Aktuaalseid küsimusiEesti pensionisüsteemis

19.11.2013

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse eesmärgid• Finantsiline jätkusuutlikkus:

– süsteem on jätkusuutlik kui pensionikindlustuse tulud ja kulud on tasakaalus

– süsteem vajab muudatusi kui defitsiit läheneb 1%-le või on üle selle

– süsteem vajab kindlasti muudatusi kui defitsiit ohustab riigieelarvestrateegia eesmärke, riigi konkurentsivõimet jms

• Sotsiaalne jätkusuutlikkus:– keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhe 40%

• Pensionisüsteemi solidaarsus:– baasosa 1/3 keskmisest I ja II samba pensionist– tuleviku prognoosidele on täna liiga vähe tähelepanu

pööratud

Sammaste eesmärgid ja kaetavad riskid

I sammas

Osaliselt solidaarne Minimaalse

sissetuleku tagatis

Demograafiline risk

Tugev poliitiline risk

II sammas

Palgast sõltuv Adekvaatsuse

eesmärgi täitmine

InvesteerimisriskOsaline poliitiline

risk

III sammas

Panusest sõltuvIsiklike

eesmärkide täitmine

Erinevad finantsturgude

riskid

Aktuaalseid teemasid I sambas

• Pensioniea täiendav tõstmine, võimalik automaatse kohandussüsteemi rakendamine

• Pensioniindeksi muutmine

• Töövõimetuskindlustuse reform

• Eripensionide, soodustingimustel vanadus-pensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform

• Ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionide ülevaatamine

I samba vanaduspensioni elemendid• Pensionivalem (baasosa, tööst sõltuv osa) –

individuaalne pensioni suurus, solidaarsus

• Pensioniindeks – pensioni suurus vs eelarve tasakaal, eelarve tasakaalu korral oleks 2050 pensioni ja palga netosuhe ca 35%

• Pensioniiga – pensioni suurus ja finantsiline jätkusuutlikkus

• Ennetähtaegne ja edasilükatud vanaduspension – pensioni suurus ja finantsiline jätkusuutlikkus

• Staaž – tagab süsteemi piisava panustamise ajaliselt

• Maksumäär

Automaatsed kohandumismehhanismid AKM-d kohandavad pensionisüsteemi

süsteemiväliste tegurite – nt rahvastiku vananemise, majanduskriisid – mõjudega, kusjuures selline kohandamine toimub pideva protsessina, mitte ühekordsete ad hoc poliitiliste otsustega.

Positiivsed küljed: – Võimalus kohandada süsteemi automaatselt, vastavalt demograafilistele

ja majanduslikele tingimustele (objektiivse statistika põhjal). Aktiveerub siis kui vajalik.

– Süsteemi osapooltel on rohkem kindlustunnet, kui nad teavad, kuidas pensionisüsteem pikaajaliselt muutub.

– Rakendatavad meetmed vähendavad võimalusi süsteemi kokkuvarisemiseks.

– Väheneb pensionisüsteemi mõjutatavus poliitilistest faktoritest (populism, vale ajahorisondiga otsused jne).

– Lihtsam on vastu võtta raskeid poliitilisi otsuseid, mis rakenduvad tulevikus ja mille rakendumise tõenäosus ei ole 100% kindel.

– Alati jääb võimalus peatada AKM-i rakendumine, kui see on siiski vajalik.– Muutused toimuvad väikeste korrigeerimistega, mitte suurte hüpetega.

Pensioniea AKM

• Kaks võimalust pensioniea AKM-ks:– Pensioniiga tõuseb võrdselt keskmise oodatava

elueaga, st keskmine pensioniloleku aeg jääb konstantseks

– Pensioniiga tõuseb nii, et keskmise pensioniloleku aja ja keskmise töötamise perioodi suhe jääb konstantseks.

55

60

65

70

75

2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 2052 2057

Pensionil oleku aeg on fikseeritud

Pensioniiga tõuseb töötamise aja ja pensionil olemise aja suhte järgi

2

2,1

2,2

2,3

2,4

2,5

2,6

17,5

18

18,5

19

19,5

20

20,5

21

2016 2021 2026 2031 2036 2041 2046 2051 2056

Oodatav eluiga töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel

Oodatav eluiga pensionil oleku aja on fikseerimisel

Töötamise ja pensionil oleku aja suhe töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel

Töötamise ja pensionil oleku aja suhe pensionil oleku aja fikseerimisel

Aktuaalseid teemasid II sambas

• Pensioni kogumises:– Süsteemi kulud– Pensionifondide investeerimisreeglid

• Väljamaksete faasi ex-post analüüs

II samba fondide tasud• Rahandusministeerium on teinud kaks analüüsi:

