MEREMESS1 . – 3 . M Ä R T S 2 0 1 3 E E S T I N Ä I T U S T E M E S S I K E S K U S E S

UUS

UUS DISAIN

575

R EEGL E ID MUR DES , LUUES T R ENDE

BOATNET OÜ jaanus@boatnet.eeRegati pst. 1 11911 Tallinnwww.boatnet.ee

PAKKUMINE: HANSE 325 (2011) Tallinnas

hind: 78 000 EUR(normaalhind 101 300 EUR)

Pakkumine kehtib kuni 15. märts 2013

325 uus345 385 415 445 495 uus575 630e

4

Meremess oodatuim

TEKST ja PILDID: TAAVI XXXXXX

Mere- ja vaba aja mess on jõudnud teisme-

liseikka: kolmeteistkümnendat korda kogu-

nevad valdkonna parimad tegijad, et vahe-

tada kogemusi ja tutvustada uusi tooteid.

Kuidas on Meremess läbi aastate muutunud ja arenenud? Meremessi idee autor ning eestvedaja Sulev Paakspuu

korraldas esimesed meremessid vabas õhus, Pirita TOP sadamas. Kuna ilmataat üritust mitu aastat järjest alt ve-das, kolis mess katuse alla. Esmalt Lasnamäe spordihalli, kus jõuti lõplikult üksteisemõistmiseni: järgmised ning ai-na suuremad messid toimusid juba sihtotstarbelises Eesti Näituste messikeskuses. Ürituse eesmärgiks on ühe katuse alla sõbralikku õhkkonda kokku tuua kõik praegused ja tu-levased väikelaevnikud, paate, kaatreid, jahte ja merevarus-tust müüvad ja väikelaevadega seotud teenuseid pakkuvad ettevõtted ning ka merendusega kokku puutuvad riigiasu-tused. Meremessi üks eesmärke on ka paadimeeste, purjeta-jate ning riigiametnike omavahelise suhtluse parandamine.

Kuidas mõjutas masu valdkonda, kuidas asjalood praegu? Väikelaevandus on üks suurimaid masu ohvreid, sest

kui rahalisi vahendeid napib, jäävad hobitegevused esi-mesena paremaid aegu ootama. Väikelaevasid osteti ma-su aastatel tervelt kolm korda vähem kui buumi ajal. Het-kel on olukord stabiliseerunud ning on rahulikus tempos

sündmus merehuviliseleMeremessi tutvustab projektijuht Kristo Herzmann

5

Fotod Kristo Herzmann

Messi temaatika:erinevate veesõidukite ja mototehnika jae- ja hulgimüük, hooldus ja remont

merevarustus

mootorid ja lisaseadmed

mereelektroonika

väikelaevaehitus

navigatsioonivahendid

mereohutus- ja päästevahendid

väikesadamad

sadama-, paadi- ja ujumissillad

paadi- ja jetihaagised

meremärgid ja –kaardid

veemotosport ja –varustus

jahtide ja paatide rent

veespordiklubid

mereturism

kalapüügi- ja matkavarustus

meresõidualane regulatsioon

väikelaevnike koolitus, purjeta-mise kursused

mudellaevandus

erialakirjandus ja –ajakirjandus

!nants- ja kindlustustooted

vaba aja veetmise vahendid ja võimalused

ekstreemsport, sur!varustus

sukeldumisklubid

paadilaat

aktiivne puhkus, elamusturism

teel paremuse poole. Piltlikult võib väita, et meri on eest-lastele taas avatud.

Kui palju on tänavusel messil väljas veesõidukeid ja millel on põhirõhk?

Paate, kaatreid ja jahte on messil väljas veidi üle 100, nei-le lisanduvad veel jetid, kajakid, kanuud ning muud veesõi-duvahendid. Paadi valik ei ole kerge ülesanne, arvestada tuleb väga paljude aspektidega: merekategooria, pardale lubatavate inimeste arv, lubatud mootori võimsus on vast paar kõige tähtsamat kriteeriumit värvi, disaini, koostek-valiteedi ja paljude muude aspektide hulgas. Meremessil on külastajatel võimalus järjest tutvuda ning võrrelda nii Eesti kui välismaa toodangut ning valida endale just see õige, kulutamata selleks meeletult aega paadipoodide va-het sõitmisega.

