Alar Karis

Rahvusvahelistumine: kõrgkooli strateegilised valikud Seminar

Tallinn 26.02.2007

   Eesti Maaülikooli kogemus strateegiliste valikute tegemisel

Eesti tuleviku seisukohalt on oluline üritada kasvõi hägustestkipiirides ettevaatlikult kindlaks teha , mida ja kuidas globaalneteaduse ja tehnoloogia areng maailmas mõjutab ning mida üks või teine areng Eesti tingimustes tähendada või pakkuda võib.

Selline maailma arengutega kursis püsimine on üks oluline Eesti teaduse funktsioone isegi juhul, kui me ühes või teises vald-konnas uuringutest kiirelt majanduslikku kasu ei saa. Eestil on võimalik ainult valida, kas globaalsete arengutega kaasa minna või stagneeruda.

Allikas:Tiits, Kattel, Kalvet “Made in Estonia”

Tükike ajalugu

1848 Tartu Veterinaariakool1873 Tartu Veterinaariainstituut1919-1951 Tartu Ülikool1951 Eesti Põllumajanduse akadeemia1991 Eesti Põllumajandusülikool2005 Eesti Maaülikool

Põhiteesid

Ülikooli arengu peamine eesmärk- kvaliteet igas tegevussuunas

Rahvusvahelistumine on ülikooli tegevustes kvaliteedi üks abinõudest

Rahvusvahelistumine ei ole asi iseeneses, vaid ülikooli kõigi põhitegevuste loomulik osa

Eesti Maaülikooli strateegilised valikud

Olukord enne tänast- ehk miks EMÜ tegi läbi raske struktuurireformi

Kus oleme täna

Mida peaksime arvestama homme

EMÜ struktuurireformPõhjused

Pihustunud akadeemiline struktuur- 14 akadeemilist üksust, üle 90 juhataja (direktor, dekaan, allüksuse juht). Kriitilise massi puudumine. Vähene integratsioon struktuuriüksuste ja teadus- ning õppetöö vahel

Vastutuse hajumine, akadeemilise personali ülekoormatus administratiivtööga Ülemäärane ja kehva kvaliteediga infrastruktuur

Konkurentsivõime langus

Milline ülikooli mudel?

traditsiooniline – teaduskondlik ja “sisemiste seintega”

või

“uut tüüpi”- võimalikult sisemiste seostega ja paindlik ülikool ?

Reformi peamised elemendid

Peaeesmärgid - kvaliteedi tõus, akadeemilise personali võimekuse kasv

Teaduse ja õpetamise suurem seostatus Töörühmade võimekuse kasv nende suurendamise ja

seotuse kaudu Akadeemiliste liidrite staatuse ja vastutuse kasv

ametinõuete kasv administratiivkoormuse vähendamine kesksete

tugiteenuste parandamise teel Õppetöö korralduse keskse koordineerimise ja

korralduse tõus (ruumide ja aja kokkuhoid, ladusam korraldus, mugavam õppejõule ja üliõpilasele, info juhtimisotsusteks)

IT tõhusam kasutamine juhtimises Plaanipärane infrastruktuuri arendamine Ülikooli identiteedi määratlus - rolli väljakujundamine ja

sellejärgne konsolideerumine

Reformi kronoloogia (I)

2004 veebruar – muudatuste põhimõtete vastuvõtmine

2004 mai – territoriaal-ruumiline arengukava

2004 mai – otsus : organisatsioonilise struktuuri muutmine, akadeemilised struktuuriüksused ja nende tegevusvaldkonnad

2004 oktoober-november – uute struktuuriüksuste põhikirjad, struktuuriüksuste direktorite valimine

Reformi kronoloogia (II)

2004 november – ülikooli nime muutmise otsus: Põllumajandusülikool → Maaülikool2005 jaanuar – uus organisatsiooniline struktuur2005 veebruar – akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnad 2005 1. poolaasta – tugistruktuuride ülesannete muudatused2005- õppekavade konsolideerimine2006- ruumikava sisuline käivitamine- esimene suurem õppehoone renoveerimine, linnaku arendamise tervikkava , spordihoone

Reformiga kaasnenud sisulised muudatused (I)

Kvaliteet Avalike ülikoolide kvaliteedilepe 2003 Akadeemilise personali ametinõuete kehtestamine 2004-

sarnased nõuded teiste ülikoolidega Doktoriõppe reform 2004-2005

Õppekavade konsolideerumine Doktorikooli loomine Doktorikomisjonid

Bakalaureuse- ja magistriõppe kavade sõelumine (ühtne õppekavade komisjon) -2005

Integratsioon Esimene rahvusvaheline magistriõppe kava BIOLANDMAN

2004 Osalemine ülikoolidevahelistes doktorikoolides 2004 Sisuline osalemine ülikoolide koostöövõrgustikes (NOVA,

BOVA koostöös doonorist partneriks)

