeg kehtib töö-päeviti kella 8–20, soodusaeg tööpäeviti kella 20–08 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel ööpäev läbi.

EMT Simpel

Tavahinnakirja kõneminut „äriajal” (E–R kella 07–18) 0.1885 eurot ja „vabal ajal” (E–R kella 18–07, L–P ja riiklikel pühadel 24 h) 0.1233 eurot.

Diil Säästuäss stardipakett

Kõneminut Eesti mobiilidele 0.0505 eurot. Kõneminuti hind Eesti lauatelefonidele 0.0901 eurot. Kõnealustustasu 0.0511 eurot.

Kõnekaartide kirev maailm

Kõnekaardid Paide postkontoris.

Kui Paide eakate klubi prouad kasutavad mobiil-telefone helistamiseks, siis Joe Kruusement on sellega ka fotosid teinud. Kvali-teetsemad pildid saab tema kinnitusel siiski foto-aparaadiga.

tervis September 2012 10

Anu Bollverk60pluss@ajaleht.ee

J ärvamaal Ruusiaugu talus elav Anne Aavasalu on oma jalgadega pidevalt hädas. Kas peitub valutavate jalgade põhjus mitukümmend aastat peetud müüjaametis – mis tähendas paha-

tihti ka külmal betoonpõrandal seismist – või milleski muus, mine sa tea.

Vahel annab öösiti tunda ka selg, eriti kevadiste ja sügiseste niiskete ilmadega.

Oma perearstile on ta muret korduvalt kurtnud, aga sanatooriumi või ravispaasse minekut pole ta isegi mitte kaalunud. „Ei

tea neist mitte midagi, võib-olla olen ise lohakas olnud, et pole uurinud,” tunnistas ta. „On jäänud mulje, et spaa on rohkem nagu puhkusekoht.”

Arstid ravispaadest juttu ei tee

Viljandi haigla taastusraviarsti Ly Eden-bergi vastuvõtule tulevatel eakatel on enamasti sarnased mured. „Peamiselt lii-geseprobleemid – valutavad põlve- ja puu-saliigesed, väga palju on selja- ja kaelava-lusid – meestel on põhiprobleemiks selja-valud, naised kurdavad rohkem ka kaela kangust –, reumatoloogiliste haigustega patsiente on samuti palju,” loetles ta.

Sanatooriumi või ravispaa võimalusi taastusraviarst aga patsiendile tavaliselt ei mainigi. „Me soovitame ikka neid tee-nuseid, mida me kohapeal saame osutada: määrame ambulatoorset taastusravi ehk füsioteraapiat, individuaalset võimlemist, massaaže, sooja- või külmaravi,” sõnas Edenberg.

Kõige suuremaks ravispaade soovita-jaks on hoopis saanud noorem põlvkond. Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer kin-nitab, et spaateenus on muutunud meie eakatele küllaltki kättesaadavaks ja seda suuresti tänu järeltulijatele, kes spaade kinkekaarte ja pakette kingivad.

Sama valiku tegi Toffer ise kolm aastat

tagasi, kui kinkis oma vanematele spaapa-keti. Tema suureks üllatuseks ei olnud kingisaajad, kes polnud kunagi varem spaas käinud, kingituse üle esialgu üldse mitte rõõmsad. Vastupidi, olid pisut solvu-nudki: nemad ju pole veel nii vanad, et peaksid sanatooriumi minema!

Esialgne tõrksus kadus kohapeal olles aga kiiresti ja järgmisel kahel aastal on Tofferi vanemad juba ise ja vabatahtlikult ravispaas tervist turgutamas käi-nud.

Nii kipub see Tofferi sõnul olemagi: kes korra juba kuurortravi omal nahal kogenud, sel-lele esimene kord vii-maseks ei jää.

Türilast Eljo Järvat võib pidada ravispaade püsikliendiks: tema kogemus on juba kümnekordne. „Kui keha annab tunda, siis lähen. Aga kui oled juba üle 60 aasta elanud, siis ikka annab kuskilt tunda,” ütles ta muheledes.

Tunda andmise all mõtleb praegu veel täiskohaga töötav Järva oma sõnul seda, et selg hakkab valutama ja kael ragisema. „Kui ma tahan, et jõuaksin päevade viisi

Ravispaa – kellele ja milleks?Eesti ravispaad laiendavad aasta-aastalt uuringute ja raviprotseduuride valikut. Et lisaks välismaalastele ka meie oma eakad võiksid nende väärtust omal nahal tunda, on tihtipeale vaja tõuget väljapoolt.

tervis

Eripakkumine seenioridele!

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.eeLaulasmaa Spa on veelgi ilusam kui enne.

5 LÕÕGASTAVAT SÜGISPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

189 € (normaalhind 312 €)7.-11. oktoober 2012 ja11.-15. november 2012

PAKETTI KUULUB:üks koht 2-inimese toas (4 ööd) hommiku- ja õhtusöök saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti)hommikumantlite kasutuskõnnikeppide laenutus kahel päeval kepikõnni-matk koos juhendajagaUUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja

lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!” Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut.

8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 1. oktoobrit (7.-11.10) ja 5. novembrit (11.-15.11)

ringi lipata, kõigile naeratada ja rõõmus välja näha, siis tuleb enda eest natuke hoolitseda ka ja ma tean, et kui lasen teha massaaži ja end natuke vannitada, siis on mul jälle hea olla!”

Ambulatoorset taastusravi saaks Järva ka oma kodulinna tervisekeskuses, aga selle mõjusse tal usku pole. „See, kui pärast massaaži paned hopsti mantli selga ja lähed õue külma kätte, pole hea, aga spaas ma saan pärast massaaži, vanni või soojendavat protseduuri voodisse heita, mõnuleda ja maha jahtuda,” selgitas ta.

Aktiivse inimesena armastab Järva ter-vist turgutada just Pärnus, sest seal lisan-dub ravile ka puhkus: õhtupoolikutel saab linnas jalutada, lemmikkohvikutes istuda, teatrietendust vaadata või kunstipoekes-tes justkui näitusel käia.

Hea enesetunde hoidmiseks piisab Järvale, kui aastas nädalake ravispaas veeta. „Algul, kui sealt tagasi tulen, tun-nen, et ahh – nad on mu seal nii ära mudi-nud! Aga läheb natukene aega mööda ja siis tunnen, kui hea kerge mul on ringi len-nelda!” kirjeldas ta.

Järva on sanatooriumiminekut soovi-tanud ka õige mitmele tuttavale, aga tava-liselt tuuakse keeldumise põhjuseks raha-nappus.

Spaapakett sisaldab soojamaareisist kordades rohkem

Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer selle üle ei imesta. „Loomulikult on spaateenus kallis ja teame ju kõik, kuidas raha näp-pude vahelt ära kaob,” sõnas ta.

Samas müüvad meie spaad tema hin-nangul oma teenuseid ilmselgelt odava-malt nende tegelikust väärtusest. „Pake-tid müüakse üsna omahinna piiril, eaka-tele tehakse ka soodustusi,” märkis ta.

Tofferi sõnul kiputakse spaapakette soodsate soojamaareisidega võrdlema, aga sellistel võrdlustel pole tema arvates mingit mõtet. „Arusaam, et Türgis on oda-vam puhata, pole õige: alati tuleks vaadata hinna ja kvaliteedi suhet, mida selle raha eest saab,” selgitas ta. „Kui võtta meie spaades ka vaid majutus ja toit, oleks see samuti odav, kalliks teevad selle indivi-duaalsed ravid.”

Et terviseturgutus ravispaas oleks ka Eestimaa eakatele kättesaadavam, pani taastusravikeskuse Estonia peaarst Hele Torop kokku 50aastasele ja vane-male mõeldud soodsa hinnaga paketi „50+”.

Kuigi paketi koostamisel pidas Torop silmas ka ealisi eripärasid ja vajadusi, sündis see peamiselt hinnakaalutlustel. „Tavaliselt peab meie inimene pakette liialt kalliks, aga „50+” on toonud ka Eesti eakaid puhkama ja tervist parandama,” sõnas ta. Estonia klientide seas on Eesti elanikke seni olnud pisut alla kümnen-diku.

Paketi põhirõhk on ainevahetushäire-tel, mis eakatel on kerged tekkima. „Vane-mas eas hormonaalne tegevus väheneb, tekivad une- ja ainevahetushäired, keha-kaal ja vererõhk hakkavad tõusma, suure-neb metaboolse ehk ainevahetussünd-roomi risk, seepärast peaks igaüks teadma oma veresuhkru- ja kolesteroolitaset, sest

September 201211

FOTO

: AN

TS L

IIGU

S/„P

ÄRN

U P

OST

IMEE

S”

>> lk 12

September 2012 12

Protefix hambaspetsialistid soovitavad:

Rohke süljevooluse korral kasutage

Protefix fikseerimiskreemi.

Suukuivuse korral kasutage

Protefix fikseerimispulbrit.

Uute proteeside hõõrumisvalude ja

lõualuu ebakorrapärasuste korral

on parimad Protefix fikseerimispolstrid.

Protefix fikseerimiskreemTugev ja kauapüsiv toime. Kinnitub ka märjale proteesile.

Protefix fikseerimispulberIlma lõhna ja maitseta. Suu limaskestale hästi talutav.

Protefix fikseerimispolstridLeevendavad hõõrumisvalusid uute proteeside puhul.

Täidavad vanade proteeside alla tekkinud auke ja tühikuid.

Ei muuda oluliselt hambumiskõrgust.

Protefix puhastustabletidSügavpuhastav toime juba 15 minutiga. Ei kahjusta

proteesi algupärast poleeri ning läidet.

Protefix haava- ja kaitsegeelKasutatakse suus proteeside või hambaklambrite

kandmisest tekkinud survekohtades ning limaskesta

põletike ja haavandilise stomatiidi korral. Valmistatud

taimsetest õlidest, ei sisalda lidokaiini ega alkoholi.

eeldiabeedi korral on veel võimalik prot-sessi tagasi pöörata,” selgitas Hele Torop.

Peamised tervisehädad, mida Esto-niasse ravima tullakse, on Toropi sõnul südame- ja liigeseprobleemid, aga tul-lakse ka depressiooniga. „Südamehai-guste puhul soovitame vereringet paran-davaid vanne ja vesivõimlemist, liigese-hädade korral külma- või soojaravi, olene-valt põletiku ägedusest. Märtsis avasime Surnumere naharavikeskuse, sealne soo-labassein on eriti kasulik – selles on iga haiguse leevendamiseks oma mineraal, soolane vesi tekitab ka hõljumise tunde ja see lõdvestab, nahaprobleemid kaovad,” kiitis Torop.

Estonia trumbiks peab ta aga külma-kambriravi, mis on väga efektiivne liige-sepõletike korral.

„See leevendab ka stressi, sest vaba-neb heaoluhormoon, meestele on see potentsiraviks,” lisas ta.

Ravivõimaluste laiendamist peab väga oluliseks ka Eestimaa põhjarannikul asuv Toila spaa.

„Oleme ravipoolt kogu aeg edasi aren-danud, ostnud juurde aparaate, näiteks luutiheduse mõõtmiseks ja vereanalüü-side tegemiseks,” sõnas spaa müügijuht Anneli Põdra. „Arstide juurde on pikad järjekorrad, aga meil saab samal ajal, kui inimene saab oma raviprotseduure, ära teha ka uuringud ja analüüsid ning nende vastused teada.”

Müüt sellest, et spaad on välismaalastele, igal pool ei kehti

Toila spaa klientidest on Põdra hinnangul umbes pooled Eestist ja pooled Vene-maalt, vähesed ka Skandinaavia maadest.

Kuigi püsiklientuur, kes korra aastas või paari aasta tagant taas tervist turgu-tama tuleb, on Toilas olemas, näeks Põdra hea meelega neil veel rohkem Eestimaa inimesi. Neid meelitavat aga pigem sood-sad soojamaareisid. „Välismaalane oskab massaaže ja muid lõõgastusi rohkem hin-nata, Eesti inimene otsib pigem viimase

hetke pakkumistest soojamaareisi,” tun-nistas Põdra.

Toila spaa vanemadministraator Epp Lomp arvas, et vanematel inimestel võib teavet spaade ravivõimalustest nappida, sest paljudel ei pruugi olla arvutitki ja seega ei saa nad ka spaade kodulehtedel pakette ja nende sisu uurida.

Kinkekaardid on tema hinnangul aga küll see vahend, mis neile esmakordseid kliente on toonud. „Tihti lapsed kingivad vanematele kas juubeliks või pulma-aas-tapäevaks,” sõnas ta.

Eesti kagunurgas asuv Värska spaa on aastaid selle nimel pingutanud, et just Eesti eakaid ravispaasse tervist turgutama saada. Suur osa nende pakettidest on Ees-tis elavatele vanadus- või töövõimetuspen-sionäridele soodushinnaga.

Spaa müügijuht Nelly Must kinnitas, et tänu sellisele hinnapoliitikale on nende peamisteks klientideks eestimaalased ja valdav osa neist on vanemaealised. „Nad koguvad pool aastat tuusiku raha ja tule-vad taas, meil on kliente, kes puhkavad meil igal aastal juba 20 aastat,” sõnas ta. „See, et vanemad inimesed oma väikesest pensionist selle raha leiavad ja meile ter-vist turgutama tulevad, on meile väga suur tunnustus.”

Nimekiri tervisehäiretest, mille vastu Värska spaa abi pakub, on pikk. „Põhili-selt on liigeseprobleemid – kas liigesed on kulunud või põletikus, liikumishäired – kas traumaatilised või tsentraalsed halva-tused –, närvisüsteemihäired, ainevahe-tusprobleemid, nahahaigused, hingamis-teede haigused, seedeelundite põletikud,” loetles Must.

Lisaks soodsatele hindadele meelita-vad Musta hinnangul Eesti inimesi Värs-kasse ka sealsed ainulaadsed ravivahen-did. „Me oleme ainus Eestis, kes pakub mineraalvett nii vannides kui joogiveena ja meie mineraalvesi aitab nii ala- kui üle-happesuse puhul,” märkis ta.

Teiseks kasutab Värska sanatoorium mageveemuda, mis on ainulaadne mitte ainult Eestis või Baltikumis, vaid kogu maailmas.

SPALühend SPA tuleb ladi-nakeelsest väljendist sanitas pro aqua – ter-vis vee abil.Termin ’spa’ on tava-päraselt viidanud kohale, kus vesi on ter-vistava toimega – näi-teks kuumaveeallika-tele ning kõrge mine-raalisisaldusega vee-kogudele.Tänapäeval tähendab spaa kohta, kus on parimad võimalused taastumiseks ja lõõ-gastumiseks, tervise-hädade ennetamiseks ja raviks.Spaad võib jagada kahte suurde gruppi:heaoluspaa pakub hooldus-, lõõgastus- jm spaateenuseid (saunad, kehahooldu-sed jms);ravispaal on tegevus-luba haiglavälise arsti-abi osutamiseks ning seal pakutakse taas-tusravi-, ravitoitlustus- jt ravispaateenuseid.

Taastusravikeskuse Estonia basseinides on vesivõimlemistund. FOTO: URMAS LUIK/„PÄRNU POSTIMEES”

tervis13 September 2012

KINDEL ENESETUNNE

MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil.

AINULAADNE HARJAGA

APLIKAATOR.Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse, ja neid ravida.

Patenteeritud LÕHNATU preparaat.

Sobib ka DIABEETIKUTELE ja

lastele alates 4. eluaastast.

Kaasas

küüneviilid + ravigraafik,

mis tagavad kiire tulemuse ja

võimaldavad jälgida tehtud

edusamme.

VABANE KIIRESTI

KÜÜNESEENEST

Saadaval apteekides.Vajadusel konsulteerige arsti

või apteekriga.

KLI

INILISELT

TE S T I T

UD

www.mycosan.ee

K iirustage, seltsimehed une-tud, kiirustage!Ainult et erinevalt kultus-filmist „Mehed ei nuta”

oodatakse unehäiretega inimesi mitte ühel „rohkem nagu pool-saare moodi saarel”, vaid spaas Võru lähedal Kubija järve kaldal, kus tänavu jaanuaris avas uksed unekliinik.

Mae Pindmaa Unekliinikust Kubija hotellis-loodusspaas peaksid abi leidma kõik, keda mõni unehäire vaevab. „Selgi-tame välja unehäire olemuse ja põhjuse ning pakume häire ole-musest lähtuvat ravi,” lubab 12 aastat unemeditsiiniga tegelenud Mae Pindmaa.