Kes on messi tüüpiline külastaja, mida nad messilt otsivad? 0HUHPHVV�RQ�YlJDJL�VSHWVLLÀOLVH�VXXQLWOXVHJD��ULWXV��PLO-

OH�N�ODVWDMDG�RQ������RVDOHYDWH�ÀUPDGH�VLKWJUXSS��)LUPD-de esindajatel on kergem paate ja kaatreid rahulikus õhk-konnas kliendile tutvustada ning kliendil on mitmete alus-te seast kergem välja valida just see ainuõige väikelaev.

Palju oli mullu messil osalejaid? Palju tänavu tulemas? Mullu 104, tänavu 111. Külastajaid oli mullu 6800. Mes-

sile ootame kõiki noori, uusi ja vanu merendushuvilisi tut-YXPD�(HVWL�YlLNHODHYDQGXVH�SURSDJHHULMDWHJD��ÀUPDGH�MD�riigiasutustega, kes oma tegevusega, laialdaste tugiteenus-te, teenuste- ja tootevalikuga panustavad Eesti merendus-kultuuri arengule.

Hetki Meremessilt 2012.

Lisainfo ja tellimine:info@boatart.eu+372 55 14 299

Cumulus 164 jagab kingitusiKõik tarvilik Sinu ja Su uue sõbra jaoks

www.cumulus164.comEsita tellimus hiljemalt 31. mail 2013

Standard - 505€ väärtusesAdventure - 720€ väärtusesFisherman - 770€ väärtuses

Family - 1035€ väärtusesTutvu kampaaniatingimustega:

3

Plugs and Moulds

MEREMESSVäljaandja: OÜ Meediapilt

Koduleht: www.meediapilt.ee

Toimetuse e-post:

toimetus@meediapilt.ee,

telefon +372 5221972

Reklaamiosakonna e-post:

reklaam@meediapilt.ee,

telefon +372 530 27094

Kujundusosakonna e-post:

kujundus@meediapilt.ee

Ajakirja toimetaja:

Kadri Tamm

Trükk: AS Kroonpress

Toimetusel on õigus kaastöid

lühendada ja toimetada.

Ajakirjas avaldatud artiklid ja

fotod on autoriõigusega kaits-

tud, levitamiseks vajalik OÜ

Meediapilt nõusolek. Kaebuste

korral ajakirja sisu osas võib

pöörduda Pressinõukogusse

(meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Sisu:Meremess 2013lk 4 – 5

