Eesti loomakasvatus 2009. a I kvartalis

1

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

NR. 2 JUUNI 2009

SISUKORD

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2009. a I kvartalis

Veised4 I. Kallas. ERHC kohtunike seminar5 T. Põlluäär. Eesti punase veisetõu seminar ja aretus-

kogu kokkusaamine6 A. Veidenberg, K. Kalamees. Intervjuud eesti maa-

karja kasvatajatega8 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu liikmete

arvamus Eesti piimanduse strateegiast

Hobused9 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolek

ja seltsi täkkude paigutus 2009. a

Sead11 A. Tänavots. Kuldiliha kõrvalmaitse vältimise viisid

(kahe artikli refereering)13 M. Kruus. Eesti seakasvatajaid huvitab Kanada are-

tusedu

Ohustatud tõud15 O. Saveli. Kes ohustab ohustatud tõuge?

Taastootmine18 P. Padrik, T. Bulitko, T. Hallap, Ü. Jaakma. Noor-

pullide sigimisfüsioloogiast

Veterinaaria20 A. Viltrop. Uus A-tüüpi gripiviirus H1N1 inimesel –

risk sigadele?

Reisikirjad22 H. Viinalass. Islandi loomakasvatusest

Referaadid24 E. Kalm. Veisekasvatuse seminar Uelzenis25 O. Saveli, M. Voore. Piimatootmise sesoonsus

Kroonika26 T. Bulitko. Esimesed viis kuud tõuveiste turul27 T. Bulitko. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üld-

koosolek27 O. Saveli. Akadeemik Aarne Punga mälestuspäev

Eesti Maaülikoolis

Hea lugeja!

Siinkohal võime alustada alapealkirjaga „Lugeja ar-vab“, sest eelmise ajakirjanumbri vahel oli küsitlusleht,millele lisaks oli võimalik vastata ka elektrooniliseltETLLi kodulehel. Laekus vaid 15 vastust. Aktiivsemad(2:1) olid naised, pooled vastanutest olid vanuses 31–50aastat, vaid üks oli noorem. Valdav oli kõrgem loomakas-vatuslik haridus, pooled olid farmiomanikud, pooled pal-gatöötajad. Kõige aktiivsemad, pooled vastanutest, olidmaakarjakasvatajad.

Lugejad kasutavad praegu ja eelistavad ka tulevikusajakirja paberkandjat, enamasti on see alati saadaval, kol-mandikul aga juhuslikult. Ajakirja kujundus (12 vastanut)ja toimetamine (10) said hea hinde, samaviisi oli sisuhuvitav ja ajakirja vajadus olemas. Rubriikide arv ja foto-de suhe tekstiga oli paras (12). Erialast temaatikat, ülevaa-teid ja lühiinfot olevat piisavalt, kuid suuremal määrallahknesid seisukohad teadusartiklite, nõuande, referaati-de või intervjuude olemasolu kohta.

Autorite koosseis sai rahuldava hinde, kusjuures üksvastanu hindas ajakirja igavaks, sest kajastab käputäie au-torite seisukohti. Huvitavateks autoriteks märgiti TõnuPõlluäärt, Tanel Bulitkot, Harald Tikku, peatoimetajat jt.Sooviti autorina Heldur Petersoni, Olav Kärti, HaldjaViinalassi jt praktilise kallakuga teadureid, edukaid prak-tikuid. Uue rubriigina sooviti hobiloomakasvatust, enammajandusalaseid artikleid ja välisriikide loomakasvatuserefereeringuid. Ajakirja ilmumissagedusena märgiti neli(5), kaks (3) või kuus (3) korda aastas, järelikult aritmeeti-line keskmine kinnitab neljakordset ilmumissagedustaastas. Oli üksikuid soovitusi, nagu ajakiri pilkupüüdva-maks, suurendada intervjuude arvu, rohkem taluproblee-mide käsitlemist, laiendada autorite ringi, koolitadesnoori kirjutajaid. Samas kardeti, kas on neid ka silmapii-ril. Tuleb olla kahtlejate poolel. Õppetöö käigus on püü-tud tõmmata noori kaasa nii kirjutama kui ka tõuloomipildistama. Kahjuks tulutult.

Kui tulukaks kujuneb loomakasvatusaasta, selgub aastalõpus, kuid selleni oma karja sööta ja aretada väikese tulujuures on väga keeruline. Kolme kuu jooksul on 5800veist, sealhulgas 4500 lehma vähem, karta on, et see jät-kub. Piimakvooti suudeti lõppenud kvoodiaastal täita92% ja arvestades lehmade arvu vähenemise tendentsi,jääbki alatiseks täitmata, sest regulatsioon lõpeb enne ära.Pikk ja kuiv kevad võttis rohumaade esimese niite saagi-kuse, kurvad on taliviljad ja kevadised orased. Väetatudpõlde kohtab harva. Raha nappus!

Eesti riigi majanduspoliitika sobis hästi näilise heaoluühiskonnale, priiskamine palkade tõusuga, 5. koht edeta-belis, laenude võtmise reklaamid on morniks teinud kõikoptimistid. Põllumehele saame soovida järjekordselt vas-tupidamist.

