E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 1 (99) 26. veebruar 2016

Isaac Newtoni imeaastad Kirjastuselt Koolibri ilmus „Isaac Newtoni imeaastad”, raamatu autor on füüsikateadlane ja õppejõud Matti Selg. Isaac Newton tegi oma suure-mad avastused matemaatikas, mehaanikas ja optikas noore mehe-na kõigest paari aasta jooksul. Nen-de tulemuste avaldamine ja tunnus-tuse leidmine kulges aga küllaltki vaevaliselt. See raamat jutustab tea-duse ja selle ajaloo huvilisele New-toni tähtsamate avastuste sünniloo.

Ilmumas on Philip Rothi „Ameerika pastoraal“Peagi jõuab trükikojast tuntud USA kirjaniku Philip Rothi romaan „Amee-rika pastoraal”, mis kuulub kindlalt Ameerika moodsa kirjandusklassika hulka. Rothi mahukas teos kujutab enesest eleegiat möödunud, nn Ameerika sajandile ja sellega seotud lootustele. Romaan pälvis 1998. aas-tal Pulitzeri preemia ning peatselt on selle põhjal valmimas film, mille lavas- taja on Ewan McGregor ja osades Jennifer Connelly, Dakota Fanning jt. Raamat ilmub sarjas „20. sajandi klassika” ja selle annab välja Varrak.

Kaks ereda leegiga põlenud eluLühikese aja jooksul ilmus eesti kee-les kaks elulugu lauljatest, kes surid 27-aastaselt. Charles Crossi raamat „Taevast raskem” räägib Nirvana ninamehe Kurt Cobaini loo ning Jerry Hopkinsi ja Danny Sugermani „Keegi ei pääse siit eluga” on Jim Morrisoni sama lühikesest ja ereda leegiga põlenud elust. Mõlemad raamatud avaldas Tänapäev.

Jari Litmanen kaante vahelVeebruari lõpus ilmub eesti keeles läbi aegade edukaima Soome jalg-palluri Jari Litmase elulugu. Praegu Eestis elav Litmanen võitis muu- hulgas Ajaxiga Meistrite Liiga ning jõudis mängida veel ka Barcelonas, Liverpoolis jt Lääne-Euroopa klubi-des. Raamat pealkirjaga „Litmanen 10” oli mullu üks müüdumaid raamatuid Soomes. Raamatu avaldab Tänapäev.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2015

uudiseduudised

Paastuköök ja paastusöökLia Virkus ja Margit Arndt-Kalju koostatud kokaraamat „Paastu-köök. Traditsioonide valguses” hõlmab lisaks paastuaja retseptidele ka võimalu-se anda edasi oma isiklikku paastukoge-must. Raamatu kaante vahel on ka selgitus paastust eri traditsioonides. Raamatu andis välja Ajakirjade Kirjastus. Vt lk 5

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 30. märtsil

Kirjastus Varrak sai 25 aastaseksKirjastus Varrak tähistab oma 25. sünnipäeva. Teos, mis märgib Varraku juubelit, on Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda”. Raamatuga on kaasas ka audioraamat, mille tekstid on sisse lugenud autor ise.

Luuletsükkel „Klaasveranda” pa-jatab Esna mõisapreili Freifräulein Lisi von G. unistustest ja elust, mis saavad alguse mõisa verandalt. Õnnepalu, kes ka ise mõned aastad Esnas elas, on sealset kohavaimu kirjeldanud järgmiselt: „Esna on paik, kus mineviku sügavus on kui-dagi väga avatud. Sain sinna sisse vaadata. Kõige otsesemalt Esna- ainelised teosed on seesama „Klaas- veranda”, luulepäevik „Kevad ja su-vi ja”, romaan „Mandala” ning näi-dend „Sajand”. Aga Esna ajal, kuigi Esnast eemal panin kirja ka „Fland-ria päeviku” ja „Paradiisi”. Viljakas paik… Nagu see maagi seal on.”

Kirjastusest Varrak on praeguseks kujunenud üks Eesti suurimaid kir-jastusi, mis üllitab raamatuid erine-vates valdkondades ajalookirjandu-sest lasteraamatuteni ning teatme-teostest väärtkirjanduseni. Veerandsaja aasta jooksul on ilmu-nud üle 3000 erineva nimetuse. Eesti kirjanikest on lisaks Tõnu Õnnepalu loomingule ilmunud Andrus Kivirähki, Indrek Hargla, Jaan Kaplinski, Ene Mihkelsoni, Tiit Aleksejevi, Mart Kadastiku jpt teosed. Samuti on Varraku vahendu-sel eesti lugejateni jõudnud Salman Rusdie’, Michel Houellebecqi, Haruki Murakami, J.K Rowlingu, Sofi Oksase, Andrei Ivanovi jpt looming.

Kirjastuse ühe alusepanija Maret Maide sõnul sai juba 1991. aastal firmat luues otsustatud, et Varrakust saab kirjastus, mis pakub lugemist seinast seina, nii ilu- kui tarbekir-jandust. „Ühest küljest on kirjasta-mine kultuuritegu, teisest küljest on see puhas tootmisprotsess ja äri- tegevus. Me ei saa välja anda ainult kõrgkirjandust, ent me ei saa toota ka ainult seda, mis müüb, aga millel pole vaimset väärtust, sest siis me poleks mingi õige kirjastus. Tuleb luua kesktee,” ütleb Maide Varraku juubeli puhul antud intervjuus.

Varraku raamatutevaliku osas on kirjastuse näo suures osas kujunda-nud peatoimetaja Krista Kaer. Toot-misosakonna juhataja Ulvi Lahesalu on juba paarkümmend aastat hoolit-senud selle eest, et raamatud ka pä-riselt valmis saaks. Sisulist kvalitee-ti on aidanud hoida legendaarsed toimetajad Malle Kiirend, Maret Käbin jpt ning loomulikult on kirjas-tusel vedanud suurepäraste tõlkija-tega, nagu Henno ja Lia Rajandi, Enn Soosaar, Virve Krimm ja paljud, paljud teised. did. Võitjad kuulutatakse välja 3. märt-

sil Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjas-tuste Liidu veebilehtedel (www.nlib.ee ja www.estbook.com). Võitjatega võ-tavad korraldajad ühendust.

Võidutööde näitus Rahvusraamatu-kogu peanäitusesaalis on avatud kuni 7. märtsini.

11.

veebruaril kuulu-tati Eesti Rahvus-raamatukogus väl-ja 2015. aasta 25

kauneimat Eesti raamatut ja 5 kaunei-mat lasteraamatut. 25 kauneima raa-matu konkursile esitasid 65 kirjastajat 163 tööd. Raamatud, mis terviklikud disainilt, tüpograafialt ja teostuselt,

valis välja professionaalne žürii. Uuendusena saavad sel aastal ka

kõik lugejad kauneimate raamatute seast oma lemmiku välja valida Rahva Raamatu ja Apollo suuremates raamatu- poodides ning näitusel Rahvusraama-tukogus. Hääletus kestab kuni 28. veebruarini. Hääletanute vahel loosi-takse välja raamatupoodide kinkekaar-

2015. aasta Eesti kauneimad raamatud

Oskar ja asjadAndrus KivirähkKujundaja ja illustraator Anne Pikkov

EhitamataKoostaja Ingrid RuudiKujundaja Margus Tamm

Telefonilood Gianni RodariKujundaja Villu KoskaruIllustraator Olga Pärn

Tallinna arhitektuuribiennaali „Isejuhtiv linn” 2015 kataloogKoostaja Marten KaevatsKujundajad Kaia Rähn, Erik Teemägi

LEENU NIGUturundusjuhtkirjastus Varrak

Eesti rahvarõivadMelanie Kaarma, Aino Voolmaa, Mari SumeraKujundaja Piia Ruber

Hopeless youth!Koostajad Francisco Martínez, Pille RunnelKujundaja Margus Tamm

Lilla kuningatütar. Üheksa muinasjuttu Péter DókaKujundaja ja illustraator Anne Pikkov

Vallatu matemaatika. Ülesannete kogumikGrigori OsterKujundaja ja illustraator Ulla Saar

PerekonnaalbumDoris KarevaKujundaja Piia Ruber

Ma ei ole oma pead padjal liigutanud Kristi Kongi Kujundaja Indrek Sirkel

UntitledAnu VahtraKujundajad Indrek Sirkel, Anu Vahtra

Nimed, sõnad, nõiamärgid. 4X(4+4)x4 = noor eesti luuleKoostaja Jürgen Rooste Kujundaja Krete PajoKöide Lennart Mänd

Ruumipilt 2014/2015. Eesti parimad interjöörid ja disain Koostaja Piret LindpereKujundaja Margus Tammik

Kahvliahvi kokaraamatMerle Liivak, Hele-Mai AlamaaKujundaja ja illustraator Moonika Maidre

PanoptikonLauri KaldojaKujundaja Arthur Arula

Saaks Veel Eestissegi. Päevik 1939–1947Ado KisandKujundaja Mart Kivisild

In principio. The word in Arvo Pärt's music Koostajad Hedi Rosma, Kristina Kõrver, Kai Kutman Kujundaja Angelika Schneider

Tünsamäe tigu Vahur AfanasjevKujundaja Katrin Kisand

Lorem ipsum. Katkendeid kirjutamata romaanidest inBoilKujundaja Peeter Paasmäe

MustvalgeMax HarnoonKoostaja ja kujundaja Asko Künnap

Kirjastus Tänapäev romaanivõistlusKujundaja Angelika Schneider

Kuutõbise pihtimus Andrei IvanovKujundaja Anne Pikkov

Tööd 2008–2014Tõnis SaadojaKujundaja Indrek Sirkel

Peoleo. 1964–1974Leonhard Lapin, Eino MäeltKujundaja Tiit Jürna

Veelkord Kazimirist, Vladimirist ja teistest Donald TombergKujundaja Piia Ruber

FOTO

D T

EET

MA

LSR

OO

S

Nr 1 (99) 26. veebruar 2016 2

Lumivalgeke peab surema Nele Neuhaustõlkinud Eve Soonestekujundanud Angelika Schneider496 lk, kõva köideKaasakiskuvalt põnev, inimloomuse ja ühiskonna sügavamaid hoovusi pal-jastav mitmekihiline ja aastate taha ulatuv mõrvamüsteerium ei paku mit-te ainult haaravat lugu, vaid uurib üht-lasi tagajärgi, mida võivad ühes väike-linnas kaasa tuua kuulujutud, võimu-mängud ja püüdlus iga hinna eest hoida püsti lugupeetuse fassaadi. Tunnustatud Saksa krimikirjaniku Nele Neuhausi põnevik avab Bodens-teini ja Kirchhoffi lugude sarja.

Tulevikuta lootusAnett Tuiskkujundanud Angelika Schneider168 lk, pehme köidesari „Tänapäeva noorsooromaan”Jako on kaheksateistaastane Tallinna noormees. Ta on seltskondlik korvpal-litalent, kes ei armasta kohustuslikku kirjandust. Nella oli seitsmeteistaasta-ne Tallinna neiu. Ta elas märkamatut elu ja armastas kirjutada. Jako ja Nella pole teineteist kunagi tundnud – kuni saatusliku päevani, mil poiss leiab tüdruku päeviku, mis algab sõnadega: „Ma ei taha siin enam olla.” Nad on võõrad ajani, mil kohtuvad paberil.

Küla surmM. C. Beatontõlkinud Heija-Liis Ristikivi264 lk, pehme köidesari „Šoti krimka”Ühe Šotimaa kalurikülakese elanikud käituvad pehmelt öeldes veidralt: konstaabel Hamish Macbeth leiab eest tühja kõrtsi, täis kiriku ja õhk kü-lakeses on hirmust paks. Siis teeb plahvatus maatasa ühe suvemaja ning kohalikud nimetavad seda „jumala tahteks”. Hamishil on teine teooria. Terava silmaga ajakirjaniku Elspeth Granti ja oma koer Lugsi abiga asub ta tõde välja nuuskima. Aga nagu iga tubli šotlane teab, lähevad kõige pare-mad plaanid alati vett vedama...

Vanne. TagasivaadeLev Nettotõlkinud Toomas Huikkujundanud Margit Randmäe216 lk, kõva köideRaamatus „Vanne” jutustab Moskvas elav eesti juurtega insener Lev Netto (snd 1925) oma isa Aleksandri, ema Julia, enda ja läbi aegade üheks pari-maks Nõukogude Liidu jalgpalluriks peetava venna Igor Netto loo. Teise maailmasõja, sõjavangi langemise, Gulagi vangilaagrite ja muude koge-tud katsumuste mõjul kujuneb auto-rist – tulihingelisest kommunistlikust noorest – veendunud demokraat.

