Jahindus- Ja loodusaJakiri

jaanuar veebruar

2013

1

algas jahikultuuri aasta > urujaht koertega

> kährikkoera liikumismustrid> Trofeede vääristamine hind 3 €

ISSN 1406-6661

VOLVO XC70. Sinu ümber loodudVOLVO XC70. Sinu ümber loodud

sinu turvaliseksteelolekuks

Kui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo XC70 või Volvo XC90 saad kingituseks kaasa 6000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust,

saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad. Otsusta kiirelt ja sõida oma uue ja turvalise nelikveolise Volvoga kevadele vastu.

Volvo XC70 või XC90 ostuga KAASA 6000-EURONE VOLVO BOONUSKAART

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Info-Autowww.infoauto.ee

Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni 28. veebruar 2013.CO2 heide: 144–269 g/km; Keskmine kütusekulu: 6,4–11,5 l/100 km

Uue V

olvo

XC7

0 võ

i XC90 ostuga kaasa

Esikaanel nurmkana (Perdix perdix)Foto Remo Savisaar

34

46

52

5 Jahikultuuri aasta

7 Jahimehed ja riigikaitse

12 Kolmekuningapäeval algas jahikultuuri aasta

18 Jahirahu kuulutati välja

20 Kährikkoerte liikumismustrid mosaiiksel maastikul

Tartu lähistel

24 Jahi pahupool: ohtlik ja mürgine plii

28 Jahist ja jahinõuetest

31 Hundi ümarlaud. Mida arutati, mida otsustati?

34 Meenutusi esimestest jahtidest I

36 Urujaht koertega I

42 Rahvusvaheline jahitrofeede näitus Leedus

44 Mida pidada silmas trofeede vääristamisel?

46 Metssigade haigustest

48 2012. aasta jahispordihooajale tagasi vaadates

50 “Kütiliini 2012” võitis Martna jahiselts

52 Kodused pelmeenid

56 Tuhnik (Orycteropus afer)

58 140 aastat Sergei Buturlini

sünnist

62 Vanamees lahkus

63 Rebaseküti lahkumine

64 Õnnitleme

sisukord12

31

36

Pakume võimalust valida kahe erineva komplekti hulgast omale sobiv:

CZ 550 Lux, kaliiber .308 Win.+ optiline sihik AKAH 3 – 12 x 56 L4 IL1000 €

CZ 550 Lux, kaliiber .30-06 Spr.+ optiline sihik AKAH 3 – 12 x 56 L4 IL930 €

unipoint 3–12x56

Abs.: 4-0 A bs.: 0 Abs.: 4-0 A bs.: 0

Docter optilised ja kollimaatorsihikud nüüd Jahipaunast. Hinnad alates 1050.00

Sikupilli Keskus, Tartu mnt. 87, Tallinn, tel. 6006270Rocca-Al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt. 102, Tallinn, tel. 6659053

Lõunakeskus, Ringtee 75, Tartu, tel. 7303838Kaubamajakas, Papiniidu 8/10, Pärnu, tel. 4455975

l innumeestel on käsil nurmkana aasta, Brüssel kuulutas välja Euroopa kodanike aasta ja loomasõbrad hundi aasta. Huvitav kokkusattumus! Hunt ja nurmkana on mõlemad jahiulukite kirjas ning Euroopa jahi-

meheks, maksku mis maksab, me ju pürgime. Need aastad seob kenasti ühte jahimeeste väljakuulutatud jahikultuuri aasta.

Jahikultuur põhineb tavadel, mida antakse edasi põlvest põlve. Üks vald-kondi on jahieetika. Klassikud on öelnud: “Jahieetika all mõistetakse jahi-mehe moraali. Inimesel, kes liigub looduses püssiga, tekib loodusega eriline vahekord, mille sisuks on kohustused ja austus looduse vastu, südametun-nistus ning jahiõnn.” (Randla, 1979)

Jahikultuurist rääkides tuuakse tavaliselt areenile kaabu, suletuti ja pasu-naga härrasmees. Ent kaabu ja pasun pole kõige tähtsamad. 1913. aastal Viljandis ilmunud “Küti käsiraamatus” on esimesi ettekirjutusi hoopis suh-tumine jahitavasse looma: “Eeskujulik kütt läheb põdra ja metssiku jahile alati kuulipüssiga, ei ilmaski mitte haavlipüssiga. Ka ei tohi ta koguni mitte ärevusse sattuda ja hea õnne peale paukusid anda, sest midagi ei või inetum olla, kui sihukest ilusat looma poolvigaseks lasta.”

Kultuuri ja moraali ei saa edasi anda emapiimaga. Väärtushinnangute kujundamine algab varasest lapseeast, kodust ja vanemate eeskujust. Noor-jahimeest hakkab vormima jahiseltskond, kellega ta lävib. Oma käitumisega jahimaadel saadavad jahimehed signaale avalikkusele, saades hulgaliselt nii positiivset kui ka negatiivset vastukaja. Jahikultuuri kaudu saab mõjutada avalikkust. Avalikkus omakorda vormib jahimeeste suhtumist ulukitesse, arvates mõne “prügi” hulka, üdini kahjulikuks või vastupidi – tootemiks, keda kaitstes loodetakse saada lahti kõigist jahindust vaevavatest hädadest. Nii see jahikultuuri areng käib.

hull on lugu siis, kui seltskonnas valitsevad arusaamad ja avalikkusele edastatud seisukohad on vastuolus. Selliseid topeltmoraali ilmin-guid on juba aimata.

Jahikultuuri aastal võiks vabadel hetkedel tegeleda sisekaemusega ning mõtiskleda inimese ja looduse suhetest. Jahifoorumlane Beretta (pseudonüüm) on tabanud naelapead, öeldes: “Jahikultuur ei ole pelgalt kaabu ja pasun. Kui jahimehel ei ole päris ükskõik, mis tal jahil seljas on, võib järgmiseks loota, et ta ei togi haavatud ulukit jalaga ja oskab ehk selle väärikalt surmata ega istu lastud põdrapullile pildistamiseks selga. Kui nende asjadega ühele poole saab, võib rääkida sellest, et kütiliinis ei lase kõrvalküti või üle-järgmise mehe eest looma.”

Väärt mõtted, liigume siis sinna-poole. Usk ja lootus on, et kunagi jõuame ka meie vaid meile omase jahieetika kirjutatud ja kirjutamata reeglite omaksvõtmiseni.

Head jahikultuuri aastat kõi-gile!

Kaarel Rohtpeatoimetaja

TOIMETUSTallinn, Kuristiku 7, 10127Telefon 602 5976, faks 602 5971jahimees@ejs.ee

PeatoimetajaKaarel Roht kaarel.roht@ejs.ee

TegevtoimetajaKatrin Streimannkatrin@menuk.ee

ToimetajaKarolin Lillemäe karolin@ejs.ee

KujundajaKülli Kuusik

ReklaamSiim Kalasiim@menuk.ee, telefon 5690 9356Helina Õunapuuhelina@menuk.ee, telefon 516 6996

ToimkondMati Kaal, Heino Kasesalu, Enn Mahoni, Tiit Randla, Tiit Randveer, Kaarel Roht, Ilmar Rootsi, Arles Taal, Tõnu Traks, Peep Männil, Andres Lillemäe, Oliver Leif, Eero Nõmm

Trükk Reusner AS

Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

EESTI JAHIMEESTE SELTSTelefon 602 5970ejs@ejs.eeTegevjuhtTõnis Kortstonis.korts@ejs.eeTegevjuhi asetäitjaAndres Lillemäeandres@ejs.ee

Kaastöid ootame paaritu kuu 1. kuupäevaks, kuulutusi ja reklaame paaritu kuu 25. kuupäevaks.

Jahindus- ja loodusajakiriEesti Jahimees1 (220) 2013

Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne, ajalehe Jahimees järglane. www.ejs.ee

Jahikultuuri aasta

Vaadati läbi Saaremaa Mustjala ühinenud jahiseltsi avaldus EJS-i liikmeks astu-mise kohta. Jahiseltsi tutvustas volitatud esindaja Sander Pere, kes vastas ka küsi-

mustele. Ühiselt otsustati jahiselts liikmeks arvata.Päevakorra teise punktina räägiti teemal “Jahi-

mehed ja riigikaitse”, mis tekitas juhatuse liikmetes elavat huvi. See oli jätk EJS-i presidendi Margus Puusti ja tegevjuhi Tõnis Kortsu detsembrikuisele külaskäigule riigikogu riigikaitsekomisjoni, kus Mar-gus Puust tutvustas põhjalikult seltsi. Arutlust juhtis Aivar Riisalu riigikogu riigikaitsekomisjonist. Ühes-koos leiti, et jahimeeste seltsil on palju sellist, mis võiks pakkuda huvi riigikaitselisest aspektist. Nime-tati üleriigilist võrgustikku, väga head varustatust relvade ja muu vajalikuga, millega maastikul orien-teeruda ja liikuda, distsipliini, häid oskusi, kogemusi ning palju muud. Otsustati, et teema käsitlemist jätkatakse. Edaspidi on kavas mitmeid kohtumisi.

Värsket teavet jahiseaduse eelnõu (JSE) kohta edastasid Karel Rüütli, Tõnu Juul ja Lembit Kaljuvee. Riigikokku oodatakse ettepanekuid 11. veebruarini. Otsustati edastada oma ettepanekud JSE kohta riigi-kogu keskkonnakomisjonile. Kesksel kohal on ulu-kikahjude hüvitamise teema. Kuni jahimeestele sobivalt pole lahendatud ulukite kahjustuste hüvita-mist, ei ole Eesti Jahimeeste Seltsil võimalik jahisea-duse eelnõu kooskõlastada. Kohe koostati vastav pressiteade, mis saadeti ajakirjandusele juba samal päeval. Lisaks ulukikahjudele oli teisigi paranduset-tepanekuid, mis edastati keskkonnakomisjonile.

Kinnitati EJS-i koolituste ja eksamineerimise infosüsteemi pidamise kord, mis on vajalik e-õppe projekti käivitamiseks.

Vaadati üle jahikultuuri ja -eetika aasta tegevus-

kava, mis anti tutvumiseks juhatuse liikmetele. Kõi-gil on aega teha sinna ettepanekuid.

Arutati Raplamaalt tulnud arvamust kokkutule-kute korraldamise kohta. Ettepaneku korraldada kokkutulekut üle aasta kandis ette Tiit Tammsaar. Juhatuse liikmed olid eri meelt. Kuna otsus puudutab kogu liikmeskonda, arutatakse küsimust ja langeta-takse otsus liikmete üldkoosolekul kevadel.

Arutati ka ettepanekuid lepingutesse, mis sõlmi-takse RMK ja jahimeeste vahel. Toomas Kõuhkna võttis oma ettekandes kokku jahimeeste huvid, arves-tades seniseid kogemusi.

Eesti Linnuhuviliste Ühing pöördus EJS-i poole palvega toetada jahikullide kasutamist Eestis. Pärast põhjalikku arutelu otsustati ettepanekut mitte toe-tada, kuna see pole seotud meie jahikultuuri ega -traditsiooniga.

Juhatuse järgmine korraline koosolek on 28. veeb-ruaril.

24. jaanuaril oli Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse

korraline koosolek.

juhatuse veergEEST

I JAH

IMEES

7

Jahimehed ja riigikaitse

Jahimeeste seltsil on üleriigiline võrgustik,

väga hea varustatus relvade ja muu vajalikuga, millega maastikul orienteeruda ja

liikuda, distsipliin, head oskused, kogemused.

eest

i Ja

him

ees

8

uudi

sed

Jahimehed, jätkame linnuvaatlusi!30. JA 31. MäRTSIL ON lIhavõTTE lInnUvaaTlUSPäEvad.

Osalemiseks tuleb neil päevil lihtsalt õue minna ja linde vaadelda, kas koduaias askeldades, tunnisel jalutuskäigul või mitmepäevasel väljasõi-dul. Kirja tuleb panna kõik kohatud linnuliigid ja hinnata lindude arvu.

Lisateave: Riho Kinks, 508 6690 või riho.kinks@eoy.ee.31. märts on linnade linnuvaatluspäev. Osalemiseks tuleb püüda

leida mõnes Eesti linnas üles võimalikult palju linnuliike ning panna need kirja. Üritusega pööratakse tähelepanu meie linnade linnustiku mitmekesisusele.

Lisateave: Tarvo Valker, 5393 2684 või tarvo.valker@gmail.com.

laikade metsseatöö Eesti meistrivõistlused 2013

Eesti Jahikoerte Tõuühing korral-dab laikade metsseatöö Eesti meistri-võistlused Lätis Alūksnes 30. märtsil. Isased koerad võistlevad ennelõunal ja emased koerad pärastlõunal neljahek-tarilises aedikus.

Võistlused avatakse kell 9.00 ning seejärel loositakse võistlemisjärjekord. Võistlustel saab osaleda kümme isast ja kümme emast koera pingerea alusel (järk ja punktid). Võistluste eesmärk on selgitada välja parim metsseatöö koer Eestis 2013 ning eraldi parim isane koer, parim emane koer ja parim noor koer (kuni 1,5aastane).

Registreerimiseks on vaja koopiat koera tõutunnistusest ja metsseatöö katse sooritamisest (diplom või protokol-lileht, kus on märgitud järk ja punktid), omaniku nime, telefoninumbrit, aadressi (võimalusel ka e-aadressi). Dokumendid saata postiga Metssea-võistlus, Papli 7, 71012 viljandi või e-postiga rajaleidjak@gmail.com.

Registreerimise viimane päev on 24. märts. Pärast seda teatatakse igale registreerunule, kas tema koer (koerad) pääses (pääsesid) võistlusele. Koeraomanik, kelle koer pääses võistlusele, on kohustatud maksma osavõtutasu 25 € koera kohta viie tööpäeva jooksul Eesti Jahikoerte Tõuühingu arvele 221011382978 Swedbankis. Selgitusse märkida “Võistlus” ja koera täielik nimi. Maksekorralduse koopia tuleb saata võistluse korraldajale. Võimalik on maksta ka võistlustel kohapeal. Sellest tuleb anda teada e-kirjaga.

Kelle koer pole metsseatöö katset veel sooritanud, on nüüd selleks viimane aeg.

Lisateavet võistluste kohta saab e-kirjaga rajaleidjak@gmail.com või telefonil 5303 0407.

Margus Kask, Eesti Jahikoerte Tõuühingu juhatuse esimees

kutse jahibiatlonileKuTSuME JAHIbIATLONILE 9. MäRTSIL KuNDA LAMMASMäE PuHKEKESKuSES!

Jahibiatlon on talviseid jahipidamistavasid järgiv võistlus, kus sõide-takse jahimehe suuskadel ja lastakse märki sileraudsest jahipüssist.

Võistlus on jõukohane kõigile, suusatamisel arvestatakse erinevaid vanusegruppe, laskmisel aga on kõik võrdsed nagu päris kütiliinil. Raja pikkus on umbes kilomeeter, see tuleb läbida kaks korda. Pärast suusaraja esimest ringi lastakse sileraudsest jahipüssist kaks üksikut lasku kuuliga märklehte (mis võib olla ka õhupall) ja pärast teist ringi samuti kaks lasku.

Puhkekeskuses leiavad tegevust ka teised pereliikmed.Osavõtutasu 10 € sisaldab suppi, teed ja sauna. Avatud on liumägi

ja baar. Täpsem võistlusjuhend: www.rjk.ee.

FOTO

Ka

aR

El R

Oh

T

Jahikoerte erinäitus Türil 11. mailSERTIFIKAADIÕIguSEgA ERINäITuS JAHIKOERTELE TOIMub 11. MAIL TÜRIL NINg REgISTREERIMINE ON JubA ALANuD!

Lisateavet näituse kohta saab kodulehelt jahikoer.ejs.ee, e-aadres-sil jahikoerad@gmail.com ning telefonidel 5303 0407 ja 5656 3703.

Jahikoerte Tõuühing

Eesti jahitrofeede X näitusORIENTEERIVALT 27. APRILL – 5. MAI TOIMub X JAHITROFEEDE NäITuS.Jahimehed, alustage oma jahitrofeede ettevalmistamist!EJS korraldas koha leidmiseks hanke, millest anname täpsemalt teada kodulehel ja järgmises Eesti Jahimehes.

Võistlus “Jaanikese karikas 2013” toimub 5.–7. aprillil Jaanikese lasketiirus

Võistlusalad:VJM-4 40 laskuJME-4 40 laskuVSS-50 20 laskuEelregistreerimine hiljemalt 22. märtsil e-aadressil otolux@hot.ee. Teave telefonil 524 7332, Jaan balodis.Osalustasu 5 €/harjutus.

Jahitunnistuse taotleja koolitus17. märtsil lääne-virumaal.Registreerimine: koolitus@rjk.ee.Lisateave: Jaan Villak, 516 5612 või jaan.villak@rjk.ee.

Jahitunnistuse pikendamise ja jahijuhataja koolitus7. aprillil kell 9.00 Rapla kultuurikeskuses Tallinna mnt 17. Tasu 10 €.Lisateave ja registreerimine: Rein Sõitja, 502 7098 või soitja@hot.ee.

Eesti Jahimeeste selts korraldab karusulukite püügi koolituse23. veebruarilIda-Viru Jahimeeste Seltsis Oru 1a algusega kell 10.00.

24. veebruarilJaanikese OÜ lasketiirus Valgas algusega kell 10.00.Lektorid on Jaan balodis ja Andres Lillemäe.Registreerimine Ida-Viru Jahimeeste Seltsis ja Jaanikese OÜ-s.

Lisateavet koolituste kohta vaata EJS-i kodulehelt.

“kütiliin 2013” eelinfoÜheksandat aastat kutsub jahimehi treenima ning laskeoskust kontrol-lima innustav sari “Kütiliin”. Jaanuaris toimunud “Kütiliini” ümarlaua-nõupidamisel kinnitati korraldav komisjon, kuhu kuuluvad Jaan balodis, Aarne Taal, Arles Taal, Pauli Saag ja Eero Nõmm. Komisjoni esimeheks valiti Jaan balodis.

Komisjon ootab ideid ja ettepanekuid 10. märtsiks: balodis@hot.ee, tel 524 7332, eero@pjl.ee, tel 529 6428.

FOTO

Ka

aR

El R

Oh

T

FOTO

Ja

an

US

va

IKS

OO

eest

i Ja

him

ees

10

uudi

sed

1913. aasta jaanuaris alustas ajakiri Neue baltische Waidmannsblätter oma IX aastakäiku. Ajakirja andis välja Eestimaa Jahiharrastajate Selts, vastutav toimetaja oli Arthur Strandmann, toimetaja Karl greve. 1. juunist astus greve tagasi, nii et aasta lõpuni toimetas Strandmann ajakirja üksi. Neue baltische Waidmannsblätter ilmus kaks korda kuus, üksiknumbri maht oli 24 lehekülge. Iga numbri lõpus oli 4 lehekülge reklaami, mis köitmisel on paigutatud aastakäigu lõppu. Ajakirja toimetus asus Riias, aastatellimus maksis 6 rubla.

Neue baltische Waidmannsblätter on sisult

võrdlemisi mitmekesine ajakiri. See sisaldab rohkesti uudset materjali mitmest valdkonnast. Lisaks jahindusele leidub selles informatsiooni metsanduse ja kalanduse kohta. Pikemate kirjutiste kõrval on toodud ka arvukalt lühiteateid mitmest piirkonnast. Rohkesti on refereeritud välismaiseid jahinduslikke ajakirju, nagu Deutsche Jägerzeitung, Deutsche Jäger, St. Hubertus, Fischereizeitung, Old Schooter jt.

uue aasta esimeses numbris kirjutab Aleksandr Ljälin pikemalt karujahist Tomski kubermangus, samuti oma 242. karu küttimisest. Karl greve analüüsib huntide esinemist Läänemere provintsides. Vabahärra Egon von Kapherr käsitleb looduskaitse küsimusi ja hirvede päritolu. Ajakirja kuuendas numbris on pikem kirjutis põtrade loendusest Eestis, mis toimus 1913. aasta jaanua-ris. Põtrade üldarvuks saadi siis 412.

Mitmes numbris tuuakse andmeid ulukite küttimisest Eesti mõisates. Nii kirjutab parun P. Stael von Holstein, et uulu-Surju mõisas kütiti 1912. aastal nn kasulikest ulukitest (Nutzwild) 17 sokku, 77 halljänest, 20 valgejänest, 4 metsist, 29 tedrekukke, 27 laanepüüd, 105 nurmkana, 27 metskurvitsat, 38 sinikael-parti ja 18 piilparti. Nn röövulukeid (Raubzeug) kütiti järgmiselt: 27 rebast, 253 oravat, 32 kanakulli, 12 hiireviud, 312 varest,159 pasknääri ja 27 harakat. Metsnik A. Krenkeli andmetel kütiti Venevere mõisas 23. aprillist 1912 kuni 23. aprillini 1913 kasulikest

METSKITS Kütitud sokk kits tallHarjumaa 50 17 17 16Hiiumaa 9 5 2 2Ida-Virumaa 19 19 Jõgevamaa 186 61 66 59Järvamaa 18 11 3 4Läänemaa 54 21 15 18Lääne-Virumaa 17 15 2Põlvamaa 112 43 33 36Pärnumaa 31 19 3 9Raplamaa 22 12 5 5Saaremaa 264 88 98 78Tartumaa 328 124 89 115Valgamaa 142 50 37 55Viljandimaa 78 31 23 24Võrumaa 181 72 46 63KOKKu 1511 588 437 486

Baltimaade jahiajakiri sada aastat tagasi

PÕDER Küttimismaht Kütitud pull lehm vasikasHarjumaa 755 649 221 225 203Hiiumaa 174 167 55 55 57Ida-Virumaa 260 254 94 72 88Jõgevamaa 220 204 73 61 70Järvamaa 265 261 86 78 97Läänemaa 403 382 132 125 125Lääne-Virumaa 337 319 110 96 113Põlvamaa 164 152 48 47 57Pärnumaa 780 735 247 240 248Raplamaa 492 459 151 156 152Saaremaa 338 320 108 111 101Tartumaa 276 269 89 86 94Valgamaa 235 211 76 69 66Viljandimaa 500 481 165 156 160Võrumaa 243 230 77 72 81KOKKu 5442 5093 1732 1649 1712

Esialgsed andmed põtrade ja metskitsede küttimisest 2012. aastalANDMED TäPSuSTuVAD APRILLIS PäRAST AASTAKOKKuVÕTETE TEgEMIST.

Allikas Keskkonnaamet

Pärast edukat ajujahti Karula mõisas 1913. aasta suvel.

Eesti Jahimeeste selts ostab kokku

karusnahku:

22. veebruaril14.00–16.00 EJS Tallinn, Kuristiku 7

18.00–19.00 Rakvere JK

23. veebruaril10.00–14.00 Ida-Viru JS

16.00–17.00 Tartu JK

24. veebruaril10.00–14.00 Valga Jaanikese lasketiir

16.00–18.00 Viljandi JL

25. veebruaril10.00–12.00 Pärnu JK15.00–16.00 Saarte JK

19.00–20.00 Käbi motell

Alates detsembrist on hinnad kuumad ja püsivad

veel kuumemana.

nugis kuni 40 €, rebane kuni 20 € ja kährik kuni 25 €.

Kokkuleppel tuleme suurematele kogustele ka koju järele.

Lisateave: Andres Lillemäe, 602 5972 või andres@ejs.ee.

Kuumad hinnad!

Kuumad hinnad!

