ajakiri Elektriala 2011, nr 5, september

Alppilux’i valgustid SLO müügikontorites

nüüd laokaubana.

www.alppilux.ee

Nr. 5 2011Nr. 5 2011ELEKTRiALAELEKTRiALA

3ELEKTRIALA 5/2011

SISUKORD 5/2011E

LE

KT

RIA

LA

EETEL-EKSPERT OÜ 2011. aasta septembri oktoobri koolituskalender

ISSN 1406-4464

Täpne info kodulehel www.elektriala.ee

September1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 9.09.20112. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus 12.–15.09.20113. Nõuded valgustuspaigaldistele ja nende energiatõhusus 15.09.20114. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus 19.–20.09.20115. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 20.09.20116. Kaablielektriku koolitus 30.09.2011

Oktoober1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 7.10.20112. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus 27. – 28.10.20113. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 28.10.2011

T I IU TAMMTI IU TAMM

TEABERAAMAT 13

EESTI ELEKTRITÖÖDE ETTEVÕTJATE LIIT

ELEKTRIPAIGALDISED

PRAKTILINEPRAKTILINE

VALGUSTUSTEHNIKAVALGUSTUSTEHNIKA

TALLINN 2011

Uudis! Uudis! Uudis! EETEL-Eksperdilt on ilmunud Teaberaamat 13 Praktiline valgustustehnikaAutor Tiiu Tamm

Seni mahukaim teaberaamat – 248 lk, on kirjutatud eeskätt elektri-projekteerijatele ja -paigaldajatele abiks orienteerumisel kõrgenda-tud nõuete ja võimalustega tänapäeva valgustuspaigaldistes, kuid sobib sama hästi kasutamiseks erinevate ettevõtete energeetikute-le ja ka eraisikutele, kes soovivad tellida oma elamusse tänapäeva-seid, seni eestikeelses kirjanduses käsitlemata energiasäästlikke valgustuspaigaldisi. Raamatus kirjeldatakse kõiki nüüdisajal kasu-tatavaid lampe, nende efektiivsust ja arengu lähitulevikku.

Tellida saab: tel 679 7974 [email protected]

Jaanus Arukaevu. Energeetikasektor ootab 6000 töötajat! 5Kristi Mikiver. Valmis esimene Eesti energeetika tööjõu uuring 8Raivo Teemets. Kesk- ja Ida-Euroopa partnerülikoolidevaheline koostöövõrgustik CUCEE –võimalused välisõppeks ning ühistööks 10Endel Risthein. LED, leed või leet? 12Anto Raukas ja Peep Siitam. Eesti energiamajandus tuulte pöörises 14Vahur Mägi. Tarbijad maailma tehnilist palet muutmas 16Rait Kuhlberg. Standardiseeria IEC 61439 kehtestamise põhieesmärgid 18OBO Bettermanni 100. aasta sünnipäevapidu Sausti mõisas 23Jaanus Laikmaa. Millest räägiti Euroopa Liidu Elektrimaterjalide Hulgimüüjate(EUEW) üldkoosolekul Edinburghís 25Toomas Vaimann ja Aleksander Kilk. Elektrimasinate diagnostika – lihtne viis suureks kokkuhoiuks 26Heldor Pitsner. Tallinna elektrijaam 4. 30Endel Risthein. Uudiseid Eestist. Uudiseid maailmast 32Endel Risthein. Tähtpäevi 34Summary 36Резюме 37

5ELEKTRIALA 5/2011

13. aastakäik

VÄLJAANDJA:Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL)

KIRJASTAJA:EETEL-EKSPERT OÜ

Registrikood 10525063Laki 13, 12915 TallinnTelefon 679 7971Telefaks 679 7973Koolitus 679 7974E-post [email protected]ülg www.elektriala.eeArvelduskonto 22 101 151 2641

KOLLEEGIUMJaan Allem, Heino Harak, Urmas Leitmäe, Heiki Liiser

TOIMETUSPeatoimetaja-kujundaja Rein Aro tel 679 7971Tegevjuht Jüri Mickfeldt tel 679 7974Toimetuse juhataja Rein Jauk tel 501 5046

Kirjutised väljendavad autorite seisukohti, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omadega.Reklaam avaldatakse üldjuhul toimetusepoolsete muudatusteta.

Puhas formaat 210 × 297 mmmust formaat 215 × 307 mmtrükipind 180 × 252 mmveeru laius 41, 56, 87,5 või 180 mmköide traaditudtrükitehnika ofsetpaber 90 g/m2

Nr. 5 2011ELEKTRIALA

Energeet ikasektor ootab 6000 tööta ja t !

Jaanus ArukaevuEesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige

Eesti Energia strateegiajuht

Värske energeetika tööjõuvajaduse uuring selgitas välja, et Eesti energiaettevõtetes leiab järgneva kümne aasta jooksul tööd üle 6000 töötaja, mis on 30 % 2010. aastal hõivatuist. Pensioniikka jõuavad pooled tänastest elektrotehnikat, elektroenergeetikat, kaevandamist ja rikastamist õppinud kõrgharidusega töötajad.

Tänane haridussüsteem ei suuda aga ilma muudatusi tegemata tekkivat tööjõuvajadust rahuldada. Liiga suur on õpingute katkestajate arv – igal aastal ligi sama palju kui diplomiga lõpetajaid. Liig väike osa ettevõtte sees karjääri teinud inimestest täiendab end kõrgkoo-lis vastaval erialal. Kõrghariduse kvaliteeti nõrgendab praktilise ja teoreetilise teadmise lahutatus, mis ei taga kõigile üliõpilastele praktiliste kogemuste andmist igapäevase töö valdkondade kohta.

Järeldused on tõsised ja neid tuleb uskuda – uuringu käigus võeti arvesse 55 % ener-geetikas hõivatud töötajate andmed. Uuringu viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteadus-like rakendusuuringute keskus (RAKE) ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringus osalesid Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Elektriala Ettevõtete Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning EASi Energiatehnoloogia programmi eksperdid. Suur tänu kõigile!

Kuidas edasi?Uuring ei anna meie kätte lõplikke lahendusi, kuid ta on hädavajalik, sest piiritleb problee-

mi. Me teame nüüd väljakutse suurust ja ajastust. Edasi peab tihenema energeetikasektori, haridusministeeriumi ja kõrgkoolide koostöö. Energiasektor peab ka omalt poolt alustama aktiivsemat võitlust talentide eest, et meie noored kolleegid tuleksid üldhariduskoolide lõpetajate eliidi seast.

Olen veendunud, et me leiame mõistlikud lahendused ja ees ootav suur põlvkonnava-hetus energeetikas ei ole ei õudne lõpp ega lõputu õudus. Usku sisendab kas või uuringu tegemisel saadud kogemus, sest me suutsime koguda ja mõtestada üle saja ettevõtte ja üle kümne tuhande inimesega seotud andmeid; sest Eesti riik oli huvitatud uuringu rahas-tamisest; sest valdav enamus energiaettevõtteid ja erialaühendusi oli valmis uuringut oma teadmistega toetama.

Kui on koostööd, siis on ka tulemusi!

Kaablikandekonstruktsioonidperfektseks kaablipaigalduseksOBO pakub kaablikandekonstruktsioone, mis on valmistatudprofessionaalide poolt kasutamiseks professionaalidele. Meie praktilised süsteemid lisavad Teie tööle kiirust ja mugavust.

Avastage enda jaoks OBO süsteemide maailm, kas internetisvõi läbi otsekontakti.

Eesti klienditeenindusTel: +372 6 519 870 e-mail: [email protected]

• Paigaldussüsteemid• Kinnitussüsteemid• Kaablirennisüsteemid• Korvrennisüsteemid• Kaabliredelisüsteemid• Tugevdatud renni- ja redelisüsteemid• Vertikaalredelite süsteemid• Valgustirennisüsteemid• Moodulsüsteemid• Roostevabast terasest süsteemid

Kui soovid majas või muus hoones ruumi säästa, võid jaotusseadme paigaldada õue. Seal püsivad nad kindlalt ning peavad vastu kõigile ilmastikutingimustelewww.abb.ee

Kabeldoni jaotusseadmed säästavadruumi ja aega!

ABB AS

Tel 6801 800Fax 6801 811www.abb.ee

Pärnu mnt 148, 11317 Tallinn

8 ELEKTRIALA 5/2011

ENERGEETIKA

Valmis esimene energeetika tööjõu uuring

Aasta tagasi jaanipäeva ajal alustati ettevalmistusi energeetika tööjõu uuringu läbiviimiseks, et selgitada välja Eesti energeetikasektori ettevõtete pikaajaline töö-jõuvajadus. Nüüdseks on uuring läbi viidud ja võimalus anda ülevaade olulisematest tulemustest, järeldustest ja ettepanekutest.

Energeetika tööjõu uuringu peateemad olid: • energeetikasektori hõive struktuur ja prognoos aastaks

2020; • ettevõtete ootused tööjõule; • hinnang energeetikaalase hariduse hetkeolukorrale; • muutused sektori ettevõtluskeskkonnas ning nende

hinnanguline mõju tööjõule.Uuringu tellis Eesti Elektritööstuse Liit. Uuring valmis

Tarkade Otsuste Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu fi nant-seerimisel ning Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse RAKE ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostöös.

Uuringu käiku jälgis ja uuringu läbiviijaid nõustas eks-pertrühm. Oma ekspertsisendi andsid Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning EASi Energiatehnoloogia Programmi esindajad.

Uuringu eesmärk ja metoodikaUuringu eesmärgiks oli kaardistada energeetikasektori

ettevõtetes töötavate inimeste hariduslik ja vanuseline struktuur sektori alamharude lõikes ning prognoosida selle põhjal energeetikasektori täiendavat tööjõuvajadust järgmise 10 aasta jooksul (baasaastaks on aasta 2010).

Tööjõuvajaduse prognoosi aluseks on 108 ettevõtte 11 192 töötaja (55 % energeetikas töötavatest kõigist töötajatest) andmed töötajate vanuse, soo, haridustaseme ja ametikoha kohta. Uuringusse ei kaasatud energeetika-alast ettevalmistust nõudvaid ametikohti, mis jäävad väljapoole sektorit (tootmisettevõtete energeetikuid jms). Uuringus prognoositi tööjõu osas nii kasvunõudlust kui asendusnõudlust.

Tööjõu kvaliteedi hindamiseks viidi läbi 33 süvainterv-juud ning kolm fookusgruppi ettevõtete juhtide, personali-

juhtide ja valdkonnajuhtidega ning täiendavalt analüüsiti energeetikasektori arengut mõjutavaid arengudokumente ja strateegiaid. Lisaks ettevõtete hinnangule uuriti ka hari-dusasutuste hinnanguid ja ootusi tööjõu kvaliteedile ning koostööle ettevõtetega. Selleks viidi läbi intervjuud kuue energeetikaalast tasemeharidust ja täiendkoolitust pakkuva õppeasutuse esindajatega.

Läbiviidud uuring on Eestis esimene energeetikasek-torit puudutav tööjõu uuring. Seni on energeetikasektor olnud kajastatud Majandus- ja Kommunikatsioonimi-nisteeriumi poolt koostatavas tööjõuprognoosis. Kuna Majandus- ja Kommunikatsioonimüsteeriumi tööjõu-prognoos katab kõiki majandussektoreid, siis on uuring laiahaardeline ning seetõttu ka tulemused suhteliselt kõrge üldistusastmega. Sellest ka vajadus sektorispetsii-filise uuringu järgi.

Energeetikasektori tööjõuvajadust prognoosimisel ka-sutati stsenaariumeid. Kokku modelleeriti uuringus neli arengustsenaariumit ning vaadeldi nende mõju energeeti-kasektori hõivele ja hõive struktuurile. Stsenaariumid olid järgnevad:

1. Baasstsenaarium I: nn kõige suurema tõenäosusega realiseeruv stsenaarium ehk arengud juhul, kui mingeid olulisi muutusi Eesti energeetikasektoris ei toimu ning jätkuvad olemasolevad trendid;

2. Baasstsenaarium II: muud arengud toimuvad sarnaselt I baasstsenaariumile, kuid 1/3 2009. aasta energiabilansi seisuga elektritootmises kasutatavast põlevkivist kasuta-takse õlitootmises;

3. Positiivne stsenaarium: elektri tootmise installeeritud netovõimsus kahekordistub aastaks 2020 ja Eestist saab elektrienergia eksportija; soojatootmises suudetakse kadu-sid oluliselt vähendada ja sooja tootmismaht väheneb.

4. Negatiivne stsenaarium: elektritootmise installeeri-tud netovõimsus väheneb võrreldes 2010. aasta seisuga ja Eestist saab elektrienergia importija; sooja tootmises suudetakse kadusid võrreldes 2010. aasta seisuga küll vähendada, kuid oluliselt vähemas mahus kui positiivse stsenaariumi korral.

Nüüd siis uuringu olulisematest leidudest.

Kristi Mikiveruuringu projektijuht

9ELEKTRIALA 5/2011

ENERGEETIKA

Järgneva 10 aasta jooksul vajab sektor üle 6000 töötaja

Uuringust tuleneb, et täiendav tööjõuvajadus järgneva 10 aasta jooksul energeetikasektoris varieerub eri stsenaariu-mite lõikes vahemikus 4900 töötajast negatiivse stsenaa-riumi puhul 7400 töötajani positiivse stsenaariumi puhul. Kõige tõenäolisemalt jääb töötajate vajadus vahemikku 6600–7000 töötajat (baasstsenaariumid).

Energeetikasektori töötajate vanus on valdavalt kõrgem kui teistes sektorites (vaata joonis nr 1) ning sellest tule-nevalt on enamus täiendavast tööjõuvajadusest sektoris seotud olemasolevate töötajate asendamise vajadusega. Äramärkimist väärib, et olemasolevate töötajate asendus-vajadus moodustab kõigi stsenaariumide korral üle 70 % ajavahemiku 2010–2020 täiendavast tööjõuvajadusest. Uuringu tulemustest järeldus, et kokku vajab vahemikul 2010–2020 asendamist 6100 töötajat ehk 30 % 2010. aastal energeetikasektoris hõivatuist. Eeltoodud arvud peaksid ka kõige suurema personali planeerimise skeptiku panema oma seniseid seisukohti uuesti läbi mõtlema.

Kasvunõudlus ehk sektoris täiendavalt loodud või likvi-deeritud töökohtade arv jääb erinevate stsenaariumite korral vahemikku –1200 kuni +1300 töökohta. Kõige suurema tõe-näosusega realiseeruva baasstsenaariumi korral lisandub kümne aasta jooksul sektorisse 550 uut töökohta.

Energeetikaalase kõrgharidusega spetsialiste jääb puudu

Võrreldes Eesti töötleva tööstuse keskmisega on energee-tikasektoris hõivatud suhteliselt enam kõrgharituid. Ener-geetikasektori töötajatest on 31 % kõrgharidusega, 65 %keskharidusega ning 4 % põhiharidusega. Kogu majandu-ses annab energeetikasektor tööd 33 %-le elektrotehnika ja energeetika eriala kutseharidusega spetsialistidele ning 25 %-le vastava kõrgharidusega spetsialistidele.

Kui järgneva kümne aasta jooksul ei toimu märkimis-väärseid muutusi erialade jagunemise struktuuris ning oluliselt ei muutu ka koolitusmahud ja lõpetajate hulk, siis võib järgmise kümne aasta perspektiivis oodata energeeti-kaalase kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kut-seharidusega koolilõpetajate ülejääki sektoris. Seetõttu tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu ja soodustada kutseharidusega lõpetajate õpingute jätkamist kõrgharidus-õppes. See võiks mõnevõrra eesseisvat probleemi leeven-dada, kuid kahjuks siiski ei lahenda seda.

Nimelt selgus uuringust, et energeetikaga seotud õppevald-kondi iseloomustab kõrge õpingute katkestajate hulk. Praktili-selt on igal aastal valdkonnas õpingute katkestajaid vähe-malt sama palju, kui on vaatlusalusel aastal lõpetajaid. Sellest tulenevalt on uuringu läbiviijate üheks soovituseks tõsta fookusesse õpingute katkestamise põhjuste väljaselgitamine ning õppe efektiivsuse tõstmine. Uuringu tulemused näitasid, et üheks sagedasemaks katkestamise põhjuseks on eriala keerukus. Uuringu läbiviijad toovad muude soovituste hulgas välja vajaduse tõsta energeetikavaldkonda õppima asujate reaalainete- ja loodusteadustealast ettevalmistustaset.

Teiseks peamiseks õpingute katkestamise põhjuseks on suutmatus tulemuslikult ühildada õpinguid ja töötamist.

Paindliku viisina, kuidas töötamise kõrvalt omandada praktilisi kogemusi, soovitavad uuringu tegijad kaaluda magistriõppe tasandil nn tööstusmagistrantide süsteemi juurutamist. Tööstusmagistrantide puhul toimuks õppe-töö õppesessioonidena ning iseseisvat tööd, ülesandeid, projekte ja uuringuid oleks võimalik siduda magistrandi töökohustustega.

Valdkonna erialade atraktiivsust on vaja tõstaKui uuringu järeldusi ja soovitusi analüüsida, siis joonis-

tub välja akuutne vajadus tõsta energeetikavaldkonna eriala-de atraktiivsust koolilõpetajate hulgas. Atraktiivsel erialal on sisseastumisel piisav konkurents, mis omakorda tõstab õppima asunute kvaliteeti. Seetõttu on väga tervitatav, et erialaliidud ja ettevõtjad ka edaspidi leiaksid võimalusi ja korraldaksid koostöös koolidega eriala tutvustusi üldhari-duskoolides, ettevõtjate loengud füüsika või keemiakursus-te raames, ettevõtete külastusi jms.

Intervjuud õppeasutuste ja ettevõtjate esindajatega näitasid, et õppe kvaliteedi tõstmiseks on mitmeid teid. Tööandjate intervjuudest tuli välja, et üldjoontes hinna-takse lõpetajate teadmiste taset heaks, kuid ettevõtjad tõid välja ka teatud vajakajäämisi. Nii kutsehariduse, aga ka eriti kõrghariduse õppekavades tuleks ettevõtjate arvates tugevdada ettevõtluse, turunduse ja strateegilise juhtimise, kuid ka tootmise planeerimise, tootmise automatiseerimise ja kvaliteedijuhtimisega seotud komponente, mis arvestaks sektori eripärasid.

Uuring ei jätnud puudutamata ka õpetajate ja õppejõudu-de teadmiste taseme ja pädevuse teemat. Kõrgkoolide puhul toodi uuringus ühe ohukohana välja õppejõudude suhteliselt kõrge vanus. Seda kinnitasid ka koolid ise. Õppejõudude osas on täna praktiliselt puudu 40-aastaste põlvkond. Kui õppejõudude kõrget vanust nägid ohuna nii koolid kui ette-võtjad, siis praktikakorralduse osas läksid arvamused lahku. Ettevõtjate poolt toodi probleemina välja vähest praktika mahtu õppekavas ning samuti ka selle kvaliteeti. Kutse-haridusele heideti ettevõtete poolt ette pigem vajakajäämisi teatud tööoskuste omandamisel. Kõrghariduse puhul pälvis kriitikat ennekõike praktika vähesus ja formaalsus. Koolid nägid praktika teemat vähem probleemsena. Koolide arva-tes on ettevõtted head partnerid ja praktikakohtade leidmine ei ole probleem.

Ettevõtjate hinnangul aitaks õppe kvaliteeti tõsta laialda-sem ja regulaarsem õpetajate ja õppejõudude osalemine õppepäevadel või stažeerimine ettevõtetes (nt tehnoloogia tutvustused, uute seadmete, töövõtete, ettevõtete tutvustu-sed jms) eesmärgiga hoida end kursis uute rakenduste ja praktikaga.