Kuigi eakate öist unepuudust ja päevast unisust peetakse sageli loomulikeks ealisteks ise-ärasusteks, tasub neil vanematel inimestel, kellel unetus on muu-tunud häirivaks ja kes vaatavad juba unerohupurgi poole, kind-lasti kliinikust abi otsida.

„Eakatel, nagu ka keskealis-tel, on kõige levinum probleemi põhjus hingamishäired, aga öisest hapnikupuudusest võib omakorda välja kujuneda kõrgve-rerõhktõbi, insult või infarkt,” selgitas Mae Pindmaa. Une-

uuring aitab unehäirete tegeli-kele põhjustele jälile saada.

Eesti eakate inimeste toime-tuleku- ja terviseuuringud näita-sid, et enam kui pooled üle 65 aastastest kannatavad unehäi-rete all ning 13% neist kasutab uinuteid pidevalt.

Kuigi eakatel on unega palju probleeme, on Eesti Haigekassa rahastus nende diagnoosimiseks ja raviks väga piiratud. „Haige-kassa rahastab unehäire täpsemat diagnoosimist ja ravi üksnes neil patsientidel, kes kasutavad vähe-malt kaht vererõhku alandavat vahendit, on läbi põdenud infarkti või insuldi,” sõnas Pindmaa.

Arsti vastuvõtt unekliinikus maksab pensionäridele 60 eurot, uneuuringu maksumus algab 295 eurost.

Mae Pindmaa soovitab aga ka Kubija hotelli-loodusspaa hea une paketti, mille hind on 217 eurot ja mis sisaldab majutust neljaks päevaks, toitlustust, une-arsti konsultatsioone ja spaa-hoo-litsusi.

Et Kubija loodusspaa on kujundatud nii, et see pakuks vai-kust ja rahu, soodustavad sealsed saunad ja vannid ka ise hea une tekkimist.

Tasuta tuusikute aeg on möödas„Sanatoorium ... Sanatoorium see on puhkus, baar, nai-sed, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!”

1968. aastal valminud komöödiafilmis „Mehed ei nuta” võis Endel Pärn veel loota seda kõike tasuta tuu-sikuga saada.

Üksteist aastat tagasi hakkas see lootus kustuma: siis koostas grupp pensionäridest endisi Saaremaa majan-dustegelasi avaliku kirja, milles nad taunisid teravalt Eesti riigi hoolimatut suhtumist pensionäride taastusra-visse.

Kirja autorid märkisid, et kui 1999. aastal ja varem jaga-sid pensioniamet ja omavalitsused veel mingil määral tasuta ravituusikuid, siis aastatel 2000–2001 on olukord jär-sult halvenenud ja „kõik kraanid on kinni keeratud”. Kui veel 2000. aastal sai tasuta tuusiku iga 265. Saaremaa pensionär, siis aasta hiljem üksnes iga 727. ja tuusiku-järjekorras oli veerandsada soovijat.

Tänaseks on tuusikujärjekorrad kadunud, sest tervise turgutamist sanatooriu-mis riik enam ei toeta. „Haigekassa ei rahasta täna ravi mitte üheski sanatooriu-mis, ainult taastusravihaiglates,” kinnitas perearst Ingrid Alt. Perearsti ainus või-malus on suunata taastusravi vajav patsient taastusraviarsti vastuvõtule, too aga saab määrata ainult tasuta ambulatoorset ravi ehk näiteks massaaže, ravivõimle-mist, osokeriiti ja muid teenuseid.

„Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu,” kinnitas ka Eesti Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel. „Ambulatoorse taastusravi eest tasub haigekassa siis, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, tavaliselt otsustab seda taastusarst, taastusarsti suunamine on vajalik ka intensiivseks statsionaar-seks taastusraviks, mille eest haigekassa tasub 100%.”

Statsionaarset taastusravi haiglas vajavad patsiendid raske haiguse või trauma järel.

Ainsad, kes saavad tasuta ravituusikut taotleda, on kutsehaiged. Puudega isi-kutel; neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse sotsiaalkindlustusameti ekspertarst, ning psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõimekaotus on vähemalt 40%, on õigus rehabilitatsiooniteenusele, mida teiste terviseasutuste kõrval pakuvad ka viis spaad.

Unetuid ootab spaa Võru mändide all

VEEPROTSEDUUREMERESOOLAVANNIDEL on kõik merevee kasulikud omadused. Soo-lane merevesi sisaldab joodi, kaltsiumi, magneesiumi, väävlit ja erine-vaid mineraale. Võttes meresoolavanne, varustame organismi kõigi nende kasulike ainetega, mis kiirendavad ainevahetusprotsesse ja tõs-tavad immuniteeti, stimuleerivad vereringet, värskendavad, tõstavad toonust ja potentsi. Merevesi sisaldab samuti naatriumi, mis pehmen-dab vett, hoiab ära naha kuivamise ja kiirendab rakkude uuenemist. Seega on meresoolavann suur abimees mitmete nahahaiguste ravis nagu näiteks atoopiline dermatiit, psoriaas, allergia, samuti muudab meresool küüned tugevamaks. Meresoolavannid lõdvestavad lihaseid, rahustavad närvisüsteemi ja leevendavad pingeid – sobib hästi stressi ja unetuse korral. Vähendavad valu, põletikke ja turseid.DUŠŠMASSAAŽ MEREVEES. Veealune manuaalne massaaž stimulee-rib vereringet ja leevendab lihaspingeid. Voolikust surve all tulevat veejuga juhtides masseeritakse kogu keha, alustades jalgadest ja lõpe-tades kaela piirkonnas. Meresool lisab vesimassaažile ka kõik merevee tervislikud omadused ja muudab hoolitsuse veelgi nauditavamaks.CHARCOT’ DUŠŠ on tugeva survega ja suunatava veejoaga tehtav massaaž. Dušš on ergutav, parandab naha ja nahaaluste kudede verevarustust ja ainevahetust.

Unega on probleeme ka noortel inimestel, aga kui unetus muu-tub häirivaks, tasub kliinikust abi otsida. FOTO: ARHIIV

tervis September 2012 14

Ravispaad aitavad tervist turgutadaEesti Spaaliidul valmis 2008. aastal ravispaa-de kvaliteedisüsteem, nõuetes on lahti kirju-tatud teenuste hulk ja kvaliteet, nõuded ruu-midele ja personalile. Nõuetele vastamine ja vastava järgu omami-ne on kui kvaliteedi-märk, millele klient võib spaad külastades kindel olla.Ravispaadel on tervishoiu-ameti litsents taastusravi osu-tamiseks, raviteenuste regist-ratuur, infomaterjalid ning ravivõimlemisruum ja -bas-sein.

Ravispaa tunnistuse on saanud kaheksa spaaliitu kuuluvat spaahotelli: 3. järgu nõuetele vastavad sanatoo-rium Tervis, taastusravikes-kused Estonia ja Viiking Pär-nus, spaahotell Laine ja Fra Mare Thalasso spaa Haap-salus, Värska sanatoorium ja Toila spaa, 4. järgule vastab üksnes Viimsi spaa.

Lisaks tegutseb Eestis veel viis ravispaad, mis Eesti Spaaliitu ei kuulu, need on Narva-Jõesuu spaa ja sana-toorium, taastusravikeskus Sõprus Pärnus ning spaaho-tellid Meri, Rüütli ja Saare-maa Valss Kuressaares.

Terviseteenuseid paku-vad ka mitmed heaoluspaad: Tervise Paradiis Pärnus, Laulasmaa Spa, Pirita TOP SPA Hotell Tallinnas, Georg Ots SPA ja Grand Rose Spa Hotel Saaremaal, Pühajärve Puhkekeskus, Kubija Hotell Võrumaal, Meresuu spaa Narva-Jõesuus, Dorpat spaa Tartus ja Kalev spaa Tallin-nas.

FRA MARE THALASSO SPA (HAAPSALUS)

TOILA SPA HOTELL SPA HOTELL LAINE (HAAPSALUS)

TAASTUSRAVIKESKUS SÕPRUS (PÄRNUS)

SAAREMAA SPA HOTELS: MERI, RÜÜTLI JA SAAREMAA VALSS

Ravispaa pakub mudaravi, ürdi- ja pärlivanni, mas-saaže, muusikate-raapiat, inhalat-siooni, elektriravi, ravi- ja vesivõimle-mist, venitus-, val-gusteraapiat, soola-kambriravi.

Toila spaahotelli pakutavas on lai valik uuringuid ja ana-lüüse, näiteks koormustest veloergomeetril, EKG, ehho-kardiograafia, kõhukoopa ultrahelidiagnostika (maksa, neerude, kõhunäärme ja teiste siseorganite anatoo-milise seisukorra hindamine ning kasvajaliste haiguste varajaseks avastamiseks), eesnäärme uuring, kilp-näärme uuring, veresoonte ultraheliuuring, luutiheduse mõõtmine, kapillaar- ja vee-nivere analüüsid, sealhulgas allergeenide analüüs.

Tervise taastamiseks ja tugevdami-seks soovitab spaahotell Laine ravi-paketti, mille kestvus algab seits-mest päevast. Ravipaketi protse-duurid ravivad lihas- ja liigesehai-gusi ning perifeerse närvisüsteemi haigusi.Lisaks pakub Laine toetavaid taas-tusravi protseduure krooniliste nahahaiguste (nt psoriaas), krooni-lise munasarja- ja munajuhapõle-tiku, kroonilise eesnäärmepõletiku, hingamisteede haiguste (astma, krooniline bronhiit) korral.

Sõprus pakub meditsiinilisi protseduure haiguste enneta-miseks või neist taastumiseks.Ravi põhikomponentideks on veeprotseduurid, liikumisravi ja massaaž koos lõõgastusega.Sõprus on keskendunud põhili-selt krooniliste liigesehaiguste ja piirdenärvisüsteemi haiguste ravile, nende ägenemise enne-tamisele ja paranemise kiiren-damisele. Selleks pakub Sõprus erinevaid veeprotseduure, ravi-võimlemist, mitmesuguseid füsioteraapia protseduure, soo-jus- ja külmaravi, massaaže, soolakambriravi, liikumis- ja valgusravi.Sõpruses saab teha mitmeid uuringuid: EKG, koormus-EKG, veresuhkur, kolesterool, vere- ja uriinianalüüs, röntgen, ultra-heliuuringud, lisaks arsti ja lii-kumisravi spetsialisti konsultat-sioon.

Spaahotellis Meri pakutakse kliendile hulgaliselt ravi- ja lõõ-gastusprotseduure, valikus on massaažid ja vannid, soolakam-ber, mudaravi, osokeriit-para-fiinravi, jugadušš, elekter-, laser-, magnet- ja ultraheliravi jm.Spaahotell Rüütli pakub lisaks uudseid raviteenuseid, nagu energiakapsel, valgus-, dieet-, muusika- ja külmaravi, relaksat-sioonikamber, infrapuna saun.Spaahotelli Saaremaa Valss ravi-osakonnas on suurt rõhku pan-dud mudaravile, lisaks on vali-kus erinevaid massaažiliike, ravi-võimlemist, pärlivanniprotse-duure, mineraalvee- ja süsihap-pegaasivanni, veealust dušš-massaaži, füsioteraapilisi prot-seduure, liikumisravi, tselluliidi- ja armiravi, laserravi, kunstiravi. Kompleksis töötavad suurte kogemustega arstid, kelle poole saab klient pöörduda kogu külastusaja vältel.

Mudaravipaketti kuulub arsti vastu-võtt, kaks indivi-duaal- ja üks rühma-ravi päevas, sauna- ja basseinikomp-leksi kasutus.5–7 ööga paketil on ühe öö hind 49 eurot, 8–14 ööga paketil 46 ning 15 ja enam ööga paketil 42 eurot.

Spaa ravipaketti (seitse ööd) kuulub arsti konsultatsioon ning 2–3 raviprotse-duuri päevas (kokku seitse rühma- ja kaheksa individuaal-ravi), sauna- ja bas-seinikompleksi kasutus. Paketi hind on 385 eurot.

Ravipaketton kroonilistest haigustest tingitud vaevuste leevenda-miseks ja pingelise töö ning stressiga kaasnevate hädade ennetamiseks.Arsti konsultatsiooni käigus kavandatakse individuaalne raviplaan ning määratakse protseduurid.Valikus on massaažid, ravi-vannid ja -dušid, elektri-, val-gus-, magnetravi, ultraheli, darsonvalisatsioon, külma- ja soojusravi, soolakamber, liikumisravi jm, paketti kuu-lub ka termide külastus.Ravipaketi hind (alates nel-jast ööpäevast) on 49.60–54 eurot ööpäeva eest, sõltu-valt kuupäevadest (suvel ja koolivaheaegadel on hind kõrgem).Toila spaa ravipakett on Swedbanki seeniorkaardi omanikule 10% tavahinnast odavam.

Seitsmepäevane ravipakett sisaldab arsti vastuvõttu ja perso-naalse raviplaani koostamist, 2–3 raviprotseduuri päevas (valikus on massaaž, mudaravi, ürdi-pärlivann, aparaatne füsioteraapia, soola-, muusika-, valgus-, venitusravi, ravi- ja vesivõimlemine jm), sauna ja bas-seini kasutust.Seitsmepäevase paketi hind on Eesti Haigekassas kindlustatule jaa-nuaris, veebruaris ja detsembris 240 eurot (lisapäev 40 eurot), märt-sis ja septembrist novembrini 260 (lisapäev 45) eurot, aprillist augus-tini 295 (50) eurot. Seeniorkaardi omanikud saavad ravipakettide hinnaalandust 10%.

Laine pakub ka majutuseta ambulatoorset ravipaketti, mil-les sisaldub arsti vastuvõtt ja per-sonaalse raviplaani koostamine, leili sauna ja basseini kasutus ning 2–3 raviprotseduuri päevas, Eesti Haigekassas kindlustatule maksab see 150 eurot.

Kuurortravi pakettsisaldab arsti konsultatsiooni, ravikava ja kolme raviprotse-duuri päevas (valikus on mas-saaž, parafiin-osokeriitravi, ürdi-pärlivann, soolaravi, lokaalne külmaravi, impulss-, magnet- ja ultraheliravi, dar-sonvalisatsioon, inhalatsioon-ravi, liikumis- ja valgusravi).Paketi ööpäeva hind on 42–48 eurot (kallim 14. maist 12. augustini).

Pakett „Südame tervis” (kolme ööbimisega)sisaldab kuni üheksat raviprot-seduuri, vereanalüüsi, EKG-d ja koormus-EKGd veloergomeet-ril.Paketi hind 150 eurot.

Lisaks pakub Sõprus ambula-toorse ravi paketti „Päeva-spaa”, hinnaga 15 eurot, mis sisaldab arsti konsultatsiooni ja kolme raviprotseduuri.

Tervisepakettsisaldab kõigis kolmes spaaho-tellis kaht terviseprotseduuri päevas, üks neist on soolakam-ber, relaksatsioonikamber, hüd-rojet või masseeriv muusikatool, teine protseduur on omal valikul (valikus on ürdipärlivann, mas-saaž, parafiin-osokeriit, valgus-ravi, EKG, rühmavõimlemine vees), lisaks sauna, basseini ja jõusaali kasutust.Viie ja enama ravipäeva korral kuulub paketti ka arsti konsul-tatsioon ning protseduuride valik on laiem.Tervisepaketi ööpäeva hind spaahotellis Rüütli on 56–76 eurot (kõige soodsam jaanuarist aprilli lõpuni, kõige kallim juulist poole augustini), spaahotellis Meri 52–71 eurot ja spaahotellis Saaremaa Valss (töötab maist septembri lõpuni) 50–60 eurot.

Mida ravispaad ja taastusravikeskused pakuvad?Paketi hinnas sisaldub tavaliselt majutus kahekohalises toas (ühekohalises toas ööbides lisandub lisatasu) ja toitlustus, muu erineb sõltuvalt pakkujast ja konkreetsest paketist.

PROTSEDUURID JA UURINGUDMIS ON MIS?Ehhokardiograafia – südame ultraheliuuring, mis võimaldab varakult diagnoosida südameveresoonkonna ateroskleroosi, süda-merikkeid jm.Darsonvalisatsioon – nõrk impulssvahelduvvool, mida kasuta-takse lokaalseks raviks.Doppleri uuring – diagnostiline uuring verevoolu kiiruse mõõtmi-seks, aitab tromboosi kahtlusel leida trombe jäsemete veenides.Holtermonitooring – automaatne südametöö kontroll ööpäeva-ringselt 24 tunni jooksul.Podomeetria – labajala uuring, mille abil on võimalik selgitada keharaskuse jaotust labajalale.Relaksatsioonikamber – lõõgastuskamber, mis aitab leeven-dada stressi, liigesvalusid, selja ja kaelapiirkonna lihaspingeid jm.Sonograafia – ultrahelidiagnostika, mis võimaldab leida neeru- ja sapikive, uurida maksa ja kõhunäärme ehitust, eesnäärme suure-nemist meestel, siseorganite kasvajaid jm.Spirograafia – hingamise funktsiooni uuring, millega hinnatakse kopsu mahtu, elastsust ja kopsuteede läbitavust.