Olev SaveliA. Juusi foto

Eesti loomakasvatus 2009. a I kvartalisPhD Matti PiirsaluPõllumajandusministeeriumi põllumajandusturukorraldamise osakonna nõunik

Statistikaameti esialgsed andmed ja põllumajandus-ministeeriumi prognoosid 2009. a I kvartali loomakasva-tuse kohta näitavad veiste, sealhulgas piimalehmade, arvuvähenemist ning sigade arvu kasvu. Lammaste ja kitsedearvukus on praktiliselt eelmise aastaga samaks jäänud.2009. a 31. märtsi seisuga oli vabariigis 238 900 veist(–2%), sealhulgas 99 900 (–4%) piimalehma, 371 800(+2%) siga, 101 000 lammast ja kitse ning 1 762 000(+12%) lindu.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. märts(tuhandetes)

Näitajad 2008 2009 2009/2008

+/– %

Veiste arv 244,7 238,9 –5,8 98

sh lehmade arv 104,4 99,9 –4,5 96

Sigade arv 364,3 371,8 +7,5 102

Lammaste ja kitsede arv 100,5 101,0 +0,5 100

Lindude arv 1579,7 1762,0 +82,4 112

Allikas: ESA, PM

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) põllumajandusloomade registrisse oli 2009. a31. märtsi seisuga kantud 239 136 veist, sealhulgas100 392 piimalehma, lisaks 8821 lihalehma, 62 507 lam-mast ja 2212 kitse (tabel 2).

Kõige enam oli veiseid Järvamaal – 31 114, järgnesidLääne-Virumaa 29 852 ja Pärnumaa 24 028 veisega. Pii-malehmi oli samuti kõige enam Järvamaal – 14 930, järg-

nesid Lääne-Virumaa 12 288 ja Pärnumaa 10 685 lehma-ga.

Tabel 2. Loomade arv maakondades 2009. a 31. märtsiseisuga (PRIA andmeil)

Maakond Veiseid Piima-lehmi

Liha-lehmi

Lambaid Kitsi

Harju 12 834 5049 786 5063 164

Hiiu 3953 803 714 3157 92

Ida-Viru 6121 2274 256 1429 144

Jõgeva 22 221 10 179 269 1629 57

Järva 31 114 14 930 252 2068 85

Lääne 10 352 3435 1155 3037 271

Lääne-Viru 29 852 12 288 707 3230 176

Põlva 13 858 6498 230 3827 84

Pärnu 24 028 10 685 758 3973 430

Rapla 16 624 6306 933 2668 90

Saare 15 839 5911 1084 11 049 226

Tartu 15 147 6497 240 6243 85

Valga 10 124 3805 418 6050 87

Viljandi 17 214 7761 435 4049 92

Võru 9855 3971 584 5035 129

Kokku 239 136 100 392 8821 62 507 2212

Lambaid kasvatatakse kõige enam Saaremaal, kus neidoli 31. märtsi seisuga 11 049, järgnesid 6243 lambagaTartumaa ning 6050 lambaga Valgamaa. Kitsekasvatuson enim arenenud Pärnumaal, kus 31. märtsil 2009. a olineid registrisse kantud 430, Läänemaal oli 271 ja Saare-maal 226 kitse.

PRIA loomade registri andmetel oli 2009. a 31. märtsiseisuga 6307 veisepidajat, sealhulgas 4935 piimatõugulehmade ja 946 lihatõugu lehmade pidajat, ülejäänud pi-dasid mõlemat veiseliiki, 1850 lamba- ja 478 kitsepidajat.

Piimatootmine. Piima toodeti 2009. a I kvartalis statis-tikaameti andmetel 162 270 t, mis oli 2008. aasta samaperioodiga võrreldes 4957 t ehk 3% vähem, sest lehmadearv vähenes 4%. Lehma kohta saadi 1612 kg piima (–7 kgeelmisest aastast). Toodangu kasv jäi ära madala piimakokkuostuhinna tõttu, sest see ei võimalda tootjatel kvali-teetseid täiendsöötasid ning jõusööta muretseda.

Piimatööstustele realiseeriti 145 500 t 4,1%-lise rasva-ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, millest kuulus eliit-sorti 57% (–1%), kõrgemasse sorti 41% (+1%) ning I sor-ti 2%. Varutud piimakogus vähenes 4700 t ehk 3% võrra.Kokkuostetud piim moodustas kogutoodangust 90%.

2

Tõuloomakasvatus 2-09

L O O M A K A S V A T U S

Foto 1. Lindude arv on suurenenud (A. Tänavots)

Piima keskmine kokkuostuhind on aastaga langenud37% – märtsis 2008 oli 5.25 kr/kg, 2009. a 3.30 kr/kg. Niimadalat piimahinna taset ei ole viimastel aastatel olnud. IIkvartalis kokkuostuhind langeb veelgi.

