Selle raamatu sisuks on sel aastal 75 aastaseks saanud Tallinna Loomaaia asukate ning seal töötanud ja tööta-vate inimeste lood. Kõik need elukad ja nende eest erineval viisil hoolt kandnud inimeste jäljed on siin lugeda ja vaadata. Mahuka illustreeritud ülevaate Tallinna Loomaaia ajaloost ja sellega seotud juhtumustest koostas Piret Mäeniit, avaldab Tänapäev.Vt lk 3

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 10 (88) 20. november 2014

Venemaa võrgutamine7. novembril ehk oktoobrirevolut-siooni aastapäeval ilmus kirjastuselt Varrak koletu tähtpäevaga hästi kok-ku sobiv raamat – Leonid Meltšini „Lenin. Venemaa võrgutamine”. Paljudes varasemates raamatutes on Leninist kirjutades keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina. Kellelgi aga pole seni olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning te-ma lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond muutusid.

Keisrinna pihtimusKatariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab üsna detailselt jälgi-da tänu Laila Hirvisaari suurromaani-dele, mis on nüüd ka eesti keeles saadaval. Esimeses raamatus „Mina, Katariina” (Varrak, 2013) on tegemist veel oma võimupiire kompiva, vaja-dusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega. Teises raamatus – „Meie, keisrinna” (Varrak, nov 2014) – näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enese-kindlus aina kasvab.

Enelin Meiusi eluPärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla on koostanud raamatu „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid” (Tänapäev). Enelin Meiusi sai 90ndate alguses kuulsaks oma suurejooneliste pidude, hea- tegevuse ja ambitsioonikate äripro-jektidega, kuid lõpetas skandaalide, võlgade ja viletsuse keskel.

Uus raamatupood HaapsalusRaamatupood ja keeltekool võivad sündida käsikäes. Nii juhtus oktoobri viimasel päeval Haapsalus: TEA Kirjastus ja Keeltekool avasid koos uksed, et neil läänemaalastel, kel tõsisem huvi keeleõppimise ja teatmekirjanduse vastu, oleks, kust vajalikku kirjandust ja õpet saada.

Jõulumüük rahvus-raamatukogusTraditsiooniline raamatute jõulu-müük toimub 9.–13. detsembrini Rahvusraamatukogus. Olete oodatud!

75 aastat Tallinna loomaaia ajalugu

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2014

kolumnViimsi koolilapsed Frankfurdi messilKaksteist Viimsi Kooli 8. ja 9. klassi õpilast ja viis õpetajat, kes osalevad rahvusvahelises projektis „Treasure Books”, külastasid sel aastal Frank-furdi raamatumessi. Projektis, mis kestab 2013. aasta sügisest kuni 2015. aasta kevadeni, osalevad lisaks Viimsi Koolile Aabybro Efter-skole Taanist, Neu-Isenburg Goethe- schule Saksamaalt ja Latokartanon Peruskoulu Soomest. Koordineerijaks on Saksamaa kool ning rahastajaks on Elukestva Õppe Programm, ees-märk tõsta lugemise ja kirjutamise populaarsust põhikooli õpilaste hulgas.

Projektis osalemine ei tähenda pelgalt raamatute lugemist. Näiteks enne Saksamaal toimunud kohtumist tuli valmis teha väike filmiklipp, mida tähendab õpilase jaoks lugemine. Esimesel kohtumisel, mis oli Eestis, tuli lemmikraamatutest koostada TOP 10 (iga riik algul eraldi ja siis moodus-tati ühine edetabel, millest valmis e-raamat), Taani kohtumiseks pidid õpilased moderniseerima mõne mui-nasjutu ja nüüd hakatakse kirjutama ühist juttu, mis lavastatakse Soomes.

Kui külastusel Frankfurdi raamatu-messile oli lisaboonus külastada messi, siis tegelikult tähendas see projektis osalejatele ka asjalikku tööd ja osalemist messi töötajate ettevalmistatud töötubades. Töötuba-de teemad olid väga põnevad: osad said intervjueerida Gerd Rumlerit, kes on kirjanike agent ja uurida te-malt, mis amet see selline on; teised osalesid interaktiivses mängus, käies tahvelarvutiga mööda messi otsides vastuseid Soome kui messi peakülalise kohta.

Samuti osalesid õpilased saksa raamatukaubanduse rahupreemia saanud Jaron Lanier’i pressikonve-rentsil ja said teda intervjueerida. Messikülastajatele loeti ette tuntud tsitaate raamatutest ja saadi teada, palju kirjandust tuntakse. Koos raa-matuillustraatoriga räägiti karakterite tekkimisest ja paberile jõudmisest. Töötubades nähtust-kuuldust kirjuta-sid õpilased artiklid ja nendest pannakse Saksamaal raamatumessi kontaktisikute poolt kokku e-raamat.

Kõik osavõtjad jäid Saksamaa külastusega väga rahule, kaasa võeti palju häid emotsioone, nii mõnigi uus raamat ja mis peamine – teadmine, et raamatud pole kuhugi kadunud.

uudised

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 11. detsembril

Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik

„Kus trollist juttu, seal troll ko-hal,” ütleb rootsi vanasõna.

Trollijuttudeks andis põh-just 10.–16. novembrini juba 18. korda toimunud Põhjamaade raamatukogu-nädal, seekord teemal „Troll Põhjalas.” Aasta kirjandusteoste katkendeid loeti küünlavalgel ette hommiku- ja õhtu- hämaruses nii Põhjamaades kui ka Bal-ti riikides. Enamjaolt raamatukogudes, mida oli üle 2000.

Peaaegu samaaegselt kõlasid sarna-sed tekstid nii kõikides põhjamaade keeltes kui ka eesti, läti ja leedu keeles. See on fenomen, ainulaadne nähtus ko-gu maailmas. Põhjamaade kirjanduse teemanädala mõte seisneb põhjamaade kirjanduse ja kultuuri laiemas tutvusta-mises, jutuvestmise traditsioonide hoidmises ja jätkamises.

„Sarnaste tekstide lugemine ühen-dab,” lausub Margit Oja, raamatukogu-nädala korraldaja ja inspireerija Tartus; teda on põhjust uskuda, sest Tartu Linna-raamatukogu ja Annelinna raamatuko-gu olid ühed esimestest, kes nädala et-tevõtmistega juba üsna alguses liitusid. Väga paljud raamatukogud üle Eesti löövad nädala teemaderingi tutvustami-sel kaasa, muutes novembrikuu kirjan-dusnädalat nähtavaks ja häälekaks.

Aasta Lasteraamatukoguhoidja nomi-nendi Krista Kumbergi sõnul on Põhja-maade raamatukogunädal oma iga- aastase teemaga justkui omalaadne kontrapunkt, millega saab liita oluliselt rohkem tegevusi kui vaid konkreetsete raamatute tutvustamine.

Põhjamaade trolliraamatute senine valik eesti keeles pole just eriti rikkalik. Enamasti kohtab teostes Islandi trolle, üleloomulikest olenditest on juttu ka Norra ja Lapimaa muinasjuttudes, selle- kohastest rahvauskumustest, müüti-dest ja legendidest pajatavad Skandi-naavia muinaslood.

Ettearvatult populaarseks osutusid kirjandusnädalal muidugi soomerootsi kirjaniku Tove Janssoni muumilood. Autorist endastki oli põhjust lähemalt kõnelda, sest augustis möödus armas-tatud kirjaniku, muinasjutuvestja ja kunstniku Tove Janssoni sünnist sada aastat.

Trolliteema käivitas seitsmeks päe-vaks kõikjal hulga toredaid ettevõtmisi: ettelugemiste ja jutuvestmiste kõrval mängiti, joonistati ja meisterdati trolle, korraldati teemakohaseid konkursse ja

Aimi MiilViimsi Kooli raamatukogu juhataja

viktoriine, muinasjutuhommikuid, näi-tusi ja kirjanduskohvikuid. Just nii luuaksegi põnevaid sündmusi, kujun-datakse uusi ja jätkatakse ammuseid traditsioone.

Raamatukogu pole kaugeltki üksnes raamatute hoidla, raamatukogul on mä-letamise funktsioon, raamatukogutöö-taja on tihti asendamatu teejuht, nõus-taja ja vahendaja, kes usub sõna jõusse, usub autori sõna jõusse nii raamatus kui ka elavas esituses.

Küllap mäletavad paljud seda aastata-gust kohtumist tuntud kirjaniku Ulla-Lena Lundbergiga Keila raamatuko-gus. Tookordne teemanädal oli „Talv Põhjalas” ja tol kirjandusõhtul tutvusta-tigi autori romaani „Jää”, mille eesti-keelne tõlge oli veel ilmumata. Autor lummas oma oleku ja esinemisega sedavõrd, et pärast kohtumist tekkis

veel ilmumata tõlketeose laenutajatest pikk järjekord.

Kohtumine elava sõnaga, olgu siis ettelugemistel, jutuvestmistel või autori-õhtutel on väärtus omaette. Krista Kumberg on kindel, et kui kirjandusest jääb positiivne mulje, jõutakse ka raamatu(te)ni.

„On olemas teatud absoluutselt kind-lad asjad, nagu näiteks merehoovused või aastaajad või see, et hommikuti tõu-seb päike. Ja ka see, et tuletornid põle-vad,” tõdeb Muumipapa vääramatu veendumusega. Põhjamaade kirjandu-se tuletorn – Põhjamaade raamatu- kogunädal – valgustab taas eredalt aas-ta pärast. Siis juba uusi teemasid uute autorite ja teostega, uute avastuste ja sündmustega.

Põhjamaade raamatukogunädala kodulehekülg: bibliotek.org/et

Põhjala trollid raamatukogudes

Briti kunstniku ja kirjaniku Brian Pilkingtoni tõlgendus Islandi trollidest.

Varrak2 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

afääriga piirnevat või põimuvat lugu, mille tegelased püüavad ühel või teisel viisil viia ellu oma unistusi. Kes isikli-kus elus, kes professionaalses, kes hoopis justkui mingis paralleelmaail-mas. Ja mõistagi ei puudu võrrandist ka vahetevahel üsna keeruli-seks kippuvad inimsuhted.

Tänapäev2 Nr 10 (88) 20. november 2014 Tänapäevwww.tnp.ee

Peeter Raidla

„1991. aasta viimasel õh-tul valitses Tallin-

nas pimedus. Tänavalaternatest põlesid vaid üksikud. Ikka selleks, et kokku hoida. Pirita tee ääres võis siiski märga-ta üht suuremat valguslaiku. Sajad küünlad juhatasid lillepaviljoni ukseni, millest sel õhtul pääsesid sisse vaid va-litud. Seal millegagi kokku ei hoitud. Lillepaviljon ise kiiskas tuledes, mille särale pakkus tugevat konkurentsi peo-perenaine Enelin Meiusi. Ehk lihtsalt Enelin, nagu teda kõik kutsusid.

Mõni tund hiljem tekkis Tallinnas veel üks suurem valguslaik. Toompea lossi esisel platsil algas aastalõpupidu, mis oli küll meeleolukas, kuid jäi oma hiilguselt tublisti alla lillepaviljoni omale. Tulid kõik, kel vähegi soovi ja võimalust oli. Peamiselt küll need, kelle usk hääbunud Rahvarindesse polnud veel kustunud. Oma lähemate võitluskaaslaste seltsis käis ringi nii peo kui lossi toonane pere-mees Edgar Savisaar. Ehk lihtsalt Savi-saar, nagu teda kõik kutsusid.”

Nii algab raamat „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid”. Nagu Savisaar ise hiljem tunnistas, oli Toompea platsil toimunud aastalõpu- pidu korraldatud otseselt vastukaaluks Enelini vastuvõtule, mida ta nimetas uute sinivereliste pitsballiks.

Võib julgelt öelda, et 1980. aastate lõ-pus ja 1990. aastate alguses kujunes Enelin Meiusist Eesti jaoks murdelise ajastu sümbol. Ta suutis muuta oma nime sõnaliseks kaubamärgiks, mis-tõttu temast räägiti ja räägitakse siiani peamiselt eesnime kasutades. Kunstni-ku sulg lisas Enelini nimele salapärase värvingu, muutes selle ka vormiliselt kaubamärgiks, mis hakkas ehtima tema ateljeedes valminud rõivaid. 1990. aastate alguses uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse kohaselt kerkis Enelini nimi aastakümneid eestlaste mälus olnud Kalevi, Liviko ja Marati järel mainekuse pingereas neljandaks. Seda üksnes mõne põgusa tegevus- aasta tulemusena.