Kuumad hinnad!

ulukitest põder, 15 jänest, 7 metsist, 12 tedrekukke, 38 metskurvitsat, 70 laanepüüd, 18 nurmkana ja 62 sinikael-parti. Röövulukitest kütiti 4 rebast, 2 tuhkrut, 4 metsnugist, 7 kanakulli, 19 raudkulli, 99 varest, 5 harakat ja 3 pasknääri. Andmed on toodud veel Annikvere, Olustvere, Lõhavere, Aimla, uue-Kariste ja uue-Vändra mõisa kohta.

Ajakirjas on juttu ka jahiseltside üldkoosole-kutest. 25. jaanuaril 1913 toimus Tartus Liivimaa Jahiharrastajate Seltsi üldkoosolek. Seltsi sekretär dr K. E. Russow annab lühiülevaate koosoleku päevakorrast. Seltsi kuulus 103 liiget, esimeheks valiti uuesti Ernst von Middendorff.

Ajakirjas leidub mitmesugust jahinduslikku lühiinformatsiooni Eestist. Näiteks kirjuta-takse, et Saaremaal on palju hulkuvaid koeri, kes teevad kahju ulukitele. Kohtla ligidal korraldati 20. veebruaril ajujaht huntidele, kus tabati vana isahunt kaaluga 120 naela. 31. juulil ja 1. augustil toimus Võru kreisis Karula mõisas ajujaht, kus seitse kütti tabasid kokku 11 sokku, 2 rebast ja 2 lindu. Tallinnas ja Tartus korraldati jahimeestele laskevõistlused heidetavate savituvidega.

Sada aastat tagasi oli Neue baltische Waidmannsblätter baltimaades saksa keelt oskavate jahimeeste hulgas võrdlemisi populaarne ajakiri.

Heino Kasesalu

head lugejadIgal riigil ja rahval on oma jahikombestik ja -traditsioonid. Kindlasti ka meil, eestlastel. Soovime kirja panna, mis on eestlaste hea jahinduslik tava. Millised on meile ainuomased kombed?

Kunagisest ajast võib tuua näiteid, et esimesele nepile kevadjahil tõsteti kaabut või et teise mehe koera murtud saaki ei omastatud jne.

Kirjutage meile, mis on teie arvates hea jahinduslik tava!

Andres Lillemäeandres@ejs.ee

eest

i Ja

him

ees

12

jahi

kult

uuri

aas

ta

kolmekuningapäeval algas jahikultuuri aasta Eesti Jahimeeste Seltsi traditsiooniline

kolmekuningapäeva vastuvõtt headele

kolleegidele, koostööpartneritele ja

sõpradele Tallinnas Kochi aidas juhatas

sisse jahikultuuri ja -eetika aasta.

TEKST JaanUS vaIKSOO

FOTOD KaROlIn lIllEMäE

ahipidamine on hobi, mis eeldab jahimeestelt väga kõrget eetilist taset, loodusearmastust ja aukartust elu ees. Jahikultuur pole ainult ajaloo-lised traditsioonid ja jahirituaalide täitmine,

vaid eelkõige iga küti sisemine vajadus jääda alati ausaks looduse vastu, suruda endas mõnikord maha jahikirg või ahvatlev võimalus vajutada päästikule, kui seda nõuab jahiolukord või uluki kaitsetu seisund.

Avasõnu lausudes tänas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts kõigepealt Anti Levandit, kes 20 aastat tagasi kolmekuningapäeva traditsiooni algatas ja kellele on jahikultuur olnud alati kõige tähtsam. Tänusõnad kuu-lusid ka kõigile neile seltsi liikmetele, kelle aastatepik-kune vabatahtlik töö on aidanud muuta Eesti Jahi-meeste Seltsi tugevaks ja ühtseks organisatsiooniks.

Jahikultuuri ja -eetika aasta kuulutas avatuks

EJS-i president Margus Puust. Miks just kultuuri ja eetika aasta? Viimased neli aastat on presidendil ja juhatusel kulunud väga palju energiat jahiseadusega tegelemisele. Nüüd on jõutud uue seadusega otsus-tavasse järku. Igal juhul loodavad jahimehed, et või-dab terve mõistus ja suudetakse leida lahendused, mis säilitaksid meie metsade uluki- ja liigirikkuse ning jahitraditsioonid.

EJS-i juhatus otsustas pöörata sel aastal tunduvalt suuremat tähelepanu jahikultuurile ja -eetikale. Ees-märk on anda ühiskonnale sõnum, et jahikultuur ja -eetika kuuluvad jahimeeste põhiväärtuste hulka. Just see, kuidas me suhtume jahisaaki, ulukipopulatsiooni, kuidas me käitume metsas, paistab kõigepealt välja-poole ja kujundab jahimeeste mainet ühiskonnas, rõhutas Margus Puust. Jahikultuuri arendamisel on

kolmekuningapäeval algas jahikultuuri aasta

Jahimuusikat esitasid metsasarvemängijad Meelika Miksoni juhatusel.

EJS-i tegevjuht Tõnis Korts tõi

oma ettekandes värvikaid kilde

Eesti jahinduse ajaloost.

Soome jahimeeste seltsi tegevjuht ja ajakirja Jahti

peatoimetaja Panu hiidenmies andis Margus

Puustile üle meene, et tunnustada seltside head

koostööd.

eest

i Ja

him

ees

14

väga tähtis koht ajakirjal Eesti Jahimees, mis kõigi raskuste kiuste on ilmunud läbi kahe aastakümne ning muutunud uue peatoimetaja Kaarel Rohti vedamisel veelgi sisukamaks.

Margus Puust loetles ja kommenteeris hulga jahi-kultuuriga seotud teemasid, millele EJS pöörab ala-nud aastal mitmesuguste koolituste, ürituste, võist-luste ja väljaannetega suurt tähelepanu: jahinduslik sõnavara, jahimuusika, jahiriietus, jahirelvad, jahi-laskmine, jahikoerad, jahitrofeed, jahinduslik klubi-töö. Aasta tähtsündmused on kindlasti Eesti jahi-meeste traditsiooniline kokkutulek juulikuus Toosikannul, jahikultuuri konverents septembris ja jahirahu väljakuulutamine Pärnus, millega soovi-takse panna kalendriaastale väärikas punkt.

Tõnis Korts esitas oma ettekandes värvikaid mõt-tekilde Eesti jahinduse ajaloost, mis on seotud jahi-eetikaga ja mõjuvad oma ajatuses vägagi nüüdisaeg-selt. Esimene eestikeelne jahimehe käsiraamat, mis sisaldas ka jahikultuuri ja -eetika algeid, ilmus täpselt sada aastat tagasi – 1913. Üheksa aastat hiljem aval-

das M. Treumann juba märksa põhjalikuma käsitluse ja 1938 ilmus legendaarne Franz Reidolfi “Jahinduse käsiraamat”, mis on tänini üks põhjalikumaid jahin-dusteoseid eesti keeles. Olgu mõni toonane mõte ka praegusele jahimehele üle korratud.

M. Treumann (1924): “/---/ ma ei tunne ühtegi inimest, kes jahipidamisest ennast korralikult äraela-tanud oleks ehk seejuures veel jõukaks saanud. Nii siis, ainelise tulu pärast ärgu keegi jahimeheks hakaku.

Teiseks ärgu hakaku kirglise iseloomuga inimene kütiks. Kirglus viib liialdusele ja kirgline jahimees patustab kõige rohkem oma tervise vastu. /---/ ta patustab lõpuks ka oma kirgluse tõttu seadusmää-ruste ja heakorra vastu.

Kolmandaks ärgu hakaku ettevaatamatu ja hoo-letu inimene iialgi jahimeheks. Hoidku ta ennast püssist eemale ja ärgu tehku temaga tegemist. Pidagu seda igaüks meeles, et laetud püss pole mänguasi, ja mees, kes seda ei jõua meeles pidada, ei kõlba jahi-meeste hulka.

Jahimees on kõige pealt inimene, ja igaüks, kes seda

jahi

kult

uuri

aas

ta Mida toob jahikultuuri aasta? vasakult Panu hiidenmies, Oliver leif, Toomas Kõuhkna ja Margus Puust.

nime auga kanda tahab, ei tohi üleüldseid selts-konna huvisid, seadust ega inimsuse tarvilisi nõudeid jalge alla tallata.

Jahimaade au alal hoidma, jahiloomi kaitsma ja

juure kasvatada püüabki iga korraldud riik jahi- ja metsloome kaitseseaduste abil.”

Franz Reidolf (1938): “Säärane jahimees aga, kes huvitub ainult ulukite surmamisest ja ei liiguta sõr-megi nende eest hoolitsemiseks, ei vääri jahimehe nime, vaid on põlatud lihakütt ja paugutaja.”

Erki Aavik mõtiskles kultuuri ja eetika mõistete üle pikemalt. “On märgiline rääkida kultuurist täna-sel päeval: Paul Kerese ja Oskar Lutsu sünniaasta-päeval,” alustas Aavik kultuuri suurkujudest ja jõudis siis elegantse mõttekäiguga Darwini evolutsiooni-teooria juurest kultuuri definitsioonini: “Kultuur on inimkogukonna loova mõtte ja sellest tulenevate tegevuste kogum. Aga see kogum on väga pulbitsev, väga muutuv. Võtame ühe näite umbes 150 aasta tagusest ajast, kui üks saksa noormees nimega Max Planck tegi hilisteismelisena oma elus valikuid, kas jätkata muusiku või füüsikuna. Nagu me teame, jät-kas ta füüsikuna, ent tema kaasaegsed soovitasid hilisemale Nobeli preemia laureaadile, et ärgu ta füüsikaga tegelegu, see on perspektiivitu. Füüsikas on kõik oluline avastatud, 20. sajandi künnisel on füüsika pigem ajalugu. Nüüdseks on selge, et Max Plancki ja Albert Einsteiniga füüsika alles algas.

Hakati avastama kõike seda, millena me täna füüsikat valdavalt tunneme. Ometigi ei muuda 20. sajandi füüsika Newtoni ja teiste füüsikute varasemaid mõt-teid tähtsusetuks. Kasutades vana ja luues uut – nii sünnibki kultuur. Just nimelt nii! Mitte ainult kasu-tades vana, mitte ainult luues uut. Kuid just selle paratamatuse mõistmisega on tänapäeval küllalt sageli raskusi.”

Siit jõudis Erki Aavik kõige tähtsamani ehk küsi-museni kultuurist ja moraalist. Kui väljakuulutatud jahiaasta teemas sisaldub sõna eetika, siis mis see

lasta loom ühe lasuga – see

on kõige lugupidavam

looma suhtes.

õhtut juhtis EJS-i tegevjuhi

asetäitja andres lillemäe.

Jahikoolitaja Peeter hussar uuris: “Mitme lasuga tuleb lasta põder?”

eest

i Ja

him

ees

16

jahi

kult

uuri

aas

ta EJS-i ekspresident Erki aavik küsis, mis on eetika.

Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja alar Soo sõnul on inspektorid eelkõige jahimeeste kindlad ja usaldusväärsed partnerid.

Kullavere jahiühistu jahimees Jüri Morozov kinnitas: “Iga jahimees

peaks olema meie ühiskonnas

teadjamees.”

eetika on? See on kõlblusõpetus, õpetus moraalist. Ajaloost on teada olukordi, kus küsitava või madala moraaliga on seotud kõrge kultuur, meenutades kas või näiteks 20. sajandi kahte vuntsimeest. Samas näi-tab ajalugu sedagi, et väga kõrge kultuuri varjus on olnud vägivaldsed seosed ja – mis kõige olulisem – alati on sellega seotud silmakirjalikkus. See ei ole vaba tahte avaldusena tekkinud kultuur. Silmakirjalik teesk-lus ei ole meie kultuuris sünnis, ei kõlba, see on amo-raalne, seda õpetab meile Euroopa kristlik eetika. Näiteks võib tuua EJS-i liikmete vahelised kokkulep-ped. Erki Aavik küsis: “Kumb on kultuurikomponen-dina tähtsam: kas ühised kokkulepped või Tirooli

kübarat kandev jahindusjuht, kes mängib mõistete ja kokkulepetega omatahtsi? Kumb on kultuur ja kumb on tähtsam: kas sulega kübar või kokkulepete täit-mine? Kokkulepe on inimkultuuri üks olulisemaid aluseid.”

Enamik kultuurist on kirjutatud ridade vahele ja võimekus lugeda ridade vahelt on võrreldav võimeku-sega täita kokkulepitud reegleid. See on kõige olulisem kultuuriküsimus: kas täidame kirjutatud kokkuleppeid või ei täida. Ja seetõttu ei ole olemas jahinduskultuuri eraldi üldisest kogukonnakultuurist.

Erki Aaviku mõtlemapaneva sõnavõtu järel kut-sus õhtut juhtinud EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres

kasutades vana ja luues uut – nii

sünnibki kultuur. Just nimelt nii!

Lillemäe rahva ette mehe, keda iseloomustab üks omadus, millest Eesti ühiskonnas on vast kõige roh-kem puudus – see on empaatiavõime.

Peeter Hussar küsis alustuseks, mis on jahieetika puhul kõige olulisem, ja rääkis loo oma esimesest jahitarkusest, mille ta sai vanematelt küttidelt. “Mitme lasuga tuleb lasta põder? – Ühega! – Miks? Et mõisa metsavaht ei kuuleks ära, kustpoolt lask kostis.” Õigu-poolest peitub selles loos täpselt seesama ridade vahelt lugemise kunst. Lasta loom ühe lasuga – see on kõige lugupidavam looma suhtes. Niisugune lask on korralikult välja sihitud ja kindla käega tehtud. Loom kannatab kõige vähem vaeva ja valu. Jahieetika on kütile toeks ka vastutusrikka otsuse langetamisel, kas vajutada päästikule või mitte. Sedalaadi otsus eeldab piisavat ettevalmistust, kindlust; selleks on vaja teadmisi, kogemust, harjutamist. See on vastu-tuse võtmine, mille aluseks on hoolimine. Peeter Hussari sõnul oli tema vanaisa Pauli üks jahitarkusi, et kunst ei ole lasta looma, kes hästi ees seisab, kunst on jätta laskmata loom, kes nii hästi vaateväljas ei ole.

Nüüdisaegsel jahil sedavõrd hädavajalikud abiva-hendid nagu raadiojaamad, “koeraradarid” ja GPS-id muudavad jahipidamise märksa tõhusamaks. Oluline on, et jahimehe loodusetundmine ja jälgimise-mär-kamise oskus peaksid tehnika kiirele arengule vastu.

Lühisõnavõttudega esinesid Jüri Morozov ja Alar Soo. Jüri Morozov tõdes, et jahimehe riietus ning välimus on 20 aastaga tunduvalt muutunud, kuid samasuguseid kiireid muutusi ei ole toimunud meis endas. Oluline oleks koolitada jahimehi ühiskonna teadjameesteks ajal, mil lapsed enam ei tea, kust tuleb jahu või piim. Nii et iga jahimees peaks olema meie ühiskonnas teadjamees, metsatark. Kui ta seda juba on, siis on tal ka süda õiges kohas.

Alar Soo esindas oma sõnul nii-öelda mõisa met-savahte, kes peaksid otsima tehtud lasu järgi üles võimaliku salaküti, mis pole sugugi kerge töö. Ta kut-sus jahimehi üles vaatama kõigepealt enda sisse, hindama oma tegusid ka tagantjärele. Samuti palus ta jahimeestel märgata, mis nende ümber toimub, ja öelda julgelt kaaslastele, kui viimaste tegevuses pole midagi loodusega kooskõlas. Lõpetuseks soovis Alar Soo meeldivaid kohtumisi inspektoritega, kes pole sugugi hirmsad tondid, vaid eelkõige jahimeeste kindlad ning usaldusväärsed partnerid.

Kolmekuningapäeva vastuvõtul viibis ka meie jahimeeste hea naaber ja koostööpartner, Soome jahimeeste seltsi tegevjuht Panu Hiidenmies, kes esines tervituskõnega, tunnustades EJS-i algatust pöörata tähelepanu jahikultuurile ja -eetikale. Hea koostöö kinnituseks andis Panu Hiidenmies Margus Puustile üle Soome jahimeeste seltsi mälestustahvli.

Kõiki sõnavõtte ilmestasid kauni jahimuusikaga metsasarvemängijad Meelika Miksoni juhatusel.

Uus tehnika aitab edendada Teie põllumajandusäri

Uus tehnika aitab edendada Teie põllumajandusäriKoostöös partneritega pakume Teile põllumajandusmasinaid – alates traktori lisaseadmetest kuni kombainideni – tavalisest soodsama hinna, liisingu ja kindlustusega.

Tutvuge tehnika ja tingimustega aadressil www.seb.ee/agri.

Kui olete pakkumisest huvitatud, võtke palun meiega ühendust telefonil 665 5100 või aadressil info@seb.ee.

Liisingut pakub AS SEB Liising. Enne lepingu sõlmimist tutvuge liisingutingimustega aadressil www.seb.ee/liising, konsultatsiooni saate SEB kontorist.Kindustust pakub RSA Kindlustus. RSA on Codan Forsikring A/S-i Eesti fi liaal. Kindlustustingimustega tutvuge aadressil www.rsa.ee.

eest

i Ja

him

ees

18

mee

nutu

s kõne pidas EJS-i president Margus Puust: “Jahimeestel on kaunis traditsioon enne jõule kokku saada ja kuulutada välja jahi-rahu meie metsades. Täna teeme seda juba

20. korda. Kas see pikaajaline traditsioon on formaalne või on ettevõtmisel sügavam sisu?

Et küsimusele vastata, tuleb minna ajas tagasi aas-tasse 1993 Viljandimaale Heimtali, kus kuulutati esi-mest korda välja jahirahu. Jahimeestel oli taasiseseis-vumise algusaastatel kindel soov pöörata rohkem tähelepanu jahikultuurile ja -eetikale. Nii nagu siis, on ka nüüd tegemist austusavaldusega emakesele loodu-sele, sügava kummardusega nii looduse kui ka kogu-konna ees. Sellega näitavad jahimehed, et meil ei ole ükskõik, mis meie ümber toimub, olgu siis metsas või Eesti ühiskonnas tervikuna.

2012. aastal täitus EJS-il 45. tegevusaasta, kuigi jahinduse ühtse korraldamise osas viib ajalugu oluliselt kaugemale, Eesti Vabariigi algusaastatesse. Pühenda-sime selle aasta sünnipäevale ja uurisime lähemalt oma ajalugu.

Sünnipäeva-aastale oli pühendatud ka 32. vabariik-lik kokkutulek, mille deviis oli “Ühtsuses peitub jõud”. Eesti jahimehed on suutnud vastu pidada ajaproovile, hoidnud ja säilitanud jahinduse põhitõed, millest täht-samad on asurkonnakeskne jahindus ja koostegemise traditsioonid. Samade väärtuste hoidmine läbi aegade on taganud, et oleme praegu üks suurimaid vabaühen-dusi Eestis, koondades ligi 11 000 jahimeest.

EJS koos oma 81 liikmesorganisatsiooniga ja juha-tusega kuulutab 2013. aasta jahikultuuri ja -eetika aas-taks, mis peaks olema oluline ja pikaajaline suunanäi-taja tulevikku.

Jõulupühad on valguse pühad. Päevad hakkavad pikenema ja meie kõikide südametesse tekib vaikselt kevadeootus. Jahirahu jõulupühade ajal on kaunis tra-ditsioon, millest peab kinni iga jahimees, kellele on oluline jahikultuur ja -eetika.

Seda imeilusat aega saab kasutada, viibides koos lähedastega looduses ja näidates neile seda, mida kiire elutempo tihti ei võimalda. Olgu see siis mõni tore mets-kits, kes keha kinnitab, põllu peal hiirt püüdev rebane või jäljed, mida on jätnud toredad metsloomad. Foto-aparaat ja videokaamera sobivad hästi varustuse hulka.

Kui kodus on mõni tore kapsapea või porgandi-kimp, siis tasub jagada seda metsaelanikega. Nautigem Eestimaa ilu ja looduse mitmekesisust, see on suur väärtus. Kui oleme praegu mures pidevalt väheneva rahvaarvu pärast, siis võib olla just looduse mitmeke-sisus põhjus, mis toob eestlase ühel päeval laiast maa-ilmast tagasi koju.

Meie ulukimajandamine on olnud pikki aastaid asurkonnakeskne. Usun, et just see on taganud meile väärtusliku loodusliku koosluse. Väga tähtis on olnud meie ühtne ja kokkuhoidev jahindus.

Jahirahu kuulutati väljaJahikultuuri aasta sissejuhatuseks

võib pidada jahirahu pidulikku

väljakuulutamist 19. detsembril

2012 Eesti Jahimeeste Seltsi majas

Kuristiku tänaval.

FOTO MaRIE REInIKE

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja EJS-i president Margus Puust.

Kolm päeva jõulurahu on olulised nii loodusele kui ka inimesele endale. Vahel, kas või kord aastas, on vaja mõtiskleda enda ja looduse suhete üle. Võib-olla on loo-dus, meie rikkalik ulukiasurkond just see, mis hoiab Ees-tit maailmakaardil? Euroopas ei ole palju kohti, kus mõni-kümmend kilomeetrit linnast väljas võib kohata nii liikiderikast keskkonda. See on meie kõigi rikkus, kes me siin elame. Õppigem seda veel rohkem väärtustama.

Kuulutan EJS-i, kõikide jahimeeste ja loodusesõprade poolt jõulupühade ajaks välja jahirahu.”

linnapea tervitusTraditsiooniliselt toob jahirahu väljakuulutamisel

tervitusi kohaliku võimu esindaja. Seekord tegi seda Tallinna linnapea Edgar Savisaar: “Austatud jahimehed ja kõik jahiliste sõbrad. Mulle on suur au kuulutada täna välja jahirahu, ja mõte selle juures on nii-sugune: et heade soovide varal oleksid loomad uuel aastal terved, heatujuli-sed, paljuneksid hästi. Meil on kadri-päeval palutud lambaõnne, tõnise-päeval lisaõnnistust sigadele, jüripäeval on hobuseid ja huntegi meeles peetud. Kuuldavasti on meil praegu Eestis pahandust just hunti-dega, kes kipuvad lambaid murdma, mitte ainult näljast tingituna. Vanasti olid sellised kombed, et suvine kodu-loomade murdmine ei olnud hunti-dele andestatav, aga ei pandud pahaks, kui nad talvisel, lumisel poolaastal mõne unarusse jäe-tud voonakese või lamba murdsid ja nahka pistsid. Selle tunnistuseks on vanasõna: “Püha Jüri seob hundi suu kinni, aga Mihkel päästab lahti.” On hundilgi oma hun-diõigus, mida inimesed tunnustama peavad. Inimeste ja metsloomade vahelise tasakaalu eest peate hoolit-sema teie, jahimehed. See on väärikas missioon, mitte ainult tahta ja võtta, vaid ka loodusele tema heldete andide eest vastu anda, see on ilus ja humaanne komme.

Eesti Jahimeeste Selts peab alates 1993. aastast, möö-dunud sajandist, kinni jõuluaegsest jahirahust, ja soovin seda ka selleks aastaks. 2012. aastal on meil taas valged jõulud. Loomade-lindude vajadus toidulisa järele on seetõttu suurem, sest paksu lumevaiba alt on raske midagi söödavat kätte saada. Soovin teile, et ükski met-saasukas ei peaks kartma oma elu pärast. Küll aga saab mõnelegi neist osaks meeldiv üllatus kingituseks viidud juurvilja ning teravilja näol. Kinkimisrõõm olevat suurem kui saamise rõõm. Soovin, et teie vaeva ja kulude tasuks oleks kaunid elamused neist päevadest, mil liigute met-sas püssita ja jahipaunata! Soovin teile kõigile edu, õnne ja ilusat jõuluaega. Jahirahu saagu olema!”