Messi programm lk 6 – 7

Matkapurjetamise võludlk 8 – 9

Portree: Jaanus Tammelk 10 – 13

Punase mere veealune elu14 – 15

Kaatrid kevadeks kordalk 16 - 17

Kasulikud app´id meremehelelk 18

6

Osalejate nimekiri

MEREMESSeriväljaanneeriväljaanne

MESSIL „MOTOEXOTIKA” 2013 JAGAME MESSI JA VALDKONDA TUTVUSTAVAT ERIVÄLJAANNET

HOIAME SIND PILDIL

Ajakiri „Paat“www.ajakiripaat.ee

Alter Marinewww.marine.ee

Alunautwww.alunaut.ee

Autoekspertwww.autoekspert.ee

Baltic Ribwww.balticrib.eu

Balti Merekaatridwww.paadid.ee

Bell-Marinewww.bellmarine.ee

BloKart Balticwww.blokart.ee

Blue Super Segwaywww.supersegway.com

BMG Diesel Centerwww.dieselcenter.ee

BoatArtwww.boatart.eu

BRP Keskuswww.brpkeskus.ee

Coffee Angelswww.coffeeangels.eu

EastPolewww.eastpole.ee

Easy-Living Musicwww.easylivingmusic.ee

Eckerö Linewww.eckeroline.ee

Eesti Ajalooliste Laevade Seltswww.eals.ee

Eesti Katamaraanide Liitwww.estcat.ee

EMHIwww.emhi.ee

Fjordstarwww.paadirent.ee

Gaarligwww.gaarlig.ee

Haiwww.hai.ee

Hondakeskus Catweeswww.catwees.ee

HV Mereturismwww.merekoolitus.ee

Impellerwww.impeller.ee

Intermont+372 55 99 1887

Jahtas.lvwww.jahtas.lv

Jakari Marinewww.jakari.ee

JMK Marinewww.jmkmarine.ee

Kapten Peipuswww.kaptenpeipus.ee

Kasse Paadidwww.kasse.ee

Keskkonnainspektsioonwww.kki.ee

Kodubasseinwww.kodubassein.ee

Kominsur Kindlustusmaaklerwww.kominsur.ee

MacGregor 26www.macgregor26.ee

Marineworldwww.marineworld.ee

MarinTechwww.marintech.ee

Matkasuviladwww.matkasuvilad.ee

Maxmarine +372 55 18 664

Merili Marinewww.anytec.ee

Minicat Marinewww.minicat.ee

Paadisilladwww.paadisillad.ee

Pentaxwww.pentax.ee

Pepekalawww.pepekala.eu

Politsei- ja Piirivalveametwww.politsei.ee

Premium Boatswww.premiumboats.ee

Purjelauakoolwww.surf.ee

Päästeametwww.rescue.ee

Rannarahva Muuseumwww.rannarahvamuuseum.ee

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, www.riks.ee

Sailing.eewww.sailing.ee

Scania Eestiwww.scania.ee

Selts „Eesti Vetelpääste“www.evps.ee

Shipwherwww.shipwher.ee

Skippwww.skipp.ee

SoeAutowww.soeauto.ee

Solotent (Bush)www.solotent.ee

Sportland (Helly Hansen)www.sportland.ee

STA Estoniawww.staestonia.eu

Surfhousewww.surfhouse.ee

Svertpaatwww.svertpaat.ee

Tallinna Sadamwww.ts.ee

Tallinna Veemotoklubiwww.veemoto.ee

Tallinn Bay Boatingwww.tbboating.com

Tekno-Marinewww.tekno-marine.ee

Tekstuur (Paadiosad)www.paadiosad.ee

Top Marinewww.topmarine.ee

Tormitehnikawww.tormitehnika.ee

Universal Stonewww.universaalkivi.ee

Veega Marinewww.veega.ee

Veespordi Varustuswww.veesport.ee

Veeteede Ametwww.vta.ee

Vestradewww.vestrade.fi

Viitanetwww.viitanet.ee

Viking LSE Estoniawww.viking-life.com

Waterworld Expeditionwww.waterworld.ee

Yachts Servicewww.yachts-service.ee

Yamaha keskuswww.yamahakeskus.ee

Ettevõtete tootevalikuga tasub tutvuda ka internetis

w w w . m e e d i a p i l t . e e

7

B-halltuletõrje veevõtukohtveevõtukohtkanalisatsioon

C-hall

D-hall

jõupesa põrandasvesi ja kanalisatsioontuletõrje veevõtukoht

0

4

8

12

16

20

24

28

32

36

40

44

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

8

Puhkus purjede allTekst: Merike Reede, Sailing.ee

Mis teeb matkamise jahiga eriliseks?Jaht on nagu suvila. Olemas on kõik

mugavused alatest kööginurgast kuni privaatse päevitustekini välja. Aga sel-le asemel, et niita muru, saab tuulejõul täpselt sinna seilata, kuhu süda kutsub.

Minnes merele, jäävad argimu-red kaldale ja võib alata parim puh-kus purjede all. Matkapurjetamise võ-lu on valikutes – kui tahan, avastan sihtkohta veel mõned päevad ja kui ei meeldi, sikutan purjed üles ja suun-dun uusi elamusi ja maid otsima. Ja loomulikult rahuliku kulgemise võlu: eemaldu mõneks ajaks tänapäeva kii-rest elutempost ja lihtsalt naudi enda mõtteid, sõprade seltskonda, perekon-na lähedust.

Matkapurjetamine Eestis ja Eesti ümber

Eestit kui mereriiki ei tasu alahin-nata, Eesti rannajoon on 3794 km pikk ja meie vetes leidub üle 1500 saare ja laiu. Eestis kui purjetamisrii-gi populaarsus kasvab: tänu sellele on uusi sadamaid juurde tekkimas ja una-russe jäätud sihtkohad ärkavad ellu.

Eesti vetes on juba praegu pärle, mida saab purjetades avastada. Näi-teks saab merdmööda külas käia Käs-mus Viru Folgil või Muhumaal Juu Jääbil. Kes soovib ööelu nautida, võ-tab kursi Pärnule. Erakordset elamust pakuvad alati Kihnu ja Ruhnu.

Imemaitsvad söögilõhnad tervita-vad juba Haapsalu sadama sissesõi-du faarvaatril. Rahu ja vaikust leiab Hiiumaalt. Linnamelu pakub loomu-likult Tallinn. Ja matkata saab ka jõ-gedel ja järvedel.

Seilates Eesti vetest välja mitme-kordistuvad valikuvõimalused veelgi – Soome saarestik, Saimaa järvistu, Pe-terburi, Ahvenamaa, Gotland.