Uuringu tulemustega tutvumineUuringu detailse lõppraportiga on võimalik tutvuda

alates septembrist. Uuringu tulemused kajastatakse Eesti Elektritööstuse Liidu ja teiste uuringus osalenud liitude kodulehel. Täiendavate küsimuste korral võib võtta ühendust uuringu projektijuhiga Kristi Mikiveriga ([email protected]). Uuringu tulemused on ettevõtetele heaks sisendiks oma tööjõu plaanide tegemisel.

10 ELEKTRIALA 5/2011

HARIDUS

Viibisin ajavahemikus 04.–08. juuni 2011 Tallinna Teh-nikaülikooli poolse esindajana Poolas Zielona Góra Ülikoolis partnerülikoolide koordinaatorite korralisel aastakoosolekul. Tegemist on uue ja omalaadse koos-töövormiga Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide vahel, mis pakub huvitavaid võimalusi selles osalevate ülikoolide üliõpilastele, doktorantidele ja õppejõududele. All-järgnevalt annan lühiülevaade selle koostöö tekkeloost ja senisest tegevusest.

Tekkelugu ja arengMuutused Euroopa poliitilisel maastikul seoses uute Kesk-

ja Ida-Euroopa riikide astumisega Euroopa Liidu liikmeks tingisid vajaduse uuendada ka Euroopa olemasolevat kõrg-hariduse süsteemi. Esmakordselt formuleerisid selle idee 25. mail 1998 Pariisis oma deklaratsioonis Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa haridusministrid.

19. juunil 1999 allkirjastasid 29 Euroopa riiki ühise dek-laratsiooni (tuntud kui Bologna protsess), milles sätestati ka Euroopa kõrgkoolide reformimise üldpõhimõtted. Nüüd tekkis mitmel Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolil võimalus ühi-neda aktiivselt selle protsessiga.

Märkimisväärne initsiatiiv koostöövõrgustiku loomi-seks tuli Giessen-Friedbergi Rakenduskõrgkooli (Saksa-maa) professorilt Marius Klyttalt. Tema eestvedamisel kirjutati 1997. aastal alla laiahaardeline koostööleping Giessen-Friedbergi Rakenduskõrgkooli ja Zielona Gòra Tehnikaülikooli vahel üliõpilasvahetuse ning teadustöö arendamise valdkondades.

1998. aastal jõuti esimeste kontaktideni Lvivska Politehnika professori, energeetika instituudi direktori Orest Ozinskiga ja aasta hiljem Tallinna Tehnikaülikooli professori, elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi direktori Juhan Laugisega. Mõlemat õppeasutust hinnati nende profi ili arvestades potentsiaalseteks koostööpartne-riteks.

Veebruaris 2000 kirjutati alla koostöölepingule Gies-sen-Friedbergi Rakenduskõrgkooli ja Lvivska Politehnika vahel. Sama aasta märtsis sõlmiti leping Tallinna Tehni-kaülikooliga, mille allkirjastas rektor professor Andres

Kesk- ja Ida-Euroopa partner-ülikoolidevaheline koostöö-võrgustik CUCEE – võimalused välisõppeks ning ühistööks

Keevallik. Mõlemad ülikoolid liitusid ka koostööstruk-tuuridega, mis olid oma elujõudu tõestanud Giesseni ja Zielona Gòra vahel. Nii tekkis rahvusvaheline Kesk- ja Ida-Euroopa partnerülikoolidevaheline võrgustik, mis sai nimeks Cooperation of Universities of Central and Eastern Europe (CUCEE). Koostööd CUCEE raames toetavad kõigi partnerülikoolide juhtkonnad ja rahvus-vaheliste suhete osakonnad.

CUCEE tööd juhib partnerülikoolide koordinaatorite kogu, mis koguneb kaks korda aastas oma korralisele koosolekule. Kevadkoosolekud viiakse läbi Zielona Gòras, sügiskoosolekud Giessenis.

Koostöö koordinaatorina Tallinna Tehnikaülikooli poolt tegeles pikka aega elektriajamite ja jõuelektroonika insti-tuudi kauaaegne direktor professor Juhan Laugis. Projekti on aktiivselt toetanud energeetikateaduskonna dekaan prof Tõnu Lehtla, kes ka ise osales mitmel töökoosolekul Giessenis. Professor Endel Risthein ja vanemteadur Dmitri Vinnikov on aidanud Saksamaale suunatavaid üliõpilasi välja valida ja välisõppeks ette valmistada. Tallinna Tehni-kaülikooli rektor prof Peep Sürje külastas 2007. aastal FH Giessen-Friedbergi. Ka TTÜ rahvusvaheliste suhete osa-kond on tänuväärselt toetanud nelja kõrgkooli koostööd.

2010. aastal tähistati Giessenis pidulikult CUCEE 10. aastapäeva. Märkimaks prof Juhan Laugise suuri teeneid koostöö korraldamisel autasustati teda CUCEE suure tänukirjaga.

Koostöövaldkonnad ja -eesmärgid CUCEE üheks tähtsamaks koostöötulemuseks on integ-

reeritud välisõppe kontseptsiooni väljatöötamine ja ra-kendamine. Välisõppe programmi eesmärgina on CUCEE alusdokumentides märgitud: „ette valmistada uut tüüpi insenere (euroinsenere), kes tänu nii oma keeleoskusele kui ka eriala ja kultuuri tundmisele eri maades väga hästi toime tuleksid. Sellised, osalt endiste sotsialistlike maade kõrgkoolilõpetajad võivad enda peale võtta sillakujunda-ja rolli saksa-poola-ukraina-balti koostöös. Arvestades Kesk-Ida-Euroopa väljavaateid Euroopa Liidus, on see väga tähtis aspekt.“

Raivo TeemetsCUCEE koordinaator

Tallinna Tehnikaülikool

11ELEKTRIALA 5/2011

HARIDUS

Partnerülikoolis välja valitud üliõpilased siirduvad pärast kuut semestrit välisõppesse Saksamaale Gies-senisse. Eelduseks on väga hea õppeedukus ja piisav saksa keele oskus. Tallinna Tehnikaülikoolis valivad välisõppeüliõpilasi elektriajamite ja jõuelektroonika ning masinaehituse instituut. Enne õppetöö algust korraldab saksa pool neljanädalase saksa keele intensiivkursuse. Järgneb kaks semestrit õppetööd varem kodukõrgkooli õpingueriala alusel koostatud õppekava alusel. Eksami-hinded arvutatakse ümber kodumaisesse hinneteskaalas-se. Praktika läbivad välisüliõpilased suvepuhkuse ajal Saksamaa firmades. Välisõpe lõpeb diplomitööga, mida juhendatakse mõlemalt poolt. Selle programmi järgi õppinud üliõpilased saavad pärast lõpetamist kahe üli-kooli lõpudiplomid. Kaksikdiplomeerimine on tõhus tee kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamiseks palju-keelse Euroopa jaoks.

Tänaseks on sellise õppeviisi järgi õppinud juba üle 70 üliõpilase Poolast, Eestist ja Ukrainast. Tallinna Tehnika-ülikoolist on selle õppeviisi läbinud 12 üliõpilast.

Välisõppe toimimiseks kasutatakse mitmesuguseid ra-hastamisvõimalusi, millest tähtsamad on

• Saksamaa avalikud stipendiumid, nt Saksamaa Akadeemiline Vahetusteenistus (Deutsche Akademische Austauschdienst, DAAD),

• Saksamaa elektritööstusfi rmade (Siemens, Lenze, Rittal jt) stipendiumid,

• Euroopa Liidu vahendid (programmid Erasmus, Sokrates).

Teiseks oluliseks koostöövaldkonnaks on ühiste tea-dusprojektide elluviimine elektrotehnika ja informaatika valdkonnas. Uurimuste tulemusena on avaldatud palju tea-duslikke publikatsioone (kuni 10 publikatsiooni aastas), sealhulgas artikleid rahvusvaheliste konverentside kogu-mikes, nt European Conference on Power Electronics and Applications (EPE), Unconventional Electromechanical and Electrical Systems (UEES), IEEE International Symposium on Industrial Electronics (ISIE), Problems of Current Electrotechnics (PCE), Electrical Power Quality and Utilisation (EPQU), Compatibility in Power Electronics (CPE). Elektromagnetilise ühilduvusega seo-tud teadustööst võtavad osa kõik partnerülikoolid. Selle koostöö raames algatati rahvusvaheliste konverentside korraldamine iga kahe aasta tagant Euroopa eri linnades. Viimane konverents Compatibility in Power Electronics viidi läbi 2011. aasta juunis Tallinnas TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi eestvedamisel. Konverents sai osalejatelt kõrge hinnangu.

Tähtsamate ühiste teadusprojektide teemad on olnud:• nüüdisaegsed jõuelektroonikamuundurid ajami- ja

energiatehnikas;• mitteelektriliste suuruste arukad andurid;• energiasääst ja elektromagnetilise ühilduvuse aspektid

elektriajamites;• vahelduvvooluajamite arukas andurivaba juhtimine;• autonoomsed andur-täitur-süsteemid ja sisseehitatud

süsteemid.Lisaks eelpool mainitud valdkondadele kuuluvad koos-

töö hulka veel:

• vastastikused külaskäigud ja professorite külalis-esinemised partnerülikoolides;

• assistentide ja doktorantide teaduslik praktika;• Leonhard Euleri stipendiumi määramine diploman-

didele ja teaduritele;• välispraktika sooritamine programmi Sokrates raa-

mes. Olulise tähtsusega on CUCCE programmi raames ühiste

kultuuriürituste korraldamine. Partnerülikoolide tantsu- ja muusikakollektiivid on osalenud kontsertidel Giessenis, Zielona Góras ja Lvivis. Esimene kontsert Muusika Eu-roopas toimus 2003. aasta novembris Giessenis, millest võttis osa ka Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus. Järgmine selline ettevõtmine leiab aset Tallinna Tehnikaülikooli 93. aastapäeva pidulikel üritustel 16. ja 17. septembril 2011. Koos TTÜ isetegevuslastega astuvad siis üles Mittelhesseni Tehnikakõrgkooli (endise Giessen- Friedbergi Rakenduskõrgkooli uus nimetus) orkester applied sounds, Zielona Góra Ülikooli jazzansambel ja Lvovi rahvusülikooli Lvivska Politehnika rahvatantsu-ansambel Virnist. See saab olema huvitav kontsertelamus, millele on oodatud kõik huvilised.

TulevikuvisioonKindlasti jätkatakse üliõpilaste vahetusprogrammi, sest

see on saanud kõrge hinnangu kõigilt osapooltelt. Vaja on tagada ettevõtmiste kindel ja stabiilne fi nantsee-

rimine. Alati ei piisa Erasmuse ja Sokratese stipendiumi-programmidest, mis pealegi Ukrainas ei kehti.

Kavas on uuendada ja laiendada ühiste teadusprojekti-de temaatikat, kandes nende tulemusi ette rahvusvahelistel konverentsidel.

Muudel aladel plaanitakse: • lülitada koostöösse teisi õppevaldkondi (eriti huvipak-

kuvad on keskkonnakaitse ja taastuvenergeetika), koolitus-suundi ja osalejaid partnerülikoolidest;

• tõhustada suhteid üliõpilaste vahel, korraldades eri-alapraktikaid ja õppereise välismaal;

• korraldada enim doktoritööde ühist juhendamist tea-dustöö raames partnerülikoolides;

• suurendada vastastikuste külalisesinemiste arvu;• arendada koostööd kultuuri valdkonnas;• laiendada CUCEE võrgustikku teistele kesk- ja Ida-

Euroopa ülikoolidele. Siin peetakse silmas eelkõige Vil-niuse Tehnikaülikooli.

KokkuvõtteksMöödunud kümme aastat on näidanud partnerülikoolide

pidevat kasvavat huvi rahvusvahelise koostöö vastu. See võimaldab teha edukat koostööd ja tugevdada sidemeid Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide vahel. CUCEE-võrk on juba piisavalt tugev ja saavutab oma eesmärgid iseseisvalt, sõltumata globaalse Bologna protsessi ettekirjutustest. On heameel tõdeda, et oma osa sellesse annab ka Tallinna Tehnikülikool.

Mitmepoolsed suhted CUCEE partnerülikoolide vahel sunnivad koostööd vaatlema laiemas kontekstis. Siin peetakse silmas Euroopa Liidu võimalikku laienemist ida suunas, kui ühendusse astuksid Ukraina ja Valgevene.

��

��

�� !��"

��

��

�� !��###�� $��%��&��&��'��(��

Viimase kolme-nelja aasta jooksul on valgusdiood-indikaa-torlampide ja -valgusfooride kõrval järjest enam hoogu saanud valgusdioodidel põhinevate töövalgustuslampide, valgustite ja valgustuspaigaldiste kasutamine. Põhjus peitub, üldjoontes rääkides, neljas asjaolus:

• on tulnud kasutusele töövalgustuseks sobiva spektriga (valged) valgusdioodid,

• valgete valgusdioodide valgusviljakus on tõusnud ligikaudu madalrõhu-luminofoorlampide valgusviljakuse tasemeni, kus-juures tõusu piir ei paista veel käes olevat,

• on saadaval mitmesuguseid, konstruktsiooni poolest päris vastuvõetavaid valgusdioodlampe ja -valgusteid,

• üleminek valgusdioodvalgustusele hakkab mitte küll veel eriti sageli, aga siiski aegamööda minema ka majanduslikult tulusaks.

Eesti keeles ei ole sõna valgusdiood kuigi pikk ja selle lühen-damist ei paista vajagi olevat, aga näiteks inglased on pidanud terminit light-emitting diode ja sakslased terminit Leuchtdiode ehk lichtemittierende Diode niivõrd kohmakaks, et mõlemad on peaaegu igal pool üle läinud lühendile LED. Tehnikakirjanduse ja tootekataloogide tõlgete kaudu on see lühend tunginud ka teistesse ladina tähestikku kasutavatesse keeltesse. Isegi prants-lased, kes muidu väga kiivalt suhtuvad oma keele puhtusesse, kasutavad oma lühendi DEL (diode électroluminescente) asemel enamasti inglise lühendit LED. Eesti keel ei ole erand, nii et meilgi on hakatud rääkima ja kirjutama LEDidest.

Võõrlühendid ja eriti nende käänamine ei tee ühelegi keelele kuigi suurt au. Seetõttu otsitakse ja mõnikord leitaksegi

võimalusi omas keeles kuidagi paremini hakkama saada. Üks niisugune võimalus seisneb selles, et lühend muundatakse sõnaks; nii näiteks on lühendist UFO (unidentified flying object) võrsunud selge eesti võõrsõna ufo. Lühendiga LED see võte läbi ei lähe, aga kui asja natuke vabamalt võtta, võiksime hakata ütlema leed. Eesti keeles on d-lõpulisi omasõnu (hüüd, püüd jt), on võõrsõnu (diood, kood, pleed jt) ja on laensõnu (mood, praad jt). Nii et leed, mis õigekeelsussõnaraamatu järgi käänduks nagu toon (omastav leedi), ei ole üldsegi mitte vastuvõtmatu. Peale selle – kõik tegelikult oma jutu sees niimoodi räägivadki.

Ühel valgustehnikaseminaril pakkus allakirjutanu mõtlemiseks välja ka sõna leet, mis oma kujult on justkui eestikeelsem kui leed. Siin aga hakkasid häirima kõrvaltähendused, mis võivad tekkida liitsõnade moodustamisel (leetlamp ei ole kuidagi seotud nt leetmulla ega leetseljakuga). Öeldi ka, et Hiiumaal on leet hoopis omadussõna, mis pidavat tähendama kollakashalli värvi (nt leet hobune).

Kui mõtted kokku võtta, võiks soovitada lühendi LED asemel, mis meie keelde üldsegi ei sobi, võtta kasutu-sele sõna leed, mis ei eraldi ega liitsõnades (leedlamp, leedvalgustus jt) mingit võõrastust ei tekita ja loodeta-vasti ilma vaevata omaks võetakse. Aga kui on vaja selle hea valgusallika füüsikalist põhimõtet selgelt esile tõsta, ütleme endiselt valgusdiood.

LED, leed või leet?LED, leed või leet?

Endel RistheinTallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor


ENERGEETIKA

Anto Raukasakadeemik

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige

Peep SiitamTallinna

Tehnikaülikooli doktorant

Eelmises Elektrialas nr 4 ilmus Madis Mahlapuu si-sukas artikkel “Elektrituru avanemisest väiketarbijale 01.01.2013”, milles autor on aga mööda läinud meie elektriturgu ohustavatest karidest, täpsemalt teadma-tusest tulenevast huupi otsustamisest riiklikul tasandil. Hästi funktsioneeriv energiamajandus on iga riigi eduka toimimise eeldus ja pikaajaline kindlustunne energiaga varustatuse osas on meie majanduse põhialus. Pika-ajalise kindlustunde loovad olemasolev taristu ja riigi ennustatav käitumine muutuvates oludes. Eesti jaoks on järgnev aastakümme oluline seetõttu, et olemas-olev elektroenergeetika taristu tuleb valdavas osas asendada ning valdkonna investeeringute üle otsusta-mise muudab keeruliseks globaalsete energiaturgude kasvav volatiilsus ja prognoosimatus.

Meie energeetilise julgeoleku peaks tagama pidevalt uuendatavad riiklikud arengukavad ning nende kohene täitmine. Energiahindade kasvav volatiilsus koos terav-nevate globaalprobleemidega, eelkõige regionaalsete relvakonfliktide ja rahvastiku kasvuga, muudab ener-giamajanduse kavandamise võrreldes varasemaga kee-rulisemaks ja samas olulisemaks. Seetõttu on ülimalt oluline, et mistahes otsuste langetamisel lähtutaks kõigi energiaturu osapoolte (tarbijad, tootjad, regulaatorid) ootustest ning otsuste tegemisse kaasataks võimalikult lai ekspertteadmine.

Mis muudab otsustamise keeruliseks?Kõigepealt umbmäärasus kasvuhoonegaaside kauple-

mise osas. Hiljuti teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et aastal 2010 tõusis süsinikdioksiidi heitkogus maailmas 1,6 Gt võrra ja saavutas rekordtaseme 30,6 Gt, mis seab küsitavaks IEA poolt aastaks 2020 seatud piirnormi 32 Gt ja Euroopa Liidu poolt seatud veelgi ambitsioonikamad kavad. Peamiselt arenevate majandus-

Eesti energiamajandus tuulte pöörises

tega riikide vastuseisu tõttu pole lähiajal põhjust oodata üleilmse vastava kokkuleppe saavutamist. Kuna kasvu-hoonegaaside hind ning sellest sõltuv kütuste hind maa-ilmaturul moodustab olulise osa elektrijaamade muutuv-kuludest, siis on investeeringute tegemine energiamuun-damisseadmete rajamisse sellises ebamäärasuses ainult turutingimustel praktiliselt võimatu. Samas on riikliku energiajulgeoleku tagamine järjest suurema tähtsusega. Energiajulgeoleku tagamine on ilmselt ka ainus õigustus hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministri eestve-damisel tehtud uue põlevkivikatla ehitamisotsuse lange-tamisele, sest OÜ Energiasalv poolt koostatud uuringu „Eesti elektrisüsteemi areng 2023“ * tulemused näitasid,et põlevkivielektri puhul on tegu ühiskonnale rahaliselt kõige koormavama energiamuundamise viisiga.