Ka Euroopa Liidus on piimasektori olukord halb. Pii-matoodete hinnad ja nõudlus maailmaturul vähenesidning EL liikmesriikide piimavarud selle tulemusel pide-valt suurenesid, mis seab piimasektori väga keerulisseolukorda. Ka piimatoodete eksport näitas olulist langus-tendentsi põhjusel, et EL ja maailmaturu hindade vahekasvab. Euroopa Komisjon suurendab igal aastal liikmes-riikide piimakvooti 1% võrra ja alates 2015. aastast plaa-nitakse piimakvoodi kaotamist.

2009/2010. kvoodiaastaks määrati Eestile PRIA and-meil tarnekvoot 656 979 724 kg ja otseturustuskvoot8 908 590 kg, seega kokku 665 888 314 kg. PRIA võtab1.–15. juulini vastu taotlusi piimakvoodi suurendamiseks.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu andmetel ehitati võirekonstrueeriti 2003.–2009. a 41 644 lehmakohaga 128piimakarjafarmi. Seega oli 2009. a alguseks üle 41% leh-madest uutes või rekonstrueeritud farmides.

Lihatootmine. 2009. aasta I kvartalis toodeti tapaloo-made ja -lindude elusmassi kokku 26 792 t, mis on 2008.aastaga võrreldes 14 t vähem (tabel 3). Ainult linnulihatootmine suurenes.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis 2008. ja 2009. aastaI kvartalis (tonnides)

Näitajad 2008 2009 2009/2008

+/– %

Tapaloomade ja -lindudeelusmass 26 806 26 792 –14 100

sh veistel 6306 5719 –587 91

sigadel 15 986 15 723 –263 98

lammastel ja kitsedel 301 296 –5 98

lindudel 4213 5054 +841 120

Allikas: ESA, PM

Sealiha. 2009. a I kvartalis oli sealihatoodang elusmas-sis 15 723 t, mis on 263 t ehk 2% vähem kui 2008. a. Liha-töötlemisettevõtted ostsid kokku 94 100 siga, liha saadiligi 7580 t. Kokku osteti 15 700 siga vähem ja saadudlihakogus vähenes 1212 t võrra. Sealiha osatähtsus lihakogutoodangus (63%) jäi eelmise aasta tasemele. Sealihakeskmine kokkuostuhind oli märtsikuus 24.64 kr/kg.

Põrsaid sündis 2009. a I kvartalis 178 600. See on 6700põrsa ehk 4% võrra enam kui eelmisel aastal. Sellest tule-nevalt võib oodata käesoleva aasta I poolel sealihatoodan-gu mõningast kasvu.

Veiseliha. 2009. a I kvartalis toodeti Eestis veiselihaeluskaalus 5719 t, mis on 587 t ehk 9% võrra vähem kuieelmisel aastal. Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuoste-tud 8400 veisest saadi 2034 t liha, mis on 112 t vähem kuieelmisel aastal. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangustoli 2009. a I kvartalis ainult 15%. Vasikaid sündis 2009. aI kvartalis 26 900, mis on 400 võrra vähem kui möödunudaastal.

Tabel 4. Prognoositav lihatoodang I kvartalis tapa-massis 2008. ja 2009. aastal (tonnides)

Näitajad 2008 2009 2008/2009

+/– %

Loomade ja lindude tapa-mass 17 488 17 629 +141 101

sh veistel 2964 2688 –276 91

sigadel 11 350 11 163 –187 98

lammastel ja kitsedel 141 139 –2 99

lindudel 3033 3639 +606 120

Allikas: PM

Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2009. a jaanuaris25.65 kr/kg, veebruaris 26.74 kr/kg ja märtsis 25.84 kr/kgning esimese kvartali keskmisena 25.99 kr/kg. 2008. amaksti vastavalt jaanuaris 23.16 kr/kg, veebruaris23.61 kr/kg, märtsis 24.22 kr/kg ning keskmiselt23.64 kr/kg. Praagitud piima- ja ammlehmade osakaal oli60% veiselihast.

Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ningPRIA registrisse oli neid kantud 2009. a 31. märtsi seisu-ga 29 911. Kõige enam oli hereforde, järgnesid aberdiini--anguse, limusiini ja šarolee tõugu veised.

Euroopa Liidu 2009. a I kvartali veiselihaturu olukordoli endiselt stabiilne ja tootjahinnad jätkuvalt head, olgugiet veidi madalamad kui 2007. ja 2008. a.

Lamba- ja kitseliha. Lamba- ja kitseliha toodeti elus-massis 296 t ehk 2% võrra vähem kui 2008. aastal. Lam-ba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodangust tapamassison vaid 1% piirimail.

Euroopa Liidu suuremates lambaliha tootvates riikides2009. a I kvartalis tootmine vähenes ja lambalihahinnadolid 2002.–2006. a keskmisest madalamad. Samal ajal onvähenenud ka lambaliha tarbimine. 2008. a tarbiti Euroo-pa Liidus inimese kohta 2,8 kg lambaliha. Prognoosidkinnitavad järgnevatel aastatel tarbimise languse jätku-mist.