Lisateave, pildid ja video: www.ejs.ee

kolm päeva jõulurahu on

olulised nii loodusele kui ka inimesele

endale.

Esindaja:Trapper OÜ i Võru 80 Tartu i

Tel. 7343900 i info@trapper.ee i www.trapper .ee

eest

i Ja

him

ees

20

kährikkoerte liikumismustrid mosaiiksel maastikul Tartu lähistel

tead

us

Kährikkoer on meil võõrliik, kellel sõltuvalt asustustihedusest

võib olla märkimisväärne ökoloogiline mõju nii

kahepaiksetele kui ka maas pesitsevatele lindudele ning kes

on toidu- ja elupaigakonkurent teistele imetajatele.

Kährik elutseb meelsasti ka asulate läheduses.

TEKST KaRMEn SÜld, URMaS SaaRMa, haRRI valdMann, TARTu ÜLIKOOLI öKOLOOgIA JA MAATEADuSTE INSTITuuDI zOOLOOgIA

OSAKOND I FOTO JÜRI PERE

kui hiljuti Eesti Jahimehes ilmunud artiklites käsitlesime rebase ja kährikkoera toitumist Eestis (Soe jt 2012; Süld jt 2012), siis nüüd anname esialgse ülevaate GPS-telemeetria

abil saadud kährikkoerte liikumismustritest Tartu lähis-tel Ilmatsalus. Teadustöö jätkub, mistõttu põhjalikuma ülevaate saab teha edaspidi.

Kährikkoerte liikumismustrite ja elupaiga uurimine telemeetriliste meetodite abil annab olulist teavet selle liigi elupaigaeelistusest ja vajadustest ning koos toitu-mis- ja patogeenide uuringutega aitab selgitada, millised

on kährikkoertest tulenevad suu-rimad mõjud ning ohud nii teis-tele looduslikele liikidele kui ka koduloomadele ja inimestele.

2009. aastal uurisime käh-rikkoerte ruumikasutust Soo-maa rahvuspargi keskuse ümbruses (Süld 2010). VHF-raadiokaelustega varustati

toona kolm kährikkoera, kelle tegemisi jälgiti maist septemb-rini. Tulemused olid mõneti ülla-

tavad. Võttes arvesse mujal Euroopas läbi viidud vara-semate uuringute tulemusi, olid meie kährikkoerte kodupiirkondade suurused ootamatult väiksed. Soomes ja Saksamaal tegutsevad kährikkoerad sageli 200–300 ha suurusel alal (Holmala ja Kauhala 2009; Kauhala jt 2006;

Kauhala ja Holmala 2008, Drygala jt 2008), meie uuri-misalal oli kodupiirkonna keskmine suurus 100 ha.

Möödunud aasta kevadel alustasime telemeetrilisi uuringuid Tartumaal Ilmatsalus. Kui looduslikult sar-naneb Ilmatsalu Soomaaga, eelkõige soomassiivide esinemise ja veekogude rohkuse poolest, siis asulaga piirnemise tõttu on inimmõju seekordsel uurimisalal tunduvalt suurem.

Kuigi ka Ilmatsalus oleme osa kährikkoeri (neli isendit) kaelustanud teatud põhjustel VHF-kaelus-tega, ei käsitle me selles kirjatöös nendelt loomadelt kogutud andmeid. Võrreldes VHF-kaelustega on GPS-kaelused küll oluliselt lühema tööeaga, kuid annavad märksa täpsemaid ja usaldusväärsemaid tulemusi. GPS-kaelustega varustasime kolm kährikkoera: kahe looma liikumisi jälgisime maist juunini ning ühe looma kohta kogusime andmeid septembrist novembrini. Oluline erinevus oli seegi, et Soomaal olid loomad terved, Ilmatsalus aga olid kõik uurimis-alused kährikkoerad nakatunud kärntõppe.

Võib-olla kärntõvest, võib-olla inimasustuse lähe-dusest, aga võib-olla ka mõlema teguri koosmõjust tin-gituna oli ühe kevadsuvel ja ühe sügisel uuritud looma kodupiirkond vaid 60 ha suurune. Kolmanda, samuti maist juunini jälgitud kährikkoera kasutatav ala oli märksa suurem, ulatudes 140 ha (joonised 1 ja 2).

Kodupiirkonna tuumalad ehk alad, kus loomad viibivad kõige sagedamini ja kust liigikaaslased ena-

Kährikkoerte liikumismustrid Ilmatsalu ümbruses Tartumaal 2012. aastal. Punaste ja kollaste ruutudega on tähistatud mais-juunis gPS-telemeetria abil jälgitud isendite asukohapunktid ning roheliste ringidega septembrist novembrini jälgitud isendi paiknemine.

Joonis 1.

kährikkoerad vajavad

äraelamiseks küllaltki väikest

maa-ala.

eest

i Ja

him

ees

22

masti eemal hoitakse, jäid kõigi kolme looma puhul 20 ha piiresse. Tuumala väiksus viitab, et elupaik on kährikkoertele soodne. Ühelt poolt on loodusmaas-tikul piisavalt varjepaiku, teisalt leidub tiike ja kraave, mille kaldaalad pakuvad nii kevadel kui ka suvel head toidubaasi: kahepaikseid, limuseid ja muud vee-elustikku. Lisaks elamute lähedus, kus lemmik-loomadele mõeldud toit või inimese tekitatud jäät-med on hea lisa looduslikule toidule.

Ilmatsalust kui heast elupaigast annab tunnistust ka asjaolu, et kevadsuvisel ajal jälgitud kährikkoerte kodupiirkonnad kattusid täielikult (punased ja kollased ringid joonisel 2). Kuna loomad püüti kinni kohtadest, mis jäid teineteisest kaugemale kui 3 km, siis polnud tõenäoliselt tegemist paariga. Seda enam, et mais ja

juunis on kährikkoerad poegade kasvatamise tõttu roh-kem seotud oma urgudega ning seepärast paiksemad. Välistatud pole ka kärntõve mõju. Haiged loomad pol-nud ehk organismi suurenenud energiakulude tõttu võimelised oma kodupiirkonda tavapärasel moel kaitsma. Samas võis kodupiirkondade ulatuslik kattu-mine olla tingitud lihtsalt asjaolust, et toitu ja varjepaiku jätkus mõlemale loomale.

Mis puutub elupaigakasutusse, siis nii Soomaal kui ka Ilmatsalus viibisid kährikkoerad kõige sagedamini segametsas. Ka varem Soomes läbi viidud uuringute tulemuste järgi näib segamets olevat kährikkoera eelis-tatuim elupaik (Holmala ja Kauhala 2009). Samasugust eelistust näitasid üles Soomaa kährikkoerad. Üks kevadsuvisel ajal jälgitud kährikkoertest ilmutas selget eelistust ka veekogu kaldaala suhtes, mis on samuti varasemate uuringute põhjal üks selle liigi lemmikelu-paiku. Varasemast teadaolevast erineb asjaolu, et mais-juunis jälgitud kährikkoerad viibisid eeldatavast roh-kem okasmetsas. Ilmatsalu puhul võis selline eripära olla tingitud erinevate elupaigalaikude väiksusest ja asetusest. Nimelt oli kuusetukk üsna väike ning külgnes veekogu, segametsa ja elamutega. Kuusik kui hea var-jepaik oli ümbritsetud mitme toitumisalaga.

Seni kogutud andmete põhjal võib öelda, et sood-sates oludes vajavad kährikkoerad äraelamiseks kül-laltki väikest maa-ala, mis on iseenesest suure asustus-tiheduse saavutamise eeldus. Seejuures pole vahet, kas tegemist on loodusmaastiku või piirkonnaga, kus ini-mene aktiivselt tegutseb.

Võttes lühidalt kokku eelmises töös esitatud toitu-misandmed ja selles töös esitatud liikumismustrid, võib järeldada, et kui kährikkoera talvine käekäik sõltub suu-res osas inimese pakutavast toidust, siis suvel, eriti mui-dugi veekogude ümbruses, saavad nad ilmselt hakkama loodusest kättesaadava toiduga. Sellest annab tunnistust tõsiasi, et kui oma uuringu käigus üritasime ka suvisel ajal kährikkoeri kaelustamise eesmärgil kinni püüda, siis hoolimata välja pakutud söödast (kala, liha) ei läinud ükski loom lõksu. Suured asustustihedused sobivates elupaikades loovad aga eeldused haiguste, näiteks kärn-tõve levikuks, nagu uuritud isendite põhjal näha oli.

Töö valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.Täname Jan Siimsoni igakülgse abi eest välitöödel.

Kährikkoerte asukohapunktide ja kodupiirkondade paiknemine. Punase ja kollasega on tähistatud 2012. aasta mais-juunis ning rohelisega sama aasta septembrist novembrini gPS-telemeetria abil jälgitud isendite asukohapunktid ja kodupiir-konnad. Joontega piiratud hallid alad tähistavad erinevaid elupaigalaike, sinisel alal asub veekogu (tiik).

KASuTATud ALLiKAdSoe, E; Süld, K; Saarma, u; Valdmann, H. 2012. Mis rebasel täna laual on? Eesti Jahimees, 218: 20–22.Süld, K.; Saarma, u.; Valdmann, H. 2012. Kes toidab meie kährikkoeri? Eesti Jahimees, 219: 32–37.Süld, K. 2010. Kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) telemeetrilised uuringud Soomaal. – Magistritöö. Tartu Ülikool.Holmala, K.; Kauhala, K. 2009. Habitat use of medium-sized carnivores in southeast: Finland – key habitats for rabies spread? Anna-

les Zoologici Fennici, 46: 233–246.Kauhala, K.; Holmala, K.; Lammers, W.; Schregel, J. 2006. Home ranges and densities of medium-sized carnivores in south-east

Finland, with special references to rabies spread. Acta Theriologica, 51: 1–13.drygala, F.; Stier, N.; Zoller, H.; Mix, H. M.; Bögelsack, K.; Roth, M. 2008. Spatial organisation and intra-specific relationship of the

raccoon dog Nyctereutes procyonoides in Central Europe. Wildlife Biology, 14: 457–466.

Joonis 2.

jaht, linnuvaatlus või kalas-tamine - kõik need tegevused nõuavad Sinult kohanemist mu-utlike ilmastikuoludega. Sa ei saa nautida lemmiktegevusi ainult ilusa ilmaga. Sa lähed välja siis, kui Sinu tegevuseks on õige aeg. Ilmast hoolimata. Sellepärast vajad Sa rõivaid, millega võid tunda end turvaliselt ja mugavalt, osana loodusest.

Soe, vastupidav ja märkamatu

Looduses liikumiseks vajad ma-terjali, mis lubab jääda märkama-tuks. Tavalised kangad tekitavad liikudes kuuldavat kahinat. Meie tegime jahimeestele mõel-des g-1000 Silent ja Hydratic Silent

materjalid, mille pehme töödel-dud pealispind muudab kanga hääletuks. Hydratic membraan annab rõivastele veekindluse ja laseb liigsel kehasoojusel vabalt aurustuda. Suurema vastupidavuse saavutamiseks võib g-1000 ma-terjali impregneerida spetsiaalse Greenland Wax vahaga. g-1000 on vastupidavamaid materjale, millest valmistatakse tänapäeval erirõivaid looduses liikumiseks. Kogenud matkajad, jahimehed ja kalastajad hindavad g-1000 kanga puhul muude oma-duste kõrval ka seda, et rõivas on immuunne lõkketulest lendavate sädemete suhtes.

Detailid, mis määravad kvaliteedi

Meie rõivad on pisiasjadeni läbi mõeldud, et olla toeks igas võimali-kus olukorras. Mütside pealispinna varju on peidetud neoonvärvides lisadetailid, millega end vajadusel jahikaaslastele kergesti märga-tavaks teha. Jakkide ja pükste disainis leidub ohtralt läbimõeldud taskuid noa, laskemoona, binokli, mobiilside- või muude vahendite jaoks, mida retkel vajad. Nii jääb Sulle alati rohkem liikumisva-badust.

tänapäeval erirõivaid looduses liikumiseks. Kogenud matkajad, jahimehed ja kalastajad hindavad

kanga puhul muude oma-duste kõrval ka seda, et rõivas on immuunne lõkketulest lendavate

jaoks, mida retkel vajad. Nii jääb

Fjällräven Forest

Timber Buck jope Hääletuks jahiks sobilik jope äravõetava soojustatud � iisvoodriga. Valmistatud veekindlast ja hääletust Hydratic Silent ja G-1000 materjalist. Mitmed eriotstarbelised taskud, ka laskemoona ja kinnaste jaoks. Õlad, küünarnukid ja taskud topelt tugevdusega. Spetsiaalne kinnitus raadiosaatja jaoks.

Riided vahaga veekindlaks

G-1000 kanga üheks tugevuseks on võimalus seda vahatada. Fjällräven

Greenland vaha muudab kanga veelgi ilmastikukindlamaks ja vastupidavamaks.

Vahatamine on lihtne ning seda saab teha nii kodus kui laagriplatsil. Lisaks vahatavad spetsialistid G-1000 rõivaid Fjällräven

vahatamisjaamas, MATKaSPORT Ülemiste kaupluses.

Helista 681 3148 ja lepi kokku vahatamise aeg!

Timber Buck püksid

Vastupidavad püksid, mille lõiget onparema liikumisvabaduse huvides

täiendatud strech materjaliga. Veekindeltöötlus, mitmed eriotstarbelised taskud,

kõrgem värvel ja kohandatav pikkus.

Kvaliteetne rõivas on midagi, mille peale Sa ei pea looduses liikudes mõtlema. Kõik meeled on keskendunud Sinu ümber toimuvale ning mitte ükski segav tegur, ebamugav niiskustunne, liigne kuumus, külm või rõivaste kahin ei häiri Sinu tegevust.

Vastupidav, ilmastikukindel ja hääletu.

jaht, linnuvaatlus või kalas-tamine - kõik need tegevused nõuavad Sinult kohanemist mu-utlike ilmastikuoludega. Sa ei saa nautida lemmiktegevusi ainult ilusa ilmaga. Sa lähed välja siis,

materjalid, mille pehme töödel-dud pealispind muudab kanga hääletuks. Hydratic membraan annab rõivastele veekindluse ja laseb liigsel kehasoojusel vabalt aurustuda. Suurema vastupidavuse

Fjällräven Forestjaht, linnuvaatlus või kalas-

Kvaliteetne rõivas on midagi, mille peale Sa ei pea looduses liikudes mõtlema. Kõik meeled on keskendunud Sinu ümber toimuvale ning mitte ükski segav tegur, ebamugav niiskustunne, liigne kuumus, külm või rõivaste kahin ei häiri Sinu tegevust.

Vastupidav, ilmastikukindel ja hääletu.

Timber Buck jopeHääletuks jahiks sobilik jope äravõetavaHääletuks jahiks sobilik jope äravõetavasoojustatud � iisvoodriga. Valmistatud soojustatud � iisvoodriga. Valmistatud veekindlast ja hääletust Hydratic SilentHydratic Silent ja Hydratic Silent ja Hydratic SilentG-1000 materjalist. Mitmed eriotstarbelised G-1000 materjalist. Mitmed eriotstarbelised taskud, ka laskemoona ja kinnaste jaoks. Õlad, taskud, ka laskemoona ja kinnaste jaoks. Õlad,

G-1000 materjalist. Mitmed eriotstarbelised taskud, ka laskemoona ja kinnaste jaoks. Õlad, G-1000 materjalist. Mitmed eriotstarbelised G-1000 materjalist. Mitmed eriotstarbelised taskud, ka laskemoona ja kinnaste jaoks. Õlad, G-1000 materjalist. Mitmed eriotstarbelised küünarnukid ja taskud topelt tugevdusega. küünarnukid ja taskud topelt tugevdusega. Spetsiaalne kinnitus raadiosaatja jaoks.Spetsiaalne kinnitus raadiosaatja jaoks.

Detailid, mis määravad

Meie rõivad on pisiasjadeni läbi mõeldud, et olla toeks igas võimali-kus olukorras. Mütside pealispinna varju on peidetud neoonvärvides lisadetailid, millega end vajadusel jahikaaslastele kergesti märga-tavaks teha. Jakkide ja pükste disainis leidub ohtralt läbimõeldud taskuid noa, laskemoona, binokli, mobiilside- või muude vahendite mobiilside- või muude vahendite jaoks, mida retkel vajad. Nii jääb Sulle alati rohkem liikumisva-badust.

Kvaliteetne rõivas on midagi, mille peale Sa ei pea looduses liikudes mõtlema. Kõik meeled on keskendunud Sinu ümber toimuvale ning mitte

Detailid, mis määravad kvaliteedi

Meie rõivad on pisiasjadeni läbi mõeldud, et olla toeks igas võimali-kus olukorras. Mütside pealispinna varju on peidetud neoonvärvides

Fjällräven ForestKvaliteetne rõivas on midagi, mille peale Sa ei pea looduses liikudes mõtlema. Kõik meeled on keskendunud Sinu ümber toimuvale ning mitte ükski segav tegur, ebamugav niiskustunne, liigne kuumus, külm või rõivaste kahin ei häiri Sinu tegevust.

Vastupidav, ilmastikukindel ja hääletu.

Timber Buck jopeTimber Buck jope

Spetsiaalne kinnitus raadiosaatja jaoks.Spetsiaalne kinnitus raadiosaatja jaoks.

Riided vahaga veekindlaks

G-1000 kanga üheks tugevuseks on võimalus seda vahatada. Fjällräven

Greenland vaha muudab kanga veelgi ilmastikukindlamaks ja vastupidavamaks.

Vahatamine on lihtne ning seda saab teha nii Vahatamine on lihtne ning seda saab teha nii kodus kui laagriplatsil. Lisaks vahatavad kodus kui laagriplatsil. Lisaks vahatavad spetsialistid G-1000 rõivaid Fjällräven spetsialistid G-1000 rõivaid Fjällräven

vahatamisjaamas, MATKaSPORT vahatamisjaamas, MATKaSPORT Ülemiste kaupluses. Ülemiste kaupluses.

vahatamisjaamas, MATKaSPORT Ülemiste kaupluses.

vahatamisjaamas, MATKaSPORT vahatamisjaamas, MATKaSPORT Ülemiste kaupluses.

vahatamisjaamas, MATKaSPORT

eest

i Ja

him

ees

24

jahi

prak

tika

Jahi pahupool: ohtlik ja mürgine plii

Jahilaskemoonas (edaspidi

pliimoon) kasutatav toksiline

raskemetall plii (Pb) ehk

seatina põhjustab mürgistust

ja sellega kaasnevaid

tervisehäireid ning surma

nii ulukitel kui ka inimestel,

kes tarbivad pliiga saastunud

liha ja muid kudesid.

TEKST MadIS lEIvITS, VETERINAARARST I FOTOD MadIS lEIvITS, URMaS SEllIS

Kotka röntgenülesvõttel on näha sissesöödud pliihaavlid maos.

Esmased teadmised plii mürgisest mõjust tervisele ulatuvad 2500 aasta taha. Vaata-mata ammustele teadmistele kasutavad inimesed seda raskemetalli päris palju

siiani.Nüüdisaegne teadusmeditsiin on seisukohal, et

plii on organismile ohutu vaid nulldoosis ehk üks-kõik kui väike kogus pliid on kahjulik. Varem ohu-tuks peetud kogused, mis siiani on kirjas õigusak-tides, põhjustavad lastel püsivaid tunnetus- ja teadmishäireid. Plii kahjulikkus ei ilmne ainult lastel, vaid ka täiskasvanuil. Plii kahjustab elundite motoorseid funktsioone, põhjustab tähelepanuhäi-reid ning soosib isegi kriminaalset käitumist. Samuti pärsib plii kasvu ja ajumahtu, kutsub esile aborte, neerukahjustust, vähkkasvajaid ja südame-veresoonkonnahaigusi. Need toimed avalduvad

juba väga väikeste dooside puhul ning on enamasti pöördumatud.

Teekond organismiPlii on väga pehme metall, millest kudesid läbides

eraldub palju eri suuruses osakesi väga laiale alale. Plii-kuulid kaotavad organismi läbides kuni poole oma mas-sist. Fragmenteerudes saastab pliikuul väga suure osa lihakehast. Röntgenuuringute järgi võivad pliifragmen-did saastada jahitud uluki lihakeha kuni 45 cm kauguselt laskehaavast. Need fragmendid kujutavad suurt ohtu tervisele, kui inimene või teine loom neid sööb.

Süües lahustuvad pliiosakesed maohappe abil ja imenduvad organismi. Vereringe kannab plii laiali kogu kehas ning mürgine toime avaldub kõigile elunditele ja nende funktsioonidele. Pliid ei suuda kahjutuks muuta või kehast väljutada maks, neerud ega ükski teine organ, seega on plii bioakumuleeruv. Toiduahela igal järgmisel tasemel kontsentratsioon organismis kasvab ning suu-renevad tervist kahjustavad mõjud.

Pliimürgistuse saamiseks ei pea sööma ilmtingimata pliiosakest, piisab pliid sisaldavate taimede või loomade söömisest. Näiteks võib loom nõrgeneda, toitudes jahi käigus metsa jäetud ja pliiga saastunud lihakehast. Kui selline loom sureb pliimürgituse tagajärjel ning temast toituvad teised raipesööjad, lahustub mürgine metall omakorda nende kudedesse. Niisugune ringlus kestab, mõjutades lõpuks kogu toiduahelat.

Keskkonnas oksüdeerub plii õhu käes ja lahustub happelises vees või pinnases, saastades pinnast, ning võib jõuda välja põhjaveeni. Kriitilised kohad on seetõttu lasketiirud, kus plii kontsentratsioon on kõige suurem.

Lisaks tõendavad paljud teaduslikud uuringud plii, jahipidamise ja organismide seotust. Jahiulukite liha tarvitajatel on pliisisaldus veres suurem kui mittetarvi-tajatel. Jahipidamiseks lubatud ajal suureneb loodusli-kes loomapopulatsioonides ulukite pliisisaldus veres ja kasvab mürgistusjuhtude arv.

olukord maailmasPaljud tervise- ja looduskaitsjad näevad vaeva, et

teavitada plii pahupoolest ning jõuda plii keelustami-seni. Probleemi ei tekita ainult laskemoon, vaid ka muud saasteallikad: värvained, kütus, tööstus jne. Euroopa Liidu 2004. aasta raportis toodi välja, et ainuüksi 15 liikmesriigis kasutati aasta jooksul pliimoonas umbes 39 000 tonni pliid, mis viidi (sattus) jahipidamisel loo-dusesse.

Pliihaavlite kasutamine keelustati kõigepealt vee-linnujahi puhul. Kuigi keeld on paljudes riikides kehti-nud juba pikka aega, pole seal millegipärast vähenenud tippkiskjate pliimürgistuste arv. Mürgistuse põhiallikas arvatakse olevat metsa jääv jahipraak. Olgu selleks siis pakku pääsenud või üles leidmata jäänud sõraline, tro-fee jaoks nahastatud ilveserümp, väikekiskjate arvukuse

Soome rõngaga merikotkas uurib raibet, kuid ta ei oska näha, kas

magus suutäis pole mürgist pliid sisaldav

viimane eine.

eest

i Ja

him

ees

26

piiramiseks lastud rebane või muu saastunud lihakeha.Järjest enam riike keelustab pliimoona kasutamise.