Väärastunud investeerimisturgElektroenergeetikas eksisteerivad erinevalt tava-

pärasest majandussektorist paralleelselt kaks turgu: kauplemisturg ja investeerimisturg. Tavapärases ma-jandussektoris ilma riikliku regulatsioonita toimivatel turgudel annab turg investeerimiseks piisava signaali,

Joonis 1. Ühiskonna poolt lisaks turuhinnale maksta-vate kulude nüüdisväärtus EUR/MWh

*OÜ Energiasalv uuring on kättesaadav veebile-helt http://energiasalv.ee>Hüdroakumulatsioonijaam>Uuringud>Eesti elektrisüsteemi areng 2023

Energiasalv

Kulu ühiskonnale, alternatiivide võrdlus

Ühiskonna kulude võrdlus tehnoloogiate vahel: kulude nüüdisväärtus/ toodetud MWh

Tuul ja balanseeritud tuul on odavaim viis toota elektrit ühiskonnale

*kaasa arvatud sotsiaal-

majanduslikud mõjud

15ELEKTRIALA 5/2011

ENERGEETIKA

kuna turuhinnas sisalduvad kõik toodete-teenuste tootmiseks vajalikud kulud ja maksud. Elektro-energeetikas kauplemisturg investeerimiseks aga piisavalt tulu ei anna, kuna elektriturul kauple-mine toimub peamiselt muundamiseks tehtavate muutuvkulude baasil, investeeringukulud turu-hinda ei mahu. Sellel on ajalooliselt piirkonniti erinevad põhjused, üldiseks põhjuseks on varem tehtud investeerimiskulude osaline või täielik kinnimaksmine maksumaksjate poolt. Ka uute põlevkivikatelde ehitamise toetamise näol on tegu investeerimiskulu kinnimaksmisega mak-sumaksja poolt. Seetõttu polegi elektrijaamade ehitamine sõltumata muundamisviisist vaid turu-tingimustel võimalik.

Energiamajanduse komplekssusEnergeetika on keerukas ning paljutahuline

teadus- ja tehnikaharu, mis algab teadmise hankimisest primaarenergiaallikate ja nende ka-sutusvõimaluste kohta, hõlmab teadmise ener-gia muundamise ja ülekande tehniliste, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike aspektide osas ning lõpeb tarbimi-sega ning tarbimise ees tasumisega. Tegu on interdistsip-linaarse valdkonnaga, mis Eesti valitsuskorralduse puhul hõlmab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusminis-teeriumi vastutusvaldkondi. Seega pole energeetikat kui majandusvaldkonda võimalik edukalt kujundada vaid ühe ministeeriumi poolt, toimiva koostöö korraldamine on vajalik paljude ministeeriumide vahel. Sellise koos-töövormi puudumine on artikli autorite arvates peamine takistus pikaajalise kõigi osapooli arvestava energiama-janduse plaani väljatöötamisel ja rakendamisel. Koostöö-küsimus puudutab ka riigi kodanikkonda, Eesti õhuke-seks kujundatud riigiaparaadi kontekstis ei ole mõistlik kavandada energeetika kui interdistsiplinaarse valdkonna kompetentsi koondamist vaid riigiaparaadi osavõtul.

Millised probleemid on vaja lahendada?Lihtsustatult võib Eesti elektroenergeetikaga seonduvad

probleemid jagada kaheks: energia kätteaadavus ja hind.Elektrienergia on vajalik igal ajahetkel, väikseimadki

elektrikatkestused ja kasutuspiirangud seavad meie iga-päevaharjumused löögi alla ning tekitavad pahameelt. Meie senine väga hea elektrienergiaga varustatus põhineb olemasolevatel tootmisvõimsustel, mis aga lähiaastatel vajavad väljavahetamist. Joonisel 2 on vasakpoolsel pildil esitatud elektrienergia tootmise ja tarbimise vahe-kord viimastel aastatel. Sellest selgub, et pärast Ignalina tuumajaama sulgemist 2010. aastal on Balti riigid toot-misdefitsiidis ning investeerimisturu moonutatuse tõttu ei saa eeldada olukorra muutust lähiaastatel. Joonise 2 parempoolsel pildil on kujutatud Eesti tipukoormuse ja saadaolevate tootmisvõimsuste prognoos. Sellelt selgub, et isegi kõige optimistlikemate investeerimisprognooside kohaselt jääb Eesti energiasüsteem aastaks 2023 sügavas-se tootmisdefitsiiti.

Balti piirkonna olemasolevad ja kõik planeeritavad välisühendused tagavad küll kauplemisturu, kuid arvesta-des, et Soome on praegu ja teadaolevas tulevikus elektri-energiat importiv riik, pole põhjust eeldada, et ühendused tagavad automaatselt Eesti ja laiemalt Balti piirkonna piisava varustatuse energiaga. Välisühenduste konteks-tis tuleb arvestada veel vähemalt kahte aspekti. Esiteks, nii Estlink-1 kui Estlink-2 tasuvusarvestustes eeldati, et mõlemad ühendused varustavad Soomet elektrienergiaga ehk jätkub senine Eesti elektrieksport Soome. Arvestades Eesti tootmisvõimsuste väljakukkumist lähiaastatel, pole nende eelduste täitmine võimalik. Teiseks, Estlink-1 ja Estlink-2 ärimudelid näevad ette, et need ühendused on turu kasutuses ehk ainult nende ühenduste kaudu ja nen-de mahus saab toimuda energiakaubandus Põhjamaade-ga. Juhul, kui Eestis pole piisavalt tootmisvõimsusi ning välisühendused peavad ühtlasi tagama ka reguleerenergia olemasolu Eestis, võetakse vastav osa kaablimahust kauplejate käest ära. Sellise käitumise mõju elektrihin-nale vajab eraldi analüüsi. Kuivõrd Soome elektriturg on elektrit importiv, tuleb vaadelda, kust on võimalik elektrit importida. Üks võimalusi on seda teha Venemaalt, kelle-ga Baltimaid seob tugev võrguühendus. Siin tuleb arves-tada aga Venemaa enda kasvava energiavajadusega ning tootmisvõimsuste väljakukkumisega Loode-Venemaa piirkonnas, samuti sellega, et Venemaal elektritootmiseks tehtavad investeeringud ja kulud ei ole turumajanduslikud ning on seega selgelt poliitiliselt motiveeritud. Seetõttu on lühiajaliselt elektriimport Venemaalt küll võimalik, kuid poliitiline sõltuvus ja manipuleerimise võimalused peavad olema välistatud. Sellest tulenevalt pole tõenäo-liselt alternatiivi senisele konsensuslikule poliitilisele seisukohale tagada siseriiklike elektritootmisvõimsuste pikaajaline olemasolu vähemalt kohaliku tipuenergia tarbimise mahus. See ülesanne on aga praeguse Eesti energeetika juhtimise juures raskesti täidetav. Järgmises ajakirja numbris vaatleme elektri hinda ja energeetika parema suunamise võimalusi.

Joonis 2. Tootmisvõimsuste nappus Baltikumis.Allikas: Energiasalv


HARIDUS

Oma järjekordse, 38. konverentsi pidas Rahvusvaheline Tehnikaajaloo Komitee (ICOHTEC) 2.–7. augustil Glas-gow Ülikoolis Šotimaal. Poolteistsada osalejat esindas 19 riiki üle maailma, kaugemad tulijad olid Brasiiliast, Jaa-panist ja Mehhikost. Suurearvuliste delegatsioonidega olid kohal ameeriklased, britid ja sakslased. Töö käis pingsalt, kokku peeti 11 sessiooni, kus igaühes tegutses kuni viis töörühma. Viie päevaga kuulati ära ja arutati läbi 119 ette-kannet, puhuti paisus mõttevahetus päris häälekaks.

Glasgow on Šotimaa tööstuslik süda. Esimesed tina-kaevandused rajati siin juba 13. sajandil, mõned aasta-sajad hiljem päästsid siinsed tekstiilimanufaktuurid valla tööstusrevolutsiooni ning algas linnastumine, 1851 alustas Bathgate’is tööd esimene õlivabrik. Tegemist on meile tähtsa sündmusega. Eesti õlitööstus ehitati üles šotlaste kogemustele tuginedes. Vabadussõja lahingud polnud veel raugeda jõudnud, kui noored hakkajad keemikud Jaan Kopvillem ja Paul Kogerman juba tõttasid Šotimaale uudis-tama, kuidas sealsest kiltkivist õli aetakse. 1888 kunin-ganna Victoria poolt avatud Glasgow linnavalitsuse hoone oli esimene täielikult elektrifi tseeritud ehitis kogu riigis. Glasgow Ülikooli asutas 1451 piiskop Turnbull. Kool on läbi aegade edukalt õpetanud ja edendanud loodusteadusi ja tehnikat. Siinsete seinte vahel lõi James Watt oma kuulsa, kogu maailma uuele arenguteele suunanud aurumasina. Siin pidas matemaatikaprofessori ametit termodünaamika isa William Thomson (lord Kelvin), siin toimetas oma piksevardaga ameeriklane Benjamin Franklin. Ülikool on olnud koduks vabaturumajanduse väsimatule eestkõnele-jale Adam Smithile.

ICOHTECi seekordse kokkusaamise juhtmõte “Tarbija valik ja tehnoloogia” jättis esinejatele vabad käed teema valikul. Küsimustering, mis ühes või teises töörühmas arutlusele tuli, sai seetõttu kaunis kirju: tarbija juhitud innovatsioon, selle edukus või äpardumine, turg ja tarbi-miskultuur, tarbimise surve keskkonnale, inseneriteaduste areng. Konverents algas professor Hans-Joachim Brauni (Helmuth-Schmidti Ülikool, Saksamaa) ettekandega ini-mese loovusest tehnika ja kunstide näitel.

Suurt tähelepanu osutati konverentsil tehnikaharidu-sele. Siinsetest probleemidest oli juttu kümmekonnal istungil ja kuulajaid kogunes alati rohkesti. Oleme harjunud mõttemalliga, et tehnilise edukuse aluseks on põhjalik tehniline haridus. Kuid emeriitprofessor Colin Hempstead (UK) juhtis tähelepanu mõtlemapanevale ajaloolisele paradoksile – ehkki brittide panus maailma industrialiseerimisse on üldtuntud, jääb mõistetamatuks, kuidas nõnda läks, õigemini – seda poleks tohtinud juhtuda. Hea haridusega siin igatahes pistmist pole, insenerikoole Inglismaal ja Walesis neil aegadel veel ei tegutsenud ning Cambridge ja Oxford tehnikatarkusi ei jaganud. Inseneriõpinguteks tuli minna kas Šotimaale või Mandri-Euroopasse. Inglismaal ja Wales’is jõuti tehnikakolledžite rajamiseni alles 19. sajandil. Põhiline

Tarbijad maailma tehnilist palet muutmastöö inglaste tehnikaharidussüsteemi kaasajastamisel teh-ti alles ajavahemikus 1920–1975, mil ridamisi muudeti kolledžeid ülikoolideks ja avati mitu uut ülikooli. Paljus näitasid nõrgad kohad insenerihariduses kätte kaks maa-ilmasõda. Praegu pakuvad täppis- ja tehnikateaduslikke kursusi Suurbritannias mitukümmend kõrgkooli.

Mark Clark (Oregoni Tehnikainstituut, USA) vaagis külma sõja mõju insenertehnilisele haridusele Ameerika Ühendriikides. Tavaliselt kirjeldatakse sõjajärgset ajajärku sealses insenerihariduses matemaatika ja loodusteaduste võidukäiguna praktiliste oskuste vastu. Uurimistööks mõeldud dollaritulv ülikoolidesse soodustas üliõpilaste kaldumist pigem teadlasteele kui tegelikuks inseneriks. Seesugune narratiiv vaatab aga mööda Ameerika parema-tes ülikoolides aset leidnud muutustest, mille tulemusena inseneriõppekavades nihutati esikohale praktilisi tead-misi ja oskusi andvad töösuunad, ja seda mitte valitsuse teadusstrateegiast, vaid äri vajadustest lähtudes. Esiotsa kestsid kursused kaks aastat, nüüd tuleb bakalaureuse-kraadi saamiseks inseneritehnikas neli aastat täie pingega tööd rabada. Kursuste kondikava ülesehitamisel on silmas peetud tööstusinseneride kogemusi, täppisteadustes väga sügavuti ei minda, see-eest tuleb sooritada hulk laboritöid ja kursuseprojekte.

Wolfhard Weber Bochumi Ülikoolist käsitles tehnika-hariduse ja tehnikauuringute tähtsuse muutumist Saksa-maal aastatel 1850–2005. Et meie esimese põlvkonna elektriinsenerid olid enamasti õppinud sealsetes tehnika-koolides, pakkus professor Weberi analüüs nende ridade autorile mõistagi suurt huvi. Nii Saksamaal kui ka Eestis oli hallidest aegadest peale tehniliste teadmiste ja oskuste arendamine ning ühelt põlvkonnalt teisele edasiandmine olnud tsunftide õlul. Olukord hakkas muutuma 18. sajan-dil, mil veel feodaalolude rüpes asuti ülikoolides jagama õpetust ka tehnoloogias, kaasa arvatud teemadel vabriku-te ja kaevanduste asutamine ning eluks tarvilike ainete ja materjalide tootmine. Prantsuse revolutsioon ja brittide edusammud veonduses, tekstiilitööstuses ja söekaevanda-misel sundisid sakslasi oma tehnikaharidust ajakohastama. Uuenduste eesotsas seisis kaubandusministeerium. Ühis-kond seisis tehnikahariduse võrdsustamisele klassikalise humanitaarharidusega tugevalt vastu. Liberaalsem suhtu-mine pääses maksvusele siis, kui keemia ja elektrotehnika hakkasid tööstuses oma jõudu näitama. Muutused mõtte-laadis tipnesid teadusühingu Kaiser-Wilhelm-Gesellchaft asutamisega läinud sajandi alguskümnendil, avades ühtlasi gümnaasiumi loodusteadustele, mis omakorda kasvatas järsult tungi ülikoolidesse ja tehnilistesse kõrgkoolides-se. Pärastsõjaaegsed püüded kohandada inseneriharidust moodsa tehnoloogiaga algasid 1955–1957. Tulipunktis troonisid nüüd tuumatehnoloogia, elektroonika ja masina-ehitus. 1970ndatel jõuti olukorrani, kus riiklikud uurimis-toetused esmakordselt ületasid erafondide omi. Ülikoolide juures tegutsevad akadeemilised teadurid võisid sellest

17ELEKTRIALA 5/2011

UUDISED

peale võrdväärsetena rinda pista erakorporatsioonide uurijatega, keda rõhus äratundmine, et nende pingutused kuluvad kasumijahile, mitte teaduse teenimisele. 2005 loo-bus Saksamaa traditsioonilisest diplomisüsteemist, võttes omaks anglo-ameerika bakalaureuse/magistri-süsteemi, peamiseks argumendiks haarata ülikoolide õppejõud tõsisemalt tehnika arendamisse. Ka loodetakse eraraha tõhusamat panustamist uurimistöösse.

Eesti talumees on tihtipeale võtnud eeskuju taanlastelt. Ses mõttes oli huvitav jälgida nende põllumajanduse elektrifi tseerimise lugu. Esimene taludele elektrit tootev tuuleveski lasti seal käiku 1891. aastal. Peagi avati Askovi keskkooli juures “külaelektrikute” klass, mis Taani Ener-giamuuseumi teaduri Jytte Thorndahli sõnul tähendas Taani küla kiire kaasajastumise algust. Askovi füüsika-õpetaja Poul la Couri algatus sai tuntuks terves Euroopas. Tema õpilane Johannes Juul pani 1950. aastatel aluse Taa-

ni moodsale tuuleturbiinitööstusele. Teine ettekanne, mis meid lähemalt puudutas, oli Helsingi Aalto Ülikooli profes-sorilt Markku Norvasuolt soomlaste omaaegse elekterval-gustusühingu Sähkölaitosyhtistyksen Valotaloustoimisto tegevusest ja harivast osast ühiskonnas. Soomlaste eeskujul hakati meilgi kolmekümnendatel korraldama elektrinäitusi, äratamaks huvi elektri laialdasema kasutamise vastu, ees-kätt kodumajapidamises.

Võõrustajad olid konverentsi külalistele koostanud ulatusliku ekskursioonide kava. Oli võimalik käia kae-vandustes, mitmes tehnika- ja tööstusmuuseumis, viski-vabrikus, imetleda kunagi kogu tehnikamaailmale kõne-ainet pakkunud Forthi raudteesilla kandekonstruktsioone ja Clydebanki hiigelkraanat.

Järgmiseks ICOHTECi kohtumispaigaks lepiti kokku Barcelona.

Vahur Mägi

21. juunist kuni 06. juulini 2011 toimusid Brasiilias FIMBA MAXIBASKETI korraldatud 10. maailmameistri-võistlused korvpallis veteranide vanusegruppidele. Veteran-korvpallurid on jagatud gruppidesse viieaastaste vahedega alates 30+ kuni 70+ aastateni. Osavõtvaid maid oli 29, kokku ca 3600 osavõtjaga.

Võistlused toimusid 800000 elanikuga Atlandi ookeani rannikulinnas Natalis, üle ekvaatori 1200 km lõuna poole, Rio de Janeirost 4,5 lennutunni kaugusel põhjas. Piirkonna suurim linn võib uhkeldada 800 km pikkuse liivarannaga.

Kuigi Brasiilias valitseb sel ajal talv, siis me pääsesime +30 kuni +35-kraadiste rannapäevadega, ilmad enamasti pilvevines ja värskendavate vihmasagaratega. Niiskes klii-mas on kuivad riided vaid seljas!

Eesti oli esindatud 8 võistkonnaga, neist 3 naiskonda. Meeste 65+ meeskonnas osales ka allakirjutanu. Eestit esindavatest sportlastest oli tuntuim kahekordne maailma

meister Priit Tomson. Peab märkima, et Ees-til läks hästi – kahek-sast võistkonnast neli said medali, kusjuures ka kõige hinnatumas grupis, meeste 35+. Eesti sai võiduga Ar-gentiina üle (suuresti tänu Liivaku imelisele esitusele) pronksme-dali.Meeste 65+ alagrupis, kus oli ka Eesti, said kõik (Brasiilia, Läti, Uruguai) peale Eesti medali.Meie päralt jäi 7. koht, sest esimeses alagrup-pidele ristmängus oli

vastane hilisem kuldmedalivõistkond, Leedut esindav Kau-nase Zalgiris. Ka 5.–7. koha mängudes jäime alla Brasiiliale ja Argentiinale. Võistlused toimusid suurte vahemaadega taga paiknevates saalides, mis kujutasid kõik endast kas võrkseinte või kärgkeraamiliste seintega katusealuseid ja olid meie mõistes ülielementaarsete riietusruumidega. Suu-rejooneline avamispidu toimus 10 000 pealtvaatajat mahu-tavas sisehallis, tulevase jalgpalli MMi alagruppide mängu-kohas. Lõpetuseks toimus lõbus sambapidu hästi turvatud konverentsikeskuses ookeaniäärsel mäel. Turvatundega oli üldse räbalasti, igasuguseid “nuga argumendina” intsidente oli mitmeid ja õhtul rannarestoranides jalutamiseks pidi meeskond kokku hoidma.

Elektrimehena huvitusin muidugi kohalikest, eriti kesk-pingeelektripaigaldistest.

Imestamisväärset oli selles Lõuna-Ameerika juhtivas riigis Eesti elektrispetsialistile palju. Esimene üllatus tabas hotelli duširuumis – otse dušisegisti all oli otsevooluvee soojendi pistikupesa ja tavaline lüliti. Ja niimoodi kõigis hotellitubades, kus õnnestus uudistada. Suurim üllatus oli aga see, et isegi linnasüdames, paiknesid keskpingetrafod akendelt ja rõdudelt vahetus puuteulatuses. Nendele niini-metatud mastalajaamadele on rajatud kogu linna elektriva-rustus, kusjuures trafode madalpingepoolel puudub reeglina lülitus- ja kaitseaparatuur.