KaardimajaMichael Dobbs tõlkinud Lauri Liiders343 lk, pehme köideFrancis Urquhartil on oma inimene iga poliitilise sala-duse lähedal ja ta on peaministriks saamise nimel valmis petma neist kõi-ki. Mattie Storin on auahne noor re-porter, kellele meeldib otsida mee-diaspinnide tagant tõelisi lugusid. Avastanud kõige kõrgemale tasemele ulatuva finantskorruptsioonivõrgusti-ku, tõotab ta tõe päevavalgele tuua. Ent selle teostamiseks peab ta võitle-ma ka omaenda deemonitega ning pa-nema mängu kõik.

ilmunud ilmunudVärviteraapia Sophie Schreykujundanud John Bigwood128 lk, pehme köideVärvid suudavad mõjuta-da meeleolu: kaunite piltide loomine pakub lohutust ja maandab pingeid. Raamat on jaotatud seitsmeks eri värvidele pühendatud osaks. Valik on sinu: kas töötad kogu spektri süste-maatiliselt läbi või viskud värvidesse, kuidas tuju tuleb. Selle raamatu kasu-tamiseks pole õiget ega vale viisi. Pil-did mõjuvad teraapiliselt, sest täpsust nõudvatele ülesannetele keskendumi-ne lõdvestab ja rahustab meelt.

Sööbik ja PisikThorbjörn Egnertõlkinud Arvo Alas40 lk, kõva köidevärvitrükkÕpetlik lugu poisist nime-ga Juss, kes kohe üldse ei tahtnud hambaid pesta ja kelle suus elasid kaks mehikest – Sööbik ja Pisik. See on lugu sellest, mida need mehikesed suus tegid ja miks lapsed peavad kindlasti hambaid pesema ja hamba-arsti külastama. Illustreeritud autori joonistustega.

Emotsionaalne vabadusJudith Orloff tõlkinud Eve Rütel500 lk, pehme köide„Emotsionaalne vabadus” on teejuht neile, kes on stressis, eba-kindlad või ülitundelised, aga ka neile, kes on emotsionaalselt tasakaalukad, kuid tahavad enesetunnet veelgi pa-randada. Judith Orloff näitab, kuidas iga päev pakub võimalusi olla ise enda kangelane: heita kõrvale negatiivsus, reageerida konstruktiivselt ning saada enda kontrolli alla iga olukord. Täielik emotsionaalne vabadus on teie käe-ulatuses.

MälumängupiibelArko Oleskkujundanud Villu Koskaru536 lk, pehme köideTeadmisi on mitut sorti. Mõned kuluvad kõige paremini ära eksamil, teised metsas matkates, kolmandad õhtulauavestluses. Koht, kus need kõik kokku saavad, on mälumäng. Siin pole edukad mitte need, kes on entsüklopeediad pähe õppinud, vaid pigem need, kes käivad maailmas ringi lahtiste silmadega ja tunnevad kõige vastu elavat huvi. See mälumänguraamat annab võimaluse teha tiir ühtaegu tuntud ja veel avasta-mata teadmiste maailmas, olgu siis puhtalt lugemise mõnust või kellegagi võisteldes. Eesti mahukaim mälu-mänguraamat – 5300 küsimust!

Ninanips surmaleArstide imeteod elusid tagasi võitesSanjay Guptatõlkinud Ragne Keplerkujundanud Villu Koskaru216 lk, pehme köideNeurokirurg dr Sanjay Gupta kirjeldab imelistest paranemistest jutustavas raamatus arstiteaduse saavutusi. Era-kordsed juhtumid alates terapeutilise hüpotermia katsetamisest, et päästa komatoosseid ajurabanduse või infarkti ohvreid, kuni üsasiseste elupäästvate operatsioonideni või loomade talveune uurimiseni, et aida-ta haavatud sõdureid kaugetel lahin-guväljadel muudavad ja rikastavad meie arusaamu elu ja surma olemusest.

tänapäev WWW.TNP.EE

Taevast raskem: Kurt Cobaini eluluguCharles R. Cross tõlkinud Lauri Liiderskujundanud Villu Koskaru464 lkkõva köide

FOTO

RA

AM

ATU

ST.

HANNA VESKIOJA

James Douglas Morrisonil (1943–1971), keda rohkem tuntakse esi-nejanime Jim Morrison järgi, oli palju tiitleid: laulukirjutaja, poeet,

mässaja, noorte kontrakultuuri käila-kuju… Enim tuntust on ta aga kogu-nud kultusbändi The Doors lauljana. Selle ansambli juhtfiguuri rollis tõusis ta lühikese aja jooksul üheks kõige ikoonilisemaks staariks maailmas, ke-da tänapäeval peetakse muu hulgas rokkmuusika teerajajaks ning kes on ajakirja Rolling Stone parimate laulja-te edetabelis, mida valitseb Aretha Franklin, 47. kohal.

KIIRE MENU JA KUULSUSThe Doorsi edu põhjuseks on sageli peetud just karismaatilise Morrisoni värvikat loomust, eksperimenteerivat ja vahetut esinemisstiili ning muidugi häält. Hoolimata sellest, et bändil ei olnud bassimängijat, muusika ei kõla-nud pahatihti kokku sellega, mida Morrison parajasti laulis, ning laval toimuvat hoidis hädavaevu ühes tükkis klahvpillimängija, saavutas The Doors koos oma ninamehega kiiresti menu ja kuulsuse.

Saanud Ameerika Ühendriikides tun-tuks singliga „Light My Fire”, olid nad oma teise albumi ilmumise ajaks juba üks populaarsemaid USA rokk- ansambleid. Järgnesid esinemised Hol-lywood Bowlis ja Euroopas. Nahk- püksid, mida Morrison kandis nii laval kui ka vabal ajal, said peagi stereo-tüüpseks rokistaari kehakatteks.

Morrison oli vastuoluline isiksus. Danny Sugerman on tema kohta kirju-tanud: „Eluajal nimetati Morrisoni ing-liks ja võrreldi saatanaga ning peaaegu kõigega, mis jääb nende kahe äärmuse vahele. Mefistost ülima Barbie-nukuni, happeroki kuningast Miki Hiir de Sade’ini. Ta oli kehastunud Dionysos, võõrasse kehasse sattunud šamaan. Rokistaar ja poeet. Geenius ja püha narr.”

ESIMENE LAVAL ARRETEERITUD ROKKMUUSKÜhelt poolt andekas ja armastatud muusik, oli Morrison teisalt alkohooli-kust elupõletaja, kes käis proovides ja laval purjus peaga ning käitus nii, et

teda saatsid pidevad skandaalid. Kõne-kas on ju seegi, et 1967. aastal sai Morrisonist esimene rokkmuusik, kes arreteeriti otse laval. Tema suurim soov oli olla tõsiseltvõetav poeet, kuid tema sõnad jäid sageli ta tegude varju. Ta pol-nud aldis ka kompromisse tegema – ei kunstis ega isiklikus elus. Ta oli püsi-matu, seda ka naiste osas, ja tema kuu-lus suhe Pamela Coursoniga oli täis tõuse ja mõõnu. Patti Smith on öel-nud, et Elvis Presley ja Morrisoni pea-mine erinevus oli see, et kui esimesel oli alandlikkust, siis viimasel mitte.

Joovastavad ained, mis olid algul Morrisoni inspireerinud, hakkasid teda hukatusse kiskuma. Kui ta 1971. aas-tal arvatava heroiini üledoosi tõttu su-ri, oli ta vaid 27-aastane. Nii kuulub te-magi ühes Brian Jonesi, Jimi Hendrixi, Janis Joplini, Kurt Cobaini ja Amy Winehouse’iga kurikuulsasse 27-aasta-selt surnud muusikute klubisse. Tema hauast Pariisis Père-Lachaise’i kalmis-tul on kujunenud omamoodi sihtpunkt rokipalveränduritele.

MORRISONI ISIKSUS AVANEB KOGU OMA PALJUTAHULISUSESRaamatus „Keegi ei pääse siit eluga” avaneb Morrison kogu oma mitme-külgsuses – laulja, luuletaja, mässaja; karismaatiline otsijavaim, kes trotsis võimu selle kõikides vormides; avasta-ja, kes kompas „tegelikkuse piire, et näha, mis juhtub...”. Alustades Morri-

Jim Morrison, geenius ja narr

Keegi ei pääse siit eluga. Jim Morrisoni eluluguJerry Hopkins, Danny Sugermantõlkinud Virgo Siil336 lkkõva köide

soni varastest eluaastatest, jälgib raa-mat tema tõusu kuulsusele kuni legen-di ootamatu surmani.

Jerry Hopkins, üks Morrisoni eluloo autoreist, on kirjutanud 36 raamatut, sealhulgas Elvis Presley ülimenukaks kujunenud biograafia. Peale selle päri-nevad tema sulest Jimi Hendrixi, Da-vid Bowie ja Yoko Ono elulood. Teine autor, Danny Sugerman, töötas juba 14-aastaselt The Doorsi Lääne- Hollywoodi kontoris, vastates nende fännikirjadele ja tõustes viimaks bändi nooremassistendiks. Morrisoni õhutu-sel hakkas ta kirjutama artikleid muusi-kast ning avaldas viimaks Guns N’ Rosesi biograafia. Kuni oma surmani 2005. aastal oli ta The Doorsi eest- kõneleja ja ametlik esindaja.

Morrisoni biograafia „Keegi ei pääse siit eluga” on vaieldamatult mõlema mehe parim teos, mida on müüdud miljoneid eksemplare ja mille põhjal valmis ka Oliver Stone’i film „The Doors”.

California boheemlaslikul Venice Beachil, kus Jim Morrison palju aega veetis, pandi alus ka The Doorsile.

Lahti kodeeritud iidolMIHKEL MÕISNIK

Nirvana liidri Kurt Cobaini kunst keerles suurimal määral ümber tema eraelu, kuid oli üles kirjutatud nii keeruliselt

kodeerituna, et see oleks teinud au ka modernismiaja suurimatele meistritele.

Charles C. Cross on püüdnud selle koodi lahti murda, käepärast suurepä-rased vahendid: täielik ligipääs pere-konna ja ansambli arhiivile, tohutu hulk intervjuusid ja lõpuks ka Cobaini päevikud, enesetapukiri ja nii edasi. Ning sellise arsenaliga see koodimurd-mine mõistagi ka suurel määral õnnes-tub. Vähemalt saame teada, kuidas ta lõi, kuidas valed aitasid tal surra, kui-das ta pere ja armastus põimus ülimalt

tihedalt ta muusikaga, ning veel hulga obskuurseid detaile nii Cobaini kui ka Nirvana kohta.

Cross paljastab palju uut, peamiselt sünget ja ahistavat. Cobain olevat juba teismelisena rääkinud, et tal on „enese-tapugeen” ja terve ta suguvõsa on veid-ralt raevukas: üks ta enesetapu soorita-nud sugulane tegi seda avalikult ja eri-ti võikal viisil.

Cobain ise oli juba maast-madalast äärmiselt vastuoluline isiksus, ta sai olla nii rõõmus noorsportlane kui ka sünge üksiklane, laps, kes päästis viga saanud tuvisid, kuid võis samas naerul-sui tappa kassi. Ta oli andekas, ent rabavalt morbiidne kunstnik. Ning hili-semal ajal miljonär, kes elas autodes (ja varastas ühe) ning äärmuseni lojaal-ne mees, kes võis kõhklemata tüssata

oma parimaid sõpru. Ta oli kogu oma olemuselt täiesti taltsutamatu ning see peegeldus loomulikult ka ta muusikas. See loodusjõulaadne raev ja heidikues-teetika võiski olla just see, mis ta terve põlvkonna jaoks iidoliseisusse tõstis.

3 Nr 1 (99) 26. veebruar 2016 WWW.TNP.EE tänapäev

Üksik hunt.Anders Breiviki ja teiste massimõrvarite mõistatusUnni Turrettinitõlkinud Mai Tõnisoo256 lk kõva köide

FOTO

AU

TOR

I ER

AKO

GU

ST.

TAUNO VAHTER

Kedagi ei üllata, kui Hiinast tu-leb järjekordne hiilgav lauaten-nisemängija, Austriast suusa-hüppaja või Ungarist veepal-

lur. Kui aga 1980ndate Soomes mõni poiss võttis sihiks profijalgpalluriks saada, oli see võistkonnamängudest peamiselt jäähokile keskenduvas riigis kummaline.

Jari Litmanen sündis 1971 Lahtis. Te-ma isa Olavi oli samuti jalgpallur ning esindas 1970ndate algul mõned korrad ka Soome koondist. Lahtis olid head võimalused tegeleda mitmete aladega, kuid Jari valis lõpuks hoki asemel jalg-palli. Juba 16-aastaselt tegi ta debüüdi Soome meistrisarjas ning 18-aastaselt jõudis Soome koondisesse, misjärel ha-kati teda kutsuma erinevate välisklubi-de juurde ennast näitama.