Taastusravikeskus SõprusSaaremaa Spa Hotels: Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss

Fra Mare Thalasso Spa

Värska Spa

Narva-Jõesuu Spa ja sanatoorium

Toila Spa Hotell

Viimsi Spa

Spa Hotell Laine

Ravispaahotell Tervis

Viiking Spa Hotel

Estonia Medical Spa Hotel

tervis15 September 2012

VIIMSI SPA RAVISPAAHOTELL TERVIS (PÄRNUS)

VIIKING SPA HOTEL (PÄRNUS)

ESTONIA MEDICAL SPA HOTEL (PÄRNUS) VÄRSKA SPA NARVA-JÕESUU SPA JA SANATOORIUM

Viimsi SPA soovitab klienti-dele oma tervise eest hoo-litsemiseks paarikümmet erinevat massaaži, nõelravi, refleksoteraapiat, vesi- ja soojusravi, laser-, elektri- magnet- ja ultraheliravi, val-gusravi, soolakoobast. Lisaks pakub Viimsi spaa arsti ja kiropraktiku konsul-tatsiooni, saab teha koor-mustesti, EKG-d, astmatesti, kompleksuuringut ja käia eriarstide vastuvõtul.Viimsi spaa kaaniravikesku-sest leiab abi tugi- ja liiku-miselundkonna haiguste, lihaste, südame-veresoon-konna- ja naistehaiguste, selja- ja peavalude, spordit-raumade, seedetraktihäi-rete puhul.

Ravispaahotellis Tervis saab mõõta vererõhku, luutihe-dust, veresuhkru- ja koleste-roolitaset, teha EKG-d, ultra-heliuuringut, magnetdiag-nostikat jalataldadest, uurida põletikulisi reakt-sioone liigestes ja mujal, maksa funktsioone, süda-mehaiguste riski, neerude, kilpnäärme, eesnäärme talit-lust.Kuni 30. septembrini on Ter-vise vesi-mudaravila suletud, sel ajal pakutakse mudaravi asemel turbaravi, muid prot-seduure ja uuringuid.Ravispaahotell Tervis pakub kolme kuurortravipaketti.

Spaahotell Viiking aitab ravida luu- ja liigesehaigusi, radikuliiti, kõrgvererõhktõbe, kroonilisi põletikke ja stressi ning taas-tuda pärast südameinfarkti ja südameoperatsiooni. Raviks sobivaima protseduuride komplekti aitavad koostada arstid. Viiking spaa pakub suurt vali-kut uuringuid: Doppleri uuring, kilpnäärme ultraheliuuring, sonograafia, ehhokardiograa-fia, EKG, koormus-EKG, vere-rõhu ööpäevaringne monitoo-ring, Holter monitooring, ergo-meetertest, podomeetria, luu-tiheduse määramine jm.

Taastusravikeskus Estonia on spetsialisee-runud luu- ja liigesehaiguste taastus- ja ennetavale ravile, kuid leevendust saab ka südame-vereringe, perifeerse närvisüs-teemi, hingamisteede- ning nahahaiguste korral.Teenuste ja ravivõimaluste nimekirjas on kümme erinevat massaaži, mitmed vesi- ja liikumisravi võimalused, sooja- ja külmravi, aparaatne füsioteraapia, valgusravi, tervise-kapsel, soolakamber, nõelravi, jämesoole vesipesu, vereringe stimulaator.Arsti või õe vastuvõtul saab mõõta vere-rõhku, määrata luutihedust, kolesterooli ja veresuhkrut, rasvaprotsenti, kehamassiin-deksit ja põhiainevahetust, tehakse jala-põhja magnetdiagnostikat, ultraheliuurin-guid, allergia ja toidutalumatuse teste, uute uuringutena on ka triglütseriidide määra-mine ja streptokoki test.

Värska sanatooriumis on arsti vastuvõtt, lai valik protseduure (erinevad vanniprotseduurid, seal-hulgas looduslik mineraal-veevann ja ravimuda üld-vann, soolakamber, val-gusteraapia, massaažid, soojaravi, elektri-, magnet-ravi, lokaalne külmaravi) ja uuringuid (luutiheduse mõõtmine, podomeetria, veresuhkru ja kolesterooli määramine, EKG, võimle-mised jm).

Narva-Jõesuu sanatoorium pakub taastusravivõima-lusi ja terviseuuringuid. Kõik raviprotseduurid määratakse meditsiinilise konsultatsiooni käigus.Sanatooriumis ravitakse hingamisteede-, närvisüs-teemi-, luu- ja liigesehai-gusi, südame- ja veresoon-konna haigusi.Raviprotseduuride valik on lai: laser- ja ultraheliravi, inhalatsioon, magnet- ja valgusteraapia, kvartsravi, darsonvalisatsioon, mas-saaž, lümfidrenaaž, ravi-võimlemine basseinis, nõelravi, soolakamber, inf-rapunasaun, parafiin-oso-keriitravi, mudaravi, hapni-kuteraapia, jugadušš, ravi-vannid. Saab mõõta vere-rõhku, kolesterooli ja vere-suhkru taset, teha elektro-kardiogrammi (EKG).

Seeniorpakett, mis on mõeldud just eakatele, sisaldab arsti konsultat-siooni, kaht raviseanssi või treeningut ööpäevas (vali-kus on pärlivann, massaaž, aparaatne jalatalla mas-saaž, parafiinravi, vesimas-saaž, valgusravi, mudakont-sentraadiga vann, parafiin-kindad, infrapuna saun, soo-lakamber, venitusteraapia, ravivõimlemine saalis või basseinis, jooga, vesijooks), lisaks ujula, saunade ja jõu-saali kasutust.Paketi ööpäeva hind on pensionitunnistuse esitami-sel 38 eurot.

Pakett „Tervise teejuht” on mõeldud neile, kes soo-vivad oma tervisest rohkem teada saada.Pakett sisaldab arsti visiiti, arsti määratud kuut ravi-protseduuri ja viit uuringut. Valikus on ülduuringud (vere-, uriinianalüüs, EKG, kehamassiindeks, keha ras-vaprotsendi määramine), vereanalüüsi põhjal tehta-vad uuringud (kilpnäärme või eesnäärme hormooni uuring, põletikunäitajad, neerude või maksa talitluse näitajad, kolesterool, INR – hüübimisnäitaja, B12 vita-miin ja foolhape, mikrobio-loogiline bakteritest, anti-biootikumide sobivustest jm), röntgenuuring, kas EKG koormustest, vererõhu 24h mõõtmise test, podomeet-ria, spirograafia või luutihe-duse hindamine, eriarsti vastuvõtt (kardioloog, orto-peed, uroloog, silmaarst, taastusravi arst või güneko-loog).Paketi hind (seitse ööd) on 512 eurot, see sisaldab ka saunade ja ujula kasutust.

Pakett „Tervis kuuror-dist” (alates 4 ööbimisest) sisaldab tervisenõustamist, kolme protseduuri iga ööbi-mise kohta (valikus on mas-saaž, ürdi-pärlivann, vee-alune dušš massaaž, liigese-valu ja lihaspingeid leeven-dav parafiin-osokeriitmähis, mudaravi, soolakamber, venitus-, külm-, ultraheli-, magnet- või elektriravi, inha-latsioon, vesi- või ravivõimle-mine) ning spaa- ja sauna-keskuse kasutamist.Paketi ööpäeva hind 1. mai ja 17. juuni vahel ning 13. augusti ja 31. detsembri vahel on 57 (III majas 65) eurot, suvisel ajal 18. juuni ja 12. augusti vahel 65 (73) eurot. Swedbanki Seenior-kaardi omanikele on pakett 15% tavahinnast odavam.

Pakett „Terviseuuringud + kahepäevane spaapuh-kus” pakub võimalust mõnusa spaapuhkuse kestel teha ka kõik vajalikud tervi-seuuringud ja saada põhjalik ülevaade oma tervise kohta. Lisaks kuulub paketti kaks spaaprotseduuri ja üks aktiivne tegevus.Terviseanalüüsidega saab hinnata naistel kilpnäärme, meestel eesnäärme funkt-siooni, maksa- ja neeru-funktsiooni, põletike ole-masolu, hemoglobiinisisal-dust, kolesterooli ja vere-suhkru taset.Uuringutest saab valida südame koormustaluvuse uuringu, luutiheduse mõõt-mise või südametöö uuringu (EKG).Kahe ööpäeva hind 1. aprilli ja 17. juuni vahel ning 13. augusti ja 3. detsembri vahel on 160 (III majas 176) eurot. Suvisel ajal 18. juuni ja 12. augusti vahel on hind vasta-valt 174 (190) eurot).

Lisaks pakub Tervis ööbimi-seta paketti „Tervistav päev ravidega”, kuhu kuu-lub kolm protseduuri päe-vas. Paketi hind on 21 eurot päev, Swedbanki Seenior-kaardi omanikele on pakett 15% tavahinnast odavam.

Taastusravipakett (alates 5 päeva) aitab leevendada liige-sevalusid, radikuliiti, kõrgvere-rõhktõbe ja kroonilisi põletikke.Pakett sisaldab arsti vastu-võttu, kolme raviprotseduuri päevas (valikus on massaažid, vannid, parafiin-osokeriitravi, turbaravi, rapsiravi kätele, paikne külmaravi, darsonvali-satsioon, ultraheliuuring, inha-latsioon, elektri-, magnet-, val-gus-, veeniravi, ravi- ja vesi-võimlemine), saunakeskuse, basseini ja jõusaali kasutust.Paketi ühe öö hind jaanuaris, veebruaris, novembris ja det-sembris on 41–46 eurot (sood-sam A- ja B- korpuses), märtsis, aprillis, augusti keskelt oktoobri lõpuni 51–56, 1. maist augusti keskpaigani 55–61 eurot.Südamehaiguste taastusravi-pakett (alates 5 päeva)Pakett sisaldab arsti konsultat-sioone ja kolme raviprotse-duuri päevas, valikus on uurin-gud (EHHO, koormus EKG, EKG), vereuuringud (vere-suhkru, kolesterooli, triglütse-riidide määramine), vererõhu mõõtmine või holtermonitoo-ring, pakett sisaldab ka sauna-keskuse, basseini ja jõusaali kasutust.Paketi ühe öö hind on 5–7päe-vasel paketil 45 eurot, üle kaheksa päeva kestval paketil 39 eurot.

Seitsmepäevane uuringute-pakettPakett sisaldab vesi- või saali-võimlemist, kuut raviprotse-duuri, kolesterooli- ja vere-suhkruanalüüsi, uriinianalüüsi, EKGd, kehamassiindeksi ja keha rasvaprotsendi määra-mist ning nelja uuringut (esi-mese uuringu valikus podo-meetria, kopsumaht, triglütse-riidide analüüs või keha pain-duvus ja lihasjõudlustest, teise uuringu valikus luutiheduse määramine, vererõhu moni-tooring või holtermonitooring, kolmanda uuringu valikus koormus-EKG, EHHO kardio-graafia või ergomeetritest, nel-janda uuringu valikus kardio-loogi, neuroloogi või taastusra-viarsti konsultatsioon pärast uuringute lõppu).Paketi ühe öö hind 47 eurot.

Pakett 50+Ealisi eripärasid ja vajadusi arvestades pani Estonia peaarst Hele Torop kokku spetsiaal-selt eakamatele inimestele mõeldud paketi 50+.Pakett sisaldab arsti vastuvõttu, indivi-duaalse raviplaani koostamist, veresuhkru ja kolesterooli mõõtmist või rasvaprotsendi, kehamassiindeksi ja põhiainevahetuse mää-ramist, vesi- või ravivõimlemist ning kolme või kuut lisaprotseduuri (sõltuvalt ööbimiste arvust), valikus on massaaž, osokeriit, vesi-ravi, CO2-vann, aparaatne füsioteraapia jm.Paketi ostnutele kehtivad mitmed soodus-tused, näiteks Surnumere veekeskuse pilet on neile 20% soodsam.Nelja ööbimisega paketi hind on 1. aprillist 27. maini 176 (valge maja) kuni 216 eurot (roheline maja), mai lõpust kuni 12. augus-tini 204–248 eurot, 13. augustist aasta lõpuni 136–176 eurot. Kehtiva pensionitun-nistuse ette näitamisel on pakett 10% tava-hinnast odavam.Seitsme ööbimisega paketi hind on kevadel 293–359, suvel 339–412 ja sügisel 226–293 eurot, kehtiva pensionitunnistusega on pakett 10% tavahinnast odavam.

Kuurortravi pakettsisaldab arsti vastuvõttu (alates neljast ööst), kolme protseduuri päevas, millest üks on vesi- või ravivõimlemine või kepikõnd, teine massaaž, osokeriit, vesiravi, parafiin või jalavann ning kolmas CO2-vann, vee-alune duššmassaaž või aparaatne füsiote-raapia, ning sauna- ja basseinikeskuse kasu-tust. Paketi ööpäeva hind (kuni kolme öö puhul, ei sisalda arsti vastuvõttu) on 1. jaa-nuari ja 18. märtsi vahel ning 13. augusti ja 31. detsembri vahel 43 (valge maja) kuni 58 (roheline maja) eurot. Kevadel 19. märtsi ja 27. mai vahel on hind 52–66 eurot ning suvel 28. mai ja 12. augusti vahel 60–73 eurot.Alates neljast ööst (koos arsti vastuvõtuga) on paketi ööpäeva hind samadel ajavahemi-kel vastavalt 41–56, 50–64 ja 58–71 eurot.Swedbanki seeniorkaardi omanikele on hin-nasoodustus 10%.

Külmravi pakett (alates 4 ööst)Külmravil on tugev valuvaigistav, põletiku-vastane ja liigesfunktsioone parandav toime, arstid soovitavad seda reumaatiliste ja põletikuliste liigeshaiguste ning lülisamba ja pehmete kudede reumaatiliste haiguste raviks.Pakett sisaldab arsti vastuvõttu, kolme prot-seduuri päevas (külmravi, massaaž, juhen-datud vesivõimlemine basseinis või ravi-võimlemine saalis) ning sauna- ja basseini-keskuse kasutust.Paketi ööpäeva hind kevadel ja sügisel 46 (valge maja) kuni 59 eurot (roheline maja), suvel 62–75 eurot.

Seeniorpakett (kümme päeva E–K)sisaldab kaht arsti või füsioterapeudi konsultat-siooni, raviplaani koosta-mist, 28 raviprotseduuri, veepargi, saunade ja jõu-saali kasutust.Hind on Eesti Haigekassas kindlustatule 475 eurot (muidu 616), Swedbanki Seeniorkaardi omanikele kehtib soodushind 427,50 eurot.

Klassikaline ravipakett (seitse päeva E–P)sisaldab kaht arsti või füsioterapeudi konsultat-siooni, raviplaani ja 18 ravi-protseduuri.Pakett maksab Eesti Hai-gekassa kindlustatule 310 (muidu 390) eurot, Eestis elavatele vanadus- ja töö-võimetuspensionäridele kehtib soodushind 295 eurot.

Nädal kuurordis (seitse päeva E–P)sisaldab kaht arsti või füsioterapeudi konsultat-siooni, raviplaani ja 18 ravi-protseduuri, lisaks vee-pargi, saunade ja jõusaali kasutust.Paketi hind Eesti Haige-kassa kindlustatule on 350 (muidu 430) eurot, Eestis elavatele vanadus- ja töö-võimetuspensionäridele kehtib soodushind 315 eurot.

Kaks nädalat kuurordis (14 päeva E–P)sisaldab arsti või füsiotera-peudi kolme konsultat-siooni, raviplaani ja 36 raviprotseduuri ning vee-pargi, saunade ja jõusaali kasutust.Paketi hind Eesti haige-kassa kindlustatutele on 630 (muidu 780) eurot, Eestis elavatele vanadus- ja töövõimetuspensionäri-dele kehtib soodushind 567 eurot.

Klassikaline ravipakett, mis algab neljast ravipäe-vast, sisaldab lisaks arsti konsultatsioonile kolme raviprotseduuri päevas ning hommikusauna ja basseini kasutust.Suvekuudel maksab üks ravipäev 55 eurot, muul ajal 45 eurot.