Euroopas on pliimoon täielikult keelatud näiteks Taanis, Hollandis, Belgias, Rootsis, Norras. Samuti liigub Euroopa Liit rangemate piirangute suunas. Näiteks on Skandinaavia riigid loobunud kasutamast pliid sisalda-vat laskemoona sõjavägede relvastuses.

Plii vähendamise ja keelustamise parim näide on laste vere pliisisalduse ja IQ korrelatsioon. Laste kesk-mine IQ on tõusnud 2,2–4,7 punkti ning iga IQ-punkt tõstab 1,76–2,3 protsenti produktiivsust tööl.

olukord EestisKahjuks ei ole Eestis veel viidud läbi

uuringuid, mis näitaksid, kui suurt prob-leemi tähendab plii meie keskkonnale ja tervisele. Oma kogemustest võin öelda, et Eesti merikotkaste suremus on suuresti seotud pliiga. Julgen pidada mürgiseid ühendeid keskkonnas merikotka ja teiste kotkaste esmaseks surmapõhjuseks. Metsa jäetud saastunud koed jõuavad üsna kiiresti meie tippkiskjateni, põhjus-tades nende hukku. Igal aastal saabub ravile pliimürgistuse nähtudega merikot-kaid, kelle maos on tihti näha söödud kuuli või haavlit. Merikotkale tähendab kindlat surma juba 0,2 grammi plii söö-mine. Selline on 0,15millimeetrise läbi-mõõduga pliiterake.

2013. aastast on keelatud Eestis plii-haavlite kasutamine veelinnujahil, tugi-nedes AEWA konventsioonile (konvent-siooni paragrahvi 4.1.4 järgi oleks pidanud muutus toimuma juba 2000. aastast), millega Eesti on liitunud. Maailma prak-tikale tuginedes pole see samm piisav, et kaitsta inimesi ja loomastikku pliimoona halbade mõjude eest.

Mittetoksiline laskemoonVaatamata väga headele teadmistele

plii mõjude kohta ei taheta muuta jahipi-damisharjumusi keskkonna- ja tervisesõbralikumaks, kuigi see puudutab otseselt jahimeeste ning nende lähe-daste tervist ja heaolu. Ometi on lahendusi, mida jahi-mehed ise saavad rakendada, et vältida plii halbu mõju-sid.

Parim lahendus on kasutada jahipidamisel pliivaba laengut sisaldavaid padruneid. Metalle, mida kasuta-takse plii asemel, on palju: vask, teras, vismut, volfram, tina, tsink, alumiinium ja nende kombinatsioonid.

Kindlasti ei tohiks jätta pliiga saastunud kudesid metsa nii-öelda anniks saagi eest. Saastunud kehaosad

tuleb põletada või matta. Kahjuks pole jahiga seotud ohtlike jäätmete käitlemine hästi reguleeritud. Kuigi ulukite jäänuseid on lubatud jätta metsa, põhjustavad need toiduringluses teiste organismide mürgistust ja surma.

Ballistika ja praktilised kogemusedTihti õigustatakse pliimoona kasutamist väidetega,

et teistest metallidest või sulamitest valmistatud laengud pole nii täpsed või pole nende surmav jõud piisav. Neil

väidetel pole tõepõhja all. Seda tõendavad erinevate moonade ballistilised uuringud ning tõsiasi, et näiteks jahiks mõeldud vaskkuulid olid esialgu arendatud just suur ulukite küttimiseks Aafrikas.

Samuti võib tuua välja jahimeeste oma kogemused. USA-s Arizona osariigis viidi läbi kampaania ja uuring, kus jahimehed kasutasid pliid mittesisaldavat laskemoona ning andsid tagasisidet. Andmeid saadi 1105 jahimehelt, kellest 60 protsenti pidas pliivaba laskemoona omadustelt suurepä-raseks või üle keskmise heaks ja vaid vähem kui 4 protsenti kasutajatest tundis, et pliivaba laskemoona omadused olid alla keskmise või halvad. Selle uuringu üheks olulisemaks tulemuseks loeti, et 75 prot-senti osalejatest soovitaks ka teistel kasu-tada pliivaba laskemoona ning ainult 4 protsenti ei soovitaks.

Taanis keelustati pliimoona kasuta-mine täielikult juba 2006. aastal ja taanlaste kogemus annab julgust edasi minna. Alu-setuks osutusid kartused, et jaht sureb välja, laskemoon on vilets ja ebatäpne, relvad kahjustuvad muu laskemoonaga lastes jne. Täheldati hoopis positiivseid muutusi. Näiteks kulus sama hulga ulukite jahiks vähem padruneid, sest laskmine oli täpsem ja läbimõeldum.

kokkuvõtePlii kujutab endast üsna tõsist tervise-

riski ja ohustab kogu ökosüsteemi. Prob-leemiga peab tegelema juba praegu. Samas on olemas üsna lihtsad lahendused, mida oleks tarvis ainult raken-dada. Selleks on vaja suurendada teadlikkust pliimoo-naga jahipidamise pahupoole kohta ning soosida plii-moona kasutamisest loobumist. Järvamaa jahindusklubi jahimehed soovitasid seda reguleerida ka mõne seadus-andliku dokumendiga. Leian aga, et parem on mitte keelustada seadusega, vaid suunata jahieetika abil kasu-tama keskkonnasõbralikku laskemoona. Läheb ju jahi-mehele korda looduse ja loomastiku hea käekäik. Jahi-mees saab sellest ka otsest kasu.

jahi

prak

tika

vasakpoolne kaliiber 270 klassikaline pliikuul kaotas katses 32% oma algsest massist, jättes maha sadu pliifragmente. Parempoolne vaskkuul samal katsel ei fragmenteerunud. (national Park Service).

Pliikuulist kitse lihastesse jäänud pliifragmendid (heledad laigud) röntgenpildis.

eest

i Ja

him

ees

28

litatud, kõiki norme hästi tundvad jahitunnistusega jahi-mehed, mitte ainult jahitunnistuseta isikud. Praegu, mil ulukite arvukus on suur ja küttimisvõimalused väga head, tekitab see palju küsimusi. Kahjuks ei jõua kõik juhtumid ametliku lahenduseni ja klaaritakse isekeskis. Kuni järgmise korrani...

Jahiohutus eelkõigeJahijärelevalves pälvib inspektorite tähelepanu alati

jahiohutus. Punase või oranži vesti või kuue kandmise tähtsust ja vajadust teab iga jahimees, selle vastu ei patus-tata.

Jahirelv ja selle käsitsemine jahile minnes, jahi ajal ja sealt tulles on väga tõsine teema. Jahiseaduses ja jahi-eeskirjades esitatud nõuded relva käsitsemise kohta on kehtestatud igakülgse ohutuse tagamiseks.

2012. aasta oktoobris sõitis Anti Läänemaal Taebla vallas sõiduautoga, milles temale kuuluv jahirelv oli püs-sikotist väljas ning padrunid relvale kinnitatud salves.

2012. aasta septembris viibis Väino Valgamaal Õru vallas sõidukis laetud jahirelvaga.

Jaanuaris 2012 sõitis Tambet Viljandimaal Suure-Jaani vallas mootorsõidukiga, transportides lahtises püssikotis jahirelva, millele kinnitatud salves olid pad-runid.

Jaanuaris 2012 pani Arne Viljandimaal Halliste vallas sõidukisse laetud jahirelva, mis läks lahti. Kuul läbistas kõrvalistujapoolse ukse.

Jääb vaid saatust tänada, et kirjeldatud juhtumite

ahindusalased rikkumised on seotud tihti sala-küttimisega. Niisugused juhtumid leiavad alati avalikku hukkamõistu ning karistuse rangeima määra rakendamist. Kes aga on suurem salakütt, kas jahiloata jahimees või jahitunnistuseta isik?

2011. aasta oktoobris küttis jahitunnistust omav Sven-Erik Viljandimaal Halliste vallas Polli jahiseltsi hallatavast jahipiirkonnast põdra. Puudus suuruluki küttimise luba.

2011. aasta detsembris tulistas jahitunnistust omav Riho Läänemaal Nõva vallas metssiga. Puudus suur-uluki küttimise luba.

2012. aasta märtsis küttis jahipidamisõiguseta Joo-natan Saaremaal Leisi vallas metssea.

2012. aasta juunis korraldas Kalju Saaremaal Muhu vallas kahele jahikülalisele ühisjahi. Puudusid jahiload ja jahinimekiri.

Loetelu võib jätkata ning taolisi juhtumeid lähimi-nevikust leiab igast maakonnast. Kõik need ja paljud teised seaduserikkumised on avastatud tänu kohalike jahimeeste tähelepanelikkusele ning koostööle. Üllatav, et metsast käivad matti võtmas ka mitmekülgselt koo-

Kes on suurem salakütt,

kas jahiloata jahimees või

jahitunnistuseta isik?

TEKST alaR SOO, KESKKONNAINSPEKTSIOON I FOTO KaaREl ROhT

Jahist ja jahinõuetest

aktu

aaln

ePunase või

oranži vesti või kuue kandmise

vastu enam ei patustata.

puhul ei pea rääkima kehavigastustest ega hukkunud kaaslastest. Kahjuks on liiga sageli kuulda jutte, et jahi-relv on sooritanud lasu vastu peremehe tahtmist. Sellest võib järeldada, et tabatud rikkujad on väike osa selts-konnast, kes harrastab taolist mängu elu ja surma peale.

Keskkonnainspektsioon jälgib kõigi jahiohutus-nõuete täitmist väga rangelt.

dokumendid olgu korras!2012. aasta jaanuaris lasi Talgat Raplamaal Vigala

vallas varitsusjahti pidades hundi pähe maha jahikoera. Tal puudus luba hundi küttimiseks. Arvestades ilmas-tiku- ja valgustingimusi, jahikoera suurt välist sarnasust hundiga, hooletut suhtumist, tekib tahtmatult küsimus: mille alusel tekkis kütil üldse arvamine, et tal on õigus hunti küttida? Paraku juhtub ülearu tihti, et loom las-takse maha ja alles siis mõeldakse, kas ja kust saab loa.

Jahti saab pidada ainult ulukile, kelle küttimiseks

on olemas luba. Loa väljakirjutamine tagantjärele ei ole õige ja võib tuua kaasa karistuse.

rikkumine võib peatada jahitunnistuse

Rikkumisega kaasneb alati vastutus, määratud karistuse suurus sõltub paljudest asjaoludest. Lisaks rahatrahvile ja kohustusele hüvitada keskkonnale teki-tatud kahju annab jahiseadus õiguse peatada jahitun-nistuse kehtivus. Seega saadab KKI pärast rahatrahvi otsust rikkumise materjalid Eesti Jahimeeste Seltsile, kes võib peatada jahitunnistuse kehtivuse. Siis kaob jahimehel seaduslik õigus jahti pidada. Niisuguseid otsuseid on juba langetatud.

Kindlasti saadetakse edasi rikkumise materjalid, mis on vormistatud loata jahipidamise, jahiohutuse nõuete eiramise või jahipidamise kohta keelatud vahenditega ja keelatud ajal.

aasta Rikkumiste arv

Trahvitud isikute arv

Trahvisumma kokku (eurodes)

Keskkonnakahjuga rikkumiste arv

Keskkonnakahju suurus (eurodes)

2009 187 113 12 701 18 18 6652010 149 110 10 868 15 10 5452011 106 65 6 792 10 5 9022012* 168 101 7 309 7 2 695

Jahiseaduse nõuete rikkumised 2009–2012

*2012. aasta andmed on esialgsed.

eest

i Ja

him

ees

30

aktu

aaln

e

Eesti hundipopulatsioon pole bioloogiliselt iseseisev asurkond.

hundi asurkonna ohjamisel tekkinud valupunktide arutamiseks kutsus EJS kokku vestlusringi, kus osalesid Peep Männil, Raigo Kont ja Marko Kübarsepp

keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonnast (USO), Tiit Randveer Eesti maaülikoolist (EMÜ), Harri Valdmann Tartu ülikoolist (TÜ), Jaan Ärmus ja Uno Treier keskkonnaametist (KKA), Tõnu Traks keskkonnaministeeriumist (KKM), Mait Tint kesk-konnainspektsioonist (KKI), Raul Vahter, Andres Lillemäe, Väino Lill, Eero Nõmm ja Jaanus Põldma

EJS-ist, maaomanik Kaido Eigo ning Kaarel Roht aja-kirjast Eesti Jahimees.

Vestlusringis loodeti leida kõiki pooli rahuldavaid seletusi ja lahendusi, et vältida teadmatusest tekki-nud rahulolematust. EJS näeb ohumärke, et riiklik suurkiskjate poliitika erineb jahimeeste seisukohta-dest. Tekkinud lõhe võib saada saatuslikuks hundi populatsiooni säilimisele Eesti metsades.

Peep Männil (USO) tutvustas alustuseks kehtivat suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava, mis on võetud vastu kümneks aastaks. Eesmärgid on määratud ja

hundi ümarlaud. Mida arutati, mida otsustati?

Hundi majandamise korraldus on tekitanud viimasel

ajal palju vastuolulisi mõtteid ja väljaütlemisi.

TEKST KaaREl ROhT I FOTOD valERI ŠTŠERBaTõh, KaROlIn lIllEMäE

vasakult andres lillemäe, Raido Kont, Tõnu Traks, Uno Treier, Raul vahter, Mait Tint ja harri valdmann.

eest

i Ja

him

ees

32

kava muutma ei hakata. Nende põhimõtete üle pole põhjust vaielda.

Üks pikema aja eesmärk on, et huntide populat-siooni Mandri-Eestis hoitakse ühtlasena. Männil rõhutas, et huntide arvukust, sündivust, poegade arvu pesakonnas on võrreldes teiste ulukitega väga raske prognoosida.

Hundi seire baasand-med saadakse isendite jäl-gede loendamisel. Baas-andmed kujunevad jahimeeste vaatluskaartide alusel. Probleemid algavad sellest, et hundivaatlusi on vähe, vaatlused on pealis-kaudsed, nende kvaliteet on ebaühtlane ja need on ka ruumiliselt ebaühtlaselt jaotunud.

Teine teabeallikas on kütitud isenditelt saadav info, mille alusel koostatud analüüsi põhjal tehakse kindlaks pesakondade arv enne jahihooaja algust. Lisaks muud seireandmed, mis saadakse USO töö-tajate vaatluste põhjal.

Peep Männil tõi välja neli müüti, mis ei vasta tõele.

1. Jahimehed loendavad hunte tegelikult rohkem, kui uSO arvab.

Tegelikult annavad jahimehed igal kevadel

hinnangu, kui palju on hunte nende maadel. Jahimehed annavad hinnangu ühe jahipiirkonna

kohta ega ole kunagi andnud hinnangut suurema ala kohta. Jahimehed pole kokku võtnud, kui palju on

hunte maakonnas ja kui palju on Eestis. USO teeb analüüse ega ütle kunagi huntide arvu jahipiirkonnas.

Jutt, et jahimehed loendavad hunte rohkem, kui seire näitab, on vale. Hinnanguid antakse erinevate asjade kohta.

2. uSO ei usalda jahimeeste loendust.Kui USO ei usaldaks jahimeeste andmeid, siis

neid ei kasutataks. Me usaldame neid andmeid, kuigi teame, et alati ei ole need usaldusväärsed. Pigem on probleem vaatluste pealiskaudsuses.

3. Peep Männil istub kabinetis ja ütleb, mitu hunti metsas on.

Huntide arvukust hinnatakse digitaalsel kaardil, mida koostatakse tõesti kabinetis. Tegelikult teevad USO töötajad vaatlusi aasta läbi.

4. uSO on roheline organisatsioon, mis armastab ja hoiab hunte.

Kas keegi oskab vastata, miks Peep Männil peaks seda tegema? Ta ise väitis, et nii see pole.

Lahenduseks pakkus ettekandja välja, et jahime-hed teeksid tõhusamat jäli-tustegevust huntide loenda-misel, mitte ei oleks väljas ainult nädalavahetustel. Peep Männil märkis, et sala-küttimise avalik õigusta-mine jahindusjuhtide poolt ei ole sünnis. Maine hoid-miseks peaks näitama, et jahimehed on seaduskuule-kad. Võrreldes jahimeestega on huntide globaalne mõju sõralistele väike, lokaalne mõju on võimalik.

Jaan Ärmus (KKA) kir-jeldas suurkiskjate kaitse- ja

ohjamiskavas käsitletavaid teemasid, nagu hundi elu-paiga (koduterritooriumi) suurus, huntide levik Eestis, mis sõltub Venemaa ja Läti huntide käekäigust, kaitse-alade väiksus, mis ei taga praegu soovitud arvukust.

Ohjamiskava käsitleb põllumajandusloomade kahjustuste märgatavat suurenemist ja nende kom-penseerimist, kuid tähelepanuta on jäänud jahiulukite olulisus hundi toidulaual ning sellest tulenevad prob-leemid jahipiirkonna kasutajatele. Jõuliselt arenev loomakasvatus on palju mõjutanud avalikku arva-must, lähtudes just huntide arvukusest. Arvukuse määramisel tekitavad küsimusi mitmed ebamäärased hinnangulised aspektid. Näiteks on teadmata hundi-pesakonna suurus Eestis. Naabermaade pesakondade suurusi teame, kohalikke mitte. Küsimusi tekitab täiendavate küttimiskeelualade määramise vajadus lisaks kaitsealadele. Need moodustasid esimeses eta-pis umbes 35 protsenti Eesti jahimaa pindalast.

Küttimiskvoodi tsoneerimise eesmärk jäi saavuta-mata, kuna kahjustuspiirkondadesse eraldatud kvoot tuli ümber jagada, sest jahi ajal seal hunte enam ei elutsenud ning kolmest kokkulepitud tsoonist sai 22.

Küttimiskvoodi määramisel tuleks pöörata suu-remat tähelepanu ka kärntõve leviku tõkestamisele. Eelmisel aastal oli 18 protsenti kütitud isenditest haigestunud kärntõppe.

Praegused probleemid on tekkinud suuresti eri-nevate osapoolte ebapiisava koostöö ja usaldamatuse tõttu. Et kujundada sobivat küttimismahtu populat-siooni säilitamise eesmärgil, oleks üks lahendusi

aktu

aaln

e

Üks pikema aja eesmärk on, et

huntide populatsiooni Mandri-Eestis

hoitakse ühtlasena.

vestlusringi ohjas andres lillemäe.

koostada hundi arvukuse aruanded näiteks 1. sep-tembriks. Siis jääb erinevatele osapooltele piisavalt aega anda hinnanguid ning teha ohjamise parema korraldamise nimel ettepanekuid. Seejuures tuleks kasutada mitmeid algallikaid ja uurimistulemusi, et saavutada hundikahjustuste võimalik taluvuspiir.

Hundiasurkonna soovitud suuruse kaitseks moo-dustatud piirkondades reguleeritakse arvukust pea-miselt nuhtlusisendeid küttides. Ülejäänud jahipiir-kondades kütitakse üle-eestilise kvoodi alusel.

Harri Valdmann (TÜ) rääkis, et dialoogi erinevate poolte vahel on olnud vähe. Salaküttimisest mitterää-kimine ei kaota seda. Seiremeetodeid on võimalik täius-tada. Näiteks võiks korraldada huntide arvukuse mää-ramisel objektiivset seiret, kutsuda sellega tegelema mõne spetsialisti neutraalselt pinnalt. Keskkonna bioloogiline ja sotsiaalne kandevõime on muutuv. Seda peaks arvukuse määramisel arvestama.

Valdmanni hinnangul peaks hunte olema vähem kui sada isendit (kevadine arvukus). Arvukuse hinda-misel tuleb arvestada, et Eesti hundi-populatsioon pole bioloogiliselt ise-seisev asurkond. Võiks korraldada ühiseid uuringuid, mille üks osa oleks ohjamise hindamine erinevate mee-todite abil. Kaasata võiks ka ülikoole.

Jaanus Põldma (EJS) põllumajan-duse esindajana küsis, kas ohjamis-kava on arvestanud põllumajandus-loomade (lihaveised, lambad) kasvatamist 35 protsendil küttimiskee-lualadel.

Kaido Eigo tutvustas Saaremaal toimunud hundiuurijate ja lambakasvatajate ümar-laua juttu, kus soovitati ehitada aiad ja võtta koerad. Pisut need küll aitasid. Tekkinud huvi huntide vastu ärgitas teda lugema internetist mitmesuguseid and-meid ja meetodeid huntide seire ja arvukuse määra-mise kohta. Lõpptulemusena leidis ta, et Peep Männil loeb ja hindab huntide arvukust erinevalt ülejäänud maailmast. Meil on kommunikatsiooniprobleemid.

Tiit Randveer (EMÜ) rääkis, et tohutult suur osa Eesti territooriumist on hundivaba. Kui suudaks kõik Eesti hundid hajutada nendele maa-aladele, oleks kõigel teine tähendus. Miks hundid ei ela nendel sobivatel maadel?

Ta tutvustas Lääne-Virumaa elanike seas läbi vii-dud uuringut, mis näitas, et suhtumine huntide arvu-kusse sõltub loomade käitumisest.

Raul Vahter (EJS) küsis selgitust hundijahiks keelatud ala kohta Lääne-Virumaal. Kas lokaalne totaalne kaitse kaitseb tegelikult loomi? Selline tege-vus suurendab pingeid jahimeeste hulgas.

Tiit Randveer (EMÜ) vastas, et tõsised uuringud puuduvad. Tuleb arvestada lambakasvatajate, jahi-meeste, hundiuurijate arvamusi.

Tõnu Traks (KKM) leidis, et huntide arvukust tuleb hoida üle Eesti ühtlasena. Jahimeeste hulgas peaks tegema rohkem koolitusi, et nad oskaksid lugeda jälgi, korraldada seiret.

Raul Vahter (EJS) soovitas korraldada kevadel jahimeeste aastakoosolekute ajal ühiseid nõupida-misi, kus selgitatakse, kus ja kui palju lastakse uuel jahihooajal hunte ning kus asuvad kaitsealad.

Eero Nõmm (EJS) rääkis, et Pärnumaal on hoitud hunte ohjes. Korraldatud on teabepäevi. Ka tema lei-dis, et ametkondade puudulik koostöö tekitab prob-leeme.

Uno Treier (KKA) tõdes, et limiitide määramiste tähtajad on väga jäigad. Protseduurid venivad, mis-tõttu parimad jahiajad (lumi) lähevad mööda.

Tõnu Traks (KKM) leidis, et hundipesakondade arv peaks jääma stabiilselt 15 pesakonna juurde, mis säilitaks hundijahioskuse ja -huvi.

Raido Kont (USO) esitas ettekande hundi põh-justatud kahjustustest (ankeetide alusel).

Koosolijad tõid lisaks välja mitmeid arusaamatusi hundi arvukuse, kahjustuste, jahikaitsealade ja seire teemadel. Kõiki osapooli rahuldavaid vastuseid neile küsimustele ei leitud.

KokkuvõtteksOsalejad rõhutasid, et igal tasemel on vaja erine-

vate ametkondade ja osapoolte dialoogi. Tuleb kor-raldada teabepäevi, koolitusi, koostööd hundiuuri-jatega maakondlikes jahiseltsides. Huntide arvukuse määramisel ja seiremeetodite arendamisel tuleks kaasata erapooletuid uurijaid.

Peep Männil kummutas jahimeeste

seas levinud müüte.

eest

i Ja

him

ees

34

TEKST JUhan aGaBUŠ I FOTO aRnE adER

jahi

jutt

1960. aasta detsembris võttis isa mind esi-mest korda kaasa nugisejahile. Olin

juba täismees, sügisel Vene sõjaväest tulnud.Kuna levisid kuuldused rahareformist, oli isa lask-

nud mulle osta kaheraudse jahipüssi. Püss oli Tuula tehase toodang, pähklipuust lae ja kaunistustega, mak-sis 820 rubla. Odavaim kaheraudne maksis 430 rubla.