Matkapurjetamine on kui elustiil, mis sobib ideaalselt puhkuse veet-

miseks, reisi- ja seikluskire rahuldamiseks, loodusega harmoonias

olemiseks ja kvaliteetaja sisustamiseks.

Korralik plaan loob kindlustundeKomponendid paika:

Vaba aeg Mida rohkem aega, seda kvaliteetsemalt saab tuult taga ajada.Alus Soovitatavalt purjedega. Kas omad ise jahti, leiad sõbra, kes parda-le kutsub või rendid sobiva aluse. Tee lihtsalt sobiv valik.Meeskond Kas pakid kaasa parimad sõbrad või perekonna, on juba puh-talt soovide küsimus, aga vähemalt üks purjetamiskogemuse ja paberitega kapten peaks küll pardal leiduma. Siin on taas erinevad võimalusi, kas tunned end ise juba piisavalt kindlalt jahi roo-lis, leiad sõpruskonnast abistava käe või rendid jahi koos kapteniga.

Marsruut Tee sobiv valik vastavalt va-badele meretundidele (vt. tabelit).Hind Siin on levinud ekslik arusaam, et purjetamine on väga kallis. Luksusja-hid maksavad palju, ent purjetamine rendijahtidel või kaasomanduses jahti-dega ei ole kulukam kui mäesuusata-mine, surfamine või tennis. Jahi ostmi-ne ei ole suurem väljaminek suvila soe-tamisest.

Võimalikud marsruudid Vanasadama Jahisadamast

Paar tundi - võib eemalduda linna-

kärast Tallinna lahele ja imetleda Tal-

linna siluetti.

1 päev – seila Naissaarele (puhtad lii-

varannad ja sekka vanad suurtükipa-

tareid. Põnev ja kontrastne).

2 päeva – kurss Prangli saarele (kirju

ajalugu ja maagaasi leiukoht).

3 päeva – kiika üle Soome lahe (iga

nurga taga asub uus põnev sadam).

7 päeva – Väinameri, Soome saares-

tik, Peterburi.

Fotod: Daniil Harik

9

Puhkus purjede all

Selle kupongigaSportlandi kauplustesHelly Hanseni uus kollektsioon

-20% kehtib kuni 31.03.2013 soodustusele ei laiene teised soodustused kehtib ühele ostule

Selle kupongigaSportlandi kauplustesHelly Hanseni uus kollektsioon

-20%

10

Purjetamine on Jaanus Tamme hobi, töö ja elustiil, seda juba poisipõlvest saati.

Tekst: Liivi Tamm

Pildid: Jaanus Tamme

Ihu ja hingega merel

Noblessneri sadamas on tal-

viselt vaikne. Sajad purjekad

ja jahid ootavad talvekorte-

ris soojade ilmade saabumist.

Sadama ideemootoriks on

Jaanus Tamme, kes lükkab

veesõidukite talvekodu ukse

lahti ja näitab aluseid, mille-

de seas on selliseid, mis ehk

messihalli ustest sisse ei ma-

hukski.

Jaanus Tamme

Purjetamine on Jaanus Tamme hobi, töö ja elustiil, seda juba poisipõlvest saati.

Viieaastasena läks poiss isa soovil purjetamistrenni. Te-gelikult võeti sinna seitsmeaastaseid, aga vennaga koos oli hea minna. Purjetamine sisustas ka koolieas iga vaba mi-nuti. „Oli kool ja oli purjetamine. Trenn andis mulle pal-ju nii füüsiliselt kui vaimselt, lõi omamoodi vundamendi. Merel lihtsalt tuleb hakkama saada,” lausub Jaanus Tamme.

Ülikooli tahtis mees hoopis disaini tudeerima minna: koos viis aastat väldanud ettevalmistuskursustega veetis Jaanus Tamme ERKIs kümme aastat. „Õppisin arhitek-tuuri ja purjetasin ikka ka, aga hobina, mitte võite otsides.”