1992 sõlmis ta esimese välislepingu äsja UEFA karika võitnud Amsterdami Ajaxiga. Klubi treener oli Louis van Gaal, kes tollal oli veel võrdlemisi noor treener ja kaugeltki mitte nii tuntud kui praegu. Tagasivaatena võib öelda, et see oli tõeliselt hiilgav valik, sest järg-nevatel aastatel tegi Ajax ning koos nendega Litmanen haruldase tähelen-nu, mida kroonis Meistrite Liiga võit aastal 1995 ning järgmisel aastal uues-ti finaali jõudmine.

Algus ei olnud nii lihtne, sest Litma-neni positsioonil oli ees legendaarne Dennis Bergkamp, kuid pärast tolle müüki Interisse jõudis kätte Litmaneni võimalus, mille ta ka ära kasutas. Kohe esimesel täishooajal sai temast liiga pa-rim väravalööja 26 väravaga ning pä-rast Meistrite Liiga võitu valiti ta muu-hulgas ka Soome aasta sportlaseks, kui-gi samal aastal oli Soome tulnud esi-mest korda jäähoki maailmameistriks.

AJAX, BARCELONA, LIVERPOOLKui Ajaxi hiilgav meeskond lagunes, otsustas ka Litmanen proovida uut klu-bi ja valis Barcelona, kus treener oli Ajaxist tuttav van Gaal. Pärast seitset aastat ja pea sadat väravat Ajaxis oli järgnenud Barcelona periood õnne-tum, sest platsilepääsu segasid nii vi-gastused kui ka treeneri valikud ning raamatus kirjeldab Litmanen Kesk- ja Lõuna-Euroopa klubides valitseva

mentaliteedi erinevusi. Barcelona pooleteisele hooajale järg-

nes sarnane hooaeg Liverpoolis ja see-järel naases Litmanen Ajaxisse, kus 2004. tuli veel viiendatki korda Hollan-di meistriks, kuid vigastused nurjasid taas suure osa mänguajast. Litmanen jõudis mängida ka Hansa Rostockis, Malmös ja tuli veel 2011 HJK-ga esi-mest korda Soome meistriks. Koondise-ga oli Litmanen 1998 ja 2010 küllaltki lähedal suurturniirile jõudmisele, kuid valusad viigid Ungari ja Portugaliga pu-rustasid need lootused.

Kuigi Litmaneni on erinevates küsit-lustes sageli valitud parimate ründajate või „kümnete” hulka, oleks ta mõne suurema jalgpalliriigi esindajana kind-lasti veel tuntum staar olnud. Statistili-selt jäi tema kontosse muuhulgas Meistrite Liiga võit, viis Hollandi meistritiitlit, Inglise liigakarika võit, UEFA karika võit, kaks UEFA superka-rikat ja rida muid tiitleid. Jari Litmanen elab aastast 2011 Tallinnas, neil on abikaasa Ly Jürgensoniga kaks poega.

LITMANEN JA POOMParalleelid Mart Poomiga on mööda-pääsmatud. Nii nagu Mart Poomi esi-lekerkimine tollal veel pigem korvpalli- või kergejõustikulembesest Eestist oli erandlik, oli see ka Litmaneniga. Neil on vanuseliselt vahet vaid üks aasta,

Agatha Raisin ja põrgulik armastusM.C. Beatontõlkinud Ragne Keplerkujundanud Villu Koskaru264 lk, pehme köideSee pidi olema täiuslik abielu – unistuste tipp. Oli ju Agatha abiellu-nud mehega, keda oli ihanud, kellest oli unistanud. Aga ometi hakkas kõik viltu vedama. Kuuldus, et Agatha ja tema uus abikaasa elavad eraldi majades ega räägi omavahel, levis alevikus nagu kulutuli.

Ja siis on James kadunud. Temast on jäänud ainult plekk – täpsemalt vereplekk – trepil. Ja jälle kord on peamine kahtlusalune ei keegi muu kui Agatha ise.

Mõrv sidruni- beseekoogigaJoanne Fluketõlkinud Krista Eekkujundanud Liis Karu384 lk, pehme köideHannah Swenseni puhutine kavaler ostab kohaliku apteegi kosmeetika-leti teenindajalt maja, et see lammu-tada ja ehitada koos Hannah’ga ku-jundatud unistuste maja. Kui Hannah läheb koos oma emaga majja jäänud kraami kokku koguma, siis leiavad nad sealt müüja laiba. Leitakse ka õhtusöögi jäägid ja üks Cookie Jari kuulus sidrunibeseekook. Nüüd sõl-tub juhtumi uurimine Hannah’st ja alustada tuleb tema enda pagaritöö-kojast.

Koletised ja pimedusKatarina Mazettitõlkinud Allar Soonestekujundanud Frida Axiö154 lk, kõva köideJulia, Kimmu, George ja Alex on nõod ning veedavad sügisvaheaja oma tädi Frida juures Rootsi saarestikus. Lap-sed loodavad veeta mõnusa nädala kamina ees lesides, lugedes, mängi-des ning Alexi kokakunsti nautides. Juba esimesel õhtul näevad nad akna taga kummituslikku nägu. Ning see ei ole viimane salapärane tegelane, kes sel sügisesel nädalal pimedusest ilmub. Ja mis ikkagi toimub saarel asuvas mahajäetud tuletornis?

Rahustav värvimisraamat lastele kujundanud Jack Clucas128 lk, pehme köideKui oled mures, siis keskendumine millelegi loomingulisele aitab mõtted mujale viia. Sellest raamatust leiad värvimiseks hulga kauneid pilte, aga ka lehekülgi, mis ootavad su enda vi-sandeid ja mustreid. Kasuta ükskõik milliseid värve ja ära heitu, kui kõik joonte vahele ära ei mahu! Kindlasti oled märganud, et erinevad värvid te-kitavad erinevaid tundeid. Igal värvil on oma leheküljed. Naudi hetki selle raamatuga!

Joonistamise kunst: värvidtõlkinud Eve Sooneste224 lk, kõva köideJärg populaarsele raama-tule „Joonistamise kunst”. Sukelduge värvide maailma ja õppige värviliselt joonistama. See raamat an-nab kõik vajalikud põhiteadmised värvi- ja akvarellpliiatsite kohta ning varustab teid alustamiseks vajalike tehniliste oskustega. Edasi tutvute juba pastellkriitide ja markeritega.Põhjalikud ja selged juhendid õpeta-vad punkthaaval vajalikke tehnikaid ja erinevate piltide joonistamist.

ilmunudNumber kümme Soomest

Litmanen 10Jari Litmanentõlkinud Anne-Mari Orntlich352 lkkõva köide

kuid ametlikus mängus kohtusid nad kõigest ühe korra, 2001 detsembris võitis Liverpool Derbyt viimase kodus 1:0, muude Inglise liiga ja koondise mängude ajal sai takistuseks ühe või teise vigastus, mida mõlemal oli roh-kelt. Soome koondises mängis Litma-nen Eesti vastu samuti vaid ühe korra, mais 2010 Tallinnas peetud sõprus-mängu võitis Eesti 2:0.

Kui tunamullu oli Mart Poomist rää-kiv raamat üks Eesti aasta müüdumaid, siis Jari Litmase raamat oli mullu müü-duim elulugu Soomes. Mõlemad taga-sihoidlikud mehed olid tuntud suure pühendumuse poolest treenimisele, mille tulemusel jõuti suurtesse liigades-se, üks küll võitis rea karikaid ja meist-ritiitleid, teine paraku mitte ühtegi. Kuid mõlemad inspireerisid uue põlv-konna mängijaid ning tegid pisut liht-samaks järgmiste rahvuskaaslaste vä-lismaale mängima pääsemise.

Rahvas tervitab Ajaxi meeskonda Amsterdami kanalitel pärast Meistrite Liiga võitu 1995.

Tapja mõistatusM

is see oli, mis ajendas tegu-dele Unabomber Theodore Kaczynski, kes korraldas kaheksateistkümne aasta

jooksul üksinda terve seeria pommita-misi? Ka Timothy McVeigh tegutses üksi, parkides Oklahoma City föde-raalhoone ette lõhkeaineid täis masina. Pommimees Eric Robert Rudolph, kes võttis sihiks Atlanta olümpiamängud, veetis viis aastat metsas redutades, ku-ni vahistati 2003. aastal rünnaku eest abordikliinikule Alabamas.

Anders Behring Breivik jahmatas kogu maailma, mõrvates jõhkralt seit-sekümmend seitse kaasmaalast – ena-mik neist teismelised – üksteisele järgnenud pommitamises ja massitulis-tamises.

Kõik need tapjad kogesid FBI käitu-misteadlase PhD Kathleen M. Pucketti

sõnul lapsepõlves midagi sellist, mis tekitas üksildase ja tähtsusetu tunde, kuid loomulikult ei saa siin luua ühest põhjus-tagajärg seost.

Raamatus vaadeldaksegi massimõr-varite ning eriti Anders Behring Breivi-ki elu ja mõttekäike laiemas krimi-naalpsühholoogia kontekstis ning püütakse leida vastust küsimusele, miks üksiku hundi fenomen maailmas üha tugevamalt kanda kinnitab.

Raamatu autor Unni Turrettini on sündinud Norras, Oslo lähedal asuvas Drammeni nimelises linnas, mis jääb Breiviki kodupaigast ligikaudu kahe- kümneminutilise teekonna kaugusele. Sellest hetkest peale, kui rünnakud aset leidsid, ei saanud ta enam mõtteid Anders Breiviki hävitustöölt. Kuidas sai tema rahumeelsel kodumaal mida-gi sellist juhtuda?

Ei, polnud kohe kindlasti tõenäoline, et Breivik kuulus mõnda terrorirühmi-tusse. Jah, tema eesmärk oli tõmmata tähelepanu enda versioonile äärmusli-kust ideoloogiast. Ei, arvatavasti ei võt-nud ta sihile kindlaid isikuid ega tund-nud ühtki oma ohvrit. Ei, arvatavasti tal polnud kriminaalset ega vägivaldset minevikku...

ilmunud1946. Tänapäeva maailma vormimineVictor Sebestyentõlkinud Ivar-Anton Karros312 lk, kõva köideTeise maailmasõja lõpuga sündis uus maailm. Sõja lõpetanud rahulepingud tõid kaasa otsused, mis ei vorminud mitte ainult 20. sajandi teist poolt, vaid mõjutavad meie maailma ka tänapäeval ning tulevikus. Autor kasu-tab tohutut hulka arhiivimaterjale ja inimeste isiklikke mälestusi, et uurida, kuidas 1946. aasta sündmused mõju-tasid mitme inimpõlvkonna elu terve-tes maailmajagudes.

Peaaegu täiuslikus maailmas Kristjan Loorits192 lk, kõva köideKnut kohtab inimtühjas bussipeatuses Simonat. Noored juhtuvad töötama ühes firmas ja algse kohmetuse järel saavad nad jutule. Nõnda algab unenäoline ja helge linna- romaan meestest, naistest ja imelikest tunnetest. Mööda ei pääse ka filosoo-fiast, psühhiaatriast, bussipeatuse pingist ja sellest, kuidas ehitatakse lõhkudes. Aga eelkõige on see lugu peaaegu täiuslikust maailmast, mis varjab endas kummalist saladust.

Pimeduses kulgeb teeAleksander Aina192 lk, kõva köideMarioni tütar Karita sõidab veebitutvuse ajel Afganistani, elab seal mõnda aega, kuid lakkab siis ema kirjadele vasta-mast ning side temaga katkeb. Kui Marion tütre otsinguil Kabuli jõuab, ei oska ta tegelikult ettegi kujutada, missugune maailm teda seal ees ootab. Õnneks leidub abivalmis inime-si, tänu kellele saab Marion siiski loo-tust tütre leidmiseks. See protsess on aga kõike muud kui lihtne ja ohutu.

KesklinnEesti politseiniku uskumatud seiklused 1990-ndate TallinnasPaul Kass400 lk, kõva köideTegu on ilukirjandusliku olukirjelduse-ga 1990-ndate alguse Eesti Politseist, sest juhtunud sündmustele on lisatud nii detaile kui ka vürtsi ning reaalsed inimesed on kokku sulatatud ning siis erinevate karakteritena lahti kirjuta-tud. Paljugi toimuvast tundub täna-päeval täiesti uskumatu. Kuid lugedes ei tohi unustada, et vaatamata kõigile lollustele ja puussepanekutele tegele-sid nood 20-aastased poisid iga päev kuritegude lahendamisega ning teeni-sid sellega Eesti Vabariiki.