Reformiga kaasnenud sisulised muudatused (II)

Territoriaal-ruumiline arengukava Kvaliteetse õpi- ja töökeskkonna

väljaarendamine Koondumine Tähtvere linnakusse Mittevajaliku kinnisvara müügist saadud

raha kasutamine linnaku arendamiseks

Koondumine Tähtvere linnakusse

Eesti Maaülikool täna

Positsioon õppe- ning teadus- ja arendustegevuses

Õppetöö rahvusvahelistumise indikaatorid

Maaülikooli akadeemiline struktuur ja fookusvaldkonnad

Eesti Maaülikooli üliõpilaste regionaalne jaotus maakonna 10

tuhande elaniku kohta

Välisüliõpilaste arv Eesti ülikoolides*

*Esitatud on ülikoolid, kus välisüliõpilasi on üle 10. Allikas: EHIS, EMÜ ÕIS

Välisüliõpilaste osa Eesti ülikoolides (% koguarvust)

Allikas: EHIS, EMÜ ÕIS

Põhja- ja Baltimaade põllumajandusülikoolide (NOVA ja BOVA) koostöö

1996-2006

Eesti avalike ülikoolide teadustöö edukuse

indikaator-teaduse riiklik baasfinantseerimine

0 10 20 30 40 50

Tartu Ülikool

TallinnaTehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Eesti Maaülikool

Kunstiakadeemia

Muusika- jateatriakadeemia

tuh krakadeemiliseametikoha kohta

%

50% ISI andmebaasides refereeritud artiklid

40% T&A lepingute maht

10% kaitstud doktoritööd

Kogemused

Muudatused on valulisedSelleks kulub palju aega vajalik pikaajaline planeerimine vajalik kollektiivi kaasatus

Tulemused avalduvad hiljemKontrollvarianti ei ole

Rahvusvahelistumine homme (I)

EMÜ arengukavas ei ole eraldi strateegilise eesmärgina välja toodud. Rahvusvahelistumine on ülikooli kõigi põhitegevuste loomulik osa. EMÜ arengukavast 2015:

7.1. Teadmuspõhise Eesti kujundaja. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö.

7.1.1. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised töörühmad.  7.2. Kõrgelt hinnatud ülikoolihariduse andja. Rahvusvaheliselt

avatud ülikool. 7.2.1. Hea kvaliteediga ja rahvusvaheliselt tunnustatud

õppekavad.  7.2.3. Konkurentsivõimeline järelkasv ja edukas doktorikool.

(Ülikooli eesmärk on rahvusvaheline doktoriõpe ja õpingute korraldamine koostöös Euroopa ülikoolide doktorikoolidega.)

7.2.5. Rahvusvaheliselt tunnustatud partner õppe- ja teadustöös.

Rahvusvahelistumine homme (II)

Sisuline rahvusvaheline suhtlus instituutide tasandil Ülikooli keskne roll institutsioonide vaheliste lepingute

vormistamine üldiste strateegiate, tegevuste ja

regulatsioonide ettevalmistamine ja nende täitmise korraldamine ja jälgimine

Rahvusvahelistumine homme (III)

Arutlusteemana õppekorralduslik võimalus rahvusvahelistumise soodustamiseks - tsükliline õpe kursusesüsteemi raames?

Nii ei pudeneks enamik sama aasta üliõpilasi laiali, säiliks oma kursuse identiteedi kujunemiseks vajalik suhtluskeskkond ja nn sotsiaalne turvalisus õppimise ajal ning sotsiaalne võrgustik edasiseks eluks.

Rahvusvahelistumise soodustamiseks tsüklilise õppe eelised: välislektorite kasutamine õppetöö läbiviimisel ja  välisüliõpilaste osavõtmine õppetööst.   

 

Rahvusvahelistumine homme (IV)

Kuidas muuta ülikool välismaalastee atraktiivseks? Ülikooli infrastruktuuri arendamine,

konkurentsivõimeline palk välisõppejõududele- triviaalsed meetmed

Vähemarutatud teemad- mida ülikoolid ja linnad saavad teha? Ülikool

tudengisõbralik õpi- ja õpiajaväline keskkond Välisõppejõudu ja –üliõpilast toetav suhtumine

Tartu /Tallinn tudengisõbralik linnakeskkond

Kutsumus ja kohustus Akadeemilise kultuuri kandjana edendab

maaülikool teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist

Tulevikupilt Maaülikool on Eestis kõrgelt hinnatud rahvusvaheline õppeasutus ja teaduskeskus loodusvarade säästliku kasutamise ja maamajanduse valdkonnas

Tänan !

alar.karis@emu.ee