Kooli kõrvalt tuli töötada, teenitud raha lubas purjetada ja reisida. Esimeste arvutite tulles õppis mees kohe selgeks disaineri töö ja sündis reklaamiagentuur Tank, mis esiot-sa toimis väikese agentuurina ja sisemiselt omamoodi klu-bilaadse seltskonnana. „Ühel hetkel sai minu jaoks see aeg siiski otsa. Maailm oligi kui 17-tolline ekraan ja nii hom-mikust õhtuni. Reklaaminduses peab kuskilt ammutama ideid ja mina leidsin neid purjetades. Tahtsin näha maail-

ma, reisimine on see, mis annab mulle jõudu.” Mees, kes hariduselt arhitekt, tegelnud marketingiga ja olnud kogu elu purjetaja, leidis väljakutse Noblessneri sadama arenda-mises: „Võistlustega seonduvalt on kogemusi erinevatest sadamatest roppu moodi palju. Noblessneris on nii linna-ehitust, arendust kui place-marketingi…”

Tuleviku Noblessner: tegevusi 24 tundi ööpäevasNelja aasta eest asutas Jaanus Tamme ettevõtte nimega

Sailinvest ja rentis BLRTlt maa ja akvatooriumi, et arenda-da sadamakvartalit. Alustada tuli nullist. Esimesed kolm aastat tegutses Tamme koos perega: laps käis purjetamist-rennis, naine tegeles logistikaga, äi aitas paate välja tõsta, ise tuli arendusega tegeleda. „See nõudis meeletult energiat ja entusiasmi, aga näha on, et asjad on käima läinud,” teab ta.

Koos sadamaga sai loodud ka purjetamiskool. Lapsed tegid algust kümne Optimistiga, aastaga oli klubis juba mi-tukümmend inimest, kolme aastaga tuli koolist juba olüm-piapurjetajaid: „Purjetamiskooli tahame arendada, tekki-nud on palju uusi jahiklasse ja võimalusi. Purjetamine ei

12

küsi vanust, mulle meeldib, et see on hästi puhas ala, siin dopinguga kaugele ei jõua,” teab Tamme.

Uute partnerite tulekJaanusel on visioon. Noblessneri sadamast peaks saa-

ma koht, kuhu koondada tegevusi inimestele vanuses 1 – 100 aastat ja neid tegevusi peab olema 24 tunniks öö-päevas. „Loodan siia saada akvatooriumi, mille kõrval toimiks ka jahtklubi,” unistab mees „Koht on hea. Ühelt poolt kesklinna lähedal, teisalt pisut omaette ja seda tun-net on sadamal vaja. Kogu kvartali arenduse juures on eesmärgiks siia elu tuua.” Aluste talvehoiu pool toimib täna edukalt, angaarid on jahte täis, eesmärgiks on järg-misest suvest ka sadam jahte täis saada.

Noblessneri sadama kasvades liitus mullu tiimiga ka Finesta: „Ühel hetkel sai selgeks, et nii suurt masinavär-ki ei suuda üksi hallata ja liitus partner, kus kaks Soome omanikku, Heikki Mäki ja Samuli Hepola.”

Soolopurjetamine: maailma mudel Praktiliselt pool aastast veedab Jaanus

Tamme Prantsusmaal või Hispaanias. Me-he eesmärgiks on teha ära ümber maail-ma purjetamise non-stop võistlus.

Soolopurjetajal tuleb mere väljakut-setega ise hakkama saada, nii ka Jaa-nus Tammel: „Mulle see keskkond sobib. Maailm on merel olles väi-ke, sest paat pole väga suur ja tean, kuidas kõik toimib, kuigi kõik liigub, ka silmapiir. See on kui mudel, milles igapäevaselt elan. Lasen lihtsalt kõigel liikuda, ka mõtetel ja teemadel, ja sellega seoses genereerin ideid.”

Tamme tunnistab, et vahel tahaks olla parem kodus, rääkida sõpradega või töötada arvuti taga. Aga elu keer-leb purjetamise ümber. “Ma väga tänan kõiki inimesi, kes on olnud mulle toeks seoses solopurjetamisega ja eri-

ti oma pere, Liisi, Miat ja Ellenit,” rõhutab ta. Talle on öeldud ka seda, et purjetamine on pelgalt egotripp. „Sel-leks oleks lihtsamaid võimalusi kui üksinda merel olla. Siin ongi peidus vastuolu – kui midagi meeldib, siis ini-mesed usuvad, et see peab väga hea ja lihtne asi olema.”