Pakett „Seenior Silver” (10 ööd), mis sisaldab samuti kolme raviprotse-duuri päevas, maksab suvekuudel 520, muul ajal 395 eurot.Kuue ööbimisega pakett „Seenior Silver” maksab suvekuudel 312, muul ajal 252 eurot.

Narva Jõesuu SPA ja sana-tooriumi tervisekeskuses saab teha ka tervise kompleksuuringut tele-meetrilise monitooringu meetodil.Uuring aitab varajases staadiumis avastada südame- ja veresoon-konna, hingamis- ja sise-sekretsioonisüsteemi häi-reid, prognoosida haigusi enne sümptomite ilmu-mist, võimaldab hinnata paljude haiguste ja nen-dega seotud tõsiste tüsis-tusseisundite, nagu insult, infarkt, hormonaalsed häi-red jt arengu riski, hinnata immuunsüsteemi seisun-dit, sealhulgas avastada vähki selle varases staa-diumis, hinnata ainevahe-tusprotsesside toimimist ja muud.Uuringu maksumus on 55 eurot.

tervis September 2012 16

Lisainfo info@viiking.ee või

tel +372 449 0505 (müük)või 449 0500 (vastuvõtt)

Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

Sinu südame SPAA

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!Luba endale täiuslik puhkus, sest hea tervis on õnne alus.

Pakume ravipakette, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid:

Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast)

septembris hinnaga alates 41 €/inimene/ööpäev (normaalhind 51 €/inimene/ööpäev) Eripakettidena pakume:

7päevane uuringupakett hinnaga alates 47 €/inimene/ööpäevSüdamehaiguste taastusravipakette hinnaga alates 45 €/inimene/ööpäev

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Muda sobib üksnes terveteleM udaravi on Haapsalu

üheks tõmbenumbriks olnud juba peaaegu kakssada aastat.

Praegu kasutatakse sealset Tagalahe settemuda liigeste, lihaste ja lülisamba krooniliste haiguste, krooniliste suguorga-nite põletike ning mõningate nahahaiguste ravis.

Ravimudaprotseduuriks hei-dab patsient vedela mudaga kae-tud lavatsile, talle valatakse peale veel sooja muda, seejärel keeratakse ta vorsti moodi kilesse ja jäetakse 15–20 minutiks niimoodi lebama.

Kuigi mudaravil on kroonilisi põletikke raviv, ainevahetust ja rakulist uuenemist kiirendav ning kehast liigset vedelikku ja jääkaineid eemaldav kasulik toime, ei saa seda kõigile soovi-tada.

„Väga eakatele ja tervise-probleemidega inimestele see ei sobi, mudal on pikk rida vastu-näidustusi,” tõdes spaahotelli Laine arst Marje Tamm. Et üle 60aastaste hulgas on täiesti ter-veid inimesi vähe, määratakse neile mudaraviprotseduure harva.

„Muda ei sobi operatsiooni-järgselt ega siis, kui inimesel on veenilaiendid, kui on olnud insult või infarkt,” loetles Tamm. „Kui on palju sünnimärke, siis neid ka ei tasu mudasse pista; kui naistel on günekoloogilised müoomid, samuti ei soovitata – muda on aine, kus kõik hästi kas-vab.”

Tamm lisas, et kui eakas ini-mene on täiesti terve, siis on mudaravi iseenesest suurepä-rane protseduur. Eriti hästi

mõjub ravimuda aminohappe-line koostis naha- ja liigesehä-dade puhul – nahk läheb puhtaks, psoriaasikatud kaovad.

Haapsalu meremudast orgaa-niliste ainete poolest kümme korda rikkalikum ja seega ka aktiivsem on mageveemuda, mida kasutab Värska spaa. Need, kellele see on näidustatud, saa-vad spaa müügi- ja turundusjuhi Nelly Musta kinnitusel protse-duurist tõesti palju abi. „See teeb kehale restardi: keha saab laengu, hakkab end ise paran-dama,” selgitas ta.

Ravimuda imettegevast väest loobuvad vahel ootamatult ka need, kellele arst on seda soovi-tanud.

Haapsalu Tagalahe sette-muda tekkimisest võtavad osa spetsiifilised bakterid ja selles protsessis eritub väävelvesinik, mis annab mudale erilise lõhna, mõnele inimesele on see vastu-võetamatu.

Doktor Marje Tamme sõnul on patsientidel ka teistsuguseid hirme: mõni pelgab, et mudas võib olla satikaid, mõni ei talu sissepakkimist. Seepärast juhtub vahel ka seda, et protseduur tuleb pooleli jätta.

Mis inimesega tegelikult muda sees toimub, sellele loodab doktor Tamm tulevikus täpsemat vastust saada. „Vahepeal on muda vähem kasutatud, sest tea-duspõhiseid uuringuid selle toi-mest pole, aga nüüd algavad mudauuringud taas,” lausus ta. Tamm usub, et uuringute käigus võib välja tulla nii mõndagi huvi-tavat. „Muda sees on soe ja ligane nagu emaüsas, see toob esile asju rakutasandilt,” märkis ta.

FOTO

: ARH

IIV

tervis17 September 2012

Birgit Itsebirgit.itse@jt.ee

Meiega mõnusalt tervemaks!

Estonia Medical Spa | Tammsaare 4a, Pärnu | tel 44 76 905 | estonia@spaestonia.ee

P ärast pikka haiglasolekut tundub kodu eriti armsana, samas närib väike hirm – kuidas ma üksinda hak-kama saan? Endalegi märkamatult

muutume haiglapäevadega abitumaks kui me tegelikult oleme. SA Pärnu haigla õen-dusjuht Margit Seppik on veendunud, et kodus viibimine on parim võimalus ise-seisvuse ja elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks. „Samuti aitab koduõe antav teave suurendada patsiendi turva-tunnet ning hajutada asjatuid hirme,” tea-dis Seppik rääkida.

„Hästi korraldatud koduõenduse kor-ral on võimalik patsient kiiremini haigla-ravilt kodusele ravile kirjutada ning enne-tada ka patsientide haiglasse tagasi sattu-mist,” kinnitas ta.

Pärnu haigla koduõed teenindavad aastas keskmiselt 320–350 patsienti, vaja-dus teenuse järele on Margit Seppiku sõnul tasapisi kasvav.

Eesti Haigekassa tervishoiuosakonna kvaliteedi talituse juht Sirje Vaask kinni-tas, et 2003. aastast osutatavat koduõen-dusteenust kasutatakse üha enam, ravi-juhtude arv on aastaga kasvanud 23 prot-senti.

Ravijuhtude kasvu kinnitab ka Vida Mooses Rakvere Haiglast, kes on koduõde olnud 2004. aastast. „Teenuse alguspäeva-del olid esimesed Haigekassa lepingud umbes 30 ravijuhtu kvartalis, praeguse sei-suga on teenindatud või teenindamisel 155 ravijuhtu,” märkis ta.

Lääne-Virumaal on teenusega kaetud

Koduõendus eeldab koostöödKoduõendusteenus on viimasel aastakümnel kii-resti arenenud tervishoiuteenus. Selleks, et teenus muutuks kättesaadavamaks ka maapiirkondades, tuleks leida võimalus koduõdede transpordikulude hüvitamiseks.

Järvamaa Haigla õendustöötaja ja Albu valla koduõde Kätlin Taalkis mõõdab veresuhkrut. FOTO: KRISTO KIVISOO/„JÄRVA TEATAJA”

>> lk 18

tervis September 2012 18

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget……ei lase enam vabalt liikuda, töötada, magada. Trepist alla minekule reageerivad põlved valulikult, sunnivad ettevaatlikkusele...

Nii see just algab... tihti palju nooremas eas... ja kõik võimendub igal sügisel uuesti!Praeguseks on juba väga paljud Eesti inimesed selgroos ja liigestes kõhrkoe hävimise tõttu tekkinud tõsiste eluliste probleemide leevendamiseks valinud omale uue kaasaegse võimaluse. Selleks on nanotehnoloogiline materjal NANOHAP (Ca10(PO4)6(OH)2), mis toimib tõhusalt nii haiguse algjärgus kui ka juba pikaajaliste vaevuste korral, (s.h. puukborrelioosi kahjustus) ja seda ilma organismile kahjulike kõrvalmõjudeta. Kasutamise kogemus on kokkuvõtlikult järgmine: Probleemsest seljast või liigesest lähtuv laialdane valulikkus on taandunud NANOHAP-i tarvitamisega väga kiiresti ja pikaks ajaks. Kadunud on öised jalalihaste krambid, ka uni on oluliselt paranenud. On suurenenud liigeste liikuvus, mis annab võimaluse lisada füüsilist koormust ja harjutustega taastada lihaste toonust ning ära hoida nende kärbumist. Seeläbi on oluliselt tõhustunud inimeste eluline toimetulekuvõime ning paranenud igapäevameeleolu.Kuigi esmane positiivne efekt saabub enamasti juba paari nädala jooksul, on püsivama tulemuse jaoks oluline hoida organismis NANOHAP-i fooni vähemalt paar-kolm kuud järjest, edaspidi kasutada toetava kuurina vastavalt vajadusele. Kindlasti aga krooniliste haiguste aktiiviseerumise perioodidel – sügistalvel ja kevadel.NANOHAP-i peetakse seni maailma kõige täpsemini järele tehtud inimkeha materjali analoogiks, tema imepisikesed osakesed on võimelised läbima rakuseinu ning mõjutavad organismi tegevust otse rakutuuma tasandil ja ka veres olevate hormoonide kaudu. Seetõttu on NANOHAP kui tugev katalüsaator, mis aitab organismil normaliseerida ka mitmeid kaltsiumivaegusest tekkinud haigusseisundeid, kiirendada luutraumadest taastumist, suurendada hammaste, küünte ja juuste tugevust. Nanoosakeste kokkupuutepind (eripindala, NANOHAP-il 148 m2/g!) on kuni 1250 korda suurem kui tavaainetel ning seetõttu on nende toime organismile palju intesiivsem kui mikrodimensionaalsel kaltsiumil, tekitamata sealjuures kahjulikke ladestusi.Sama aine erinevate parameetritega kristalle kasutatakse tänapäeval laialdaselt kehasse siirdatavate implantaatide valmistamisel – tunnistus materjali ohutusest. NANOHAP™ on bioloogiliselt sobivate nanomeetrilise hüdroksüapatiidi kristallide valik, mis on pakendatud sobivalt eksperimentaalseks manustamiseks suu kaudu.Kuna materjali kasutamise kogemus ei ole vormistatud kliinilise meditsiiniuuringuna, saab selle kasutamine olla vaid iga soovija vabatahtlik valik.Info ja tellimine www.nanohap.eu või telefonil 5567 0607. Pakendi hind 34 €. NB! Hind telefoniklientidele septembri lõpuni 30 €. Saatekulu 1.50 € üle Eesti.

Karmeliitide Vennaskonnamunkade poolt aastal 1610loodud preparaat 10 taime

eeterlikest õlidest.

Carmolis!Hea enesetunne –

Seespidiselt võetakse 5...10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse.

Välispidiselt määritakse lahusega meelekohti või haiget piirkonda kehal mitu korda päevas.

Inhmiseks tilgutada 10 tilka 1 dl kuuma vee kohta ja hingata auru sisse või lisada saunas kulbitäiele leiliveele kuni 20 tilka.

putukahammustustele määrimisekskergete külmetusnähtude korral

(nt. ninakinnisus, häälekähedus)

kergete seedevaevuste korral (nt. täiskõhutunne ja puhitised)

kergete pea- ja lihasvalude korralpingeperioodidel kergelt rahustav

Müügil apteekides.

Karmeliitide Vennaskonnamunkade poolt aastal 1610loodud preparaat 10 taime

eeterlikest õlidest.

ka enamik maa-asulaid. Vida Moosese veendumusel on edu võtmeks laialdane koostöövõrgustik, kuhu Lääne-Virumaa näitel kuuluvad ka näiteks apteegid, invatranspordi ning meditsiiniliste abiva-hendite pakkujad.

Ka Margit Seppik nentis, et koostöö eri-nevate valdkondade esindajatega on äär-miselt tähtis.

Järvamaa Haigla õendusjuht Maire Raidvere märkis, et vajadus koduõenduse järele on tasapisi kasvav, kuid kaugema-tesse küladesse jõuab see ainult siis, kui seal elab mõni teenust osutava asutuse koduõde. Sel moel on koduõendus jõud-nud ka näiteks Albu ja Kareda valda, kus elavad kaks Järvamaa Haigla õendustöö-tajaist.

Koduõenduse spetsialistid tõdesid üks-meelselt, et koduõendus võiks hajaasus-tusaladel olla palju enam kasutusel, kui patsiendi juurde sõitmisele kuluv kütus oleks hüvitatav. Raidvere pakkus välja, et teenuse korraldamist võiksid rahaliselt toetada ka omavalitsused.

Albu vallas elav ja Ahula sotsiaalses varjupaigas koduõeks käiv Kätlin Taalkis vaatab oma neli patsienti üle kaks korda nädalas. Patsientide vanus on kõigil üle 80 eluaasta. Töö haiglas ja eakate patsienti-dega Ahulas on tema hinnangul üsna eri-nev. „Haiglas on rasked patsiendid, kuid Ahulas on sellised lihtsamad ülesanded nagu veresuhkru või vererõhu mõõtmine või sidumine.”

Koduõendusteenus on patsiendile tasuta, ka ravimiseks vaja minevaid vahen-deid pole vaja osta, küll aga tuleb endal osta ravimid. Koduõde ei saa endale siiski koju tellida nagu hooldustöötajat, vaid koduõe tuleku eelduseks on pere- või eri-arsti saatekiri.

Vida Mooses tõdes ka, et sageli lahen-davad koduõed sotsiaalseid probleeme, sest sotsiaalteenuste võrgustik maapiir-kondades ei ole ühtlaselt arenenud. „Vas-tupidiselt välja kujunema hakkavale arva-musele, ei asenda koduõendus kiirabi, aktiivravi ega hooldusteenust,” märkis ta.

Maire Raidvere rõhutas, et koduõde osutab ainult tervishoiuteenust. „Teenuse osutamise lõppedes peaks patsient (ja ta perekond) ikkagi iseseisvalt hakkama saama.” Hoolekandeteenuse (puude tuppa toomine, poes käimine jms) vajamisel soo-vitab Raidvere pöörduda valla või linna sotsiaaltöötaja poole.

TEAVEKoduõendusteenust saab taotleda:• kui haiglast lahkuv

patsient vajab õen-dusabi, kuid pole või-meline külastama perearsti või tervis-hoiuasutust;

• kui kodune õendus-abi võimaldaks enne-tada haiglaravile sat-tumist;

• kui hooldushaiglast on koju suunatud multiprobleemne patsient, kes vajab õendusabi;

• kui patsient vajab õendusabi haiguse lõpp-staadiumis;

• kui liikumispiiran-guga (füüsiline puue) ja kroonilist haigust põdev patsient vajab õendusabi koduses keskkonnas.

KODUÕENDUSTEENUSE OSUTAJADIda-Virumaa• SA Narva Haigla• SA Ida-Viru Keskhaigla• Corrigo OÜ• Koduõendus OÜ• TNP Konsultatsioonid OÜ• Alutaguse Hoolekeskus SA• Ascoli SA• Rada Koduõendus OÜ• Tervisekeskus Ljumam OÜ• Sillamäe Haigla SA• Sillamäe Sadama Haigla SALääne-Virumaa• AS Rakvere Haigla• Kadrina Tervisekeskus OÜ• Aili Roots• Sõmeru Tervisekeskus OÜ• TNP Konsultatsioonid OÜ• Riina Sinisoo

Järvamaa• AS Järvamaa Haigla• Koeru Hooldekeskus OÜViljandimaa• Abja Haigla SA• Finkre OÜ• Lõhavere Ravi- ja Hoolde-

keskus SA• Viljandi Haigla SA• Õendusteenused OÜPärnumaa• SA Pärnu Haigla• SA Vändra Tervisekeskus• Maire AdlerValgamaa• Otepää Tervisekeskus SA• Tõrva Tervisekeskus OÜ• Valga Haigla AS

Allikas: www.haigekassa.ee

www.audiomed.ee

Ametlik Esindaja

Kuulde- aparaadid

Ära kaota detsibelligi oma elust!

tervis19 September 2012

>> lk 20

Kui suur probleem on 65aastaste ja vanemate inimeste häiritud kuulmine?Inimene kuuleb kõige paremini 25 eluaas-tani, 60–65aastaselt algab aga loomulik kuulmislangus. Eestis saab aastas umbes 4000 inimest endale kuulmisaparaadi.