Linnuliha. Lindude arv oli 2009. a 31. märtsi seisuga1 762 000, mis on 82 400 linnu ehk 12% võrra suuremeelmisest aastast. Lindude arvu kasv on tingitud turusi-tuatsioonist, mis võimaldab rahuldava hinnaga linnukas-vatussaadusi müüa. Kui 2008. a I kvartalis toodeti linnu-

3

2-09 Tõuloomakasvatus

Foto 2. PRIA registris oli 31.03.2009. a seisuga 29 911 lihaveist(A. Tänavots)

liha 4213 t, siis tänavu 5054 t ehk 606 t enam. Linnulihaosatähtsus oli kogu lihatoodangust tapamassis 2009. aI kvartalis 21%. Positiivset mõju linnuliha tootmisele jatarbimisele on avaldanud 2008. a oktoobrist Euroopa Lii-du kaasfinantseerimisega käivitunud linnuliha müügiedendusprogramm „Linnuliha on kasulik“.

Munatootmine. 2009. a I kvartalis toodeti 41 611 000muna, mis on 13 384 000 ehk 47% võrra enam kui eelmi-sel aastal. Munatootmine suurenes konkurentsi tõttu, Lätija Leedu munakauplejad olid sunnitud tagasi tõmbuma.Oma osa tootmise suurenemises on kahtlemata veteri-naarsete piirangute kaotamisel. Kana kohta saadi 64 mu-na.

ERHC kohtunike seminarIlmar KallasETKÜ

Euroopa Punasekirju Holsteini ja Holsteini (ERHC)järjekordne kohtunike harmoniseerimise seminar toimus8.–10. maini Cantabria (Hispaania põhjaosas) piirkonnasTorrelavegas ja Antanderis, Astuuria ja Baskimaa vahel.Seminar toimub tavaliselt iga kahe aasta järel ja sisaldabnii teoreetilist osa kui ka praktilist hindamist. Osavõtjaidoli seekord 18 riigist, Eestist Andres Leesmäe ja siinkirju-taja.

Teoreetiline arutelu toimus Cantabria maakonna pealin-nas Santanderis (184 000 elanikku, pindala 35 km2).Alustuseks andis töögrupijuht Mauro Carra ülevaatevahepealsetel aastatel toimunud töögrupi nõupidamistestja tulevikuperspektiividest, samuti kohtuniku tööst ringisja kuidas muuta see pealtvaatajatele atraktiivsemaks. Eiole ühist seisukohta, kas alustada reastamist grupi parima-test loomadest või nõrgematest. Viimase variandi puhulsäilib võistlusmoment lõpuni. Lahendamata jäi ka küsi-mus, milliste välimiku vigade ja defektide korral loomadei tohiks asetseda grupi tipus. Eeskuju tuleks võtta Kana-dast, kus on korralikud juhendid välja antud ja kohtunikkehakatakse koolitama noorelt. Enamus tegevkohtunikkekogu maailmas on farmerid, kes ise loomadega iga päevtegelevad.

Seminari praktiline pool toimus 1973. aastal avatudTorrelavega Rahvusliku Loomaturu hallis, mille pindala

on 75 000 m2 ja mahutavus 7500 looma. Kaheksaküm-nendatel aastatel toimus seal väga vilgas kauplemine loo-madega, oksjonipäev oli kolmapäev ja parimatel päevadelmüüdi ligikaudu 5000 looma.

Tänavuse seminari eripära seisnes selles, et ta oli korral-datud iseseisva üritusena ega olnud seotud ühegi suurenäitusega. Ettevalmistused algasid poolteist aastat tagasi,kui Hispaania holsteini organisatsiooni (CONAFE) pea-klassifitseerija Gabriel Blanco farmeritelt küsis, kas nadon nõus sellist üritust korraldama. Saanud jaatava vastuse,algas organisatsiooniline töö. Poolteist kuud enne semi-nari algust valis ta hindamiseks sobivad veised välja. Rin-gi jõudsid 48 mullikat ja lehma, keda esitati kuues grupis.Ühe grupi hindamiseks oli aega 15 minutit, millest esi-mesed 10 ringi ääres ja hiljem sai loomi vaadelda kareastatult. Pärast oli igal osalejal vähemalt üks kord või-malus selgitada oma järjestuse põhjuseid läbi mikroni jaavaldada arvamust meisterkohtunike pingerea üle.

Seminaril osalejatel võimaldati külastada kahte farmi,kus peeti maha väikesed kohalikud näitused. La Marinafarmis oli valmis saanud uus laut, meie mõistes väikelaut40 lüpsilehmaga, toodanguks 12 700 kg lehma kohta.Klassifitseeritud lehmade keskmine hinne oli väga kõrge– 86 punkti.