Sama järsk, kui oli Enelini tõus ise-enda loodud glamuuritaeva pilvedele, oli ka tema langus ja ootamatu kadumi-ne Maarjamaa pinnalt ligi kaksküm-mend aastat tagasi. 15. veebruaril 2011 Enelin suri, jättes lõpuni lahendamata kõik oma avalikkusele pakutud mõista-

tused ning lahti rääkimata kõik temaga seotud legendid ja skandaalid. Just neist selles raamatus juttu tulebki.

Kurb lõppAprillis 2014 sain Viljandimaal Saare-peedil Oru talu õuel kokku Enelini ema Maimuga. Oru talu oli Enelinile kuulu-nud viimane maine vara, mille ta testa-mendiga oma tütrele Margitile jättis.

„Ene läks lõpuks ikka päris suureks, oli justkui vett täis. Neerud tal ei tööta-nud. Ta ei mahtunud enam ratastooli ära ega tulnud endaga kuidagi toime. Ma ei jaksanud teda tõsta. Enelin ei kannatanud enam kiirabiautoga sõit-mistki. Pidin talle igal õhtul sooja villa-se teki peale panema. Süüa keetsin ka mina, ehkki Enelini elukaaslane Viktor aitas ka,” rääkis Maimu.

„Varem olid mul loomad ka, aga nüüd on ainult rotid. Kui ma veel kanu pidasin, oli rottidel süüa laialt käes. Aga viimaks sõid nad jänesepojadki ära. Ükskord ründasid rotid isegi mind. Tu-lin majast välja õue, aga kukkusin. Mul on ju aeg-ajalt tasakaaluhäired. Sinna trepi ette ma terveks ööks pikali jäingi. Kirusin, et oli mul nüüd vaja õue min-na. Kõplavars, mida ma kepi asemel ka-sutan, oli mul käes ja kui rotid tulid, hakkasin neid sellega udima ja eemale

Mina, emme ja meie igasugused sõbradPiret Raudautori illustratsioonid104 lk, kõva köideTaavi elab kahekesi koos oma emaga ühe suure maja neljandal korrusel. Lisaks emale on Taavil elav kujutlus-võime, tugev vanaema ning aukar-tustäratav hulk sõpru. Näiteks Uku, kes tahab suureks saades hakata koeraks, ja Mia, kellele lendab kärbes pea sisse, ja tädi Maša, kes püüab liblikavõrguga prügi, ja onu Jaanus, kes on uppumas iseenda sügavates-se mõtetesse. Kõigist Taavi sõpra-dest, sugulastest ja muidu tuttavatest see raamat räägibki.

Lennujaama lutikad ei anna allaKairi Lookillustreerinud Kaspar Jancis208 lk, kõva köideLutikas Ludvig elab perega lennujaa-mas laiska ja lõbusat elu, kui ühel päeval saabub majja puhtusekontroll ja lennujaama ähvardab sulgemine. Allaandmine pole muidugi lutikate stiil – aeg on olla kaval ja tegutseda! Koos teiste lennujaamas elavate siti-katega algavad seiklused, et ühine kodu päästa. See on lugu julgusest ja üheskoos tegutsemise jõust, kus saab ka nalja, pauku ja moosipalle! Lõbusad pildid joonistas raamatule multikakunstnik Kaspar Jancis. Kairi Loogi uus raamat on lastejutuvõistlu-se „Minu esimene raamat” võidutöö.

Peeter, sõpradele PeetrikeKairi Lookillustreerinud Elina Sildre60 lk, kõva köideÜhel täiesti tavalisel detsembrihom-mikul satub ühte täiesti tavalisse lasteaiarühma uus poiss Peetrike. Tal on kaasas salapärane telefonitoru ja üks õudselt põnev saladus. Võõras-tele saladusi muidugi ei räägita, aga Peetrike pole kade – väikese tehingu korras ikka saab! Peetrikese uusi sõpru huvitab saladus väga – mida lähemale jõuludele, seda rohkem. Väike vihje ka: läheb kõvaks kavalda-miseks!

GängstamemmDavid Walliamstõlkinud Ehte Puhangillustreerinud Tony Ross200 lk, kõva köideBenil on tüüpiline vanaema: tal on valged juuksed, kunsthambad, karva-ne lõug ja pruunid sukkpüksid ning talle meeldivad igavad lauamängud ja kapsasupp. Ben ei taha vanaemal sugugi külas käia, kuni ta saab teada, et tema vanaema on... rahvusvaheli-ne juveelivaras! Tee Beniga kaasa te-ma elu suurim seiklus, kui ta hakkab koos vanaemaga kavandama põnevat juveeliröövi. Saad kindlasti naerda. Ja võib-olla ka nutta. Ja sa ei vaata vana-emasid enam kunagi sama pilguga.

UnesümbolidKlaus Vollmartõlkinud Jaana Toome408 lk, pehme köideKarjäär, perekond, armastus, edu? See raamat seletab, mida tähendavad teile unes ilmuvad sümbolid ja sünd-mused. Enam kui 2000 märksõna, mis on koostatud psühhoanalüütiku-te ja unespetsialistide abiga.

ilmunud

AusammasAvo Kull368 lkkõva köide

Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalidPeeter Raidla216 lk, kõva köide

Enelin kui oma ajastu sümbol

1992. aasta detsembris pidid Enelini mannekeenid leppima vaid video- ja fotosessiooni-ga Pariisi kohvikute ees, sest moeetendust tegelikult ei toimunudki. FOTO PEETER LANGOVITS

Mihkel Mõisnik

Mis saab siis, kui üks tohutu-suur rahasumma kantakse kellegi eksituse tõttu üle vale-

le pangaarvele? Võiks arvata, et selle summa puudumist märgatakse üsna ruttu, summa tagastatakse, eksinu saab pragada ja asi ongi lahendatud. Nii juhtuks tänapäeval. 1990. aastate algu-ses, rublaaja lõpus käisid aga asjad mõnevõrra teisiti, ja muuhulgas sellest kõnelebki Avo Kulli viies romaan.

Kuigi tegu on ilukirjandusliku fikt-siooniga, ei saa öelda, et sellel puuduks igasugune seos reaalses elus toimunud sündmustega. Toda segast aega mäle-tavale lugejale võib kogu see täiesti

Ausammas enda eluajal

peletama. Hommikul suutsin end kui-dagi püsti ajada,” pajatas Maimu. „Panin siis rottidele mürki, aga siis tu-lid rebased, sõid surnud rotte ja kärva-sid ise ka ära. Kaks suurt rebast oli.”

Enelin puhkab nüüd Pärnamäel. Ema Maimu kinnitusel ikka selleks, et Margitil ja sõpradel oleks parem tema juures käia. „Kes teda siia Saarepeedile ikka oleks vaatama tulnud,” sõnas Mai-mu veekalkvel silmil. „Veel enne surma ütles Enelin, et 15. mail on talle tulemas üks suur-suur rahasumma. Aga ei näinud tema silmad seda ja Viktor ei ole enam ka sellest midagi rääkinud... Ju seda raha siis ei tulnudki.”

Nende ema Maimu sõnadega raamat lõpebki, iseloomustades ülihästi Eneli-ni kogu elu läbinud suurt lootust, et kohe-kohe tuleb suur raha, mis lahen-dab kõik probleemid.

uskumatuna tunduv lugu tihti tuttav ette tulla, ja põhjusega, sest midagi um-bes sellist ühes Eesti väikelinnas toona tõepoolest juhtus.

Nagu ikka, oli tegu kolossaalse kokkusattumusega, kui arutult suur summa sattus ekslikult, otsekui taeva-manna parandamatu unistaja kätte, kes võttis nõuks paigutada see millessegi täiesti enneolematusse, Eesti vaate-punktist võib-olla võimatussegi. No tõe-poolest, Hollywoodi mastaapides filmi-stuudio! Rahvusvahelised produktsioo-nid! Ausammas enda eluajal. Täide see unistus küll ei läinud, ent paljude selle-ga rohkem või vähem kokku puutunud inimeste elu pööras pea peale küll.

Raamat jutustabki mitu sellesama

Põhjala ristisõjadEric Christiansentõlkinud Marek Laane420 lk, kõva köide12.–14. sajandil valluta-sid Rootsi ja Taani kunin-gad käsikäes Saksa Orduga endale Rooma paavsti heakskiidul uusi ala-sid Läänemere idakaldal. Eesti lugeja teab nende sõjakäikude sündmusti-kust vähem kui Vahemere maade ris-tisõdadest. Põhja-Euroopas sõdinud ristirüütlite vallutusretked olid aga märksa edukamad. Linnad, kirikud, tsunftid, linnused, mõisad, feodaal-kord ja katoliiklus sündisid siin just nende sõdade tagajärjel.

Arc de TriompheErich Maria Remarquetõlkinud Viktor Tomberg504 lk, kõva köideTeise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põge-nenud kirurg Ravic leiab seal uue elu ja armastuse. Kui selgub, et linna on saabunud ka teda kunagi julmalt pii-nanud Gestapo ohvitser, otsustab ta mehe tappa. Remarque’i tippteoses arenevad okupeeritud Pariisis ühe inimese ümber nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan, romaani liikumapanev jõud on aga siiski autorile omane ja tema loomingut läbiv humanism.

VerevermedMari Sajo424 lk, kõva köideArmastus, ahastus, petmine, seks, vägivald, südamevalu, vihkamine, raha, alkohol ja narkootikumid. Kõik see paiskab lühikese ajaga segi Julia seni nii turvalise maailma. Pole vahet, kas selle põhjustab kellegi tahtmatu rumalus või lõpuni läbi kaalutud või-gas plaan. Kõige kergem on olla valel ajal vales kohas ning armastada vale-sid inimesi. Mari Sajo teises romaa-nis tegutseb raamatust „Võõra õue peal” tuttav seltskond, aga aeg on edasi läinud ja fookus muutunud.

Kus sa olid, Adam?Heinrich Bölltõlkinud Anne-Mari Orntlichsari „Punane raamat”160 lk, kõva köideHitleri kunagine hiigelarmee on lagu-nemas ja demoraliseerunud, sõja lõpp on lähedal. Ometi korjatakse sõdureid rindele saatmiseks kokku nagu kurjategijaid, juute „evakueeri-takse”, käib tulistamine ja pommita-mine. Böll maalib oma romaanis pildi sõjast kui jadast idiootsustest, mõtte-tutest õnnetustest ja pentsikutest kokkusattumustest, mida seob omavahel ainult surm.

Pillimees Ronihiir, Morten ja Nuka-tuka metsarahvasThorbjørn Egnertõlkinud Arvo Alas98 lk, kõva köideVäike Morten Metsahiir oli Nukatuka metsas kõige pisem. Mis sa säärasest ikka tahad! Aga Morten oli hea ja usin hiir, kes tegeles ainult oma asjadega. „Oh! Oleksid kõik niisugused nagu mina,“ mõtles Morten. Aga nii see ei olnud. Kõige hullem nuhtlus oli rebane. Too luusis aina metsas ringi ja mõtles sellele, kuidas kõik endast pisemad loomad nahka pista. Pilli-mees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas on lugu toredatest metsaelanikest, kellega juhtub palju põnevaid seiklusi.

ilmunud

geltnägemine nii teisi kui ka teda ennast aidanud.

Ilona Kaldre mõtisklused ja soovitu-sed aitavad leida lahendusi nii mõnele-gi murele ja probleemile. Lisaks soovi-tustele ja nõuannetele saab lugeja võimaluse ka ühe soovi täitumiseks, järgides selleks näpunäiteid raamatu viimasel kahel lehe-küljel.

Tänapäev 3Nr 10 (88) 20. november 2014

Selgeltnägija Ilona Kaldre tuleproovidIlona Kaldre, Piret Mäeniit138 lk, kõva köide

puhul ka Eestis) on ta aidanud lahenda-da mitukümmend kuritegu ja selgust luua ühtekokku saja viiekümnes seni seletamatus juhtumis.