Mitme tarbija kaablid on lihtsalt madalpinge poolel kokku ühendatud ja kõik justkui toimib!

Hoonete sees on siiski olemas automaatlülititega varusta-tud plastist jaotuskeskused.

Veel saime uudistada kirkataolise esemega haljasalal elektrikaablit paigaldavat elektrimeest (kaabel jäi ca 10 cmsügavusele).

Igapäevase töö juurde naastes on aga tunne, et uhke ja hea on elada Eestis. Mõnikord peab selle äratundmiseks ära käima kaugemal kui Nuustakul.

Kaupo PeetmaaE-Service AS juhatuse liige

E-Service jalajälg BrasiiliasE-Service jalajälg Brasiilias


STANDARDID

Rait KuhlbergSchneider Electric Eesti AS

Standardiseeria IEC 61439 kehtestamise põhieesmärgid

* pealkiri võib avaldamisel muutuda

“Uus” standardiseeria asendab üle kolmekümne viie aasta kasutusel olnud IEC 60439 standardi, mis määrat-les madalpingesüsteemide spetsifitseerimise ja testimise alused.

Sarnaselt paljudele teistele selle aja standarditele oli ka see materjal mõjutatud erinevatest rahvuslikest standar-ditest ja sisaldas palju kompromisse. Standardis puudus ka üheselt mõistetav määratlus tüüptestitud ja osaliselt tüüptestitud lahenduste osas. Selguse puudumine tingis olukorra, kus standardi tõlgendamisel oli erinevaid aru-saamu, kasutati lisaklausleid ja kõik see võimaldas stan-dardeid tõlgendada lugeja suva kohaselt.

Struktuurilt sarnaneb IEC 61439 eelkäijale, kuid sisu osas on toimunud mitmed muudatused. Uue ja vana standardi erinevate osade vastavus on ära toodud all-järgnevas tabelis.

4. Kaitse tule- ja plahvatusohu eest.Töö- ja tarnekindlusega seotud nõuded hõlmavad

järgmist.1. Hooldus- ja laiendusvõimalusi.2. Elektromagnetilist nõuetelevastavust.Lõppkasutajaga seotud nõuded.3. Võimalus opereerida ja kasutada õigesti valitud

lahenduste ja seadmetega elektriinstallatsiooni.4. Kohapeal valmislahenduse paigalduse võimalus.

• Transpordi ja vaheladustamise talumine, tõste-kõrvade, ühendusterminalide jms olemasolu suu-remate sõlmede paigaldamiseks, dokumentatsiooni olemasolu objektil eksimusteta koostamiseks.

5. Paigaldise kaitstus keskkonnatingimuste eest.

IEC 61439 standard on väga mahukas, kuid siinko-hal on huvilistel võimalik tutvuda Schneider Electricu Suurbritannia esinduse spetsialistide poolt koostatud ülevaatliku kokkuvõttega, mis selgitab uues standardis sisalduvaid nõudmisi, juhiseid ja soovitusi. Materjali leiab Schneider Electric Eesti koduleheküljelt:

www.schneider-electric.com/ee uudiste alalõigus.

Schneider Electricu tootevalikust illustreerib kõige paremini vastavust uuele standardile Prisma Plus sarja madalpinge kilbisüsteem. Antud lahendus vastab 100 %IEC 61439 1&2 standardites kehtestatud nõuetele. Pakkudes sealjuures lõpptarbijale ohutu, efektiivse ja professionaalse lahenduse. Kilbid vastavad inimesi ja seadmeid puudutavatele ohutusnõuetele, tagatud on töökindlus ning seadmed on vastupidavad. Prisma kil-pide koostamisel pole ette nähtud kohapeal isetehtud komponentide kasutamine, mistõttu tagatakse hõlpsasti vastavus standardile ning ohutusnõuete täitmine.

Kõik komponendid on tehases testitud vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on täielikus vastavuses eel-mainitud IEC standarditega.

Detailsema info Prisma lahenduste kohta leiate meie koduleheküljelt; otseviide on lisatud eelpool mainitud standardeid puudutava uudise lõppu.

Uus standard Pealkiri Eelmine standardIEC 61439-1 General rules IEC 60439-1

IEC 61439-2 Power switchgear and controlgear assemblies IEC 60439-1

IEC 61439-3* Distribution boards IEC 60439-3

IEC 61439-4* Assemblies in cons-truction sites IEC 60439-4

IEC 61439-5* Assemblies for power distri-bution in public networks IEC 60439-5

IEC 61439-6* Busbar trunking systems IEC 60439-2

IEC 61439 standardi eesmärk on määratleda nõuded ohutuse, töö- ja tarnekindluse ning lõpptarbijaga seotud valdkondades, et tagada erinevate süsteemide vastavus regulatsioonile.

Ohutusega seotud nõuete puhul on oluline järgmine.1. Pikaajaline pingele vastupidavus

• Isolatsiooni vastupidavus pikaajaliselt nimipinge-le, ajutistele ülepingetele.

2. Voolutaluvusvõime• Kaitse põletuste vastu kui üks või mitu ahelat on koormatud nimivooluga.• Lühise taluvusvõime.

3. Kaitse elektrilöögi eest.

Al/Cu üleminekuklemmidega

harukarbid

Tooteinfo 08/2011

� Riviklemmid sobivad Cu/Al

juhmetele

� Juhtmeristlõigetele 1,5-240 mm²

� Kaitseaste IP65, membraan

läbiviikudega IP54

SLO Eesti AS

Kesk-Sõjamäe 3A

11415 Tallinn

Tel: +372 627 2200

Faks: +372 627 2277

E-mail: [email protected]

www.slo.ee

www.slo.ee

UUS

UUS

KF 9251 1,5-25 mm², Cu/Alu, 3~

5- klemmi

Klemmi kohta 2 x 1 x 1,5-50 mm²

Kruviklemmid

Nimmivool 150A

Komplektis membraanläbiviigud 2tk EDK 40

(läbiviiguavad Ø 11-30mm)

KF 9501 1,5-50 mm², Cu/Alu, 3~

5- klemmi

Ühe klemmi kohta 2 x 1 x 1,5-50 mm²

Kruviklemmid

Nimivool 150A

Komplektis membraanläbiviigud 2 tk EDK 40

(läbiviiguavad Ø 11-30mm)

K 7051 2,5-50 mm², Cu/Alu, 3~

Plommitav

5- klemmi

Klemmi kohta 4 x 2,5-50 mm²

Kruviklemmid

Lisatarvikud eraldi tellitavad, nagu läbiviigud

K 7052 10-95 mm², Cu/Alu, 3~

Plommitav

5- klemmi


Kruviklemmid


� Enne ühendamist valmistada alumiiniumjuhtmed

ette vastavalt tootja juhistele.

� Nimipinge: AC/DC 690 V� Kaitseaste IP 65� Materjal: Termoplast� Värv: hall, RAL 7032

Läbiviiguavad meeterkeermega

Sein 2 Sein 3 Sein 4 Sein 5

2 x M 20 4 x M 25 1 x M 20 8 x M 32

10 x M 25 3 x M 40/50 4 x M 25 4 x M 40/50

1 x M 32/40 1 x M 32/40

3 x M 40/50

Al/Cu üleminekuklemmidega harukarbid

www.slo.ee

UUS

UUSK 9951 6-95 mm², Cu/Alu, 3~

Plommitav

5- klemmi


Kruviklemmid


K 1205 16-150 mm², Cu/Alu, 3~

Plommitav

5- klemmi

Klemmi kohta 2 x 16-50 mm²

Juhtmed võib klemmidele pealt paigaldada


K 2401 35-240 mm², Cu/Alu, 3~

Plommitav

5- klemmi

Klemmi kohta 4 x 35-240 mm²

Kruviklemmid


K 2405 25-240 mm², Cu/Alu, 3~

Plommitav

5- klemmi

Klemmi kohta 2 x 25-185/240 mm²

Juhtmed võib klemmidele pealt paigaldada


� Enne ühendamist alumiiniumjuhtmed valmistada

ette vastavalt tootja juhendile.

� Nimipinge: AC/DC 690 V� Kaitseaste IP 65� Materjal: Polükarbonaat� Värv: hall, RAL 7032

Läbiviiguavad meeterkeermega

Sein 2 Sein 3 Sein 4 Sein 5

2 x M 20 4 x M 25 1 x M 20 8 x M 32

10 x M 25 3 x M 40/50 4 x M 25 4 x M 40/50

1 x M 32/40 1 x M 32/40

3 x M 40/50


www.slo.ee


Kahe alumiinium juhtme ühendamiseks Alumiinium ja vasjuhtme ühendamiseks

Vali sobiv karp suurima ristlõikega juhtme järgi.

Sama nimivoolu juures on alumiiniumjuhtme ristlõige suurem kui vaskjuhtmel.

Al Al

Al Cu

Henseli harukarbid alumiinium juhtmete ühendamiseks

Alumiiniumkaabli eriomaduseks on see, et alumiinium kokkupuutel hapetega koheselt oksüdeerub. Oksüdeeruv kiht on

mittejuhtiv ja suuendab juhtme takistust. See võib viia juhtme ülekuumenemiseni ja halvemal juhul isegi süttimiseni.

Eriomadustest olenemata sobivad alumiiniumjuhtmed hästi elektrijuhtmeteks. Juhtmete ühendamisel tuleb jälgida kaablitootja

juhiseid ja ühendused tuleb üle pingutada 200 tunni järel.

Alumiiniumjuhtmete eriomadused

05.11

Klemmid:

Valmis karbid K 7052 K 1205 K 2405

Suurim juhtme ristlõige 95 mm2 150 mm2 240 mm2

Nimivool 160 A 250 A 400 A

Väändemoment 20 Nm 20 Nm 40 Nm

Juhtmeid klemmi kohta 2 4 2 4

Juhtme tüüp

10-50 16-50 16-50 25-50 25-50

16-95 16-150 16-70 25-240 25-120

50-95 50-150 50-70 50-185 50-120

35-95 35-150 35-70 35-240 35-120

35-70 50-120 35-50 95-185 50-95

Juhtme ristlõige Cu/Al (ML)

Juhtme ristlõige Cu/Al (MK ja MKEM)

Juhtme ristlõige Cu/Al (ML, sektor)

Juhtme ristlõige Cu/Al (MK, sektor)

Juhtme ristlõige Cu/Al (MK ja MKEM, sektor)

23ELEKTRIALA 5/2011

2. juuni pärastlõunal toimus Tallinna lähedal Sausti mõisas OBO Bettermanni 100. aasta sünni-päevapidu. Kuna OBO Bettermann Eesti tütarette-võte on asutatud Eestis juba üle kümne aasta tagasi ning OBO Bettermanni Saksa kvaliteettooteid on Eestis kasutatud juba ligi kakskümmend aastat, oli õnnitlejate hulgas väga palju elektrialaga seotud külalisi ja OBO ärisõpru. Ilmataat oli OBO-üritu-sele kingiks saatnud särava suveilma. Mõisa vana-aegse arhitektuuri, kauni hoolitsetud roheluse ning romantilise, saksapärase alltooniga suvemuusika taustal kujunes üritus meeleolukaks.

Mõisa territooriumile sisenevad külalised võisid esmalt tutvuda jalgtee äärde paigaldatud. “OBO ajateljega“, kus piltidel oli tutvustatud OBO ajalugu alates 1911. aastast kuni tänapäevani.

Mõisa sissepääsu lähedal tervitasid külalisi ja võtsid vastu õnnitlusi OBO Bettermann Balti ettevõtete juhataja Tarmo Riit ning Eesti müügipiirkonna juht Ardo Heinaru. Varsti pärast tervitusklaaside tõstmist algas ürituse pidulikum osa. Ürituse avas lühikese sõnavõtuga õhtujuht Veikko Täär, kes tutvustas ka pisut OBO Bettermann ettevõtet. Järgmine sõnavõtja oli Tarmo Riit. Ta keskendus oma sõnavõtus 1911. aastal Saksamaal Mendenis asutatud ettevõtte ajaloole ning ettevõtte 100-aastase arengu tähtsamatele verstaposti-dele. Tarmo Riit tõi välja mitmeid pereettevõtte eeliseid, mis on lubanud OBO Bettermanni kasvada väikesest töötoast maailmaulatuses tegutsevaks globaalseks suurettevõtteks. Ta märkis ka, et OBO Bettermann on saavutanud elektri-materjalide tootmises ja müügis nii Saksa emamaal kui ka paljudel eksporditurgudel, sealhulgas Eestis, hea maine ning kuulumise turuliidrite hulka. Tarmo Riit tänas kõiki külalisi ja kolleege eduka koostöö eest.

Järgnevalt sai sõna Ardo Heinaru. Ta tänas esmalt kõiki külalisi juba üle kümne aasta Eestis kestnud tõhusa koostöö eest. Ardo Heinaru peatus lähemalt ka OBO Bettermanni tegutsemisajaloole Eestis. Selle perioodi kohta mainis Ardo Heinaru tunnustavalt ettevõtet Talger Elektrotehnika, kes esimesena 90. aastate alguses alustas OBO Bettermanni too-

dete importi Eestisse. Samuti andis Ardo Heinaru tunnusta-va hinnangu 90. aastate keskpaigas Eestisse asutatud OBO Bettermann Eesti fi liaali juhatajale Enn Metsandi tööle, kes küll kahjuks on nüüdseks juba meie hulgast lahkunud. Ardo Heinaru kirjeldas ka ajajärku, kus 2000. aastal Eestis loodud esimene OBO Bettermanni tütarettevõtte teenindas kõiki Balti riikide turgusid kuni kohapealsete sõsarette-võtete asutamiseni Saksa emaettevõtte poolt 2000. aastate teisel poolel.

Külaliste poolt võttis sõna TTÜ emeriitprofessor Endel Risthein, kes tõi soojade sõnadega esile OBO Bettermanni tänuväärse rolli eesti-saksa insenerimõtte tutvustamisel. Ta tunnustas ka Tallinna Tehnikaülikooli ja OBO Bettermanni vahelist tõhusat koostööd. Vahepealse toitude-jookide maitsmisele ja muusika kuulamisele järgnes Saksa suur-saatkonna esindaja Dr. Sabine Feyertagi tervituskõne. Sabine Feyertag märkis samuti oma sõnavõtus tunnustavalt pereettevõtte OBO Bettermann tugevust ja väärikust ning avaldas heameelt OBO Bettermanni äriedu üle Eesti turul näitena Eesti-Saksa majandussidemetest.

Järgnevalt kuulati üheskoos mõisahäärberi rõdul musit-seerivaid Airi Allveed, Tõnu Raadikut ja Tiit Saluveeri. Laudkondi lõbustas etteastega ja kaarditrikkidega must-kunstnik Meelis Kubo.

OBO Bettermann–100. aasta OBO Bettermann–100. aasta sünnipäevapidu Sausti mõisassünnipäevapidu Sausti mõisas

ETTEVÕTTED

EETELi ETTEVÕTMISEDE

ET

EL

i E

TT

EV

ÕT

MIS

ED

EE

TE

Li

ET

TE

VÕ

TM

ISE

D

EETELi uudised

Jaan Allem EETELi tegevjuht

Töörühmad on alustanudEelmises Elektriala numbris kirjutasin sellest, et

EETELi juhatus otsustas oma korralisel koosolekul moodustada kolm töörühma:

• seadusandluse töörühm, • EETELi liikmemaksusüsteemi uuendamise töörühm, • atesteerimise töörühm. Tänaseks on atesteerimise töörühm pidanud ühe koos-

oleku ja sellel vastuvõetud otsuse põhjal kohtuda augus-tis Tehnilise Järelevalve Ameti esindajate Kaur Kajaku ja Meelis Kärdiga. Komisjoni liikmed väljendasid TJAle oma muret ebaselge olukorra pärast elektrialase pädevuse sertifitseerimise osas. Arutelu käigus lepiti kokku ühise tegevuse osas selles valdkonnas. Kohtunud on ka kaks ülejäänud töörühma ja paika pannud edasised tegevus-kavad. Ühtlasi palun märku anda nendel liikmetel, kes on huvitatud töögruppides osalema.

EETELi kiri TJAle olukorrast elektriohutusseaduse (EOS) toimivusest Eestis

Samuti teavitasin lugejaid eelmises ajakirjas EETELi poolt saadetud kirjast TJAle. Tänaseks oleme saanud TJAlt vastuse, millega võib tutvuda EETELi kodulehel. Vastusest selgub, et TJA on tegelikult tegutsenud küllalt-ki aktiivselt (arvestades ressursse) ja vajalik oleks pigem üldsuse parem teavitamine oma tegevusest.

DC II – võrguelektrikute rahvusvaheline kooli-tusprojekt

Eelmise aasta oktoobrist käivitunud DC II – rahvusva-helise projekti teine osa on jõudmas otsustavasse järku: septembri lõpus peab algama ligi aasta kestev pilootkoo-

lituse programm. Selle käigus läbivad 10–12 spetsialisti praktikas koolitusprogrammi, mis haarab peaaegu kõik võrguehituse olulisemad lõigud. Sellele koolitusele anti nn viimane lihv 18.–19. augustil Vilniuses, kus projekti koosolekul lepiti kokku, kuidas tagada samatasemelised koolitused Baltimaades. Koolitus lõpeb rahvusvaheli-se töörühma poolt koostatud eksamiga, mille edukalt läbinud saavad vastava tunnistuse. Kui pilootkoolituse tulemused vastavad projektis püstitatud eesmärkidele, käivitub pidev koolitustegevus, mida hakkab korraldama EETEL või mõni kutseõppeasutus.

Olles osalenud algul DC I-s ja nüüd juba üle aasta DC II-s, on huvitav kogeda, kuidas sellise rahvusvahelise projekti käigus avarduvad osalejate arusaamad asjadest ja esialgu vastakates seisukohtades leitakse ühine arusaam. Lisaks toimus väga huvitav kohtumine Leedu elektri-valdkonda ühendava liidu LEEA presidendiga Vladas Paškeviciusega. Tutvustasime vastastikku liitude tege-vust ja erilist huvi tundis Leedu alaliidu juht EETELi kogemuse vastu kutseomistamise osas. Kasutades abima-terjalina EETELi ja Kutsekoja kodulehekülgi, edastasin talle meie selle valdkonna kogemusi.

EETELi arengukava jätkub sügisel Aprilli viimastel päevadel toimus viimane koolitus

moodulis „Efektiivsus“ ja nüüd on võimalik teha vahe-kokkuvõtet. Esimesest moodulist võttis osa 107 juhti ja spetsialisti. See on küll ühest küljest võttes suur hulk inimesi, aga tegelikult ootasin veelgi aktiivsemat osa-võttu. Info koolituste kohta ja osalejate arvamused on EETELi uuel kodulehel www.eetel.ee Koolitus jätkub sügisel ja oleme kõigile liikmetele koolituskava e-kirjaga

välja saatnud. Täiendavat infot leiab loomulikult ka EETELi kodulehelt. Sügisese arengukava märksõna on eestvedamine ja sisaldab selleks koolitusi Eesti tippkoolitajatelt. Kevadel väljasaadetud teatele reageeris muret tekitavalt vähe inimesi! Kui see nii jääbki, oleme osa koolitusi sunnitud tühistama. Sellest oleks tõsiselt kahju, sest sel-list soodsat võimalust (EU toetusel) ei tule tõenäoliselt niipea, kuna 2013. aasta eelarvest on vahendid peaaegu lõpukorral ja uue eelarve toetusra-had ei pruugi olla nii suured.NB! Lisaks on piisava arvu huviliste korral (ca 15 inimest rühm) korrata võimalus kõiki esimese poolaasta koolitusi.