La Flori farmi omanikuga oli autoril pikk ja põhjalikvestlus loomakasvatusest Cantabrias. Piirkond on looma-kasvatuseks väga sobiv, 4–5 niidet silo aastas, piisavaltsoojust ja vihma. Korralik lumi oli farmis kaheksaküm-nendatel aastatel, viimastel aastatel 1–2 päeva püsivatlumekirmet ei pidanud ta märkimisväärseks. Samas mä-gedes, alates 500 m kõrguselt, on lund piisavalt ja see või-maldab sinna ka turiste meelitada. Lüpsilehmi oli 112,päevatoodang 32 liitrit, lisaks kinnislehmad ja noorkari.Mullikad, kes suviti on mägikarjamaadel, tulevad farmitagasi 21–23 kuu vanuselt, kui nad on 7 kuud tiined. Eritihea meel oli omanikul eelmisel aastal müüdud kümne-konna mullika üle, kelle keskmine hind oli 3000 eurot. KaHispaaniat on tabanud majanduskriis, seda eriti ehitusesja kinnisvaras, millega farmiomanik ka aktiivselt tegeles.Piimahind oli 50 eurosenti, mida ta pidas Hispaania elu-kalliduse juures mittepiisavaks.

Kahe aasta pärast toimuva järgmise seminari asukohtpole veel kindlaks määratud.

4


Foto 1. Seminarist osavõtjad (ERHC)

V E I S E D

Eesti punase veisetõu seminar ja aretuskogukokkusaaminePm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistutõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Teisipäeval, 24.03 toimus Märjal ETKÜ saalis eesti pu-nase tõu aretusseminar teemal „Eesti punase tõu (EPK)tulevik“. Kokku oli kohale tulnud 85 asjasthuvitatut. Kui-gi praegu on keerulised ajad maailmamajanduses terviku-na, sh piimatootmissektoris, peame optimistlikult tulevik-ku vaatama. Veiste aretus on pikaajaline protsess. Looma-omanike raha kulutatakse erinevate projektide elluviimi-seks (tõuraamatu pidamine, aretusväärtuse hindamine,aretusspetsialistide ülalpidamine, noorpullide ost ja testi-mine, rahvusvaheline koostöö jm). Kulud süsteemile onsuured, seetõttu peame kasutama vahendeid efektiivselt jafarmerite vajadusi silmas pidades.

Seminari vajaduse tingisid alljärgnevad põhjused:• EPK aretusprogramm on vananenud ja vajab uuenda-

mist;• magistritöö seisukohti aretuskomponentide kasuta-

misest on võimalik rakendada;• aretustöö tõhustamiseks on vajalik farmerite aretus-

kogu;• EPK aretusest huvitatud isikud ei kohtu tihti.Seminari eesmärgiks oli selgitada EPK aretuse hetke-

olukorda, esile kerkinud probleeme, tulemuslikkust, are-tajate igapäevamuresid ning püüda leida lahendusi.

Seminari tulemusena loodame omavahel lähendadaEPK aretajaid, panna loomaomanikke välja ütlema, midaon vaja igapäeva aretustöös. Vahendajaks tuleks validaaretajatest koosnev mõneliikmeline aretuskogu.

Ligi viietunnise seminari ettekanded on avaldatudETKÜ kodulehel: Eesti punase tõu hetkeolukord, posit-sioon Euroopas – Tõnu Põlluäär (ETKÜ); Eesti punaselkarjal on eeliseid – Mart Uba (JKK); Eesti punasedlehmad Põlula katses – Olev Saveli (EMÜ); Erinevadlahendused sõrgade värkimisel – Marek Kesküla (VärkarOÜ); Erinevate aretuskomponentide kasutamine EPKaretusprogrammis – Tõnu Põlluäär.

Teemad andsid igakülgse ülevaate EPK olukorrast, po-sitsiooni tänases Eestis ning milline võiks punane veise-tõug olla tulevikus. Vaeti erinevate aretuskomponentidekasutamise plusse ja miinuseid – ikka selleks, et aretustööoleks veelgi tulemuslikum. Tulevikulootus ongi selline, etfarmer suudaks teha õiged valikud, mis oleks kasulik talleendale ja kogu aretussüsteemile.

Enne seminari koostati küsimustik ja saadeti 228-le ees-ti punast tõugu kasvatatavatele farmeritele. Kahjuks tulitagasi vaid 45 vastust. On tegemist huvi-, aja- või tahte-puudusega, seda teavad loomaomanikud ise. Taolisteuuringuteta ka läbi ei saa. Kui keegi leiab endas jõudu kü-simustik ära täita, ootame endiselt vastuseid. Vastustekokkuvõte esitati seminari alguses ja ehk panid need vas-tused nii mõnegi veelgi tõsisemalt mõtlema.

Üldiselt läks seminar korda, infot oli palju ja päev pikk.Siiani on tagasiside olnud vaid positiivne. Ja kui kasutadaühe osaleja sõnu, siis kahetsema peavad need, kes seekordkohal ei olnud. Suured tänud emeriitprofessor Olev Save-lile ja JKK biomeetria sektori juhataja Mart Ubale vägasisukate ettekannete eest. Julgen siinkohal väita, et taolineseminar peaks toimuma ka EHF aretajatele. Seminaridvõiksid olla traditsioonilised ja toimuda kindla aja tagant.Seal saab arutada ja aretajateni tuua just selle tõu aretus-probleeme ja ka paremaid tulemusi. Kokku saaksid ühetõu aretusprogrammi järgivad inimesed, mistõttu saab kaomavahel kogemusi vahetada.