Suuri metsamassiive minu kodukandis Viljandi-maal polnud. Ümberringi laiusid sood, liigendatud suuremate või väiksemate soosaartega. Nüüdseks

unustusehõlma vajuvate tähendusrikaste kohanime-dega: Hundaksaar, Katkuotsa, Kellassaar, Karukõrva, Härmaku soo, Maiaaru soonik jne.

Selline vahelduv maastik oli üsna soodne nugise-jahiks. Tol ajal veel säilinud taliteed ja lagedamad soo-servad ning niidetavad metsaheinamaad võimaldasid nugise jäljerea katkemisel saarikuid piirata. Nii sai välja selgitada, kas nugis ehk Kupi, nagu me teda kutsusime, on saarekesele pidama jäänud või jätkanud öise toi-duotsimisteekonna keerdkäike.

Igal jahimehel koguneb

aja jooksul jutte, mida on

mõnus meenutada. Olgu

need lühikesed või pikad,

naljakad või tõsised – oma

õpetlik iva on neis kõigis.

Meenutusi esimestest jahtidest i

Suundusime Kellassaare alla. Õhtul sadanud lumi oli veidi sula ja kõik jäljed hästi loetavad. Ühe sooniku pealt leidsimegi jäljerea. See viis lähedal asuvale soo-saarele, mis oli risti-rästi jälgi täis. Piirasime saare sisse ning veendusime, et tagaotsitav ei ole edasi liikunud.

Hakkasime jäljeridu harutama, et avastada öise murdja varjupaika. Kas peidab ta end mõnes risuhun-nikus, kännualuses, puuõõnes või oravapesas? Saime veidi otsida, kui äkki kõlas metsavaikuses Mügri ener-giline haukumine... Selle oivalise nugise- ja oravajahi koera isa oli Siberist toodud must laika, ema tavaline karjakrants. Mügri ise oli pika krässus karvaga, madal kui kevadine kährik. Terased pruunid silmad, kikkis kõrvad ning kenasti keerduv saba olid kindlasti isalt päritud. Ja nina! See oli Mügril nii hea, et võis enamikule puhaste paberitega koertele ära teha. Vaid puudelt pudenenud puru järgi võis ta sadu meetreid nugist jäli-tada.

Juba hüüdiski isa mind: “Näed, selle suure kuuse ladvas on nugis, kollane kurgualune paistab. Sihi seda kollast laiku, siis ei riku nahka ära!”

Nii lasin isa näpunäidete järgi oma esimese nugise. Sellest ajast on nugisejaht mulle kõige köitvam. Aastate jooksul on olnud palju huvitavaid jahielamusi, kuid esimene on meeles sama eredalt nagu isa õpetus: “Sihi kollast laiku!”

ninad vastakutiEsimesest nugisejahist oli möödunud mitu head

aastat. Olin esimest talve täieõiguslik jahimees. Seekord läksin jahile üksinda, koera veel pol-nud. Öösel sadanud kohev lumekiht kat-tis varasemat, juba vajunud, kuid siiski sügavat lund. Vana isanugis oli keeruta-nud pikkade hüpetega mööda sooseljandikke. Rühkisin talle järele suuskadel, mis laiuselt ei küündinud isegi matkasuus-kade mõõtudeni.

Olin just jõudnud järjekordsele seljandikule, kui jäljed siirdusid murdunud haavatüve poole. Lähenesin haava teisele küljele ja pöörasin pilgu üle õla, et vaadata, ehk on vanas haavatüves mõni nugisele sobiv pesaauk... Ehmusime vist mõlemad. Avarast lõhest, umbes poole meetri kauguselt, vaatasid mulle vastu kaks tumedat särasilma, kikkis kõrvad ja mustav ninaots. Mis nüüd?! Kas tõesti osutub kogu nähtud vaev asjatuks ja nugis pääseb lippama enne, kui jõuan eemalduda laskekau-gusele? Sain teha vaid mõne meeleheitliku sammu, siis tõkestas edasise tee murdunud okstele toetuv haavatüvi. Ilmselt oli Kupi sama üllatunud kui mina ega osanud ootamatu külalise eest plehku pista. Jõudsin võtta seljast

püssi, panna sisse pooliku laengu, vabastada end ümberpööramiseks suuskadest ja tulistada.

Küll oli mõnus tunne venitada puuõõnest välja esi-mene puhtalt enda saavutatud töövõit. Nagu jäljed olid näidanud, oligi igavene vana solakas.

Miks poolik laeng? Isa oli õpetanud, et alati tuleb võtta kaasa ka mõni pooliku haavlilaenguga padrun. Vahel tuleb lasta lähedalt ja mida vähem haavleid, seda vähem auke nahas.

Kasutasin küll poolikut laengut, ent olin väga lähe-dal. Sihtisin veidi üle pea, kuid nahk pealaelt oli siiski maas, nagu oleks Kupit skalpeeritud.

Köösner tavaliselt peanahka ei kasutanud. Küll aga kaunistas osava köösneri tehtud mütsi sageli kollane kurgualune.

oravaküttSeekord viis jäljerida väiksele sooseljandikule. Nugis

oli seal edasi-tagasi keerutanud, ülal puudes käinud, siis oravat jälitanud. Viimane vaatus oli toimunud jämeda haava juures.

Nagu mäletasin isa õpetustest, tuli nüüd ainult ora-vapesa üles otsida. Nugis poeb tihti pärast mõnusat kõhutäit ohvri sooja pessa magama. Võis arvata, et pesa asub samal seljandikul, sest olin märganud orava pesa-materjali kogumise jälgi. Värskelt kooritud kadakad reedavad sageli, et lähedal asub oravapesa.

Olin saariku juba mitu korda ümber piiranud, kõik puud üle vaadanud, sobilikku pesa aga ei kusagil. Vii-maks märkasin väikese lagendiku serval noore kuuse

otsas pesamütsakat. Võtsin binokli, et uurida, kas on märgata nugise toi-

metamise jälgi. Kuuseoksad olid paksu lume all, kuid tüve juures paistis pesast välja rippumas orava mustapunasekirju saba.

Kuuse asukoht ei meeldinud mulle. Pesast välja heidutatult

poleks nugis leidnud hüppeks sobivat kõrvalpuud ja oleks arvatavasti hüpa-

nud alla. Tabada väledat põgenikku maapinnal on hoo-pis raskem. Puult puule liikudes tekib ikka mõni seisak, kui loom valib parajat oksa, kuhu järgmisena maan-duda, ning sellest peab piisama tabavaks lasuks.

Halvema vältimiseks otsustasin tulistada pesasse. Vahetasin padruni numbri võrra jämedamate haavli-tega, et need läbiksid paremini takistavat pesamaterjali. Sihtisin veidi allapoole pesa, et laeng ei purustaks taba-misel nahka liialt, ja lasin. Paugule järgnes vaikus.

Tuli ronida üles asja kontrollima. Esmalt tõmbasin pesast sabapidi välja järgmiseks söögikorraks jäetud orava poolkere. Siis aga vana Kupi enda. Polnud küll ilus, et õiendasin arveid magajaga. Ent kas temast oli ilus kihutada orav öösel pesast välja, maha murda ja nahka panna ning seejärel ise sooja pessa pugeda?

“näed, selle suure kuuse

ladvas on nugis, kollane

kurgualune paistab!”

hakkasime jäljeridu harutama,

et avastada öise murdja varjupaika.

eest

i Ja

him

ees

36

Jahimehed ootavad talve, kui rebastel on jooksuaeg ja ilus kohev karv. Siis lähevad nad läbi esimese lume sinna, kus teavad asuvat urge. Nad liiguvad võimalikult käratult, hargnedes kohale jõudes nii,

et oleks hea võimalus lasta uru peasissekäikude suunas.Esimene taksikoer lastakse rihma otsast lahti. Otse-

kohe kaob ta urgu. Kõigepealt valitseb vaikus, kuulda on ainult kaugel kraaksuvat varest ning lume tasast kuk-

kumist okstelt. Siis kõlab järsku – tundub, et lausa lõp-matust sügavusest – koera erutatud ja vihane hauku-mine. Müdistamine, kaks looma teineteises kinni – ning kohe seejärel punane jutt lumel. Esimene rebane on urust väljas. Ta ei jõua kaugemale kui kümme meetrit, siis tabab teda hästi sihitud haavlivihk! Keegi ei liiguta end ja varsti hüppab samast käigust välja teinegi rebane. Lask tabab ka teda. Möödub kümme minutit, siis ilmub

TEKST JA FOTOD hanS vOn STaCKElBERG I EESTINDANuD MaRE lIllEMäE

urujaht koertega iUrujaht koertega kujutab endast erilist, põnevat ja elamuste-

rohket jahti. Urukoer peab olema põhjalikult koolitatud ja

õpetatud, julge, enesekindel ja kiskjate suhtes agressiivne.

Vaja läheb muidugi ka kiire reaktsiooniga kütte.

jahi

koer

nähtavale taks, kes ei kõhkle tegutsemast ning tahab kohe tagasi pugeda. Koer püütakse kinni ja jaht katkes-tatakse, et jätkata järgmise uru juures. Kui truu jahiabi-line, asendamatu urukoer suudab täita oma raske üles-ande täiuslikult, on see ehtne kunst.

Igal urujahil on vaja haukuvat koera, et oleks või-malik näha ka kõrvadega, mis urus toimub. Madalate urgude puhul seisab jahimees uru peal, sügava uru korral heidab pikali, surub kõrva vastu maad ja kuula-tab, kust hääl kostab. Kuulata ei tohi käiguava juures, sest kaja võib eksitada. Kui jahimehed ei kasuta vastavat raadiosaatjat, tuleb kuulata ainult üleval, uru peal.

Taks või terjer?Kas eelistada taksi või jahiterjerit, peab otsustama

vastavalt oma iseloomule ja jahipiirkonna iseärasustele. Terjeril on pikemad jalad, ta on veidi suurem, tugevam ja võitlushimulisem ning sobib seega eriti hästi tööks vanades mägraurgudes, kus on järsud lõhed, astangud, veidi suuremad käigud.

Jahiterjer ei ole nii püsiv nagu enamik takse, vaid tuleb ikka ja jälle ühest käigust välja, et minna järgmi-sesse. Ta ei karda pimedust ega kitsast urgu, ja hoopiski mitte neid, kes seal elavad. Terjer võib jääda hätta, kui rebane poeb oma kitsastesse käikudesse. Siis on eelis taksil, kes saab minna paremini järele ning suudab ka umbkäikudes sihikindlalt ajada ja haukuda.

Urukoer peab olema eelkõige piisavalt võitlushimu-line ning andma oma käitumisega selgelt märku, kas urus on elanikud sees. Haukuma tohib hakata alles siis, kui on loomani jõudnud. Jahimehel pole kasu liiga aga-rast ja võitlushimulisest koerast, kes ei haugu ja hakkab looma “kägistama”. Kui selline koer lisaks kõigele surnud

looma urust välja ei tiri, siis ei tea üleval ootav jahimees, mis maa all üldse toimus. Urujahil sõltub jahimees pidevast kontaktist koeraga, kes peab töötama pimedas iseseisvalt ning saab loota ainult endale.

Terjeri ja taksi õpetamine erineb suuremate koerte koolitamisest ainult juhul, kui ei peeta vajalikuks saagi toomist. Peamiste oskuste ja kuulekuse osas sarnaneb see linnu- ja ajukoerte õpetamisega. Urukoertele peab varakult tutvustama urgu pugemist, kuna töö maa all kuulub nende peamiste ülesannete hulka.

Mu tuttav suurte kogemustega jahimees kasutab juba kaua edukalt järgmist võtet. Tema urukoerte aedik on jagatud kahte ossa. Ühest viib maa alla lühike toru, kust saab edasi järgmistesse, mille läbimõõt on alguses 25 cm, hiljem vaid 20 cm. Sisse- ja väljapääsud on koer-tele näha. Enne toitmist suletakse aedikuid eraldav uks ja toidukauss pannakse noorele koerale nähtavale kohale teisel pool asuva toruava juurde. Eesmärk on pöörata kutsika tähelepanu teele, kuidas ta toidukausini jõuab.

Mõne päeva pärast pikendatakse läbikäiku, lisades kaks toru, mõlema käänak umbes 45 kraadi. Läbipääsu pikendatakse teravamate nurkadega, samuti lisatakse kergeid kaldeid üles ja alla. Niisugune urg peab olema täiesti pime ning selle kuju tuleb aeg-ajalt muuta. Kui harjutada koera juba varasest noorusest maa all viibima, siis ei keeldu ta urgu minemast.

seisjad ja liikujadUrukoerte eeldustes ja võimetes on kaks suundu-

must. Ühed on seisjad, kes kalduvad rohkem püsivalt haukuma ja paigal olema, teised on liikujad või välja-ajajad. Nad püüavad saada rebase kätte nii kiiresti kui

Kutsikate esimestel elunädalatel,

kohanemis- ja sotsialiseerumis- ajal, on otsustava

tähtsusega üha tihenev usalduslik suhe peremehega.

Urukoeri ohustab uru-

elanike hulgas levinud maru-

taud, seepärast tuleks teha võimalikult

varakult, 7–10nädala selt

vajalikud kaitsesüstid.

Fotol noor isane karmikarvaline

taks.

eest

i Ja

him

ees

38

võimalik, pugedes selleks paljudesse käikudesse.Seisjad ei sobi enamasti välja ajama, kui nad just

omal algatusel sageli ei ründa. Täiskasvanud ja koge-mustega rebane teeb kiiresti selgeks, kas koer on ohtlik või mitte. Viimasel juhul laseb rebane vastasel haukuda ning vaatab rahulikult pealt. Kui rebane viibib käigu lõpus ja on märganud, et inimene seisab üleval uru juures, pole lootustki saada punakuube püssi ette, sest koer asub rebase ja jahimehe vahel.

Jahimehele, kellele tähendab urujaht uru lahtikae-vamist, sobib paigalolija ehk seisja täielikult. Jahimees peab aga olema valmis noorele koerale kiiresti appi tõttama. Seda ei saa teha siis, kui jaht on maa all veel

täies hoos. Kui koer seisab 10–15 minutit samal kohal – asukoha saab kuulates kindlaks teha –, on südikas sekkumine vajalik. Enne labida maasse löömist oleks mõttekas lüüa sellega tugevasti vastu maad just rebase või mägra kohal. Kui uruelanik ei ole käigu tupikuosas, võib see ajada looma uuesti liikvele. Kui sel viisil õnnes-tub koera paar-kolm korda aidata ja uluk koera nina all ka tabada, saab neljajalgsest jahiabilisest varsti vastu-pidav paigalolija. Seisjale võib olukord muutuda ohtli-kuks, kui ta peaks kunagi ilma jahimehe juuresolekuta urgu pugema.

Ajalehest võis mõni aeg tagasi lugeda, kuidas arva-tavalt kaduma läinud kaheksa-aastane isane Jack Rus-selli tõugu terjer ja nelja-aastane emane saksa jahiterjer jõudsid omanike juurde tagasi alles kahe nädala pärast. Algul arvati, et need eriti kirglikud urukoerad on ühes vanas, pikkade käikudega mägraurus, ent sealt neid ei leitud. Alles 17 päeva pärast ilmus emane koer ühe mägrauru läheduses asuva talu juurde. Kohale minnes leidsid jahimehed uru juurest ka sügavas unes isase koera. Enne kadumist 10 kg kaalunud koerast oli alles vaid 4,5 kg. Ka teine koer oli kaotanud peaaegu poole oma kaalust.

Tubli loomaarsti abiga elasid mõlemad koerad selle tohutu vintsutuse üle. Neile anti võimalus pikalt puhata.

Hoopis teisiti käitub kirglik väljaajaja. Isegi siis, kui tal pole jõhkrat agressiivsust – ei ründa vastast iga hinna eest, elu või surma peale –, ajab ta vähemalt pooled rebased urust välja üsna lühikese ajaga. Kui üks laskja seisab allatuult või trambib ringi, pole edu loota, sest urust lahkuv rebane on harjunud kas või hetkeks pea-tuma, et olukorda kontrollida. Ta ei hüppa paanilises hirmus välja, eriti kui teda jälitav koer pole liiga agres-

jahi

koer

Urujahimees peab olema kiire reaktsiooniga ja ettenägelik, et välkkiiret rebast põgenemiskatsel peatada või vajadusel hoopis sõrm sirgeks jätta, sest muidu võib tihedalt rebase kannul olev koer haavata saada.

Et noor liikuja ei harjuks liiga kauaks

urgu jääma, peaks tema peremees

eemalduma, nii et väljunud koeral tuleb

teda otsida.

siivne. Rebane ei näe oma elule otsest ohtu, vaid põge-neb pigem seetõttu, et teda urus häiritakse. Rebast häirib eelkõige koer, kes on õppinud üha uuesti urgu ja erinevatesse käikudesse pugema.

Kui koer läheb korraks urust välja, püüab rebane olukorda sondeerida. Kuna tema vastane tungis urgu erinevatest käikudest, siis on igal pool koeralõhna. Praegu on rahulik, aga võib-olla tuleb vaenlane uuesti? Sellises olukorras on rebasel raske jääda maa alla ning enamasti tuleb ta välja.

Liikujat urujahiks koolitades on vaja ta kiiresti kaugemale kutsuda, kui ta ilmub käigust peremeest vaatama, või isegi eemale joosta. Koer on vaja välja meelitada! Et mitte maha magada rebast, kes samuti võib siis urust väljuda, jääb teine jahimees oma kohale. Samal ajal lõastab pere-mees neljajalgse abilise ning ootab urust eemal umbes kümme minutit. Kui rebane välja ei ilmu, pannakse koer teise sissekäigu juurde, et ta uuesti sise-neks. Sellist tegevust tuleks korrata nii kaua, kuni koer hakkab urust väljudes ise peremeest otsima, ilma et inimene peaks eemale minema.

Enne urgu laskmist tuleb koeral tingimata võtta ära kaelarihm, mis võib jääda kinni maa-aluste juurte külge. See võib olla eluohtlik.

Kui koer 15–20 minuti jooksul urust välja ei ilmu või asub pikemat aega samal kohal, peaks peremees eemal-duma umbes saja meetri kaugusele. Väljudes pere-meest eest leidmata, saab noor koer kohe aru, et peab olema all lühemat aega.

Esmaklassiline rebaste väljaajaja ei sobi väga hästi mägraurgu. Keda ei huvita rebase urust väljaajamine ja kellele pakub rõõmu urgude lahtikaevamine, peaks muretsema endale piisavalt agressiivse seisja.

Pole olemas koera, kes ajaks surmkindlalt rebase ja mägra välja. Mäkra pole võimalik saada välja ilma kaevamata. Mäger tahab põgeneda alles siis, kui valgus paistab urgu. Sel juhul tõstab peremees koera kaevekohast välja, võtab mägrakahva või -tangid ning seab ennast käigu kõrvale seisma. Kohe, kui mäger pea välja pistab, haarab jahimees, surudes looma tugevasti vastu maad, tal mägratangidega kuk-

last. Mäger kindlas haardes, tehakse käsirelvast halas-tuslask.

Kui mõnel äärmiselt agressiivsel urukoeral õnnes-tub aeg-ajalt nõrgem mäger urust hammastega välja tirida, võib olla kindel, et koer on ka ise vigastatud. Rebase ja mägra võitlusviisid on täiesti erinevad. Rebane tõrjub vastast hammastega ning on seetõttu enam-vähem võrdne partner. Mäger seevastu laseb koonu maad ligi ja pakub ründavale koerale oma tuge-

vat, peaaegu haavamatut turjaosa. Kui uljas koer ründab, lööb mäger talle oma tugevad hambad jalga, kaela või kehasse altpoolt. Siis on koer raskelt haavatud.

Millal urujahti pidada?Urujahti võib alustada umbes

novembris, kui rebase nahk on “valmis”. Tõenäosus leida asustatud urgu novemb-

ris ja detsembris enne jooksuaega on suurem kui jooksuajal. Emasloomade seotus uruga

on juba päris suur ja detsembris hakkavad isased tundma emaste vastu huvi. Jooksuaja haripunktis ehk detsembri lõpust veebruari keskpaigani on urgude juures rohkem tegevust. Paraku on rebased väga rahu-tud ning neid pole sageli päeval kohal. Kui aga kohtuda nendega sel ajal maa all, võib leida urust kogu pulma-seltskonna.

Enamiku aja oma elust veedab täiskasvanud rebane – isegi jooksu- ja päevasel ajal – vabas looduses. Rebased on kõige tõenäolisemalt seotud uruga:

• aprillist juunini, kui kasvavad pojad;• pärast niinimetatud saagikoristusšokki, kui reba-

sekutsikad on segaduses ega tea, kus nad peaksid end lagedal põllul varjama;

• mõni päev enne jooksuaega ning paar päeva sel ajal jaanuaris ja veebruaris, kui emasloom on viljastu-misvõimeline (pärast jooksuaega ei ole urgudel isastele

enam mingit tähendust, emane hakkab seevastu otsima varakult sobivat urgu poegimiseks);

• kui ilm on erakordselt halb, näiteks tormide, tugeva tuule, ägeda tuisu ja tugeva pideva vihma- või lumesaju

ajal.Veendumaks, kas rebane on urus,

tuleb uurida jälgi värskel lumel. Suuremal maa-alal peab lugema jälgi urgu ja sealt välja. Kõik muud märgid – tüüpilised lõhnapilved või liivased rapu-tamiskohad uru ees – on petlikud ning ajavad tihti segadusse. Hästi väljaõpetatud ja kogenud urukoer ignoreerib alati tühja urgu ning tunneb huvi ainult asustatud uru vastu.

Urgude revideerimist ei tohiks alustada enne kella 10 hommikul, sest varahommikul võivad rebased veel urust väljas olla. Samuti ei peaks alus-

tama hilisel pärastlõunal, sest käigu lahtikaeva-

Siledakarvaline foksterjer paistab silma julguse ja suure võitlushimu poolest, oma pikemate jalgadega sobib ta paremini vanadesse mägraurgudesse, kus on enamasti avaramad käigud. Samas on jalgade pikkus puudus kitsastes käikudes.

Esmaklassiline rebaste väljaajaja ei sobi väga hästi

mägraurgu.

eest

i Ja

him

ees

4

0

mine võib talvel kesta varakult algava hämardumiseni. Ei saa ka välistada, et põgenenud rebast peab veel pikalt otsima. Kaasas peaksid olema haak ja labidas ning halastuslasu tegemiseks sobiv relv.

Sageli elavad rebane ja mäger suurtes looduslikes urgudes koos. Mägrast annavad märku vaod või välja-heited. Kuna mäger põgeneb koera eest harva, tuleb niisugustesse urgudesse lasta suurte kogemustega jahi-koer.

TehisurudRohkem kui põlistes looduslikes urgudes meeldib

rebastele elada kuivas kohas asuvates tehisurgudes. Tehisurud võiks ehitada põldudele juba varasuvel.

Kui emane rebane on koos kutsikatega mais-juunis põldude kõrtemerre kolinud ja seal ringi liigub, leiab ta valmis elamispinna üles. Kindluse mõttes võib panna tehisuru sissekäigu juurde tükikese liha (näiteks lastud varese). Nii tutvuvad rebasekutsikad uruga ja võtavad selle omaks. Sügisel rajatud urge ei pruugi rebased samal aastal omaks võtta.