Ropeye pehmed tekiaasadRopeye on Jaanus Tamme ideena sündinud toode, mis

asendab tekil metallaasad pehmete tugeva-te aasadega. Tamme on õigusega uhke:

„Olen tekitanud uue asja. See, et turg on kõikjal, on midagi muud kui arvu-ti 17-tolline maailm. Ropeye puhul tu-li arvesse võtta arhitektuurset mõtle-mist, disaini, brändingut, marketin-

gi, purjetamist, tootearendust, tehnili-si teadmisi.” Ühtäkki tuli tellimusi Fili-

piinidelt, Uus-Meremaalt, Kanadast ku-ni Soomeni välja. Toode nõuab harjumist, ent

tagasiside on olnud hea ja see on andnud tegijaile jõu-du: „Kui kasvab, siis kasvab. See on nagu purjetamis-kooliga, kus ühest lapsest saab sada ja sajast kakssada. Asi peab olema õige eesmärgiga tehtud. Raha tuleb, ra-ha kulub, ma pole hamster, kes seda põske koguks. Elu on selleks, et seda kasutada ja kui mu tootest on kasu, on mul hea meel.”

Merel lasen kõigel lii-kuda, ka mõtetel, ja sellega seoses gene-reerin ideid.

Mereriik Eesti. Staatust luues ja hoidesStaatust tuleb hoida. Paraku on

Jaanus Tamme hinnangul Eesti

kui mereriigi staatus nii mõnes-

ki kohas kõikuma lubatud: süm-

boolsena laguneb Olümpia Pur-

jespordikeskus, Pirita jõgi kasvab

Kalevi jahtklubi ees täis, kruiisi-

laevad muudavad sadamas parki-

mise keeruliseks.

80ndatel valmisid olümpiaga seon-duvalt näiteks Pirita tee ja Olümpia hotell, pärast seda pole merega seon-duvalt midagi sellist enam toimunud.

Meri sööb rannaala Jaanus Tamme on mures ranniku

lähedal kiiresti sõitvate kruiisilae-vade lainete pärast. “On oht, et kui kruiisilaevade kiirusralli jätkub, ei ole varsti enam põhjust rääkida pro-menaadi ehitamisest. Vaadates, mi-da kruiisilaevade lained teevad ran-naalaga, on põhjust muretseda, vars-

ti pole mereäärset ala enam võimalik kasutada. Ega ka 80ndatel ehitatud Pirita muulid igavesti kesta, mõist-likum oleks praegu hoida ja kaitsta, pärast läheb korda tegemiseks palju rohkem raha,” räägib ta. “Mõtlema peab kaugemale kui enda eluiga. Ka-lasadamas sööb meri iga aastaga ära pool meetrit rannaala. Soomes-Root-sis võetakse laevade kiirus maha, siin on mõttekoht meilegi.”

Noblessneri sadam ürituste ootelNoblessneri sadama arendamisel

võiks tulevikus tähtis koht olla purje-tamise suurüritustel: siin on 6 meet-ri sügavune sadam, mis asub kesk-linnas, olemas on vajalik infrastruk-tuur ja eeldus korraldada korralikke merenduse sündmuseid. „Esimene kriteerium, et siia tuldaks, on siiski turvalisus,” võtab Jaanus Tamme ju-tu kokku.

BOATWORLD

BoatWorld OÜ | Miiduranna tee 46, 74015 Viimsi vald Tel 5615 2954 | info@boatworld.ee www.boatworld.ee|

MIIDURANNA SADAMASMÜÜK, HOOLDUS, REMONT

Soolopurjetajal tuleb mere väljakutsetega ise hakkama saada.

14

Eestist pea 10 korda suurema pind-alaga merel on põnev veealust maail-ma avastada nii algajal kui juba koge-nud sukeldujal. Kuna lennuühendused piirkonnaga on hästi kättesaadavad, satutakse sinna sageli. „Nii mõnigi kord ühendatakse sukeldumisretk ka teiste tegemistega, käiakse surfamas või looduses matkamas,“ nendib Tago.

Lisaks Punase mere veealusele maa-ilmale soovitab Tago reisisihtidena kaaluda ka sukeldumispaigana vähem-tuntud Põhjamere piirkonda, Euroo-past näiteks Austriat, kus on huvita-vad mägijärved, aga ka Baikali järve Venemaal ja kindlasti Aasiat, Galapa-gost ja Austraaliat. Eestis, eriti Tal-linna ümbruse inimestele, on üheks populaarsemaks sukeldumispaigaks muutunud Rummu karjäär, põnevaid sukeldumiskohti pakub ka Saaremaa.

Punane meri on Eesti sukeldu-

missõbrale kõige lähem ja ligi-

pääsetavam värviline veealune

elamus. „Sealne mereelustik on

erakordselt mitmekesine, on to-

hutult palju ilusat loodust, vee-

loomi, koralle,“ räägib Maremark

sukeldumisklubi instruktor Tago

Moldau. Samuti ei puudu lae-

vavrakid, mis muudavad Punase

mere sukeldujatele huvitavaks.