Aretusseminaril nimetatud eesti punase tõu aretuskogusai esmakordselt kokku jüripäeval (23.04). Kogusse kuu-luvad Lea Puur Viljandimaalt Õunapuu talust, Malle Rän-kel Viljandimaalt Sallasto OÜst, Maie Mölder ASi TartuAgro Vorbuse farmist, Jaak Kõiv Põlvamaalt Kellamäetalust, Peep Puna Viljandimaalt Heimtali HK OÜst jaemeriitprofessor Olev Saveli. Esimeses kogus olid kohalLea Puur, Malle Ränkel, Maie Mölder ja Olev Saveli. (Sa-mal ajal toimus Maamess, mille vastu on maarahva huviendiselt kõrge.) Päeva eesmärk oli tutvustada EPK hetke-olukorda ja valmistuda koostama uut aretusprogrammi.

Tõnu Põlluäär tutvustas lühidalt aretuskogu vajalikkust,praegust aretusseisu EPKs ja mujal maailmas (ERDB,IRCC). Kuigi tulemused ja olukord aretuses on positiiv-sed, on küsimuseks, kas aretusühistu tegevus on piisavfarmerite jaoks. Nii saidki sõna kõik kohalolijad.

Arutluse teemaks oli, kuidas EPK oleks praegusesmajanduslikult keerukas situatsioonis konkurentsivõime-line ja millised probleemid on valdavad tänases aretus-töös. Koos leiti, et tööd on vaja palju teha. Viimastel aas-tatel on kehvemaks muutunud lehmade jalad, samuti tõuleomane punane värvus on suhteliselt eri variatsioonidega.Erinevused on ka pidamistingimustes, mida ei saa samutiunustada. EPK-lehmad on valdavalt lõaspidamisel, mis-tõttu peab arvestama erinevaid aspekte võrreldes vabapi-damisega.

Aretuskomponentide kasutamisel võiks vältida rootsipunasekirjut (SRB) ja norra punast (NRF), sest nende

5


Foto 1. EPK aretuskogu juhtis T. Põlluäär (O. Saveli)

kasutamisel on probleeme jalgade ja suurusega ning tihtilähevad lehmad 3–4 aastaga karjast välja. Veresust tulebarvestada juba testpullide valikul, tõugu ei peaks väga he-terogeenseks laskma minna, kuna hiljem on seetõttu karaske vanemapaare kombineerida. Tõsised toodanguva-hed tulevad välja tippkarjades, kus söötmisel on arvesta-tav holsteini tõu söömus ehk mida rohkem lehm sööb,seda rohkem saab ka piima. Eesti punased lehmad agakõike söödut piimaks väärindada ei suuda ja seetõttu ras-vuvad ning toodangut annavad vähem. Seepärast on õi-gustatud ka punasekirju holsteini (RH) genofondi kasuta-mine. Loodetakse ka EMÜ katsefarmi katsetele, et ehk onteadlastel võimalus siin midagi muuta. Udara vastupida-vus on oluline, eriti udara keskside. Tihti on I laktatsioonilehmade udar väga ilus ja tugevasti kinnitunud, kuid hil-jem halveneb udara kvaliteet kiiresti. Paljud noored leh-mad lähevad seetõttu enneaegselt karjast välja. Pulliema-sid peaks lisaks I laktatsioonile hindama ka hiljem. Igaspopulatsioonis on tähtis nii järglaste kui ka eakaaslastearv, kellega võrrelda. Et pulle on vähe, on vajalik hoidamitmekesisust, kuid aretuspull peaks geneetiliselt olemahomogeenne.

Järgmine kokkutulek toimub sügisel. Vahepeal peakseelöeldut arvesse võttes asuma aretusprogrammi koosta-

ma. Kõikide tõugude aretusprogrammide arendaminepeab olema ühetaoline, andes loomaomanikele võimalusevalida, millist tõugu ja lehma ta aretada tahab, teades se-dagi, et aretusühistu pakub selleks tulusat aretusprogram-mi.

Intervjuud eesti maakarja kasvatajategaAnnika Veidenberg ja Käde KalameesEK Selts

Tänavu möödub EK Seltsi taasasutamisest 20 aastat.See aeg ei ole maakarja kasvatajaid just soosinud, kuidsiiski on 2009. aastal Eestis 22 hinnatud tõufarmi ningväga häid maakarja veiseid teisteski karjades.

Riido talu perenaine Anne, EK Seltsi juhatuse liige,ja peremees Jaan Kiider Saaremaalt

1. Teie karjas on väga erinevaid veisetõuge. Kuidastundub maakari teistega võrreldes?

Meie perele lihtsalt meeldivad maakarja veised: arm-sad, ilusad ja intelligentsed. Maakarja loomad on meie ta-lu lemmikud. Selle tõu tugev tervis, vähenõudlikkus, agapikaealisus meie karja kohta päris ei käi. See kehtib küllholsteiniga võrreldes, aga eesti punasega kindlasti mitte.Mõnes teises karjas võib see muidugi olla teisiti.

