E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 8 (97) 18. november 2015

Aasta kokaraamat 2015 Oktoobris toimunud 16. Tallinna toidumessil kuulutati aasta kokaraa-matuks Jana Ruubeli ning Hele-Mai Alamaa „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist” (Ajakirjade Kirjas- tus). Parimaks tõlkeraamatuks tun-nistati „Maailma parimad koogid”, väljaandja kirjastus Koolibri. Žürii andis hinnangu lähtuvalt sisust, ku-jundusest, praktilisusest ja trükiste kvaliteedist. Lisaks valmistasid Tallin-na Teeninduskooli õpilased roa iga nominendi raamatust juhuslikult välja valitud retsepti järgi. Konkursile esitati 14 raamatut kirjastustelt Aja-kirjade Kirjastus, Varrak, Koolibri ja Kunst. Konkursi korraldab Profexpo koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga.

Mälestused AfganistanistMajor Martin Kuke raamat „Kuus kuud kuumust” räägib Eesti sõjaväe-laste Afganistani-missioonist. Tegu on esimese põhjaliku Estcoy-12 kogemuse näitel kirjutatud raamatu-ga. Valminud kirjeldus on avameelne ja haarav sissevaade kauge maa konflikti sattunute argipäevast. Raamatu avaldas Tänapäev.

Jaak Joala kuulsuse ahelad„Jaak Joala. Kuulsuse ahelad” (kirjas-tus Hea Lugu) on kauaoodatud elu-looraamat armastatud lauljast, mis sisaldab rohkelt fotosid ning põhjali-ku Jaak Joala laulude nimekirja ja dis-kograafia. Vahur Kersna: „Selle tasa-kaaluka ja faktitruu raamatu kaante vahele kätketud aeg, elud ja saatu-sed süütavad mälestustelõkkeid. Aga mis veel tähtsam – pakuvad meile põhjust saduldada oma isiklikud mõtteratsud, kelle sadulast saab näha maailma kauni, karmi ja lõputuna, nagu ta päriselt ongi.”

„Maailma aja- lugu” eesti keelesVarsti ilmub Seppo Zetterbergi toime-tatud koguteos „Maailma ajalugu”, mille tõlkijad on Erkki Bahovski ja Elle Vaht. Ligi tuhandeleheküljeline raamat on Soomes jõudnud juba 11. trükini ja pakub üha enam globa-liseeruva maailma kodanikule üle-vaatlikku informatsiooni, mis aitab meil mõista ja tõlgendada mineviku sündmusi. Teose annab välja kirjas-tus Varrak.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2015

uudiseduudised

Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist Detsembris ilmub Piret Raua uus lasteraamat, kus peategelane Sander elab emaga kahekesi. Ühel päeval kahaneb tema ema tillukeseks ja sellest saavad alguse imelikud juhtumi-sed. Ka illustratsioonid on autorilt, avaldab Tänapäev. Vt lk 6

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 9. detsembril.

Kultuurinädala paljulubav algusHOLGER BERG Rahvusraamatukogu kultuurinädala algataja

Raamatukogudel üle maailma on põhjust olla murelik: e-väljaanded tõrjuvad trükiseid, noored valivad raamatu asemel

interneti ning Google ja Amazon kipu-vad asendama raamatukoguteenust. Muudatustega kohanemine sunnib tih-ti ette võtma meeleheitlikke samme. Leidub raamatukogusid, kes lisaks tea-vikutele on hakanud laenutama jalgrat-taid ja muid tarbekaupu või leidnud uue niši üksikute südamete klubina... Küsimuse „kuidas edasi?” esitamisest pole pääsenud ka Eesti Rahvusraama-tukogu.

MITTE VAID SÄILITADA, VAID KA LUUA JA ARUTLEDATänavu oktoobri lõpus toimus Rahvus-raamatukogu kultuurinädal, mille pub-likumenu võimaldab uskuda, et raama-tukogudel on tulevikku vähemasti sel juhul, kui neis peale kultuuri säilitamise seda ka luuakse ja selle üle arutletakse.

Viiel päeval oli huvilistel võimalus osa võtta enam kui kolmekümnest ta-suta kultuurisündmusest. Tõsi, näitusi, teatrietendusi ja seminare on Rahvus-raamatukogus iga nädal. Kevaditi toimub Tallinna raamatumess ja det-sembris jõulukuu raamatunädal, kus peale ostlemise võib kohtuda kirjanike-ga ja osaleda mitmesugustel raamatute ja kirjastamisega seotud üritustel.

Põlvepiku- raamatu konkursi võitjad on selgunudKATRIN REINMAA kirjastus Päike ja Pilv

11. novembril autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses kultuuri-ministeeriumi, kirjastuse Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lasteraamatu-konkursi Põlvepikuraamat võitjaid.

Põlvepikuraamatu konkurss, mis toimus juba viiendat korda, kutsuti 2006. aastal ellu selleks, et täien-dada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara kvaliteetsete omamaiste lasteraamatutega.

Tänavune konkurss oli eriline selle poolest, et ühtlaselt tugevaid töid oli palju. Seepärast ei andnud žürii koosseisus Asta Trummel, Jaanika Palm, Kätlin Kaldmaa, Piret Niine-puu-Kiik, Jaanus Kõuts ja Katrin Reinmaa välja esimest, teist ja kolmandat kohta, vaid kolm võrdset peapreemiat ja kolm eripreemiat. Kokku laekus konkursile seekord töid 77, millest teise vooru pääses 23 illustreeritud käsikirja.

Võidutööd olid: Helle Kirsi ja Piret Bergmanni käsikiri „Tähtsad täpid”, Kertu Sillaste käsikiri „Astrid ja Ott” ning Piret Mildebergi käsikiri „Notsu ja nälg”. Eripreemiad said Regina Lukk-Toompere käsikirja „Kasside salajane pagaritöökoda seina sees Tallinnas” illustratsioo-nide eest, Kadri Kiho ja Katre Eesmaa käsikirja „Kevadet otsi-mas” eest ning Kristi Kangilaski käsikirja „Sa oled alati hoitud” illustratsioonide eest.

„Konkursile ootasime häid ideid, aga ka professionaalset teostust,“ ütleb žürii esimees, lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. „Loomulikult on väga oluline hea tekst, aga seda peavad toetama professionaalsed illustratsioonid, mis teksti mingil moel laiendavad või lapsele küsi-musi tekitavad. Terviklikkust ootasi-me osalenud töödelt nüüd juba märksa rohkem kui konkursi algusaegadel.“

Ilma Põlvepikuraamatu konkursi-ta ei oleks meil tõenäoliselt selli-seid raamatuid nagu Signe Ora ja Katrin Ehrlichi „Mõista, mõista, Lee-nuke”, Tiia Metsa „Vahva Toomas”, Kertu Sillaste „Pannkoogiraamat”, Eva Koffi „Keerutädi”, Kätlin Vaino-la ja Kertu Sillaste „Kus on armas-tus?” ning paljusid teisi. Kirjastusel Päike ja Pilv on olnud eriti hea meel selle üle, et Põlvepikuraamatu kaudu on esile kerkinud mõni uus suurepärane autor või kunstnik. Nii on tänu sellele konkursile tuule tiibadesse saanud näiteks Katrin Ehrlich ja Kristi Kangilaski.

Muusikasaalis toimunud muusikaloengud (Vaiko Eplik, Tõnis Kahu jt) meelitasid kohale arvestatava publikuhulga.

Äsja lõppenud festivalimõõtu kul-tuurinädalat korraldas Rahvusraama-tukogu aga esimest korda. Rohkem kui poolsada esinejat – teiste seas Linnar Priimägi, David Vseviov, Asko Kün-nap, Mihhail Lotman, Leelo Tungal, Marko Kekishev, Arvo Iho, Jan Kaus, Joonas Hellerma, Kadri Hinrikus – pakkusid viie päeva jooksul säravaid mõttekäike ja köitvaid lugusid kirjan-dusest, kunstist, muusikast, arhitektuu-rist ja poliitikast.

VÄRSKE PILK MUUSIKAKOGUDESSERahvusraamatukogu tavapäraselt vaik-ne muusikasaal muutus sõna otseses mõttes muusika saaliks, kus helid said vabalt kostuda suurtest kõlaritest. Muusikud ja helikunsti armastavad ini-mesed Vaiko Eplik, Peeter Volkonski, Siim Nestor, Tõnis Kahu, Timo Steiner ning raamatukogu infospetsialistid heitsid muusikakogudesse värske pilgu ja tõestasid, et ühtaegu meelelahutus-lik ja hariv muusikaloeng ei kuulu ainult raadioeetrisse või muusikakooli õppekavasse.

Muuseas, Vaiko Eplik pani oma suvel välja antud väliseesti popmuusika ko-gumiku kokku osaliselt Rahvusraama-tukogu varamu põhjal. Kriitik Siim Nestor tutvustas 90. aastate Eesti pop-muusika näitel Rahvusraamatukogu kassetikogu, mis on komplekteerimise viisilt kogu maailmas ainulaadne.

Iseäranis menukad olid ajaloo- ja kultuurialased ekskursioonid, kus tut-vustati nii Rahvusraamatukogu aar-

deid ja arhitektuuri kui ka Tõnismäe piirkonna ajalugu. Külastajate tagasi-sidest selgus, et mõnegi jaoks oli ülla-tav, kui palju kunsti Rahvusraamatu-kogu hiiglaslik, ligi 50 000 ruutmeetri-ne hoone endas peidab.

NÜÜD ON OLEMAS KA LASTEALAKultuurinädalal pandi maha veel üks oluline teetähis Eesti Rahvusraamatu-kogu ajaloos – avati kahest ühendatud ruumist koosnev lasteala, kus mudila-sed saavad lugeda lasteajakirju ja raa-matuid ning mängida nii laua- kui ka videomänge. Lasteala esimene külaline oli kirjanik Ilmar Tomusk, kes vestles oma loomingust ligi 70 noore lugejaga. Uuenduskuuri on läbinud kogu 5. kor-ruse lugemissaal, mis on varasemaga võrreldes oluliselt mugavam. Juurde on tulnud rühmaruumid ja uus loengusaal, mis raamatukogundus-korüfee Volde-mar Milleri auks on nimetatud Milleri salongiks.

Nädal sai sümboolse lõpu popkunst-nik Kiwa performance’iga „Uue raama-tu sünd”. Esitleti raamatut, mis on koostatud ja kujundatud raamatukogu hoidlatest leitud unustatud materjalide põhjal. Need sada uut unikaalset raamatut sümboliseerivad hästi seda, millised võimalused Tallinna keskses kultuuritemplis peidus on. Kultuurinä-dalal käis majas tavapärasest kolman-diku võrra rohkem inimesi, mis paneb küsima, kas võiks Rahvusraamatukogu üks väljundeid olla ka aasta läbi kestev mitmekülgne kultuuriprogramm.

FOTO

: TEE

T M

ALS

RO

OS

hea lugu WWW.HEALUGU.EE NR 8 (97) 18. november 2015 2

EPP ANNUS

Mõne aasta eest sai Eesti Las-tekirjanduse Keskuse huba-ses pööningutoas kokku üks seltskond. Tegu polnud nak-

sitrallide, vaid hoopis lastekirjanduse asjatundjatega. Jäätist ei söödud, maiustati kommidega. Jutt käis teadagi millest – raamatutest.

Kui aga enamasti käib selle maja ka-tuse all jutt raamatutest, mida saab käe-ga katsuda või vähemalt sõrmega ek-raanil tonksida, siis seekord räägiti nii-sugustest, mida polnud veel olemaski. Kõvad või pehmed kaaned? Ruuduku-juline või pikergune? Räägiti lihtsatest ja keerulistest lausetest, ning sellestki, kui raske on kirjutada väga lihtsalt. Ja muidugi ka sellest, mida laps loeb.

LUGEMINE ON TÄHTIS TÖÖMissugust raamatut vajab lugema õp-piv laps? Mitte see laps, kes paneb kolm klotsi kõrvuti ja veerib E-M-A, vaid niisugune, kellele saab juba raama-tu pihku pista. Sest tegu on võib- olla kõige otsustavama momendiga lapsest lugeja arenguloos: iga laps õpib lugema, aga igast lapsest ei saa lugejat. Ka mitte kõigist nendest, kes õhtuti ema-isa unejuttu kuulavad. „Loe nüüd sina,” meelitab ema. „Miks ma pean lugema?” küsib laps. Palju mõnusam on kuulata, kuidas ema-isa või vana-ema-vanaisa raamatut ette loeb!

Lugemine on suur töö. Lugema õppi-mine ei pruugi toimuda rahvasuust tuntud viisil, et vaatasin ja veerisin ja

Aitame lapse lugema!

palju teksti, lugu peaks hakkama kohe esimesest lausest hoogsalt käima ja si-saldama pigem tegevust ja vähem kir-jeldust. Ja raamat ise peaks olema pii-savalt lühike, et laps enne lõpuni jõud-mist ära ei tüdineks.