Skeptikud ja uskujadSkeptikutele, kes selgeltnägemist kohe kuidagi ei usu ja arvavad ekraanil nähtu hookuspookuseks, on Ilona Kaldre lu-gematuid kordi korranud: „Olen alati austanud ja austan iga inimese õigust vaadata või mitte vaadata, uskuda või mitte. Skeptikuid jätkub alati ja kõikjal, minu asi ei ole neid ümber veenda. Telesaadetesse läksin selleks, et ise teada saada, kes ma olen. Ma sain aru, et näen, tean, tunnen pisut enam kui teised inimesed. Igal inimesel on oma tundlikkuse lävi. Minu jaoks oli tähtis

mõista oma annet, saada teada, kas seda saab kuidagi seletada ja kas minu annet saab kasutada. Kas saan sellega kellelegi kasulik olla. Just sellepärast otsustasin panna end proovile sensitii-vide jõukatsumistes. Meil kõigil tasub õppida mõistma oma võimeid ja võima-lusi.”

Inimene meie hulgastRaamatus „Selgeltnägija Ilona Kaldre tuleproovid” avab Ilona Kaldre, kes li-saks selgeltnägija staatusele on tütar, õde, ema ja abikaasa, ukse oma hinge-maailma, lubades lugejal piiluda ka sü-gavatesse hingesoppidesse. Kuidas on lapsepõlv, kooliaeg ja hilisem elu teda suunanud selgeltnägemise maailma, millistes olukordades ja kuidas on sel-

Selgeltnägija ja selgeltnägemineMonika Perl

Eesti televaatajaid saatesarjas „Appi tuleb selgeltnägija” oma võimetega imestama ja imetlema

pannud Ilona Kaldre on nüüdseks juba kauaaegne tuttav miljonitele televaata-jatele Ukrainas, Lätis ja Venemaal mit-me järjestikuse venekeelse „Selgelt- nägijate tuleproovi” võitjana ja selle jät-kuna ülemaailmse tuleproovi hõbeme-dali pälvinud finalistina, samuti saate-sarjas „Juurdlust toimetavad sensitii-vid” osalenud eksperdina, kelle eri- oskuseks on võime leida üles kadunud inimesi, kus nad ka poleks, ja senimaani eksimatult tajuda, kas otsitav on elus või surnud. Koostöös politseiga (ena-masti Ukrainas, kuid mõne uurimise

Loomaaia jäljerajad. Tallinna looma-aia lood ja inimesedPiret Mäeniit360 lk, kõva köide

ta rõõmu pakkuma nii asjatundjale kui ka niisama ajaviidet otsivale inimesele.

Kuid on üks eriline rühm külastajaid kelle ehe rõõm loomadest ja loomadega suhtlemisest iga loomaaia inimese suu-le naeratuse toob: lapsed. Laste heaks on Tallinna loomaaed palju teinud ning üpriski palju sellest tööst on ka jälje- radadena raamatusse jõudnud. Kindlas-ti leiab nii mõnigi lugeja raamatust loo-maaiast tuttavaks saanud inimeste pilte. Mõnele meenub lapsepõlv mõnele las-tega koos loomaaias veedetud päev.

Raamat pakub põnevat lugemist nii neile, kes on loomaaiaga tihedamalt seotud olnud kui ka neile, kes soovivad enam teada loomaaia telgitagustest, ajaloost ja eeskätt seal töötanud ja töö-tavatest inimestest nende oma lugude kaudu.

Georg Aher

Jälgede järgi saab jälgida loomi. Ja inimeste tegusid. Ja ajalugu. Jäetud jälgede järgi tunneme oma suure

kireva maailma asukaid ja askeldusi ning saame, kui vaevume, sättida oma samme siin ja praegu ning tuleviku tar-vis targasti. Loomaaias tekitavad käigu-radadele kõige tihedamaid jälgi külas-tajad – Tallinna loomaaias ligi pool mil-jonit jalapaari aastas.

Loendamatul ja tänuväärseimal mää-ral jalajälgi vajutavad puuride vahel, ees ja sees loomaaia argipäeva ja ajalukku tema töötajad alates talitajatest kuni tippjuhtideni. Terasele inimsilmale märgatavaid ja liigikaaslaste ninadele eriti põnevaid jäljetempleid ning mit-mesuguseid muid jäljemõõtu märke loovad loomad ise – Tallinna loomaaias tubli tosin tuhat isendit enam kui poole-tuhandest liigist. Loomaaed nähtusena jätab oma jälje inimkonnale, loodusele, maailmale kõige laiemas mõistes.

Tallinna loomaaia 75 eluaasta jooksul on juhtunud igasugust. Seiku ja seiklu-si, traagilist ja koomilist, isevärki ajajär-ke ja heade unistuste täitumisi. On ol-nud (ja on) imelikke inimesi ja imelisi inimesi. Erilistest, põnevatest, süda-meisse jäävatest elukatest rääkimata – õigupoolest ikka neistki rääkides. Sest ilma loomadeta poleks loomaaeda, ilma loomaaedniketa samuti. Nendest osa-pooltest kõneldes ei saa jätta meenuta-mata niihästi Tallinna loomaaia eel- ja kujunemislugu kui ka loomaaedade ning loomaaianduse arengut ja rolli inimnäolise kultuuri osana.

75 aastat ajaluguSelle raamatu sisuks on sel aastal 75 aastaseks saanud Tallinna Loomaaia asukate ning seal töötanud ja töötavate inimeste lood. Kõik need elukad ja nen-de eest erineval viisil hoolt kandnud inimeste jäljed on siin lugeda ja vaada-ta. See on üks suur lugude raamat ühest kultuurist: loomaaia kultuurist.

Need lood on loomadest läbi inimes-te ja inimestest läbi loomade. Lood on ehedad ja emotsionaalsed, naljakad ja nukrad, just sellised nagu on olnud Tal-linna Loomaaia 75 aastat. Üks on olnud ühine kõigile neile aastatele – see on lootus, et homne tuleb parem. Seda loo-tust on endaga kandnud nii juhid kui ka töötajad ja selle lootuse nimel on hirm-sasti tööd rabatud kella ja kalendrit vaa-tamata.

Töö loomaaias tundub kõrvaltvaata-jale romantiline ja näib olevat üks lust ja lillepidu. Natuke süüa loomadele, puur puhtaks ning võidki õhtuni loomi nunnutada. Väga paljudel inimestel on loomaaia tööst ja töötajatest enam- vähem selline ettekujutus.

Raamat „Loomaaia jäljerajad” peaks andma sellistele arvajatele tõepärase pildi elust loomaaias mõlemal pool puu-rivõret. Sellest elust jutustavad inime-sed, kes aastakümneid loomaaia loo-made heaks on tööd teinud. Nendest lugudest tuleb välja suur eneseohver-dus ja pühendumine, olgu tegemist direktori, teaduri, loomaarsti, talitaja või mõne muu ametimehega.

Jäljeread algavad sisuka ülevaatega loomaaianduse ajaloost, kaasa arvatud Tallinna loomaaia sünnilugu. Järgnevas kaheksas peatükis saame ülevaate loomaaias tegutsenud ja veel praegu toi-metavate meenutuste, lõbusate ning va-hel ka kurblike lookeste kaudu ülevaate loomaaia asukatest, nendega juhtunud juhtumistest, aga samavõrra isiksustest, kes Eesti loomaaiakultuuri loomises ja arendamises kaasa on rääkinud.

Neid värvikaid isiksusi on olnud pal-ju ja igaüks neist on oma muhedal või mõtlikul viisil jutustanud enda või oma loomade loo nii, et raamatu lugemist

alustanuna on seda raske käest panna. Aga raamatul on veel üks eripära.

Seal on väga palju viiteid loomaaia do-kumentidele või siis loomaaiast kirjuta-tud artiklitele. Autentsete dokumenti-de lugemine ajab aeg-ajalt südamest naerma või toob pisarad silma, sest inimlikku lollust on loomaaia ajaloo jooksul väljastpoolt ohtralt peale tungi-nud. Jääb üle ainult imetleda kahe hin-gelt suure mehe – Karoly Sterni ja Ma-ti Kaalu visadust ja kannatlikust kõige sellega toimetulemisel.

Loomaaia teaduslik poolTeiselt poolt tuleb imetleda nende järje-kindlust loomaaia arendamisel selliseks maailmatasemel asutuseks ja haruldas-te loomade paljunduskeskuseks, milli-sena teda praegu tuntakse. Tuntust on ta kogunud Euroopa naaritsa paljundus-keskusena ning oma suurepärase kalju-kitsede ja uluklammaste kollektsiooni-ga. Viimane võib-olla paaril korral aastas loomaaeda külastavale inimesele erilist muljet ei avalda, küll aga paneb ahheta-ma iga loomaaeda külastava asjatundja.

Puhkepäevadel loomaaeda tulnutele on siin kogu aeg põnevaid elukaid näha olnud, sest oma 88,6 ha territooriumiga ja 524 liigiga kuulub see kahtlemata Euroopa suurimate hulka. Seega peaks

ilmunudKuidas meil asjad käivadAnti Saarillustreerinud Alvar Jaakson136 lk, kõva köideVassel elab ühes mõnusas Eestimaa linnas koos ema, isa ja väikevenna Joonaga, kes on alles poole kolmene. Siin raamatus räägib ja näitab Vassel, kuidas nende peres asjad käivad – kuidas neil loetakse, kirjutatakse ja joonistatakse, süüa tehakse ja süüak-se, õudusjutte räägitakse, tülitsetak-se, päkapikke oodatakse, autoga sõidetakse, magama minnakse, ära eksitakse, jalgpalli mängitakse, külalisi vastu võetakse ja asju unustatakse.

Karupoeg Puhh. Maja Puhhi salu servasA. A. Milnetõlkinud Valter Rummel280 lk, kõva köideRaamat sisaldab mõlemat Puhhi seikluste osa: „Karupoeg Puhh” ning „Maja Puhhi salu servas”. Armasta-tud lasteraamatu uus väljaanne ilmub eesti keeles esimest korda koos E. H. Shepardi värviliste illustratsioo-nidega.

Roosad inglidReeli Reinaus212 lkkõva köideOksad peksid neile va-lusalt vastu nägu. Maa-pind oli kohati mudane ja libe ning tüdrukud olid juba mitu korda libise-nud ja kukkunud. Neiud ei teadnud, kui palju maad nad olid juba läbinud või kui palju oli veel minna. Pilvise taeva tõttu oli metsas suurte puude all niigi hämar, kuid kusagil nende peades tiksus teadmine, et ühel hetkel läheb veel pimedamaks ja siis ongi juba öö käes.

„Roosad inglid” on raamat tüdruku-te sõpruskonnast, kellega juhtub palju põnevaid seiklusi.

Siia teid jätanJonathan Troppertõlkinud Jana Linnart346 lk, pehme köideJudd Foxmanil on elu, mida ta alati arvas end elavat. Hea töökoht, armastav naine ja täiuslik maja eeslinnas. See tähen-dab, see kõik on seni, kuni ta tuleb koju ja leiab oma naise voodist koos oma ülemusega.

Tõestamaks, et asjad võivad alati minna hullemaks, kutsutakse Judd lapsepõlvekoju – koos kõigi teiste äärmiselt mitte toimiva perekonna liikmetega –, et leinata äsja surnud isa. Seitse päeva kõik koos kodus, kus keegi ka varem omavahel läbi ei saanud...

MemoRandomAnders de la Mottetõlkinud Ene Mäe372 lk, pehme köideDavid Sarac haldab Stockholmi politsei luureüksuses salajasi informaatoreid. Tema suurim töövõit on väga kõrgel positsioonil informant koodnimega Janus. Kui aga David ülesande täitmi-sel insuldi saab ja autoavariisse satub ning pärast seda mõni nädal hiljem ärkab, ei mäleta ta kahest viimasest aastast mitte midagi. Nüüd tuleb tal enda ja oma informaa-toritevõrgu kaitseks Janusega uuesti kontakt luua.

Jäljed loomaaias

Jääkarud Friida ja Nora maadlemas. FOTO MAAJA KITSING

www.tnp.ee

Varrak4 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

tud toa mõistatus ja selleks lukustatud toaks on ühe mehe mõistus, mille kohta keegi ei oska kuigivõrd kindlalt öelda, kas see on ikka täie tervise juures.

Heino Prunsvelt (1960) on seni avaldanud kaks raamatut Eesti Rüütli-risti kandjatest ja aastal 2013 ilmu-nud teose Sõjasurmad 1939–1945. Autor kuulub aastast 2000 Saksa Faleristide Ühingusse ja on avaldanud faleristika-teemalisi uurimusi nii seltsi väljaandes Orden und Ehrenzeichen kui ka teistes väljaannetes. Aastal 2012 osales ta sõjaajaloo konverent-sil „Harald Riipalu 100” temaatilise ettekandega.