2. Mis on maakarja puudused ja missugused eelised justteie karjas?

Puuduseks on kindlasti vilets udar ja selle pärast kapõhiline praakimine. Oma osa on siin kindlasti aretusel,sest ei ole piisavalt lehmi, et valida udarat parandavaidpulle. Teine puudus on kindlasti kehv tiinestumine. Võib--olla maakarja edukaks tiinestamiseks tuleb pidada hoo-pis pulli karjas, aga meil on kunstlik seemendus.

Karja keskmine tiinestumine on hea. 2007. aastal kulus1,5 ja 2008. aastal 1,6 spermadoosi lehma tiinestamiseks.

Eeliseks on muidugi terved jalad ja kerge poegimine, eiole ainevahetushaigusi. Kuid ka teistel tõugudel ei olemeie talus neid probleeme. Meie jaoks on ta kõigepealt niiarmas nudi loom, kes annab head piima.

3. Saaremaa oludes peaks maakari olema kõige sobivamveisetõug. Mida oma kogemuste põhjal öelda võite?

Riido talus on majanduslikult kõige sobivam ikkagi ees-ti punane, kuid midagi peab hingele ka jääma. Karja va-nim lehm on eesti maatõugu. Ega ta eriti palju enam eilüpsa, kuid tõu säilitamine on kindlasti ka üks prioriteet.

4. Missugusena näete maakarja tulevikku ja kui vajalikon ohustatud tõu toetuse maksmine maakarja omanikule?

Maakarja tulevikku näeme taludes pere lemmikuna,rammusa ja maitsva piima andjana. Armas loom lastegaperedesse. Ka mõisates olevat angleri ja friisi tõu kõrvalpeetud maakarja lehmi oma laste piima jaoks.

Kui toetustest rääkida, siis raha on ikka vaja. Makstaksekombinaadis ju peamiselt piimaliitrite eest ja selles jääb

6


Foto 2. Aretuskogu liikmed Lea Puur, Malle Ränkel ja MaieMölder (O. Saveli)

Foto 1. Anne Kiider tütre Marega Saaremaa näitusel(K. Kalamees)

maakari ikka veel alla, kuna tema aretus on pikka aegatagaplaanil olnud.

5. Missuguseid soovitusi annaksite teiste tõugude pida-jaile, kes oleksid huvitatud ka maakarjast?

Võtke ühendust Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsiga.Sealt saab infot loomade müügi kohta ja soovitusi pullidekasutamiseks. Eesti maakari sobib edukalt kasvatada koosteiste tõugudega.

Maarja ja Jüri Simovart Palu talust HarjumaaltSimovarti perekonna eesmärgipärane eesti maatõu are-

tustöö näitab, mida on võimalik saavutada väikesearvuli-se ja ohustatud tõu sihikindla aretusega.

1996: 4 lehma 3291 kg – 4,35% – 3,46%2008: 13 lehma 6699 kg – 4,56% – 3,50%Talus on 13 holsteini lehma: 7156 kg – 3,83% – 3,24%.

Rasva- ja valgutoodang kokku 506 kg, eesti maatõul540 kg.

1. Mis teie peret maakarja juures köidab?Nad on väikese kasvuga ja nudid. Sobivad hästi hobital-

lu, kus nad oleks laste lemmikud ja muruniitjad.2. Mis on aretuse suurimad raskused?Aretuse raskuseks on see, et nii väikese arvu juures kui

meil, ei ole võimalik ju üldsegi selekteerida kehvemaidvälja. Saab ainult kasvatada. Praegu hoiame kõik alles,sest lehmade karjast väljaminek on suurem igasugustetraumade ja haiguste tõttu.

3. Kas maakarja aretuses on teie arvates ka eeliseid teis-te tõugudega võrreldes?

Eelmises punktis öeldu põhjal võib arvata, et ei olegimingeid eeliseid. See aga ei ole alati nii. Eks igal tõul onkarjas oma kehvemad ja paremad ajad. Meie karja jaokson praegu kehv aeg, kuid eks see ajapikku jälle muutub.

4. Missugusena näete maakarja tulevikku?Aretuse praeguses seisus näeks neil tulevikku väikestes

taludes, muuseumides tõu säilitamise eesmärgil, kus eiole piimatootmine omaette eesmärk. Nii nagu vanasti kas-vatati lehmi selleks, et sõnnikut saada. Seda juhul, kuiaretus jääb edasi kestma niisugusel kujul kui praegu, etkasutada võib ainult Eesti pulle. Väga väikese valiku pu-hul lähevad nii piimatoodangu kui tervise näitajad kehve-maks ning sel juhul tehakse temast perspektiivitu tõug.

5. Mida soovitaksite teistele maakarjast huvitatuile?Julget pealehakkamist! Suurt armastust loomade vastu,

sest seda nad väärivad. Seda soovitaks neile, kes ei ole hu-vitatud suurest toodangust ega suurest loomade arvust.