Mida tähendab ealine kuulmisnõrkus?Inimkõrv kuuleb helisagedusi 16 hertsi kuni 20 tuhat hertsi. Vestluskaaslasega rää-kides peame suhtlema teatud helitugevu-sega, mis on talle kuuldav ja arusaadav. Kõnepiirkond on kuuldeväljast oluliselt väiksem. Kuulmiskahjustus on tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest erinevates kuulmissüsteemi osa-des.

Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel 3000–8000 hertsi, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Seda taju-vadki inimesed kuulmislangusena.

Kas vananemisega kaasnev kuulmislan-gus toimub äkki või pika aja jooksul ning märkamatult?Kuulmiskahjustuse kujunemine on üldju-hul aeglaselt välja kujunev seisund. Sel-leks, et midagi tõsisemat välja kujuneks,

võib kuulmine aastaid pisihaaval vähe-neda. Näiteks ühe kõrva normaalkuulmise juures võib jääda märkamatuks teise kõrva kurtus.

Mis põhjustab kuulmislangust?Kuulmissüsteemi ehituse alusel jagatakse kuulmiskahjustused kaheks. Esmalt kõr-vaga seotud ehk perifeersed kahjustused (helijuhtimise, heli vastuvõtu või segatüüpi kahjustus). Teine on ajuga seotud ehk tsentraalne kuulmiskahjustus (seotud aju-tüves ja suurajus kulgevate kuulmissüs-teemi kahjustustega).

Eesti Kõrva-Nina- Kurgu-arstide ja Pea- ja Kaela-kirurgide Seltsi presidendi Marek Mets-maa sõnul tekib alates 65. elu-aastast inimesel loomulik kuul-misnärvi taand-areng. „Rohkem kui pooltel pat-sientidest esi-neb kuulmislan-gust, ilma et ini-mene ise oleks seda tajunud,” selgitab ta.

Eve Rohtlaeve.rohtla@ajaleht.ee

Kui kõrv ei kuule

Kuulmiskahjustuse põhjused on mit-mekesised. Kuulmislanguse võib põhjus-tada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, vii-rushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastu-sed, kuulmeluude haigused (eelkõige otoskleroos, mille puhul on häiritud heli juhtimine, samal ajal kuulmisnärvi kah-justust ei ole). Ka suitsetamine, mis soo-dustab veresoonte lupjumist (ateroskle-roos), üldhaigused (diabeet, hüperten-sioon) ning kasvajad (kuulmisnärvi kasva-jad, ajukasvajad).

FOTO

: AR

HIIV

tervis September 2012 20

Täiendav teave: UNIMED PHARMA Eesti filiaal, Õitse 42, Tallinn 10913, info@unimedpharma.ee, www.unimedpharma.ee

Kas on võimalik ka soolist erinevust välja tuua ehk kas kuulmine on vanemas eas enam kahjustatud meestel või naistel? Miks?Statistiliselt esineb vanusega seotud kuul-mislangust meestel rohkem kui naistel. Meestel on enam kokkupuudet müraga nii tööalaselt kui ka hobidega tegelemisel (jahindus, muusika).

Millised on esimesed märgid kuulmislan-gusest, mis näitavad, et oleks õige aeg arsti poole pöörduda?Tavaliselt märkavad inimesed seltskonnas, et üldise melu taustal muutub kõnest aru-saamine halvemaks või kodus tuleb televii-sorit vaadates heli valjemaks keerata, mis tekitab üksjagu pahandust teiste pereliik-metega, kelle jaoks heli on liiga vali.

Milles kuulmise nõrgenemine veel väljen-dub ehk kas on teisigi tervisehäireid, mis kuulmiskahjustusega kaasnevad?Kõige sagedasem kaassümptom kuulmis-langusele on tinnitus ühes või mõlemas kõr-vas ehk kõrvakohin teie peas, mida teised ei kuule. Tinnitus on heli kuulmine ilma mingi välisärrituseta. Seega on tegemist ini-mese enda subjektiivse tajuga, kuulmis- või närvisüsteemis tekkinud signaaliga. Võib esineda ka objektiivse põhjusega pulseeriv kõrvakohin, näiteks veresoonte muutuste tõttu sisekõrvas. Samuti võib esineda pea-ringlust, peapööritust.

Eakad inimesed kurdavad, et nad kuule-vad, aga ei saa aru. Mida see tähendab?Põhjuseks on heli vastuvõtu häire. Vanuse tõustes häirub sisekõrvas kõrgete toonide vastuvõtt ning lisaks aeglustub ajus vastu-võetud heli analüüs. Inimene küll kuuleb, et räägitakse, kuid et osa helisid ei jõua sise-kõrvast ajusse, siis kõnest arusaamine jääb poolikuks. Tekib nii öelda sõnasalat.

Kuidas saab kaitsta end vananemisega kaasneva halvasti kuulmise eest või on see paratamatu?Vanemas eas halveneb kuulmine enamikul inimestest keskkonnamõjudest või haigustest

olenemata. Kuulmislangust, mida seostatakse füsioloogilise vananemisprotsessiga, nimeta-takse vanaduskuulmisnõrkuseks. On esile too-dud siiski ka keskkonna toimet, eriti müra ja stressi mõju vanemaealiste kuulmisele. Vas-tupidavus müra kahjustavale toimele võib vanemas eas väheneda.

Kuulmissüsteemi taluvus kahjulikele mõjudele võib olla seotud ka geneetiliste teguritega. Parim kaitse on kõrvade liigse kahjustamise vältimine. Mürakeskkonnas tuleks kasutada kõrvaklappe, ka kodustel valju müraga seotud töödel, nagu kreissaega saagimine, muru niitmine ja trimmerda-mine. Vältida tuleks liiga valju muusika kuu-lamist kõrvaklappidega, samuti kiirendab kuulmiskahjustuse kujunemist vibratsioon.

Kuidas mõjutab kehv kõrvakuulmine ini-mese psüühikat?Kuulmine on kuuljate ühiskonnas üks sot-siaalse suhtlemise alus. Mida suurem on kuulmislangus, seda isoleeritumaks muutub inimene ühiskonnast. Kui vanainimene istub üksi oma toas, teleka heli on põhja kee-ratud, on terve ülejäänud pere närviline ja rahulolematu.

Mida peaksid kahjustatud kuulmisega eaka inimese lähedased sellega seoses arvestama?Esmatähtis on julgustada inimest oma prob-leemist rääkima, et siis sellele koos lahen-dust otsida. Vestlemisel peaks kasutama lühemaid lauseid, kõnelema peaks selge hää-lega ja näoga vestluskaaslase poole, sest pal-jud kuulmislangusega inimesed kasutavad ka huultelt lugemist. Vestluse ajal peaks väl-tima valju taustamüra, samuti läbisegi rääki-mist. Heli mitmest allikast halvendab oluli-selt kõnest arusaamist.

Millise arsti poole peaks kuulmise halve-nemise puhul esmalt pöörduma ja kuhu siis edasi?Kõigepealt peaks minema perearsti vastu-võtule, kes teeb esmase vaatluse. Sageli on kuulmise halvenemise põhjuseks ka vaik-ummistus kuulmiskäikudes. Vaigu eemal-dab perearst. Vajadusel annab ta saatekirja

Kõrva-nina-kurguarst, osaühingu Audiomed tegevjuht Liina Luht peab üheks suurimaks probleemiks seda, et inimesed pöördu-vad kuulmislangusega liiga hilja arsti poole. „Ma mõistan, et 50aastane häiritud kuulmisega inimene ei suuda ega taha end veel kuuldeaparaadiga kokku sobitada,” kirjeldab Liina Luht. „Aga kui vanamemm suurt midagi enam ei kuule, siis ei pruugi ka parimatest kuuldeaparaatidest kasu olla, sest tal on selle vidi-naga raske harjuda ja pahatihti jäävad kallid aparaadid kasutult seisma. Seda enam, et pensionäridele mõeldud soodustus on sedavõrd väike, ja see on raiskamine, kui on makstud asja eest, mida ei taheta kasutada.”Doktor Liina Luht tõdeb, et paraku on kuuldeaparaatide soo-dustussüsteem ealiselt diskrimineeriv. 90protsendilise soodus-tusega saavad aparaadid lapsed, tööealistele inimestele kom-penseeritakse umbes 280 eurot ja pensionärid saavad apa-raadi kohta 223 eurot soodustust. Omaosalus on teisest küljest ka vajalik, sest siis osatakse aparaati paremini hinnata ja hoida.Pensionäride hulgas on kuulmislangusega inimesi kõige roh-kem ja järjekorrad kuuldeaparaadi kompensatsiooni saamiseks on maakondades erinevad, mõnes omavalitsuses lühemad, tei-ses väga pikad. Kui inimene soovib ettenähtud soodustust saada, siis ta peab lihtsalt ära ootama, millal järg temani jõuab.Doktor Liina Luht hoiatab inimesi selle eest, et nad ei ostaks kuuldeaparaate neilt inimestelt, kes ukselt uksele odavat kaupa pakkumas käivad ega muretseks nii elutähtsat abivahendit ka postikataloogidest. „Kuigi võib tunduda, et see on kordades odavam, osutub aparaat enamasti inimesele sobimatuks ja kasutuskõlbmatuks ning väljakäidud raha on maha visatud.”

Ära osta kuuldeaparaati koduuksele koputajalt

Väliskõrv

Keskkõrv- kuulmekile - alasi- vasar - jalus

Sisekõrv

TiguTasakaalunärv

NäonärvKuulmisnärv

Tasakaalu-elundid

JOONIS:Kõrva

ehitus.Allik

as: d

r Mar

ek M

etsm

aa

21 September 2012

Puhtad ja terved kõrvad lihtsal ja loomulikul viisil

www.vaxol.ee

Tootja: FW Medical Ltd. , 31 Milndavie Road, Strathblane, Glasgow G63 9EW, Suurbritannia

Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, vaxol@sirowa.ee

100% looduslik Vaxol® kõrvasprei

on tõhus ja seda on lihtne kasutada

Pehmendab, niisutab ja eemaldab kõrvavaiku loomulikul teel. Ideaalne toode ka kuuldeaparaadi

kasutajatele, et vältida liigse kõrvavaigu sattumist kuuldeaparaati ja saavutada

parim kuulmine. Põletikuvastane sprei kaisteb kõrvu

bakterite ning seente eest. Aitab vältida nii veest kui vaigust

tekkivat kõrvalukustust. Regulaarsel kasutamisel väheneb

vajadus kõrvaloputuse järele. Sobib täiskasvanutele ja lastele

alates 1. eluaastast.pihustus kummassegi kõrva 1 kord

nädalas (enne dušši, vanni, ujumist või sukeldumist).

Kõrvavaigu ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus. Normaalselt liigub kõrvavaik kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Vahel aga tekib kõrva-vaiku normaalsest rohkem. Sel juhul võib vaikmuutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi.

Saadaval apteegis!

kõrva-nina-kurguarstile kuulmislanguse ulatuse määramiseks ja edasise raviplaani koostamiseks.

Milliseid uuringuid ja kuidas läbi viiakse ja kas see on valus?Kuulmislanguse määramiseks kasutatakse Eestis põhiliselt audiomeetrilist testi, välisriikides levib üha enam standardsete kõnetestide kasutamine, kuna need näita-vad kõnest arusaamist paremini, kui audio-meetriline uuring.

Oluline on, mida varem, mida noore-mas eas pöördub inimene kuulmisprob-leemiga spetsialisti poole ning alustab rehabilitatsiooniga ehk hakkab kasutama kuuldeaparaate, seda paremini ta tehni-lise abivahendiga harjub ja seda paremad on tulemused pikas plaanis. Eakal inime-sel on „uusi trikke” raskem omandada.

Tehniline abivahend ehk kuuldeapa-raat ei pruugi täita kõiki ootusi ja võib jääda sootuks sahtlisse lebama. Seetõttu räägitakse maailmas üha rohkem ka täis-kasvanute kuulmisskriiningust, et avas-tada kahjustus varem ning innustada ini-mesi selle probleemiga tegelema.

Internetis ja ka nutitelefonides on saa-daval mitmeid kuulmisteste, mille abil saab välja selgitada, kas oleks vaja kõrva-arsti külastada. USAs näiteks soovitatakse kuulmiskontroll teha pärast 50. eluaastat kord kümne aasta jooksul, pärast 60. elu-aastat aga juba iga kolme aasta möödudes.

Kui pikad on ootejärjekorrad kõrvaarsti vastuvõtule saamiseks?Ootejärjekord on piirkonniti väga erinev, paarist päevast kuni kahe kolme kuuni.

Kui kaua kulub aega uuringutest kuni diagnoosi panekuni?Kuulmislanguse uuringud ja diagnoosi püstitamine on üldjuhul võimalik ühe eri-arsti visiidi järel. Kui on kahtlusi muudele

haigustele, mis võivad anda vaevusi kõrva-piirkonda, näiteks kaelaradikuliit, siis on arstivisiite kahtlemata rohkem.

Kui arst selgitab välja, et vaja oleks kuul-deaparaati, siis mida edasi peaks tegema? Kuidas ja kust on võimalik kuuldeaparaati hankida?Kuuldeaparaadi vajaduse otsustab kõrva- nina-kurguarst. Aparaate jaotatakse prae-guse süsteemi kohaselt maakondliku print-siibi alusel. Pensionäridele on riik ette näi-nud ka hüvitise 223 eurot ühele aparaadile iga kolme aasta järel, töötaval inimesel ja lastel on hüvitisemäär suurem. Keskmise hinnaklassiga kuuldeaparaadi puhul peab omaosalusena arvestama umbes 100 euroga.

Riigipoolse dotatsiooni saamiseks on vaja elukohajärgsest sotsiaalosakonnast taotleda isikliku abivahendi kaart.

Millised on kaasaegsed kuuldeaparaa-did, kas neid on kandes näha ja kas nad vilistavad?Kuuldeaparaadid võivad olla heliprotsessi töötluse alusel kas analoogaparaadid või digitaalsed. Digitaalse protsessoriga kuul-deaparaat võimaldab parema helikvaliteedi.

Kuuldeaparaadid on oma mõõtmetelt piisavalt väikesed, et kandmisel pole neid sisuliselt märgatagi. Kuuldeaparaadid on kas kõrva taga kantavad või kuulmekanali-sisesed aparaadid. Väga olulist rolli män-gib ka otsik, mis läheb kõrva. Halvasti kõrva sobituv otsik on üks sage põhjus, miks apa-raat vilistab ja miks helikvaliteet halveneb.

Kas erinevaid kuuldeaparaate saab enne ostmist ka katsetada?Kuuldeaparaate saab sobitada suures osas arvutil programmeerimisega. Sobiva apa-raadi leidmiseks proovitakse erinevaid aparaate, sest kuuldeaparaadid on siiski erineva helivõimendusega ja erinevate tehniliste lisavõimalustega.

Millisel juhul opereeritakse kuulmist parandav aparaat kõrva sisse?Sisekõrva implantaate kasutatakse vaid kindla näidustuse korral, näiteks siis, kui aparaadi võimendusest kuulmislanguse kompenseerimiseks ei piisa. Sel juhul pai-galdatakse kas sisekõrva implantaat või luu-kuulmisimplantaat. Vajadusel suunab koha-lik kõrva-kurgu-ninaarst sellised patsiendid konsultatsioonile kas Tartusse kõrvakliini-kusse (sisekõrva implantatsiooni kandidaa-did) või Ida-Tallinna keskhaiglasse (luukuul-misimplantatsiooni kandidaadid).

Kui palju maksab sagedamini kasutatav kuulmisaparaat? Milline on kuulmisapa-raatide hinnavahe? Kas kallim on parem?Kuuldeaparaatide hinnad on seinast seina. Odavamad on alla 200 euro, ülempiiri pea-aegu ei ole. Hinna määrab see, milline on aparaadi heliprotsessor, millised on selle helikarakteristikud, kas see on kuulmekäigu sisene või kõrva taha asetatav, milliseid lisa-seadmeid on võimalik kuuldeaparaadiga ühendada (sinihammas – bluetooth – mobiil-telefoni vastu võtmiseks, saatja teleri ning raadio kuulamiseks, erinevad FMsüstee-mid ja palju muudki).