Just sellistest põhimõtetest sai alguse raamatusari LOEN ISE! Eesti Lastekir-janduse Keskuse sisulisel ja Eesti Kul-tuurkapitali rahalisel toetusel ilmuv al-gajatele lugejatele mõeldud sari. Raa-matusarja metoodilise põhja väljatöö-tamisel pistsid pead kokku Eesti Laste-kirjanduse Keskuse töötajad, Eesti Lu-gemisühingu aktivistid ja kirjastuse

siis järku hakkasid tähed elama! Ja see oli nii tore ja siis ma muudkui lugesin ja lugesin. Sagedamini kohtame haigu-tavat ema, kes meelitab:, „Loe nüüd na-tukene!” Ja last, kel küll veerimine sel-ge, kuid kelle jaoks on väsitav pike-maid sõnu ja keerukamaid lauseid kok-ku lugeda. Sama teema kordub hiljem aastast aastasse, esimeses klassis aabit-sa taga mossitades, hilisematel aastatel kohustuslikku koolikirjandust kirudes.

Ja ometi teame, et lugemine arendab lapse mõtlemisvõimet, aitab tal avasta-da maailma erinevaid tahkusid, annab ainet fantaasiale, aitab omandada kir-jaoskust, parandab lapse eneseväljen-dust, laiendab empaatiavõimet ja kuu-lamisoskustki. Lugeva lapse maailm on huvitavam ja mitmekülgsem, ka te-mast endast kasvab avatum ja huvita-vam inimene.

Ei saa aga arvata, et mõnele lapsele lihtsalt ei sobi lugemine ja kogu lugu. Või et ta ongi selline, kes raamatut kät-te ei võta. Küll aga võib juhtuda, et lii-ga keerulised raamatud hirmutavad lapse lugemise juurest eemale. Või tüü-tavad igavad raamatud lapse ära. Või väsitavad liiga pikad lood enne, kui nende lõpp kord kätte jõuab.

LIHTSAD SÕNAD, LÜHIKESED LAUSEDTegelikult on asi lihtne: algaja lugeja peaks alustama raamatutega, mis on mõeldud just nimelt algajale lugejale. Nendes raamatutes peaksid olema liht-sad sõnad ja lühikesed laused, parajalt suur ja selge kiri ning toredad pildid. Ühel leheküljel ei peaks olema liiga

ALO LÕHMUS

Inglise kirjanik ja kirjanduskriitik David Lodge on öelnud, et autor võib oma romaani tarbeks vabalt välja mõelda olematu tänava Londo-

nis, kuid riskantne on mõelda välja terve Suurbritannia pealinn, mis pole London.

Lodge pidas sellega silmas, et geo-graafiliste ja ajalooliste väljamõeldiste istutamine üldiselt realistliku koega ilu-kirjanduslikku teksti on suur kunst. Nii nagu sool muudab toidu maitsvaks, nii muudavad just väljamõeldised teksti õigupoolest ilukirjanduseks. Ent alati on oht üle soolata. Tõsi, nii soolapulka-del kui ka ulmekirjandu sel on lai austa-jaskond, kuid mõlema valmistamisel on siiski oma reeglid, mida peab tundma.

FIKTSIOONIDE RISKANTNE RADAMärt Lauri teine romaan „Lahustumi-ne”, kirjanike liidu romaanivõistlusel teise koha saanud teos, astub just säära-sele riskantsele rajale. Tagakaanel tut-vustatakse raamatut kui lugu, mis läbi nelja põlvkonna vaatleb Eesti olevikku ja minevikku, ühtekuulumist ja lahku-kasvamist. Ent juba esimestel lehekül-gedel viiakse lugeja täiesti fiktsionaalse-le territooriumile, Peipsi läänekaldal asuvale väljamõeldud poolsaarele, mis Tartu rahu järgse piirijoone (sic!) koha-

päike ja pilv WWW.PAIKEJAPILV.EE

Meie oma sofioksanenlik ajalooline romaan

Kojamees UrmasAnti Saarillustreerinud Ulla Saar32 lkkõva köideKas kindad on käes või hoopis käed kinnastes? Kas käes on kondid ja luud või hoopis kühvel ja luud? Anti Saare sõnamängud pane-vad naerma nii väiksed kui ka suured ning õpetavad nägema emakeele võimalusi. „Kojamees Urmas” kuulub LOEN ISE-sarja 3. sammu.

LahustumineMärt Laur440 lkkõva köide

Lugeva lapse maailm on huvitavam ja mitmekülgsem, ka temast endast kasvab avatum ja huvitavam inimene.

FOTO

SH

UTT

ERS

TOCK

ilmunudPoisike rukkis. Elu sõjajärgses Eestis lapsepilgugaEet Tuule320 lk, kõva köide„Poisike rukkis” on autobiograafiliste sugemetega raamat, milles Eet Tuule vaatab tagasi aastate 1944–1956 eluolule, tehes seda läbi 3–15aastase poisi silmade. Autor jutustab lapse- põlvest Pääskülas ning kooliaastaist Saaremaal ja Harjumaal. Paljud raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt juhtunud.

Surra kevadelRalf Rothmanntõlkinud Mati Sirkel188 lk, kõva köideSaksa kirjanduse selle aasta suurüllatus – lugu viimastest sõjanädalatest 17aastase saksa poisi silme läbi, kes teeb kõik, et mitte sõtta sattuda ja ometi satub. Liigutav ja uus vaade sõjateemale, mis näis viimastel aastatel olevat lõpuni ära kirjeldatud ja kirjutatud.

Maagilise väega nukudTiia Toomet144 lk, kõva köideNukkude pikk ja kirju ajalugu on ini-meste ajalooga lahutamatult seotud. Raamatus kirjeldatakse maailma eri rahvaste kultusenukke ja nendega seotud kombestikku: paleoliitilisi vee-nusekujukesi, muistseid hauanukke, surnute hingenukke, viljakusenukke, nõidusenukke, katšina-nukke, Jaapani nukumatuste traditsiooni ja muudki.

selt kuulub hoopis Venemaa koosseisu, kuid mille elanikud – nii eestlased kui ka venelased – on harjunud de facto hoopis Eestiga asju ajama. Kuni 2007. aastal otsustab Venemaa viimaks oma peremeheõigused poolsaare üle taasta-da…

Juba sellest stardipositsioonist pii-saks haarava alternatiivajaloolise põ-neviku kirjutamiseks. Kuid autori pre-tensioon on suurem – tänapäevasünd-mused on vaid raam, teose põhiosa jälgib Raudade perekonnalugu, eriti selle meesliini esindajate Johannese, Nikolai, Antsu ja Taanieli elusaatusi läbi kogu 20. ja senise 21. sajandi.

Paraku just romaani ajaloolistes ki-histustes jäävad hamba alla krigisema narratiivitaignas lahustumata soolate-rad – ajaloolised väljamõeldised, mis võrreldes olematu poolsaarega tundu-vad pisut põhjendamatud. Jõgeva maa-konda ei olnud 1900. aastal veel ole-mas (lk 167), 1940. aasta juunis ei ala-nud mingit sõda Venemaa ja Saksamaa vahel (lk 193), sama arusaamatu on märtsiküüditamise paigutamine 1941. aasta märtsi (lk 194).

Seletamatuna mõjub ka Teise maail-masõja järel Punaarmeest võitjana ko-ju tulnud Nikolai 15 aastaks vangilaag-risse saatmine ning sealt naastes tema töötamine vaba rannakalurina 1960. aastate Eestis.

Ent kuna romaan ongi ajaloolise fan-taasia ning tegelikkuse segu, siis ei pea

lugeja end sellistest faktoloogilistest ni-hestustest ilmselt liigselt häirida lask-ma. Tuleb tunnustada autori püüdu analüüsida vägivalda valla päästvaid mehhanisme (sageli ongi need ka päris elus täiesti irratsionaalsed nagu romaa-niski) ning kättemaksuviha kalduvust miilata varjatuna nagu turbatuli, et siis kõigile ootamatult esile lahvatada täiesti uues põlvkonnas.

SÜNGE ILM, SÜNGED INIMESEDMõnes mõttes meenutab romaan pisut Sofi Oksaneni Eesti ajaloo ainelist me-nukit „Puhastus” – tegelased on pisut visandlikud, kuid sünged, ilm sama süngelt pilves, ümbrus troostitu ja veri kipub alatasa lendama. Läänes on „Pu-hastust” ja selle töötlusi saatnud suur edu, eesti lugeja on romaani tunnusta-nud rohkem tähelepanu pööramise eest Eesti raskele ajaloole, kuivõrd selle ajaloo igas detailis täpse ja usutava ku-jutamise eest.

Ajas üha kaugenev 20. vägival-lasajand on ka meie endi jaoks muutu-mas üha ilukirjanduslikumaks muinas- ja õudusjutusajandiks. See pole vist enam igapäevaelus tunnetatav, olevik-ku otseselt mõjutav lähiminevik, vaid on lahustumas ajaloomütoloogia üht-laseks leemeks. Sel juhul ei häiri ka need mõned fiktsionaalsed soolaterad, mille üle ülalpool nurisesin, enam kedagi ning isegi Tartu rahu alusel Venemaale jäänud poolsaar kusagil

Raamatu autor Märt Laur.

Ninasi kandis tundub täiesti tõsieluli-sena. Ning lugeja saab täiel rinnal kaa-sa elada Raudade süngele perekonna-loole.

LOEN ISE sarjas ilmunud:Triin Soomets „Mis sul pole saba? ”Jaanus Vaiksoo „Jõulutaadi ootel”Epp Annus „Uku ja kaelkirjak”Kristiina Kass „Unelinnu pesa”Aino Pervik „Jänes keedab suppi”Epp Annus „Auto ja põder”Kristiina Kass „Elle ja Kalle kodu- video”Krista Kumberg „Linda nööp”Aino Pervik „Roosaliisa prillid”Aidi Vallik, „Lumehelbe töö”Viiu-Marie Rummo „Sokivaras”Epp Annus „Uku, kaelkirjak ja elevant”Anti Saar „Kojamees Urmas”

Päike ja Pilv filoloogid, nõu küsiti ka Tallinna ülikooli spetsialistidelt. Raa-matu tekstid otsitakse või tellitakse spetsiaalselt algaja lugeja vajadusi ar-vestades ning sarja kujundaja Piret Nii-nepuu-Kiik seab teksti paberile rõõm-salt elama. Kuna algaja lugeja ei jää igavesti algajaks, siis jaotuvad sarja raamatud nelja raskusastmesse.

„Niimoodi ilusaid pilte uurides ja ise lugemist harjutades saab peagi ka kee-rukamaid raamatuid lugema asuda,” selgitab sarja loogikat Eesti Lastekir-janduse Keskuse uurija Jaanika Palm. Lihtne ja rõõmus algus teeb lapse luge-

misega sõbraks. Kui sõprus sõlmitud, siis toovad tulevased paksud raamatud kaasa mitte tüütu kohustuse, vaid põ-neva lugemiselamuse.

3 NR 8 (97) 18. november 2015 WWW.RAAMAT24.EE Ajakirjade kirjastus

Nad otsustasid, et ei ürita triivida kõi-ge lähemal asuvatele Markiisaartele või Seltsisaartele, sest seal räägiti ela-vat inimsööjad. Tagantjärele on öel-dud, et Tahiti oleks pakkunud kindlat pääsemist, aga nad ei teadnud seda. Nad valisid võimalikest kõige raskema tee – tagasi Lõuna-Ameerikasse.

Kasvav nälg ja janu hakkasid takista-ma selgelt mõtlemist, mereveepritsmed kõrvetasid haavanditega kaetud nahka nagu hape, silmad vajusid kolpa ja põsesarnad tungisid esile.

Siis jõudsid nad saarele, mida pida-sid Ducie saareks. Seal atollil oli aga nii vähe magevett ja toitu, et 17 meest otsustasid teekonda jätkata. Kolm meest ja üks paat jäid saarele.

Kaks kuud pärast seda, kui nad olid loobunud minemast Seltsisaartele, sest kartsid inimsööjaid, valmistusid nad ise sööma üht oma laevakaaslast. Seits-me päevaga söödi ühes paadis ära kolm surnud meest. Kui ühes paadis enam keegi ära ei surnud, heideti liis-ku, kes ära süüakse ja kes kolmest üle-jäänud mehest ta ära tapab.

94. päeval pärast vrakilt lahkumist jõudis üks paat Tšiili ranniku lähedal asuva St Mary saare lähedale ja 23. veebruari hommikul nägigi Dauphini meeskond kaht meest vaalapaadis oma kaaslaste kondihunniku juures.