PALLAS 2014Eesti kunstikalender Spiraalköites seina- kalender kinkekarbis12 pilti, riputusaasKalendaarium, mis si-saldab lipu- ja tähtpäevi, päikese- tõuse ja -loojanguid ning kuufaase.

NAVITROLLA 2014Spiraalköites seinakalender kinkekarbis12 pilti, riputusaas. Eesti maali- ja graafika-kunstniku Navitrolla isikupäraste piltidega kalender. Navitrolla tööde eeskujudeks on peetud talupojakuns-ti, zen-budistlikku maailmakäsitlust ja tänapäevast koomiksikunsti. Tema töödele on iseloomulikud lihtsad olustikulised motiivid. Iga Navitrolla töö on lühike puändiga lõppev lugu. Kalendris on 12 pilti ja autoriga koos-töös kujundatud kalendaarium, mis sisaldab lipu- ja tähtpäevi, päikese-tõuse ja -loojanguid ning kuufaase.

Grenader4 Nr 10 (88) 20. november 2014

www.grenader.ee

eestlastest Saksa poolel – eesti noortest lennuväeabilistest –, kes aitasid kaitsta Läti sadamalinnu punakotkaste õhu- rünnakute eest ja kellest suurem osa pääses ime läbi alles kapitulatsiooni- hetkel viimaste laevadega Saksamaale.

Selle raamatuga lõpetab kirjastus Grenader triloogia, mis kajastab Puna- armees sõdinud eestlaste osalusel peetud Teise maailmasõja lahinguid – seni on ilmunud „Tallinna lahing 1941” (2013) ja „Velikije Luki lahing. Eesti Laskurkorpus Velikije Luki operatsioonis 1942–1943” (2014).

Riipalu. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonikaHeino Prunsvelt400 lk kõva köideRaamat Harald Riipalust annab kroonika vormis ülevaate Eesti ühe legendaar- seima ohvitseri eluteest, kes Auvere ja Sinimägede lahingute eest suvel 1944 pälvis Saksa kõrgeima sõjalise aumärgi – Raudristi Rüütliristi. „Ega see Rüütlirist mulle pole, see on minu rügemendile,” teatas Riipalu tagasi-hoidlikult oma tunnustuse kohta.

Raamat on illustreeritud rohkete va-rem avaldamata dokumentide, kaartide ja fotodega. Lisana on toodud Harald Riipalu koostatud ajalooline ülevaade 36. Rindekaitsepataljoni lahinguteest Stalingradi rindel. Lugeda saab ka artikleid, mis ilmunud nii sõjaaegses kui ka pärastsõjaaegses pagulasaja- kirjanduses.

na mitmekordne hävimine väljuvad aja-looõpiku kaante vahelt ning ärkavad paljude teiste põnevate sündmuste kes-kel ellu, samuti on raamat täis vürtsi-kaid meenutusi peategelase minevi-kust, nõukogude perioodi lõpust ja va-ba Eesti algusest.

Kirjapandus on sada protsenti Tartut – kõva ja positiivne süst kõigile neile, kes seda linna oluliseks ja kalliks peavad. Soe, lugupidav ja vaimukas tekst sünni-tab justkui elu etteheitena öösse selli-sed kummalised karakterid nagu Toome poe laps, unenäoline luuletaja ja botaanikaaia rahaahne valvur.

Raamatus on olulisel kohal fototööt-lused, mis suures osas ei illustreerigi lugu, vaid on väärtuseks omaette. Voo-

Hommikud ringis ehk väike HAH-raamatHead Algused HommikuksMaret Melts104 lk, pehme köideJuba ammu ei jaotu lasteaiapäev tundidega määratletud matemaatika, emakeele või kunstitegevusteks. Laste-aiaõpetaja seada on, kuidas ja kui palju need erinevad õpivaldkonnad väikese inimese lasteaiategemistesse põimida. Mäng on mudilaseks olemise põhiosa ja mänguline õpiviis igale pisipõnnile jõukohane.

Raamatu neljas peatükis leiad erine-vaid teemalahendusi, kus lasteaialaste hommik on kokku seotud ühtseks mänguliseks tegevuseks, mis erinevate tegelaste, õpetaja ja õpetaja abi kaasabil läbi mängitakse. Laste mängukaaslas-teks saavad Aia-Aadu, mutt Miku, vihma-uss Vambula, Prügitondu jpt, kellega koos seigeldes uusi oskusi omandatak-se. Oluline on mõelda välja põnev lugu, mille abil lapsi tegutsema panna. Ka hommikuringile järgnevad tegemised on osake sellest loost.

Loopõhine teemaarendus aitab lasteaialapse päeva ja nädala ühtseks põnevaks tervikuks muuta, mis ühes-koos ringis tegutsedes lahti harutatakse. Ringideks jaotub ka raamatu materjal: sügise-, talve-, kevade- ja suveringid. Ühtekokku leiad siit 26 lugu, mille tee-madeks on aed, põld, mets, veekogud, veeloomad, tervis, meeled, taaskasutus, 112, taevakehad ja liiv. Lisaks leiad raamatu lõpuosast 15 näidisplaani lasteaianädala eesmärkide ja sellest lähtuvate tegevustega.

ilmumas Kuidas Briti luure murdis Hitleri saadiku1941. aasta 10. mail hüppas

Kolmanda Riigi asefüü-rer Rudolf Hess Šotimaal Renfrewshire kohal langevarjuga lennukist välja, et kohtuda Hamiltoni hertsogiga, kes näis olevat kohane vahetalitaja rahu sõlmi-miseks Briti valitsusega. Pärast kinni-pidamist Londoni Toweris viidi ta 20. mail koodnime Z all üle Aldershoti lähedale Mytchett Place’i. See mikrofo-nide ja helisalvestitega varustatud maja, mida valvas pataljon sõdureid, hakkas kandma nimetust „laager Z”.

Churchilli juhtnöörid nägid ette Hes-si range isoleerimise ja kõikvõimalike jõupingutuste rakendamise, et hankida temalt ükskõik millist Teise maailma-sõja käiku muuta võivat informatsiooni. Järgnenud kuude jooksul peeti maha psühholoogiline heitlus dünaamilise psühholoogia uudsetele freudistlikele võtetele toetuvate luureohvitseride ja Hitlerist juuksekarva kaugusel seisnud inimese vahel.

Stephen McGinty paneb dokumente ning tollaseid ettekandeid, päevikuid, kirju ja märgukirju kasutades tükkhaa-val kokku paeluva jutustuse Inglismaa häärberis ette mängitud klaustrofoo-biast, paranoiast ja vastaspoole üleka-valdamisest. „Laager Z” on n-ö lukusta-

Atlex

Muhe põnevuslugu Tartust

Laager Z. Rudolf Hessi salaeluStephen McGuinty328 lk, kõva köide

Karmi elukroonikat. I osaSõjapäevilt (september 1943‒oktoober 1944)Aksel Mõttus272 lk, kõva köideEesti ühe tuntuima metsavenna Aksel Mõttuse päeviku I osa, mis jutustab mä-lestusi sõjaperioodist. Saame ülevaate mobilisatsioonist, väljaõppest Debica Heidelaagris ja kogemustest Bad Tölzi SS-junkrutekoolis, Neveli rinde perioo-dist ja kaitselahingutest Eestis. Raamatule lisab väärtust Mõttuse oma käega visandatud lahinguskeemid.

Kuramaa 1945. Eesti Laskurkorpuse viimane lahingHanno Ojalo232 lk, kõva köide8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähe-lepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid.

Raamat annab ühtlasi laiema ülevaate Saksamaa ja NSV Liidu vahelisest jõukat-sumisest Kuramaa kotis aastatel 1944–1945, kuuest suurest Kuramaa lahingust ja näitab ka lätlaste rolli nii siin- kui ka sealpool rindejoont. Juttu tehakse ka

See ei ole hokiraamat. Ammugi mitte. „Hokimängija Tartu linna-müüril” on linnaöös lahti rulluv

põnevik heast ja kurjast, mis räägib keskealise mehe mõistusevastasest rännakust endisaegset Tartut ümbrit-senud linnamüüri trassil.

Lugu kulgeb algusest peale kergelt ja humoorikalt. Kunagi minevikus Tar-tust põgenenud peategelane Lepi on jäl-le kohal sooviga linn endale tagasi või-ta. Sisemistest deemonitest vabanemi-seks otsustab mees sooritada väga erili-se teo – ringkäigu Tartu kesklinna ümbritseval müüritrassil. Hinnaalandu-si Lepi endale ei tee, ta läbib võõraid hoove ning ületab korrusmaju, muu-hulgas ka botaanikaaia palmihoone. Peategelane tunneb end „müüriserva pidi Tartut lahti kaanetava konserviava-jana” ning loodab kaane alt leida lapse-põlve puhtad väärtused ja sisemise priiuse.

Kuna teekond on üliohtlik, kannab Lepi seljas hokiturvist, hirmude vähen-damise eest hoolitseb alkohol. Jah, pea-tegelane on jommis, sest vastasel juhul ei tuleks tema „müürileminek” kõne allagi. Eesmärk kas alistub või mitte, vahepealset võimalust ei ole, sest ise-endaga sõlmitud püha lepingu tingimu-sed on jõhkrad.

Vaatamata esmapilgul uskumatule seiklusele jääb lugu reaalsuse piiresse. Ometi mahuvad fantaasiarikastesse kõrvalepõigetesse peategelase ladusad dialoogid näiteks ordurüütli ja Peeter I-ga. Nihestatus ajaloo ja tänapäeva vahel on teadlik ja mänglev. Põhjasõda ja lin-

Hokimängija Tartu linnamüürilJuhan Voolaid140 lk pehme köide

laid rekonstrueerib linna julgelt ning lugeja silme ette kerkivad täiesti oota-matud vaated. Kuidas näeks Toomemä-gi välja, kui puude vahel leiduks Mosk-va rondeel ja Pikk Hermann? Kuidas oleks, kui botaanikaaia kõrval seisaks endiselt Vene värav või ristaks Küüni tänavat linnamüür?

Keskaegne Vene värav tänapäeva Tartus.

www.atlex.ee

ilmumas ilmunudAastaraamis TartuJuhan Voolaid104 lkkõva köidePildistava kirjani-ku fotoalbum ei ole turismiameti tellimusel kaante vahele "visatud" kiirtöö. Kui tavaliselt leiab linna- albumis inimesed vaatamisväärsuste taustal, siis siin on asi vastupidi ning materjalile lähenetakse elusolendite põhiselt, olgu selleks siis inimesed, loomad või linnud.

Albumi iga pilt jutustab oma lugu, kalendriaasta pikkune fotorännak sisaldab nii uduseid varahommikuid kui kuldseid loojanguid, leidub upu-tust Emajõel ja päikeselõõska, tuisku ning jääpurikaid. Tihtipeale on pilti-desse kootud krutski, nii jahivad Vjatško ja Meelis seekord ordurüütlite asemel võililli ning Raekoja platsi purskkaevus ujuvad krokodillid. Huvi pakuvad ootamatud linnavaated. Tartu kesklinn on ühtäkki kui roheline laas, Raekoda mattub sügispuude vahele ning Kesk tänava keelumärgid vastanduvad riigilippudele.

Albumi seovad tervikuks igat pea-tükki ehk kuud sissejuhatavad tore-dad tekstid, mis on kohati ainest ammutanud piltidelt. Tutvume isiku-ga, kelle mõtted on nii selged, et udu nende peale ei hakka ja saame teada, et ülikooli peahoone kõige vasakpool-ne sammas on elus. Üks Tartusse ek-sinud mees püüab leida midagi, mida pole veel üles leitud, ent ehk ei peagi ta kaugemalt otsima kui sellesama fotoalbumi kaante vahelt.

Stephen McGinty on The Scotsmani auhindadega pärjatud ajakirjanik. Ta on töötanud ka Londonis Sunday Timesis ja Glasgow Heraldis. Tema esimest raamatut „Mässumeelne preester” (2003) nimetas Daily Telegraph „aasta kõige uskumatu-maks põnevuslooks”. Ta on kirjuta-nud ka raamatud „Churchilli sigar” (2007) ja „Tuli öös: Piper Alpha katastroof” (2006).

kust algasid ekspeditsioonid Lõuna-mandrile. Lugeja saab ülevaate Antark-tika jäisest olemusest, karmist ilmasti-kust, avastamise ajaloost ja eestlaste osast Lõunamandri uurimisel.