Kiire ja aeglane mõtlemineDaniel Kahnemantõlkinud Jana Linnart460 lk, kõva köideKuidas toimuvad inimese mõtteprotsessid? Kuidas sünnivad mõtted, valikud ja otsused, mis meid enim mõjutab? Autori teooria järgi suunavad mõtlemist kaks konkureeri-vat süsteemi, millest üks on kiire ja kogemustele tuginev ning teine on aeglane ning analüütiline. „Kiire ja aeglane mõtlemine” on üks viimaste aastate kõneldumaid aimeraamatuid kogu maailmas, mis kirjeldab popu-laarses vormis haaravalt inimeste mõttetegevust ning võtab kokku maa-ilma ühe mõjukama psühholoogi Daniel Kahnemani elutöö. Autor pälvis 2011. aastal Nobeli preemia.

sõnavaraga, mis loob aluse algtasemel hiina keeles suhtlemiseks ja lihtsa hii-nakeelse teksti lugemiseks.

PRAKTILINE ÕPPEMATERJAL JA TEEJUHT HIINA KULTUURISÕppetükid sisaldavad sõnavara ja grammatikat tutvustavaid näidislau-seid, dialooge, infokaste, pikemaid se-letusi ja meelespäid. Iga peatükk sisal-dab ka alajaotust hiina kultuuri kohta, mis teeb raamatust hea teejuhi ka põ-gusalt lehitsejale, kes hiina keelde ehk kohe süveneda ei soovigi.

Nii saab siit ülevaate tervitamisest, pöördumisest ja suhtlushierarhiast Hii-nas, Hiina nimedest, sünniaasta loo-madest, kalendrist ja traditsioonilistest pühadest, hiinlaste päevakavast, iga-päevaharjumustest ja perekesksusest, kaks-ühes maailmapildist, haridussüs-teemist jpm. Iga peatüki lõpus esitatak-se ka üks kõnekäänd koos pikema sel-gitusega. Õpiku lõpus olev sõnastik si-saldab 643 lihtsõnatüve märki ning 929 sõna ja väljendit.

Õpik on illustreeritud klassikalise hiina maalikunsti näidetega.

Nr 1 (99) 26. veebruar 2016 4

ANNA-MARIA PENU raamatu tõlkija

Milena Busquetsi „Ka see lä-heb mööda” on tee tunnete džunglisse. Lugeja ees ava-neb lopsakas loodus, mis

haarab oma värvide, lõhnade ja häälte-ga täielikult endasse ning seejärel va-jub selja taga jälle kinni.

TÕESTISÜNDINUD LUGU, EHEDAD TUNDEDTegemist on erilise romaaniga, mille lehekülgedelt vaatab vastu autori siirus ning oskus hoida teksti elegantselt eemal eneseimetluse radadest. Muusi-ka, mis autori teist romaani lugedes kostma hakkab, hüpnotiseerib silma-pilkselt. Jah, tegemist on tõestisündi-nud looga, ehedate tunnetega – kõne-luste, haavade ja huumori keskel –, kuid raamatus pole jälgegi sentimenta-lismist ega odavast katsest lugejat pisa-raid valama panna. Loo noodistik on läbi imbunud kirjanduslikust tõest, mida suudab vaid universaalne ja sa-mal ajal intiimne ilukirjanduslik tekst.

Surnud ema annab tegelaskujude sa-geli kergena näivatele sammudele tä-henduse ja mõttesügavuse. See naine on autori ema – legendaarne Hispaa-nia kirjastaja, Barcelona intellektuaalse elu põhifiguur Esther Tusquets – „segu irvitavast nõiast ja kohmakast hald-jast”. Naine, kes kasvatas oma lapsi kindlameelse moto järgi – igaühel on

Kireta pole elul mõtet

Ka see läheb möödaMilena Busquets tõlkinud Anna-Maria Penu152 lk, pehme köide

ilmunud

vabadus teha, mida ta tahab, vastutada teo tagajärgede eest, ent end mitte ku-nagi nende pärast süüdi tunda. Vaimu-kas, intelligentne, kapriisne, lahke ema täidab kõik. Jumalanna, kes on võime-line elu andma ja järgmisel hetkel elust tühjaks imema.

Ema surm on mootor, mis tõmbab romaani käima, ning nii leiab Blanca – ja ilmselt ka autor ise – koha leinale ja nostalgiale selle elujanust pakatava teadmise kõrval, et paradiis, kus elatak-se, pole enam see mis varem. Et nüüd on rohkem neid, kes on läinud, kui neid, kes ikka veel siin.

TÕLGITUD 29 KEELDETõsiasi, et raamat Frankfurdi raamatu-messil laineid lõi, ei üllata. Seda on tõlgitud 29 keelde ning samuti on müüdud filmiõigused. See ei üllata tänu romaani omapärasele magusvalu-sale toonile, kus kihk elada võidab hoolimata sellest, et nostalgia on kuju-nemas omamoodi karguks, mille abil edasi astuda. Selle valguse pärast – raa-matus edastab seda imeliselt Costa Brava väike rannaküla Cadaqués, kus on suurem osa tegevusest –, mis põle-tab, valgustab terve jutustuse jooksul ning paneb uskuma, et iga uus päev sünnib just sinu jaoks. Mis sest, et mit-te miski pole enam nii nagu varem.

Kerge tooniga räägitakse murest ja valust, perekonnast, sõpradest ja endis-test armsamatest. Briljantsed kahe- kõned ja järeldused ning selliste arme-tute probleemide nagu raha, töö või

rikkis pesumasina puudumine meenu-tavad Woody Alleni filmimaailma. Kuid Milena Busquets ei jää sinna kinni; tänu oma jutustaja intuitsioonile tuleb ta võrdlusest tervena välja. Ta käsitleb valu, tühja koha ja surma sügavust, oma keerulist suhet emaga nii elegantse kergusega, et sellest saab romaani kandev toon.

Romaan lõpeb samal tasemel, sama rütmiga, kui algab, rääkides elu heast ja halvast poolest. Peategelase Blanca sõnul võib see hea või halb olla üks-kõik mis, välja arvatud midagi seisvat, liikumatut, üllatusvõimeta ja, muidugi seksita. Sest seks on ainus elusähvatus,

Raamatu autor Milena Busquets.

Hiina keele õpetamise tradit-sioon Eestis on päris pikk. Hiina-huviline õigusteadlane Leo Leesment pidas Tartus

hiina keelest ja kultuurist loenguid ju-ba 1930. aastail. Pärast Teist maailma-sõda, 1950. aastate keskpaigast alates õpetas esmalt Pärnus, seejärel Tartus hiina keelt legendaarne keelemees Pent Nurmekund. Kumbki ei jõudnud aga hiina keele õpiku koostamiseni.

ÕPIK ARVESTAB EESTI KEELE HÄÄLDUSE OMAPÄRAGA 21. sajandil on Eestis ilmunud küll paar tõlgitud hiina keele õppevahendit, ent käesolev raamat on esimene spet-siaalselt eestikeelsele lugejale ja õppija-le koostatud hiina keele õpik. See tuleb esile muu hulgas häälduse osas, kus õpikus kasutatud seletused peavad sil-mas eesti keele häälduse omapära. Sõnavara osas on õpiku igas peatükis esitatud lõik sõnade päritolu võrdluse-ga, kus tuuakse välja paralleele hiina ja eesti keele (ning teiste soomeugri keel-te) sõnade vahel.

Õpiku autorid – keeleteadlane Gao Jingyi ja orientalist Märt Läänemets – on Tartu Ülikooli õppejõud ja teadla-sed, kellel on aastatepikkune hiina kee-le ja kultuuri õpetamise kogemus. Ka õpiku koostamine võttis aega mitu aas-tat, ent jõudis Haridus- ja Teadusminis-teeriumi ja Tartu Ülikooli toetusel 2015. aastal viimaks lõpule. Õpik on il-munud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu toimetiste sarja 2. köitena. (Sarja esime-ne köide oli pühendatud Pent Nurme-kunnale.)

Hiina keel eestlasest huvilisele

MÕELDUD ISEÕPPIJALE JA KULTUURIHUVILISELEAutorite sõnul sobib õpik nii tundides kasutamiseks kui ka iseõppijaile ning hiina keele ja kultuuri huvilistele. Õpi-ku sissejuhatav osa annab juhtnöörid hiina keele häälduse osas ning käsitleb märkide kirjutamist. Kuna hiina hääl-dus ja kiri on algajale ilmselt suurim väljakutse, on nendele teemadele pühendatud kokku 40 lehekülge.

Kui paljudes õpikutes kasutatakse hii-na kirjamärke vaid moodsal lihtsusta-tud kujul, siis siinses õpikus on hiina märgid esitatud paralleelselt nii tradit-

tartu ülikooli kirjastus WWW.TYK.EE

Süvitsi tegevus- uuringust. Uuriva õpetaja teejuhtNancy Fichtman Dana96 lk, pehme köideFlorida Ülikooli professori Nancy Dana raamat sisaldab praktilisi juhiseid õpetajatele, kuidas leida ja sõnastada olulisi küsimusi töös klassi-ga, uurida ja analüüsida neid küsimu-si ning leida lahendusi oma õpetamis-töö arendamiseks ja parendamiseks.

Mitut usku Eesti IV. Valik usundi-loolisi uurimusi: õigeusu eritoimetanud Liina Eek280 lk, pehme köideKogumik koondab kaheksa artiklit õigeusu ajaloost ja tänapäevast ning õigeusu erinevatest aspektidest Eesti-maal. Muu hulgas käsitletakse 19. sajandi usuvahetusliikumist, kahe õigeusu kiriku tekke põhjuseid Eestis, õigeusu juurde jõudmise põhjuseid, õigeusu hariduse ajalugu, Setumaa elavat õigeusku, Eesti vanausuliste traditsioone ning ikoonikunsti.

ÜldpatoloogiaIngrid Mesila176 lk, kõva köideÕpik käsitleb haiguste puhul toimuvaid üldisi muutusi organismis. Organismi reaktsioone ja muutusi vaadeldakse üldpatoloogiliste prot-sessidena, antakse ülevaade nende olemusest ja kliinilis-morfoloogilisest avaldumisest. Õpik on mõeldud eelkõige füsioteraapiatudengitele.

SüdamekaussHeljo Mänd96 lk, kõva köideMõmmi ja Karuema- Karuisa aabitsalood, Uhku-Siil oma seitsme elu ja paljude loomasõpradega, Taavi, kellel räägib taskus mängukoer Nässu, looduslaps Ole. Väikeste võilillede helk lapse- põlvemaalt… Heljo Mänd on seekord teinud ise valiku. Raamatus on tema loomingu parimad palad, mida jagada 4–8aastaste kuulajate ja lugejatega. Juures on ka kommentaarid, miks just need lood talle nii kallid on. Selle raamatuga alustab Petrone Print noorele lugejale mõeldud sarja, kus meie lemmikkirjanikud valivad oma loomingust oma lemmikud.

Heljo Männi „Südamekauss” ilmub kirjaniku 90. sünnipäeva aastal.

Minu KilimanjaroJanika Vaikjärv240 lk, pehme köideKilimanjarol ehk Aafrika katusel käib igal aastal kuni 80 000 inimest. Sin-na minnakse paljajalu, ratastoolis, jalutuna ja pimedana. Ega seda mäge ilmaasjata igaühe Everestiks kutsuta! Kõigil matkajatel on oma lugu, kuid eesmärk on üks – 5895 meetri kõrgu-ne Uhuru Peak, tõlkes Vabaduse tipp. Raamatu autor Janika Vaikjärv jutus-tab oma rännakutest ja tõusudest Kili-manjaro tippu. Iga matk on ainukord-ne ning igal tipputõusul on autorit saatnud erilised inimesed ja lood. Lisaks neile lugudele jutustab autor ka Tansaania eluolust – põlisrahvastest, savannisügavustest ja loojangutest.

Hiina keelGao Jingyi, Märt Läänemets276 lkkõva köide

ilmunud

petrone print WWW.PETRONEPRINT.EE

mis võidab surma. Iga kord.„Ka see läheb mööda” on armastus-

kiri tütrelt emale. Lõppude lõpuks on ükskõik, kes on ema ja kes tütar, sest armastus on universaalne tunne. Sest nagu ütleb autor ise veendunult: „Kire-ta pole elul mõtet.”

sioonilisel täiskujul kui ka lihtsustatud kujul. Nagu autorid rõhutavad, on liht-sustatud märke küll lihtsam kirjutada, kuid paljud neist on kaotanud seose al-gupärase kujundliku tähendusega, mis-tõttu on tekkinud teatav segadus liht-sustamise tagajärjel sama kuju omanda-nud ja ühtmoodi häälduvate, kuid eri-neva tähendusega märkide vahel. Kui aga traditsioonilised märgid on selged ja samuti lihtsustamise reeglid, siis on lihtsustatud märke võimalik omandada ilma eraldi õppimiseta töö käigus.