PEAGI JÕUAB LUGU KA KINODESSESee on põnev raamat ellujäämisvõitlu-sest ookeanil, mõtlemapanev raamat inimese olemusest ja geograafiaalaseid teadmisi kasvatav raamat, eriti kui jäl-gida meeste teekonda kaardil ja lugeda saarte kohta, kus nad peatusid või ku-hu nad ei jõudnud. Silme ees hakkab kerima film ja detsembris jõuabki meie kinodesse Oscariga pärjatud Ron Howardi („Piinatud geenius”) lavasta-tud „Mere südames”, kus Chase’i män-gib Chris Hemsworth.

EINAR ELLERMAA

1821. aasta 23. veebruaril märkas vaalapüügilae-

va Dauphin pakivaht Tšiili ranniku lä-hedal lainetuses ulpivat paati, mis oli ookeani kohta uskumatult väike. Kap-ten suunas pikksilma paadile ja seal kedagi nägemata käskis lähemale sõi-ta. Kõigepealt nägid nad paadipõhjas valendavaid inimluid ja seejärel kaht meest, kes imesid oma surnud kaaslas-te luudest üdi. Üks mees paadis oli vanemtüürimees Owen Chase.

Kahe mehe jaoks oli see 1819. aasta augustis alanud merereisi õnnelik lõpp. Veel kolm meest leiti teisest paa-dist ja kolm meest asustamata saarelt keset ookeani. Need kaheksa 20 laeva-mehest jäid ellu.

KARM KOLMEKUULINE ELLUJÄÄMISVÕITLUSVaalapüügilaeva Essex hukkumine Vaiksel ookeanil võidisvaala rünnakus on 19. sajandi üks tuntumaid mere- õnnetusi. Herman Melville kirjeldas seda „Moby Dickis”, ent laeva uppumi-sega käesolev raamat ehk laevameeste uskumatult karm kolmekuuline ellujää-misvõitlus sisuliselt alles algab. Raa-matus on 343 lehekülge ja vaal ründab laeva 96. leheküljel.

Ligi 180 aastat teati sellest õnnetu-sest peamiselt Essexi vanemtüürimehe Owen Chase’i kirjelduse põhjal, mille kohta arvati, et ta mäletas nii, nagu tal-le kasulik oli. 1960. aasta paiku leiti aga ühe New Yorgi maja pööningult vana märkmik. 1980. aastal avastas vaalapüügiekspert Edouard Stackpole, et see on Essexi 14-aastase kajutipoisi Thomas Nickersoni päevik. Nickersoni kirjeldus publitseeriti ajalooseltsi väi-kese trükiarvuga monograafias 1984. aastal.

Kõige suuremate hammasvaalade kašelottide ehk võidisvaalade küttimi-ne oli 19. sajandi algul üliraske, aga tu-lus töö. Kuus meest laskusid laevalt väiksesse paati, sõudsid saagi juurde, heitsid temasse harpuuni ning seejärel püüdsid teda piigiga surnuks torgata. 60-tonnine olend võis aga purustada vaalapaadi ainsa sabaliigutusega.

Pähklipureja mõnus elu. Toidud pähklite ja seemnetega.Lia Virkus, Tiina Lebane162 lk, kõva köidePähklid ja seemned on ehe näide, et head asjad on sageli pisipakendis – vaid ühte ampsu on kogutud südame-le tervislikud rasvad, valgud, vita- miinid ja mineraalained. Seemne- ja pähklirohked snäkid, taimsed võided, leivad, pearoad ja koogid – 70 isu-äratava pildiga retsepti seast leiab oma lemmiku igaüks!

Magus elu. Tervislikumalt! Valge jahu ja suhkruta magustoidud ja koogidPille Enden, Britt Paju128 lk, kõva köideSiinsed 50 retsepti ei sisalda rafinee-ritud suhkrut ega nisujahu, vaid asen-davad tühjad kalorid tervislike koos-tisosadega, mis pakuvad põnevaid maitsekooslusi ja on toitainetegi poo-lest rikkamad. Autorid on kokku pan-nud ka väikese teejuhi tervislikumate jahude, magustajate ja rasvade val-las. Raamatust leiab mitmeid alterna-tiive levinud maiustele ning siin on retseptid ka neile, kes väldivad loom-seid toiduaineid või eelistavad maius-tada piima- või gluteenivabalt.

Oma teha. Ring – heegeldatud variatsioonid.Virpi Marjaana Siiratõlkinud Ann Tamme160 lk, kõva köideVirpi Marjaana Siira on oma populaar-se blogiga omA KOPPA võlunud hee-geldajaid nii kodumaal Soomes kui ka mujal.

Blogipidamisest alguse saanud raamat on heegeldamise traditsioone raputav ideedekogu. Unusta tradit-sioonilised heegeldamise mustrid, heegelda ja haruta, tunne tegemisest rõõmu, tee väikestest apsakatest oma tunnusmärk. See on raamat, kust saavad inspiratsiooni nii algajad kui ka juba osavamad heegeldajad.

Nii suur kala!Tarmo Tuulekunstnik Piia Maiste80 lk, kõva köideKaasahaarav ja mõtlema-panev juturaamat põhikooli õpilasele ja lapsevanemale. Kaante vahelt võib leida vastused neile küsimustele:Kuidas õng ise püüab?Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib?Mida arvab vihmauss?Kus ei ole kala, aga on?Mis juhtub, kui kallid naised undavad?Mis on paadi ja kalda vahel?Millal kala võtma hakkab?Kuidas püüdmata püüda?Mida kingib kala mees?Kui väike on tegelikult suur?

Üksinda depressioonisTõnu Põldma140 lk, pehme köideRaamatu „Üksinda dep-ressioonis” autor Tõnu Põldma on just nagu raamatu peate-gelane Laurigi läbi põdenud raske depressiooni. Raamatu esimeses osas näeme peategelase, Lauri-nime-lise noore depressioonis mehe iga-päevaelu raskusi. Autor samastab end paljus peategelasega. Raamatu teises osas pakub aga autor nõuan-deid, kuidas depressiooniga toime tulla, mida julgustavat mõelda, kuidas kaaslast otsida.

ilmunud

Olla merehädas ja jääda ellu

Mere südamesNathaniel Philbricktõlkinud Matti Piirimaa340 lkpehme köide

Vaalu püüti selleks, et saada vaalaõli, millega valgustati tänavaid ning määri-ti masinaid. Rohkem kui sajandi oli selle üleilmse õliäri keskuseks USA ida-rannikul asuv Nantucketi saar, millele lähim suurlinn on Boston.

AUTOR ON TEINUD MAHUKA UURIMISTÖÖSelle raamatu autor Nathaniel Phil-brick on töötanud läbi uskumatult pal-ju dokumente ja käsikirju. Pärast loo lõppu kirjeldab ta sajal leheküljel ük-sikasjalikult, millisest allikast mingid faktid pärit on. Autor on uurinud teiste tolleaegsete vaalapüüdjate mälestusi, lugenud ellujäämisest tormisel merel, nälgimise psühholoogiast ja füsioloo-giast, navigatsioonist, okeanograafiast, võidisvaalade käitumisest ja muidugi kannibalismist, milleta õnnetusest pää-senud läbi ei saanud.

Kõige lugejasõbralikum tegu kogu asja juures on aga see, et autor on mee-letult mahuka materjali enda sisse söö-nud, selle ära seedinud ja jutustab siis justkui kõiketeadjana haarava loo, ta-kerdumata tsitaatidesse ja detailidesse, millal, kellele ja mida keegi väitis.

Kujutagem ette reisi, et te asute teele Bostoni lähedalt ja suundute Euroopa poole Assoori saarte suunas, siis teete vahepeatuse Roheneemesaartel Aafri-ka ranniku lähedal, siis sõidate ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu Hoorni neeme, siis siirdute põhja suunas Ecua-dori rannikuni ja sealt loodesse Galápagose saaretele. Reis on kestnud juba aasta ja kolm kuud. Te olete üsna kurnatud ja kapteni vastu kehva toidu pärast mässu tõstnud. Seejärel stardite Galápagose saartelt Okeaania suunas, et alles nüüd alustada eluohtlikku vaalapüüki. Siis ründab vaal teie laeva, see puruneb, ja edasi ulbite kolm kuud ookeanil, kuni hakkate sööma oma paatkonna surnud liikmeid. Sellise rei-si üksikasju raamatus kirjeldataksegi.

RASKED VALIKUD80-tonnine vaal ründas laeva 20. veeb-ruaril 1820. 20 meeskonnaliiget jõud-sid põgeneda kolmes vaalapüügipaa-dis, kusjuures üks mees taipas kaasa haarata navigatsiooniseadmed, mida on peetud pääsemise üheks võtmeks.

ilmunudJäämurdja Ants AntsonGunnar Press288 lk, kõva köideEesti 20. sajandi saja suur-kuju nimekirja koostati kaua ja hoolega. Esiletõstetute sekka, tähestiku järgi poetess Betti Alveri ja keelemees Paul Ariste vahele, mahtus üks talisportlane – Ants Antson, meie esimene ja uue aastatuhandeni ainus taliolümpiavõitja.

Eestil on ikka olnud maailmatase-mel kahevõistlejaid ja sinnakanti küündinud murdmaasuusatajaid, kuid kõrgeimale aujärjele tõusis kiiruisuta-ja! Lisaks tuli sõja jalus, aina pommita-tava Beckeri sadama kõrval kasvanud Antson Euroopa absoluutseks meist-riks ja kuulutati 1964. a maailma pari-maks kiiruisutajaks. 1500 meetri sõit Innsbrucki olümpial kujunes meie esimeseks suureks telespordisündmu-seks. 6. veebruaril 1964 peatus tehasetsehhides töö, koolid kogusid õpilased aulasse teleri ette ja Estonia teater katkestas „Minu veetleva leedi” proovi. Võidule järgnenud pidu oli üldrahvalik.

Mullivabalt. Eesti mees- ametnike salaelustWido Moritz148 lk, pehme köideEndine diplomaat, Võrus sündinud Wido Moritz kirjeldab oma esikteoses „Mullivabalt. Eesti meesametnike sa-laelust” halastamatu avameelsusega bürokraatidele osaks langevaid draa-masid. Karjääri- ja naudinguhimudes visklevad tegelased on silmitsi hale-naljakate probleemide ja surmtõsiste eluraskustega.

London Road Samantha Youngtõlkinud Eva Finch436 lk, pehme köideJohanna Walkeri õlul on suur vastutus-koorem: lisaks iseenda ülalpidamise-le tuleb tal toita, katta ja koolitada ka nooremat venda. See sunnib teda tegema küünilisi valikuid romantilis-tes suhetes ning sageli leiab ta end käitumas omaenda loomuse vastu. Kuni ühel ilusal päeval ristub tema pilk Cameron MacCabe’i omaga.

Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradegaMari-Liis Ilover192 lk, kõva köideRaamat on liigendatud aastaaegadeks ja hõlmab ka suuremate sündmuste puhul korraldatavaid pidusööke, nagu näiteks kooli lõpetamine ja kevad- pühad, talvel jõulud jne. Mõeldud on nii taimseid toite eelistavatele kui ka lastega seltskondadele, lisaks on igale aastaajale sätitud ka mõnest rahvusköögist inspireeritud püha- päevalõuna. Kokku on raamatus üle 60 innustava retseptiidee pühapäeva-lõunateks. Toitude juurde on veinid sobitanud hinnatud veiniekspert Rein Kasela.

Püssiga köögisMerrit Kiho196 lk, kõva köideKodurestorani MerMer peakokk Merrit Kiho tutvustab läbi romantiliste lapsepõlvemälestuste üli-maitsvate ulukiroogade valmistamise saladusi. Võime tõdeda, et „issi tütar” sai oma kokanduspisiku papsilt, kõ-valt jahimehelt. Põnevatele toitudele lisavad vürtsi jäägritelt kuuldud jabu-rad jahimehelood. Raamatust leiab pisut üle viiekümne ulukiroa, sinna juurde sobivaid salateid ja lisandeid ning seitse autori lemmikkooki.

Heliseva muusika luguTom Santopietrotõlkinud Heija-Liis Ristikivi412 lk, kõva köide+ 16 lk pildiplokk

tänapäev WWW.TNP.EE NR 8 (97) 18. november 2015 4

MARI KARLSON

Vaevalt oleksime nii huvitatud päris-Maria von Trapist, kui filmi-Maria (Julie Andrews) poleks kinolinal pakkunud

sellist puhast rõõmu, mida võib leida vaid muinasjutumaailmast. Raamatu „Heliseva muusika lugu“ autor Tom Santopietro leiab filmi „Helisev muusi-ka” edu saladuse sellest, et film kinni-tab vaatajale: unistused on midagi väärt, kõiki takistusi ja hirme on või-malik ületada töö, vaeva ja laulu ning mis kõige tähtsam – armastusega.

Kas see ongi see, mida me tegelikult vajame? Igatahes on filmiperekond von Trappidest rohkem dollareid sisse toonud vaid „Tuulest viidud” ja „Tähe-sõjad”.

FILMI FENOMENAutor otsib filmi fenomeni ligi 400 leheküljel, uurides võttegruppi, näitle-jaid ja muidugi ehtsat perekond Trappi ja pakub välja ka erinevaid põhjendusi, miks see film vaatajale nii meeldib.