Kuulmine ise on keerukas protsess, kuulmiskahjustuse korrigeerimine samuti. Kõige tänapäevasemad ja moodsamad kuuldeaparaadid kasutavad väga keerulisi patenteeritud tehnoloogiaid, et saavutada kõige paremat kõnest arusaadavust ka ras-ketes akustilistes tingimustes. Seetõttu on täiuslikumad aparaadid ka kõige kallimad.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Marek Metsmaa

FOTO: ERAKOGU

Liina Luht

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

Puulehtede sahin

Linnulaul

Sosinkõne 1 meetri kauguselt

Tavaline vestlus

Koera haukumine

Vali muusika

Veoauto

Muruniiduk

Lennuk

VALULÄVI

Det

sib

elli

d

Kuulmislangust mõõdetakse dB-s, mis on heli valjuse mõõtühik. Ühik on oma nime saanud Alexander Graham Belli nime järgi. Kasutatakse dB skaalat 20—140.

Heli valjus

Allikas: dr Marek Metsmaa

”Viiekümne elu-aasta piiril hak-kab lihaste jõud ja vastu-pidavus mär-gatavalt nõrge-nema. Lihaste töövõime taas-tumine aeglus-tub.

tervis September 2012 22

Eha Pukkafarmatseut, Paide Selveri Südameapteek

www.gadox.ee

Kaelatoed, randmetoed Sõrmelahased Välised rinnaproteesid ja spets. rinnahoidjad proteesile

Seljakorsetid Õla-ja küünarliigeseortoosid Kõhu- ja kubemesongavööd Põlve- ja hüppeliigeseortoosid Ravisukatooted Ortopeedilised tallatoed Laste ortopeedilised jalatsid Tugisidemed sportlastele Taastusravi abivahendid Liikumisabivahendid(kepid, kargud,käimisraamid, käimisrollaatorid),

Invaabivahendid(ratastoolid,potitoolid, tualeti potikõrgendused, vanniistmed, voodilauad, lamatistevastased madratsid jne.)

Info ja kontakt:

Tallinna Mustamäe TervisekauplusJ.Sütiste tee 19A, TallinnTel/fax 6777 808E–R 9.00–17.00

Tallinna Merimetsa TervisekeskusesPaldiski mnt. 68A, TallinnTel 6405 505E–R 9.00–17.00, K 9.00–18.00

Tartu müügiesindusNelgi 13, TartuTel 740 0006E–R 9.00–16.00

Narva müügiesindusHaigla tn.6, NarvaTel 354 0110E,K,N 9.00–17.00

Kohtla-Järve TervisekauplusKeskallee 29, Kohtla-JärveTel 3222 307E–R 9.00–17.00

V ananemisel toimuvad kõigis elund-kondades ealised muutused, mis töövõimet vähendavad. Liikumis-võimele kõige olulisemad muutused

toimuvad lihasluukonnas, närvi- ja südame-vereringe süsteemis ning nägemisvõimes.

Viiekümne eluaasta piiril hakkab lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema. Lihaste töövõime taastumine aeglustub.

Uurimused on näidanud, et jalgades väheneb jõud kiiremini kui kätes. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja nende murdumise oht suureneb. Vana-nemisel liigesevõide eritumine liigese-õõnde väheneb ja seetõttu on liigesepin-dade vaba liuglemine raskendatud.

Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste

nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodus-tab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt vereva-rustuse parandamise kaudu. Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglus-tada sellele sobiva koormuse andmisega kas teatud treeninguga või ka muu keha-lise tegevusega.

Tänapäeval tuntakse sadu liigeste-, lii-geselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigusi, mis on tingitud liigese kulumisest, põletikulistest ja kroonilistest haigustest ning noorematel inimestel lisaks raske töö ja treeningute tagajärjel tekkinud ülepin-gest.

Neid haigusi iseloomustab muutliku iseloomuga valu luudes ja liigestes. Laste reumaatilised haigused on eriti ohtlikud, sest need võivad põhjustada varajast inva-liidsust.

Enim levinud liigestõved on osteoart-roos (liigesekulumus), artriit (liigesepõle-tik), reumatroidartriit (autoimmuunne lii-gesepõletik) ja podagra (ainevahetus-häire). Milliste preparaatidega liigesevae-vusi leevendada ja neid ravida?

Diklofenaki ja ketoprofeeni sisalda-vaid preparaate saab apteegist üksnes ret-septi alusel. Valu- ja põletikuvastaseid ravimeid on apteegis palju ning sobivaima määrab arst. Välispidised salvid-kreemid-geelid aitab apteeker valida vastavalt lii-gesevalu põhjustele ja tugevusele.

Jahutavad preparaadid sobivad esi-

mestel päevadel pärast liigesetraumat. Need rahustavad põletikulist liigest ja on abiks ka artroosivalude korral.

Soojendavad vahendid sobivad eriti hästi artroosivalude korral, kutsuvad esile liigese soojenemise ja seega pidurdavad valuaistingut.

Valuvaigistavad ravimid sisaldavad valu- ja põletikuvastaseid aineid ning sobivad liigesepõletike ja traumade puhul. Konsulteerige alati apteekriga sobivaima valiku asjus.

Oluline on ka järgida tervislikku elu-stiili. Liigeshaiguste korral on olulised pii-sav puhkus, tervislik toitumine ja liiku-mine. Liigesesõbralikud toitained on kiu-daine- ja vitamiinirikkad täisteratooted, köögiviljad, puuviljad, marjad, kala, külmpressitud lina- ja oliiviõli, mesi ja pähklid. Hoiduda tasub liigsest magusast, soolasest ning rasvasest toidust.

Mõõdukas kehaline aktiivsus on ter-vete liigeste säilitamiseks sama vajalik nagu tasakaalustatud toituminegi. Liiku-mine pidurdab lihaste nõrgenemist, luu-aine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säi-limist peamiselt verevarustuse paranda-mise kaudu. Nii saab lihasluukonna töö-võime langust aeglustada sellele sobiva kehalise tegevusega koormuse andmisega.

VAEVUS VAEVUST LEEVENDAV/ RAVIV PREPARAATSkeleti-lihassüs-teemi vaevusedValulikkus kan-nas ja põlvelii-gestesLihaste valulik-kus ja nõrkus

Kaltsiumi, magneesiumi ja D-vitamiini sisaldavad preparaa-did;kompleksvitamiinid, kus on täpne kogus kõige tähtsamaid bioelemente ja vitamiine;tsinki sisaldavad preparaadid;seleeni sisaldavad preparaadid.

Liigeste kulumine

Liigese kulumist aeglustava toimega glükosamiin (kaitseb lii-gesekõhre), kondroitiin (tagab elastsuse ja liikuvuse) ja MSM-looduslik väävliühend (liigese toitaine, mis vähendab valu), mida sisaldavate preparaatide valik apteegis on lai (tabletid, pulbrid, kreemid) nii retseptiravimina kui ka käsimüügis;Omega-3 kalaõli nii õli kui ka kapslitena;spetsiaalselt aretatud kibuvitsamarjade ekstrakti sisaldavad kapslid ja pulbrid.

Valu ja põletik Preparaadid tablettide, kapslite ja suposiitidena ehk küünal-dena (ibuprofeen, paratsetamool, ketoprofeen) ning välispidi-sed preparaadid: salvid, geelid, kreemid, spreid ja transder-maalsed plaastrid (diklofenak, ibuprofeen, piroksikaam, ketoprofeen);diklofenakki sisaldavad tabletid ja süstid ning ketoprofeeni sisaldav geel on saadaval retseptiga.

Abi apteegist liigesevaevuste korral

”Kodu jätmine pole kerge mitte üheski eas.

kallis kodu23 September 2012

CARDIOSANi tabletid sisaldavad omavahel tasakaalustatud toimeaineid, mis on hädavajalikud terve südame tööks.

Piisav kogus vitamiine B6 ja B12 ning foolhapet toidus mõjutavad südame võimet varustada organismi verega ja tagavad normaalse elutegevuse.

Magneesium tugevdab südamelihast ning lisab elujõudu. Kuna sageli ei saa me toidust piisavalt neid toimeaineid, vajab organism lisapreparaate.

CARDIOSANi soovitatakse südameveresoonkonna haiguste profülaktikaks sportlastele, stressi all kannata-jatele, dieedil olijatele, üle 30 aastastele meestele (eriti neile, kes töötavad stressirohkel vastutaval ametikohal) ning naistele alates menopausiperioodist.

Erilist tähelepanu südame tervisele peaksid pöörama inimesed, kelle suguvõsas on esinenud infarkte ja seega soodumus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

http://www.tervis24.eeCARDIOSAN on müügil apteekides ja

Kuidas teha vanainimesele inimlike ja ilu-sate sõnadega selgeks, et ta peab oma kätega ehitatud ja sisustatud kodu kas väiksema korteri vastu vahetama, laste juurde kolima või hooldekodusse minema?Arusaadavatel põhjustel on oma kodust loo-bumine ja sealt lahkumine seotud väga tugevate väärtuste ja emotsioonidega ning

seetõttu äärmiselt raske. Mitte ainult vane-male inimesele, vaid meile kõigile. Kui ka nooremad inimesed peavad korterit vahe-tama, meenuvad vana koduga meie noorus-aja kõige õnnelikumad ajad ja läbielatu. Nii et kodu jätmine pole kerge mitte üheski eas.

Mis seal salata, kätte on jõudnud elu-etapp, kus tuleb harjuda tasapisi järjest enam mõttega, et elumuutused on pöördu-matud ja ees on eluõhtu. Sellega tuleb har-juda, kuigi see on väga raske. Vanemad inimesed ise tunnetavad seda kõige selge-malt, et see, mis nende elus ilusat ja õnne-likku oli, ei tule kunagi tagasi.

Millest tuleks alustada?Alustada tuleks rääkimisest. Seda ei tohiks kindlasti teha direktiivsel ja äraotsustatud moel, sest meie vanemad pole ju rumalad ja nad tunnetavad väga hästi, kui näilise ettepaneku taga on tegelikult noore pere valmis otsus. Igal juhul tuleb oma vane-mate elumuutuste otsustamisse neid kaa-sata, mitte nende eest otsustada.

Noorele perele seostub teema püstitus ilmselt sellega, et vanemad ei saa enam oma eluga omakeskis hakkama või on tek-kinud muid probleeme – ei jõuta ega saada enam poodi, ei ole ühistranspordi

võimalust. On ju väga palju väliseid tegu-reid, mis võivad oma kodust ärakolimise otsust mõjutada. Selle taga ei pea tingi-mata olema haigus või füüsiline mitte hak-kama saamine, vaid ka muutunud olud meie ümber ehk regionaalpoliitika, mis ei soosi eaka inimese eraldatuses elamist.

Ärakolimise mõttega tuleb anda aega harjuda. Loomulikult tuleb küsida vanema-telt, milline on nende nägemus oma hakka-masaamisest ja uuest elust kusagil mujal ning milline oleks neile vastuvõetav eluvorm.

Mitte ainult emotsionaalse hüvastijätu, vaid ka uude kohta kolimise juures on eriti oluline teada, et vanemad inimesed peavad sellisel juhul loobuma oma arm-saks saanud argistest rutiinidest ja tege-vustest. Näiteks küsimus, mis saab pere loomadest? Isegi koera- või kassiküsimus on väga oluline: kas teda saab uude kohta kaasa võtta, kuidas ta kohaneb. See kõik on eakatele inimestele väga tähtis, sest see on osa nende elust.

Me võime mõelda, et emal on kergem, kui ta ei pea igal hommikul puid tassima, aga see on olnud tema päevatäide. Ahju kütmine, loomadele toidu andmine, nen-dega rääkimine ja looduses olemine on kõik see, millest ta jääb tõenäoliselt ilma.

Psühholoog: kas me tahaksime, et lapsed meie eest otsustavad?Psühholoog Riina Luik arvab, et vanade vanemate trotsi üks põhjusi on see, kui seenior tunnetab, et tal pole mitte mingit võimalust oma edaspidise elu üle otsus-tada. Just hoolivus ja empaatia on see, mida iga vanem oma lapselt ootab.

Eve Rohtlaeve.rohtla@ajaleht.ee

>> lk 24

Pakume ööpäevaringset üldhooldusteenust (sh dementsed vanurid)

ja erihooldusteenust psüühiliste erivajadustega inimestele.

Teretulemast Hellenurme!

Lõuna-Eesti HooldekeskusHellenurme, Palupera vald

Valgamaa 67514Tel 767 9505

info@hooldekodu.eewww.hooldekodu.ee

1993. aastal alustas vanas ja auväärses Hellenurme mõisahoones tööd

Lõuna-Eesti hooldekeskus. Tänapäeval on mõisahoone ja pargi kõrval

kuuest majast koosnev kompleks, milles on ühtekokku 300 kohta

ning kahe või kolme inimese toad.

Keskus asub rahulikus paigas, kärarikastest ettevõtetest eemal.

Omaste külastamise teeb aasta ringi mugavaks

Otepää—Rõngu—Valga maantee, mis jääb vaid

3 km kaugusele.

Lisaks ööpäevaringsele üldhooldusteenusele

(sh dementsed vanurid) pakume alates

2009. a septembrist ka erihooldusteenust

psüühiliste erivajadustega inimestele.

Erihooldusteenusele võtame nii

riikliku kui omavalitsuse

osaluse alusel.

kallis kodu September 2012 24

Samamoodi on eakatel inimestel suur hirm selle ees, mida nad linnas tegema hakkavad. Kui peaks juhtuma, et noorel perel pole lin-nas maja ja aeda, kus on ilmselt midagi ka vanemal inimesel teha, siis on küsimus õigustatud. Ärgem saagem valesti aru, et vanale inimesele meeldibki üksi oma toas istuda ja järjefilme ehk seepe vaadata. Nad tahavad kindlasti midagi teha. Nende elust on võetud tegevus ja on asendatud sundmu-gavusega, mis inimest enneaegselt suretab.

Kui on vähegi võimalust emale või isale pakkuda mingisugustki aktiivset osalust noorte elus ja toimetamistes, siis tuleks seda kindlasti teha. Nad tahavad liigutada ja olla kasulikud.

Oma endisest kodust ära tulles loobu-takse vähestest allesjäänud tuttavatest ja sõpradest. Telefoniga rääkimine kindlasti ei asenda igapäevast või iganädalast suht-lemist, isegi kui tegemist on sinasõbraks saanud postiljoniga.

Me kisume ju oma vanemad neile harju-muspärasest suhtlusringkonnast välja. Need on ju nende eakaaslased, kellega nad leia-vad alati ühise keele, kellega neil on ühised mälestused ja kogemused. Linna kolimise mõtte juures tekibki küsimus, kellega ma räägin ja millest. Meie, noorem põlvkond, kes me oleme suhtlemisest üle ujutatud, ei oska sellele tihtipeale isegi mõelda. Aga kui me iseendalt küsime, kas tahame elada ilma sõpradeta, siis on vastus eitav. Aga me ei mõtle sellele, mida me oma vanemaid maalt linna tuues sellega neile põhjustame: neil ei ole kellegagi peale oma pere ehk siis meie ju suhelda. Ja kui on juhtunud selline halb asi, et noorema ja vanema põlvkonna vahel ei ole ka peresiseselt lähedast ja usaldus-

likku ning avatud suhtlemist ja kus vanu ini-mesi peetaksegi vanadeks, kellega peaks rääkima ainult haigustest või millestki tao-lisest ehk nii öelda „vanainimesejuttu” ajama, siis meie ema ja isa ei tunne end suhtlemises hästi ka iseenda perega.

On ju selge, et noorte ja lastelaste tee-mad võivad neile jääda kaugeks ja arusaa-matuks. Kujutame endale ette, kui palju ja kiiresti on aeg muutunud ja millistel teema-del, millises slängis noor põlvkond üleüldse räägib. Vanavanemal puudub nendega suheldes jutuaines.

Väga oluline on see, et me püüaksime mõelda, mis saab vanapaarist, emast või isast siis, kui ta kolib linna. Kas me suu-dame teda innustada sulanduma uutesse ringkondadesse nagu eakate päevakodud, ringid, seenioride ühendused, kus käiakse koos võimlemas või ujumas, ekskursiooni-del või saadakse lihtsalt kohvi- või teelaua taga kokku. See kõik vajab meie, nooremate suurt toetust ja julgustamist, et nad lähek-sid, püüaksid ja tahaksid leida endale suht-lusringkonna, millega nad oma varasemad tegevused asendada saavad.

Milline oleks hea sõnastus, milliste sõna-dega tuleks seda rasket jutuajamist alus-tada?Kindlasti ei tohiks alustada sõnadega: „Nüüd on aeg sealmaal, et ...” See on äärmi-selt tähtis, kuidas me seda juttu alustame.