Õpiku kümnes mahukas peatükis võetakse läbi olulised teemad vajaliku

Märt Läänemets ja Gao Jingyi

FOTO

MÄ

RT L

ÄÄ

NEM

ETS

A E

RA

KOG

US

TFO

TO A

RA

NTX

A D

ÍEZ

5 Nr 1 (99) 26. veebruar 2016 WWW.RAAMAT24.EE ajakirjade kirjastus

FOTO

RA

AM

ATU

ST

SAKARIAS LEPPIK

Paastuaegne toitumine ei ole üksnes köögitehnilise soorituse manustamine. Seda mõistes on Lia Virkus ja Margit Arndt-Kal-

ju üllitanud kokaraamatu „Paastuköök. Traditsioonide valguses”, mis hõlmab lisaks paastuajale omasele retseptuuri-le ka võimaluse anda edasi oma isiklik paastukogemus. Hinnatav on kokaraa-matu kaante vahel olev selgitus paas-tust eri traditsioonides. Väärt tendents.

Kokaraamatud on, teadagi, müüda-vaim raamatužanr. Sestap hüppavad mitmed mitmed autorid pükstest välja, et hõlmata mõnda uut kulinaariatah-ku. Vaadata asju kirevate nukkade ta-gant. Või mängida eksootikumidega muidu nii tavalisel jahukastme ja kar-tuliga kaetud eestlase laual.

Aga alati ei pea pükstest välja hüppa-ma teps. Toidukultuur annab tihti või-malusi kasutada selle allhoovusi, mis on seni olnud lihtsalt tundmatu maa-ilm. Või millega kokku puutumine on olnud üksnes pinnapealne. Uhkelt ma-terjali annab paast. Väga uhkelt. Ja mit-te mingi ravidieet ega grupiviisiline new age’lik enesekurnamine, vaid ter-viklik, läbi ajaloo ja inimkogemuse väl-ja kasvanud askeesikompleks. Mille pu-hul toitumine on selle harmooniline osa ja rakendatav vahend paastu ees-märgi saavutamiseks.

ISIKLIKU KOGEMUSE PITSERRaamat „Paastuköök. Traditsioonide valguses” on üks väheseid minu kätte sattunud kokaraamatuid, mis paastuga sõna otseses mõttes tegeleb. Sest luge-ja saab läbi kahe inimese isikliku koge-muse varal mõista, kuidas paast inime-ses toimib. Kogemus on hindamatu. Ehkki alati ainulaadne, on asju, mis paastu puhul mõjutavad inimesi ühte-moodi. Seega aitab kahe kokanduste-gelase kogemus lugejal hakata nägema ka paastumise universaalseid mõjusid. Mu hinnangul väga teretulnud samm – ehkki üldist kokaraamatute turukon-junktuuri arvestades üpris riskantne.

Aga kui juba konkreetsete inimeste kogemus on raamatus kaante vahel, siis annab see võimaluse tuua esile ka paastu päritolu, loogika ja toimeaspek-tid eri traditsioonides. Sestap on auto-rid andnud tänuväärselt võimaluse paastust kõnelda nii õigeusu, katoliku kui ka luteri traditsiooni esindajatel. Ik-ka eesmärgil, et saaks paastust võimali-kult tervikliku pildi ja arusaama.

Kindlasti ei ole vähetähtis ka asja-olu, et eri pärimustes on lähenemine toidule kui sellisele samuti erinev. Toi-du tähtsus igapäevaelus on ilmnenud ju ainuüksi seetõttu, millises piirkon-nas mis viljad kasvavad. Kui itaallane või kreeklane saavad nautida värsket köögivilja, mereande läbi kogu aasta, on põhjapoolsed rahvad pidanud oma kraami enamasti soolama, hapendama ja marineerima.

AVAR RETSEPTIDE AINEVALIKKokaraamatu põhikaalu võtavad enda-le loomulikult retseptid koos neid saat-vate fotodega. Mis kokaraamat see mui-du olekski. Nood on jaotatud ida- ja läänekiriku ruumist pärit toiduvalmista-mise juhendite vahel. Põhimõtteliselt võib valitud läänekiriku paasturetsepti-de puhul öelda, et siin domineerivad Vahemere maade köögid, ehkki targalt ei ole saadud mööda ka muudest väga traditsioonilistest katoliiklikest maa-dest, näiteks Poola või Iirimaa.

Muidugi toob muigelohu põskedesse pilt roast, mille keskel terendab keedu-muna. Või siis roanimetus, mis algab „võileivamääre”. Ent need väiksed nük-ked ei kahanda karvavõrdki retseptiosa tervikut, mis on koostatud mitmekesi-selt ja piisavalt, et anda paastujale ideid oma roogade valmistamiseks.

Sama puudutab idakiriku paasturet-septe. Domineerivaks on siin slaavi traditsiooni toidud. Näiteks okroška või õunavinegrett. Ilmselt ikka seepä-rast, et Venemaa on kõrval. Pikalt aja-loos meid mõjutanud isegi nii, et õige-usu kirikut Eestis on eksitavalt hakatud „vene kirikuks” nimetama. Ja vene kee-le oskus Eestis on ka kordi kõrgem Büt-santsi kulinaarpärimust edastavast

Pate päevaraamatTimo Parvelatõlkinud Elisabeth Arderillustreerinud Pasi Pitkänen96 lk, köva köideElla ja tema sõprade lugudest tuttav Pate saab suveks õpetajalt ülesande pidada päevikut. Alguses tundub see surmigava kohustusena, sest Patel polekski nagu midagi kirja panna, aga külla saabunud isemoodi onu muu-dab pilti ja ühtäkki on Pate postitustes vunki! Pate ja tema onu tegemistel, mis mõnikord pigem sekeldusteks kipuvad kujunema, hoiavad silma peal Pate klassikaaslased, kelle kom-mentaarid päevikuvormis kirjutatud loole omajagu muhedat huumorit lisavad. Raamatu on illustreerinud Pasi Pitkänen, kes on joonistanud pildid ka Angry Birdsi sarja raamatule „Pahade põrsaste munatoidud”.

Ninja Timmy ja varastatud naerHenrik Tammtõlkinud Aive Siitan208 lkkõva köideUus fantaasiaküllane raamatusari, kus pahalaste vastu võitlevad võlu-leiutised ja vaprad ninjad.

Kass Timmy, naarits Simon ning vennad põrsakesed Jasper ja Kasper on leiutajad, kes loodavad kohalikule kaupmehele maha müüa oma uue vapustava leiutise. Suurt lootust täis, tassivad nad seda imelist kaadervärki ülerahvastatud Elyzandriumi linna tä-navatel, kui satuvad röövkallaletungi ohvriks. Timmyl ja tema sõpradel tuleb tagasi saada nii leiutis kui ka lahendada lastelt varastatud naeru saladus. Raamatu autor Henrik Tamm on Hollywoodis tegutsev eesti juurte-ga disainer, kes on aidanud luua ku-jundust muu hulgas sellistele filmide-le nagu „Shrek” ja „Narnia krooni-kad”.

Wendy Quill on krokodilli pepuWendy Meddourtõlkinud Laura Lilleväliillustreerinud Mina May176 lk, pehme köideWendy plaanid ei tööta alati just nii, kuidas ta soovib, kuid alati on tal mõni uus idee varrukast võtta. Hooli-mata sellest, et ta ei saa näidendis nimiosa, suudab Wendy debüüt kroko-dilli pepuna võita publiku jäägitu tähelepanu. Kui Wendy satub juhus-likult stepptantsutundi, võidab ta tantsuõpetaja tähelepanu. Wendy saaks olla kuulus kogu suvehooaja, kui tema parim sõbranna Florence po-leks allergiline. Oodatud kuulsus saa-bub aga hoopiski ootamatult ja selle eest peab Wendy tänama katku, klas-sirott Kevinit ja kurba fotograafi. „On tõestatud fakt, et sulle hakkab see raa-mat meeldima,” ütleb Wendy Quill ise.

NööpEmma Chichester Clarktõlkinud Anna-Liisa Talumees164 lk, kõva köideEmma Chichester Clark on aastaid oma populaarse blogiga Plumdog rõõmustanud tuhandeid lugejaid. Selles räägib tema koer Nööp oma igapäevaelust, lemmiktegemis-test, sõpradest ning reisidest. Nööbi seiklustele annavad elu Emma vastu-pandamatud illustratsioonid. Raamat võtab kokku blogi parimad palad. Kõiki koeraomanikke tabab äratundmine tuttavatest naljakatest situatsiooni-dest. Kindlasti suudab see südamlik päevaraamat murda ka vankumatute kassieelistajate südamed.

ilmunud

Paastutoidud eritraditsioonides

Paastuköök. Traditsioonide valgusesLia Virkus, Margit Arndt-Kalju184 lk, kõva köide

kreeka või siis rumeenia keelest. Ent on vihjeid sinnagi: granaatõuna, kiker- herneste ja baklažaanide näol.

Mis on aga mõlemaid paastu toidu-traditsioone ühendav – olen seda ka varem täheldanud –, on kaunviljade usin kasutamine. Kõikvõimalikud oad, eri herned, läätsed. Kaunviljad ei vii kokku geograafilises mõttes mitte üksi ida ja läänt, vaid ka põhja ning lõunat. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kasutavad paastuajal küll tihti erinevaid köögi- vilju, ent kaunviljade kasutamine on üldine igal pool.

TASAKAALUKAS LUGEMINERaamatus olev suhe selgituste, paastu-päevikute ja retseptide vahel on täiesti optimaalne. Nii annab raamat (mida võiks omal moel anda ju iga kokaraa-mat) eri tüüpi lugejaile võimaluse kes-kenduda kas päev-päevalt muutuvale toitumiskogemusele, puhtalt retsepti-dele või teadmiste ammutamisele.

Paasturaamatu kaanekujundus väljen-dab selle tegijate kevadigatsust ja vihjet, et paastutoit on peamiselt taimne.

Pean ütlema, et see kujundus oleks mõjus ka siis, kui tegu ei oleks paastu-toiduraamatuga. Sügavroheline toon on iga koka rõõm ja nii valgel kui mus-tal vaagnal tervele roale värvi andja. Lia Virkuse ja Margit Arndt-Kalju tii-mis tegi roapildid Meeli Küttim. Vär-vid, valgus, vaatenurgad puha mitme-kesised. Ja ei mingit koloriidis või kont-rastides ülepakkumist, vaid paastule omaselt rahus ja tagasihoidlikkuses.

„Paastuköögi” raamatut võiks käsitle-da ka kui käsiraamatut. See on komp-leksne ning tasakaalus. Ja suure lootu-sega kuulub nende kokaraamatute hulka, mis hakkab riiulist tihedalt välja käima.

Suur paast puhastab nii ihu kui hinge.

ilmunudKahe hiiglase vahel Lahingud Balti riikide pärast Teises maailmasõjasPrit Buttar368 lk, kõva köideTeise maailmasõja ajal avastasid Läti, Leedu ja Eesti end lõksus olevat kahe hiiglase – Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa – vahel. Kolm Balti riiki ela-sid sõjas üle mõlema vaenupoole kor-duva okupatsiooni. Nende riikide valit-susorganisatsioonid ja eraisikud olid sunnitud tegema valiku, kas pooldada okupatsioonijõudusid või moodusta-da neile vastu hakkavaid partisani- üksusi.

Eesti: maa ja muuPiret Toomet268 lk, kõva köideRaamat räägib üle eestlastele teada-tuntud asjad: kirjeldab inimesi – eestlasi ja teisi rahvaid, kellele Eesti on olnud koduks palju sajandeid; räägib perest ja kodust, söögist ja joogist, tööst ja pidudest, Eesti riigist ja loodusest, maast ja linnast, nimedest ja keelest.

Eestist jutustamise viise on mit-meid, vastavalt sellele, kas lähtepunk-tiks on Eesti loodus, edu e-Eestina, kultuur, folkloor, kurioosumid või liht-salt arvud – võrdlus teiste riikidega.

Pikad varjudIndrek Hargla, Mehis Heinsaar, Karen Orlau, Kristjan Sander, Maniak-kide Tänav, Triinu Meres, Mann Loper, Kersti Kivirüüt, Leila Tael-Mikešin, Egle Palberg248 lk, kõva köideNovellikogumik „Pikad varjud” on kummardus meie kirjandusmaastikku rohke kohamuistendite pärandiga rikastanud Herta Laipaigale. Raama-tusse on põimitud Eesti eri paikade kohta kümme kunstmuistendit, mis kannavad edasi rahva iidseid uskumusi ja tavasid.

Mõned juttudest on vanade lugu-laulude ümberkirjutised, teistesse on kootud esivanemate mälestused ja kolmandad on rahvapärimusele ehita-tud uudisteosed. Kuna muistendid on pärit kümne erineva kirjaniku sulest, siis on novellikogumik mitmekülgne ja kaasahaarav.