Julie Andrews on andnud vastuse, mis arvatavasti sobiks kirjeldama ka fil-mi ülimat menukust. Kord, kui Julie Andrewsilt küsiti, millisena peaks teda mäletatama, ütles Andrews: „Ma arvan, et see võiks olla midagi sellist nagu „Tal oli võime teha inimesi õnnelikuks, tekitada neis sooje tundeid.” /.../ Vaa-dake, ma olen piisavalt realist mõist-maks, et elu on suuremale osale ini-mestele kohutav ja elajalik, nii et see, mida meie meelelahutajatena teeme, võib mõnikord tunduda suhteliselt frivoolne. Aga kuna maailmas on nii palju kalkust, ei olegi võib-olla halb, kui me võime üritada seda pehmenda-da kõigi vahenditega, mis meil on.”

Hulgaliselt auhindu võitnud „Helise-va muusika” esilinastumisest möödus 2015. aasta kevadel 50 aastat, aga miski ei näita, et inimesed sellest tüdik-sid. Jah, see film on vanamoeline nagu muinasjutt ikka, aga ta on ka ajatu nagu muinasjutud tavaliselt.

Päris perekond Trapp muidugi mui-nasjutus ei elanud ning sellestki annab raamat hea ülevaate. Maria kõige noo-rem laps Johannes (kümnes ja viimane von Trapi pere laps, sündinud aastal 1939) on väitnud, et tema „keerulise” ema ülimalt õnnetu lapsepõlv oli jät-nud temasse ebakindluse, mis jälitas teda terve elu. Kuigi Johannes oli too-na vaid nelja-aastane, mäletab ta sel-gesti pidevat ringisõitmist: „Perekonna-ga ringireisimine, laval esinemine, tut-vumine uute inimestega... Laulmine oli

ilmunud ilmunud

raske töö. Distsipliin oli tohutu. Me laulsime hästi ansamblina, me ei ol-nud sooloartistid.”

Aga poeg lisab ka, et tema ema Maria ning filmi-Maria olnud sugulashinged.

ÜLEMTEENRI REHABILITEERIMINE„Meie lugu on räägitud nii palju kordi, et sa hakkad tõde ja väljamõeldist se-gamini ajama,” nendib Johannes von Trapp.

Nii näiteks on päris tõsi, et perekon-na ülemteener Hans liitus nagu „Heli-sevas muusikaski” natsiparteiga, aga tegelikult hoiatas just tema 1938. aas-ta augustis Georgi, et Austria piirid pannakse peagi kinni. See oli ettenäge-lik nõuanne ja võimaldas perekonnal viimasel päeval enne piiride sulgemist põgeneda.

Mõningast lõivu filmitööstusele on pidanud maksma ka vaatajad, kes lõpukaadrite ajal pisaraid pühkides imestavad, kuhu kallis perekond siis ik-kagi teel on. Raamatu autor selgitab: „Arvestades perekonna tegelikku põge-nemist Itaaliasse, on filmi suurejoone-

Suurilma lõunasöögidPealinnaelu panoraamid 19. sajandi PeterburistJuri Lotman. Jelena Pogosjantõlkinud Veronika Einberg359 lk, kõva köide

Mälumängupiibelkoostanud Arko Olesk536 lk, pehme köideSee on Eesti mahukaim mälumänguraamat – 5300 küsimust! Teadmisi on mitut sorti. Mõned kuluvad kõige paremini ära eksamil, teised metsas, kolmandad vestluses. Koht, kus need kõik kokku saavad, on mälumäng. See raamat annab võimaluse teha tiir tuntud ja veel avastamata teadmiste maailmas.

Arko Olesk on õppejõud, teadusaja-kirjanik ja mälumängur. Ta on mitme-kordne Eesti mälumängumeister ja telesaate „Kuldvillak” küsimuste koostaja.

Eestlane ja teised rahvad. 1457 anekdooti erinevatest rahvustestErkki Kõlu328 lk, pehme köideAnekdootide kogumist alustas Erkki Kõlu juba 1982. aastal. Ühtekokku on temalt ilmunud 12 anekdoodikogu-mikku. See kogumik koosneb anek-dootidest, kus oma osa saavad 33 eri rahvuse (kui mulgid ka eraldi rahvuseks lugeda) tüüpilised esindajad. Ei jää ilma eestlasedki.

Ämblik ja kultuurOlev Remsu224 lk, kõva köideRomaan on kirjutatud aja-lehe Sirp 75. sünnipäe-vaks. Autor märgib, et tegi seda vastutustundest, tahtes ei rohkemat ega vähemat kui ajaloo jaoks jäädvustada, kuidas tollel kau-gel ja võõral ajal eesti kultuuri tehti ning kuidas seda hinnati. Samuti hoiatab ta: „Jah, ma olen kirjeldanud tõestisündinud juhtumeid, tegelastel on prototüüpe. Ent ma garanteerin – viimaseid ei leia keegi üles. Kõik uudishimutsejad eksivad. Olen jälgi seganud, andnud ühele tegelasele mitme inimese omadused, olen nende elulugusid kokku ja lahku sõlminud – nii et halba otsimist, kuid head lugemist!”

Sel vaiksel öölMari Jungstedt tõlkinud Kadri Papp330 lk, pehme köideÜhel advendieelsel õhtul Gotlandil kaob teel tallist koju neljateistkümneaastane Fanny. Kui kriminaalkomissar Anders Knutas Fanny elu lähemalt uurima hakkab, joonistub pilt üksildasest tüdrukust, kelle õlul lasub liiga suur vastutus alkohoolikust ema ja eemaloleva isa-ga mõrase kodu eest. Ent salaja on Fanny kellegagi siiski kohtamas käi-nud. Kas tema kadumisel on seos alla-käinud fotograafi Henry Dahlströmi tapmisega paar nädalat varem?

Oivalised aiad.Loov värvimine täiskasvanutele128 lk pehme köideVeel üks täiskasvanud kunstiarmastajale mõeldud suure- pärane värvimisraamat, mis pakub ohtralt kauneid kaarahaaravaid mustreid ja võimalust hetkeks aeg maha võtta.

Luba end inspireerida emakese looduse ilust ja võngetest! Päästa valla oma loomingulisus, austades ja pühitsedes meid ümbritseva looduse imesid. Haara pliiats, sest sind oota-vad sajad vapustavad pildid täis lillerikkaid aedu – kõik ainult sulle nautimiseks!

Lugu Sandrist, Murist, tilluke-sest emmest ja nähtamatust AkslistPiret Raudautori illustratsioonid100 lk, kõva köideSander on täiesti tavaline poiss, kes elab oma emaga kahekesi suure pargi lähedal neljakorruselise maja esime-sel korrusel. Nagu enamik poisse, armastab Sandergi jalgpalli ja šoko-laadijäätist ning pühapäeviti kaua magada. Ka Sandri emme on täiesti harilik, kuid seda vaid päevani, mil ta kahaneb nii tillukeseks nagu mõni legomehike. Sellest hetkest saavad alguse imelikud juhtumised, milles löövad peale ema ja poja kaasa ka kodutu koer Muri, nähtamatu poiss Aksel, mitmekülgne onu Allan ja seltskond kaisukarudega daame.

Tähenärija ja KriksadullAino Pervik72 lk, kõva köidevärvitrükkLugu sellest, kuidas raa-matute lugemine Tähenärija peast segi ajas ja kuidas Kriksadull seepä-rast hirmu pidi tundma. Tähenärija ja Kriksadull on mõnes mõttes imelikud tüübid: vahel on nad päris pisikesed, vahel aga suured nagu sina ja mina. Täpselt nii, nagu parajasti jutt jook-seb. See tuleb sellest, et nad on ole-mas üksnes ettekujutuses. Ise nad seda tähele ei pane, nad on niiviisi harjunud.

Tont ja mannapuderMarkus Saksatamm144 lk, kõva köidevärvitrükkKordustrükk Markus Saksatamme populaarsest lasteraamatust, mis sisaldab üle 30 naljaka jutu. Näiteks on raamatus peale poiste ja tüdrukute tegelaseks ka verivorst, kes tahab hakata jõuluingliks ja sprott, kes peab ennast kuulsaks politseikoe-raks. Rääkimata karust, kes läheb panka kroone eurodeks vahetama ja seast, kes proovib ära ministriameti.

Mary Poppins. Mary Poppins tuleb tagasiP. L. Travers tõlkinud Peedu Haaslava418 lk, kõva köideSellest hetkest, kui idatuul kannab Mary Poppinsi Kirsipuu tee majja number seitseteist, muutub Bankside pere elu igaveseks. Mary Poppinsist saab Jane’i, Michaeli ja kaksikute kõige ebatavalisem hoidja. Iga päev Mary Poppinsiga on täis maagiat ja kõige pöörasemate väljamõeldiste täitumist. Raamatus on populaarse sarja kaks esimest osa, „Mary Pop-pins” ja „Mary Poppins tuleb tagasi” Mary Shepardi originaalillustratsioo-nidega.

Väike nõidOtfried Preussler tõlkinud Vladimir Beekman112 lk, kõva köideVäike nõid on alles 127 aastat vana ja suured nõiad ei võta teda veel sugugi tõsiselt ega taha Walpurgi ööl Blocks-bergi mäele pidussegi lasta. Aga kui ta polegi veel suur nõid, tahab ta olla vähemalt hea, ja see peab ometi mi-dagi lugema. Selle otsusega vallan-dub põnev ja lustakas sündmustekee-ris. Väga populaarse lasteraamatu värviliste illustratsioonidega uus väljaanne.

liselt üles võetud lõpukaadrid nende vaprast ronimisest üle mägede turvalis-se Šveitsi loomulikult puhas fiktsioon. Paljud – eriti just Maria ise – on märki-nud, et kui nad oleksid roninud üle Austria mäetippude, poleks nad jõud-nud Šveitsi, vaid Saksamaale, ja väga lähedale füüreri pelgupaigale Berchtes-gadenis. Mariale iseloomuliku otse- kohesusega öelduna: „Kas Hollywoo-dis ei tunta üldse geograafiat? Salz-burg ei asu Šveitsi piiri ääres!” Tegeli-kult asub Salzburg 250 kilomeetri kau-gusel Šveitsist, kuid elutark vana proff Robert Wise nendib: „Hollywoodis tehakse geograafia ise.”

Kes on Maria?

Maria saabumine von Trappide villasse kitarri, vanamoelise reisikoti ja riietega, mida vaesed ei tahtnud.

Ajalugu lõunalauasR

aamatus on esitatud aastatel 1857–1858 Pjotr Pavlovitš Durnovo kodus pakutud lõu-nasöökide menüüd. Iga päev

koostatud lõunasöökide toidukaarte hoiti hoolikalt tallel ning säilitati pere-konnaarhiivis kõrvuti kirjade, päeva-raamatute ja fotodega.

Pikk rida roogasid, mis Durnovo lauale ilmusid, viib lugeja selle igapäe-vase olmeelu valda, mis jääb pahatihti ajaloolaste tähelepanuta, ent moodus-tas samas tolle ajastu inimeste jaoks reaalsuse ühe enim tuntava külje.

Kuid lõuna- või õhtusöök ei tähenda mitte ainult serveeritavaid roogi, vaid ka söömisrituaali ja söögitoa interjöö-ri. See hõlmab samuti külaliste meele-olu, vestlusi laua taga ja vahel ka vaid-

lusi. Söögilauajutud on täiesti läbiuuri-mata valdkond, ehkki see on üks argi-elu erakordselt aktiivsetest külgedest. See kuulub veel suuremal määral kui kulinaariakunst nende ajalootahkude hulka, mis sähvatavad hetkeks ja kao-vad kohe, peaaegu jälgi jätmata.

Paigutades raamatusse toidukaartide lisadena igapäevaseid olmelisi, poliiti-lisi või muid teateid tolle aja ajakirjan-dusest, mis võisid oletatavasti laua ta-ga aset leidnud keskusteludele ainest anda, ei püüelda söögilauajuttude fe-nomeni rangelt teadusliku rekonstrukt-siooni poole. Nende kommentaaride mõte seisneb selles, et aidata lugejal määratleda konteksti, kus menüü sõ-nad ärkavad elule, omandavad mingi-suguse täiendava tähenduse.

Seda materjali pakkudes loodavad koostajad lugeja aktiivsele kaasamõt-lemisele, kutsudes teda asuma oma-enese teadmistele ja kujutlusvõimele toetudes gastronoomilisele retkele minevikku.

REP

RO

RA

AM

ATU

ST

5 NR 8 (97) 18. november 2015 WWW.TNP.EE tänapäev

Ümber- asustatud isikVladimir Voinovitštõlkinud Jüri Ojamaa293 lkkõva köide

FOTO

RA

AM

ATU

ST.SASH UUSJÄRV

Just sellist pealkirja kannab major Martin Kuke oma värskelt ilmu-nud raamatu „Kuus kuud kuu-must” esimene peatükk. Ja just

selline mulje jäi autoril Eesti sõduritest, kui ta esimest korda Afganistanis EstCoy tegemisi käsitlevate artiklite kommentaariume hakkas lugema.