Raamat on illustreeritud atraktiivsete fotode ja ülevaatlike kaartidega.

„Antarktika vapustab – see on lõputu tundmatuse tunne,” kinnitab akadee-mik Jüri Martin.

Tuntud Briti polaaruurija Ernest Shackleton on öelnud, et polaarmaad vallutavad seal käinud inimeste süda-med erilisel moel, mida ei mõista need, kes pole kunagi tsivilisatsiooni keskelt lahkunud. Andres Tarand lisab, et see raamat avab kõigi lugejate silmad ja südamed ning aitab neil Antarktika karmi ilu mõistma hakata.

TEA Kirjastus 5Nr 10 (88) 20. november 2014

www.tea.ee

ditsioonidel viibinud Antarktikas üle kolme ja merel üle kahe aasta.

Antarktikat kui inimkonnale olulist, kauget ja kaunist, ent laiemalt vähetun-tud piirkonda peab käesoleva raamatu autor väga kalliks. Ta on teosesse koon-danud kõik olulise selle erilise, kuid paljuski tundmatu maailma loodusest, oma tööst sealsetel järvedel ning elust, olust ja inimestest nii Antarktikas kui ka kaugetes lõunapoolkera maades,

Armulugu Antarktikaga.9 ekspeditsiooni LõunamandrileEnn Kaupsari „Tuntud & tundmatu”232 lk, kõva köide

Armulugu Antarktikaga

Meie fantastiline MaaVulkaanid. Fossiilid. Vihmametsad. Ilm. Polaarmaad. Ookeanid512 lk, kõva köide

„Meie fantastiline Maa” ilmub menuka „Fantastilise maa-ilma” sarja uue raamatuna.

See on tänapäevane, köitev ja hariv teatmeteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lastele kui ka teadmishuvilistele täiskasvanutele. Raamat on ka suurepäraseks abi- meheks kooliõpilastele nii igapäevases õppimises kui referaatide tegemisel.

Miks me vajame teadmisi planeedist Maa, millel elame? Kuidas Maa tekkis? Mida peidavad endas mäed? Mis paneb vulkaanid purskama? Miks on maa- keral mõnel pool väga kõrged ja teisal väga madalad temperatuurid? Mida kujutavad endast äikesetormid ja orkaanid? Kuidas mõjutavad ookeanid elu Maa peal? Milline on süvameri? Kuidas vihmametsad looduslikku tasa-kaalu hoiavad? Milliseid looduse sala-dusi varjab endas rannik? Kas meie Maa on ohus? Milline on inimese osa looduse ja ümbritseva keskkonna hoid-misel?

Kõigile nendele küsimustele leiab lugeja vastuse raamatust „Meie fantas-tiline Maa”. Enam kui 500 rohkelt illust-reeritud lehekülge käsitlevad olulisi ja läbi aegade huvipakkuvaid teemasid meie Päikesesüsteemi ja planeet Maa tekkimisest, äärmuslikest nähtustest maakeral, ilmast ja selle kujunemisest, vulkaanidest, mägedest ja mineraali-dest ning fossiilidest, samuti polaar-aladest, vihmametsadest, ookeanidest, rannikust ja keskkonnakaitsest ning muust huvitavast.

„Meie fantastiline Maa” võimaldab omandatud teadmisi proovile panna viktoriinides, sest küsimuste-vastuste

Illustratsioon raamatust. NASA

Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatkoostanud Eve Leete236 lk, kõva köideJuurdetrükk„Eesti kollijuttude ja -salmide kuld-raamatus” toovad lugejani närvikõdi kollid, tondid, nõiad, moondajad, tulnukad ja teised salapärased tege-lased. Raamatus on palasid nii täna-päeva autoritelt kui ka eesti rahva-luulest. Siin on lugusid, luuletusi, muinasjutte ja muistendeid nii lähi-minevikust kui ka aastasadade häma-rusest. „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat” on ühtlasi teatmeteos, milles on ka valik sõnaseletusi ning erinevad registrid.

Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamatkoostanud Olivia Saar212 lk, kõva köideJuurdetrükk„Eesti unejuttude ja -salmide kuld-raamat” on mahukas jutu- ja luule- valimik, milles on 138 kõige oodatumat eesti unejuttu ja -salmi 19. sajandist kuni tänapäevani, eesti rahvalauludest kuni just selle kogumiku jaoks kirjutatud lugudeni. „Eesti unejuttude ja -salmide kuld-raamat” on ühtlasi teatmeteos, milles on ka erinevad registrid.

Abrakadabra.Suur võlukunsti- raamat. Trikimeistri A B CKarolin Küntzel160 lk, kõva köideIgaühte võluvad mustkunstitrikid, aga mustkunstnikuks ei sünnita. Küll aga saab mustkunsti õppida. Selleks tuleb kõigepealt teada, mis on triki taga. „Abrakadabra. Suur võlukunstiraamat. Trikimeistri A B C” on parim abimees trikimeistriks õppi-misel. Lisaks hulgale fotodel samm-sammult kirjeldatud trikkidele leiad siit ka mustkunstimeistrite nõu- andeid, kuidas neid trikke kõige mõjusamalt esitada. Mingit erilist varustust vaja ei lähe, kõiki trikkideks tarvilikke asju on sul kindlasti kodus olemas, ja mida ei ole, seda saab valmistada.

Raamatu lõpus on rohkesti kasulikke näpunäiteid trikivarustuse meisterda-miseks ja haaravate võluetenduste korraldamiseks.

Arne Oit. Siin on see laul Valter Ojakäärsari „Tuntud & tundmatu”160 lk, kõva köide„Arne Oidi laulud on haruldaselt meloodilised, kirjutatud südamest südamesse, nende kullaproov on väga kõrge.” (Eri Klas)

Raamatu autor, Eesti muusika- maailma grand old man Valter Oja-käär käsitleb detailirohkelt ja muhe-dalt meie armastatud helilooja ja akordionisti Arne Oidi eluteed ning annab faktitäpse ulatusliku ülevaate tema erakordsest loomingust.

Keeruline on nimetada Oidi tuntu-maid laule, sest neid on liiga palju. „Suveöö”, „Unustuse jõel”, „Minu südames sa elad”, „Me pole enam väikesed”, „Mis värvi on armastus”, „Tsirkus” ja „Kui ootab sadam” võivad tulla meelde esimestena, kuid sama armastatud ja väärtuslikke laule on veel kümneid teisigi.

Raamat on illustreeritud rikkaliku pildimaterjaliga.

Eesti saun.Saun ja sauna-kombed meie pärimuskultuurisTamara Habicht240 lk, kõva köide„Eesti saun” on põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud raamat sau-nast ja saunakombestikust meie päri-muskultuuris. Lugeja saab ulatusliku ülevaate Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikast, saunatüüpidest, saunast kui elamust, sauna ja rahva-meditsiini seostest ning saunaskäimise kombestikust. Eraldi on esile toodud saunafolkloori omapärased osad – tervitus-, tänu- ja vihtlemissõnad, vanasõnad ja kõnekäänud. „Saun on vaese mehe tohter,” ütleb vanasõna.

Päkapikk JäsperUrve Tinnurisari „Lapse oma raamatukogu”24 lk, kõva köideUrve Tinnuri jõulujutu kangelaseks on üks eriline päkapikk, kelle nimi on Jäsper. Sel ajal, kui teised päkapikud laste kirju loevad ja usinasti jõulu- kinke pakivad, saab Jäsperist hoopis värsisepp. Jäsper on nii ametis luule-tamisega, et ei pane tähelegi, millal jõulud saabuvad. Aga ometi on tal kõigile vahva üllatus...

Lisaks jutule leiab siit raamatust ka lustakaid luuletusi.

Käsitööraamat lastele. Džungli- ja safariloomad96 lk, kõva köideMeeleolukas ja värvi- rikas käsitööraamat õpe-tab valmistama käepärastest vahen-ditest vahvaid ning lustakaid loomi, kes elavad džunglis ja savannis.

Raamat on mõeldud eri vanuses lastele. Väiksemaid abistab ema, isa või õpetaja, suuremad saavad oma käsitööoskust arendada iseseisvalt, sest joonised ja tööjuhised on lihtsad ja ülevaatlikud. Raamatus on ka lõikelehed.

Käsitööraamatu juurde kuuluvad postrid – „Džungliloomad” ja „Safari-loomad”. Postritel kujutatakse loomi väga tõetruult ja iga looma juures on teda kujukalt iseloomustav lühike kirjeldus, et lapsed oma teadmisi laiendada saaks.

Fantaasiarikas „Käsitööraamat lastele” sobib suurepäraselt ka kingituseks.

Salvador Dalí ja sürrealism Eestis Ants Juskesari „Tuntud & tundmatu”232 lk, kõva köideAutor Ants Juske on keskpunkti seadnud end geeniuseks pidanud kunstniku Salvador Dalí elu ja loomin-gu, rõhutades seejuures Dalí maali-tehnilist meisterlikkust, rikkalikku kujundikeelt, suurt lugemust ja erinevate kultuuride tundmist.

Ants Juske käsitleb sürrealismi ka laiemalt, näitab selle voolu seost psühhoanalüüsiga ja rühmituse poliitilisi avaldusi.

Dalí looming on mõjutanud ka Eesti kunstnikke. Raamat on pühen-datud Ilmar Laabani mälestusele, keda Ants Juske nimetab sürrealismi maaletoojaks. Autor annab ülevaate Dalí retseptsioonist Eestis alates Ilmar Laabanist ning lõpetades Raivo Kelomehega.

Teos on illustreeritud Dalí olulisemate teostega.

ilmunudilmumas Meie fantastiline Maa – kõik, mida peaksid teadma

„Eesti polaarkirjandusse on lisan-dunud uus ja huvitav lugemis-vara. Autor on Eesti kõige

entusiastlikum ja viljakam polaaruurija ning kauaaegne Antarktika tutvustaja meie avalikkusele. Lugesin raamatu käsikirja suure huviga, leidsin sellest nii mõndagi, mida ma Antarktikast veel ei teadnud. Soovitan raamatut kõigile, eriti noortele, et nad mõistaksid, mida kuju-tab endast Antarktika ja kuidas sinna kohale jõutakse, ning saaksid teada sedagi, et Eesti inimesed tegutsevad seal juba aastakümneid ja ka praegusel ajal.

Antarktika sarnaneb kõrgmägedega, sest ka seal on ülekaalus meie kolm lipuvärvi – sinine taevas, mustad või tumedad kaljud ja valge lumi. Raamat võiks olla teejuhiks maailma kõige vähem tuntud, kuid ka kõige võimsama ja kaunima osa avastamisel.” (Vello Park, Eesti Polaarklubi president aasta-tel 2003–2014)

Populaarses „Tuntud & tundmatu” sarjas äsja ilmunud raamatu „Armu- lugu Antarktikaga” autor Enn Kaup on nelja aastakümne kestel tegelenud Antarktika järvede ökoloogia uuringu-tega ja osalenud üheksas Antarktika ekspeditsioonis, mille on korraldanud erinevad riigid. Ühtekokku on ta ekspe-

Samas sarjas on varem ilmunud• Faktide fantastiline maailm

Maa ja kosmos. Ajalooline elu. Loomad. Ajalugu. Teadus

• Ajaloo fantastiline maailm Samuraid. Viikingid. Vana-Kreeka. Püramiidid. Muumiad. Maadeavastajad

• Loomade fantastiline maailm Dinosaurused. Röövlinnud. Lemmikloomad. Maod. Kiskjad. Ohustatud liigid

• Teaduse fantastiline maailm Leiutised. Loomad. Inimene. Taimed. Kosmos. Kuulsad teadlased

varamu ja soovitatud praktiliste tege-vuste valik on rikkalik. Raamat õpetab meid ka oma planeeti paremini hoidma ja kaitsma.

Illustratsioon raamatust. FOTO ENN KAUP

Varrak6 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Maalehe Raamat6 2 (71) 29. märts 2013

www.mlraamat.ee

A. KirjadMihkel Nummert192 lk, kõva köideMihkel Nummerti esik-romaani võib kõige lühe-malt kokku võtta sõna-dega, et tegu on teosega, mis kõne-leb hea ja kurja võitlusest – seda ka inimese enda sees – ning mille eesmärk on näidata, mis juhtub, kui müürid inimeste vahel kasvavad ületamatult kõrgeks.