Lugedes võib hetkeks unustada ümbritseva ja sukelduda ajaloohõlma, et elada kaasa esivanemate rõõmude-le ja muredele, nende seiklustele ning kokkupuudetele vaimse reaalsusega. Kogumikus on esindatud Tuglase novelliauhinna laureaadid, jutuvõist-luste võitjad ja mitmekordsed ulmeauhinna Stalkeri saajad.

Kalamehe käsiraamat. II osa. Talipüük Jaak Kask, Valeri Šabanov, German Sayapin, Hans Teder, Angelica Udeküll, Pille Enden, Hele-Mai Alamaa84 lkpehme köideAbiks igale kalamehele!„Kalamehe käsiraamat. II osa. Tali-püük” annab ülevaate Eestis enam- levinud talvise kalapüügi tehnikatest, olles heaks abimeheks nii päris alga-jale kalamehele, kes varem jäält püüd-nud pole, kui ka edasijõudnud kalas-tajale, kes soovib omandada mõnd uut püügiviisi. „Kalamehe käsiraamat. II osa. Talipüük” on kaheksas raamat populaarsest kalaraamatute sarjast „Kalale!”.

varrak WWW.VARRAK.EE Nr 1 (99) 26. veebruar 2016 6IlmunudKlaasverandaTõnu Õnnepalu112 lk kõva köide + audioraamat 20. sajand, selle lootusrikas koidik, aasta 1910, von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, nagu ikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigest midagi, eriti muidugi noored, nagu Freifräulein Lisi von G. Tema elu peab tingimata tulema hoopis teistsu-gune kui see, mida elavad tema ema ja isa! Ja tulebki. Ainult muidugi ei oska preili von G. seal verandal oma aednikupoisist unistades arvatagi, kui teistsugune see tuleb.

Raamatuga on kaasas „Klaasveran-da” audioraamat. Poeemi tekstid on sisse lugenud Tõnu Õnnepalu.

Eestlase eluringMarju Kõivupuu296 lkkõva köideOma uues raamatus vaat-leb folklorist Marju Kõivu-puu inimese elu keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensioni-le saatmised, surm ja matus, ning an-nab põhjaliku ülevaate, kuidas vara-sematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on tekkinud uue aja tavad.

Marju Kõivupuu on TLÜ vanemtea-dur. Kirjastuselt Varrak on ilmunud te-ma raamatud „101 Eesti pühapaika” ja „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvamedit-siini”.

KuuMikk Sarv215 lkkõva köideRaamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakeha-ga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal. Kuu liikumise jälgi-mine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele. Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline.

Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna „kuus” võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest. Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära. Raamatus on otse- sed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tege- mistes, nii nagu meie esivanemad se-da on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks.

Sõpruses ja surmasAngela Hofberg168 lkkõva köideUsaldus ja ustavus, üks-kõiksus ja hoolimatus, andestus ja surm on seda raamatut läbivad tee-mad. Puudutamata ei jää muugi, mis ühe naise elus määrav on: keerukas lapsepõlv, meheleminek, viljatusest tingitud alaväärsustunne ja abielu- lahutus, tõelise armastuse leidmine ning armastatu traagiline surm. Ning sõprus, see võimas tunne kõigis tema vastuoludes.

Angela Hofbergilt on varem ilmunud romaanid „Päev nagu elu” (2006. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistlu-sel ära märgitud teos), „Ikkagi” (Kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistluse võiduteos) ja „Isa naine. Teekond tõeni” (2014).

London: lühibiograafiaPeter Ackroydtõlkinud Kalev Lattik524 lk, kõva köide

KALEV LATTIK

Peter Ackroyd ei vaja eesti luge-jale pikka tutvustamist. Eesti keeles on ilmunud tema ro-maanid „Oscar Wilde’i viimane

testament” (tõlkinud Krista Kaer) ja „Hawksmoor” (Riina Jesmin) ning bio-graafiad „Thomas More’i elu” (Kersti Unt) ja „Blake” (Anne Lange). Ta on avaldanud kolm luulekogu, ligi kaks-kümmend romaani ning nelikümmend ajaloo- ja elulooraamatut.

Ent tema loomingu keskne teema – mõnigi kord ka neis teostes, milles pea-tegelaseks keegi teine – on Londoni ajalugu ja kultuur kõige laiemas ja ük-siti väga eriomases mõttes. Ackroydile pole Londoni ajalugu kindlapiiriline ja ringjalt kulgev tee, mida mööda Vergi-lius juhib usinaid Dantesid, nagu ta üt-leb „Londoni” eessõnas. Tema silmis on linn läbinisti füüsiline ja oma sea-duspärade järgi elav, arenev ja puhuti kiduv keha, mille uurimist ja mõistmist range kronoloogia ja harjumuspärane struktuur pigem kammitsevad: „See linn on lihalik ja ablas, ennast inimes-test ja toidust, kaupadest ja joogist paksuks õginud, ta manustab ja välju-tab, teda hoiab liikvel igikestev ahnus ja himu.”

Seesugusest bravuurikast, lustlikust ja jõhkrast organismist, mis võib võtta kord teatri, laada või võitlusareeni, kord karnevali või vangla kuju, saab pi-sut aimu ka peatükkide pealkirjadest: „Väike naps, või kaks”, „Paha lõhn”, „Rahutuse läte”, „Võitlust! Võitlust!”, „Seksivärk”, „Newgate’i vangla bal-laad” jm.

TOPOGRAAFILINE MÄLUAga ehkki Ackroyd rõhutab Londoni kehalisust, tundub, et teda ennastki paelub aistitavast lihalikkusest rohkem Londoni psühhogeograafia, kindlate nähtuste, tegevuste ja pärimuslugude üle sajandite kestev järjepidevus. Aina korduvad võtmemõisted on linna lõim, ajatud põhimustrid, aja kaja.

See tähendab, et Ackroyd ei näe Londonit tavaliste linlike seaduspära-suste kehastusena. Londoni arengut ei suuna üldised urbanistlikud tendent-sid, vaid esmajoones linna topograafi-line mälu, genius loci ja pärimuse vägi. Just need loovad ja lõhuvad inimsuh-teid ja traditsioone, soodustavad kind-lates paikades kindlaid tegevusalasid,

täiendades ja rikastades omakorda se-dasama mälu ja kohavaimu.

Ackroyd küsib retooriliselt: „Kas on liiga julge arvata, et tänavatelt ja põiku-delt endilt lähtuvad mingid tegevused ja pärimusmustrid?” Ja vastab sadadel lehekülgedel kõhklemata aina uuesti, et Londonis viljeldavad tegevusalad ja paigad valitsevad „selles hõivatute käi-tumist ja iseloomu, mistõttu võib öel-da, et Londoni maa ja kivid ise on loo-nud oma asukaskonna”.

N-ö topograafilise sunni üks kuulsa-maid näiteid on Fleet Street: ühel ja sa-mal väiksel maalapil on üle viiesaja aasta tegeldud ühe ja sama asjaga – kirjastamise ja ajakirjandusega. Fleet Street on tänini Briti ajakirjanduse sü-nonüüm. Või teatrid: 12. sajandi esi-mene theatrum paiknes tõenäoliselt kusagil seal, kus 16. sajandi lõpul tek-kisid teatrid Rose, Swan ja Shakes- peare’i Globe, millest viimane hiljuti uuesti üles ehitati.

Markantne on Clerkenwell, tõrjutute ja seaduserikkujate pelgupaik, rahutus-te ja äärmusluse kants. 1381. aastal oli seal Wat Tyleri laagripaik, seal on sa-jandite vältel mässatud ja meelt avalda-tud ka siis, kui ülejäänud London on jäänud võrdlemisi rahulikuks. 1880. aastatel pandi siin kandis alus sotsia-

Jaam üksteistEmily St John Mandeltõlkinud Allan Eichenbaum336 lk, pehme köide

listlikule ajakirjandusele ja 1902. aas-tal jalutas Vladimir Lenin iga päev Clerkenwelli toimetama revolutsiooni-list ajalehte Iskra (Säde), mis pidi lõõ-mama panema kogu Venemaa.

Selles väikeses linnajaos on sajan-deid järgitud samu tegutsemisvorme. Ackroyd jätab lugeja juurelda, kas asi on lihtsalt tegutsemismugavuses, kom-bes või mingis kogukondlikus radikaal-ses mälus, et kõiksugu mässajad ja ra-dikaalid valisid oma võitluse paigaks just selle piirkonna. Aga sääraseid paikkondlikke seosekimpusid märkab Ackroyd kõikjal.

LOPSAKAS LABÜRINTKui London on pulbitsev, suur võrd-sustaja, pigem koknist uulitsapoiss kui väljapeetud džentelmen, siis autor ise on linna kirjeldades stoiline ja nõudlik pühendatu, kes näitab lugejale teeotsi ja viib ta ka kujadele ja kangialustesse, aga ei tee talle linna tundmaõppimist sugugi lihtsaks. Ackroydi London ei anna ennast kergesti kätte, ta on sel-leks liiga ajaloo- ja kultuuritihe.

Tundmatute tänavanimede ning aja-loo- ja kultuuriseikade rägastikku ei ta-kerdu aeg-ajalt ainult eesti lugeja, sest nagu autor isegi osutab, ei pruugi pal-jud londonlased kogu elu jooksul suu-

Peter Ackroydi lingvistiline linn

Peter Ackroyd Eestis 1998. aastal.

Sest ellujäämisest ei piisaKRISTA KAER

„Jaam üksteist” on Emily St John Mandeli neljas romaan ja see võitis 2015. aastal Art-hur C. Clarke’i auhinna. Po-

leks midagi lihtsamat kui öelda, et tegu on järjekordse antiutoopiaga, katast-roofijärgse maailmaga, sest esmapilgul on raamatul olemas kõik selle tunde-märgid: on väga nakkav gripiviirus, mis hävitab peaaegu kogu Maa elanik-konna, on üksikud ellujäänud ja hävi-nud tsivilisatsioon. Ja siiski on see raa-mat midagi hoopis muud, midagi, mi-da ei saa ühe või teise žanri või kate-gooriaga määratleda, nii et jääb üle

vaid tõdeda, et tegu on hea kirjanduse-ga, mis ei vajagi lahterdamist.

Raamatu alguses sureb laval „Kunin-gas Leari” etenduses kuulus näitleja Arthur Leander, samal päeval hakkab levima surmav viirus. Ja kakskümmend aastat hiljem rändab Suure Järvistu ümbruses kummaline trupp Rändav Sümfoonia, mille liikmed esitavad teele jäävates asulates klassikalist muusikat ja William Shakespeare’i näidendeid. Selles trupis on ka Kirsten, tüdruk, kes oli lapsena tol ammusel õhtul laval koos Leanderiga ning kellele kuulus näitleja oli andnud enne etendust ai-nult mõnes eksemplaris trükitud koo-miksiraamatu „Jaam üksteist”. Kirsten ei tea, et seda koomiksit oli terve oma

elu joonistanud Arthur Leanderi esi-mene naine Miranda. Ja nii edasi ja nii edasi.

Raamatu tegevus toimub kord epi-deemiaeelses, kord selle järgses ajas, seosed inimeste vahel moodustavad lõime, millel omakorda püsib imeliselt helge ja habras mälestuste, unistuste ja tunnete kude. „Star Trekist” pärit deviis „Sest ellujäämisest ei piisa” on kirjuta-tud Rändava Sümfoonia vankritele ning Emily St John Mandel panebki oma väga poeetilise raamatuga mõtle-ma, mida siis veel on vaja lisaks ellu-jäämisele, et tunda end inimesena, mil-lised mälestused võtab keegi endaga kaasa ja mida ta nendega teeb.

Tema raamat on inimsaatustest, mit-

FOTO

VA

RR

AKU

AR

HII

V

re osa ülejäänud Londoniga kokku puutuda. „London on labürint, poole-nisti kivist, poolenisti lihast /…/ teda saab üksnes aduda käikude ja kangide, hoovide ja tänavate kõrvena, kus isegi kõige kogenum linlane võib tee kaota-da.” Seetõttu on „London” ka põlis-londonlasele tähelepanu nõudev avas-tusretk.

Iseloomulik on väljaande alapealki-ri: „Lühibiograafia” (täisversioon on tublisti pikem). Pühendunud biograaf Ackroyd ei saa nimetada kõigest poo-lele tuhandele leheküljele kammitsetud lugu linna ammendavaks elulooks. See tõsiasi võtab hästi kokku autori armas-tuse Londoni vastu ning tohutud tead-mised ja sügava mõistmise: „Ma olen kõigest üks kobav londonlane ja tahan juhtida teisi neile teedele, mida olen kogu elu püüdnud tundma õppida.”

te niivõrd inimkonna kui terviku saatu-sest, pigem nostalgiline pilk meie tsivi-lisatsioonile kui selle heade ja halbade külgede vaagimine. Lisaks on see vist ka ainus suure katastroofi järgsest maailmast jutustav romaan, mis jätab hinge helge tunde.