„Positiivse sisuga hinnanguid meie kaitseväelaste kohta ma eriti ei koha-nud. Erinevate artiklite kohta käivate kommentaaride läbiv sõnum oli ena-masti ikkagi üks ja seesama – poliitiku-te poolt Afganistani saadetud, raha ning sõdimist ihkav sõdur okupeerib ja mõrvab,” kirjutab Martin Kukk.

Ometi on kirjutamiseks kaugelt roh-kem tarvis kui pelgalt soov oma kaas-kodanikke õigele rajale juhatada. Uuri-sime raamatu autori Martin Kuke käest, kuidas „Kuus kuud kuumust” pa-berile sai.

Miks on inimeste arvamused EstCoy missioonide kohta Afganistanis nii negatiivsed?Sellele ei ole ühest vastust. Kui seisu-kohti liigitada, siis peegelduvad neis ühelt poolt emotsionaalsed, teisalt aga teatud mõttes ratsionaalsed seisuko-had.

Esimeste hulka kuuluvad sellised mõtlematult välja pursatud ja põhjen-damatud kirjutised nagu „mida otsib eestlane Kesk-Aasiast”, „see pole meie sõda” jms. Selline tegelane üldjuhul ei teadvusta endale, et Eesti on ÜRO ja NATO liige, mis tähendab, et oleme tihti kohustatud tegutsema koos part-neritega. Ja ma ei mäleta lähiminevi-kust suuri rahvamasse, kes oleksid omal ajal vastavatesse organisatsiooni-desse kuulumise vastu protesteerinud, loosungid käes.

On ka selliseid, kes arvavad, et meie sõdur pole midagi muud kui tapariist, kes suundub missioonile ainuüksi raha teenima. Nende puhul on ilmselt tege-mist teadmatusega ja siinkohal peaks minu raamat piisavat n-ö valgustust pakkuma.

Kui ma 1995. aastal Kaitseväega lii-tusin, ei olnud Afganistan mingi tee-ma. Kuid maailm muutub pidevalt, kriisikolded tekivad ja kaovad ning sel-lega seoses muutuvad ka elukutseliste sõdurite missioonipiirkonnad. Sõdur ei saa ju valida, kuhu ta sõdima saade-

takse. Või peaks ta minema selleks ajaks reservi, kui tuliseks läheb kusagil kauges maailmanurgas, mis sulle mis-sioonipiirkonnana ei sobi?

On ka selliseid kommenteerijaid, kel-le negatiivsed tunded on mõistetavad. Nende hulka kuuluvad need, kes kriti-seerivad sarnaseid missioone puhtalt ajaloolisele mälule tuginedes. Pari-maks näiteks on Eesti sõdur Afganista-nis, kuid Nõukogude Liidu mundris. Tegemist oli sunniviisiliselt sõtta saa-detud ajateenijatega.

Ma usun, et see raamat annab mit-mete eelarvamuste muutmiseks piisa-valt ainet. Ja ega tähtis olegi, kas arva-mused muutuvad halvemaks või pare-maks. Pigem on oluline see, et kriitika oleks põhjendatud.

Millal sündis idee ja kuidas läks kirjutamine? Idee võimaliku raamatu sünniks tuli tõesti missioonil, kui mulle hakkas ko-hale jõudma, kui mitmetahuline see lähetus olema saab. Need kuus kuud Helmandis ei sisaldanud üksnes pat-rulle ja sellega kaasnevaid tulekontakte vaenlasega. Sel juhul oleks kogu mis-siooni kümne leheküljega kokku võtta saanud. Elu seal oli väga kirju ja keeru-line, vastuolusid täis. Operatsioonide

Elu helged paigadJennifer Niventõlkinud Marge Paal408 lk, kõva köideHeidik Theodore Finch mõtleb iga päev sellele, kuidas surra, aga leiab iga päev ka midagi, mille nimel edasi elada. Populaarne Violet Markey loeb kesk-kooli lõpuni jäänud päevi, et põgene-da oma väikesest kodulinnast Indianas ja unustada õe surmaga seotud lein. Kui Finch ja Violet kooli kellatorni karniisil kokku saavad, muutub nende mõlema elu jäädavalt. „Elu helged paigad” on menuromaan, mille põhjal valmib peagi ka film, peaosas Elle Fanning.

Käsk tappaJames Dashnertõlkinud Mai Tõnisoo348 lkkõva köide„Käsk tappa” on James Dashneri populaarse triloogia („Labü-rindijooksja” ja „Põlenu katsed” – e.k 2014, ning „Surma ravim” – e.k 2015) eellugu, mis leiab aset 13 aastat varem, enne kui moodustati MOOLOK ja ehitati labürint.

Päikeseplahvatused on tapnud suurema osa rahvastikust ja nüüd le-vib maailmas viirus, mis täidab inime-se mõrvarliku raevuga. Lõpp on alles algus ja kõige hullem ootab ees.

Minu kass JugoslaaviaPajtim Statovcitõlkinud Anne-Mari Orntlich264 lk, kõva köideEmine kasvab üles ja abiellub 1980ndate Jugoslaavias. Sõja alates pageb ta mehega riigist ja nende poeg Bekim kasvab üles Helsingis. Bekim on üksik ja tõrjutud, kuni koh-tub baaris pentsiku kassiga, kes viib ta rännakule mineviku häirivatesse soppidesse. See on jutustus lootus-test ja illusioonide purunemisest ning sõjast ja pagulusest, mis võitis 2014. aastal Helsingin Sanomate debüüdi-preemia.

Enne kui on hiljaKetlin Priilinn264 lkkõva köideKahe väikese lapse ema kaob ootamatult ja peagi leitakse ta jõhkralt mõrvatuna. Juhtumiga hakkab tegelema noor uurija Rebecca Lindeberg, kes ei suuda esiotsa leida ainsatki põhjust, miks pidanuks keegi sellele pereema-le halba soovima. Tasapisi hakkavad aga ilmnema veidrad ja kõhedust te-kitavad asjaolud ning Rebecca talu-vuspiirid pannakse tõsiselt proovile. „Enne kui on hilja” on Rebecca Lindebergist kõneleva krimiromaani-de sarja 1. raamat.

Karu südamega mees. Arvo Iho elu ja loomingAnnika Koppel352 lk, kõva köide+ pildiplokid 3x16 lk Arvo Iho elu meenutab lugusid sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt”: boheemlikud kooliaastad Moskvas ja sõprus Andrei Tarkovskiga, esimene mängufilm koostöös Leida Laiusega. Operaatorist režissööriks kasvamine. Tänavu 66. sünnipäeva tähistava Arvo Iho filme on autasustatud 29 rahvus-vahelise auhinnaga. Oma elust ja loo-mingust räägib Arvo Iho talle iseloo-muliku kirglikkuse ja avameelsusega, rikkalik fotovalik annab kogu loole erilise raamistiku.

ilmunudTöötud, okupandid, seiklejad ja mõrvarid?

Kuus kuud kuumust. EstCoy-12 AfganistanisMartin Kukkkujundanud Villu Koskaru216 lk, kõva köide

mitmekesisus, kohalik elanikkond ja relvajõud, brittide alluvuses teenimine, vaenlased ja meile seatud ootused pak-kusid kirjutamiseks korraliku hulga ai-net.

Afganistanis tegin ma peamiselt märkmeid ja peatükid kirjutasin kokku viimase kahe aasta jooksul juba kodus. Paljud raamatus kirjeldatud situatsioo-nid on mul siiani selgelt silmade ees, mistõttu ei pakkunud nende lugude ju-tustamine mulle mingeid raskusi ka pä-rast neid aastaid.

Mis osutus raamatu kokkupanemisel kõige raskemaks? Üldiselt sujus kõik ladusalt. Veidike pa-ni mind muretsema võimalik Kaitseväe seisukoht, kuid mingeid tagasilööke ma oma tööandjalt ei saanud. Käsikiri loeti läbi ja avaldamisluba anti, ilma et oleksin pidanud muudatusi tegema. Kui jutusoone peale satud, siis võib minusugune reeta kogemata selle, mis teatud õigusaktidele tuginedes ei tohi avalikkusele teatavaks saada. Näiteks kas või delikaatsed isikuandmed.

Ka kolleegide suhtumine oli ja on siiani olnud meeldiv. Paljud mu mis-sioonikaaslased andsid raamatusse ka omapoolse panuse. Aga ootame ilmu-mise ära – ehk tuleb siis ka kriitika.

Isevalmistatud lõhkekehade vältimiseks tuleb patrullil vahel ette võtta päris veidraid marsruute.

Voinovitš ja tema kolm TšonkinitTAUNO VAHTER

Isa poolt serbia ning ema poolt juudi päritolu Vladimir Voinovitš sündis 1932 Tadžikistanis ajakirjanike pe-res. Pärast sõjaväeteenistust lennu-

väes õppis ta pisut aega Moskva Peda-googilises Instituudis ja sattus tööle raadiosse toimetajaks. Tema luuletus „Neliteist minutit stardini” sai ootama-tult tuntuks kosmonautide hümnina ning noor autor kutsuti ka NSVL-i Kirjanike Liitu. Aastal 1963 olevat Voi-novitš hakanud kirjutama „Tšonkini” esimest osa.

Triloogia peategelane on lihtsameel-ne sõdur Ivan Tšonkin, kes on ilma- sõja mööda saatnud ääremaa kolhoosi

lähistel hädamaandumise teinud len-nukit valvates ja külanaise Njuraga lõbusalt aega veetes. Raamat ise pol-nud muidugi üldse sõjast, vaid Nõuko-gude ühiskonnast, lollidest parteiamet-nikest ja kohalikest hullukestest pari-mate nepiaegsete följetonide vaimus.

Ühesõnaga, avaldamiseks selline õu-dus muidugi ei sobinud, tekst hakkas levima samizdatina ning raamatuna ilmus esimest korda osaliselt 1969. aastal Frankfurdis ja tervel kujul aastal 1975 Pariisis. Mida kuulsamaks raa-mat sai, seda rohkem tekkis autoril probleeme. 1974 visati ta NSVL-i Kir-janike Liidust välja, aga võeti Prantsu-se PEN-klubi liikmeks. KGB kutsus Voinovitši korduvalt kohtumistele ja andnud talle korra mingit tundmatut

ainet, mille tagajärjel oli kirjanik tükk aega töövõimetu ega jaksanud lõpeta-da Tšonkini teist osa „Troonipreten-dent”, kus peategelane vanglasse on sattunud. Aastal 1980 saadeti Voino-vitš NSVL-ist välja ning ta töötas algul Lääne-Saksamaal Vaba Euroopa toime-tuses, hiljem USA-s.

1990. aastal kolis Voinovitš Vene-maale tagasi ning Tšonkini-triloogia kolmas osa „Ümberasustatud isik” ilmus alles 2007. aastal. Sarja viimases raamatus jälgitakse tegelaste elu pärast sõja lõppu ning sarnaselt autoriga on ka Tšonkin sunnitud vastu oma taht-mist välismaale emigreeruma, sünd-mused jõuavad välja NSVL-i lõpuaega-desse.

Voinovitš ise aga elab peamiselt

Moskva lähistel ja sarnaselt vanade ae-gadega on ka praegu võimudega pa-huksis, avaldades meelt erinevate Putini režiimi sammude vastu. Eesti keeles on peale kolme Tšonkini-raamatu ilmunud ka „Meie elame siin”, „Tahan olla aus”, „Karvamüts” ning „Moskva 2042”, mi-da peetakse prohvetlikuks kirjelduseks praegusaja Venemaa kohta.

AutoristMartin Kukk sündis 1976. aastal Ta-pal. Pärast keskkooli asus ta õppima tollase Riigikaitse Akadeemia sõja-kooli, kust suunati haridusteed jätka-ma Saksamaa Liitvabariiki. Ta lõpetas Bundeswehri ülikooli, soomusväge-de kooli, sõjakooli ja hiljem ka Saksa armee kindralstaabikursuse, on tee-ninud Eesti Kaitseväe Scoutspataljo-nis ja Maaväe Staabis ning osalenud kahel rahvusvahelisel sõjalisel ope-ratsioonil Afganistani Islamivabarii-gis. Alates 22. oktoobrist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoni ülem.