Minu viimane raamatAndrus Kasemaa168 lk, kõva köideIgatsuste neem. Üksil-duse saar. Armastus pudelipostiga. Andrus Kasemaa uus romaan algab armastusjanuse minategelase õnneli-ku leiuga saarerannast – pudeliposti-ga leitud kiri Sigridilt, Rootsi tütar-lapselt. See vallandab terve fantaa-siaküllaste mälupiltide ahela, viib peategelase tagasi ajas rändama, meenutama oma keerulisi kooliaas-taid, igavusega täidetud ülikooliaega ja mässumeelest kantud sõjaväetee-nistust, mis päädib hullumajas.

Ei maa ega meriAnne von Canaltõlkinud Piret Pääsuke192 lk, pehme köideKui mitu korda jaksab üks mees oma elus kannapöörde teha ja uuesti alustada?Kümnendal pulma-aastapäeval sel-gub üks tõsiasi, mille peale Laurits katkestab suhted oma vanematega ning otsustab koos naise ja kooli- minekueas tütar Liisiga kolida Tallin-nasse, kust on pärit tema naise Silja vanemad. Uus elu hiljuti taasiseseis-vunud Eestis hakkab kenasti sujuma, kuni saabub septembriöö 1994…

Anne von Canali debüütromaan on pühendatud parvlaev Estonia hukku-mise 20. aastapäevale.

Pariisis peidusCorine Gantzsari „Varraku ajaviiteromaan”tõlkinud Tiiu Loog344 lk, kõva köidePärast abikaasa surma ähvardab Anniet pankrot, ent ta ei suuda kuidagi loobuda oma kodust ja pelgu-paigast – armsast majast Pariisi süda- mes. Ainsaks lahenduseks on leida üürilised. Pikajalgne endine modell, kes põgeneb vägivaldse abikaasa eest, habras noor naine, kes mängib mõttega enesetapust ning vihaleajav sinivereline prantsuse mees muuda-vad peagi Annie elu viisil, mida ta poleks iial osanud ette kujutada. Kui Annie leiab end alul vastumeelselt, kuid seejärel üha kindlamalt tegele-mas oma üürnike aitamise ja nende elu korraldamisega, märkab ta peagi, et võib selle käigus leida ka iseend.

1Q843. osaHaruki Murakamitõlkinud Margis Talijärv440 lk, kõva köideHaruki Murakami „1Q84” kolmas ja viimane raamat on nõudlik teos oma kangelaste ja luge-jate vastu, oodates neilt nii kannatlik-ku meelt kui ka süüvimisvõimet. Sest ainult neile, kes on kaalunud igat oma sammu ja tulnud võitjaks lahin-gus iseendaga, avaldatakse lõpuks, mis on kasside linn, kes on tillukene olend ja kas kahe kuuga Väikeste Inimeste maailmal on olemas ka väljapääs või siiski mitte.

tuhka ja laavat millal iganes. Muuseas ka põhjusel, et Lenin on ikka veel matmata.

duslik teos ongi kaks eri asja, nende siht ei ole sugugi sama. Siinkohal mee-nutagem, mida on öelnud ajaloolane Seppo Zetterberg: „Ajaloolane kirjuta-gu, kuidas asjad olid, kirjanik aga, kuidas asjad oleksid võinud olla.”

Laila Hirvisaari on Soomes väga armastatud kirjanik. Tema romaane on müüdud üle nelja miljoni eksemplari. Ta on menukas, kirjutab ta siis soom-lastele nii armsast kaotatud Karjalast, Indiast, Roomast – või Venemaast.

„Meie, keisrinna” oli mullu jälle kord kõige rohkem müüdud ilukirjanduslik teos Soomes.

VarrakVarrak6www.varrak.ee

Nr 10 (88) 20. november 2014

Toomas Kall tõlkija

Kas tõesti on tarvis, et Leninist ilmub eesti keeles veel üks raamat? Eriti pärast kogu seda

hulka, mida temast vahepealsed viis-kümmend aastat lugeda oli. Tõsi küll, nõukogude ajal Lenini kohta kirjutatud panegüürikat tuleb võtta koefitsiendi-ga, sest kui seal oli ka tõde, siis kaugelt-ki mitte kogu tõde. Aga näiteks pärast Robert Service’i „Leninit”, mis ilmus eesti keeles Matti Piirimaa tõlkes aastal 2002, võiks tõesti öelda, et aitäh, härra Mletšin, aga meile, eestlastele, Leninist selleks korraks aitab.

Õnneks ei paku Leonid Mletšin, „Brežnevi” ja „Andropovi” autor, see-kord biograafiat traditsioonilises tähen-duses. „Lenin. Venemaa võrgutamine” on pigem katse kirjeldada Lenini tege-vuse kaudu neid suuri muutusi, mis ta-basid Venemaad 20. sajandi esimesel veerandil, näidata Lenini ideede ja tege-vuse ühelt poolt kannustavat, teiselt poolt aga laostavat mõju vene inimesele ja Vene ühiskonnale.

Mletšin käsitleb Lenini ja bolševike poliitikat kui rahva pidevat võrguta-mist: „1917. aasta sügisel lubas ta Vene-maale just seda, millest unistas rahva enamik. Ühtedele rahu, ja otsekohe. Teistele maad, ja tasuta. Kolmandatele korda ja tugevat võimu selle kaose ja hävingu asemele, mis oli tulnud pärast Veebruarirevolutsiooni. Ja kõigile kok-ku – elu korraldamist võrdsuse ja õiglu-se alusel. Nende loosungite võluväele oli võimatu vastu seista.”

Mittepoliitikutest kaasaegsete mälestusedVastutustundlikud poliitikud ei saanud endale säärast ohjeldamatut populismi lubada ja… kaotasid. Aga Mletšin ei kirjuta ainult poliitikast. Ja kuigi oma koht on raamatus ka kolmnurgal Lenin-

Krupskaja-Armand – ei saa ju lugejate olulisele osale pettumust valmistada! – annavad teosele palju juurde just Lenini mittepoliitikutest kaasaegsete mälestu-sed.

Zinaida Hippiuse, Pitirim Sorokini, Ivan Bunini, professor Juri Gotje, parun Aleksei Budbergi ja paljude teiste, pea-miselt haritlaste ning sõjaväelaste, aga ka näiteks Aleksandra Kollontai ja Feliks Dzeržinski päevikumärkmed ka-jastavad maailmasõjast, revolutsiooni-dest ja kodusõjast kurnatud Venemaal toimuvaid muutusi inimeste eluviisis ja vaimulaadis. Mõjuvate dokumentide

ilmunud

Meie, keisrinnaLaila Hirvisaari tõlkinud Maimu Berg416 lkkõva köide

Lenin. Venemaa võrgutamineLeonid Mletšintõlkinud Toomas Kall312 lk, kõva köide

Raamat julmuse eskalatsioonist

Leonid Mletšin 2013. aasta Prima Vistal Tartus. FOTO ANDRES APEVALOV

Piret Saluri tõlkija

Väike Saksa päritolu tütarlaps So-fie on suureks kasvanud. Lugeja mäletab teda Laila Hirvisaari

romaanist „Mina, Katariina” (Varrak, 2013, s.k „Minä, Katariina”, Otava, 2012). Ta on loobunud oma perest, usust, keelest ja eraelust. Aastatega on ta õppinud, kui jõhker ja verine on tee võimule. Ta teab, mis on õukond ja õukonnaintriigid, kui vähe on kõrges seisuses naisel sõpru, keda võib tõesti usaldada.

Samas teab ta, mis on armastus, ka keelatud armastus. Sofiest on saanud võimas valitseja Katariina II, Katariina Suur, kelle jalge ees on määratu impee-rium ja 20 miljonit alamat. Kuid: „Ma ei osanud ette kujutada, kui raske võib olla keisrinna kroon ja kuidas see üht-viisi rõhub nii pead kui ka hinge.” See on Laila Hirvisaari ajaloolise romaani „Meie, keisrinna” („Me, Keisarinna”, Otava, 2013) esimene lause ja samas ka võti.

Tagasivaade valitsemisajaleSelles raamatus võtab Katariina oma elu kokku. Tema valitsemisaeg on olnud pikk – 34 aastat ja see hõlmab pöördelisi sündmusi nii Venemaa kui ka Euroopa ajaloos üldse, traagilisi inimsaatusi, aga ka lihtsama rahva iga-päevast käekäiku. Katariina dikteerib oma mälestusi ülemkammerhärra Leon August Denikinile, kes on tund-nud ja juhatanud Katariinat lapsest pea-le, on tema truu teener, kuid julgeb oma valitsejale ka vastu vaielda. Üht- aegu on mälestused Katariina pihtimus ja puhastustuli. Tema aeg on olnud uuenduslik ja valgustuslik, kuid nii mõ-nigi toores tegu või otsus, koguni mõrv, on toime pandud kui mitte Katariina enese käe läbi, siis tema soovil ja käsul ometi.

Ajaloolised romaanid pakuvad lisaks lugemisrõõmule veel ühe lisaväärtuse. Autor manab lugeja silme ette kunagi toimunud sündmusi. Ta kirjeldab meile ajaloo käiku, mis laiendab lugeja maa- ilmapilti. Nii loeme „Meie, keisrinnast”, mis õieti oli kuulsa Potjomkini külaga,

kuidas sai Krimm Venemaa osaks, kui-das peeti Türgi sõda, aga ka sellest, kuidas kujunes ja arenes Katariina Suure kuulus kunstikogu. Kes otsib Katariina seotust Eestiga, see võib min-na ja seista näiteks Põltsamaa lossi ees teadmisega, et siin elas Katariina poeg Aleksei Bobrinski. Või otsida Katariina jalajälgi tema käikudelt Eestis.

Põhjalikult läbi töötatud taustamaterjalNagu alati, on romaani autor Laila Hir-visaari läbi töötanud tohutu taustama-terjali. Raamatus on rohkesti värvikaid detaile, köitvaid üksikasju. Ka on autor selles teoses oma peategelasse kuidagi eriti kiindunud. Kohati tundub, et autor ja Katariina on otsekui üks, nad hinga-vad sama õhku ja mõtlevad samu mõtteid. Võib muidugi küsida, kas ja kuivõrd saab seda kõike uskuda, on see, millest autor jutustab, ikka tõsi. Jah, ajaloolased on leidnud ja leiavad ka edaspidi ajaloolistes romaanides vigu, ebatäpsusi. „Meie, keisrinnas” niisamu-ti. Kuid teaduslik uurimus ja ilukirjan-

Katariina II pihtimus ja puhastustuli

abil loob autor detailseid pilte vähem või rohkem tuntud traagilistest sünd-mustest. Sealjuures kalduvad peatükid vasakesseeride juhi Maria Spiridonova saatusest või vendade Antonovite juhi-tud Tambovi talupoegade ülestõusust justkui peateemast kõrvale. Ometi on kõige taga Lenini vari, ning kui püüda kahe sõnaga kokku võtta teemat, mille-le Mletšin selles raamatus keskendub, siis on see julmuse eskalatsioon.

Ligi saja aasta taguste sündmuste kirjeldusi ja mõtestamist on õpetlik lu-geda. Sest Venemaa ei ole kaugeltki kustunud vulkaan. Sealt võib tulla uut

öelnud, et tema jaoks tähendas raama-tu valmis kirjutamine elu valimist.

Lugu sellest, kuidas Grossmani enda lugu on raamatu looga põimunud, käib selle teosega kaasas ning kindlasti rõhutab veelgi selle poeetilisust. Kirja-nikul on õnnestunud luua emotsionaal-ne, värvikas, ühtaegu võimas ja habras teos, milles tegelaste isiklik, detailideni kirjeldatud elu kulgeb ajaloo taustal ja on sellest lahutamatu.

Varrak 7www.varrak.ee

Nr 10 (88) 20. november 2014

Maailma otsaDavid Grossmansari „Moodne aeg”tõlkinud Kalle Kasemaa696 lkkõva köide

mitmesse keelde. Ülemaailmne tuntus saabus aga raamatuga „Maailma otsa”.