Pakun välja sellised algused: „Kas te olete mõelnud ..., mida te arvate sellest, kui …, kas te tunnete siin maal oma asjatoime-tustes ennast piisavalt hästi ..., kaua te jak-sate siin veel rassida ..., mingisugusel ajal peaksime hakkama mõtlema sellele, et te

Psühholoog Riina Luik küsib: kui me oma laste nimel, kes lähe-vad esimesse klassi, oleme võimelised tohutult pingutama, et leida neile sobiv kool, siis miks me ei pinguta selle nimel, et meie vanemad saaksid veeta oma vanaduspõlve sellistes tingi-mustes, mis neile sobivad. FOTO: ERICH MERILA

MIS ON KINNISVARAPENSIONKinnisvarapension võimaldab igakuist või vajadusele vastavat lisasissetulekut, mille tagatiseks on Teie korter, maja või suvila. Tagasimaksmine ei toimu Teie elu jooksul, vaid on tagatud kinnisvaraga osas, mida Teie rahaliselt kasutasite.

Tulge tasuta nõustamisele!Helista 643 3033 E-post: info@kinnisvarapension.ee www.kinnisvarapension.ee

KINNISVARAPENSION ON FINANTSKOHUSTUS. TUTVU PÕHJALIKULT FINANTSTEENUSE TINGIMUSTEGA, PEA NÕU OMA LÄHEDASTEGA NING VAJADUSEL KONSULTEERI ASJATUNDJATEGA.

KINNISVARAPENSIONIT SAAB

KASUTADAüle 65 aasta vanuses kinnisvara omanikigapäevaste kulutuste katmisekshuvidega tegelemiseksreisimisekskodu remondiksuute kodumasinate soetamisekstervisega seotud kulutuste katmiseksoma kodu ja igapäeva mugavamaks ja rõõmsamaks muutmiseks

KINNISVARAPENSIONIGA ON

TAGATUDtagasimaksmine ei toimu kinnsvarapensionisaaja elu jooksul, vaid on tagatud kininisvaragajääte oma kinnisvara omanikuks - kinnisvara-pensioni tagatiseks seatakse kinnisvarale hüpoteeksaate pärandada oma vara - tasumisele kuulubainult see osa, mida Teie elu jooksul rahaliseltkasutasite

NÕO HOOLDEKODU

kallis kodu25 September 2012

võiksite linna tulla ...” See jutuajamine peaks olema äärmiselt leebe.

Me tõesti ei kujuta ette, mida see teema meie vanematele võib tähendada. Ennekõike peaks selle jutu mõte olema selles, et me küsime vanematelt, mida nemad ise arvavad. Võibolla papa ei istu enam autorooli, mammad ju reeglina ei juhigi autot, neil pole postkontorit ega poodi, neil tekib raskusi igapäevaste toi-metustega. Selle tingivad neist mitteole-nevad põhjused.

Ja kujutage ette, kui 80aastane papa istub rooli taha, lund tuiskab, ja ehkki ta peab minema oma vana Opeli või Žiguliga üksnes kümne kilomeetri kaugusele poodi, siis mida tunneb kogu selle aja jooksul koju jäänud memm. Kõik need kolm tundi, kui papa ära on, ta närveerib. Eks nad ise ka tunnetavad seda. Siis tulebki neilt küsida, kuivõrd nad jaksavad.

Millega peaks arvestama enne, kui vanemad enda juurde elama kutsume?Kõigepealt peaksime iseendale aru andma, kas ma ise tahan ja suudan oma vanematega koos elada. Kas ma tegelikult suudan harjuda ja leppida sellega, et minu majas elab inimene, kelle kombed ja ise-loom tuleb mul sõna otseses mõttes ehk ka välja kannatada. Hoolimata sellest, et me oma vanemaid väga armastame, ei tähenda see ju seda, et igapäevane kooselu nen-dega oleks ilmtingimata väga kerge.

Kui meil on selles suhtes kahtlusi, siis oleks ehk õige enne vanade vanemate oma koju toomist kaaluda ka seda varianti, et muretseksime neile oma mugava elamise kuhugi lähedusse ja mitte kohe asuda ühe

katuse alla. Siis anname me neile võima-luse säilitada iseseisvuse, tahte, harjumu-sed ja elurütmi. Siis ei peaks nad tundma end kogu aja kohmetuna, kui nad teevad üht või teist, mis ei pruugi noorele perele meeldida.

See, et meie vanemate mingid toimeta-mised meile ei meeldi, on täiesti loomu-lik. Kui aga elust ühe katuse all tekivad suured pinged, siis on see ju kahjulik mõlemale poolele. Meil on paha, et me tunnetame end halbade lastena ja küsime endalt, kas me siis ei armasta oma vane-maid, et me teatud asjadega ei lepi. Vane-mad tunnevad ebamugavust sellepärast, et nad ei suuda elada meie reeglite ja nor-mide järgi.

Me oleme enamasti keskendunud maalt linna kolimisele. Aga on ju ka linnas ela-vaid vanemaid, kes elavad näiteks üksi viiendal korrusel asuvas neljatoalises korteris ega ole mitte mingil tingimusel nõus sealt ära kolima, kuigi saavad suu-repäraselt aru, et see pole mõistlik. Mida siis ette võtta?Kui avalduvad ilmselge trots ja vastuolu, siis tuleks esmalt jõuda selgusele, mis on selle põhjus. See on kindlasti olemas. Võibolla on põhjus ebamugav, et lapsele välja öelda, aga selleni tuleks jõuda, mil-les on asi, et ta keeldub. Ma ei usu, et keegi hoiaks nii väga kinni kapist, kummutist või viienda korruse korterist, seal peab olema veel midagi muud.

Väga tihti on trotsi taga see, et vanem lihtsalt ei taha tunnistada, et ta enam hak-kama ei saa.

See on küll pigem reegel kui erand, aga

mitmed oma suurtele elumuutustele vastu seisnud seeniorid, kui nad on sattunud headesse oludesse, on hiljem sellega väga rahul ja õnnelikud. See kehtib ka hoolde-kodude puhul, kui nad on üksindusest sat-tunud omade seltsi ja neil on kadunud kõik hirmud hakkamasaamise ees. Neil on soe tuba, ea- ja mõttekaaslased ümberringi.

Hirm elumuutuste ees on tihtilugu suu-rem ja see on tingitud sellest, et vanema-ealine ei tea, mis teda ees ootab ja milli-sed on uued olud, kus ta elama peab hak-kama. Kui tuleb viia oma ema või isa see-nioridekoju, pansionaati või hooldeko-dusse, siis oleks mõistlik temaga sinna enne minna ja näidata talle, mis koht see on. Võib juhtuda, et talle ei meeldi üks ega teine, aga kolmas sobib.

Kui me oma laste nimel, kes lähevad esimesse klassi, oleme võimelised tohu-tult pingutama, et leida neile sobiv kool, siis tasub küsida, miks me ei pinguta selle nimel, et meie vanemad saaksid veeta oma vanaduspõlve sellistes tingimustes, mis neile sobivad. Tuleb leida kompro-miss.

Kui vanem on vastu ja noored on kanna-tust kaotamas, siis pole vist vaja küsi-dagi, kes peaks esimesena järele andma?Kindlasti lapsed ehk noorem põlvkond. Meil pruugib endalt küsida ainult ühte asja: kas meie tahaksime, et meie lapsed meiega ükskord nii teeksid, et otsustavad ise, meilt küsimata, kuidas meil parem on? Võti on selles, kui me endale ausalt tunnis-tame, kas me otsime ideaalset lahendust iseendale või oma vanematele.

ÜHINEMUREMeil on paha, et me tunne-tame end hal-bade lastena ja küsime endalt, kas me siis ei armasta oma vanemaid, et me teatud asjadega ei lepi. Vanemad tunnevad eba-mugavust sel-lepärast, et nad ei suuda elada meie reeglite ja nor-mide järgi.

Kõhukinnisus

lukustab inimes

ed

seestpoolt

Krooniline kõhukinnisus

Roojatoppamuse ravi kõhukinnisusega patsientidel, kellel senine ravi ei ole andnud tulemusi

Ravimis sisalduvad soolad aitavad säilitada organismi loomulikku vee ja soolade tasakaalu

Käsimüügiravim

www.meda.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja:SIA Meda PharmaNarva mnt. 11d, 10151, TallinnTel: +372 6 261 025

Saadaval kõikides hästi varustatud apteekides

September 2012 26

K aalikas ja naeris on kaks väga sar-nast ja kasulikku köögivilja. Isik-likud kogemused naeriga näitasid, et naeris on magusama ja parema

maitsega ning naeri kasuks rääkis seegi, et ussid hoidsid naerist eemale, samal ajal kui kaalikaid uuristasid ussid usi-nalt. Viimast fakti ei julge muidugi reeg-liks pidada, aga ühe aasta kogemused olid sellised.

Naerist on peetud ka vanaaegseks köögiviljaks, sest enne kui eestlased asu-sid kartulit kasvatama, olid igapäevaselt toidulaual naerid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud taas kasvatama ka nae-rist, mida lühikese kasvuaja tõttu saab süüa juba suvel ja mis on sama kasulik kui kaalikas. Kahjuks sügiseks naeris puitub ja ületalve säilitamine ei ole tõe-näoline.

Naerist on väga hea süüa suvel, aga talvel ja kevadel aitab C-vitamiini varuga meid siiski kaalikas, mis on ainus köögi-vili, milles säilib kevadeni peaaegu kogu C-vitamiini kogus. C-vitamiini on kaali-kas rohkem kui üheski teises köögiviljas.

Väga kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat just vitamiinivaesel kevadtal-vel, kuigi C-vitamiin säilib kaalikas ka kuumtöötlemisel.

Kaalika maitse oleneb suhkrute (glü-koosi ja fruktoosi) ning eeterlike õlide sisaldusest. Toiteväärtuselt on kaalikas köögiviljade hulgas esimeste seas, olles eriti tähtis vitamiinide ja mineraalai-nete allikas. Enim vitamiine sisaldavad kollase sisuga sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annab karotiin.

K aalika juureosa sisaldab kuni 10% süsivesikuid, vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaa-

liumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda; pektiinaineid. Nagu enamik köö-givilju, annab ka kaalikas vähe energiat,

Sille Varblane60pluss@ajaleht.ee

saja grammi kohta umbes 25–30 kilokalo-rit, seega sobib hästi ka kaalulangetajale.

Kaalikat on kasutatud raviotstarbel mitmete haiguste raviks. Näiteks süda-mehaiguste, kurgupõletike, külmetus-haiguste ja unetuse puhul ning ka valu-vaigistina, haavaparandajana, bronhiidi ja astma leevendajana. Kaalikal on ka antiseptiline ja haavu parandav mõju. Kaalikatoidud aitavad ka kõhukinnisuse puhul, aga ägedate mao- ja soolehaiguste puhul on kaalikas vastunäidustatud. Ravieesmärgil kasutatakse kaalikat pea-miselt toorelt ja ahjus küpsetatult.

Ohtra vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu tugevdab kaalikas väga hästi immuunsüsteemi, seda võiks eriti gripihooajal meelde tuletada ja süüa toorest kaalikat. Riivitud kaalikat võib raviotstarbel süüa ka meega segatult.

Toorelt, keedetult, küpsetatult, erinevates roogades.• Toorsalatites:

kaalikas + porgandkaalikas + ananasskaalikas + jõhvikaskaalikas + õun + porgand + apelsin;

• hautistes (porgandi-kaalikahautis);

• pajaroogades;• keedetud köögiviljadest salatites;• ühepajatoitudes;• kaalika–kartulipuder;• kaalika–kruubipuder;• kaalika–porgandikotletid;• taignas praetud kaalikaviilud;• ahjukaalikad.

Kuidas kaalikat kasutada?

aja grammi kohta umbes 25–30 kilokalo-t, seega sobib hästi ka kaalulangetajale.

Kaalikat on kasutatud raviotstarbel mitmete haiguste raviks. Näiteks süda-mehaiguste, kurgupõletike, külmetus-

aiguste ja unetuse puhul ning ka valu-

C-vitamiinirikkad kaalikas ja

köök

DIABEETIKULEenergiatervekspäevaks

Doppelherz aktiv DIABEETIKUTE vitamiinid

10 eluliselt vajalikku vitamiini,

lisaks tsink, kroom, seleen ja

magneesium.

Spetsiaalselt väljatöötatud diabeetikutele, kellel range dieedi tõttu jääb toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalide hulk sageli ebapiisavaks. Seetõttu tuleb tarbida lisaks vitamiine ja mineraalaineid.

Vaid 1 tablett päevas.

Saadaval apteegis!

Taignas praetud kaalikaviilud0,5 kg kaalikat1 muna2 dl jahu0,75 dl piimasoolapipart

Kaalikas lõigata õhukes-teks viiludeks, keeta soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Munast ja jahust teha tainas, maitsestada. Kaalikaviilud kasta üleni taignasse, praadida kuldkolla-seks. Kaalikas taignas on parem kui oskaks arvata.

”Naerist on väga hea süüa suvel, aga talvel ja kevadel aitab C-vitamiini varuga meid siiski kaali-kas, mis on ainus köögi-vili, milles säilib keva-deni pea-aegu kogu C-vitamiini kogus.

27 September 2012

RETSEPTIDKruubi–kaalikasalat0,5 l keedetud kruupe1 väike purk konservherned200 g suitsuvorsti või sinki1–2 keedetud kaalikat1 mugulsibulhapukoortmajoneesisoola

Kruubid keeta pehmeks. Kaalikas keeta jämedamate viiludena, jahtunult lõigata väikesteks kuubikuteks. Vorst tükeldada väikesteks kuubikuteks, sibul hakkida. Kõik koostisained segada omavahel. Sala-tile võib lisada ka keedetud porgandit, marineeritud kurki, õuna.

Külasupp2 l vett100 g odrakruupe200 g kaalikat1 juur-petersell500 g supi-konte1 sibul1 l kooritud kartuleidsoolamusta pipart

Supikondid kupatada ja panna keema, lisada kruubid, mõni aeg hiljem väikes-teks kuubikuteks tükeldatud kaalikas ja peeneks hakitud maitseköögiviljad ning maitseained, lõpus kuubikuteks lõigatud kartulid.

Kaalika–ananassisalat300 g kaalikat150 g ananassikonservi koos siirupigasuhkrut soovi korral

Kaalikas rii-vida, segada tükeldatud ananassi-konserviga, vajadusel lisada suhk-rut.

Porgandi–kaalika–juustusalat500 g porgandit150 g kaalikat3 keedetud muna100 g riivi-tud juustu(1 paprika)1 dl hapu-koort1 dl majo-neesisoola

Koorida kaalikad ja keeta jämedateks vii-ludeks lõigatult pehmeks, porgandid keeta koorega, seejärel koorida. Lõigata köögiviljad kuubikuteks, hakkida munad. Segada kõik koostisained omavahel.

sugulased naeris

”Kui pilt on paberil, siis säilib see umbes sada aastat, ja kui sellest oma-korda koopia teha, saab foto eluiga veelgi pikendada.

vana foto September 2012 28

Tea Raidsalu60pluss@ajaleht.ee

K odus albumeid sirvides jäi mulle näppu üks umbes tikutoosi mõõtu foto, millel on mu vanaema koos oma nelja lapsega. Et see pilt on

ainus, palusin selle ema käest laenuks ja läksin fotopoodi uurima, kas ja kuidas sel-lest saaks koopia. Samuti võtsin kaasa vär-vipildi, mis on minust tehtud esimeses klassis – lootsin, et sellel saab aja jooksul punakaks tõmbunud toone maha kruttida ja ülesvõtet suurendada.

Maksifoto juhataja, fotograaf ja arvuti-graafik Mati Roosalu ütles, et seda tuleb üsna tihti ette, et inimesed toovad foto-poodi päevinäinud pildid ja paluvad neist koopiaid. „Viimasel ajal tahavad päris paljud koostada endale arvutisse perekon-nakroonikat ja selleks on vaja teha digi-koopiad. Samuti kasutatakse palju seda võimalust, et vanu fotosid suurendada ja paberile trükkida,” rääkis Roosalu.

Kõigepealt skaneerib fotograaf pildi arvutisse ja seejärel uurib töötlusprog-rammis, kas ja kui palju on võimalik seda töödelda, et foto saaks värskema ilme. „Ennesõjaaegsed pildid on enamasti kon-taktkoopiad, need ei ole suurendatud, vaid on tehtud otse filmi pealt ja neist saab nüüd teha normaalse pildi. Kellel veel on säilinud neid vanu fotosid, mis on paksul kartongalusel, siis need on väga hea kvaliteediga ja neist on praegu samuti hea teha koopiaid ja ka suurendada,” rää-kis Roosalu.