7 Nr 1 (99) 26. veebruar 2016 WWW.VARRAK.EE varrak

Teismelist tabamasPaul Bühretõlkinud Reet Weidebaum166 lkpehme köide

MÄRT VÄLJATAGA

Jaan Kaplinski 75. sünnipäevaks avaldas kirjastus Varrak eestikeelse tõlke Thomas Salumetsa uurimu-sest „Kujuneda sunnita. Mõtesta-

des Jaan Kaplinskit”. Otsekui sünni-päevakingitus mõjus ka uudis sellest, et kirjanik pälvis 2016. aasta Euroopa kirjandusauhinna. Thomas Salumetsa teose ingliskeelne originaal ilmus 2014. aastal Kanada mainekas ülikoolikirjas-tuses McGill-Queen’s University Press.

Jaan Kaplinski on olnud juba üle poole sajandi tähtis tegelane mitte üks-nes eesti, vaid ka rahvusvahelisel kir-janduslaval. Ta on kõige kuulsam eesti kirjanik ja täidab ühtlasi ka avaliku intellektuaali rolli. Tema arvamused lahknevad enamasti peavoolu avalikust arvamusest. Ennekõike on ta imeline luuletaja, kelle argipäevane müstit-sism, ilmutuskogemused, mida väljen-datakse lihtsas igapäevakeeles, on aida-nud viia ta luule suure lugejaskonnani ka keelepiiride taha.

KAPLINSKI ARENGULOO PÕHIJOONEDKaplinski elu ja arvamused on juba pik-ka aega oodanud raamatumahtu käsit-lust. Tänu Briti Columbia ülikooli pro-fessorile Thomas Salumetsale on see õnneks nüüd teoks saanud. Pealispin-nal järgib monograafia tähtsa autori elu ja loomingu käsitluste traditsioonilist malli. Kaheksas peatükis esitatakse mei-le Kaplinski arenguloo põhijooned.

Iga peatükk on loetav ka iseseisva es-seena, mille keskmes on mõni üksik as-pekt: Kaplinski sisevastuolud, erootili-ne temperament, loodusearmastus ja umbusk tsivilisatsiooni vastu, suhted ekstsentrilise teoloogi ja vaimse isa- kuju Uku Masinguga, Kaplinski kui dissident vastu tahtmist, tema romanti-lised arusaamised soome-ugri vaimust ning eesmärk saavutada kunstis loo-mulik voolavus.

Suur kodaNicole Krausstõlkinud Kaisa Kaer324 lkkõva köide sari „Moodne aeg” Hõlmates mitut mandrit ja aastaküm-met ning punudes peene võrgu eripal-geliste tegelaste eludest, jutustab „Suur koda” haarava ja liigutava loo armastusest, kaotusest ja olude kiuste ellujäämisest.Nicole Kraussi (snd 1974) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks USA kirjanikuks. Tema seni viimane romaan „Suur koda” valiti 2010. aas-tal Baileyse naiste kirjandusauhinna nominendiks. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Kraussi romaan „Armastuse ajalugu” (e.k 2009).

Leidlaps lumetormistMichel Bussitõlkinud Madis Jürviste400 lkpehme köideOn 23. detsember 1980. Istanbulist Pariisi poole lendav suur Airbusi len-nuk satub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril lumetormi ja kukub teadmata põhju-sel alla. Pardal viibinutest pääseb imekombel vaid üks reisija, kolme kuu vanune imik. Aga kes on tema vane-mad? Puhkeb võitlus kahe perekonna vahel, kes mõlemad on veendunud, et laps on just nende järeltulija.

Kaheksateist aastat hiljem on len-nukirusude lähedalt leitud lapsest sirgunud noor neiu. Ta ei tea veel nüüdki, kes on tema pärisvanemad. Vastust võib teada vaid detektiiv, kes kõik need aastad on loo kallal tööta-nud. Lahendus tuleb siiski tingimata leida, sest paljude jaoks on see olnud algusest peale elu ja surma küsimus.

VerikambiReeli Reinaus352 lkpehme köideNeli keskkooliõpilast eksivad metsas matkates ära ja on sunnitud veetma öö maha-jäetud veskis. Kui hommik koidab, on kõigil hea meel sellest kõhedust teki-tavast kohast pääseda, ent miski pole enam endine. Olukord võtab veelgi õudustäratavama pöörde siis, kui ves-kisse sattunud noor muusik kirjutab sellise hittloo, mis kohe kõigile mällu sööbib, ent tasahilju kuulajatelt mõis-tuse röövib. Mingid vanad ja vaevatud jõud on üles äratatud ning ihuvad kät-temaksu selle eest, mis saadeti korda aastasadu tagasi. Keegi peab eba- õigluse eest maksma, aga kes?

KadunudMichael Katz Krefeldttõlkinud Minna Salmistu360 lkpehme köideEndist politseinikku Thomas Ravnsholdti, keda tuntakse hüüdnimega Ronk, kummitab ikka veel armastatu vägivaldne surm. Sõbrad on talle juba peaaegu käega löönud, kui ilmub välja Louise, kes palub Ronga abi oma venna otsimisel. Kurjategijat ja tõde taga ajades jõua-vad Ronk ja Louise Stasi arhiividesse peidetud tolmunud toimikuni, mis paljastab kummalised ja hirmuärata-vad minevikusündmused.

Michael Katz Krefeldti „Kadunud” on teine raamat endise kriminaaluuri-ja Ronga sarjast, esimene romaan „Rööpalt maas” ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.

1001 retke, mida elu jooksul ette võtta tõlkinud autorite kollektiiv960 lkkõva köideRikkalikult illustreeritud teejuht maa-ilma kõige paeluvamate matkaradade juurde. Rahvusvahelise reisikirjanike ja matkaekspertide meeskonna poolt hoolikalt valitud marsruudid hõlma-vad linnamarsruute, mägiteid, kalda- ja rannikuradu ning teekondi, mille kestel tutvutakse kultuuriliselt kõige paeluvamate sihtkohtade pärandiga. Siin on kergeid jalutuskäike, mis mõeldud algajatele ja millest mõned kestavad vaevalt tunni, ent ka tõeliste matkahuviliste proovikive, kus raja läbimiseks kulub mitu kuud.

Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõppSergi Plohhitõlkinud Toomas Taul382 lkkõva köide„Viimane impeerium” keskendub Nõukogude Liidu neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat al-gab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augusti-putš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võit-lus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile.

Tuletorni saladusedSanta Montefioretõlkinud Liina Viires344 lkkõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan” Ellen Trawton põgeneb oma sisutühja Londoni elu ja võimuka ema eest, kes nõuab, et tütar vastaks tema ootuste-le. Parim koht end varjata on emast võõrdunud õe juures keset Connema-ra võrratut loodust, kus ta saab lõiga-ta läbi kõik sidemed minevikuga. Kuid Iirimaa metsik ilu varjab aastatetagu-seid saladusi ja üht mõistatuslikku lu-gu, mis ootab päevavalgele toomist. „Tuletorni saladused” on mõjuv lugu lõhestunud perekonnast, mineviku saladustest ja surematust armastu-sest.

Mõrvade ja armastuse retseptid: Tannie Maria mõistatusSally Andrew tõlkinud Madis Jürviste336 lkpehme köideKokandushuvilise kolumnisti Tannie Maria artiklid saavutavad kiiresti po-pulaarsuse, sest ta lahendab lugejate südameasju oma imeliste retseptide abil. Kui ühel päeval leitakse mõrva-tud naise surnukeha, võtab Tannie Maria elu senisest hoopis halvaende-lisema pöörde. Ta satub keset segase-võitu politseijuurdlust ja seda kõike ühe nägusa politseinikuhärra meele-härmiks.

Sally Andrew’ südamlikus ja vaimu-kas esikromaanis leidub peamurd-mist nõudva mõrvamüsteeriumi kõr-val romantikat, toiduretsepte ja palju muudki.

ilmunudilmunud Mõtestades Jaan Kaplinskit

Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan KaplinskitThomas Salumetstõlkinud Kersti Unt277 lk, kõva köide

Salumets on lugenud peaaegu kõike, mida on kirjutanud Kaplinski ja mida on kirjutatud Kaplinski kohta. Lisaks on ta intervjueerinud ka kirjanikule lä-hedasi inimesi, aga ka kunagist Tartu KGB ülemust, et talletada tema ver-sioon, miks pärast „40 kirja” võeti luule-taja järelevalve alla. ENSV sot- siaalse ja poliitilise miljöö käsitlus on välismaalasest uurija kohta tunnustus- väärselt kindlakäeline. Raamatu juht- motiiv on „sunnita kasvamise” kujund, mis on mõeldud kokku võtma mitmeid Kaplinski vaimulaadi elemente: spon-taansuse, loomulikkuse ja vabaduse hindamist ning vastumeelsust planeeri-mise, reeglistamise ja igasuguse autori-taarsuse suhtes.

HÄSTI KIRJUTATUD JA INTELLIGENTNERaamatu teeb eriliseks see, et Salumets on pääsenud ligi Kaplinski päevikutele ja kirjavahetusele. See on osutunud ka kahe teraga mõõgaks. Kaplinski „hinge

Abiks teekonnal teismelise maailmaREET WEIDEBAUM

Raamatu autor Paul Bühre on 15aastane Berliini gümnasist, kes käib humanitaarkallakuga koolis, elab koos hoolitsevate

vanematega ning tahab saada koomiksi- kunstnikuks. Raamat sai alguse kolum-nidest, mida Paul kirjutas koolipraktika ajal Zeitmagazini juures ja mis pälvisid ootamatult suurt tähelepanu.

Oma raamatus püüab Paul rehabili-teerida täiskasvanute silmis enda ja oma eakaaslaste renomeed. Tema raa-mat pole ei päevik ega pihtimus. See on pigem käitumis- või kasutusjuhend täiskasvanutele, kellel tuleb iga päev te-gemist teha „suurte, koledate ja karvas-te” olevustega, keda üldistavalt nimeta-takse teismelisteks.

Mõnusa huumori ning kohati ka sar-kasmiga vürtsitatud lehekülgedel jagab autor meiega tänaste teismeliste mõt-teid ja väärtushinnanguid teemadel,

mis neile korda lähevad – nende oma-vahelised suhted ja suhted täiskasva-nutega koolis, kodus ning ühiskonnas laiemalt. Oma arvamus on Paulil nii koolikorralduse teemal kui ka vanema-te ja laste suhete kohta.

Raamat on jagatud peatükkideks peamiste küsimuste kaupa. Kuidas teki-vad noortekambad, millised on neis va-litsevad hierarhiad ja gruppidesse kuu-lumise reeglid? Miks noored põrnitse-vad arvuti- ja mobiiliekraani, kõrvakla-pid peas, selle asemel et taguda koos jalgpalli või lobiseda rõõmsalt oma va-nematega? Miks jooksevad noored mingil perioodil ringi, tukk silmil, pük-sivärvel põlveõndlas ja alukad värvli va-helt piilumas? Mida arvavad alko- holist ja uimastitest teismelised, kelle vanemad omal ajal ise kanepit tõm- basid? Kas arvutimängud ja sotsiaal- võrgustikes surfamine on tõesti nii oht-lik, kui arvatakse?

Loomulikult on eraldi peatükk pü-hendatud seksile, pornole ja armupiina-

Jaan Kaplinski

dele, samuti poiste ja tüdrukute vahelis-tele suhetele ning muusikamaitsele.

Olgu lõpuks öeldud, et Paul ise on enda sõnutsi suhteliselt „hooldusvaba” tüüp, kes käib korralikult koolis, ei tar-bi alkoholi ega narkootikume ning kõ-neleb arusaadavat kirjakeelt – see tä-hendab, et tema raamatu lugejal pole vaja ei põhjalikke eelteadmisi kasvatus-teadusest ega ka raudseid närve. Pigem on tegemist asjaliku lugemisega nii lapsevanematele, õpetajatele kui ka kõigile neile, kes puutuvad kokku teis-melistega.

FOTO

EKS

PRES

S M

EED

IA /

SC

AN

PIX

musta öö” valguse kätte toomine ki-pub mõnes kohas varjutama loomingu analüüsi ega aita suurt kaasa Kaplinski mõtteviisi mõistmisele.