Fotod: Aire Eder

Tekst: Kadri Tamm

Punane meri- maiuspala sukeldujale

15

16

Tekst Jaanus Lember,

ADDINOL Lube Oil OÜ

Neljataktilise mootori õli on soo-vitav vahetada vähe-malt kord aastas.

Kaatrid kevadeks korda

Enne hooaja algust tuleb kont-

rollida veesõidukite mootori olu-

korda, korra aastas tuleb ette

võtta ka õlivahetus.

Paadimootoris kasutatava õli tüüp sõl-tub mootorist: kahetaktiliste mootori-te puhul on kütus segatud õliga. Nen-de võimsus on suurem kui neljatakti-liste mootorite puhul, aga sama kuba-tuuri juures on suurem ka kütusekulu.

Kahetaktiliste mootorite juures võiks kasutada loodussõbralikke bio-lagunevad õlisid: heitgaasidega satu-vad õli põlemisjäägid paratamatult läbi mootorijala vette ja biolagunevate õli-de kasutamisega välditakse vee reosta-mist. Kahetaktilise mootori õli on ta-valiselt ka värvitud, et paaki kütust va-lades oleks selge, kas õli on juba kütu-se sisse segatud: puhta bensiiniga sõit-mine lõpeb mootori purunemisega.

Vanemat tüüpi mootorite puhul li-satakse õli kindlas vahekorras bensii-ni hulka, uute puhul on õli eraldi paa-gis, kust seda vahetult enne mootoris-se jõudmist automaatselt doseeritakse.

Neljataktiliste paadimootorite õli on parem vahetada sügisel

Hooaja ära sõitnud ja vanaks läi-nud õli tasub välja vahetada juba sü-gisel, enne, kui paat talvekorterisse pannakse. Siis ei saa jääkained laagri-tele ega mootori sisemusele liiga teha. Õli on mugav välja lasta, kui mootor on soe, kevadel on seisnud ja hangu-nud õli välja voolamine raskendatud ja vana õli setted kipuvad mootoris-se sisse jääma.

Tavapärase hoolduse ajal mootorit kuival maal käivitada ei ole soovitav: vajadusel tuleks teha “kunstjahutus” (näiteks spetsiaalse klambri ja vooli-kuveega), et veepumpa ja muid osasid mitte kahjustada.

Õlivahetuse käigus vahetatakse ka ÀOWHU��.RQNUHHWQH�WHKQLND�V}OWXE�VLLQ�PRRWRULWRRWMDVW��P}QHO�NlLE�ÀOWUL�YD-hetus lihtsalt, mõnel on vaja ka külje-paneel maha kruvida. Loomulikult on lihtsaim lasta see töö teha professio-naalsel hooldajal, ent see tähendab pa-ratamatult suuremat rahalist väljami-

nekut: paati transportida on keeruline ja esindaja tuleb enamasti kutsuda ko-ju või paadi hoiustuskohta.

Neljataktilise mootori õli on soo-vitav vahetada vähemalt kord aastas.

Hoolduses tuleks tähelepanu pöörata ka reduktorile

Oluline on silmas pidada ka mooto-rijalas asuvat reduktorit, mis vindivõlli ringi ajab. Paadi reduktoris on soovita-tav vähemalt kord aastas transmissioo-niõli kontrollida ja vajadusel vahetada.

Vanemate kaatrite puhul juhtub, et tihendi vahelt pääseb reduktoriõli hulka vett, tekitades õliga segunedes valkja piimja vedeliku ehk emulsiooni. Niisugune emulsioon ei õlita redukto-rit piisavalt hästi.

Seistes kipuvad vesi ja õli ka kihis-tuma ning see põhjustab korrosiooni. Lõppkokkuvõttes võib reduktor üld-se töötamast lakata ning selle remont või vahetus on kulukas.

Enne mereleminekut kontrolli paadimootori seisukorda. Foto: Jaanus Lember.