Minu vanaemast tehtud ülesvõtet arvu-tiekraanilt lähemalt uurides tõdeb foto-graaf, et kahjuks on originaal üsna udune, nii et väga head koopiat ei saa, kuid üldle-vinud fotomõõtu 10×15 sentimeetrit saab selle suurendada küll. Samuti avastab spetsialisti terane silm pildi pinnalt min-gid vaod – ilmselt on see jäänud kunagi lohakalt paberi alla, millel on kirjutatud ja pliiats ongi vajutanud fotole jäljendid. Õnneks uuel väljatrükil see defekt näha ei jää.

Koolis tehtud värvifotot tegema asudes tõdeb Roosalu, et selle punakat tooni saab vähemaks keerata küll ja samuti kannatab sellest teha A4 mõõtudes suurenduse. „1980. aastate keskpaigas hakati rohkem värvifotosid tegema ja neil kipuvad tõesti aja jooksul värvid muutuma. Sellised pil-did vajavad kindlasti arvutis töötlemist, vahel on värv selline, et on võimalik taas-tada, teinekord jällegi mitte. Kui pilt on natuke udune, siis on keeruline,” tõdeb ta.

Värvifotost on võimalik mustvalge pilt saada üsna kergesti. Samuti ei ole Roo-

salu sõnul võimatu seegi, et mustvalgest pildist saaks värviline – sel juhul tuleks pinnad arvutiprogrammi abil käsitsi üle värvida.

Kui on suurem pilt, siis saab sellest teha suisa portreepildi, kui alusfoto on pii-savalt suur ja hea kvaliteediga, et näo saab välja suurendada.

Pilti arvutis töödeldes on võimalik tim-mida selle värve, eemaldada kriime ja plekke. See aga on peen ja aeganõudev käsitöö ning mõne üsna kehvas olukorras pildi taastamine võib kujuneda üsna kulu-kaks. „Kui pildipaberil on mingi muster peal, siis sellest ka head nahka ei tule, seda mustrit ära ei saa,” nentis ta.

Päris lootusetu ei ole fotograafi sõnul olukord siis, kui pilt on saanud kannatada ja sellest on näiteks nurgakene puudu või on koguni pilt tükkideks rebitud. Selgi juhul saab pildi arvutis kokku „kleepida“,

kuid see võtab üpris kaua aega ja maksab rohkem.

Kas ja kui suurelt saab konkreetset pilti uuesti välja trükkida, saab öelda spet-sialist. Mõnest pisikesest pildist kahjuks ei saa suurendust, kuid ühe näitena demonstreeris Mati Roosalu A3-formaa-dis fotot, mis oli suurendatud üksnes pisi-kesest portreepildist.

Kui on hea kvaliteediga foto, siis on näiteks võimalik välja suurendada pildil olija nägu ja saada temast portreepilt. Samuti saab kahest eraldi fotost kokku monteerida ühe. Mati Roosalu näitas ühe töö näidist, kus klient soovis, et foto alla serva saaks kopeerida pöördel olnud käsi-kirjalise allkirja.

Omal ajal oli väga popp teha fotode asemel slaide ja neid siis projektori abil vaadata. Kui masin enam ei tööta, ei pea jääma karbitäied mälestusi nukralt kapi-

Vanad armsad fotod saab uuele elule äratada

Tänapäeval teeb pilti isegi mobiil-telefon ning kõik tähtsad pere-sündmused ja loodusimed saab kohe üles võtta. Seevastu vaarvanematest on säilinud ena-masti vaid üksi-kud kaadrid, kuid siinkohal tuleb appi moodne tehnika, mis aitab vanast fotost teha koo-pia.

vana foto29 September 2012

Alati soodne!

Calcigran Forte ja Calcigran Forte Mint närimistabletid 500mg+400TÜ N60

Toimeained: kaltsium ja D3-vitamiinKäsimüügiravimidNäidustus: Vitamiin D ja kaltsiumi vaeguse vältimine ja ravi eakatel inimestel.Vitamiin D ja kaltsiumi täiendav manustamine lisaks spetsiifi lisele osteoporoosi ravile patsientidel,kellel on risk vitamiin D ja kaltsiumi vaeguse tekkeks. Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult patsiendi infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

-20%

Voltaren Emulgel 1,16% 50g, 100g

-25%

Toimeaine: diklofenakKäsimüügiravimidNäidustus: Valu paikne leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

BENU C-vitamiin närimistabletid 200mg N30

ToidulisandApelsinimaitselised C-vitamiini

tabletid aitavad suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele!

Tavahind: € 7.53

€6.00

Tavahind: 50g € 5.52

€4.10 Tavahind: 100g € 8.27

€6.20

€2.50Tere tulemast meie apteekidesse!

Lähima Apteek1 apteegi leiad

www.apteek1.ee

Pakkumised kehtivad kuni 31.10.2012 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub! Tavahinnad võivad olla apteegiti erinevad!

nurka, sest ka slaidid saab arvutisse tõm-mata ning hiljem soovi korral välja prin-tida.

Pärast koopia tegemist ja töötlust saab fotod tellida nii väljatrükituna kui ka digi-taalselt. „Failid salvestame kliendile kas plaadile või mälupulgale – nii saab neid koduarvutisse salvestada. Praegu on moes ka fotoraamatu tegemine, selleks on vaja, et failid oleksid digitaalsed,” selgitas Roo-salu.

Kasutan minagi seda juhust, et lasen oma uue kuue saanud fotod salvestada mälupulgale – hiljem on hea mugav neid näiteks e-kirja teel edasi saata.

Väljatrükkimisel soovitab Mati Roo-salu eelistada mattpinnaga paberit. Kenad

paberpildid aga leiavad oma auväärse koha klaasi all raami sees – see aitab pildi eluiga tunduvalt säilitada. Siinkohal too-nitab Mati Roosalu, et lisaks raami sisse panduna on kõige õigem fotosid hoida ikka albumis, mitte karpides. Üksteise vastu hõõrdudes tekivad pildi pinnale kriimud ning pealegi lähevad need katki ja kortsu.

„Vanematel inimestel on rohkem aega ja nad võiksid tõesti oma pildid ette võtta, ära sorteerida, teha lastele koopiad ning jutustada, kes neil on kujutatud. Kui pilt on paberil, siis see säilib umbes sada aas-tat, ja kui sellest omakorda koopia teha, saab foto eluiga veelgi pikendada,” sõnas Mati Roosalu.

MIS MAKSABAnu Fotos maksab ühe foto skaneerimine 1 euro ja üks 10×15 foto 0.20 senti. Näiteks kui klient tellib ühest töötlemata fotost 10 koopiat suuruses 10×15, maksab ta selle eest 3 eurot. Töötlemata fotode hinnad: 10×15 1.20 €, 15×21 1.65 €, 20×30 2.60 €.Maksifotos maksab ühe filmi arvutisse skaneerimine ja ilmutamine 3.20 €. Kui soovi-takse ühte filmikaadrit skaneerida, siis selle hind on 1.28 €, kui soovitakse vaid 10x15 cm pilte tellida. Kui soovitakse suuri pilte A4 ja suuremad, tellida, siis 2.56 €.Slaidi skaneerimine 10×15 cm pildi jaoks maksab 1.92 €, A4 ja suuremate piltide jaoks 6.40.Vanade fotode skaneerimine – 10×15 cm pildi jaoks ja arvutis vaatamiseks 1.60.Vanadest fotodest koopiad fotopaberile ilma parandusteta: 10×15 cm – 2.56 €, 15×23 cm – 4.48 €, 21×30 cm – 6.40 €.Parandamise hinnad algavad 3.20 (lihtne kriimukeste, täpikeste kõrvaldamine), kui aga pildil on puudu detaile – siis kuni 9.59 €.Igasugused montaažid (mitme pildi kokkumonteerimine jne) kokkuleppeliste hinda-dega.

Eesti filmi sajandivanuseks saamisel ei saa mingil viisil kuldset kodukotust kõrvale jätta.

Anno 1909 algul seisab „Viljandi Tea-tajas”: „Midagi, mis meie inimestele uudist pakub, on Eesti Käsitööliste ruumidesse asunud. See on elavate pil-tide teater „Modern”.”

Tegemist on Viljandi esimese paik-kinohoonega. Selleks tarbeks üüris Herman Pensuda Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi hoone, mille saal mahutas 92 vaatajat. Viljandis hakati kinos käima suure lustiga, kuni saadi Liivimaa kubernerilt luba avada veel teinegi kino.

Elanike arvuks linnas oli 1912. aas-tal 4500 inimest, kes käisid kinopilte vaatamas 21 171 korda. Nii me oleme jõudnud oma seatud eesmärgini: eesti soost päevapiltniku-filmioperaatori olemasoluni. Tegemist on 1892. aasta märtsikuu kolmandal päeval sündinud Johannes Pääsukesega.

Tema olemasolu on esmakordselt ülestähendatud 1914. aastal Tartu linna saksakeelses ajalehes „Dorpater Kalender” kui majaomanik ja kinofo-tograaf.

Enamikku Pääsukese dokumen-taalpaladest iseloomustab hea ajakir-janikuvaist.

Film vene õhusõitja Sergei Utotš-

kini lennudemonstratsioonist Tartus leidis laialdaselt poolehoidu. Firma saatis selle paljudele tellijatele.

Kõige terviklikumalt on 1913. aasta detsembris filmitud „Suur lumetuisk Tartu linnas”. Filmis tormanud lume-möll on jäädvustatud küllalt hea näge-misega, on nii lumevalle, kui ka nende vahel vaevu liikuvaid inimesi.

1917. aastal saab ta rongiõnnetusel surma. Johannes Pääsukese lahkumi-sega lõpeb eesti algupärase filmitoot-mise esimene periood.

Esimene kinohoone Tallinna ehi-tati 1908. aastal. Veidi hiljem lisandus Tartusse Imperial. Lisaks paiksetele kinohoonetele levis filminäitamine rändkinodes. Need tekkisid tehnika-huviliste meeste algatusel. Just meeste, sest filmide näitamisel kasu-

tati päevavalguse eest varjatud ruume rahvamajades, eriti koolimajade suu-remates klassiruumides.

Filminäitamispäeva eelkõmu levis kulutulena. Viljandimaal Suislepas oli väga tuntud kinonäitaja Saarde talu peremees Osvald Põder, talumees, kel oli oma filmiprojektor, mille tõi ta juba eelmisel päeval kohale. See oli kaalu-kas masin, lisaks filmikarbid ja voolu-andja ehk jõujaam.

Noil aegadel polnud elektrivoolu kaugeltki mitte igas külas. Paljudes kohtades niisugust imelooma ei tun-tudki. See tähendas, et projektsiooni-aparaat käivitati elektrimootoriga. Nii aparaadi ülesseadmine kui puhveti ehitamine võttis aega.

Filminäitamise alguseks oli küla-rahvas õigel ajal kohal. Et Paabo kooli

juhataja oli minu onunaine, sain ka mina kino näha.

Klassitoa akendel olid paksud kar-dinad ees. Kustutati ka rippuv gaasi-lamp ja näitelava ette lakke tõmma-tud valgel ekraanil hakkas pilt jooksma. Seal liikusid võõral moel riietatud inimesed. Vähe sellest! Ees paistis ääreni vett täis suur auk, kus loivasid krokodillid. Saalis oli kuulda ohkeid.

Kõik see oli põnev, aga liiga palju rahvast sebis ringi. Pugesin eesolijate ridade vahelt läbi, sammusin otse ekraani ette ja sirutasin käe, et kroko-dillile pai teha. Ma ei teadnud siis, kui ohtlik võib see suur sisalik olla.

Saalist hakati hurjutama, et ma segavat vaatamist. Selle peale tõmbas Märtsoni Arno mu ekraani eest eemale. Arno oli neljanda klassi poiss, minust targem ja jõu poolest üle ka.

Projektor oli otse minu selja taga ja ekraanile ilmus minu suur vari, mis jälle teisi segas. Arno vajutas mu istuma. Ma ei saanud aru, miks, ja pist-sin karjuma. Mulle loeti sõnad peale, nagu vaja.

Hiljem kinosaalis filme vaadates on tollest ajast meelde jäänud, et kõige parem on liikuvat pilti jälgida istekoh-tade esimesest reast. Keegi ei sega ja pilet maksab ainult 10 senti.

Pärast teatrikooli lõpetamist läksin tööle televisiooni, kus minust sai tele-filmide lavastaja. Neid kogunes aas-tate jooksul nii mängu- kui tõsielufil-midena paar tosinat. Ajaliselt ja sisu-liselt pean suureks tööks seriaali „Õnne 13”. Algas see aastal 1994 ja praegu on veel lõpp kirjutamata. Seriaali elurada on jätnud maha oma kunagised algatajad, leidnud uusi jät-kajaid ja tegelasi, toetudes vaatajale, on see ületanud aastaid ja murepäevi õnnelikumat aega otsides.

mälestus September 2012 30

Tee endale või oma lähedastele vajalik kingitusTÄISAUTOMAATNE VERERÕHUAPARAAT – maaletooja hinnaga

Pane mansett ümber õlavarre ja vajuta nupule.

Aparaat teeb ülejäänud töö ja tulemus ilmub ekraanile mõne sekundiga.

VIS

IOM

ED T

ENSI

OFL

ASH

KD

-595

Soodushind 39,90 EUR-i. Võimalus toode tellida koju, postikulu 2,90 EUR-i.

Tellimine telefonil 661 9855, 661 6536 või tasuta liinil 800 30 30, samuti infoEE@linusmedical.com

Küsimuste korral saab helistada tööpäeviti meie tasuta infoliinil 800 30 30

Lisainformatsioon: www.termomeeter.ee

GARANTII 2 AASTAT.

Tõnis Kaskfilmimees, kauaaegne ETV pearežissöör

Saja-aastane pääsuke

Viljandimaal Suislepas oli väga tuntud kinonäitaja Saarde talu peremees Osvald Põder, talumees, kel oli oma filmiprojektor, mille tõi ta juba eelmi-sel päeval kohale. FOTO: ERAKOGU

ristsõna31 September 2012

HEA LUGEJA!Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil: 60pluss@aja-leht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Vil-jandi.Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige roh-kem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 22. oktoobril 2012.

Vastanute vahel loosime välja ühe auhinna:• suure, mahuka (352 lk), kõvas köites raamatu „TRADIT-

SIOONILISED JA UUED HOIDISED” kirjastuselt Varrak.Sellest raamatust leiab nii vanad kui ka uued hoidistamisvõtted ja retseptid, nii magusate kui ka soolaste koduste hõrgutiste val-mistamiseks. Autor propageerib ka loomingulist katsetamist.Raamatus on üle 180 retsepti, mida on kohandatud nüüdisaegse kokakunsti maitsele ja milles kasutatakse pigem looduslikke säili-tajaid kui suhkrut. Soovitatakse häid ja lihtsaid vahendeid ning iga saaduse jaoks parimaid hoidistamisviise.

Eelmise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Anne Jaansoo Viljandist.• Võitja saab kirjastuselt Varrak

suure ja mahuka kodumaiste spetsialistide tehtud „Iluaian-duse käsiraamatu”.

Toimetus võtab võitjaga ühendust!

Edukat nuputamist!

reklaam September 2012 32

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või

e-posti aadressil grupid@tallink.ee

Seenioride kruiis koostöös ajakirjaga Elukiri

Mercedes Merimaa Boris Lehtlaan Luule Komissarov

2. oktoobril ootavad Tallink ja ajakiri Elukiri Teid erikruiisile. Meelt lahutavad Luule Komissarov, Boris Lehtlaan ja

Mercedes Merimaa. Loomulikult on Teiega kaasas ka kruiisijuht Inda Kõiva, kellega koos lauldakse ja mängitakse erinevaid

seltskonnamänge. Soovijatel võimalus minna Stockholmis linnaekskursioonile. Giidi juhendamisel tutvutakse kolme tunni jooksul

linna tähtsamate vaatamisväärsustega. Bussiga sõidetakse läbi Stockholmi erinevate linnaosade, vaadatakse linna panoraami ja

peatutakse Drottningholmi kuningalossi juures. Teiega sõidab kaasa ka Tallinki esindaja, kes vastab meeleldi küsimustele ja on igati abiks.

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

koos õhtusöögiga

al. 65 €/in.

Üksikreisijalee kkkruuiiis Stockholmi

Grupi (10in.) liikmele kruiisStockholmi koos õhtusöögiga

al. 51 €/in.

Grupijuhile kruiis, õhtu- ja hommikusöögid

TASUTA.

Transportteenus alates 35 eurost

Küttepuude müük

HeakorratöödTÄPSEM INFO

http://tulevik.info/ telefon 442 6400,

5667 6238