Parimate soovidega

EETELi ETTEVÕTMISED EE

TE

Li E

TT

EV

ÕT

MIS

ED

EE

TE

Li E

TT

EV

ÕT

MIS

ED

Selle aasta 10. juunil toimus 56. korda EUEW üldkoosolek Šotimaa pealinnas Edinburghís. Koosolekust saavad võtta osa kõik EUEWsse kuuluvad liikmesriigid. Eesti hulgimüüja-te ja tootjate alaliidud on esindatud EUEWs juriidiliselt läbi EETELi. Üldkoosolekul olid loomulikult kohal lisaks ala-liitude esindajatele ka suurimad elektriala tootjad. Igal koos-olekul on ka sponsorid, sellel korral olid nendeks Siemens, OBO Bettermann, Glen Dimplex ja Philips. Võõrustajaks oli kohalik hulgimüüjaid ühendav organisatsioon U.K Electrical Distributors Association (EDA).

Aktuaalsed teemad Euroopas on täna selgelt seotud ener-giasäästlikuma elukeskkonna loomisega. Räägiti võimalikust LED-lahenduste arengust, targast kauglugemissüsteemist, taastuvenergia laialdasemast kasutuselevõtust, Smart City kontseptsioonist ja loomulikult E-mobility ehk elektriauto-dest. Selleks oli Siemensi poolt väljapandud näidisauto koos laadimisjaamaga.

Tulevikus me ei ammuta elektrienergiat ainult erinevatel energiaallikatel töötavatest elektrijaamadest, vaid kasutame ära ka seni veel laialt kasutamata päikese-, tuule-, laine- ja soojusenergia. Tuleviku visioonina hakkab elektrivõrk töötama kahesuunaliselt, s.t sealt on võimalik saada energiat ja sinna on võimalik ka tagasi toota energiat, et kompenseerida energia-defi tsiiti kasutuskohtades, kus seda vajatakse.

Koosoleku viimases blokis esines futurist Ray Hammond oma tulevikuvisiooniga. Ta tõi välja seitse aspekti, millega peaksime arvestama kuni aastani 2030.

1. Inimkond kasvab dramaatiliselt 8 miljardile. Suurimad kasvupiirkonnad on Aafrika, Lõuna- ja Ida- Aasia. Tule-vikku vaadates on nendes piirkondades väga suur kasvav turg. See aga tähendab seal suurt eluruumide , töökohtade, tervishoiu, turvalisuse jm vajadust.

2. Kliima soojenemine ei ole vähem oluline probleem. Tundub, et on võimatu peatada seda protsessi ja selle mõju eri kohtadele Maal. Oluline on, et inimkond reageeriks täna ja kohe, et olukord ei muutuks hullemaks. Päästa maailm läbi energiasäästu, vähendades CO2-te.

3. Energiakriis kasvab tänu tarbimisele. Inimkond vajab energia tootmiseks uut saastevaba tehnoloogiat.

4. Globaliseerumine äris on olnud osale inimkonnast õnnistuseks. Tulevikusuunana selles vallas tuleb aga ha-kata rohkem tähelepanu pöörama eetilisele poolele, et kasu tõuseks veelgi suuremale arvule inimkonnast, aitamaks vaesemaid piirkondi.

5. Meditsiinirevolutsioon – DNA ja nanotehnoloogia areng loob võimaluse täna elavatel inimestel 5 aasta pärast elada 15 aastat rohkem.

6. Tehnikarevolutsioon, IT, PCd muutuvad kiiremaks ja võimsamaks, mis loovad uusi seni avastamata võimalusi. Masinate intelligents ületab inimese oma. Visioonina nägi futurist nanokiipi meie kõigi küljes, mis on ühendatud globaalse ajuga “google“, kust saadakse meile vajalik in-formatsioon. Maailm virtualiseerub täielikult.

7. 1,8 miljardit inimest elab 2030. a allpool täieliku vaesu-se piiri. See seab ohtu stabiilse maailma. Täna elab linnades pool inimkonnast, 20 aasta pärast aga juba 75 % meist.

Päev päädis piduliku õhtusöögiga, kus ametis olnud EUEW president Cristof Bonn andis oma ametiposti järgmiseks kaheks aastaks üle uuele juhile, kelleks sai Yvan Dejaeghere Soneparist

Järgmisel aastal toimub 7.–9. juunil Hollandis, Amster-damis, juba 57. EUEW koosolek.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui me tahame olla Euroo-pas ja maailmas võrdväärne teiste riikidega, soovime oma-da värsket informatsiooni meid ümbritsevast, siis on vaja ka olla rohkem aktiivne arendamaks suhteid ja koostööd. Selleks tuleb investeerida oma aega ja raha. Sellistel koos-olekutel on just hea võimalus tutvustada ja esindada oma väikest Eestit, nagu tegi seda kunagi näiteks Lennart Meri, olles USA-visiidil, märkides ära ruumis olnud gloobusel meie geograafi lise asukoha. Arvan, et seda tempu mäleta-takse üle Atlandi ka täna. Kes seda siis ikka teeb, kui mitte meie ise. Usun, et kui oleme piisavalt aktiivsed, siis ühel päeval juhtub, et Euroopa on meil endil külas. Pean silmas, et EUEW koosolek võiks toimuda kunagi ka Eestis.

EUEW üldkoosolekult sain ka sõnumi meie paigaldajate sektsioonile. Mul oli hea võimalus tutvuda Soomest pärit härra Janne Skogbergìga, kes on Euroopa Paigaldajate sektsiooni president (European Association of Electrical Contractors). Tema soovitas Eesti Paigaldajate sektsioonil ühineda tema poolt juhitud organisatsiooniga. Arvan, et see on hea võimalus meie Paigaldajate sektsioonil ammutada kogemusi Euroopast. Euroopa on ju avatud turg ning varem või hiljem peame ka seal kanda kinnitama. Miks mitte teha seda kohe?

Kui soovid omada rohkem informatsiooni EUEW kohta, siis külasta veebilehte www.euew.org

Euroopast tõi uudiseid

Millest räägiti Euroopa Liidu Elektrimaterjalide Hulgimüüjate(EUEW) üldkoosolekul Edinburghís

Jaanus LaikmaaEETELi HMSi liige, SLO Eesti AS tegevjuht

Jaan Allem EETELi tegevjuht

KommentaarKõigepealt tahan avaldada tänu ja tunnustust Jaanus Laik-

maale tema panuse eest hulgimüügi sektiooni edendamisel. Tänu tema julgusele ja ettevõtlikkusele on Eesti viimasel kolmel aastal esindatud Euroopa hulgimüüjate aasta täht-sündmusel. Ülevaade seekordsest käigust jõuab esmakordselt ka Elektriala veergudele.

Hulgimüüjate tegevus on minu arvates heaks eeskujuks EETELi teistele sektsioonidele, kuidas laiendada oma haaret ja võtta osa Euroopas toimuvatest arengutest. Jaanuse poolt edastatud sõnum paigaldajate sektsioonile vajab kindlasti tõsist kaalumist. Tõsi, sellest on räägitud ka varem, aga ikka ja jälle on asi toppama jäänud täiendavate kulutuste taha.

Ka siin on hulgimüügi sektsioon hea näide, kuidas probleemi mõistlikult lahendada – EETELil on eraldi konto sektsiooni-le, kuhu sektsiooni liikmed maksavad osamaksu (sellel aastal 396 €). Sellest kaetakse sellel aastal EUWEga seotud kulud ja lisaks lepingulise eksperdi poolt koostatud äriprojekt elekt-roonse andmebaasi loomise majandusliku analüüsi kohta.


ELEKTRIMASINAD

Energeetikast on olnud ajakirjanduses viimasel ajal palju juttu, kuid energeetika ei ole ainult tuumajaamad, elektriautod, tuuleparkide dotatsioonid ja Ida-Viru-maa põlevkivikaevandused. Tähtis osa on energeetikas elektrimasinatel, sealhulgas elektrimootoritel. Nimelt kasutavad elektrimootorid ära umbkaudu 60 % toode-tavast elektrienergiast ning lõviosa elektrimootoritest moodustavad asünkroonmootorid. Nad on praktiliselt kõikjal meie ümber, alustades suurtest tehastest ja jõu-jaamadest, lõpetades mõne pisikese kodus kasutatava saumikseri või tolmuimejaga. Nagu kõigil seadmetel, on ka elektrimootoritel kalduvus aja jooksul vananeda ja rikki minna. Sellega seotud probleeme võib nii mõnigi kord ennetada mootorite diagnostika abil.

Kõik mootorid vananevad Tänapäeval maailmas enim levinud elektrimootori

tüübile pani 1888. aastal aluse kuulus teadlane Nikola Tesla, kelle leiutise esimene suurem tuleproov oli selle kasutuselevõtt Ameerika Ühendriikides asuvas Niagara Falls’i hüdroelektrijaamas. Uus seade tõestas enda kasu-likkust ning alustas võidukäiku kogu maailmas, mis kes-tab siiani ja jätkub kindlasti ka tulevikus. Aja möödudes tekkis aga paratamatu vajadus mootoreid parandada.

Mootorite eri komponentidele mõjuvad kõikvõimalikud jõud. Metalli vastupanuvõime igast küljest tõmbavatele, tõukavatele, hõõruvatele ja kuumutavatele jõududele tahes tahtmata ajapikku väheneb. Kodudes ja väike-tööstustes ei ole seadmete parandamine või uuendamine tavaliselt väga kulukaks probleemiks. Suurtes tehastes võib aga mootoririke tähendada tunde või päevi kestvaid tööseisakuid ning miljoneid eurosid kahju nii remondi,

Elektrimasinate diagnostika – lihtne viis suureks kokkuhoiuks

töötajate tegevusetuse kui ka tootmata kauba ja saamata jääva tulu arvelt. Sellise riski olemasolul kasutatakse tihti varumootoreid, mis seisavad reservis ja mida aeg-ajalt kontrollimiseks ka käivitatakse. Samas kasutatakse neid ainult põhimootorite rikete või hävimise korral. Põhi-mootori hävimine tähendab muidugi uue varumootori soetamise vajadust, mis aga ei pruugi olla sugugi odav lõbu. Just nende vägagi võimalike ja tehastele mitte eriti meeldivate majanduslike ohtude tõttu on viimastel aastakümnetel hakatud otsima võimalikke mootorite diagnostika meetodeid, mille kasutuselevõtt võimaldaks ennetada kalleid ja ebamugavaid mootoririkkeid.

Diagnostikast ja selle vajalikkusestElektrimootorite diagnostikaks võib lugeda väga erine-

vaid tegevusi. Näiteks mootori mitmete liikuvate ja liiku-matute osade haamriga koputamist, et kuulda, kas kuskile on tekkinud pragu või on mõni koostisosa hoopis lahti murdunud. Samamoodi võib diagnostikaks lugeda ka seda, kui mootorit on kutsutud kontrollima mõni mõõte-seadmetega varustatud elektrik. Kirjeldatud juhtudel on siiski üks väike, kuid äärmiselt oluline probleem. Selli-sel moel tehtavat diagnostikat saab kasutada ainult välja lülitatud ja mittepöörleva mootori korral, mis omakorda tähendab tööseisakut või varumootori käikulaskmist.

Väga suurt praktilist tähtsust omavaks tuleb seega lu-geda mootorite diagnostikat, mille puhul ei ole vajadust mootoreid seisata ega muul moel tööprotsessi häirida. Üldiselt tähendab see kontrollitava mootori mingi para-meetri väärtuse mõõtmist ja saadud andmete töötlemist. Parameetritena tuleks siin mõista näiteks elektrilist pinget, elektrivoolu tugevust või teatud komponentide elektrilist takistust. Mõõta saab ka tavainimesele aru-saadavamaid, kuid uurimise seisukohalt mitte just liht-samaid parameetreid nagu müra ja vibratsioon.

Kõiki neid erinevaid mõõdetuid parameetreid analüüsides on võimalik teha järeldusi mootori olukorra kohta. Silmas tuleb pidada ka diagnostikasüsteemi praktilise kasutamise võimalust. Ei ole ju abi säärasest süsteemist, mille puhul saab mõõtmisi ja analüüsi läbi viia ainult laboratoorsetes tingimustes. Seega on äärmiselt vajalik, et pärast mingi diagnostikameetodi töökindluse tõestamist töötatakse välja ka sellele meetodile tuginev mõõteseade või liides mõnele tarkvaraprogrammile. Seeläbi jõuaks teooria praktikasse ning oskusteave ülikoolist tavakasutajani.

Oluline on asjaolu, et väljatöötatava seadme abil on võimalik vajalik teave mootori seisukorra kohta lihtsa-malt kätte saada. Praegu veel on vaja vastavate eksper-tiiside tegemiseks inseneri tasemel teadmisi ja pädevust, väljatöötatava seadme abil saaks aga sellega hakkama ka minimaalse väljaõppega tehnik.

Defektse valu tõttu purunenud rootorivarras Allikas: T. Lindh, “On the condition monitoring of induction machines,” Doctoral dissertation, Lappeenranta University of Technology, Lappeenranta, Finland, 2003

27ELEKTRIALA 5/2011

ELEKTRIMASINAD

Uuringud lubavad lahendustTallinna Tehnikaülikooli elektro-

tehnika aluste ja elektrimasinate instituudis on käsil elektrimootorite diagnostika võimaluste uurimine. Põhiliseks suunaks on töötada välja võimalikult täpne ja usaldusväärne diagnostikasüsteem, mille kasuta-misel ei ole vaja muuta testitava seadme töötsüklit ning kõik tööprot-sessid saavad segamatult jätkuda ka seadmete korrasoleku kontrolli ajal. Sarnane diagnostika ideoloogia võe-ti mõnikümmend aastat tagasi kasu-tusele arvutustehnikas ning mõni aeg hiljem ka elektroonikas. Nüüd on jõudnud järg jõuseadmete kätte.

Praeguseks on laboris juba soo-ritatud kaks katseseeriat. Üks neist on teostatud töökorras mootoriga ja teine tõsise rikkega mootori korral. Eelkõige on uuritud mootoris pöörleva rootori häireid staatorivoolu sagedus-spektrist lähtuvalt. Senised analüüsid näitavad, et mootori seisukorra tuvastamine sellisel meetodil on vägagi võima-lik. Katsetustega tuleb jätkata, sest uurida on vaja paljusid erinevaid rikkeid, mitmeid rikke tõsisuse astmeid ja seda kõike mitmel erineval moel. Samuti on vajalik arendada uuritavat diagnostikameetodit viisil, mis võimaldaks po-tentsiaalse rikke tuvastamist enne selle esilekerkimist. Peale selle on väga suur tähtsus ka sellise diagnostika rakendamisel elektrigeneraatorite puhul. Käesoleval ajal tegeldakse järgmiste vajalike katsejadade kindlaks-

Toomas Vaimann ja Aleksander KilkTallinna Tehnikaülikool

elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut

Ülekoormuse tõttu purunenud rootorivardad. Allikas: R. Fišer and H. Lavric, “On-line detection and diagnostics of induction motor rotor faults using spectral analyses of stator current,” in Proceedings of the 5th International Symposium on Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering, Doctoral School of Energy and Geotechnology, January 14 – 19, Kuressaare, Estonia, 2008, pp. 7-11

määramisega ning uute katseseadmete ja stendide han-kimisega. Päevakorras on ka koostööpartnerite ja finant-seerimisvõimaluste otsimine.

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis saame loodetavasti lähitulevikus teatada oma töörühma edusammudest sel-les valdkonnas ning olla uue ja põhjaliku diagnostika-süsteemi väljatöötamisega abiks nii kodumaistele kui ka piiritagustele elektrimootorite tootjatele, aga samuti ka nende kasutajatele.

• Nimivool kuni 125 A• Kaitseaste IP44, avatud ukse korral IP20C• Pulbervärvitud halliks või tellija valitud värvitoon• Pind- või süvispaigaldusega siseruumidesse• Aparatuuri paigaldusvõimalus DIN-liistule võimontaažiplaadile.

Elektriarvesti alus(ed) on universaalne ja varustatud arvesti kinnitusdetailidega

Uus kilpide ümbristeseeria on sobilik madalpingeliste aparaadikoostete valmistamiseks

Elektrikilpide REJ tüüpi ümbrised

www.rer.ee

laius: 300, 445 või 550 mm kõrgus: 315, 390, 465, 540, 615, 690, 765 või 840 mmsügavus: 140 mm


UUDIS PILDIS

Schneider Electric korraldas juba seitsmendat korda Baltikumi Süsteemiintegraatorite Foorumi. Sel aastal toimus üritus 09.–10. juunil 2011 Vilniuses.

Traditsiooniliselt leiab foorum aset üks kord aastas ning sellest võtavad osa Schneider Electicu partneritest süsteemiintegraatorid.

2011. aasta foorumist võttis osa enam kui 40 osalejat kolmest Balti riigist – Eestist, Lätist ja Lee-dust. Seminari programm pakkus kahe päeva vältel erinevaid ettekandeid ja töötubasid, mis tutvustasid uusi tooteid ja lahendusi, sh järgmist: Plantstruxure kontseptsioon, UAG (Unity Application Generator), Altivar 32, juhtmevabad surunupud, elektrijaotus-komponentide integreerimine automaatikaprotsesside juhtimisel.

Loenguid täiendasid töötoad ning tehniliste lahen-duste väljapanek, mis pakkusid huvilistele uute või-malustega ka praktilisemalt tutvust teha. Tavapäraselt valiti ka parima projekti konkursi võitja. Igal aastal esitavad osalevad riigid konkursile Scheider Electricu toodetel põhinevad lahendused, mille hulgast vali-takse parim. 2011. aasta võitjaprojektiks osutus SIA

Partnerite poolt pakutav lahendus hõlmab innovatiivseid tehnilisi seadmeid koos energiahaldus- ja mobiilse parkimise teenustega. Ettevõtted osalevad ühispakkumisega elektriautode laadimistaristu üle-riigilise väljaarendamise riigihankel.

Schneider Electric, elektrienergia juhtimise asjatundja, ning EMT sõlmisid koostööleppe elektriautode laadimislahenduse väljaarendami-seks Eestis. Kahe oma valdkonna eksperdi vahel sõlmitud koostöölepe võimaldab hinnata integreeritud lahenduse edukust ning potentsiaali. Schneider Electric pakub innovatiivse lahenduse kiirlaadimisseadmete näol; lisaks energiahaldusteenuseid nii teenuse kasutajale kui ka taristu operaatorile. Koostööleppe teise osapoole EMT panus on oskusteave mobiilsete teenuste valdkonnas ning aastatepikkune klienditeenindus-kogemus (iseteenindus, klienditeenindus telefoni teel, arveldused, jne.) Schneider Electricu ja EMT ühendatud kompetentsid võimaldavad tarbija-le pakkuda unikaalse lahenduse elektriautode laadimiskulude haldamiseks ja teenuse eest tasumiseks.

Schneider Electricu arendatud taristulahendustega saab autoakusid turva-liselt laadida, optimeerides laadimiskoormust vastavalt sõiduki vajadustele ning võrgust saadavale energia hulgale. Sisseehitatud telekommunikat-sioonisüsteem võimaldab laadijal informeerida kasutajaid saadavusest, laadimisstaatusest ning saata sõiduki omanikule infot laadimisprotsessi lõppemise kohta. Leping võimaldab partneritel osaleda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud riigihankel, mille sisu on üleriigilise elektriautode kiirlaadimistaristu väljaarendamine lähiaastatel.

Süsteemiintegraator ite Foorum 2011

Schneider Electric ja EMT asuvad pakkuma elektriautode kiirlaadimislahendust

Voltcom Lätist. Äramärkimist leidsid ka Axis Industries (Leedu) ning SIA Baltic Automation lahendused.

Järgmine Süsteemi Integraatorite Foorum toimub 2012. aasta varasuvel ning korraldajad on alustanud juba ideede kogumist programmi, formaadi, väljapaneku arendamise osas, et muuta foorum osalejatele veel kasulikumaks ning praktilisemaks.