Tehisuru võib paigaldada näiteks U-kujuliselt. Käigu laius peaks olema 20 cm, pikkus sissekäigust pesakohani 6–7 m ning pesa mõõdud võiksid olla 50 x 50 cm ja kõrgus 40 cm. Niisugused tehisurud pakuvad hiljem suurt rõõmu, kui aja kokkuhoiu mõttes peetakse jahti väikeste urukoertega. Terjer või taks pistab oma nina uru sissekäiku ning ütleb kohe, kas urus on ela-nikke või mitte. Nõnda jäävad ära tundidepikkune oota-

mine, talvel külmetavad jalad ja käed, mille tõttu võib mööda lasta.

Vigade parandajadKoera kasutamise üle otsustab peremees. Eriti keh-

tib see suurte mägralinnakute ja kaljudesse uuristatud urgude kohta. Esmajärjekorras tuleb pidada silmas nel-jajalgse jahiabilise seisundit. Saagi otsimiseks tasub võtta kaasa kiskjate suhtes agressiivne linnukoer, kes püsib paigal ja rihma otsas seni, kuni urukoer maa all töötab.

Kahjuks juhtub mõnigi kord, et jahimees laseb välja tulnud rebasest suure hasardi tõttu mööda. Veel halvem on, kui ta vaid haavab looma. Siis soovitakse sageli, et käepärast oleks suurem koer, kes aitaks viga parandada. Võib juhtuda ka vastupidi: väike koer ajab rebase, keda suur koer maa peal kätte ei saanud, truubitorus olevast peidukohast välja. Nii on suur koer urujahil saatjana alati tänuväärt, kuigi igaüks selleks ei sobi.

Jahimehe tähelepanelikkus ja keskendumisvõime vähenevad pärast pikka ja pingelist ootamist rebaseuru juures tasapisi. Küttidel lähevad käed külmast kangeks ning seetõttu ei saa nad haavlipüssi õigel ajal palge. Siis kõnnib kavalpea rebane tervelt minema ja kogu vaev oli asjata. See ei pea nii olema! Eelkõige ei tohi tekkida olukorda, et urukoer kaob haavatud rebase kannul val-jult haukudes horisondi taha. Nad võivad küll saada looma kätte, ent väljaspool jahimeeste kuuldekaugust. See pole õige lahendus.

Järgneb järgmises numbris

jahi

koer

Kadunud terjer kaotas 17 päeva jooksul mägra-

urus viibides üle poole oma

kehakaalust.

Piisab ühest kaevamisest ja mägravõitluses karastunud urukoerast ning elukogenud mäger sunnitaksegi urust lahkuma.

Tehisuru võib paigaldada U-kujuliselt.

Päris sageli osutub urujahil asendamatuks suur jahikoer – mitmekülgne linnukoer –, et tagada jahiedu pärast ebatäpset lasku.

Käigu laius peaks olema 20 cm.

eest

i Ja

him

ees

4

2ja

hipr

akti

ka

rahvusvaheline jahitrofeede näitus leedus4.–7. oktoobril oli Kaunases rahvusvaheline jahitrofeede

näitus. Riikidest olid esindatud Tšehhi, Slovakkia, Leedu

ja Eesti. Ettevõtmine toimus iga-aastase keskkonna- ja

põllumajandusmessi raames.

TEKST andRES lIllEMäE, CIC TROFEE-EKSPERT I FOTOD TõnIS KORTS

ahitrofeesid hinnati nädal enne näituse ava-mist. Rahvusvahelise hindamiskomisjoni koosseisus töötasid esimehena Roman Dziedzits (Poola) ning liikmetena Kaarel Roht (Eesti), Dariusz Zalewski (Poola), Algimantas

Sheskauskas (Leedu) ja Viktoras Zazeckis (Leedu).Trofeede hindamisel erinevate töörühmade

koosseisus osalesid meie eksperdid Tõnis Balodis, Priit Teder ja Kalev Kübarsepp. Kokku hindas jahi-trofeesid 61 rahvusliku taseme eksperti ja 36 stažööri.

Hinnati 18 põdrasarve, 112 hirvesarve, 405 mets-kitsesarve, 120 metsseakihva, 1 hundinahka, 20 mägra-, 59 kopra-, 2 ilvese-, 4 kähriku-, 48 rebase-, 5 karu- ja 17 hundikoljut.

Pisut oli ka eksootikat: 2 suur-kudu sarve, 3 aafrika pühvli sarve, 2 ameerika piisoni sarve, 2 mägi-kitsesarve, maralisarv, lichtens-teini kongoni sarv, muflonisarv, tähnikhirve sarv, metsistunud lamba sarv, metsistunud kitse sarv, taarisarv, vapitisarv, euroopa piisoni sarv, tüügassea kihv, leopardikolju, lõvikolju ja 3 hau-gipead. Kokku oli 837 trofeed.

Eesti näitustega, kus hinnatakse 1500 trofeed iga kahe aasta järel, seda muidugi võrrelda ei anna, aga asi seegi.

Trofeede hindamise töökorraldusega on leedu-kad meist kõvasti maha jäänud. Tänu meie eksper-tide algatusele korraldati tegevus ümber ja trofeede hindamine lõpetati planeeritust päev varem.

Näituseruum ei olnud eriti suur, see-eest aga nägi välja väga kena. Külaliste stendid olid kujundatud eraldi. Laineid lõid muidugi meie põdrasarved. Eks me võtsime kaasa ka oma paremiku. Väga meeldiv

oli kuulda, kui iga teine külastaja küsis: “Kas need sarved on kütitud Alaskalt?”

Vaatasime koos hirvespetsialist Jaan Ärmusega Leedu hirvesarvede kollektsiooni. Jõudsime kiiresti tõdemuseni, et kehvapoolsed. Sarved lühikesed ja peenikesed, väga palju on tekkinud harkkroone. Kuigi Eesti hirvesarvede kollektsioon meie näitusel on veel noorepoolne, on see siiski tükk maad võim-sam.

Leedu metskitsede väljapanek oli tugev, 57 kuld-medalit ühel näitusel on väga ilus vaatepilt. Üks ühine tendents neil meiega muidugi on: järjest hak-

kab suurenema hinnatavate koljude osakaal.

Näitust külastas umbes 50 000 inimest, mis on väga suur arv. Ka meil mõlgub mõttes korraldada jahitrofeede järgmine näitus koos mõne suurema üritusega.

Kaunase jahitrofeede näituse raames viidi läbi ka järjekordsed, 14. Euroopa meistrivõistlused hirve pei-

butamises. Võistkonna olid pannud välja kümme riiki, mis on senine rekord. Esimest korda olid esin-datud Eesti ja Valgevene. Millegipärast jäi nii meil kui ka valgevenelastel võistlejate arv ettenähtust väiksemaks ja nii moodustasime ühendvõistkonna.

Võistlus toimus neljaringilisena. Esimeses ringis pidi võistleja imiteerima lehma otsiva noore pulli, teises voorus haaremit valitseva vana pulli häälitsusi. Kolmandasse ringi pääsesid kahe esimese vooru kümme paremat. Kolmanda ringi teema oli kahe pulli omavaheline duell. Neljandas voorus, kus selgitati võitjate lõplik järjestus, tuli esitada jooksuaja lõpuks väsinud vana pulli häälitsusi.

leedu metskitsede

väljapanek oli tugev.

hirve peibutamise Euroopa meister tšehh Jan Brtnik

näitab külastajatele oma oskusi.

vaade näituse-

saali.

eest

i Ja

him

ees

4

4ja

hipr

akti

ka

T rofeede mõõtmise juures, kuid veelgi enam seoses näitustega tuleb trofee-sid tõsta ja ladustada. Seda teevad erinevad inimesed ning sageli on üsna kiire. Viimastel näitustel on

olnud väljas üle 500 ühiku, hindamisel 1500. Et tro-feed viga ei saaks, peavad need olema korralikult vormistatud.

kinnitamineTrofee peab olema kinnitatud kindlalt alusele. Olu-

line on jälgida tavapärast nõuet: soku- ja hirvesarvede ning seakihvade eemaldamine alustelt mõõtmiseks-hindamiseks peab olema võimalik mõistliku vaevaga. Üldjuhul saavad hindajad hakkama, kuigi paar korda on jäänud trofee reegli eiramise tõttu ka hindamata.

Kõige kindlam vahend on vanad head kruvid. Kui

Olen olnud väga tihedalt seotud trofeede hindamise,

ennekõike aga trofeenäituste ülespanekuga. Jagan oma

kogemuste najal mõningaid soovitusi.

Mida pidada silmas trofeede vääristamisel?

Kindla kinnituse tagavad poldid või kruvid, mis on

keeratud sarvekännastesse.lihtne viis keeta kodustes oludes sarvedega koljut.

Sarvede niisugune kinnitus alusele ja aluse kinnitus seinale tagavad, et trofee püsib kindlalt.

väiksemate koljude kindla

kinnituse tagab ka üks kruvi,

mis keeratakse koljupõhja

kõige paksemasse

ossa.

viga saanud koljut õnnestub küll kokku liimida, kuid probleeme võib tekkida hindamisega.

TEKST PEETER hUSSaR I FOTOD KRISTa KEEdUS

alusele kinnitatakse sarved koos terve koljuga, siis keeratakse kaks kruvi läbi koljupõhja. Väiksemate kol-jude – rebased, kährikud jne – puhul piisab ühest kru-vist, mis keeratakse kõige paksemasse kohta, suulae ja ajukolju vahele kolju keskel.

Sarvede puhul, millel kolju alumine osa on ära lõi-gatud, on kõige mõistlikum kasutada kahte korralikku kruvi või polti. Näiteks vähemalt 8 mm läbimõõduga poltide või kruvide kasutamisel põdrasarvede kinnita-miseks puuritakse kolju tagaküljele augud kolju kõige tugevamasse ja paksemasse ossa ehk sarve kännastesse.

Viimastel näitustel on tekitanud probleeme mets-seakihvade lõhenemine, kui killud löövad lahti. Ena-masti on see juhtunud madala õhuniiskusega välja-panekuruumides. Näituste korraldajad püüavad sellega igati arvestada, kuid ebameeldivuste ärahoidmiseks tuleks olla hoolas kihvade ettevalmistamisel. Kihvu ei tohiks nii-öelda üle keeta ning hädavajalik on täita need tugeva täiteaine-liimiga. Hästi sobivad valged või värvitud kahekomponentsed liimid. Et liim korralikult nakkuks, tuleb kihvad puhastada rasvast ka seestpoolt bensiini või atsetooniga. Pärast liimiga täitmist kaetakse kihvad õhukese parafiinikihi või värvitu mattlakiga, mis takistab edasist kuivamist. Alusele kinnitamisel on vaja jälgida, et tihvt või kruvi ei tekitaks lisapinget. Sel-leks peaks auk kihvas olema kruvi läbimõõdust veidi suurem, et kruvi kinnituks täitematerjali sisse.

Tähtis on seegi, kuidas saab aluse seinale kinni-tada. Eriti nende trofeede puhul, millel on potentsiaali sattuda näitusele. Kindla kinnituse tagab korralik kru-vipea pesa, mille läbimõõt on vähemalt 8–10 mm. Suuremaid trofeesid, nagu põdra- ja hirvesarved, peaks näituse hõlpsamaks ülespanemiseks olema või-malik riputada ka ühe kruviga.

Kui trofee on alusele korralikult kinnitatud, siis ei ole ka hindajatel ja näituse korraldajatel ebamugavaid ehmatusi. Kindel seinakinnitus hoiab ära juhusliku mahakukkumise näituse ajal. Nii ei pea omanik muret-sema, et trofee võiks näituse ajal kuidagi kannatada.

Milline trofee?Olenemata sellest, kas jahile on mindud just trofee

nimel või hakkas mõte arenema alles metsas, on häda-vajalik jälgida mõningaid aspekte. Kasulik on mõelda juba enne selgeks, millist trofeed soovitakse. Topise kvaliteet sõltub sellest, kuidas nahk lahti lõigata. Näiteks büsti puhul jäetakse kurgualune ja kaela esikülg lahti lõikamata, vajadusel tehakse lõige kaela tagaküljele.

Enamiku trofeede puhul on eriti tähtis pea. Seda tuleks jälgida juba looma tabamisel või surmamisel. Viga saanud kolju kokkuliimimine võib osutuda või-matuks, samuti võib tekkida probleeme sellise trofee hindamisega rahvusvaheliste reeglite järgi.

KarusnahKade parKimine

Tehase 19a, Tartu 50106Esmaspäev–Reede 8.00 –16.00Tel: 7476394, 53493030email: elpispmp@hotmail.com

OÜ Elpis PMP

www.elpis.ee

Nahkade puhul tuleb jälgida, et need ei saaks liig-selt vigastada looma tabamisel, surmamisel või trans-portimisel. Ka karvade sisse valgunud veri tuleb välja pesta. Kui nahka on vaja lühikest aega säilitada, siis on tõhus viis hoida seda tihedalt kilekotti pakituna sügav-külmas. Vana kindel viis on naha soolamine. Soola ei ole kunagi liiga palju.

Kõige üldisem põhimõte on, et trofeeks kavandatud jahisaagiga hakataks tegelema võimalikult kiiresti. Loom või tema pea nülitakse. Nülitud pea hoidmine külmas vees hõlbustab kolju edasist valgendamist. Veri ja verevalumid lahustuvad vette, mitte ei imendu kol-juluudesse.

Koljude keetmisel tuleb jälgida, et ei keedetaks üle. Kolju võib õmblustest lahti lüüa ja pealegi

mõjub see halvasti kihvadele-hammastele, mis võivad hiljem lõheneda. Üks prak-

tilisi võtteid on keeta koljut 20–30 minutit ja eemaldada siis suurem

osa lihastest-kõõlustest. Seejärel keeta koljut vajadusel veel paar-

kümmend minutit, kuni ka viimased kõõlused tulevad lahti. Kui kolju ei mahu ära – näiteks sarved –, siis kae-takse pott fooliumi või kilega. Sarved

jäävad väljapoole.Enne kolju valgendamist vesinikperoksiidiga

(H2 O2) on see kasulik üle pesta vahendiga, mis eemal-dab rasva. Valgendamislahuse kontsentratsioon on umbes 20 protsenti. Niisugune lahus on küllalt tõhus, ent ei kahjusta veel luud.

Kui kütt on jahisaagi tabanud, siis on oluline liha või karusnahka kasutada. Suur lisaväärtus on vääris-tatud jahitrofee. Kindlasti on trofee vääristamise juures tegevusi, mis on mõistlik jätta asjatundjate hooleks, kuid enamiku trofeede ettevalmistamisega saab suur osa jahimehi hakkama ka kodustes tingimustes.

Seakihvad võivad viga saada ka kinnitustihvti või -kruvi paigaldamisega.

eest

i Ja

him

ees

4

6ak

tuaa

lne

E smajoones tuleb märkida sigade klassikalist katku ja sigade Aafrika katku, mis mõlemad on nakkusliku iseloomuga ja kanduvad väga kergesti üle kodusigadelt metsa või vastupidi,

metsast kodumajapidamises peetavatele sigadele. Ini-mesi need haigused ei ohusta.

Sigade klassikaline katk on väga nakkuslik viirushai-gus, mida iseloomustab ägeda kulu korral veremürgis-tus, alaägeda ja kroonilise kulu korral aga soole- ja kop-

supõletik. Viiruse levitajad on haigete loomade korjused, tapajäätmed ja viirusega saastunud söödad, inventar, riided. Teiste riikide kogemustele tuginedes võib öelda, et metssead nakatuvad enamasti metsa viidud kodusi-gade korjuste või toidujäätmete vahendusel. Nakkuse ülekandumisele aitab kaasa asjaolu, et viirus on välis-tingimustele (eriti külmale) väga vastupidav ning võib säilida näiteks lihatoodetes kuid.

Sigade klassikalist katku esineb mitmel pool maail-

Metssigade haigustest

Eestis arvukalt esindatud metssigadel võib esineda

kodusigadega ühiseid haigusi.

noorloomad põevad sigade

klassikalist katku raskemini.

TEKST aInIKE nõMMISTO, VETERINAAR- JA TOIDuAMETI LOOMATERVISHOIu OSAKONNA LOOMATERVISHOIu bÜROO JuHATAJA,

KaTRIn MähaR, VETERINAAR- JA TOIDuLAbORATOORIuMI VIROLOOgIA-SEROLOOgIA OSAKONNA JuHATAJA I FOTO JÜRI PERE

SAATVAD JA KAUGPROGRAMMEERITAVAD JAHI- JA VALVEKAAMERAD

UM-565-SMS JA UM535-Panda!

Trapper OÜ i Võru 80 Tartu i Tel. 7343900 i info@trapper.ee i www.trapper .ee

PILTI SAATEV JAHI- JA VALVEKAAMERA

UM-565-GSM

UUDIS!

Piltide tellimine ja kaamera seadistamine sMs-ga (saab tellida pildi saatmise soovitud aadressidele,

muuta pildi saajaid, tellida videosalvestuse)

339.- 399.-UM565-sMs 8.0MP Hd UM535-Panda 6.0MP Hd

279.- UM565 GsM 8.0MP

JAHIKAAMERAD UV565 ja UV535-Panda

159.-UV565 8.0MP

139.-UV535-Panda 6.0MP

KÕiKidEL KaaMERaTEL TÄiEsTi nÄHTaMaTU inFRaMUsT VÄLK

mas, lähiriikidest Venemaal ja Lätis. Haiguse tunnused on muutlikud ning neid võib ajada segi mitme teise haiguse tunnustega. Haigestuda võivad igas vanuses loomad, kuid raskemini noorloomad. Kui haigus on mõnda aega populatsioonis ringelnud, siis edaspidi enam vanemaid metssigu surnuna ei leita, sest ellujääjad saavad immuunsuse. Haiguse nähtavaimad tunnused on kurtumus, närvinähud (liikumise koordineerimatus, halvatus, krambid), hirmu kadumine ja teistest eraldu-mine.

Haiguspildi alusel on väga sarnane ka teine haigus: sigade Aafrika katk. Seegi on äärmiselt kergesti nakkav, ägedalt kulgev viirushaigus, mida iseloomustavad pala-vik, verejooks ja suur suremus (kuni 100 protsenti).

Haiged loomad eritavad viirust kõigi eritistega. Sead nakatuvad tavaliselt kokkupuutel haige loomaga või nakatunud liha sisaldavaid toidu- või söödajäätmeid süües. Samuti võib viirus levida puukide (vastavaid liike Eestis looduslikult ei esine), viirusega saastunud ese-mete, sõiduvahendite, sisseseade või riiete kaudu.

Praegu on haigus levinud Aafrikas, Itaalias Sardiinia saarel ja Venemaal (sealhulgas Leningradi ja Tveri oblas-tis). Haiguse tunnused võivad sarnaselt klassikalise kat-kuga laialt varieeruda või puududa üliägeda kulu korral sootuks.

Nii sigade klassikalise kui ka Aafrika katku puhke-mise puhul kodusigadel on ainus tõhus tõrjemeetod nakatunud loomade hävitamine. Seetõttu on eriti oluline rakendada kõiki abinõusid, mis väldivad loomade naka-tumist.

Ohtlike loomataudide ulatuslike puhangute vältimi-seks on väga tähtis avastada haigus õigel ajal, et võtta tarvitusele abinõud leviku tõkestamiseks. Sigade klassi-kalise või Aafrika katku kahtluse puhul tuleb loomadelt uurimismaterjalina võtta põrn, neer, kops ja võimalusel vereproov. Soolepõletiku korral tuleks võtta proov ka jämesoolest. Sooleproov tuleb pakkida teistest võetud proovidest eraldi vältimaks saastumist.

Proovid peab pakkima puhtasse ja lekkekindlasse pakendisse. Selleks sobivad kilekotid, purgid jne. Kile-kotte tuleks võtta mitu tükki ja need kindlalt sulgeda. Vältima peab pakkematerjali saastumist pealtpoolt. Proove tuleb säilitada +2…+4 °C juures ning toimetada need esimesel võimalusel Tartusse veterinaar- ja toidu-laboratooriumi Kreutzwaldi 30. Kui see ei ole kohe või-malik, võib proove (välja arvatud veri) külmutada –20 °C juures ja tuua külmunud materjal laboratooriumi.

Kui lahkamisel selgub, et muutused siseorganites on mitmel loomal, siis tuleb proovid võtta kõigilt loomadelt, kellel kõrvalekalded esinesid.

Lisateavet sigade haiguste kohta võib leida veteri-naar- ja toiduameti kodulehelt: http://www.vet.agri.ee.

Lisateavet proovivõtu kohta saab veterinaar- ja toi-dulaboratooriumi kodulehelt: http://www.vetlab.ee.

eest

i Ja

him

ees

4

8

TEKST aaRE hOlM, EESTI JAHISPORDI LIIDu TEgEVJuHT

jahi

lask

min

e

17 kodusel tiitlivõistlusel erinevates las-keharjutustes jagas Eesti Jahispordi Liit kõigis võistlusklassides välja kokku

113 medalit ja 150 karikat. Selliste arvude juures võiks arvata, et autasusid jagus lausa kõigile meie aktiivsetele jahilaskuritele. Ometi on kõvade tegijate põhituumik jäänud juba aastaid samaks. Vaid mõni üksik uus tulija on suutnud suurepäraselt õnnestu-nud võistlusel upitada varbad pjedestaaliservale. Seega ootab vana kaardiväe troonilt tõukamine järg-misi hooaegu.

Koduste tiitlivõistluste korraldamise põhiraskust kandsid möödunud hooajal eeskätt kogenud tegijad: Männiku jahilasketiir Anti Järvelaiu ja Inga Kõue ning Andres Ratassepa toimetamisel, Elva jahilasketiir And-res Kõiva ja Jaak Vahi eestveda-misel, Laekvere jahilasketiir Tõnu Kroobeni juhtimisel ning Lutaku tiir, kus ühisrindena tegutsevad Aarne ja Arles Taal ning Maanus Mäesalu. Augusti lõpus Saare-maal läbi viidud Eesti meistri-võistlused ja “Metspart” Inglise sportingus näitasid väga ilmekalt, mil-line jõud peitub meis oma asja ühiselt ajades. Meeskond koosseisus Maanus Mäesalu, Marko Vann, Jaan Brikker, Tõnu Kirs, Arvo Kuslap, Jaan Targamaa, Karli ja Harri Kattel ning Ivar Pärn näitas, milleks ollakse võimelised suure võistluse korraldamisel ka tundmata maastikul.

Usutavasti on kõik Eesti aktiivsed jahilaskurid neile tänulikud, et meil on, kus järjepidevalt profes-sionaalsel tasemel treenida ja meistreid välja selgi-tada. Küllap on kõigil hea meel sellegi üle, et lisaks tiitlivõistlustele on hooaja kalendris aastatega juba kindla koha kätte võitnud “Saaremaa sinikaela” ja

“Pardikunni”, “Metspardi” ja “Metspahri” ning “Kõrge kuke” ja Open’ite kõrval ka kõiksugu “... keva-deid” ja “... sügiseid”, erinevaid karikavõistlusi ja “Pühapäevakuid” ning “Suuri jahikaari” ja jõulu-võistlusi, mis rikastavad laskesporti ja aitavad ala arengule kaasa.

Nagu viimastel aastatel juba meeldivaks tavaks, õnnestus korraldada Eestis ka kaks suuremat rah-vusvahelist laskevõistlust: FITASC Grand Prix of Estonia of Compak Sporting Elva jahilasketiirus ning Euroopa meistrivõistlused jahipraktilises kombinee-ritud harjutuses Männiku lasketiirudes. Kuigi oma mastaapidelt jäid mõlemad märgatavalt alla eelmise

aasta Euroopa meistrivõistlustele compak sportingus, suutsime taas kord eeskujuliku ja ladusa korraldu-

sega tõestada FITASC-ile oma valmisolekut viia Eestis läbi suuri tiitlivõistlusi. Korraldajatele ja kõi-gile abistajatele Eesti Jahispordi Liidu poolt suur aitäh!