Major Martin Kukk soovitab: see raamat on mõeldud sulle, kui…• sind huvitab Afganistani konflikti

kulg viimaste aastate jooksul • sind huvitab tänapäeva

militaarkirjandus • sind huvitab eesti sõdurite

käekäik Afganistanis • sul pole varem sarnase teemaga

pistmist olnud, kuid huvi on.

varrak WWW.VARRAK.EE NR 8 (97) 18. november 2015 6Ilmumas ilmunudMaailma ajalugutoimetanud Seppo Zetterbergtõlkinud Erkki Bahovski ja Elle Vaht928 lk, kõva köide Soomes juba 11. trükini jõudnud „Maailma ajalugu” pakub üha enam globaliseeruva maailma kodanikule ülevaatlikku informatsiooni, mis aitab meil mõista ja tõlgendada mineviku sündmusi. Teos käsitleb kogu maail-ma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani. Luubi all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu ning samu-ti popkultuur ja geenitehnoloogia.

Maakillud meres. Eesti väikesaaredTiit Leito344 lkkõva köideEestis on viimaste andmete järgi üle kahe tuhande saare. Saari tekib pidevalt juurde, kuid samas liitub osa nendest ka naaberaladega, nii on saarte arv ja suurus pidevas muutumi-ses. Siin raamatus piirdub meie huvi ligikaudu saja saarega. Valikusse on jäänud maakillud, mis on alles sündi-nud ja mille pindala ei ole üldjuhul suurem kui paarsada hektarit ning kus inimesed aasta ringi ei ela.

Oluline roll on raamatus piltidel. Fotod aitavad neid saari paremini ette kujutada ja kujundavad meelelise ruumi, mida piiritlevad saareuurijate kogutud teadmised.

Maailma imetajate mitmekesisusAndrei Miljutin352 lkkõva köideSee põhjalik ja kaunis suureformaadi-line raamat annab ülevaate nüüdis-aegsetest imetajatest kogu maailmas. Nüüdisaegsete liikide all on siin mõel-dud liike, mis eksisteerisid vähemalt aastani 1700. Raamat on kirjutatud ajal, mil aastakümneid enam-vähem stabiilsena püsinud imetajate süs-teem muutus peenemate uurimismee-todite ja uute klassifitseerimise põhi-mõtete pealetungi tõttu äärmiselt ebastabiilseks. Teos on rikkalikult il-lustreeritud autori joonistuste ja levi-kukaartidega. Registri ja sõnastikuga varustatud raamat sobib nii üliõpilas-tele kui ka laiemale lugejaskonnale.

Ausalt ilust. Usaldusväärne teejuht ilumaailmaSali Hughestõlkinud Helen Kalpus336 lkkõva köideNaised kulutavad ilutoodetele meele-tuid rahasummasid, ent pakendid ja uhked reklaamikampaaniad jagavad sageli lubadusi, mida polegi võimalik täita. Just sellele juhib muu hulgas tä-helepanu Sali Hughes oma teravmeel-ses ja otsekoheses raamatus „Ausalt ilust”. The Guardiani ilukolumnist, jumestuskunstnikuna karjääri alusta-nud Sali Hughes on 20 aasta jooksul katsetanud tuhandeid kosmeetikatoo-teid ega soovita kunagi midagi, mille headuses ta ise veendunud pole. „Ausalt ilust” on mõeldud igas vanu-ses naistele, kes tahavad head välja näha. Autor räägib nii teismeliste kui ka küpses eas naiste nahahooldusest, pakub ilunippe pruutidele ja karjääri-naistele ning selgitab, miks ei tasu oma välimust unarusse jätta ka haiguse ajal.

EremiitThomas Rydahltõlkinud Ene Mäe452 lkpehme köidePuhkusesaare Fuerteven-tura rannas seisab uhiuus auto. Selle tagaistmel on pappkast, mille sees surnud imik. Mitte keegi ei otsi teda taga. Auto juht on jälgi jätmata kadu-nud ja läbisõidumõõdikult vaatab vastu absurdne näit.

Taani kirjaniku Thomas Rydahli põnevikku „Etremiit” peeti 2014. aas-ta üheks üllatavamaks esikromaaniks ja see tõusis kiiresti raamatute müü-giedetabelite tippu. Romaan pälvis 2014. aasta Taani kirjandusdebüüdi auhinna, 2015. aasta Taani krimi- ja põnevusromaanide auhinna ja Põhja-maade krimi ja põnevusromaanide auhinna Klaasist võti nominatsiooni.

ÄralendKristin Hannahtõlkinud Tiiu Loog392 lkkõva köidesari „Varraku ajaviiteromaan”Ambitsioonikas Tully Harti on veendu-nud, et suudab ületada kõik rasku-sed. Seda seni, kuni sureb ta parim sõbranna Kate Ryan. Tully püüab täita Kate’ile ta surivoodil antud lubadust olla vajaduse korral toeks tema laste-le, ent ta ei tea midagi ei pereelust, emaks olemisest ega teiste eest hoolitsemisest.

Samal ajal ilmub Tully ellu tagasi tema ema Dorothy Hart, kes oma tütre tolle lapsepõlves korduvalt maha jättis. Peatselt saab aga Dorothyle selgeks, et kui ta soovib olla oma tütrele selline ema, nagu Tully seda vajab, peab ta kaua varjatud minevi-kusaladused lõpuks paljastama.

Asjad kokku!Brigid Keenantõlkinud Tiina Randviir264 lkkõva köideBrigid Keenan oli noor lennukas Londoni moeajakirjanik, kuni ta armus ülepeakaela diplomaati ja tema elu muutus täielikult. Suurlin-nade säravate parkettide asemel tuli nüüd hakkama saada Nepali mudas-tel teedel ja mujalgi. Raamatus „Diplomaatiline pagas” (e.k 2007) vaatas ta tagasi hämmastavatele ja hooti väga lõbusatele aastatele Nepalis, Etioopias, Indias, Süürias, Trinidadis, Barbadosel, Gambias ja Kasahstanis. Uus jutustus jätkub sealt, kus „Diplomaatiline pagas” pooleli jäi, ent „Asjad kotti!” on loetav ka iseseisva raamatuna. Seekord toimub tegevus Londonis, Brüsselis ja Bakuus.

Aasta aias 2016koostanud Signe Siim216 lkspiraalköideKasutajasõbralikus spiraalköites märkmik-kalender on üles ehitatud nädala kaupa, ära on toodud Päikese ja Kuu tõusud ning loojangud, liikuvad ja riiklikud pühad, aastaaegade algused, tähtsamad rahvakalendri pühad ja Kuu liikumine sodiaagimärkides. Eraldi on märgitud vilja-, juure-, õie- ja lehepäevad ning istutusperiood. Kalendaariumi algu-ses on tutvustus, kuidas Kuu faase ja sodiaagimärke aianduses kasutada.

Armunud HemingwayTema enda lugu A. E. Hotchnertõlkinud Krista Suits160 lkkõva köide

ELO LINDSALU

Ernest Hemingwayd on peetud 20. sajandi maailmakirjanduse kuulsaimaks macho’ks, ehkki tänaseks on sellele tiitlile pre-

tendeerijaid teisigi. Arvatavasti on Hemingway müüti alal hoidnud tema enesetapp aastal 1961, mida paljud peavad hoopis mõrvaks.

Alles mõni aasta tagasi tuli ilmsiks, et Hemingway oli pidevalt USA sala-luure jälgimise all, milleks võis põhjust anda kirjaniku sümpaatia kommunis-mi vastu, mis oli alguse saanud Hispaania kodusõja päevil. FBI direk-tor J. Edgar Hoover organiseeris läi-nud sajandi viie- ja kuuekümnendail aastail aktiivselt kommunistide taga-kiusamist, telefonikõnede pealtkuula-mist ja nende ühingute hävitamist. Hemingway biograaf ja sõber Aaron Edward Hotchner märgib, et elu FBI pideva jälgimise all viiski kirjaniku tõ-sisesse depressiooni ja vaimuhaiguse künnisele, ning kahetseb, et ei võtnud omal ajal sõbra kurtmisi tõsiselt, pidades neid luuludeks.

Hotchner, kellelt varem on ilmunud kaks raamatut Hemingwayst, oli kirjani-ku viimasel 14 eluaastal tema ustavaim sõber: koos käidi jahil, kalal, härja- võitlustel ning reisiti Hispaaniasse. Uue raamatu kirjutamist põhjendab autor aga asjaoluga, et varasemates teostes ei saanud ta avaldada kirjaniku intiimseid meenutusi, kuna asjasse puutuvad naised olid siis veel elus.

NOOR JA VANA HEMINGWAYRaamat on üles ehitatud kahe sõbra vestlustena, mis põhinevad kirjadel ja helisalvestistel. Autor on suutnud Hemingway talle omase mahlaka ja humoorika jutustamisstiiliga justkui ellu äratada – lugeja saab koos vana targa mehega ironiseerida noore ja ru-mala üle, elada kaasa ta kirjanikuks kasvamisele ning inimsuhete tekkimise ja hävimise müsteeriumile. Hotchneri sõnul oli Hemingwayl erakordne või-

me jutuajamisi meeles pidada ning ühtlasi matkida oma vestluskaaslaste kõne rütmi ja stiili.

Teoses rullub lahti seiklusrikas ja emotsionaalselt pingeline Pariisi-pe-riood: 1920. aastad, mil Hemingway kirjutas end maailmakirjanduse ajaluk-ku romaaniga „Ja päike tõuseb” (1926), lähim tutvus teiste suurvaimudega, nt Joyce’i, Fitzgeraldi ja Steiniga, ning oli samal ajal „piinarikkalt armunud kor-raga kahesse naisesse – kogemus, mis kummitas teda elu lõpuni”.

AUSAD MÄLESTUSEDTeadagi on armastuse sfäär täis valesid – puhast armastust kohtab harva. Ena-masti sisaldub seal ka midagi sellist, mida tihtipeale iseendalegi ei tunnista-ta, ammuks siis veel avalikult. Selles raamatus on Hemingway aga püüd-nud võimalikult ausaks jääda – oma-dus, mida ta kirjanikutöös enim väär-tustas. Ta tunnistab ja analüüsib elus tehtud vigu põhjalikult, muutumata seejuures enesehaletsejaks või moralis-tiks. Pigem näeb ta oma kunagist „mi-na” värvika tegelasena, kellele elu tõi

Vallatu matemaatika Ülesannete kogumikGrigory Ostertõlkinud Ilona Martsonillustreerinud Ulla Saar108 lk, kõva köide

peale rõõmude ka ohtralt kannatusi. Olles õnnelikult abielus ja nautides

kuulsust, ei suutnud ta endale keelata veel suuremat õnne – olla armastatud kahe naise poolt, kes olid teineteise vastandid, võimaldasid Hemingwayl kahestuda erinevateks meesteks, kuid ei leppinud teise naise olemasoluga. Nii tuli kirjanikul lõpuks valida – kum-mati jõukama ja noorema kasuks. „Siin puhkab Ernest Hemingway, kes tegi alati vale valiku,” nägi ta vaimusilmas oma hauakirja päeval, mil oli sunnitud lahku kolima oma esimesest naisest ja väikesest pojast. Põhimõtteliselt lasi ta suurmaaomanike perel end ära osta. Elu on täis paradokse.

Vestlused Hemingwayga

Ernest Hemingway oma teise abikaasa Pauline Pfeifferiga aastal 1934.

Seletuskiri tõlkijalt „Vallatu matemaatika” asjusILONA MARTSON

Kui kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et lastekirja-nik Grigori Osteri koostatud matemaatikaülesandeid on ka

varem eesti keelde tõlgitud. Nimelt avaldas Leelo Tungal ülalmainitud ve-ne lastekirjaniku mõned ülesanded 1990. aastate keskel ajakirjas Hea Laps. Need ei meeldinud mitmetele valvsatele seltsimeestele, kes käisid vas-tavat infot ka ajakirjandusse lekitamas, ja õige ka. Matemaatikaülesanded olgu igavad! Ja nende lahendamisel tekkigu vastumeelsus!

Nagu Grigori Oster isegi tunnistab, on säärast pahameelt korduvalt väljen-datud ka tema kodumaal, ja seda lausa kõrgemal, riiklikul tasemel. Nii näiteks tsiteeris elupõline kommunist, Vene-maa Föderatsiooninõukogu omaaegne spiiker Jegor Strojev telepildi otse-

eetris neid ülesandeid kogu vene rahva-le, väljendades ühtlasi kohkumist nii koletu teo puhul. Sellise „reklaami” pea-le olevat aga mõned üksikud moraalselt laostunud lugejad hoopis aktiveerunud ja kogu raamatu saja tuhande eksemp-lari suurune tiraaž müüdi läbi.

Paraku leidus Eestiski õpikukoosta-jaid, kes kirjanik Osteri kahjulikke mõ-jusid oluliseks peavad. Nii on katken-deid Osteri teostest ilmunud ka Eesti algklasside emakeeleõpikuis, sh ka ülalmainitud Heas Lapses ilmunud ülesanded, mille toob ära üks teatud töövihik.