Salumetsa hästi kirjutatud ja intelli-gentne raamat annab põhjaliku ülevaa-te Kaplinskist kui „piinatud geeniusest”. Me saame ka ülevaate tema mitmetahu-listest ideedest. Luulest ja novellidest on vähem juttu. Kuid Kaplinski vaimul on ka külgi, mille olemasolust mono-graafia suurt aimu ei anna. Kaplinski elegantne stiil, vaimukus, tembutamine ja mitme varjundiga huumorisoon tu-leb lugejal ise üles leida.

koolibri WWW.KOOLIBRI.EE Nr 1 (99) 26. veebruar 2016 8

Terve lapsKäsiraamat nakkus- haiguste vältimisestKuulo Kutsar104 lkpehme köideRaamatu üks eesmärke on tutvustada enamlevinud nakkusi ja nende tunnu-seid. Väga oluline on aga ka teada, kuidas haigestumisi vältida ning hai-gustekitajate levikut tõkestada. Kõige tõhusamaks meetmeks peab tuntud epideemianõunik Kuulo Kutsar üld-tunnustatud hügieeninõuete täitmist, puhtuse pidamist kodudes, avalikes paikades ja asutustes, toidukäitlemi-ses jne. Kõige rohkem saab haigestu-mise ärahoidmiseks teha aga inimene ise, kui hoolitseb igapäevaste hügieeni-nõuete täitmise eest, õpetades oma eeskujuga vajalikud võtted selgeks ka oma lapsele.

Tark lauajalgÜlle Kütsen48 lkkõva köideMis on tahvliäpp? Kui-das hinded tunnistusel sassi võivad minna ja millal õpetaja veidralt käitub? Mis toimub metsas nüüdsel netiajastul? „Tark lauajalg” on lasteluuleraamat, mis vastab nen-dele tähtsatele küsimustele. Muidki lustlikke luuletusi leidub kodu ja koo-li, mängu ja liikluse, metsa ja looduse kohta. Vahvad pildid joonistanud Madis Ots.

NupuvendUlf Starktõlkinud Ülle Kiivet40lkkõva köideKorraga on kogu Stureby eradetektiive kubinal täis. Ka Ulf tahab üheks selliseks asjameheks hakata. Aga tema suur vend ütleb, et detektiivitöö on ohtlik ja pole mõel-dud nubludele. Ilmselgelt alahindab ta Ulfi kavalust. Väikevend ajab asju nagu ikka omamoodi ja ootamatult.

Ulf Stark on Rootsis väga armasta-tud lasteraamatute autor. Ta on kirju-tanud üle 40 raamatu, aga lugusid ka televisiooni, filmi ja teatri jaoks. Te-ma raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja kõikjal vaimustusega vas-tu võetud. Markus Majaluoma on üks Soome populaarsemaid illustraato-reid. Ta on teinud animafilme, illust-reerinud lasteraamatuid ja andnud välja oma pildiraamatuid, mis on päl-vinud mitmeid auhindu. Ulf Starki raamatutest varem ilmunud „Täitsa-poiss”, „Võidumees” ja „Vilista mulle, Johanna”.

Väike haldjas Sära Fran Brylewska, Lorna Brown, Lulu Frost20 lk, kõva köideHambahaldjas Sära on oma töös väga tubli, kuid ta tunneb end omapäi ringi lenneldes üksildasena. Kas külaskäik väikese Karola majja aitab tal leida päris oma sõbra? Ilusate piltidega raa-matu muudab veelgi ahvatlevamaks ruumiline esikaas.

Lontu õpib uusi sõnuCècile Marbehant72 lkkõva köideKoos koer Lontuga ringi lipates avastab laps uusi sõnu nii kodus kui kaugetel maadel, nii linna-tänavail kui ka looduses. Ta saab sõbraks loomade ja lindude, lillede ja liblikatega. Uudistamis- ja leidmis- rõõmu jagub selles piltsõnastikus väikestele ja suurtele.

ilmunud ilmunud

RIINA KANGURkirjanik ja tõlkija

Alice Munro viimati eesti kee-les ilmunud novellikogus „Kallis elu” avanevad lugejale tavaliste inimeste tavalised

elud. Meid juhitakse nende pealtnäha vaiksete elude sügavusse ning üllata-takse siis täiesti ettearvamatute pööre-tega. Need jutustused on täis juhtumi-si, alateemasid, tegelasi, erinevaid saa-tusi. Nagu tema varasemateski kogu-mikes, hiilib ka selles raamatus iga loo draama tasahilju kõrgpunkti ning lõ-peb siis järsku, ootamatult.

KOHUTAVAD INIMESEDAlice Munro annab meile lihtsalt, kuid jõuliselt teada, mis üldse on elu, tuleta-des meelde asju, mis meil on unune-nud ning andes meile võimaluse sa-mastuda inimestega, kes elavad mõnes teises maailma paigas esmapilgul hoo-pis teistmoodi, aga tegelikult ikka üsna samamoodi nagu me ise.

Tema lood paistavad sündivat inime-si jälgides. Ta näib mõtlevat, mis tunne võiks olla see inimene, kes istub tema kõrval pingil. Või mis tunne oli minna nagu oma koju tollesse majja seal, kus linn lõppes ja lage maa algas ja sai vaa-data päikeseloojangut. Tema tegelastel on kõigil omad vead ja mõned neist on lausa kohutavad inimesed. Sellegipoo-lest ei mõista Munro oma tegelasi huk-ka, pigem näitab ta meile, et mõistab neid, ning et meilgi on võimalik neid mõista.

Kogumiku algusnovellis „Kiri Jaapa-nisse” teeb Greta kõik, et kohtuda taas mehega, keda ta vaevalt tunneb, kuid kelle järele ta sellele vaatamata januneb. Munro ei anna lugejatele vähimatki hoiatust sellest, mis juhtuma hakkab – kõik lihtsalt juhtub ja enne kui arugi saad, on sul suu ammuli vajunud ja sa ahmid õhku ootamatus šokis.

Millise kadestamisväärse lihtsusega pannakse asjad paika: „Sul on paha lõhn,” ütleb tütar Katy Gretale, kui too on rongis võõra mehe kupeest tema juurde naasnud. Kergemeelsuse, pettu-se lõhn. See on laps, kes ema tähelepa-nu sellele pöörab. Jutustuse lõpus la-seb Munro Katyl emast eemale tõmbu-da. Ta justkui üritab meile mõista an-da, et sellel on alati oma hind, kui nai-ne proovib vabaneda elu seatud piiran-gutest.

KEERULINE ELUKuigi Alice Munro kirjutab palju suhe-test ja armastusest, ei romantiseeri ta suhteid kunagi üle, vaid eelistab esita-da neid kogu nende masendavas keeru-kuses. Mind paelub tema lugude juures kõige enam see, et autor ei ole tund-nud sundi luua ei õnnelikke ega ka õnnetuid lahendusi – võiks koguni öel-da, et lood jäävad justkui pooleli. Oodatud lahenduse asendab miski, mis mõjub kui jahmatav ilmutus. Tema jutustused on täis järske suunamuutu-si, aimdusi, vihjeid. Neis kõigis on te-gelasi, keda kammitsevad kummalised usulised või ilmalikud hoiakud. Meile näidatakse, kui kummaline, ohtlik ja erakordne võib olla tavaline elu, kirjel-dades oskuslikult armastusest johtuvat nõrkust, elu segadusi ja pettumusi, jul-must ja reetmisi. Aga me andestame – me teeme seda kogu aeg.

Jutustuses „Rong” hüppab sõjast ta-gasipöörduv sõdur reisirongilt maha just vahetult enne seda, kui tal avaneks võimalus taas kohtuda oma kihlatuga. Ühtegi sidusat põhjendust pole antud: tal on õnne ja seda ei saa käest lasta. Loo peategelane Jackson on inimene, kellele õnn tähendab täielikku vaba-dust. Ta satub elama endast vanema naise juurde, asendades tollele veidral kombel nii sulast, sõpra kui ka isa. Elu viib Jacksoni hiljem siiski kokku oma kunagise kallimaga, uus romantiline tegevuskäik on justkui loodud ja siis

Ootamatud lahtikerimised

hüljatakse see äkitselt, pikema seletuse-ta – ja Jackson on taas teel.

TAVALINE ARMASTUSArmastus on Alice Munro novellide tähtsamaid teemasid. „Amundsen” on jutustus noore Vivieni armumisest en-dast vanemasse mehesse, doktorisse. Kõik märgid annavad neiule mõista, et ta peaks jooksma hoopis vastassuunas, aga – ta on armunud. Ta armastab ja loodab, et temaga läheb teisiti. Aga ei lähe. Armastust ei muuda miski.

„Corrie” kirjeldab armulugu rikka ekstsentrilise naise ning abielus arhi-tekti vahel. See pole mõistagi pelgalt armulugu. Munro mõõdab armastust siin silmakirjalikkuse ja valelikkuse mõõdupuuga ning lõpetab jutustuse te-male omasel viisil lihtsalt, lühidalt ja mõtlemapanevalt.

Alice Munro esimese novellikogu „Dance of the Happy Shades” ilmumi-ne võttis aega. Kui see 1968. aastal lõ-puks avaldati, kindlustas Munro endale kiiresti koha nüüdiskirjanduses, pälvi-des Kanada Tšehhovi hüüdnime. Mun-ro lühilugusid on võrreldud romaani-dega. Sarnaselt Tšehhovi novellidega suudavad need väga vähesega öelda väga palju. Munro teab, mis on elus tähtis ja ta juhib ka meie tähelepanu sellele. Enamasti algavad tema lood lihtsast tähelepanekust, mis aegamöö-da end ootamatus suunas lahti kerib, ning lõpevad siis äkitselt, jättes lugeja edasi mõtlema: Ja nii nad selle jätavad-ki. Muu jaoks on liiga hilja. Ja kõik oleks võinud minna halvemini, palju halvemini.

Mutukamaa loodVille Hytönentõlkinud Kadri Jaanits72 lk, kõva köideRaamatu kaante vahel avaneb roheliste küngas-te ja lirtsuvate lompide maailm, mui-nasjutuliselt ilus Mutukamaa. Porru-niidu roheluses ja mudaoja kallastel elab suur hulk põnevaid putukaid- mutukaid. Kõigil neil on oma kombed ja harjumused, oma tõsimeelselt nal-jakad tööd ja askeldused. Vahvad lood Mutukamaa asukatest ajavad naerma ja panevad mõtlema. Ville Hytöse kolmas lasteraamat on lõbus ja lapse-meelne, tema mahlakalt väljendus- rikas keel rõõmustab nii väikest kui suurt lugejat. Mutukamaa elutargad ja südantsoojendavad lood on illustreerinud Virpi Penna.

Maasikahaldjas Marike. Maagilised lood maasikaaiast Stefanie Dahletõlkinud Maria Drevs84 lk, kõva köideMaasikahaldjas Marike tegutseb aias ja niidul koos teiste haldjate ning loo-made, lindude ja putukatega. Iga päev toob sõpradele kaasa põneva seiklu-se, kus tuleb üksteist aidata, toeks olla ja vahel ka mõni õppetund anda. Stefanie Dahle loodud võlumaailmas valitseb headus ja mõistmine. Ükstei-se veidrustesse ja vigadesse suhtutak-se leebe huumoriga. Autori enda joo-nistatud armsad pildid kutsuvad väi-kest lugejat kõigest sellest osa saama ja õppima.

Vürtsikas toitTing Morris, Rachel Lanetõlkinud Maria Drevs320 lk, pehme köide140 retsepti dipikaste-te ja salsade, suppide, salatite, liha ja kana, mereandide, taimetoitude ning isegi magustoitude valmistami-seks. Enamikele toitudele annab tuli-sust tšillipipar, kuid lisaks on kasuta-tud ka paljusid teisi vürtse, mis anna-vad igale roale omapärase, kordumatu maitse. Retseptide hulgas on mitmeid eksootilisi vürtsikastmeid ja -segusid. Oluline on teada, et vürtsikas toit pole mitte ainult maitsev, vaid ka kasulik, näiteks külmetuse puhul aitab see hingamisteid avada. Tšillipipras sisal-duv kapsaitsiin leevendab valu, aitab põletike vastu ja ergutab ainevahe-tust.

Isaac Newtoni imeaastad350 aastat analüütilise loodusteaduse sünnistMatti Selg96 lk, kõva köideNewton tegi kõik oma suuremad avastused suhteliselt lühikese ajaga, aastatel 1665–1667. Mõne aastaga jõudis ta selge arusaamiseni mehaani-ka põhiprintsiipidest ja liikumissea-dustest, tegi rea tähtsaid avastusi optikas, vedelike mehaanikas, tõusu ja mõõna füüsikas ja gravitatsiooni-teoorias ning mõtles välja meetodi (calculus), mis võimaldab loodus- nähtusi matemaatiliselt analüüsida-kirjeldada. Raamatu põhiosa kesken-dubki Newtoni võitlusele oma ideede tunnustamise nimel, mis päädis kõigi aegade suurima intellektuaalse vaidlusega küsimuses, kellele kuulub calculuse esmaavastamise au – kas Newtonile või teisele teadusmaailma suurkujule Leibnizile. Selles dramaati-lises loos on oma koht inimlikel tunne-tel – auahnusel ja solvumistel –, intriigidel, möödarääkimistel ja vääritimõistmistel.

Kallis eluAlice Munro tõlkinud Ilme Rääk296 lkkõva köide

Alice Munro