Meie laskurite tänu väljendub eelkõige parimate tulemuste saavu-tamises rahvusvahelisel areenil just kodustel võistlustel. Elvas toimunud FITASC GP-l saavutas üldvõidu

Veikko Tihvan ülikogenud külalisvõistleja Konstan-tin Lelikovi ees. Seenioride klassi kolmas ja neljas olid vastavalt Aivar Alavere ja Tauri Tamm, veterani-dest võidutses Viktor Beregov, juunioridest oli Raido Mägi teine ja naistest Inga Kõue kolmas. Mida veel tahta?!

Kodustel Euroopa meistrivõistlustel kombinee-ritud harjutuses võitis juunioride klassis esimest korda Euroopa meistri tiitli Thomas Soosaar. Nais-teklassis õnnestus kahekordsel Euroopa meistril Aili Poppil saavutada seekord väga tihedas konkurentsis

Üks järjekordne võistlusrohke hooaeg on seljataga. See

oli Eesti jahilaskespordile üsna õnnestunud.

Möödunud aasta tõi

jahispordi liidule uue

juhatuse.

2012. aasta jahispordihooajale tagasi vaadates

hõbemedal. Seenioridest oli Veikko Tihvan meie parimana üheksas ja veteranidest Tiit Karp ning Valdu Reinaas vastavalt neljas ja kuues. Eesti koond-võistkonnal koosseisus Veikko Tihvan, Tauno ja Tauri Tamm, Rivo Poltimäe, Ain Vihermets ja Kaupo Kind-sigo jäi poodiumikohast kõige napimalt puudu, eraldi kuuli- ja haavliharjutuste arvestuses olid meie laskurid samuti kõikjal esikuuikus.

Veel ühe suurepärase tulemuse eest kandis hoolt Veikko, kes Ungaris Euroopa meistrivõistlustel com-pak sportingus saavutas üldarvestuses 5.–6. koha, mis on haavlilaskmises suurmeistri normi täitmine. Super!

Möödunud aasta tõi jahispordi liidule uue juha-tuse, kes on end tasapisi kõigega kurssi viies püüdnud korraldada ja suunata Eesti jahilaskmist nüüdisaeg-setes uutes tuultes. Mõned muudatused on juba sisse viidud laskesportlaste klassifitseerimise ja taseme-gruppide määramise ning tiitlivõistluste korralda-mise ja läbiviimise korras. Nüüdisajastatud on las-kesportlase litsentsi taotlemise korda. Väikesi

parandusi vajab veel hulk laskmisel olulisi doku-mente, millega pikkamööda tegeldakse, eesmärgiga kaasata aktiivse jahilaskmise juurde uusi harrasta-jaid, kellest tulevikus võiks saada samuti tõelised tegijad.

Erinevate haavliharjutuste kohta on koostatud ja avaldatud uus tasemegruppide (reitingute) tabel selleks hooajaks ning tiitlivõistluste kalender, kuhu lisandub kindlasti veel hulgaliselt väiksemaid ja suu-remaid klubivõistlusi. 2013 tõotab tulla huvitav, põnev ja kõigile meile väljakutseid pakkuv.

Ootame ja toetame nii liidu liikmesklubide sisese kui ka klubide ja lasketiirude vahelise koostöö para-nemist, samuti meie noorte andekate laskurite jär-jepideva treeningutegevuse jätkumist, ennekõike klubi tasandil. Koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga jätkub ka tänavu üleriigilise korrespondentsvõistluse “Kütiliin” ning jahimeeste kokkutuleku laskevõist-luste korraldamine.

Edukat jahihooaja jätku ja kindlat kätt peatselt algavaks uueks võistlushooajaks!

ain Tukk, parim superveteran haavlilaskmises.

Elvis homin, parim juunior kuulilaskmises.

veikko Tihvan, parim seenior haavli- ja kombilaskmises.

aili Popp, parim naine kuuli- ja kombilaskmises.

Thomas Soosaar, parim juunior kombilaskmises.

Tiit Karp, parim veteran (ja superveteran) kuuli- ja kombilaskmises.

Raido Mägi, parim juunior haavlilaskmises.

Inga Kõue, parim naine haavlilaskmises.

Olev Kuuse, parim veteran haavlilaskmises.

arles Taal, parim seenior kuulilaskmises.

eest

i Ja

him

ees

50

suve jooksul panid 37 jahtkonda ja 263 meest kirja oma parimad võimalikud lasketulemu-sed. Need olid numbrid, milleks nemad on kütiliinis suutelised. Eelvõistlus näitas, et

vabariigi paremik laseb sajast lasust 11 mööda! Oma tulemusi ei julgenud järelikult saata mehed, kelle praa-giprotsent on veelgi suurem. Kodutiiru asemel võist-lustulle sattumine pole kerge ka paremikule ning nii mõnigi kõva mees muutus vedelamaks. Sellest polnud hullu, kuna kohale saabunud olid valehäbist jagu saa-nud ja valmis end tõestama.

Eelvõistluse parimatena kandideerisid parima tiit-lile Martna, Rahnoja, Elva, Pühaste, Keila, Kastre, Ote-pää ja Haaslava jahtkond. Päris rebimine käis juba

jahi

lask

min

e Mullu detsembris kogunesid juba pika traditsiooniga

“Kütiliini” finaalvõistlusele vabariigi täpseimad jahimehed.

EJS-i tegevjuht Tõnis Korts autasustab üldvõitja karikaga Martna jahiseltsi võistkonda. Karika võtab vastu aarne Taal (vasakul).

mitmendat aastat Pühaste, Martna ja Elva vahel. Martna kui eelvõistluse parim lasi viimasena, kui teiste numbrid juba teada. Kordamööda lasid mehed paremaid ja hal-vemaid numbreid ning enne viimast lasku lahutas neid esikohast kümme silma. Ankrumees Taavi Taal justkui aimas pinget ja lasi viimaseks lasuks täpselt kümne. Pühaste eelmise aasta kolmesilmaline võit oli seekordne viik. Parima selgitamiseks loeti paremaid silmi ning mees-kondade võrdsus oli müstiline. Mõlema seltsi kaheksa parimat olid lasknud sama palju kümneid ja üheksaid! Pühastel oli siiski kaks kaheksat vähem ning võit läks Läänemaale.

Individuaalvõistluse paremik selgitati sileraudsete ja vintrelvade arvestuses eraldi. Siledameeste parimad olid Meelis Mägi (pääses pärast pikki aastaid neljandalt kohalt), Kalev Laast ja Margus Miggur. Külalisvõistlejatest panid Läti padrunitehase kolm esindajat eeskujumärgi maha ja ületasid meie mehi. Vindimeeste paremik tuli Martna seltsist: Arles ja Taavi Taal ning Endrik Raun. Nende ette ja vahele mahtusid kenasti ka lõunanaabritest külalised.

Pärast auhindade kättesaamist tehti ka järgmiste aas-tate plaane. Omal ajal vedasid Anti Levandi, Aarne Taal ja peavedur Jaan Balodis võistluse käima, kuid tasapisi on jahtkondade ind raugenud. Sestap on hädavajalik leida lahendusi, kuidas meelitada rohkem mehi tagasi laskera-dadele.

Eesti Jahispordi Liit võistluste ühe koordinaatorina pakkus välja, et Eesti Jahimeeste Selts kui suurema osa jahimeeste koordinaator võiks olla hea partner võistlust edasi arendama. Jahispordi liit oma sportlikuma vaimuga toetaks oskuste ja võimalustega. Seega oleks korraldajate ring laiem ning kõikide ühine südamemure – kuidas mehi tiiru saada – astuks suure sammu lahenduse poole. Kui-das kõik täpselt kulgeb, seda näitavad aeg ja arutelud.

Suur tänu Valga tiiru suurepärasele meeskonnale ees-otsas Jaan Balodisega!

TEKST aRlES Taal I FOTO vEllO EllER

“kütiliini 2012” võitis Martna jahiselts

TOIMUMISE aEG

TÜÜP haRJUTUS võISTlUS PROGRaMM KOhT

30.03 LK täpsustub * “Elva kevad” 100 Elva

07.04 LK compak sporting “Männiku kevad” 100 Männiku

14.04 KV Inglise sporting Eesti karikavõistlused 200 Elva

21.04 LK sporting “Männiku sporting” 100 Männiku

27.-28.04 LK täpsustub * Green Clay Cup 200 Elva

04.-05.05 KV kombi, VSS Eesti karikavõistlused 40+100 Laekvere

11.-12.05 KV sporting Eesti karikavõistlused 200 Männiku

23.-26.05 RV sporting Euroopa meistrivõistlused 200 Tšehhi

08.-09.06 KV compak sporting Eesti karikavõistlused 200 Elva

15.-16.06 MV kombi, VSS Eesti meistrivõistlused 40+100 Männiku

21.-23.06 RV compak sporting Euroopa meistrivõistlused 200 Itaalia

29.06 LK compak sporting Eesti linnade ja valdade suvemängud

50 Karksi-Nuia

05.-07.07 RV kombi, VSS Euroopa meistrivõistlused 40+100 Itaalia

11.-14.07 RV sporting maailmameistrivõistlused 200 Hispaania

21.07 LK compak sporting Jõud Eesti meistrivõistlused 100 Elva

27.-28.07 MV compak sporting Eesti meistrivõistlused 200 Laekvere

03.08 MV VJM Eesti meistrivõistlused 4 Männiku

08.-11.08 RV compak sporting maailmameistrivõistlused 200 Venemaa

17.08 MV JP Eesti meistrivõistlused 4 Viljandi

24.-25.08 MV sporting Eesti meistrivõistlused 200 Silma

07.09 MV Inglise sporting Eesti meistrivõistlused 200 Männiku

LK – liikmesklubi võistlus; KV – karikavõistlus; MV – meistrivõistlus; RV – rahvusvaheline võistlus

Eesti Jahispordi liidu võistluskalender 2013EESTI Ja RahvUSvahElISEd TIITlIvõISTlUSEd Ja lIIKMESKlUBIdE võISTlUSEd

eest

i Ja

him

ees

52

Küünlakuu on

pelmeenide

valmistamiseks kõige

parem aeg. Siis saab

neid teha suuremas

koguses, sest

külmutamiseks piisab

välistemperatuurist.

kodused pelmeenidTEKST JA RETSEPTID GEdIMInaS JÜRJO I FOTOD ROGER STahlMan

jahi

meh

e kö

ök

Pelmeenide vormimise võimalusi.

kuidas pelmeene kodustes tingimustes valmistada? Tegin mõne telefonikõne, võtsin interneti abiks ja alustasin. Esime-sel katsetusel kasutasin natuke üle kilo

jahu ning ühe muna asemel kolm. Taina sõtkumiseks ja voolimiseks kulus rohkem jahu, kui arvasin, aga õnneks seda jagus. Pelmeenide voolimisel sai selgeks, et kaasata on vaja suuremat seltskonda või pelmee-niresti, mis muudab töö palju lihtsamaks. Suurema koguse valmistamine eeldab häid abilisi. Nelja ini-mese söögikorra vormib aga üksi kenasti valmis.

Kindlasti on lihtsam haarata pakk pelmeene poest, eriti kui on vaja tuua ka hapukoort, ent maitseelamus kaldub tugevalt enda tehtud pelmee-nide kasuks. Millegipärast usun, et varsti ei pruugi olla lihtsam poes käia. Kui on aega paar korda har-jutada. Ja kui on vaja umbes kilo pelmeene.

TaInaS› 6 kl jahu› 2 kl külma vett› 2 muna› 2 tl soola

TäIdIS› 1 kg põdra ja metssea rasvasemat

hakklihasegu› 2 sibulat› 0,5 kl puljongit või vett› soola ja pipart maitse järgi

Pelmeenide tegemiseks kasutatakse klassikalist pastatainast. Muna võib panna veidi rohkem ning natuke lisasoola ei tee samuti paha, see sõltub muidugi sööjate soovist. Täidises võib asendada põdraliha mets-kitse omaga, tulemus saab mahedam. Sibul annab segule mahlasust, lisada võib küüslauku ja sortsu puljongit või vett. Maitsestamiseks võib kasutada maitserohelist või mõnda endale meeldivat maitseainet.

Vala jahu lauale kuhja, tee sellesse lohk ja löö sisse munad, raputa peale sool ning vala jaokaupa juurde vesi. Sõtku tainas korralikult läbi. Sõtkumise ajal lisa vett. Tulemus peab olema parajalt sitke. Seejärel aseta tainas kaussi, puista alla ja peale jahu, kata kilega ning lase tund või paar seista.

Täidiseks võid lasta sibulad läbi hakklihamasina või riivida. Lisa hakklihasegule sool, must pipar, kuni pool klaasi puljongit või vett ning sega. Kuna metssealihale on selles toidus kuumust vähe, siis tuleb kasutada laboris kontrollitud liha või asendada kodusealihaga.

Vormimiseks on kõige kiirem moodus kasutada pelmeeniresti, mida müüakse köögitarvete poodides. Rulli osa tainast õhukeseks, pane restile. Tõsta iga augu kohale natuke täidist (pole vaja auku suruda), pane peale uus kiht tainast ja lase tainarulliga üle. Koputa rest pelmeenidest tühjaks korraga. Valmistoodangut võid portsude kaupa sügavkülmu-tada või hakata kohe kasutama: keetma, praadima, suppi tegema vms.

Suurelt lahti rullitud taina võid vajutada ka pitsi- või klaasiservaga ringikujulisteks plaatideks. Aseta täidis peale ja vooli kätega poolkuukujulised pelmeenid.

Samuti võid voolida taina pikaks latiks. Lõika sellest paraja suurusega kuulikesed ning rulli laiaks. Aseta täidis peale ja vooli poolkuukujulised pelmeenid.

Mina lõikasin lahti rullitud tainast ruudud, asetasin täidise peale, keerasin ruudukese rulli ning vajutasin otsad kokku. Natukene käsitööd ja tulemus oli päris hea. Poolkuude voolimisest on see kiirem variant.

Tavalised pelmeenidPelmeenid sveni moodiTaInaS› 6 kl jahu› 2 kl külma vett› 2 muna› 2 tl soola

TäIdIS› 1 kg värsket lõhet› tilli, soola, valget pipart

Kuna suurem osa jahimehi oskab pidada lugu punasest kalast ja mul endalgi on järgmine kord Sõrves käies hea ajakirjast retsepti vaadata, siis vahelduseks ka kalatoitu.

Kala on piisavalt rasvane ning sibulat pole vaja lisada. Selle tainakoguse kohta on enam-vähem paras kilo kala ja peotäis hakitud tilli. Aja kala hakklihaks, lisa till ning maitsesta soola ja pipraga. Vooli pelmeenid.

Maitsvad pelmeenid

punasest kalast.

eest

i Ja

him

ees

54

See on hea retsept kasutada metssealiha. Täidis tuleb valmistada nagu pirukate puhul. Praetud kukeseened ja marineeritud kurgid sobivad ülihästi ulukipelmeenidesse. Seened ja kurgid võib segada ka hapukoorega ning pelmeene sinna sisse kasta.

Lõika liha kuubikuteks, pruunista pannil, lisa soola, pipart, paar sibulat, küüslauku, kukeseened ja hakitud kurgid. Vala juurde puljongit ning hauta liha pehmeks. Lase segu ja üks toores sibul läbi hakklihamasina.

Segu võid kohe maitsta, lisa vajadusel veel maitseaineid. Kleepuvuse ja mahlasuse suurendamiseks võid lisada natuke puljongit. Jahtunud segu lase uuesti läbi hakklihamasina ja vaata, et poleks liiga kuiv. Vormi pelmeenid.

Valmis täidisega pelmeenid

TaInaS› 3 muna› 6 kl jahu› 2 kl vett

TäIdIS› 1 kg metssealiha› kukeseeni› marineeritud kurki› sibulat, küüslauku› soola, pipart, muskaati› puljongit

jahi

meh

e kö

ök

Metssealihast pelmeenid.

Viking MotorsSAAB-i TEENINDUS

Turbiinid tööle!

-50%Kõik SAAB-ide

hooldus- ja remonttööd veebruari lõpuni

Viking Motors, Tammsaare tee 51, Tallinnteenindus: 665 2640; varuosad: 665 2697e-post: hooldus@saab.ee; www.saab.eeE-R 9.00-18.00, L-P suletud

Me jätkame SAAB-idehooldamist ja remontikuni viimse SAAB-ini.

Suurim SAAB-i varuosamüüja

Eestis.

Meie mehaanikutel on üle 15 a kogemust SAAB-ide remondil.

SAAB-i originaal- varuosadel on garantii,

mis toimib.

SAAB-ide remondil SAAB-i ametliktehniline tugi.

Kõige suurem SAAB-i müügi ja

hoolduse kogemus.

eest

i Ja

him

ees

56

kire

v ve

erg

Tuhnik on üks isevärki elukas, kes näeb välja nagu sipelgakaru ja sea ristsugutis. Sakslased kutsuvadki teda maapõrsaks (Erdferkel) ja inglased buuridelt üle võe-

tud sama tähendusega afrikaanikeelse aardvark kõrval ka oma keeli maaseaks (earth hog).

See suurt osa Saharast lõuna poole jääva Aafrika erinevaid maastikke asustav keskmise sea mõõtu (tüvepikkus 100–158 cm, saba 44–71 cm, õlakõrgus 60–65 cm ja kehamass 50–76 kg) imetaja kuulub toru-hambuliste seltsi. Ta on ainus nüüdisaegne esindaja selles seltsis, millele on andnud nime erilised kokkukasvanud dentiinitorukestest moodustu-vad hambad. Tuhnikutel on küll mitmeid sarnaseid anatoomilisi jooni ürgsete sõraliste või pigem sõraliste varaste eellastega, kuid nende esijalgadel on neli ja taga-jalgadel viis enam-vähem võrd-selt arenenud ja massiivse sõra-laadse küünisega lõppevat varvast. Nende püstised kõrvad on tavatult liikuvad, koon pikk ja lõpeb kärsaga ning keha katavad hõredalt paiknevad harjaskarvad.

Tuhnikute põhitoit on sipelgad ja termiidid, kuid võimalusel toituvad nad ka muudest putukatest. Ülite-rava haistmise varal leiavad nad hõlpsasti üles sipelgate ja termiitide värsked rajad ning liiguvad mööda neid pesadeni, kus peitub rikkalik noos. Jõulised, tugevate

küünistega esijäsemed on tõhus abivahend nii pesadest saagi ammutamiseks kui ka kõvasse pinnasesse urgude rajamiseks. Päeval redutavad tuhnikud oma sügavates, kuni kolme meetri pikkuse käiguga urgudes ning tegut-sevad aktiivselt vaid ehast koiduni. Üldjuhul sünnitab emane vihmaperioodi alguses urgu ühe, harva kaks karvutut poega. Poeg hakkab emaga juba paarinäda-laselt öistel retkedel kaasas käima ning jääb temaga koos tegutsema veel kuni pooleks aastaks. Tuhnikute rajatud urgusid kasutavad hiljem redupaigana tüügas-sead ja mitmed muud väiksema kaevumisvõimega

elukad.Põliselanikele on tuhnik jahiob-

jekt, keda kütitakse enamasti urgusid lahti kaevates, sest väga tähelepane-liku ja üliteravate meeltega üliak-tiivse elukana on ta muul moel ras-kesti tabatav. Ohu korral peituvad tuhnikud lähimasse urgu või kaevu-vad uskumatu kiirusega pinnasesse. Nende looduslikud vaenlased on

peamiselt lõvid, hüäänid, leopardid ja hüäänkoerad, sest pisemad kiskjad ei tule üldjuhul nende murd-misega toime. Inimesed söövad tuhniku liha vaid piirkonniti, kuid tema vastupidav ja sitke nahk on hinnatud materjal mitmesuguste tarbeesemete ja ehete valmistamisel. Turistina Aafrikasse sattunud inimesed kohtavad pelglikke tuhnikuid harva, sest ei juhtu pimedas tavaliselt ringi liikuma.

Tuhnik (Orycteropus afer)

Tuhnikute põhitoit on sipelgad ja termiidid.

TEKST JA FOTO MaTI Kaal

eest

i Ja

him

ees

58

ajal

ugu

140 aastat sergei Buturlini sünnistMullu möödus 140 aastat tuntud vene jahindustegelase,

ornitoloogi, relvateadlase ja väsimatu rännumehe Sergei

Buturlini sünnist. Ligi 15 aastat olid tema elu ja tegevus

seotud Eestiga.

Jahiseltskond 1923. aasta jaanuaris. Karu tabaja Sergei Buturlin keskel paremalt neljas.

Sergei Buturlini koostatud “Jahimehe käsiraamat” (ilmus 1925).

TEKST hEInO KaSESalU I FOTOD UlJanOvSKI OBlaSTI I. a. GOnTŠaROvI nIMElInE KOdUlOOMUUSEUM vEnEMaal

arvukatest ekspeditsioonidest ja avaldas rohkesti artik-leid loodusteaduslikel teemadel, eriti ornitoloogiast.

Aastail 1900–1901 käis Buturlin koos tuntud vene jahiteadlase Boriss Žitkoviga Arhangelski kubermangu põhjaosas, Kolgujevi saarel ja Novaja Zemljal. Kogutud materjalide põhjal avaldati mahukad tööd “Mööda

Venemaa põhjapiirkondi” ja “Vene impee-riumi metshaned”, mõni aasta hiljem “Vene impeeriumi kurvitsalised”.

1905. aasta alguses sõitis Sergei Buturlin Venemaa siseministeeriumi volinikuna Kirde-Siberisse, Kolõma ja Ohhoota krai aladele. Ametlik ülesanne oli selgitada välja kohalike põlisrahvaste majanduslik olukord ja leida võimalusi sagedaste näljahädade

vältimiseks. Lisaks kogus ta Vene geograa-fiaseltsi tellimusel ulatuslikku materjali nende piirkondade loodusest. Ekspeditsioonilt tõi ta

kaasa palju eksponaate looma- ja taimeriigist ning põlisrahvaste etnograafiast. Sergei Buturlin oli mitme vähetuntud linnuliigi esmane kirjeldaja. Näiteks selgi-tas ta täpsemalt roosa kajaka bioloogiat. Ekspeditsiooni käigus kaardistati uuritavaid alasid geograafiliselt ja tehti ilmavaatlusi. Kogutud materjalide põhjal ilmusid tema tööd “Kolõma alamjooksu linnud” ja “Imetajate vaatlusi Kolõma ekspeditsioonil”.

sergei Buturlin sündis 22. septembril 1872 Šveitsis Montreux’i linnas aadlikust arsti pojana. Tema lapsepõlv möödus Simbirski kubermangus, kus ilmnes suur huvi loomade

ja lindude vastu. Kaheksa-aastaselt hakkas ta jahil käima. Peagi asus poiss koguma linnunahku kollekt-siooni jaoks.

1888. aastal ilmusid tema esimesed kir-jutised jahinduslikes väljaannetes. Pärast Simbirski gümnaasiumi lõpe-tamist astus Sergei Buturlin 1890. aas-tal Peterburi õiguskooli, kus õppis juristiks. Paralleelselt kuulas ta loen-guid Peterburi ülikooli füüsika-mate-maatikateaduskonna loodusteaduse osakonnas. Peterburis tutvus ta tun-tud zooloogi Valentin Biankiga ning jahirelvade asjatundja Aleksander Ivašentsoviga, kellest said tema õpetajad. Sel ajal kujunesid välja noormehe pea-mised huvialad ornitoloogia ja relvateadus, millele ta jäi truuks elu lõpuni.