2007. aastal ja 2013. aasta kevadel

• Perioodil 2009-2011 on tasude regulatsiooni juba oluliselt muudetud– Regressiivne valitsemistasu– Osakute väljalasketasu keelamine– Osakute tagasivõtmistasu keelamine

pensionieelikutel

• Rahvusvaheline võrdlus - kas võrdlus on pädev?– Erinevad tasude võtmise ja avalikustamise

metoodikad– Turunduskulud ja konkurents– Väikesed mahud– Noor süsteem

Maailmapanga võrdlus pensionifondide tasude kohta

Ettepanekud tasude osas

Riigikogus menetletava eelnõuga:• valitsemistasude piirmäärade kehtivust 2019. aasta 1.

jaanuarini;• kehtestada seadusega uus tasumäärade piirangute ex-post

analüüsikohustus 2018. aastaks;

Võimalikud täiendavad muudatused:• kohustada fondivalitsejaid iga-aastaselt avalikustama

fondide kogukulu suhet (total expense ratio), sh tasusid, mis võetakse teiste investeerimisfondide poolt, kuhu pensionifondide vara investeeritakse;

• muuta valitsemistasu regressiivsust järsemaks. Hetkel peab valitsemistasu iga 100 miljoni euro kohta vähenema 10% võrra;

• valitsemistasu sõltumine investeeringutest või fondi tootlusest?

Pensionifondide tootluste (rahvusvaheline) võrdlus• Kas avalikustatakse netotootlus (kõik tasud on maha

arvestatud) või brutotootlus (koos fondi arvelt võetavate tasudega).

• Eestile ebasobiv võrdlusmoment (OECD raport). Võrdluseks nominaaltootlused:– OECD 2008-2012: -1,8% (-0,4%)– 19.11.2013 seisuga 5a: 5,5%– Süsteemi algusest: 4,0%– Viimase 5a pensioniindeks: 2,7%– THI 2002-2013: 4,1%– THI 2008-2012: 4,4%

• Eesti II samba keskmine on mõjutatud kõrgest turu-kontsentratsioonist:– 2008 ja 2009 oli kolme suurima fondi turuosa 72%– Perioodil 2008-2012: 11 15-st positiivse nominaaltootlusega – Perioodil 2008-2012: 4 15st positiivse reaaltootlusega

Pensionifondide investeerimisreeglid• Eesmärgiks tootluse maksimeerimine

• Suurem tootlus = kõrgem risk. Tasakaalu leidmine?

• PF investeerimisvõimaluste mitmekesistamise

plaan -> võimalused ka tootlikkuse parandamiseks.

• Paindlikkuse andmine investeeringuteks:– kinnisvara- ja infrastruktuuri projektidesse;– noteerimata väärtpaberitesse.

• Võimalus investeerida väärismetallidesse

• Teostus läbi uue IFSi (eelnõu menetlus 2014)

Väljamaksed

• II s väljamakseid hakati tegema 2009

• Väljamaksete lahendused:– Pensionileping elukindlustusseltsiga;– Fondipension PF-st;– Ühekordne väljamakse PF-st.

• 2013 lõpus täitub 5 a -> süsteemi ex post analüüs

• Huviorbiidis eelkõige:– Süsteemi efektiivsus;– Toodete mitmekesisus;– Annuiteedi ostujõu säilitamine.

Aktuaalseid teemasid III sambas

Alates 2012:• tööandjal võimalus teha töötaja eest sissemakseid III s-sse

tulumaksuvabalt (maksuvabastus: tööandja + töötaja sissemaksed 15% töötaja palgast, max 6000 eurot aastas);

• võimalik III s PF-na luua ka tööandja PF.

Kavas anda võimalus III s PF eriliigiliste osakute loomiseks (uus IFS):

• osakute arvelt ei saaks väljamakseid teha enne 55. a.;• võimalus vahetada sama liiki osakute vastu;• osakuid võib omandada nii füüsilise isiku kui tema tööandja

tehtud sissemaksete eest -> mõlemal valida osakute vahel, mille arvelt saab väljamakseid teha kogu aeg ja osakute vahel, mida saab kasutada pärast 55. a. saamist.

Suurem teadlikkus pensionist

• Praegu: – Info pensioniõiguste ja –varade kohta

killustatud– Erinevad kalkulaatorid

• Unistus – ühtne pensionivaade:– Info kõigi kolme samba kohta ühes kohas

(personaalne);– Prognoosid erinevatel eeldustel;– Valikukohad (nt suurem panus III s-s,

hilisem pensionile minek jms) ja nende mõju pensioni suurusele.