Harjumaal, Jõelähtme vallas, napilt paarkümmend kilomeetrit Peterburi maanteed mööda Tallinnast asub Tallinna Prügila. No kuulge, ütlete, et kes seda üldtuntud fakti ei tea! Aga võta näpust – Tallinna Prügila on kadunud....jäädavalt! Et seletada seda mustkunstitükki ja E-Service ASi osa selles, peame mõned aastad tagasi minema.

2009. a sügisel tutvustas Tallinna Prügila ASi juhatuse liige Allan Pohlak E-Service tehnilisele direktorile Krister Peetmaa-le kui Tallinna Prügila elektripaigaldise käidukorraldaja esinda-jale ideed rajada tänapäevane prügisorteerimise ja jäätmekütuse tehas. Idee tasuvuse ja elujõulisuse tõestuseks tuli esmalt ra-jada katseseade tulevase tehase tehnoloogilise skeemi alusel. E-Service ülesandeks oli projekteerida nii jõuelektripaigaldis kui tehnoloogiaseadmete automaatika lahendus väga lühikese aja jooksul, s.t, et koos tehnoloogiliste seadmete paigaldusega fi rma Rammel Group OÜ poolt valmis jooksvalt E-Service projekt ja kogu elektripaigaldis. 2010. a 16. veebruaril toimu-nud pidulikul avamisel lõikas lindi läbi keskkonnaminister Jaanus Tammkivi ja tootmisliini käivitamisel hoidsid veidi eemal hinge kinni need tublid E-Service töömehed, kes nn kahekümne viiendal tunnil montaažitööd lõpetasid. Aga kõik laabus suurepäraselt ja võis avada šampanjapudelid.

Paralleelselt katseseadme projektiga algasid varakult ette-valmistused juba täismahus prügilasse saabuva Tallinna ja Harjumaa prügi sorteerimistehase ehitamiseks. Eesti Energiast saadi tehnilised tingimused uue 10/0,4 kV alajaama rajamiseks. Rekordilise ajaga projekteeris ja ehitas E-Service alajaama val-mis. Selleks kulus ca 45 päeva!

E-Service AS aitas ära kaotada Tallinna Prügi laPeale esialgse sorteerimisliini edukat katsetamist otsusta-

ti ehitada uus kuni 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas käitlemist võimaldav prügisorteerimise ja jäätmekütuse tootmisliin.

Uue liini elektri- ja automaatikapaigaldise projekteerimine ja ehitus oli tõsiseks proovikiviks ka E-Service’le.

Ehitust alustati 2010. a talvel ja peale kolmekuulist pin-gelist ehitusperioodi algas 2011. a aprillist katsetootmine. 10. mail 2011 oli uue jäätmekütuse toomisliini pidulik ava-mine koos ettevõttele uue nime omistamisega. Lindi lõikasid läbi Tallinna aselinnapea A. Sarapuu ja Prantsuse vabariigi suursaadik. Samad mehed viskasid sümboolselt prügikasti AS Tallinna Prügila nime. Ettevõtte uueks nimeks sai Tal-linna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS. Tallinna Prügila AS kaob ajaloo prügikasti, Eestis on üks prügila vähem.

Tallinna linn omab ettevõttes 35 % osalust, jäätme-keskuse enamusosanik on Veolia Umweltser-vice Beteiligungsverwaltungs GmbH.

“Praeguseks on Tallinna Prügila välja kasvanud algsest jäätmete ladestaja rollist ning muutunud kaasaegse teh-noloogiaga teaduspõhiseks jäätmekäitlejaks,“ ütles uue tootmisliini avamisel Tallinna Jäätmete Taaskasutuskes-kuse juhatuse liige Allan Pohlak. „Ettevõtte uus ärinimi peegeldab paremini meie põhitegevust, mille eesmärgiks on suurendada jäätmete taaskasutust ning kütuse tootmist energia saamiseks.“

Uude jäätmekütuse tootmisliini investeeris ettevõte ligi 1,3 miljonit eurot. Kütuse saamiseks eraldatakse segaolme-jäätmetest kõigepealt mehhaaniliselt biolagunevad jäätmed ja metall. Metall suunatakse taaskasutusse, biolagunevad ained aga komposteeritakse või suunatakse biogaasi toot-misesse. Ülejäänud jäätmed peenestatakse puruks, mille tulemusena saadaksegi jäätmekütus (RDF – refuse-derived fuel), mis on energiaallikaks eelkõige tsemenditööstuses.

Eesti suurimasse Jäätmete Taaskasutuskeskusesse jõuab aastas käitlemiseks üle 1/3 kogu Eesti segaolmejäätmetest.

Krister PeetmaaE-Service AS tegevdirektor

Juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogia kontsern ABB Grupp sai oma ajaloo suurima, miljardi dollari suuruse tellimuse Hollandi-Saksamaa üle-kandeoperaatorilt TenneT Põhjamere tuuleparkide ühendamiseks Saksamaa maismaavõrguga. Tegemist on suurima elektriülekande tellimusega ABB ajaloos, mis tähen-dab maailma suurima avamere HVDC (kõrgepinge alalisvoolu) süsteemi rajamist võimsusega 900 MW ning energiakadudega alla ühe protsendi ühe konverterjaama kohta. 2015. aastaks valmiv ühendus koondnimetusega DolWin 2 hakkab pakkuma puhtast tuuleenergiast saadud elektrit rohkem kui 1,5 miljonile majapidamisele. ABB projekteerib, teostab inseneritööd, tarnib ja paigaldab avamereplatvormi, avamere ja maismaa konverterjaamad ning mere ja maa kaablisüsteemid. ABB uuenduslik ja keskkonnasõbralik HVDC Light elektrienergia ülekandesüsteem hakkab edastama 400 MW elektrienergiat Gode Wind II-st ja teistest tuuleparki-

dest avamere HVDC konverterjaama, mis edastab elektri maismaa HVDC jaama Dörpenis Saksamaa rannikul. Konverterjaamast suunatakse elektrienergia edasi Saksamaa elektrivõrku. Ülekandekaabel kulgeb 135 kilomeetri pikkuselt vee ja maismaa all.

ABB Grupp ühendab Põhjamere tuulepargid Saksamaa elektrivõrguga


ENERGEETIKA AJALUGU

Heldor Pitsnerelektriinsener Tallinna elektrijaam 4.

Enne uue katlamaja ehitamisele asumist tegid õli-vabrikandid ettepaneku viia elektrijaama katlad üle õliküttele. Ettepanekut arutati nii jaama juhtkonna kui volikogu poolt ja lükati üksmeelselt tagasi kui sobimatu. Jaama katlamaja projekti koostas arhitekt E. Habermann, majanduslikul teel tehtavaid ehitustöid juhtis arhitekt H. Johanson. Katlamaja uus osa ehitati vana katlamaja pikendusena, seinamaterjaliks paekivi.

Katelde valmistamiseks avaldasid soovi kolm firmat – Riigi Sadamatehased, AS Fr. Krull ja AS Ilmarine. Pärast vaidlusi said katelde valmistajaiks firmad Ilmarine ja Babcock&Wilcox. Kateldel oli auru üle-kuumendi, toitevee eelsoojendi ning õhu eelsoojendi. Tuhaosakesi kõrvaldas suitsugaasidest tsentrifugaal-tuhapüüdja, mis pidi garanteerima, et linna piires nad alla ei lange. Katelde töö kontrollimiseks oli katlamajas kontrollpult. Katelde brutokasutegur ulatus 83,61 %. Kütuse transpordisüsteemi rekonstrueeriti nii, et jaama töövõime oleks igas olukorras garanteeritud.

Uued katlad rakendati tööle 11. jaanuaril 1935. 5 MW turbiini sai nüüd normaalrõhul tööle panna. Koos katel-dega telliti AS Ilmarisest 75 m pikkune metallkorsten, suudme läbimõõt 2,75 m. Korsten võeti ehitajalt vastu 1934. aasta lõpul. Märkigem, et korstna ehitusel tarvi-

tati 110 t raudplaa-te, alusmüür oli üle 1000 t raske ja ulatus maasse 7 m, korstna tipp võis kõikuda kuni pool meetrit.

Jaamal oli nüüd vaba võimsust ja jaam oli huvita-tud veelgi suure-ma energiakoguse müügist. Selleks teeks oli vooluta-riifides soodustus-te rakendamine, voolu hinna alan-damine ja muidugi ka reklaam. Paari aastaga hakkas aga elektrijaama jõud jälle napiks jääma ja mõelda tuli uue jõumasina muretsemisele. Uus 10 MW masin paigaldatigi 1938. aasta algul. Jaama võimsus tõusis kõigi aegade suuri-maks – 19 MW.

10 MW võimsusega agregaat vajas täisvõimsusega töötamiseks 45 t auru tunnis, 5. ja 6. katel aga suutsid anda auru vaid 30 t tunnis. Vaja oli ka uut katelt. 1938. aasta aprillis telliski jaama juhatus uue katla, nagu eelmisedki kahe firma koostööna – katlaosa firmalt Babcock&Wilcox, koldeosa AS Ilmariselt. 1076,6 m2

suuruse küttepinnaga katlal olid külgseintes veel õli-põletid, mis lubasid 35 t aurule tippvõimsuse saamiseks juurde anda veel 10 t.

18. jaanuaril 1940 tehti kontrollkatse, mis näitas katla eeskujulikku tööd, kasuteguriks saadi 79,6%.

Elektrijaam hoidis normsagedust 50 Hz nii täpselt, et laialdaselt hakati kasutama sünkroonmootoriga ajanäi-tajaid. Kuigi jaama võimsus ulatus nüüd 19 MW, peeti vajalikuks koostada arengukava juba pikemaks ajaks.

Katlamaja uus, paekivist seintega juurdeehitis

AS Ilmarise ehitatav, 75 m kõrgu-sele jõudev metallkorsten

31ELEKTRIALA 5/2011

ENERGEETIKA AJALUGU

Kava nägi ette kolm etappi, mille täitmisel oleks jaa-ma koguvõimsuseks saanud 70 MW:

• esimene etapp 1943. aasta, 15 MW;• teine etapp 1947. aasta, 20 MW ja vastav katel

(katlad);• kolmas etapp 1951. aasta, 20 MW ja vastav katel

(katlad).Kava esitati linnavalitsusele 3. juulil 1940.Ümbruskonna elanike ja tööstusettevõtete meelepaha

kutsus esile tuhk, mis katlamajast merre täiteks veeti. Eriti pahaseks tegi tuhk mootorlaevade omanikud: “Eelolewal pühapäewal kawatsesid mootorlaewad “Kalewi” ja “Estonia” omanikud awada laewaliiklemise Kalaranna-Pirita wahel… Elektrijaama poolt mahapuis-tatud tuhalademe tõttu on kogu rand alatasa tuhatuisus.” (Vaba Maa 1934.05.05)

Võttis aega, enne kui leiti lihtne lahendus: “…pikenda-takse weewõtmise toru tuhalademeteni, kust kastetakse seda woolikute abil nagu tänawaidki.”

Elektrijaama 25. tööaasta juubelialbum lõpeb sõnadega: “Tallinna Linna Elektrijaam on 25 aasta jooksul arenenud suurimaks linna omavalitsuse ettevõtteks ja ühtlasi ka suurimaks elektrijaamaks Eestis. Arvestades elektrijaama senist arengut, mis on olnud eriti hoogne viimasel ajal, võib loota, et elektrijaama tegevus ka järgnevatel aastakümnetel sama edukalt jätkub ning tõhusalt suudab aidata kaasa Eesti üldisele jõumajanduse arengule.“ Siis aga ei osanud veel keegi karta sündmusi, mis leidsid aset paar aastat hiljem, lõigates läbi Eesti riigi arengutee. Algas okupatsioon.

Tänu elektrijaama olulisele laiendamisele viimastel iseseisvuse aastatel töötas jaam stabiilselt, võimsust oli küllaldaselt ja tehnilisi probleeme, mis nõudnuks kiiret lahendamist, näha polnud.

Direktor Aleksander Markson lahkus Saksamaale ja uueks direktoriks sai Jaan Kilter. Moskvas NSVL Elekt-rijaamade Rahvakomissariaadis õnnestus Jaan Kilteril saada koostöölepingu alusel Saksa firmalt MAN kaks 6 MW võimsusega turbogeneraatorit. Masinate paigal-damiseni aga ei jõutud. Alates 1. novembrist 1940 allu-tati elektrijaam Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Osakonna Jõu- ja Soojamajanduse valitsusele. Järgmise aasta 18. märtsist moodustati Jõu- ja Gaasivarustuse Valitsuse juurde Elekt-ri-, Gaasi- ja Vesivarustuse Trust.

Ja siis jõudis kätte aeg, mil uus võim pidi Eestist põgene-ma. Punavägi ja hävituspataljonlased püüdsid põgenedes kaasa haarata võimalikult rohkem vara ja hävitada seda, mida kaasa viia ei õnnestunud. Tallinna elektrijaamast viidi ära 5- ja 10-megavatised turbogeneraatorid ja hul-galiselt elektriseadmeid. 27. augustil lasti suur osa jaamast õhku. Sama saatus tabas Ellamaa elektrijaama, siingi lasti jaam osaliselt õhku. Suur osa Eestist oli vooluta.

Purustatud olid paljude vabrikute (Põhja Paberi ja Puupapi vabrik, Balti Puuvilla vabrik jpt) lokaalsed elektrijaamad. Mõnest säilinud väikesest ettevõtte elektrijaamast voolu saamiseks tuli saada luba Tallinna Komandandilt.

Jaama direktoriks sai varem jaama laboratooriumi ju-hatajana töötanud Enn Voot.

Loomulikult suunati kõik jõud elektrijaama ülesehita-misele ja ettevõtete elektrijaamade taastamisele. Üheks olulisemaks linna ettevõtteks oli filterveevärk. Siingi lasti õhku pumbamaja, terveks jäi aga basseinidega fil-terseade. Terveks jäi ka Tselluloosivabriku pumbamaja, mida kasutati nüüd ära filterveevärgi pumbamajaks ja millele elektrijaam Tselluloosivabriku osaliselt taastatud elektrijaamast kindlustas 60 kW ööpäevas.

Tallinnale tulid appi kaugemal olevad elektrijaamad. Esimesena tuli appi Sindi veejõujaam, mis aga kuiva suve tõttu suutis anda vaid 100 kW. Lootus Ellamaalt lähemal ajal voolu saada ei täitunud (jaam hakkas tööle alles 9. detsembril).

18. oktoobril andis ülemlinnapea A. Terras Linna Tea-tajale intervjuu, kus ta üsna julgelt lubas elektrijaama aasta lõpuks käima panna. Hoolimata sellest, et jaama taastamisele tuli appi pataljon Saksa sõjaväelasi, ei jõu-tud töödega selleks ajaks lõpule. Tallinna toodi Ulilast 5 MW võimsusega turbogeneraator, mis saadi tööle 13. jaanuaril, parandades oluliselt pealinna varustamist elektriga. Elanikkonnale lubati 10 kWh toa kohta kuus.

16. juunil 1942 anti elektrijaam üle pika nimega asutu-sele: Energieversorgung Ostland G.m.b.H. Generalbezirk Estland, jaam ise sai nimeks Elektrizitätswerk und –Versorgung Reval. Jaama nimest kadus nüüd sõna “lin-na” ega tulnud sinna enam kunagi tagasi.

Elektri tootmist häiris kütuse puudus – põlevkivi-tööstus oli purustatud, kütuseks sai olla ainult turvas ja puu. Jaama personal pidi pidevalt käima metsatööl, suvel ka turbarabas, kuni saadi jälle põlevkivi.

1943. aastal seati jaamas üles enne sõda tellitud 6 MW turbogeneraator, mis koosnes firma MAN turbiinist ja firma Siemens-Schuckert generaatorist. Voolu andis ag-regaat 1. oktoobrist 1943.

Saksa vägede lahkumisel maavägede poolt purustusi jaamale ei tekitatud, küll tulistati merelt mitukümmend mürsku, vigastades katlamaja ja kolme suuremat katelt, viga sai ka metallkorsten. Katlamaja süttinud katuse kustutasid jaama töötajad. Ka ei viidud seadmeid Saksamaale, sest sakslasest montöör Adam, kes pidi seadmete demonteeri-mist juhendama ja kontrollima, lõi kõige peale käega.

Hoolimata vigastustest, oli elektrijaam võimeline vähe-sel määral voolu andma. 1934. aastal ehitatud uue katla-maja osas olid kõik kolm katelt saanud vigastada, vana katlamaja osas olid vigastused väikesed. Enam-vähem töökorras oli ka masinamaja. Tööle pandi 6 MW võim-susega turbogeneraator nr 2 ning katlad 1 ja 2. Katelde töörõhk ja aurutoodang olid väiksemad kui turbiinile vajalikud ja seega suutis turbiin anda ainult 2,5 MW võimsust. 25. oktoobril pandi tööle 3. ja 4. katel, mille aurutoodang võimaldas tööle panna ka agregaadi nr 1, võimsusega 5 MW.

Jaama tööd takistas aga tohutu kütusepuudus – põlevki-vitööstuse ettevõtted olid vigastatud. Tallinnas moodus-tati erakorraline komisjon saabuva kütuse jaotamiseks et-tevõtteile, kus seda kõige enam vajati, sõltumata saabuva kütuse adressaadist. Jaama 1945. aasta aprillikuu tegevu-se aruandest nähtub, et jaamal oli kasutada I sordi põlev-kivi 456 t ja III sordi põlevkivi 2090 t. (järgneb)

ELEKTRIALA 5/201132

UUDISEID

Uudiseid Eestist

Uudiseid maailmast28. mail 2011 ilmus teade, et Waycrossi väikelinna

lähedal (Georgia, USA) on alustanud talitlust maailma suurim puidugraanuleid (pelleteid) tootev ettevõte. Selle aastatoodang saab olema 750 000 tonni biokütust, mida peaaegu täielikult hakatakse eksportima Euroopasse. [Frankfurter Allgemeine Zeitung 28.05.2011]

1. juunist 3. juunini 2011 toimus Tallinnas, Nordic Hotel Forumis seitsmes rahvusvaheline jõuelektroonika ja ühilduvuse alane konverents Compatibility and Power Electronics (CPE), mille peakorraldaja oli Tallinna Teh-nikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Konverentsil osales 100 teadlast 15 riigist ja esitati 78 ettekannet. [Mente et Manu 27.06.2011]

2. juunil 2011 toimus Tallinnas Monte Carlo elekt-riautode ralli avaetapp (34 minuti pikkune sõit Estonia teatri eest Rotermanni keskuse väljakule), millel osales 15 sõidukit. Eestis valmistatud sõidukit, Meelis Merilo ümberehitatud Pobedat juhtis Monaco vürst Albert. [Postimees 03.06.2011]

2. juunil 2011 pühitses elektrotehnikafirma OBO Bet-termann OÜ Sausti mõisas oma Saksamaal asuva ema-ettevõtte 100. asutamisaastapäeva. Lähemalt on firma ajaloost juttu Elektriala eelmises ja juubeli tähistamisest praeguses numbris.