Pärast õiguskooli lõpetamist töötas Sergei Buturlin mõne aasta Lätimaal Alūksne linnas oma erialal, aastail 1903–1918 aga Rakveres rahukohtunikuna. Kuigi ameti poolest jurist, tegutses ta suure osa elust looduseuurija ning jahindustegelasena. Põhitöö kõrvalt võttis ta osa

sergei Buturlin oli mitme

vähetuntud linnuliigi esmane

kirjeldaja.

VILJANDI Tartu tn. 5 Baltic HunterOÜ tel. 4343262

VIBUKOMPLEKTIDVALMIS LASKMISEKS

Komplekti vibud koostatud ja häälestatudoma ala profesionaalide poolt.

Kõik komplektid sisaldavad:-vibu-noolealust-sihikut-12 valmis noolt-lõikur nooleotsi 3tk-harjutus nooleotsi 6tk

-nooletuppe-päästikut-stabilisaatorit-diopterit-käenööri-kohvrit

Komplektid koostatakse sinu poolt valitud osadest,nii saad omale sobiva sihiku, noolealuse, nooled jne.

WWW.BALTICHUNTER.EE

eest

i Ja

him

ees

6

0

komiteesse, kus töötas kuni selle likvideerimiseni. Teda peeti suureks asjatundjaks Põhja-alade majan-dusküsimustes.

Buturlin tegeles aktiivselt ülevenemaalise jahi-meeste liidu organiseerimisega 1919. aastal. Ta osales jahindusseadusandluse korraldamisel Venemaal, näiteks Rahvakomissaride Nõukogu määruse “Jahi tähtaegadest ja õigusest jahirelvale” ettevalmistami-sel, samuti 1920. aastal välja antud jahidekreedi pro-jekti koostamisel. 24. augustil 1921 kinnitas Vene NSV Kesktäitevkomitee Presiidium seaduse “Jahipidamise eeskirjad, tähtajad ja viisid”, mille projekti autor oli Sergei Buturlin. See seadus oli alus mitmele hilise-male jahieeskirjale Nõukogude Liidus.

1920. aastate alguses korraldati Moskvas Boriss Žitkovi eestvõtmisel kõrgemad jahindusteaduslikud kursused, kus Sergei Buturlin õpetas jahirelvade teoo-riat ja praktikat. 1925. aastal ilmus tema koostatud “Jahimehe käsiraamat”, millest hiljem anti välja mitu kordustrükki. 1933. aastal nägi trükivalgust “Töön-

duslike lindude määraja”, aasta hiljem raa-mat põdrast. Samal aastal hakkas koos-töös Georgi Dementjeviga ilmuma

mitmeköiteline “NSV Liidu lindude täielik määraja”. Üldse arvatakse Ser-gei Buturlinil olevat ligikaudu 2000 trükist, neist 30 raamatut. Hulk tema publikatsioone leidub vene ja välis-

maistes teaduslikes ning jahinduslikes väljaannetes. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli ta väga suure töövõimega.

Ülemaailmse tuntuse tõid uurimistööd ornito-loogiast. Ta kirjeldas 202 uut linnuliiki ja alamliiki, mitu neist kannab tema nime. Buturlin uuris ka lin-dude rännet, oli üks lindude rõngastamise initsiaa-toreid Venemaal. 1936. aasta veebruaris omistati talle bioloogiadoktori kraad. Sergei Buturlin oli paljude Nõukogude ning välismaa teadusühingute liige ja auliige.

Sergei Buturlin suri 22. jaanuaril 1938 Moskvas. Tema nimi jääb kahtlemata püsima Vene jahiteaduse ajalukku.

Eelmise aasta septembris olid Uljanovskis IV rah-vusvahelised Buturlini lugemised, mis olid pühen-datud tema 140. sünniaastapäevale.

Hiljem viisid ekspeditsioo-nid teda Kulunda steppidesse, Tšukotkale ja Arhangelski oblastisse. Suure osa kogutud eksponaatidest kinkis Sergei Buturlin Moskva ülikooli zooloogia-muuseumile. Ka Tartu ülikooli zooloogiamuuseumis leidub tema toodud linnunahku.

Rakveres elades tegi Sergei Buturlin ka ornitoloo-gilisi uurimistöid. 1904. aastal ilmus kirjutis “Hõbeka-jaka pesitsemisest Uhtju saartel”, 1915. aastal artikkel “Jäälinnust Selja jõel”. Ta pidas kirjavahetust eesti orni-toloogi Mihkel Härmsiga, kellega koos avaldas ühe kirjutise. Aastail 1905–1906 oli Buturlin Eestimaa Jahi-harrastajate Seltsi liige.

Sergei Buturlin tegeles ka jahirelvade küsimusega, avaldades hulga artikleid nii kuuli- kui ka haavlipüsside laskeomaduste kohta. Aastail 1912–1913 anti välja tema kaheköiteline käsiraamat jahikuulirelvadest, 1915. aas-tal ilmus haavlipüssiõpik. Buturlin võttis aktiivselt osa 1898. ja 1909. aastal toimunud ülevenemaaliste jahi-meeste kongresside tööst. Juristina oli tal öelda kaalu-kas sõna uue jahiseaduse projekti ettevalmistamisel.

Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal hävis Rakveres Sergei Buturlini raamatukogu ja osa käsikirju. Samal aastal siirdus ta Venemaale, kus töötas algul ametni-kuna. 1921. aasta jaanuaris asus Buturlin ametisse põllutöö rahvakomissariaati vanemspetsialistina töön-dusliku jahi alal. 1925. aastal kutsuti ta nn Põhja-asjade

ajal

ugu

ÕiEndusEelmises Eesti Jahimehes ilmunud kirjutise juurde Aleksis Kivist sattus kogemata kombel Sergei buturlini pilt. Aleksis Kivi nägi välja niisugune.

Vabandame!

kaasaegsete mälestuste kohaselt

oli Buturlin väga suure töövõimega.

Sergei Buturlin

1906. aastal.

eest

i Ja

him

ees

6

2

õulude eel tuli meil saata taevastele jahimaa-dele tubli jahimees ja äärmiselt isikupärane jahindusjuht Harri Põldsam.

Harri sündis ja omandas esmase koolihari-duse Pärnus. Perel oli küllalt oskusi ja jõukust, mis viis vanemad kommunistide Eestisse tulekul Siberisse.

Harril õnnestus siiski oman-dada Tartus zootehniku haridus. Ülikooli päevil tut-vus ta ka oma hilisema abi-kaasa Virvega. Töötades Lõuna-Eestis zootehnikuna, oli võimalus jahil käia. See köitis niivõrd, et Harri jätkas õpinguid jahindusliku kõrg-hariduse omandamiseks. Temast sai üks esimesi sõja-järgseid jahindusliku kõrg-haridusega mehi Eestimaal.

Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi moodusta-misel 1967. aastal oli üle 100 000 ha pindalaga majan-dile vaja juhti. Harri arvati olevat sobiv. Meie, jäägrite ja teiste metsamajandi tööta-jate meelest oli suur õnn, et Harril oli kaasas väga tubli jahinduslik ja seltskondlik abikaasa. Vahel tundus, et Harri on sündinud valel ajal

valesse ühiskonda, sest seda jahindust, mida tema tahtis arendada, ei lastud sellel ajastul teha. Sageli tekitas see pingeid, mille leevendamisega pidi abi-kaasa ja jahijaoskonna juhataja Virve ikka ja jälle toime tulema. Tandem töötas haruldaselt hästi. Nii hästi, et enamasti olime töönäitajatelt vabariigi parim jahima-jand. Preemiaks saadud karu- või hirvejahile sõitsime

kõik koos: kümmekond jäägrit ja Harri. Need olid mälestusväärsed käigud, kus jagati hulgaliselt koge-musi ja meenutati jahielamusi.

Suurt rõhku pandi Mahtra jahimajandis ulukihool-dele, sanitaarvaliklaskmisele ja jahitrofeedele. Paaril korral tunnistati Mahtra jahimajand ka NSV Liidu parimaks. Sellest tekkis julge mõte, et ehk õnnestuks alustada tegevust jahiturismi vallas. Käisime tutvumas Soome ja Ungari jahindusega. Seal olid kõigile näha Harri haritus ja loodusetundmine. Harri oli vahel liiga otsese (tõsi, enamasti õiglase) ütlemisega, mis ei tul-nud nõukogudeaegsel asjaajamisel kasuks.

Harri oli haruldane jahikoertega tegeleja. Tal oli ilmselt parim, legendaarne laika Puska ja peale selle kasvatas ta hurtasid. Jäägritel pidi olema korralik koer, kes töötaks vähemalt verejäljel. Mällu on söö-binud üks karm nõue. Kõigepealt tuli langetada valik, kas uluk on selliselt ees, et üldse näppu kõverdada. Tolleaegsed jahivintrelvad olid mõeldud laskmiseks 100 meetrilt. Kaugemalt lasta oli ametlikult keelatud. Kui pauk oli tehtud, kõlas Harri suust teada lause: “Otsi üles koeraga või ilma, sest saja meetri pealt sa mööda ei lase. Lask on loomal küljes, muidu poleks näppu ju kõverdanud. Olgu üles leitud!”

Roosid olid Harri hoolealused metsamajandi ukse ees ja Kiisale ehitatud koduaias. Meile, metsa-majandi töötajatele oli esialgu suur üllatus, kui nägime, millise hoole ja armastusega ta rajas ja hool-das aastaid ilusat laia roosipeenart.

Fotograafiale andis Harri näpu juba Mahtra päe-vil. Mida aeg edasi, seda enam pidas ta veretut jahti. Tema fotod ehitisid paljusid Eesti Jahimehe lehe-külgi. Ta oli hea nõuandja ja teejuht paljudele loo-dusfilmide tegijatele. Suur töö jõudis lõpule siis, kui koos tütrepojaga valmis film “Vanamees ja põder”. See film on kui jutustus järeltulevatele põlvedele jahinduse grand old man’ist Harrist, tema olemusest, suhetest põtradega, loodusega.

Meenutused jahimehest, jahindusjuhist ja loo-made elu tundjast Harri Põldsamist jäävad mäles-tustena alles tema endistele kolleegidele Mahtra metsamajandist ja riiklikest jahimajanditest.

Endiste kolleegide nimelValdu Reinaas

in m

emor

iam

Vanamees lahkushaRRI PõldSaM

27. jaanuar 1932 – 17. detsember 2012

r ein Hanson kutsuti läinud aasta jõulu-pühade eel ülemiste jahimeeste juurde. Kahju! Eks teda seal siis nende arvates kibedasti vaja läks... Muidugi – Rein ju

üsna eriliste oskustega mees! Ja küllap üks tuntumaid jahimehi meie küllaltki suurest jahiseltskonnast, sest film ja televisioon teevad kõik näod tuttavaks, tegi-jatest rääkimata. “Viljaveskist” rääkimata. Ei tea küll, kui palju oli maarahval pühapäeva keskhommikuti mahti neile suunatud telesaateid vaadata, kuid Rein Hansonit teadsid ja tundsid nad ometi.

Jahinduskogukonnale kinkis Rein oma ande loo-dusfilme vändates. Loodusfilmitegijate poolest oleme rikkad, igal neist on oma käekiri, ja oma nägu Reinulgi. “Sõber kaber”, “Kes meil metsas elavad”, “Jaht Eesti moodi”, “Eedeni aed” ja veel ja veel.

Tuhanded öised rebasejahitunnid olid tulevas-tele iseseisvatele kaamera- ja stuudiotundidele kõva vundament: telemees vaatas oma varjest kõike läbi kujuteldava kaamera, et pärast päris kaameraga paremini toime tulla (kallis riist ju, ja raske ning tülikas metsi-rabasid mööda kaasas vedamiseks!).

Rein tegi kena (elu)ringi Läänemaalt Hälvatist Tartusse Türna Juhani (Juhan Peegel) juurde ametit õppima, siis televisiooni hammasrataste vahele, fos-foriidisõtta, Toompeale oma rahva vabadust val-vama, ja tagasi Hälvatisse, oma stuudiosse, Lääne-maa telestuudiosse.

See väike kummardustekst algas – nagu sel puhul tavaks – kaotuse kahetsemisega. Millal oleme saanud tähistada hea kaaslase tulekut?! See polegi ju võima-lik! Headeks kaaslasteks kasvame kokku aegapidi. Nii on mõnigi kord raske või suisa võimatu üht või teist elukäändu ja juhtumist täpsemalt meenutada, veel vähem ajas paika panna. Sel puhul aitab meid kirjapandu või muul viisil talletatu, kõige paremini veel arhiivis alles hoitu. Rein Hanson kogus ja koon-das ainulaadset ja tänuväärset arhiivi, kõike, mis liikuvate piltidena meie jahinduses kunagi üles võe-tud. Nii on meie hulgast lahkunud Rein teinud jää-jaile võimalikuks vähemalt tagantjärele tähele panna ühe või teise sündmuse, asjade käigu, nähtuse või isiku meie kogukonda tulemist, heaks kaaslaseks saamist. Küllap rikastab see Reinu elutöö tähtis tükk edaspidi meie elutöid!

Eesti jahinduskogukonna nimelErki Aavik

rebaseküti lahkumine

REIn hanSOn18. juuni 1948 – 8. detsember 2012

eest

i Ja

him

ees

6

4ju

ubila

rid

EIDAPERE JAHISELTS

Rein veskimägi 70

HAAPSALu JAHISELTSseltsi pikaaegne juht

heiner lehis 80vello Kallas 65

andrei Tserepanov 50

HARJu JAHINDuSKLubI

albert Teemant 85harry Uska 80

heino aasma 75Priit Kreek 70

Oleg Prokofjev 70arvi Kröönverk 70Raul Toomingas 70aleksander Stern 65Eduard Kangur 65

Juhan Kits 65Ivar Puhk 60

Jüri Kaljurand 60Rein Riga 60

Radion lõsjakov 55Toivo Eensalu 50Ilmar Kessel 50

HIIuMAA JAHIMEESTE SELTS

jaanuarKaido Rand 45avo Pruul 65

Edvin Jõpiselg 65arto-Randel Servet 40

Kaido Kiin 50Peeter arumäe 70Mihkel Juursalu 30Märt Rajaveer 35

hans Ojatamm 65Rafik asadov 50Raivo Kimber 65Kalev Tisler 50Kaidi Kiin 50

veebruarRichard aunpuu 50

Paul Markus 70Tõnu Koppel 55Jüri Kastein 65

Jurma Kallas 60arne Kokla 55

IDA-VIRu JAHIMEESTE

SELTSjaanuar

anatoli Grigorjev 75Endel Sprengk 70

Timofei lagoida 65Üllar Kiiver 60

vassili Ossipov 55Tõnu Suvi 50

Samil valitov 50veebruar

valeri Kolubai 60Raivo Keskla 55

Mihhail Sazanov 55Juri Serebrov 55

JäRVAMAA JAHINDuSKLubIdetsember

Johannes Mets 80jaanuar

Jüri Saluste 70Elmar Meikup 55Urmas Kurm 55

veebruarKalle Bötker 65aivar Orasi 50

KAbALA JAHISELTS Ülo Saluste 80

Mati lillemets 60 Eduard Krillo 50

arne Sepp 55

KAIu JAHINDuSKLubIJüri aljamaa 60Oleg Panfilov 60

KOERu JAHIMEESTE SELTS Tiit Soodla 50

KuLLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

arvi Jammer 75 Kalev lankinen 65

Enno Ilves 60 Karl Kiik 55

aivar Maasikas 55

KuLLAVERE JAHIÜHISTu aivar lääne 55

vladimir Šatšukov 60

MÕISAKÜLA METSISdetsember

Toomas Oissaar 50jaanuar

viktor õigust 50veebruar

valdur Pukk 70Mart Menning 60Jaan veinthal 75

MARTNA JAHISELTSEdgar Männiku 80

MASSu JAHISELTS Eldur lepik 60

RAKVERE JAHINDuSKLubIarvo Roostar 70

Jüri volostsenko 65Maris Sveters 55

väino Tampere 50Ott Kadaksoo 50

viktor Rähmonen 65vladimir Tsertsetsnõi 60

Endel Kangur 60vahur Puusep 50

SAARTE JAHIMEESTE SELTSjaanuar

Johannes ait 75heino Pihel 75aari antoni 70henrik Kolk 70

Õnnitlemeants Kuuder 60

Genadi lõhmus 60Mati lember 55Urmas Mägi 50

veebruararteemi Sepp 85

Kaljo Prii 80andrei alesmaa 70

arli Berens 65Eino Olonen 65Urmas alder 50Jaan nõgu 50

PäRNuMAA JAHIMEESTE LIITjaanuar

Kalju-Kindel Erismaa 80vladimir Skribalov 65

Märt Joosep 60ants hanson 55

vladimir Malinovski 55Kalev Rand 55

andres Sarapik 55Jaroslav Separsin 50

Kunnar Saare 50veebruar

Märt Metsla 75Juhan hanson 65

Raimond Juhkam 55Peep Põlma 55Kunnar Salk 55

Kalev lillemets 50andres Puusepp 50

PÕLVA JAHISELTSjaanuar

Elmar lurich 65Kalju Jahu 65agu Prans 65

valdek Koor 60Rafik asadov 50

veebruarOlev Mõttus 70

helmo hainsoo 65Oivo aarand 65

Rein Toe 60

TALLINNA JAHIMEESTE SELTSveebruar

harald Kärner 91valter Kontaveit 85

harri lumi 80Toomas Kalpus 55

TIHEMETSA JAHISELTSseltsi endine esimees

Endel Jaamre 80

TARTu JAHINDuSKLubIjaanuar

hillar Tõlgo 65Elmar lurich 65

ants laaneots 65Toomas Tiisler 60

Rein vask 55Gennadi Kohtov 55

anti Perkson 50veebruar

vello vainura 75Jaan Tigane 75

ants Parts 75Einar Treial 65

Peeter Tosmin 60Juhan vään 60Kalev Jõgiste 50Einart Päid 50

TuuDI JAHISELTS Ivar Oosim 60 Olev viht 75

VATLA JAHISELTSJaan Baarth 55

Jüri Suuk 70

VILJANDIMAA JAHIMEESTE LIIT

aksel Piirak 80 Jaan hunt 70

Tõnis Saago 70 Ülo Pennaste 65

Jaan arak 65 agu Treial 65

Urmas Stroom 60 arnold velbaum 60

aleksander Romanov 55 arne leidur 50 andres vinni 50

leiger Remmelgas 50 Eduard Krillo 50

VORMSI JAHISELTSants valm 65

VÕRuMAA JAHIMEESTE SELTS

jaanuar Mati hollo 55 Mati Toom 55 Ülo Reiljan 75

veebruar Madis Urbanik 50 aivo Tammik 60

Tõnis-Koit Pihu 65 Mihhail Ossipov 65

heino lepp 70 Enn laanemäe 70

Tublit veterankütti tervitavad Saue jahiseltsi

liikmed

alBERT TEEManT

85Palju õnne, tervist ja häid

hetki looduses!

kuulutusedEEST

I JAH

IMEES

6

5

EJs-i majas on müügil

JahIndUSTaRBEdPüssikotid 32.00Trofeealused (eri suurused) 6.40–18.00lakukivid KnZ (lisanditega) Taanist. 10 kg kuubik 6.10Peibutid 9.60Mingirauad 11.00Mingiraua pihid 5.00Koprarauad 20.00Koprarauatangid/pihid 11.00 Koera esmaabipakk 17.00Matkakomplekt (nuga- kahvel-lusikas-korgitser) 5.00

SUvEnIIRIdEJS-i logoga lips 6.00EJS-i logoga mälupulk (2 GB) 15.00 EJS-i lipud 12.80/22.40/96.00Eesti jahimeeste XXXI kokkutuleku kann 9.00logoga kruusid 7.00EJS-i logoga kruus 5.00, koos karbiga 7.00

Müüa vene kirjandusklassi-kute jahimeeste kogutud teosed. S. T. Aksakov “Kogutud teosed” neljas köites (Moskva, 1955), M. M. Prišvin “Kogutud teosed” kuues köites (Moskva, 1957). Raamatud väga heas korras, venekeelsed.Tel 5615 2503.

Kuuluta ajakirjas ja EJS-i kodulehel! Eraisikule hind 3.20, koos pildiga 6.40. Kuulutus on kodulehel üleval kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki. Firmadele hind kokkuleppel. Kuulutus saada karolin@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 eurot. Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel maksab 10 eurot. Kuulutuse eest tasuda Eesti Jahimeeste Seltsi arvele 10052038296002 selgitusega: kuulutus ajakirjas/kodulehel.

• Hans von Stackelberg jätkab urujahi

nüansside tutvustamist

• Õpime läti jahimeestelt punahirve

määratlemist enne lasku

• Käime külas Martna jahilaskuritel

Eesti Jahimehe järgmises numbris:

Müüa koera GPS-seade Astro 220 koos 2 kaelarih-maga DC-30.Tel 5668 3812.

Müüa lääne-siberi laika kutsikad, sündinud 28.12.2012.Info tel 516 8173, 604 1839 Paul Haljas.

vaBandUSEelmises ajakirjas lk 48 ilmunud jahikuninganna pildi autor oli Marianne Karm.

aUdIO/vIdEO“vanamees ja põder” 9.60“Eedeni aed” (eesti ja inglise keeles) 4.80“Jaht Eesti moodi” (eesti ja inglise keeles) 16.00“Kes meil metsas elavad” (eesti ja inglise keeles) 16.00, 4.80“Sundasunik” (kährik) (eesti keeles) 4.80“Sõber kaber” (eesti ja inglise keeles) 4.80“Sõber või vaenlane?” (kobras) (eesti keeles) 4.80“Jahinduse aBC” (eesti keeles) 7.00Kõik vhS-id 4.80

KIRJandUSSuuruluki ja väikeuluki lubade väljaandmise regist reerimise raamatud 2.30Suuruluki loablanketid (25 tk) 3.00väikeuluki loablankett 0.04 (tk)“Minu esimene jahiraamat” 5.00

“härrana sündinud” 12.00“Koerad ja kombed jahinduses II” 7.00ajakirja Eesti Jahimees köidetud aastakäigud 2001–2011. 32.00Saadaval ajakirja üksiknumbreidvalik Enn vaino raamatuid 10.00Jahisarve puhumise õpetus 2.60Ilmar Rootsi “Tuli susi soovikusta” 20.00vello vainura “Pildikesi möödunud aegadest. Tartu jahindusklubi 1945–1967” 3.00“Jahimehe laulu- ja nuputamisvihik” 1.50Jaanus vaiksoo lasteraamat “Soovaimu lood” 3.10

In memoriamTa lahkus igaviku radadele...

hEInO KallaS20.11.1927 – 08.12.2012

Mälestame kauaaegset metsameest, sõpra ja jahimeest ja avaldame südamlikku

kaastunnet lähedasteleKärstna jahiselts

eest

i Ja

him

ees

6

6ri

stsõ

na

Eelmise ristsõna õige vastus oli: Jahiõnn on tagatudÕigesti lahendas 116 vastajat. Võitja Enn Kaljula saab auhinnaks EJS-i logoga tassi.Ristsõna vastuseid ootame 25. märtsini karolin@ejs.ee või Kuristiku 7, 10127 Tallinn.

FOTO

Ka

RO

lIn

lIl

lEM

äE