Grossman alustas oma romaani 2003. aastal ning asus 2004. aastal samasugu-sele jalgsiretkele mööda Iisraeli, nagu võtab ette tema raamatu peategelane Ora. Grossmani keskmine poeg oli as-tumas sõjaväeteenistusse ning selle ro-maani kirjutamine oli nagu omamoodi viis tema kaitsmiseks. Ta laseb Oral, kelle poeg on läinud tagasi sõjaväkke, asuda retkele „maailma otsa”, läbi Iisra-eli, kaasas kunagine armuke ja hinges veendumus, et kui talle pole võimalik halbu uudiseid üle anda, siis neid ei saagi tulla. Retke käigus räägib naine enda ja oma poja elust, kuid nende saa-tus saab laiema tähenduse.

Lugu saab alguse sellest, et kaks noormeest armuvad samasse tütarlap-sesse, Orasse. Neiu valib mõistliku, pealtnäha tasakaalukama, kuid armas-tab neid mõlemat. Ta saab kaks poega

ja kasvatab neid 20. sajandi lõpu Iisrae-lis ning paratamatult ei ole tal võimalik oma perekonnaelu eemal hoida sellest, mis toimub kogu riigis. Pojad lähevad sõjaväeteenistusse, nad nii-öelda riigis-tatakse, ja miski ei ole enam endine.

Ora näeb, kui ta lapsed ta silme all muutuvad ja ta tahaks rääkida sellest kõigest noorema poja Oferiga, kui too teenistusest vabaneb. Retkele läbi Iisra-eli kavatses ta algselt minna koos poja-ga, kuid Ofer läheb vabatahtlikult taga-si armeesse. Nii ei jäägi Oral üle muud kui minna teele ja loota, et tema mõtted poega kaitsevad.

Raamat päästis autoriRaamat ei olnud veel lõpetatud, kui 2006. aasta augustis hukkus Grossmani poeg Uri Iisraeli ja Liibanoni konflikti viimastel tundidel. Grossman kõhkles, kas ta suudab raamatu päästa, kuid lõ-puks päästis see raamat tema. Ta on ise

Maailma otsa halbade uudiste eestKrista Kaer Varraku peatoimetaja

Eesti keeles on nüüd olemas David Grossmani „Maailma otsa” − romaan, mis pealtnäha

räägib küll Iisraeli ja Palestiina pikale-veninud konfliktist, kuid mis tegelikult näitab, mida teeb sõda rahvaga ja ini-mesega. See on David Grossmani esi-mene eesti keelde tõlgitud romaan ja ma loodan, et see ei jää viimaseks.

David Grossman sündis 1954. aastal Jeruusalemmas, tema ema sündis Palestiinas ja isa oli pärit Poolast. Oma perekonnas oli ta esimene, kes sai kõrghariduse, ning lugeda armastas ta juba lapsest saadik. Pärast sõjaväetee-nistust ja ajakirjanikutööd hakkas Grossman ise ikka veel riigiraadios ametis olles ka lühijutte kirjutama. Järgnesid romaanid, mis peagi tõlgiti

Praktiline fotograafiaAivar Pihelgas304 lk, kõva köide

Aivar Pihelgas raamatu autor

Minu armastus fotograafia vas-tu sai alguse juba päris poisi-keseeas. Leidsin isa kirjutus-

laua sahtlist ühe vana fotoaparaadi ning soovisin seda endale mängimiseks võt-ta. Paraku oli isal kindel nõudmine, et enne ma seda kaamerat enda kätte ei saa, kui õpin selgeks pildistamise.

Nii saigi minu esimeseks fotoõpeta-jaks mu enda isa ja üsna varsti leidsin end mustvalge fotograafia müstilisest maailmast. Väikese kahetoalise Musta-mäe korteri vannitoast sai õige sageli minu lemmikpaik, kus ma fotosuuren-di, ilmuti, kinniti ning punase lambi val-guses pikki tunde veetsin ning selle ruumi okupeerimisega tihti oma pere-konnale tahtmatult piinavaid kannatusi tekitasin.

Tänaseks on fotograafia tehnilises mõttes palju muutunud. Muutunud on ka inimeste suhtumine pildistamisse. Pildistamine on saanud igapäevatege-vuste loomulikuks osaks. Nüüd titulee-rib fotograafiks end igaüks, kel fotoapa-raat või vähemalt mobiiltelefon olemas. Kuna õpetan fotograafiat ning koolitan fotohuvilisi, siis neid kuulates ja nende esitatud küsimustele vastates idaneski mõte kirjutada fotograafia käsiraamat, mis aitaks just praktiseerimishimulist fotograafi.

Pildi tekkimise müsteerium„Praktiline fotograafia” on mõeldud fotohuvilisele, kes juba tunneb peamisi fotograafilisi termineid, nagu ava, säri-aeg ja ISO, kes on läbi töötanud oma kaamera kasutusjuhendi ning teab, milline nupp või funktsioon toimib. Ma püüan selles raamatus anda rohkelt eri-nevaid ideid, kuidas fotograafiaalaseid teadmisi oluliselt laiendada, ja seda läbi pildistamise. Soovin näidata, et foto-graafia on palju võimalusterohkem maailm, kui esialgu tunduda võib. Het-ke püüdmine kaadrisse ning päästikule vajutamine on küll ehk kõige tavalisem viis fotografeerimiseks, kuid see ei aita veel mõista hea pildi tekkimise müstee-riumi.

Kel on sügavam huvi ning kes tahab jõuda fotograafia tunnetamiseni, sel po-leks paha proovida teha täiesti erine-vaid asju, näiteks ehitada väga lihtsa-test vahenditest endale ise kaamera. Palju eriefekte piltidel luuakse tänapäe-val pilditöötlusprogrammide abi, kuid ma pakun lihtsaid võimalusi luua täiesti omanäoline efekt otse fotokaameras! Kas olete proovinud pildistada polari-seeritud valguses läbipaistvast plastist esemeid? Kas teadsite, mis juhtub, kui objektiiv teie kaamera ees on pööratud tagurpidi? Kuidas pildistada välgu säh-vatust või lõhkevat õhupalli?

Proovige ise järele ning te hakkate mõistma fotograafiat palju laiemalt, õpite tundma erinevaid fototehnilisi võtteid ja nippe ning, mis kõige täht-sam, te muutute palju loomingulise-maks. Neidsamu võtteid, mis selles raa-matus on teile katsetamiseks esitatud, saab sageli omavahel kombineerida või ära kasutada hoopis erinevates pildista-misolukordades.

Palju ideid ja soovitusiKirjeldades mulle lähedasi fotograafili-si žanre, püüan avada ka pildistamise telgitaguseid ja anda mõningaid soovi-tusi, näiteks: kuidas pildistada reisides, kuidas jääda ise pildistades märkama-tuks, kuidas tuua välja oluline ning kir-jeldada erinevate kultuuride eripära. Toon välja ka selle teema juures oluli-sed eetilised probleemid, mis mind kui fotograafi aeg-ajalt painavad. Jagan ideid, kuidas pildistada lapsi ja lemmik- loomi ning palju muudki.

Mul on hea meel, et kirjastuselt Varrak on just praegu ilmunud veel üks fotograafiateemaline raamat – „Algaja fotograafi käsiraamat”. See on üle hulga aja väga selge ülesehitusega õpetlik lugemine just neile, kes tahavad endale selgeks teha kõik fotograafias kasutatavad põhimõisted ning saada ülevaade oma kaamera põhifunktsioo-nidest ja kasutamisest. Kes on fotograa-fiamaailmas alles värske tegija, võib jul-gelt alustada just sellest raamatust, mis on piisavalt informatiivne ja ülevaatlik, arusaadavad pildid ja joonised teevad tehnilise teksti hästi mõistetavaks.

ilmunudHeatahtlik elevant, sassis kass ja muud: lugusid lastele ja laste vanemateleAnzori Barkalajaillustreerinud Piret Räni64 lk, kõva köideAnzori Barkalaja esimene laste- luuletuste kogu sisaldab toredaid luuletusi, mis pakuvad palju rõõmu nii lastele kui ka äratundmist nende vanematele.

Algaja fotograafi käsiraamattõlkinud Piret Frey192 lk, kõva köideSelgete juhistega, informatiivne ja inspi-reeriv käsiraamat algajale fotograafi-le. Raamatus selgitatakse, mida digi-kaamera suudab ja kuidas sellega kõige paremaid tulemusi saavutada. Kergesti järgitavad juhised aitavad kaamerat tundma õppida ning kvali-teetseid pilte teha. Iga tehnikat on samm-sammult kirjeldatud, alusta-des teravustamise põhitõdedest kuni pilkupüüdvate efektide loomiseni. Nõuandekastidest leiab soovitusi, kuidas rakendada sama tehnikat eri võtteobjektide või olukordade puhul.

Armastus taevast Lorna Byrnetõlkinud Kaja Klaas152 lk, kõva köideLorna Byrne on Iiri müstik, kes näeb ing-leid sama selgelt kui inimesi enda ümber, niisamuti nagu ta näeb armastust füüsilise jõuna. See annab talle erilise ja lihtsa vaate armastusele.

Ingli õnnistusedKimberly Marooney tõlkinud Anne Veskimeister ja Marju Algveretäiendatud kordustrükkraamat + kaardidSee kaunis kaartidest ja raamatust koosnev komplekt pakub inspireeri-vaid mõtteid luua tervendav, armas-tav ja toimiv ühendus inglitega. Iga ingli olemust on täpsemalt kirjel-datud juhendavas raamatus, et lugeja saaks neid sügavuti tajuda ja nende abil oma hetkeolukordi mõista ja edasist kujundada.

Raamatu autor Kimberly Marooney sai tervist laastanud haiguse ajal kogeda inglite külaskäiku, mille tule-musena sündiski „Ingli õnnistused”. Ta on pühendanud oma elu sellele, et aidata inimestel kogeda Jumala kohalolekut ja tema armastuse tervendavat jõudu.

Kudumite lummuses. Mütsid, sallid, kindadPiret Lilleste 224 lkkõva köideKudumite loomisel seadis autor eesmärgiks, et nii talvised kui ka kevad-sügisesed kudumid oleksid midagi enamat kui vaid praktilised esemed. Nende loomisel on rõhk suunatud isikupärale ja kaunitele detailidele, mis rikastaksid üleriiete komplekti.

Peamine tähelepanu on küll mütsidel, kuid enamiku naistemütsi-de juures on täienduseks ka samas stiilis sall või kindad, nii et moodus-tub omanäoline komplekt.

Parim õppimine on praktika – ka fotograafias

„Praktiline fotograafia” on juba samm edasi ning annab palju ideid õppimi-seks ja katsetamiseks.

NIKON D4 + Nikkor 24–70 mm f/2,8; 24 mm; 30 s; f/16; ISO 200. Modelli käes on keemilised valguspulgad. Ma palusin tal ennast keerutada ning samal ajal tõsta käed aeglaselt üles. Pika säriaja jooksul jätavad valguspulgad pildile värvilise joonise. Särituse lõpus rakenduv välklamp valgustab tütarlapse ning valgus toob esile tema kujutise pildil. Kuna valguspulkade tekitatud valgus pole tugev, siis sobib selliste piltide tegemiseks hämar keskkond. FOTO AIVAR PIHELGAS

Varrak8 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Ajakirjade Kirjastus8 Nr 10 (88) 20. november 2014

www.raamat24.ee

Väike trühvliraamatKrista Ruben76 lk, kõva köideTrühvlitegu on tore ette-võtmine, mida saab nautida nii üksinda kui ka mitmekesi koos. Põhjuse trühvleid teha leiab alati, sest aasta läbi on palju toredaid tähtpäevi, mil armsaid inimesi oma-valmistatud maiusega üllatada.

Tšilli – päike või saatan?Kaili Maide, Siiri Kirikal, Lia Virkus, Merrit Kiho252 lk, kõva köideTšillit kas armastad või pelgad. Sõpradega tšillirooga süües on alati märgata, kuidas inimesed muutuvad tasahilju lõbusamaks ja koosolemine kulmineerub üleüldise heaolutundega. Mida veel ühelt viljalt tahta, kui see lisab vunki toitudele, tugevdab immuunsüsteemi, sisaldab ohtralt antioksüdante, parandab see-dimist ja vereringet, stimuleerib isu ja põletab rasvu.