Eestis on tavakspaigaldada moodulbassein pinnasesse osaliselt või nii sügavale, kui võimalik

10 000-1

5 000

kom

plek

ti h

ind

+ k

m

www.kodubassein.ee

Paadimootorite varuosad

Lisaseadmed veesõidukitele

PAATIDE VARUOSADE MÜÜK

info@paadiosad.eeTEKSTUUR OÜ

Herne 6, 1035 Tallinntel: 646 2586/ 502 6591

WWW.PAADIOSAD.EE

Kaater talvehoius niiskust ei salli Veesõiduki talvekorteris tuleb

tähelepanu pöörata niiskuse tasemele: see ruum peab olema kuiv. Kui paati hoitakse tavalises au-

togaraa!is, kuhu autoratastega kantakse pidevalt soolasegust lund, mõjub niiskus halvasti nii paadi mootorile kui sisustusde-tailidele. Rõskes kinnises ruumis ei saa

niiskus välja kuivada ja on üsna tavapärane, et kannatavad elektrikontaktid, mis oksüdee-ruvad: kevadel võib selguda, et paadi ja mootori elektrisüsteem tõrgub korrektselt töötamast. Mereniiskus vabas õhus nii rän-galt ei mõju.

18

appMarine Traf!cReaalajas maailma meredel liiklevate aluste info, eeldu-seks on alusel aktiveeritud AIS. Hea vaadata, mis alus merel vastu tuleb, kust tuleb ja kuhu läheb. Sobib: Android, iPhone, iPad.tasuline

NavionicsMaailma enimmüüdud navi-gatsioonirakendus nutitelefo-nidele. Terve maailma merede ja siseveekogude vektorkaar-did. Suurepärane reisi pla-neerimiseks, teekonna maha märkimiseks ja hilisemaks analüüsiks. Kõik allalaetud kaardid jäävad seadmesse.Sobib: Android, iPhone, iPad.tasuline

WindmateWindmate Eesti on nutitelefo-ni ilmainfo tarkvara purjelau-durile, lohesurfaritele ning purjetajatele. Tarkvara kuvab tuule ning ilmaprognoosi populaarsetest kohtadest üle Eesti. Reaalaja info pärineb EMHIlt ja tuuleinfo Windgu-rust.Sobib: iPhone, iPad.tasuta

YR.NOTunnustatud Norra Meteo-roloogia Instituudi nutitele-fonirakendus. Ilmaennustust pakub ta nii sinu asukohta tu-vastades kui ka otsingu järgi. Lihtne ning kiire rakendus, mis lihtsalt peab iga meremehe nutitelefonis olemas olema.Sobib: Android, iPhone, iPad.tasuta

meremeheleKasulik

NavigationLightsNavigatsioonituled merel nii päeval kui ka öösel, enne merele minekut on võimalik end ka testida. Rahvusvaheline laeva-kokkupõrgete vältimise eeskiri. Vajalik abivahend kõikidele veekogudel liikle-jatele.Sobib: Android, iPhone, iPad;tasuline

Knot GuideKas paalikast ei piisa? Üle 100 nii sadamas kui ka merel vaja mineva sõlme. Õpetused väga detailsed, võimalus salvestada ka oma lemmikud.Sobib: Android, iPhone, iPad.tasuline

MotionX not GuideKorralik GPS-rakendus koos virtuaalse kompassiga. Salvestab detailselt läbitud teekonna ning võimaldab seda koos piltidega meilida nii, et see on hiljem nähtav Google Earth ja Google Maps rakendustes.Sobib: iPhone, iPadtasuline

U.S Army Survival GuidePopulaarse USA armee ellu-jäämisõpiku põhjal loodud nutirakendus, millest leiad abi üksikul saarel, kui 112 meelest läheb. Sobib: Android, iPhone, iPad.tasuline

Targa 35

Kvaliteetpaatide maaletooja aastast 1996

��YHGX�PHUHO

.DDWUL�UHQW�YlLNHODHYDMXKL�OXEDGHJD�NDSWHQLWHOH�Kaatriga on võimalik sõita Pirita (kodusadamast) Tallinna lahele või saartele

(Aegna, Naissaar). Kaatrit on võimalik rentida ka koos treileriga pikemaks ajaks.

x Kaater: Pakri 480 , mootor: 60 hj Mercury, mahutab 5 inimest x��Hinnad: 1 tund: 75¼�(kütus hinnas), 1 päev/ 24 h: 300¼ x��Info ja broneerimine: tel: 5837 4124, e-post:kristo@bellmarine.ee

7XOH�3LULWDOH��.ORRVWUL�N}UYDO�NDLO��NDDWULWH�P��N�MD�UHQW���%HOO�0DULQH�2h��WHO����������� Vaata pakkumisi

WWW.BELLMARINE.EE

TARGA merekaatrid –

võimsamad kui kunagi varem