15. juunil 2011 asetasid AS Eesti Energia ja Prant-susmaa energiatehnikafirma CNIM (Constructions Na-vales et Industrielles de la Méditérranée) nurgakivi Iru koostootmisjaama uuele, olme-, ehitus- ja tööstusjäät-meid põletavale energiaplokile, mille soojusvõimsus on 50 MW ja elektriline võimsus 17 MW. Plokk peaks val-

mima aastal 2013 ja läheb maksma ligikaudu 100 mln eurot. [Eesti Energia pressiteade 15.06.2011]

16. juunil 2011 kiitis AS Eesti Energia nõukogu heaks otsuse rajada Auverre, Eesti elektrijaama kõrvale uus keevkihtkateldel põhinev soojuselektrijaam võimsusega 2 × 300 MW. Põlevkivi kõrval hakatakse jaamas põle-tama ka puiduhaket; selle esimene järk peaks valmima aastal 2015. [Eesti Energia pressiteade 16.06.2011]

17. juunil 2011 avas Eesti Energia oma kodulehekül-jel energiasäästuveebi, milles antakse nõu elektri, kütte ja vee säästmiseks kodus. [Eesti Energia pressiteade 17.06.2011]

29. juunil 2011 pani Eesti Energia nurgakivi Painküla elektrienergia ja soojuse koostootmisjaamale Werol Te-haste juures. Jaama elektriline võimsus tuleb 4,3 MW, soojuslik võimsus 1,7 MW, see peaks valmima käesoleva aasta lõpuks ja läheb maksma 5 mln eurot. [ERR Uudi-sed 29.06.2011]

7. märtsist kuni 1. juulini võis Euroopa teedel kohata veoautot, mille lastiks oli firma Eaton keskpingesead-mete väljapanek.

Ajavahemikul 30. juuni kuni 1. juuli viibis liikuv näituseauto ka Eestis. Esimesel päeval oli peatuskohaks Tartu Jaotusvõrgu kontor ning teisel päeval Tallinna Jaotusvõrgu-esine parkla. Liikuva näituse mõte on tulla

klientidele lähemale, näidata kataloogipildi asemel reaalseid seadmeid ning tutvustada tootevalikut suuremale hulgale spetsialis-tidele.Näituseautos olid esindatud Eatoni kesk-pingeseadmete kõige värskemad tootearen-dused. Näha võis sisseehitatud kommerts-mõõtevõimalusega ringtoiteseadet Xiria ja täiesti uut primaarseadet Power Xpert FMX voolule kuni 2000 A. Eksponeeritud oli ka uuendatud primaarseade Power Xpert UX voolule kuni 4000 A ning selle seadme võim-suslüliti W-Vaci. Nimetatud võimsuslülitit pakutakse ka eraldi tootena retrofit-lahen-duste jaoks.Eatoni keskpingeseadmete eripäraks on see, et kõik pakutavad lahendused on ele-

gaasivabad. Lülitamine toimub vaakumkambris ning latistus on õhk- või komposiitisolatsiooniga. Näituse külastajad võisid oma silmaga veenduda, et elegaasiva-bad lahendused ei tähenda sugugi suuri ja kohmakaid seadmeid ega järeleandmisi tehnilistes näitajates. Kesk-pinget saab lülitada ka keskkonnasõbralikult – osooni-auku suurendamata.

Eaton i Roadshow Ees t i s

ELEKTRIALA 5/2011 33

UUDISEID

21. juunil 2011 avaldas Ookeani Seisundi Rahvusva-helise Programmi (International Programme on the State of the Ocean, IPSO) poolt Oxfordi Ülikooli juures moo-dustatud kõrgetasemeline töörühm (27 teadlasega kuuest riigist) uurimuskokkuvõtte, milles tehakse järeldus, et kliimamuutused (mille tagajärjeks on ookeani soojene-mine, hapendumine ja hapnikupuudus), väetisereostus ja liigkalastamine, võivad viia ookeani elustiku ulatuslikule väljasuremisele palju kiiremini kui seni on arvatud. Kui ei õnnestu rakendada vajalikke meetmeid süsinikdioksii-di emissiooni, liigkalastamise ja reostuse vastu, on suuri ohtlikke muutusi oodata juba praeguse inimpõlvkonna eluajal. [IPSO Solutions 21.06.2011]

21. juunil 2011 ilmus teade, et Siemens AG on välja töötanud päikesevalguse kontsentraatoritest, valguskaab-litest ja erivalgustitest koosneva süsteemi Sollektor, mis võimaldab juhtida päevavalgust hoonetesse kasuteguriga 50 % kuni 70 %. [energy 2.0week 21.06.2011]

30. juunil 2011 saavutas täisvõimsuse Bełchatówi pruunsöe-elektrijaama (Poola) uus kõrgtõhus energia-plokk võimsusega 858 MW ja kasuteguriga 42 %. Jaama võimsus on nüüd 5298 MW ja see on maailma võim-saim pruunsütt põletav elektrijaam. Teine samasugune energiaplokk peaks valmima aastal 2015. [Elektrownia Bełchatów, Aktualności 30.06.2011]

7. juulil 2011 otsustas Saksamaa Liidupäev (Bun-destag) häältega 366:266 (1 erapooletu) lubada ener-geetikaettevõtetel pumbata kütuste põletamisel tekkivat süsinikdioksiidi katseliselt (aastani 2017) maa alla. Sel-leks nähakse Põhja-Saksamaal ette kaks või kolm paika, millest igaüks võib vastu võtta kuni 3 Mt süsinikdioksiidi aastas. [Spiegel Online 08.07.2011]

7. juulil 2011 esitleti Haagis katsetamisel olevat Euroopa esimest igapäeva-elektriautot Opel Ampera – neljaistmelist esirattaveoga keskklassilimusiini, mille elektrimootori võimsus on 111 kW. Peale selle on autol bensiinimootor võimsusega 63 kW ja elektrigeneraa-tor võimsusega 54 kW. Liitiumioonaku mahutavusega 16 kWh ja pingega 360 V koosneb 288 elemendist, kaalub 198 kg ja tagab ilma juurdelaadimiseta sõidukauguse, ole-nevalt sõiduoludest, 40 km kuni 80 km; bensiinimootori ja generaatori juurdelülitamisel on sõidukaugus 500 km. Auto on tehniliselt identne USA elektriautoga Chevrolet Volt, tuleb müügile 2011. aasta neljandas kvartalis ja maksab 42 900 eurot. [Spiegel Online 08.07.2011]

8. juulil 2011 lülitas Baskimaa president Patxi Lopez San Sebastiani lähedal Mutriku asulas pidulikult võrku Hispaania esimese laineelektrijaama võimsusega 296 kW,mis peaks hakkama tootma 600 MWh elektrienergiat aastas. Jaam koosneb 16 kambrist, kus sissejuhitavate lainete toimel muutuv õhurõhk paneb käima õhuturbii-nid. [Energías Renovables 13.07.2011]

20. juulil 2011 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu Saksa-maa ettepanekul vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse, et kliimamuutused võivad olemasolevat ohtu maailma rahule ja julgeolekule oluliselt teravdada. [Frankfurter Allgemeine Zeitung 21.07.2011]

25. juulil 2011 võeti Surguti maagaasi-soojuselekt-rijaamas nr 2 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja

1. juunil 2011 teatas Brasiilia looduskaitseamet IBA-MA, et pärast seda kui Pará osariigi kohtunik Ronaldo Desterro oli mõnede looduskaitsenõuete mittetäidetuse tõttu keelanud Xingu jõele kavandatava Belo Monte hüdroelektrijaama (võimsusega 11 233 MW) ehituse alustamise (vt Elektriala nr 2/2011), on kõrgema astme kohus asja läbi vaadanud ja leidnud, et ehitustööde algu-ses ei peagi kõik nõuded korraga täidetud olema, mistõttu töid võib alustada. Jaam läheb maksma ligikaudu 8,5 mrd eurot. [Spiegel Online 01.06.2011]

3. juunil 2011 algas Helsingist Monte Carlo elektri-autode ralli, millel osales 12 autot. Eestist osales rallil sport-elektriautol Tesla Roadster meeskond Team Esto-nia, esimesel etapil juhtis autot Eesti Telekomi juht Valdo Kalm. [Postimees 03.06.2011]

6. juunil 2011 kinnitas Jaapani valitsus juba varem teadaolevat informatsiooni, et maavärinast ja hiidlainest raskesti kahjustatud tuumaelektrijaama Fukushima 1 keevvesireaktorites nr 1, 2 ja 3 on osa kütusevarrastest üles sulanud. Sulamine on aset leidnud tõenäoliselt esimesel nädalal pärast maavärinat, kuid metall on see-järel tardunud ja jäänud reaktoreisse. [Spiegel Online 07.06.2011]

6. juunil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse sülearvutitele Euroopa Liidu ökomärgise andmise öko-loogiliste kriteeriumide kohta. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 148, 07.06.2011]

6. juunil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse valgusallikatele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kohta. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 148, 07.06.2011]

8. juunil 2011 võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu vastu direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroo-nikaseadmeis, mis asendab seni kehtinud samanimelist direktiivi 2002/95/EÜ (27. jaanuarist 2003). Põhitähe-lepanu on direktiivis pööratud elavhõbedale, pliile ja kaadmiumile. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 174, 01.07.2011]

9. juunil 2011 toimus Helsingis kavasolevale raud-teeliinile Rail Baltica (Helsingi–Berliin) pühendatud konverents, millel esines ka Euroopa Komisjoni transpor-divolinik Siim Kallas. Tema sõnul maksaks selle esimene lõik Tallinn–Riia–Kaunas–Marijampolė (rööpmevahega 1435 mm) ligikaudu 3,7 mrd eurot. [Postimees Online 09.06.2011]

9. juunil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse personaalarvutitele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kohta. [Euroopa Liidu Teataja 54 (2011), L 151, 10.06.2011]

14. juunil 2011 ilmus teade, et Krimmi poolsaarel Saki linna lähedal on käitu võetud Ukraina esimese päi-keseelektrijaama Omao Solar esimene järk võimsusega 20 MW. Jaama ehitas Austria firma Activ Solar ja selles on 90 000 fotoelemendimoodulit, mis võtavad enda alla 40 ha suuruse maa-ala. Jaam peaks hakkama tootma 25 GWh elektrienergiat aastas ja vähendama seega sü-sinikdioksiidi aastast heitkogust 20 kt võrra. [Energías Renovables 14.06.2011]

ELEKTRIALA 5/201134

TÄHTPÄEVI

TähtpäeviInformatsiooni ettevõtete ja isikute tähtpäevade kohta saab Elektriala oma lugejailt.

225 |178626.9. Bologna Ülikooli anatoomiaprofessor Luigi Galva-

ni täheldab rõdu terasvõrele kinnitatud konnareite kokku-tõmbumist, kui ta neid oma lantsetiga puudutab, ja seletab seda loomse elektri olemasoluga. Samal päeval märkab Galvani abikaasa Lucia, et kui elektrostaatilisest generaa-torist võetakse sädet, tõmbuvad supi jaoks ettevalmistatud konnareied köögilaual kokku; seega avastas Lucia Galvani, kuigi ta seda üldse ise ei teadnud, elektrienergia juhtmevaba edastuse elektromagnetvälja kaudu

200 |181110.9. Stockholmi ülikooli keemiaprofessor Jöns Jacob

Berzelius esitab keemiliste elementide tähiste ja reaktsioo-nivalemite süsteemi, mis võetakse kasutusele rahvusvahe-lisena

175 |183615.09. Elektromagnetilise telegraafi leiutaja, Tallinnas

sündinud ja Peterburis tegutsev mitmekülgne teadlane, Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige Paul Lud-wig Schilling von Cannstatt saab ettepaneku müüa tema leiutatud telegraaf Suurbritannia valitsusele või mõnele inglise firmale. Schilling keeldub, sest tema telegraafi rakendamisest on väga huvitatud inseneriõpetust saanud Venemaa keiser Nikolai I

90 |192117.9. USA ajakiri Electrical World teatab, et General

Electric Co on edukalt katsetanud elektriedastust pingel kuni 1100 kV ja leiab selle olevat perspektiivse

25.9. Tallinnas, Haridusministeeriumi ruumides toimub 24. märtsil asutatud Eesti Inseneeride Ühingu peakoos-olek. Ühingu esimeheks valitakse mäeinsener Aleksander Kink

85 |19264.9. Elektriinsener Ain-Matt Pool, Tallinn26.9. Kuna Tartu linn on 20. märtsil 1926 omandanud

Ulila Elektri- ja Turbatööstuse kogu vara, sealhulgas Ulila elektrijaama, jäetakse linna alalisvoolu-elektrijaam seisma ja sinna seatakse üles pöörlev vahelduvvoolu-alalisvoolu-muundur (umformer), mille kaudu hakatakse toitma linna alalisvooluvõrku. Muundur talitleb 28. veebruarini1936, mil Tartu elektrivõrk viiakse täielikult üle vahelduvvoolule

80 |193117.9. USA heliplaadifirma RCA alustab esimesena kaua-

mängivate (kiirusega 33,33 r/min pöörlevate) heliplaatide masskasutuseks mõeldud tootmist. Esimesele plaadile sal-vestatakse Beethoveni 5. sümfoonia

18.9. Elektriinsener Illi-Ann Tammepuu, Tallinn25.9. Columbia Grammophone Company (Suurbritannia)

elektriinsener Alan Dower Blumlein kannab oma laboripäe-vikusse, et ta on leiutanud kahe mikrofoni ja kahe kõlari abil tekitatava stereoheli (binaural system). Patendiavalduse esitab ta 14. detsembril 1931 ja saab Suurbritannia patendi 14. juunil 1933

75 |19364.9. Elektriinsener, kultuuriajaloo doktor Vahur Mägi,

Tallinna Tehnikaülikool15.9. Tallinna Tehnikainstituudi (1. jaanuarist 1938 –

Tallinna Tehnikaülikooli) pidulik avamine. Uue kõrgkooli pühitseb sisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi, avakõne peab riigivanem Kons-tantin Päts, aktusekõne Tehnika ja kultuur rektor prof. Paul Kogerman. Vastu on võetud 397 üliõpilast

15.9. Eesti Rahvuslik Jõukomitee võtab täielikult üle senise Eesti Tehnikalise Järelevalve Seltsi asjaajamise ja dokumentatsiooni

Saksamaa energiakontserni E.ON AG juhatuse liikme Bernhard Reutensbergi osavõtul pidulikult vastu ener-giaplokid nr 7 ja 8 võimsusega à 400 MW. Tegemist on gaasiturbiin-auruturbiinagregaatidega, mille kasutegur on 56 %. Jaama laiendus läks maksma 32 mrd rubla (0,8 mrd eurot). Jaama koguvõimsus on nüüd 5600 MW ja see on maailma võimsaim maagaasi põletav soojus-elektrijaam. [EnergyLand Info 25.07.2011]

29. juulil 2011 ilmus teade, et tugevate magnet-väljade uurimislaboratooriumis Helmholtz-Zentrum (Dresden-Rossendorf, Saksamaa) on käitu võetud kahe koaksiaalse mähisega elektromagnet, mis võimaldab 10 millisekundiks luua magnetvälja, mille induktsioon on maailmarekordiliselt 91,4 T. Selleks juhitakse võimsast kondensaatorpatareist (24 kV, kuni 50 MJ) alul läbi vä-lise vaskmähise 100 ms kestusega vooluimpulss 23 kA ja seejärel läbi sisemise ülijuhtiva mähise 10 ms kestusega

impulss 40 kA. Senine maailmarekord (National High Magnetic Field Laboratory, Los Alamos, USA) oli 89 T. [Frankfurter Allgemeine Zeitung 29.07.2011]

2. augustil 2011 avaldas Euroopa Tuuleenergia Assot-siatsioon (European Wind Energy Association, EWEA) üksikasjalise (98-leheküljelise) ülevaate Pure Power, milles prognoositakse Euroopa Liidu tuuleelektrijaamade elektrienergiatoodangu kasvu aastaks 2020 võrreldes aas-taga 2010 ligi kolmekordseks – väärtuselt 182 TWh (5,3 %elektrienergia kogutoodangust) väärtuseni 581 TWh (15,7 % elektrienergia kogutoodangust). Aastal 2030 nähakse ette toodang 1154 TWh (28 % elektrienergia kogutoodangust). Eesti kohta eeldatakse 2020. aastaks 3,4-kordset kasvu (11 % elektrienergia kogutoodangust). Kõige suuremaks kujuneb tuule-elektrienergia osatähtsus aastal 2020 eeldatavasti Taanis (38 %). [EWEA news 02.08.2011]

ELEKTRIALA 5/2011 35

TÄHTPÄEVI

21.9. Ellamaa elektrijaama ja turbatööstust külastab koos viie ministriga ja paljude teiste kõrgete riigiametnikega rii-givanem Konstantin Päts, kes oma kõnes muu hulgas ütleb, et Eesti peab kattuma elektri-jõujaamade võrguga

70 |19415.9. Maailma esimese (firma Brown, Boveri & Cie., BBC)

gaasiturbiinveduri proovisõit liinil Basel–Romanshorn5.9. Saksa sõjaväe Einsatzkommando konfiskeerib Tal-

linna Tehnikaülikooli plaatinast jm väärismetallidest labo-ratooriumitarvikud

8.9. Trust Eesti NSV Elekter allutatakse Eesti Omavalitsu-se Majanduse ja Transpordi Direktooriumile ja nimetatakse ümber Elektritrustiks “Eesti Elekter”

12.9. Tallinna linnapea Artur Terrase käskkirjaga nimeta-takse Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks geodeesiaprofessor Robert Johannes Livländer

25.9. Elektriinsener Jüri Loorens, OÜ Elektrikontrolli-keskus

30.9. Tallinna Tehnikaülikool nimetatakse Eesti Omava-litsuse Tallinna Tehnikaülikooliks

30.9. Tehnikakandidaat Rein Irs, Tallinn

65 |19461.9. Ülo Vainura, AS Saue Elekter juhatuse esimees4.9. Dotsent Viktor Leppikson, Tallinna Tehnikaülikool

60 |19513.9. USA televisioonistuudio CBS saadab eetrisse maa-

ilma esimese seebiooperi (soap opera) hüüdnime saanud saatesarja Search for Tomorrow esimese episoodi

4.9. Esimene transkontinentaalne (raadiorelee-) televi-siooniülekanne – USA presidendi Harry Trumani läkitus San Francisco rahukonverentsile, millel arutatakse Jaapaniga sõlmitavat rahulepingut

5.9. Ahtme–Tallinna õhuliinil (pingega 110 kV) alustab talitlust Eesti Energia esimene kõrgsagedus-kaugsidekanal (Järve alajaam – Kohtla-Järve elektrijaam)

7.9. Tiit Ilumäe, Plastor TÜ juhatuse esimees14.9. Elektriinsener Andres Jõe, SLO Eesti AS

55 |19561.9. Alustab tegevust Tallinna Tehnikaülikooli (selleaeg-

se nimetusega Tallinna Polütehnilise Instituudi) tööstuse elektrifitseerimise kateeder, praegune TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Kateedri esimeseks juhatajaks määratakse dotsent Aleksander Voldek

4.9. Arvutikontsern IBM esitleb maailma esimest magnetketasmäluga arvutit IBM 305 RAMAC (RAMAC = Random Access Method of Accounting and Control). Arvutis on 50 ketast läbimõõduga 24 tolli, mis pöörlevad kiirusega 6000 r/min ja võivad kokku salvestada 5 mln 7-bitist tähte. Arvuti kaalub 1 t, võtab enda alla pindala 9 m × 15 m ja maksab 160 000 dollarit. Andmed sises-tatakse perfokaartidega. Aastani 1961 toodetakse enam kui 1000 sellist arvutit

25.9. Alustab talitlust esimene läbi Atlandi ookeani pai-galdatud kahest kaablist koosnev 36-kanaliline telefonikaa-belliin TAT-1 Sidney Mains (USA) – Oban (Suurbritannia)