Toidutare.ee hitidkoostanud Siiri Kirikal308 lk, kõva köideSelle raamatu kaante vahele on kogutud need retseptid, mis on Toidu-tare.ee külastajatele teiste seast enim silma jäänud. Mõned hooajalised retseptid vupsavad edetabelisse igal aastal, teised aga saavad suure tähe-lepanu osaliseks kohe värskelt alla-laadituna. Kokku leiad kogumikust kakssada väljavalitud retsepti nii ar-gisteks kui ka pidulikeks päevadeks.

Armastusega Kihnust,uut ja vana saareköögist Jana Ruubel, Hele-Mai Alamaa308 lk, kõva köideMandriinimestele on teada-tuntud Kihnu leib ja sai, lihapirukad ja räime-rullid. Kuid saareköökides tehakse palju teisigi roogi, mis keele alla vii-vad. Selle raamatu autor Jana elab Kihnus ja usub, et hea toit on lihtne, puhtast ja tervislikust toorainest. Kuidas maitseb Kihnu? Soolaselt või magusalt, aga igal juhul väga hästi!

Paleo. Patuvabad magustoidud ja koogid Ragne Värk124 lk. kõva köideMaitsvad, erilised, lihtsad ning mis kõige tähtsam – täiesti patuvabad. Olgu see siis kodune õunakook, mahlane brownie, kreemine juustu-kook või pisut uhkeldav datlikreemi-ga šokolaadikook – kõik need on tervislikud paleokoogid ilma laktoosi, gluteeni ja suhkruta.

Kokatarkusi must valgelLiis Sillaste, Kertu Sillaste124 lk, kõva kõideKas muna läheb paremini vahtu külmalt või toasoojalt? Kuidas teha nii, et piim põhja ei kõrbeks? Kuidas pesta pärmitainakaussi? Kas läätse-sid peab leotama? Kas kartulid panna keema külma või kuuma veega? Kuidas keeta maitsvat puljongit? Kas pärmi võib külmutada? Mida tähendab ingliskeelsetes retseptides ½ cup’i? Kõikidele nendele ja veel paljudele küsimustele oskavad vastata selle väikese vahva raamatu kõiketeadjad kokatädid.

sekosmoses – raamat iseenda, armas-tuse ja elumõtte otsimisest”. See raa-mat sisaldab viiesajast Sisekosmoses il-munud mõtisklusest sadakond kõige enam lugejate tähelepanu saanud lugu. Teemad jagunevad raamatus kolmeks: elumõtte otsingud, millega alustasin kõigepealt pärast oma äride pankrotis-tumist. Need lood mõtisklevad elu suurte küsimuste üle, nagu miks asjad ei lähe elus nii nagu plaanime, mis on selle kõige mõte, kui elu eneses muu-hulgas ka nii palju valu ja kannatusi pakub, ja kuidas elada oma elu viisil, et sellest rohkem rõõmu tunda.

Raamatu teine osa käsitleb armastust kitsamas (romantilises) ja laiemas (tin-gimusteta armastus ja vanemaarmas-tus) tähenduses. Samuti on raamatus kümmekond luuletust ja mõned armas-tuskirjad. Raamatu kolmas osa otsib vastust artikli alguses esitatud küsimu-sele: kes me oleme ilma Gucci-koti, BMW ja muude tänapäevamaailma sümboliteta? Kuidas jõuda lähemale iseendale, päris minani? Ja kuidas elada rohkem avatud südamega ja seda südamlikkust ka ülejäänud maailmaga jagada? See on raamat ühe täiesti tavali-se Eesti inimese arenguteest läbi rõõmude ja valude siira enese-avamise kaudu.

dist – sa arvad, et sa oled tänu sellele asjale või elustiilile parem kui teised, või veel hullem, sa ei tea üldse, kes sa ilma nende asjadeta oled –, on sinu ees suur probleem, sest varem või hiljem tuleb nendest asjadest loobuda. Ja kui see peaks juhtuma, satud suurtesse psühholoogilistesse raskustesse, sest sulle tundub, et koos nende asjade ka-dumisega kaotad sa ka iseenda.

Just seepärast on meie psühholoogi-de juurde pikad järjekorrad, sest inime-sed ei julge jääda iseendaks, vaid tarbi-des pidevalt marketingist, meediast ja Hollywoodi filmidest tulenevaid võltseeskujusid, püüavad saada nende sarnasteks. Ja tihtilugu tehakse seda asjade kaudu, mida tegelikult endale lu-bada ei saa, mis hakkab omakorda tin-gima laenude (halvemal juhul ülikallite lühilaenude) baasil üles ehitatud elu-stiili, mille võimaldamine hakkab aga üsna kiiresti paljudele üle jõu käima. See on halastamatu lumepalliefekt, mis varem või hiljem materiaalse või emot-sionaalse pankrotiga lõpeb.

Mida jalutuskäigud sisekosmoses mulle õpetasid?Enesest valeidentiteedi loomine ja see-läbi endale probleemide tekitamine oli vaid üks teema, milles õpetaja mulle uue vaatenurga andis. Sellele lisandus järgnevate aastate jooksul veel küm-neid avastusi, ehk isegi sadu, mida hak-kasin ühel hetkel kirja panema blogis www.sisekosmos.ee, mis kasvas kiires-ti üheks populaarsemaks enesearengu-portaaliks Eestis.

Just nende lugude baasil ilmus ok-toobris 2014 raamat „Jalutuskäigud si-

Jalutuskäigud sisekosmosesKaido Pajumaa308 lk, kõva köide

Kaido Pajumaa

Juba pisikesest poisist peale olin ära õppinud arusaamise, et kui tahad õnnelikuks saada, pead kõige pealt

edukas olema. Ei oskagi öelda, kust selline mõtteviis alguse sai, aga nähes, mis meie noortega täna toimub (tasub vaid pilk heita reklaamidele, meedia eeskujudele ja Hollywoodi filmitööstu-se karakteritele), ei üllata mind see üldse.

Ühiskonnahaiguse ohvrid?Me elame ühiskonnas, kus kõik muu-tub aina kiiremaks, suuremaks ja uhke-maks. Meilt nõutakse üha rohkem nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Mis oli edukuse verstapostiks 25 aastat tagasi, ei ole seda enam täna, sest nõudmised on vahepeal lihtsalt mitmekordistunud. Usun, et just seepärast näitas üks 2010. aastal läbiviidud uuring, et kui 1960. aastatel jõudsid inimesed depressiooni lävele keskmiselt 29,5 eluaastaks, siis 2010. aastal oli see langenud 14,5 peale.

Mina isiklikult olin üks selle ühis-konnahaiguse esmaklassiline ohver. Ma õppisin üsna noorelt ära, et ainuke mõte elamiseks on rikkus, jõukus ja võim. Ja ma olin valmis endast andma kõik, et oma eesmärk ellu viia. Ma pin-gutasin gümnaasiumis, lõpetasin esi-mese kõrgkooli cum laude, teises liht-salt tuupisin ööd ning päevad, ja lõpuks Hansapanka heale tööle potsatades tüü-tasin juhi oma aktiivsusega nii ära, et ta lõpuks andiski mulle töökoha, millest unistanud olin. Kuid see ei olnud lõpp, siit alles kõik algas.

Sellele kõigele järgnes kiire tõus ehi-tusäris – uhke ja ülepaisutatud elustiil BMW-de ja muude selle juurde kuulu-vate detailidega –, mis paratamatult lõppes ühel hetkel materiaalse ja emot-sionaalse pankrotiga. Ma olin augus. Ja siis algasid jalutuskäigud sisekosmo-ses.

Sisemise tarkuse teeMinu esimene Õpetaja ütles mulle otse: „Kaido, kui soovid oma elu korda saa-da, pead kõigepealt oma sisemaailma korda saama – kõik vastused on olemas sinu sisekosmoses.” Kuigi alguses tun-dus see kõik kasutu filosoofiana, hak-kasin õpetaja soovitusi arvesse võtma ja igapäevaelus ka rakendama. Ma avastasin täiesti uue ja alternatiivse maailmakäsitluse, mis ei baseerunud enam hagijalikul konkurentsil ja oma-kasupüüdlikul edu saavutamisel, vaid sisemise tarkuse arendamise kaudu elus kulgemisel.

Kui olin talt pärinud, millest alustada võiksin, soovitas õpetaja mul müüa ma-ha oma nõme BMW. Loomulikult oli see minu jaoks ennekuulmatu soovitus, sest see oli ju viimane asi, mis mulle möödunud elu ja elustiili meenutas. Seetõttu pärisin õpetajalt otse, miks ma seda küll tegema peaksin, millele vii-mane vastas: „Küsimus ei ole ilusates autodes ning luksuslikus elustiilis, vaid motiivides, miks sa seda kõike endale tahad”.

Kuigi ma sel hetkel päris täpselt tema mõttest aru ei saanud, mõistan täna – kaheksa aastat hiljem – seda kõike vä-ga hästi. Nimelt, kui sulle lihtsalt meel-dib mõni ilus asi ja sa saad seda endale lubada, ei ole mitte midagi valesti. Kui see aga muutub osaks sinu identitee-

Jõulupärlidkoostanud Esta Hainsalu100 lk, kõva köide„Jõulupärlid” koondab 50 kaunimat lastele mõeldud jõululuuletust koostaja subjektiivse hinnangu järgi. Osa luuletusi on juba laste peal testi-tud – tuntud salmid, mida mitme põlvkonna lapsed on armastanud lu-geda. Osa aga on jäänud seni miski-pärast tagaplaanile või kirjutatudki just selle kogumiku jaoks. Autorid on Eesti hinnatud luuletajad või muu eluala esindajad, aga ka välismaised klassikud. Luuletused on jaotatud nelja ossa: jõuluvanale kirjutamise aeg, ootusärevuse aeg, jõuluaeg ja jõulujärgne aeg. Parimas lasteraama-tute illustratsioonide vaimus pildid on joonistanud kunstnik Esti Kittus.

Juku ja Juta aabitsAnu Rooseniit, Raivo Tihanov, Rain Siemer 84 lk, kõva köideSiit leiate toredaid anek-doote, mis muudavad lapse jaoks lugema õppimise lõbu-saks ning annavad õpetajale-lapse- vanemale hea tööriista, millega lugema õppimist põnevamaks, lihtsamaks ja huvitavamaks muuta. Lugemisrõõmu leiab aabitsast nii laps, kes teeb tähtedega esimest tut-vust, kui ka see, kes tähtedega juba sinasõber. Lugemikuosas on pikemad ja keerukamad jutud usinale lugejale.

Tattnokk ehk lapsed pole milleski süüdi!Tarmo Tuule64 lk, kõva köideMiks tegelikult… osa lapsi ropendab? Toad ise segi lähevad? Lapsed oma-vahel riidlevad? Vahel õppimata on? Riided, põrandad ja lapsed ise määrduvad? Vahetevahel und ei tule? Mõnedel lastel küüned näritud on? Sellest ja paljust muust kirjutab lõbu-sas juturaamatus „Tattnokk ehk lap-sed pole milleski süüdi!” kahe lapse isa Tarmo Tuule. Pildid joonistas kunstnik Piia Maiste.

Võimuvõtt Vince Flynntõlkinud Ursula Erik492 lk, kõva köideLugu on tempokas, haarav ja väga realistlik.Need on maskide langemise päevad ja kulisside taga toimub palju roh-kem, kui kriiside lahendamisest tava-liselt avalikkuse ette jõuab. Otsuste langetamisest ei ole pääsu, otsusta-da tuleb kiiresti. Kes teeb populaarsu-se ja karjääri pärast võimalikult vähe, kes karjäärist hoolimata rohkem, kui ühelt inimeselt oodata saaks.Vince Flynni raamatud on kõik best-sellerid. Tema teadmisi radikaalsest islamifundamentalismist ja terroris-mist on hinnanud ka USA tippjuhid ning luuretöö professionaalid.

Tänapäeva nõidDebora Gearytõlkinud Raili Puskar320 lk, pehme köideKas on võimalik, et sa oled elanud siin ilmas ju-ba kakskümmend kaheksa aastat, aga ei tea, et oled nõid? Lauren on Chicago noorim ja kõige edukam kinnisvaramaakler. Samas on ühtlasi ka nõid. See on kindlasti nii, sest nõidade jututoa kohaletoomisnõidus ei saa ju ometigi vigane olla. Või vähemalt nii väidab naine, kes selle nõiduse programmeeris.

ilmunudilmunud Kuidas ma valest kohast õnne otsisin

Kaido Pajumaa. FOTO KRISTJAN LEPP