Sellegipoolest pole Osteri „Vallatut matemaatikat” tervikuna varem eesti keeles avaldatud. Seetõttu ei tea Eesti lapsed siiani, mitu kilomeetrit vastiku maitsega makaroni sööb Peeter kahe päevaga, kui makaron on 60 km pikk ja esimesel päeval sööb poiss ära viien-diku kogu makaronist ja teisel päeval neljandiku. Või mitu paari pükse jõuab

üks hästi treenitud tuletõrjuja jalga tõmmata viie minuti jooksul, kui ühe püksipaari peale kulub viis minutit.

Ajal, kui meie haridusministeeriumis on riiklik kurss suunatud reaalalade ee-lisarendusele (humanitaarid sõitku see-nele), on äärmiselt taunitav, et mate-maatikaülesannete lahendamine on Osteri õpiku abiga muudetud huvita-vaks ja toredaks tegevuseks. Seega loo-dan, et kirjastus Varrak avaldab selle raamatu täielikult omal vastutusel.

Miks aga mina sellise raamatu ära tõl-kisin? Ei tea isegi. Lihtsalt lõbus oli.

FOTO

© M

AR

KA

/ A

LAM

Y S

TOCK

PH

OTO

7 NR 8 (97) 18. november 2015 WWW.VARRAK.EE varrak

Vennad Karamazovid. I osaFjodor Dostojevskitõlkinud Virve Krimm400 lkkõva köide

FOTO

AN

NEL

I SA

LOKADRI JAANITS

Peaaegu iga teise viimastel aas-tatel Soomes ilmunud romaani tegevus toimub minevikus. Eri-ti sageli on sündmuste taustaks

Teine maailmasõda – Lapi sõda, Nor-mandia dessant või Natsi-Saksamaaga seotud sündmused. Ka Katri Lipsoni „Jäätisemüüja” viib meid ajas tagasi, kuid erineb ajalooliste romaanide pea-voolust selle poolest, et tegevustik ei toimu Soomes ega üldse läänemaail-mas, vaid endises Tšehhoslovakkias.

FILMIST ELLU, ELUST FILMIRaamatu alguses vändatakse filmi sõ-jaaegsest Määrimaast. Režissöör tahab teha filmi ilma stsenaariumita – näitle-jad ei tea, millega lugu lõppeb. Peagi kandub vaatenurk põgenevat abielu-paari mängivatelt näitlejatelt üle abi-elupaarile endale. Me ei saa aga kunagi teada, mis neist lõpuks saab või kes on tekstis mainitud salapärane jäätise-müüja.

Järgmiseks viib Lipson meid 1960. aastate Prahasse, kus Jani-nimeline noormees õpib ülikoolis ja põgeneb lõ-puks Rootsi. Heaoluriigi vabaduses ootab Jani tujukas, ambitsioonikas ja manipuleeriv Kerstin, kes ei taha min-na voodisse mitte ainult Jani, vaid „kogu Prahaga”.

Lõpuks jõuame 1980. aastate Tšeh-hoslovakkiasse, kuhu Jani ja Kerstini tütar Gunilla mingi sisemise sunni ajel sõidab. Vanemate silmapiirilt kadunud tüdruk asub elama isa sünnilinna Olo-mouci, tuppa, kus varem elas keegi Mi-lena. Peagi hakkab Gunilla elama Mile-na jälgedes ja sellel on üsnagi kumma-lised tagajärjed.

KAVAND ILMA PILDITA„Jäätisemüüjat” võiks lugeda suguvõ-saromaanina, kuid kindel seos tegelas-te vahel puudub. Viited poliitilistele sündmustele seovad tegevuse meile tuntud ajalooga, ja kuigi inimeste iden-titeedid kipuvad käest kaduma, on neid tänu Lipsoni meisterlikule kirjuta-misoskusele ja sõnakasutusele ometi võimatu peast välja saada. Eriti õnnes-tunud raamatus on dialoog, mis on peamine tegevust edasiviiv jõud. Teks-tile ongi iseloomulik mehe ja naise va-

hel toimuva pingestatud dialoogi rohkus.

Katri Lipson lõhub pidevalt loo jär-jepidevust. Vaevalt jõuab lugeja hakata endale pilti looma, kui see tõmmatakse tema silme eest ära. Inimesed ei ole mitte lood, vaid – nagu eluski – kohtu-mised ja lahkumised, pilguheidud tundmatusse, kauged kokkupuuted ja lähedased möödumised. Nagu on kir-jutanud Milan Kundera, kelle teostega „Jäätisemüüjat” kõrvutada võiks, „sar-naneb elu alati skitsiga. Ent ka skits ei ole täpne sõna, sest skits on alati mille-gi kavandiks, pildi ettevalmistuseks, sellal kui skits, milleks on meie elu, on skitsiks mitte millelegi, kavandiks ilma pildita.”

VÄLJAMÕELDUD REAALSUSRomaan on täis viiteid ja allusioone,

Mägi meie vahelCharles Martintõlkinud Aldo Randmaa312 lkpehme köideSalt Lake Citys möllab torm ja terve lennujaamatäis reisijaid ootab oma lendu. Ootajate seas on ka noor, veetlev ja edukas ajakirjanik Ashley Knox, kellel seisab ees pulma- pidu, ning doktor Ben Payne, kes püüab jõuda tagasi Floridasse, kus tal on järgmisel päeval plaanis mitu lõi-kust. Kui ka viimane väljuv lend lähe-neva tormi tõttu tühistatakse, otsib Ben tšarterlennuki, mille piloot lubab ta viia tormist mööda ja panna maha Denveris, kust ta saaks edasi lennata. Ja kui piloot teatab, et tema pisikeses propellerlennukis on ruumi veel ühele reisijale, pakub Ben seda kohta Ashleyle. Siis juhtub midagi kujuteldamatut.

ViperustetaLee Childtõlkinud Lauri Vahtre416 lkpehme köideEndine sõjaväepolitseinik Jack Reacher saab uskumatu pakku-mise. USA salateenistuse naisagent tahab teda palgata mõrvama Ameeri-ka Ühendriikide asepresidenti. Naine on asepresidendi kaitsemeeskonna verivärske ülemus ja ta soovib, et Reacher üritaks tungida läbi inimeste kaitsekilbi asepresidendini ning pa-neks sel viisil proovile kaitsemees-konna tõhususe. Reacheril on olemas vajalikud oskused ja ta on täiesti tundmatu, nii et kes võiks veel pare-mini selleks tööks sobida? Kuid agent jätab Reacherile ütlemata, et tegeli-kult ongi juba tundmatud, otsuse-kindlad ja külmaverelised mõrtsukad asepresidendi sihikule võtnud.

Tõestisündinud lugu Pinocchio ninastLeif G. W. Perssontõlkinud Kadi-Riin Haasma504 lk, pehme köideSee romaan on kuri muinasjutt täis-kasvanud lastele. See räägib ühest teisest muinasjutust, nukust, kelle nina hakkab pikemaks venima niipea, kui ta valetab. See on ka lugu, mis seob omavahel tsaar Nikolai II, Sir Winston Churchilli, president Vladimir Putini ja kriminaal komissar Evert Bäckströmi. Kui neid ei oleks olnud, siis ei oleks ka seda lugu. Lühidalt öeldes on tegu tõestisündinud looga Pinocchio ninast.

Raamat on Rootsi menuka krimi- kirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Bäckströmist jutustava triloogia kolmas osa.

AllesjäänudTom Perrottatõlkinud Peeter Villmann360 lk pehme köideMis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsi-mustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest.

See on jõuline ja sügavalt liigutav lugu tavalistest inimestest, kes näe-vad vaeva selle nimel, et säilitada us-ku tulevikku. Raamatu põhjal valmis 2014. aastal samanimeline HBO telesari, kus peaosas Justin Theroux.

ilmunudStsenaariumita elu

JäätisemüüjaKatri Lipsontõlkinud Kadri Jaanits296 lkkõva köidesari „Moodne aeg"

mida võiks kohati olla isegi vähem. Teisalt annab romaani katkestatus lu-gejale võimaluse need kavandid mo-saiigikildudest ise kokku panna, otsus-tada ise, kas Esther Vorszda on kogu aeg üks ja seesama Esther Vorszda, ning kas salapärane ühe jalaga jäätise-müüja on Estheri abikaasa ja Jani isa. Võluv ja värskendav on Lipsoni jutus-tamislaad selle poolest, et kuigi pide-valt jutustajat ja vaatenurka vahetav vorm on nüüdisaja soome romaanis enam kui levinud, siis vähesed oskavad seda kasutada nii, et koos narratiivi raskuspunkti muutmisega muutub kogu romaani maailm ja reaalsus.

Teatud mõttes meenutab raamat Italo Calvino romaani „Kui rändaja tal-visel ööl”, kus iga peatükk alustab uut lugu, ning lugeja ei tea, milline neist – kui ükski – on see „õige”. Näitlejad just-

Kirjanik Katri Lipson

„Vennad Karamazovid” uuesti eesti keelesMAIGA VARIK raamatu toimetaja

Tõlkija Virve Krimm sai Dosto-jevski „Vendade Karamazovi-te” tõlke valmis ligikaudu 15 aastat tagasi, kuid see jäi tollal

ilmumata, sest kirjastus Kupar jõudis ette ja andis välja eelmise, aastast 1939 pärineva Aita Kurfeldti tõlke kordus-trüki. Nüüd siis jõuab lugejani ka uus tõlge. Miks uus? Tekstid vananevad paraku, tõlketekstid kiireminigi kui ori-ginaalteosed. Varasemaid tõlkeid (eriti vene keelest) iseloomustab suurem kal-duvus bukvalismi, kinni ollakse ka ori-ginaali lauseehituses ja sestap ei mõju tõlke keel enam sugugi nii loomulikult, nagu see autoril on. Ütleksin, et Virve Krimmi tõlge peaks tooma Dostojevs-ki lugejale lähemale, kui seda tegi eel-

mine tõlge, mis oli omas ajas samuti väga ilus saavutus.

Kahe tõlke võrdlemine eeldaks vist küll doktoritööd ja aeganõudvat uuri-mist, milleks tõlkijal ja toimetajal para-ku aega ja jaksu napib. Aga eks lugeja või väikese näite varal ise üht-teist arva-ta. Siin on lõiguke esimese jao teise raamatu „Kohatu kokkutulek” VI peatü-kist „Milleks säärane mees üldse elab?”.

AITA KURFELDTI TÕLGE:„Andke suuremeelselt andeks, et ma nii kaua oodata lasksin. Aga teener Smerd-jakov, kelle isa saatis, vastas minu tun-givale küsimusele aja kohta kõige kind-lamal toonil kaks korda, et kohtumine on määratud kella üheks. Siis sain ma äkki teada...”

„Rahustuge,” katkestas teda Zossi-ma, „pole midagi, te hilinesite veidi, pole viga...”

„Olen teile väga tänulik ja vähemat ei võinud ma teie headuselt oodatagi.” Öelnud nii, kummardas Dmitri Fjodo-rovitš veel korra, siis, pöördunud äkki oma isa poole, tegi ka talle niisamasu-guse aupakliku ja sügava kummarduse.

VIRVE KRIMMI TÕLGE:„Palun mulle suuremeelselt andestada, et ma nii kaua oodata lasksin. Kuid teener Smerdjakov, kellega isa oli mul-le sõna saatnud, vastas minu tungivale küsimusele kellaaja kohta kahel korral väga kindlalt, et määratud aeg on kell üks. Nüüd aga kuulen äkitselt, et...”

„Ärge muretsege, ” katkestas Zossi-ma tema lause, „pole viga, see väike vii-vitus ei tee midagi...”

„Ma olen teile erakordselt tänulik ja vähemat poleks ma võinudki teilt teie headuses oodata!” sähvas Dmitri Fjodorovitš kärsitult ja kummardas

veel kord, pöördus siis järsult oma „kalli papa“ poole ning tegi ka tema ees sügava kummarduse.

Viimases variandis torkab kohe silma, et tõlkija on kenasti vältinud nud-vormi (öelnud nii... pöördunud äkki... jne).

Ja toimetajana olin vist kõige rõõm-sam selle üle, et uues tõlkes pole enam staaretsit, vaid on lihtsalt vagamees Zossima.

kui elavad sama elu mis nende kujuta-tud tegelased. Kuid kas nende välja-mõeldud tegelaste elu võib muutuda veelgi tõelisemaks kui reaalne elu? Ja mis on lõpuks vahet tõelistel ning väl-jamõeldud kogemustel? Lipson käsi-tab elu kui üksikasjade ja lugude kogu-mit ning esitab paeluvaid seoseid aja-loo ja tänapäeva vahel.

koolibri WWW.KOOLIBRI.EE NR 8 (97) 18. november 2015 8

Magustoidud Carla Barditõlkinud Maria Drevs 120 lk, kõva köidesari „Maitsev ja tervislik” Sarja „Maitsev ja tervis-lik” uuest raamatust leiad 100 isuära-tavat magustoiduretsepti. Rammusate küpsetiste või liiga magusate kreemi-de asemel pakume märksa tervisliku-maid valikuid. Raamatusse on koon-datud mahedamad ja lahedamad retseptid värskete puuviljasalatite, ja-hutavate sorbettide ja õhuliste kree-mide, samuti krõbedate ahjumaiuste valmistamiseks. Nii saavad muretult maiustada nii toidutalumatuse all kannatajad kui ka need, kes on otsus-tanud vähendada tarbitava rasva või kalorite hulka.