50 |19611.9. Tallinna Tehnikaülikoolis avatakse tööstuselekt-

roonika eriala6.9. Kalev Salvet, Loo Elektriehitus OÜ juhatuse liige9.9. USAs võetakse ametlikult vastu maailma esimene

tuumajõuallikaga pealvee-sõjalaev – ristleja Long Beach, mis oli vette lastud 14.7.1959 ja mis 5.7.1961 oli alusta-nud sõitusid oma tuumaseadmete jõul. Laeva jõuseadmete võimsus on 59 MW, veeväljasurve 17 350 t, ristlemistee-kond kuni 225 000 km, meeskond 1160 inimest. Laev on kasutuses kuni 1.5.1995

26.9. Salaspilsis (Riia lähedal) alustab talitlust Baltimaa-de esimene uurimisotstarbeline tuumareaktor

30.9. Veskimetsa–Keila 110 kV liini ja Keila 110/35/6 kV alajaama pingestamine

45 |196630.9. Urta-Bulaki gaasileiukoha (Usbekistanis) kolm

aastat kestnud puurtornitulekahju (mille gaasileek ulatub 70 m kõrgusele) kustutatakse 1,5 km sügavuse maa-aluse tuumaplahvatuse abil

30 |19813.9. Berliini raadionäituse ajal alustab talitlust maailma

esimene mitme helikanaliga televisioonisüsteem4.9. Avatakse pidulikult elektrifitseeritud raudteelõik

Vasalemma–Riisipere ja elektriraudteeliiklus Tallinn–Rii-sipere

22.9. Prantsuse superkiirrongi TGV (Train à grande vitesse, 260 km/h) liikluse pidulik avamine Pariis–Lyoni raudtee esimesel lõigul (Lyon – Saint Florentin). Vedurit juhib president François Mitterrand

20 |199112.9. Eesti Standardiseerimis- ja Metroloogiakeskuse

asemele luuakse Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Stan-dardiamet (1. aprillist 2000 Eesti Standardikeskus)

10 |20013.9. USA arvutikontsern Hewlett-Packard teatab ühine-

misest konkureeriva firmaga Compaq21.9. Messil WindtechHusum – Markets of Tomorrow

asutavad neli Eestis tuuleenergiaga tegelevat ettevõtet (Tuuleenergia OÜ, Tuulepargid AS, SeeBA Energiesyste-me GmbH, Estwind Verwaltungsgesellschaft mbH) Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni. Assotsiatsiooni juhiks valitakse Presidendi Kantselei välisosakonna nõunik Jaan Tepp

5 |20061.9. Esimese riigina läheb Luksemburg täielikult üle

digitaaltelevisioonile7.9. USA televisioonijaam CBS lõpetab järje-ajaviitenäi-

dendi (maailma esimese ning pikima seda tüüpi saatesarja, mida aastal 1951 hakati nimetama seebioopereiks) Guiding Lights. Sari algas näitleja ja kirjaniku Irna Phillipsi (1901–1973) järjekuuldemänguna raadiojaamas NBC 25.1.1937 ja võeti televisioonis üle 30.6.1952. Üldse toimus ligi 70 aasta jooksul 15 000 saadet

ELEKTRIALA 5/201136

SUMMARYElektriala 13 (2011), Nr. 5 (in Estonian)

SUMMARY

Jaanus ArukaevuThe energy sector needs 6000 new workers! (p. 5)A fresh study of the energy sector’s labour demand has shown that

over 6000 workers will fi nd work in energy-related companies in Estonia in the next ten years, which is 30% of the total number em-ployed in the sector in 2010. Half of employees with higher education will reach pension age. The present educational system is unable to satisfy the arising need for new labour without changes being made. The number of students who discontinue their studies is too great. Too few people employed in companies supplement their knowledge at institutions of higher education. The quality of higher education is weakened by the separation of practical and theoretical knowledge. In a word, the conclusion is that the study does not offer fi nal solutions, but permits us to analyse paths to reach them.

Kristi MikiverCompletion of the fi rst study of Estonian labour in the energy

sector (pp. 8–9)The study of the long-term labour needs of companies in the Esto-

nian energy sector commissioned by the Estonian Electrical Industry Association and commenced a year ago has now been completed. The main topics examined in the study were the structure of employ-ment in the Estonian energy sector and a forecast for the year 2020, companies’ labour expectations, assessments of the present situation of education in the area of energy and changes in the sector’s com-mercial environment, and also their estimated infl uence on labour. The objective was to map the educational and age structure of people employed in companies in the energy sector by branches of the sector, and to predict on that basis the additional need for labour over the next 10 years. The article describes the methodology of the study and sce-narios used in the predictions. The most important conclusion is that the sector will need more than 6000 workers in the next ten years.

Raivo TeemetsThe Central and Eastern European partner universities’ CU-

CEE cooperation network – opportunities for study abroad and collaboration (pp. 10–11)

The author was the representative of Tallinn University of Technol-ogy at the annual meeting of coordinators from partner universities held at Zielona Góra University in Polan from 4 to 8 June 2011. This is a new and distinctive form of cooperation between universities of Central and Eastern Europe that offers excellent opportunities to (under)graduate students, doctoral students and teaching staff from participating universities. The article offers a brief overview of the rise of this form of cooperation and the past and present activities of coordinators. Professor Juhan Laugis has long coordinated coopera-tion on behalf of Tallinn University of Technology, and the project has been actively supported by professors Tõnu Lehtla and Endel Risthein and senior researcher Dmitri Vinnikov.

Endel RistheinLED, leed or leet? (p. 12)In Estonian, the word valgusdiood [light-emitting diode] is not

very long, and there does not appear to be any great need to shorten it, but as in other languages, the abbreviation LED has been adopted in Estonian. The author offers the word leed, because almost all Es-tonians actually use it in speech anyway. Due to its brevity, it is also well suited to compound words. Leet is also conceivable.

Anto Raukas and Peep SiitamThe Estonian energy sector in the midst of dramatic changes

(pp. 14–15)In the coming decade, the existing machine stock in the Estonian

electrical power sector will need to be replaced, and this will have to be done in a global energy market that is becoming increasingly volatile and unpredictable. Trading in the Estonian energy market, which will soon be opened to competition, mainly takes place on the basis of fl uctuating costs incurred for conversion, and investment costs are not included in the market price. Thus the construction of power stations independent of the method of conversion is not possible only in free market conditions. Despite this complicated situation, there is most likely no alternative to the existing consen-sus political position to ensure the long-term existence of domestic electricity production capacity, at least not at the peak volume of

consumption in the local market. Considering the long-term and extensive infl uence on the entire economy of the investment deci-sions that are made, it is important that all decisions made be based on the expectations of all parties in the energy market (consumers, producers, regulators), and that as broad a range of expert knowl-edge as possible be involved in decision-making.

Vahur MägiConsumers are changing the technical face of the world (pp. 16–17)The International Committee for the History of Technology (ICO-

HTEC) held its 38th conference at the University of Glasgow in Scotland from the 2nd to the 7th of August 2011. It was attended by 150 participants representing 19 countries. The conference was very active, and a total of 11 sessions were held, with each of them con-taining up to fi ve working groups. Over fi ve days, 119 presentations were made and discussed. The author further describes Glasgow, where the conference took place, and offers an overview of the pres-entations. The author, who possesses a thorough knowledge of the history of technology, then continues the analysis of the system of technical education and its modernisation. In Britain, for instance, several dozen universities now offer courses in the exact sciences and technical subjects.

Rait KuhlbergThe main objectives of the implementation of the IEC 61439

standard (p. 18)This standard replaces the IEC 60439 standard, which had been in

use for more than thirty-fi ve years and established the grounds for the specifi cation and testing of low voltage systems. Various understand-ings were used in the interpretation of the standard, supplementary clauses were added, and all of this made it possible to interpret the standard as the reader wished. For instance, the standard lacked a uni-versally comprehensible defi nition for ‘type tested’ and ‘partially type tested’. In terms of structure, the new IEC resembles its predecessor, and the author offers a concordance between the different parts of the new and old standards in table form in the article.

The 100th anniversary celebrations of OBO Bettermann at Sausti Manor (p. 23)

On the 2nd of June the 100th anniversary celebrations of OBO Bet-termann took place at Sausti Manor near Tallinn. Since the Estonian subsidiary of OBO Bettermann was established in Estonia more than a decade ago and the high-quality German products of OBO Better-mann have been used in Estonia for nearly twenty years, many visitors employed in the energy sector and commercial partners of OBO were in attendance. An OBO time line was set up by the manor’s footpath, offering a photographic presentation of the history of OBO from 1911 to the present. Tarmo Riit, Director of the Baltic subsidiaries of OBO Bettermann and Ardo Heinaru, the head of the company’s Estonian marketing area, greeted visitors and received congratulations on the company’s behalf near the manor’s main entrance. Speeches and ar-tistic performances celebrating the anniversary were also made.

Toomas Vaimann and Aleksander KilkDiagnostics for electrical machines – a simple means to achieve

great savings (pp. 26–27)The authors fi nd that there has been much talk of energy in general

in the media recently, but the electrical machines are of great impor-tance in the energy sector, because electrical motors use ca 60 % of electrical energy produced, and the majority of them are asynchronous motors, and their areas of use range from large factories to homes. The article describes diagnostic methods that do not require motors to be shut off and do not disturb the working process in any other manner, i.e. they measure some parameter (voltage, amperage, the electrical resistance of certain components) of the motor under inspection or the noise and vibration produced while the motor is running, and the processing of the obtained data.

Heldor PitsnerTallinn Power Plant (4) (pp. 30–31)The new boilers were put into operation on 11 January 1935. Al-

though the plant’s capacity was not up to 19 MW, it was considered necessary to prepare a new development plan, with a fi nal capacity of 70 MW. Everything changed, however, when the interim Soviet government took with it 5 and 10 MW turbo generators and extensive electrical devices, and on the 27th of August much of the power plant was blown up. In 1943 a 6 MW turbo generator ordered before the war was installed at the plant. The aggregate began to generate electric-ity from the 1st of October 1943. After the war the power plant was nevertheless able to provide some electricity. A turbo generator with a capacity of 6 MW was put into operation.

РЕЗЮМЕElektriala 13 (2011), Nr. 5 (по-эстонски)

РЕЗЮМЕ

ELEKTRIALA 2011. aastalAastatellimusi võtavad vastu kõik sidejaoskonnad ja ajakirja talitus (Laki 13, 12915 Tallinn, telefon 679 7971 või 679 7974, faks 679 7973, e-post [email protected]). Aastatellimuse hind on 15,34 eurot, millele lisandub käibemaks ( 9 %).

Talituse juhataja Rein Jauk

ELEKTRIALA järgmine number ilmub 2011. aasta 7. oktoobril

Artiklite vastuvõtt lõpeb 19. septembril, reklaamkuulutuste

ja -kirjutiste vastuvõtt 26. septembril

Яанус АрукаевуЭнергетический сектор ждет 6 000 работников! (стр. 5)Недавнее исследование потребности рабочей силы в энергетике

выявило, что на предприятиях энергетики Эстонии в ближайшие 10 лет найдут работу более 6000 работников, что составляет 30 % по сравнению с занятыми в 2010 году. Пенсионного возраста до-стигнет половина работников с высшим образованием. Нынешняя система образования без внесения в нее изменений неспособна обеспечить возникающую потребность в рабочей силе. Велико число прерывающих учебу. Слишком малое число работающих совершенствуются в высшей школе. Качество высшего образо-вания ослабляет раздельность практических и теоретических знаний. Краткий вывод – исследование не дает окончательных решений, но позволяет анализировать пути к ним.

Kристи МикиверЗавершилось первое исследование рынка рабочей силы в

энергетике Эстонии (стр. 8–9)Завершилось первое исследование долгосрочной потребности

в рабочей силе предприятий энергетического сектора Эстонии, начатое год назад по заказу Эстонского Союза Электро-промыш-ленности. Главными темами были структура занятости в энерге-тическом секторе и прогноз на 2020 год, ожидания предприятий относительной рабочей силы, оценка энергетического образова-ния и изменений в предпринимательской среде, а также их вли-яние на рабочую силу. Задачей было описать образовательную и возрастную структуру работников энергетических предприятий и спрогнозировать дополнительную потребность в рабочей силе на последующие 10 лет. В статье описывается методика иссле-дования и сценарии прогнозов. Важнейший вывод – в течение следующих 10 лет сектору понадобится свыше 6000 работников Райво ТеэметсКооперация университетов Центральной и Восточной Ев-

ропы CUCEE – возможности для учебы заграницей и сотруд-ничества (стр. 10–11)

Aвтор 4–8 июня в качестве представителя Таллиннского Тех-нического Университета находился в Польше в Университете Zielona Góra на очередном ежегодном собрании координаторов университетов-партнеров. Это новая своеобразная форма сотруд-ничества между университетами Центральной и Восточной Евро-пы, которая предлагает хорошие возможности студентам, докто-рантам и преподавателям участвующих университетов. В статье дается краткий обзор возникновения такой формы сотрудничества и деятельности координаторов. Со стороны Таллиннского Тех-нического Университета в качестве координатора долгое время работал профессор Юхан Лаугис, проект активно поддерживают профессора Тыну Лехтла и Эндель Ристхейн, старший научный сотрудник Дмитрий Винников.Эндель РистхейнLED, leed или leet? (стр. 12)В эстонском языке нет слова valgusdiood (светодиод), по при-

меру других явыков применяется сокращение LED. Но иноязыч-ные сокращения, а особенно их склонение ни одному языку чести не делает. Aвтор предлагает слово leed, потому что в действи-тельности почти все так и говорят. Кроме того, вследствие своей краткости оно хорошо подходит для сложных слов. Возможно применение также leet.

Aнто Раукас и Пеэп СиитамЭнергохозяйство Эстонии на семи ветрах (стр. 14–15)В следующем десятилетии имеющуюся инфраструктуру элект-

роэнергетики Эстонии предстоит в большей части заменить и это в условиях роста изменчивости и непрогнозируемости глобальных энергорынков. Учитывая долговременность и большое влияние инвестиционных решений на экономику в целом, существенно, чтобы любое решение исходило из интересов всех сторон учас-тников энергорынка (потребители, производители, регуляторы) и к принятию решений привлекались возможно более широкие экспертные сведения.

Вахур МягиПотребители меняют техническую картину мира (стр.

16–17)Свою очередную 38-ю конференцию Международный коми-

тет по истории техники (ICOHTEC) провел 2–7 августа в Уни-верситете Глазго в Шотландии. 150 участников представляли 19 государств со всего мира. работа была напряженной, всего провели 11 сессий, в каждой из которых было до пяти рабочих групп. За пять дней заслушали и обсудили 119 докладов. Далее автор описывает место проведения - Глазго и приводит обзор докладов. Также на фоне хорошего знания истории техники продолжает анализ системы технического образования и ее совершенстования. Например, в Великобритании несколько десятков высших школ предлагают курсы точных и техничес-ких наук. Автора интересует также история электрификации сельского хозяйства в Дании.Райт КухлбергОсновные цели внедрения серии стандартов IEC 61439

(стр. 18)Эта серия стандартов замещает используемый более 35 лет

стандарт IEC 60439, который устанавливал основы специфи-цирования и испытаний низковольных систем. Были возможны различные толкования стандарта, использовались различные оговорки и все это позволяло толковать стандарт по своему ус-мотрению. По структуре новый IEC схож с предшествующим, соответсвие старых и новых разделов стандарта автор приводит в статье в виде таблицы.

100-летие OBO Bettermann отмечалось в мыйзе Саусти (стр. 23)

2. июня недалеко от Таллинна в помещении мыйзы Саусти торжественно отмечался 100-летний юбилей OBO Bettermann. Поскольку дочернее предприятие OBO Bettermann основано в Эстонии уже более 10 лет назад, а качественные изделия OBO Bettermann Германии используются уже почти 20 лет, среди поздравляющих было очень много гостей, связанных с энергетикой. Рядом с дорожкой мыйзы разместиласть „Палтка всемени OBO“, где фотографии знакомили с историей OBO, на-чиная с 1911 года и до наших дней. У входа в мыйзу встречали гостей и принимали поздравления руководитель Балтийских предприятий OBO Bettermann Тармо Рийт и менеджер Эстон-ского региона Ардо Хейнару.

Tooмас Вайманн и Александер КилькДиагностика электрических машин – простой способ для

большой экономии (стр. 26–27)В прессе в последнее время много упоминалось об энергети-

ке. Большую часть в энергетике занимают электрические маши-ны, использующие около 60 % производимой электроэнергии, причем большая часть из них асинхронные двигатели. Поэтому надо подходить к экономии также с точки зрения диагностики двигателей. В статье описывается диагностика, при которой не требуется остановка двигателя, т.е. какой-либо параметр (напряжение, ток и пр.) или шум и вибрация измеряются в процессе работы и полученные данные обрабатываются. Хельдор ПитснерТаллиннская электростанция (4) (стр. 30–31)До начала строительства новой котельной фабриканты пред-

ложили перевести котлы электростанции на масляное топливо. Новые котлы заработали 11 января 1935 г. Несмотря на то, что мощность станции уже доходила до 19 MW, было реше-но составить новый план развития и довести мощность до 70 MW. Но все изменилось, новая власть, убегая из Эстонии, прихватила с собой 5 и 10 MW турбогенераторы и большое количество оборудования, 27 августа большую часть станции взорвали. В1943 году на станции установили заказанный до войны 6 MW турбогенератор, который стал давать ток с 1 октября 1943 г. После войны станция была способна все-таки в небольшом количестве давать ток. 25 октября заработали котлы, производство пара которых позволила запустить еще агрегат мощностью 5 MW. Но работе станции препятствовала крайняя нехватка топлива.

Madal– ja keskpinge seademete valik laost ja tellimisele. Seadmed on klientide poolt aktsepteeritud.

18 aastat turul! Esindused Tallinnas, Jõhvis ja Tartus. Vaata www.pistrik.ee või kirjuta [email protected]

Madal- ja keskpingeseadmete valik laost ja tellimisel. Seadmed on klientide poolt aktsepteeritud.

TA LG E RE L E K T R O T E H N I K A

www.talger.eeUTU POWEL

www.utu.ee

www.jakoteks.ee

www.abb.ee

ABB AS – Rohelise Energia tarbija

www.exxi.eetel 673 [email protected]

SÄRTS OÜwww.sarts.ee

www.ohutusekspert.ee

Lai valik, kiired tarnedRakvere - Tallinn - Tartu w

ww.ve.ee

www.koma.ee

www.empower.ee

www.ensto.ee

MEIE KOOSTÖÖPARTNERIDMEIE KOOSTÖÖPARTNERID

��

��

www.alppilux.fiee

Baltics

Positiivne energia+++

Elektroskandia on efektiivseim ja usaldusväärseim elektrotehniliste- ja ventilatsioonitoodete hulgimüügifirma Eestis. Toodete ja teenuste kõrge kvaliteet, keskkonnavastutus, -säästlikkus ning täielik pühendumine klientide huvidele on teinud Elektroskandiast turuliidri. Toodete ja teenuste pidev arendamine garanteerib klientide rahulolu ka tulevikus.

www.elektroskandia.ee

www.rekacables.com

REKA kaabel sobib kõigile ja kõikjaleTee õige otsus - vali REKA kaabel.

REKA kaablite valikus on vajalikud kaablid tööstuse, ehituse ja elektrivõrkude jaoks.REKA kaablite usaldusväärne kvaliteet on tuntav igas olukorras ning iga kaabli algusest lõpuni.

AXMK alumiinium-jõukaabelKaabli sooned on lõõmutatud alates 25 mm2 ristlõikest.

Paigaldus madalatel temperatuuridel kuni -20 º

Välisisolatsioon on ilmastikukindel must PVC

Tulekindlusklass F2, sobib hästi ehitiste ühenduskaabliks

AXMK 5x16 S on vastus 5-juhtmelise süsteemi teostamiseks 1 Kv piires.

Hoiame kontakti ja ühendusi!

kV

Documents

ajakiri Elektriala 2011, nr 5, september