Pettsoni jõuluvanamasinSven Nordqvisttõlkinud Ülle Kiivet 128 lk, kõva köideJõulude juures on nende ootamine mõnikord toredamgi kui pühad ise. Ka Pettsoni-taadil ja kass Findusel on jõulude eel palju tege-mist. Pettson veedab oma aega põhili-selt töötoas plaane sirgeldades, leiu-tades ja ehitades, nii et Findusel tuleb endale ise tegevust leida. Pettson ei saa talle ju öelda, et ehitab jõuluvana-masinat – see peab üllatus olema. Ja üllatustest selles raamatus juba puu-du ei tule.

Vanad head unejutud Susanna Davidson, Katie Daynes, Richard Johnsontõlkinud Maria Drevs96 lk, kõva köideUnejuttude sarja kolmas raamat, mil-les jutustatakse ümber klassikalisi loomalugusid. Sealt leiab Aisopose valmi ainetel kirja pandud loo kilpkon-na ja jänese võidujooksust, Rudyard Kiplingi jutu sellest, kuidas elevant endale pika londi sai, vendade Grim-mide tuntud muinasjutu Bremeni lin-na moosekantidest jne. Kokku kümme muinasjuttu ja lõpulooks on Hans Christian Anderseni igihaljas „Inetu pardipoeg”. Muinasjutte täiendavad kunstniku südamlikud illustratsioo-nid.

Kulinad ja kuuseehted. Teeme koosIrena Kibin64 lk, pehme köideAutor on välja mõelnud ja valmis tei-nud 18 ilusat asja, mille alusmaterjal on lihtne vilt, savi ja paber. Muidugi, kulinatega pole ka kokku hoitud… Sa võid jooniseid ja juhiseid järgides täp-selt samasugused ehted meisterdada, aga võid ka autori ideid ja tehnikaid kasutades teistsuguseid asju teha.

Teeme ise jõulukaunistusiDanielle Lowy, Katie Rileytõlkinud Helen Pruul64 lkSellest raamatust leiad 28 ilusa ja vaimuka jõulukaunistuse valmistami-se õpetused. Raamat pakub hea või-maluse midagi ühiselt luua – mitte üksnes selleks, et last aidata, vaid ise-tehtud asjad teevad rohkesti rõõmu. Kui töö selge, võid ise uusi asju välja mõelda. See on hea võimalus midagi ühiselt luua – mitte üksnes selleks, et last aidata, vaid ka seetõttu, et ise-tehtud asjad teevad rohkesti rõõmu. Raamatus on lihtsamaid ja keeruka-maid töid, hõlbustust pakuvad küm-me lehte šabloonidega.

ilmunud

KÜLLO ARJAKAS ajaloolane

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheo-loogia instituudi õppejõudu-de, laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska ja va-

naaja ajaloo dotsendi Mait Kõivu kirju-tatud koguteose „Maailma ajalugu” esimese osa ilmumine on Eesti ajaloo-kirjanduse suursündmus.

Eelmine ja omal ajal väga kapitaalne maailma ajalugu ilmus eesti keeles ju-ba üle 80 aasta tagasi, 1930. aastate algul, kõigepealt vihikutena ja siis viies köites. Selleks oli Nikolai Kannu toi-metatud koguteos „Üldine ajalugu”. Loomulikult Kannu käsitlus vananes, aga parema puudumisel kasutati seda koguteost veel 1980. aastatel ja hiljem-gi, vähemalt ühe huvipakkuva lisaluge-mise materjalina.

AJALOOKIRJANDUSE SUURSÜNDMUS EESTISNii tulebki kohe rõhutada: koguteos „Maailma ajalugu I. Esiaeg. Vanaaeg” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejate-le mõeldud maailma ajaloo üldkäsit-lus. „Maailma ajaloo” 2. ja 3. osa ilmu-vad 2016. aastal.

Mitmeköiteline koguteos on teadu-poolest ajalookirjutuse üks kõige kee-rukamaid ja nõudlikumaid vorme, kus ühegi teema või perioodi osas alla-hindlust teha ei saa. Koguteos on süs-teemne ülevaade, mis peab kõiges, lau-sa igas lauses kajastama ajalooteaduse uusimat seisu. See eeldab vastava, äär-miselt ulatusliku ning eri riikides ilmu-nud kirjavara head tundmist.

Koguteos on narratiiv, asjalik ja fak-titihe ülevaade, kus pole kohta ajaloo teooriatele – miks üks või teine asi juh-tus, samuti ei leia me siit näiteks heie-tusi ühe sündmuse erinevast tõlgendu-sest vms. Faktirohke teos on isikute, daatumite ja sündmuste põhisisu osas teatmeteoselise väärtusega, selline raa-mat leiab pikkade aastakümnete jook-sul kindlasti rohket kasutamist, alates ajaloohuvilistest gümnasistidest-tuden-gitest kuni ajalooga seotud ringkonda-deni.

Tegemist on teosega, mis ostetakse kodusesse raamaturiiulisse, ka siis, kui hetkel ei teata, millal võiks seda vaja minna. Ka raamatukaupluses võib see kaua oodata tänulikku ostjat, sest raa-matu väärtus ajas nimetamisväärselt ei kahane. Arvestades üsna väikest tegu-sate üldajaloolaste hulka, võib arvata,

et lähiajal pole eesti autoritelt oodata kõnesoleva perioodi kohta uut käsit-lust. Järgmise tipptasemel analoogilise väljaande jaoks napib autoreid.

ESIAJAST ROOMA KEISRIRIIGINI„Maailma ajaloo” esimene osa hõlmab esiaega ja vanaaega. Esiaja osa autor on Aivar Kriiska. Siin on põgusalt ju-tuks esiaja periodiseerimine ja lähema vaatluse all kiviaeg: paleoliitikum, me-soliitikum, neoliitikum, vase- ja pronk-siaeg, rauaaeg. See on mahuliselt mõis-tagi teose väiksem osa.

Vanaaja osa autor on Mait Kõiv. Siin võetakse lähemalt kirjeldada Lähis-Ida pronksiaegsed tsivilisatsioonid III–II aastatuhandel e.m.a: Mesopotaamia tsivilisatsiooni tõus – Sumer, Akad ja Vana-Babüloonia, Egiptuse tsivilisat-sioon läbi vana, keskmise ja uue riigi ning Egeuse tsivilisatsioon.

Edasi hõlmab käsitlus Lähis-Ida maid 12.–4. sajandini e.m.a: Kaanan, Assüüria ja Uus-Babüloonia, Egiptus, Anatoolia ja Iraan, Pärsia impeerium.

Järgnevalt vaadeldakse Kreeka tsivili-satsioon alates 11. sajandist e.m.a ehk varajasest rauaajast kuni hellenismipe-rioodi alguseni, lõpetades käsitluse Makedoonia hegemoonia alguse ja Aleksander Suure maailmariigi sünni-

Maailma ajalugu I. Esiaeg. VanaaegAivar Kriiska, Mait Kõiv296 lkkõva köide

FOTO

VIT

ALY

SU

PEN

JA

Ajalool on tuhat nägu

olulisematest sotsiaalajaloo ja kultuuri-ajaloo arengujoontest. Autorid seadsid ülesandeks anda esiajaloost ja vanast ajast võimalikult süstemaatiline ülevaa-de. Nad rõhutavad saatesõnades, et ajalool on palju nägusid ning vaatleja iga positsiooninihe muudab selles mi-dagi, tuues esile mõne nüansi, mis on teisele vähetähtis või isegi jäänud mär-kamata. Nad ise aga leidsid selle raa-matu kirjutamisel hea positsiooni, pan-nes kokku üldistava kokkuvõtte ning keskendudes ainult kõige tähtsamale.

Tunnustada tuleb teose illustratsiooni-de head valikut ja eriti just pikki ning tea-berikkaid illustratsioonide selgitusi. Ko-hati annavad illustratsioonide ja fotode selgitused välja lausa eraldi lõigu.

ga. Edasi on jutuks Vahemere lääneosa maad 10. sajandist kuni 3. sajandi al-guseni e.m.a: Kartaago, Itaalia rahvad, etruskid, Rooma kuningate ajal, vara-ne vabariik ning Rooma tõus Itaalia valitsejaks.

Koguteose eelviimane osa on helle-nistlikud riigid ja Rooma alates 4. sa-jandi lõpust kuni 1. sajandini e.m.a. Siin antakse hellenistliku maailma kir-jeldus, vaatluse all on Rooma riigi tõus, arvukad vallutussõjad ja hilise Rooma vabariigi kirjeldus.

Raamatu viimane osa annab ülevaa-te Rooma keisririigi aegadest. Käsitlus lõpeb suure rahvasterändamise perioo-di ja keisrivõimu langusega impeeriu-mi lääneosas.

On üldteada sündmused, et 410. aastal vallutasid ja rüüstasid läänegoo-did Rooma ning 455. aastal vallutas vandaalide laevastik Rooma. Vandaa-lid rüüstasid linna 14 päeva. Ent näi-teks siingi saab teha huvipakkuvaid rõ-huasetusi. Mait Kõiv märgib, et van-daalide rüüstest tuleneb mõttetu hävi-tamise nimetamine vandalismiks.

POLIITILINE AJALUGU ESIPLAANILKoguteoses on esikohal poliitiline aja-lugu. Selle kõrval on ülevaade kõige

ILME RÄÄK raamatu toimetaja

Lapsepõlve lemmikmänguasja-dest ning lastetoas armastuse, hoolimise ja headuse võlujõul juhtuvatest väikestest imedest

on kirjutatud palju raamatuid. Üks sel-listest on Margery Williamsi „Sametjä-nes”, mida loevad juba mitmenda põlvkonna lapsed.

Lugu kuulub ingliskeelse lastekirjan-duse klassikasse ja ehkki see on kirjuta-tud juba peaaegu sada aastat tagasi kaugel Ameerikas, kõnetab selle aegu-matu sõnum ka tänapäeva Eesti last. Raamat jutustab poisist, kes saab jõu-lukingiks tagasihoidliku pesusametist jänese, millest ajapikku kujuneb tema

kalleim mänguasi ja tingimusteta ar-mastuse sümbol.

Riidest õmmeldud ja saepuru täis to-pitud Sametjänes meenutab kangesti meie oma tuttavaid tegelasi švammist mängukoera Nässut (Heljo Männi „Koer taskus”), Eno Raua riidest nukku Sipsikut ja Iko Marani kummist elevan-dipoega Londistet. Neist, nagu Samet-jänesestki, saavad lapsele tõelised sõb-rad, kellega jagatakse nii rõõme kui ka muresid ning kes aitavad neil toime tulla veidi pelutava ja kummalise täis-kasvanute maailmaga.

Lastetoa mänguasjakapp, millest loo sündmused hargnema hakkavad, on otsekui omaette kogukond, kus valitse-vad kindlad reeglid ja aeg-ajalt juhtu-vad väikesed imed. Uustulnukast Sametjänesesse, kes oli loomu poolest

Tõeliseks saamise lugu

SametjänesMargery Williamstõlkinud Piret Carsonpildid joonistanud Catherine Zarip32 lk, kõva köide

häbelik, suhtuvad kallimad mänguas-jad põlgusega. Kõik mänguasjad soovi-vad saada tõeliseks ja sellest unistab ka Sametjänes. Vana tark Kiikhobu õpe-tab talle, et mängimisest ei piisa, tõeli-seks saadakse vaid siis, kui keegi sind armastab. Sametjänes saab teada, et mõnikord teeb tõelisus haiget, aga need, kes on juba kord tõelised, ei pa-ne seda pahaks.

See raamat õpetab väikesele, ja kaht-lemata ka suuremale ja päris suurele lu-gejale, et kapis ei pea olema virnade vii-si uusi ja uhkeid asju, sageli piisab mõ-nest vanast ja hästi armsast. Ja kõiki as-ju ei pea poest ostma – väikeseks jää-nud kampsunist või sokist õmmeldud kaisuloom võib olla hoopis kallim.

Tõepoolest, kõige tähtsam asi elus on saada tõeliseks. Ja ehkki „üldiselt,

selleks ajaks, kui sa oled tõeline, on sul kasukas kallistamisega ära kulunud, sa logised ja näed üpris räbal välja,” ei ole see oluline, sest „kui sa oled tõeline, siis sa ei saa olla kole – välja arvatud muidugi nende meelest, kes seda ei mõista.”

Imeilusate suurte piltidega raamat sobib hästi ettelugemiseks ja koos lu-gemiseks ning ühes lapsega maailma asjade üle mõtisklemiseks.

Lehekülg koguteosest: raamatu tekst on hästi liigendatud ja rikkalikult illustreeritud.