6. Juba 10 aastat olete näidanud oma kauneid maakarjaveiseid Luige näitusel. Mida soovitaksite neile, kes polemingil põhjusel veel söandanud välja tulla, kuid sooviksidseda siiski teha?

Selleks, et veiseid näitusele viia, peab keegi ikka tõukeandma. Inimene on ju nii tagasihoidlik, et ei söanda iseennast pakkuda. Lehma tuleb enne kindlasti vähemaltkolm päeva harjutada enda järel kõndima. Mõnega lähebka kauem.

Iseenesest on see lastele hea stiimul, kui nad on jubaselles eas, et suudavad looma talitseda. Seda nägime omalapselapse juures, kui uhke ta oli, kui sai vanaema lehmaLuige näitusel näidata. Pildi sellest riputas ta oma Orku-ti-lehele Internetti kõigile vaatamiseks välja. Ju see oli siiseputamist väärt.

Kaarel Voitk Looga talust Tartumaalt1. Olete väga pikaaegne maakarja aretaja. Millal alusta-

site?Soov maakari soetada tekkis 1989. aastal, kui alustasi-

me talupidamist. Hakkasime abikaasaga uurima, kust onvõimalik saada maakarja vasikaid. 1991. aastal saime tol-lase Pärivere sovhoosi peazootehnikuga kaubale, et ta onnõus müüma kaks maatõugu lehmvasikat. Selleks tuli as-tuda ka taasasutatud Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi liik-meks.

2. Missugused on olnud suurimad raskused aretuses?Suuri raskusi eriti pole olnudki, sest selts andis järgne-

vatel aastatel soodushinnaga spermat mullikate ja hiljem

7


Foto 2. Maarja ja Jüri Simovart Luige näitusel (K. Kalamees)

Foto 3. Kaarel Voitk koos tütre ja tütretütrega Ülenurmel(H. Hiis)

Foto 4. Annika Veidenberg (seisab) ja Käde Kalamees (pare-mal) seltsi üldkoosolekut juhatamas (O. Saveli)

ka lehmade seemendamiseks. Esimestel aastatel toonitati,et maakarja aretusel peaks olema sihiks laktatsiooni too-dang 5000 kg piima, lehma eluskaal 500 kg ja piima ras-vasisaldus 5%. See hakkas huvitama. Maakarja seltssoovitas, millist pulli seemendamiseks kasutada. Üldseoli seltsi poolt väga hea juhendamine. Meie ülesandeks olirohkem loomade söötmine ja hoolitsemine.

3. Miks valisite just maakarja?Mul oli lapsepõlvest mälestusi vanaisa ja tädi talus kas-

vatatud sõbralikest, rahulikest, nudidest ja heledatest leh-madest. Seepärast tekkis endalgi mõte kasvatada just sedatõugu.

4. Teie perekonna kolm põlvkonda on alates 1996. aas-tast esitlenud maakarja veiseid Ülenurme näitusel. Teietütretütred Virve ja Varje alustasid kolmeaastastena.

Mida soovitaksite neile, kes plaanivad samuti oma hoo-lealuseid näidata?

1996. aastal Ülenurme sügisnäitusel otsustas Eesti Maa-karja Kasvatajate Selts esitleda maakarja veiseid. Olin tol-lal Tartumaal ainuke maakarja kasvataja ning siis kau-beldi mind oma loomadega näitusel osalema. Esimeselaastal olime kahe lehma ja nädalase vasikaga.

Nähes, millist huvi tundsid külastajad loomade vastu,ning kuidas lastele meeldis end pildistada lasta väikeselehmalapsega, sain aru, kui tähtis on inimestel näha loomija neid silitada.

Soovitan ka teistel maakarjakasvatajatel julgemalt omaveistega näitustel osaleda. Loomade harjutamise ja suure-ma puhastamise vaev tasub ennast ära, sest saad inimeste-le, eriti lastele näidata, et lehm on ikkagi elusolend, mittepiimatootmise masin.

Soovin kõigile maakarjakasvatajatele jõudu ja vastu-pidavust oma töös!

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu liikmete arvamusEesti piimanduse strateegiastEmeriitprofessor Olev SaveliETLLi president

Eesti Tõuloomakasvatuse Liit arutas 27. mail k.a Eestipiimanduse strateegia materjale. Esmalt avaldame tun-nustust, et paluti ka ETLLi seisukohta.

Järgnevalt meie arvamused ja märkused.1. Ülevaade Eesti piimandussektorist on piimatöötle-

miskeskne. Kui lisada veel rakendatavate meetmete loet-elu, kumab läbi luua strateegia ainult piimatööstuste jät-kusuutlikkuse toetamiseks. Piimatootjate majandusprob-leemid ja tööstuste surve minimaalse kokkuostetava pii-makoguse järkjärgulise suurendamise abil väiketootjateväljasuretamine on välja toomata. Jae- ja hulgikaubandu-se toime läbi piimasaaduste impordi Eestis on samutikäsitlemata. Pole näha, kuidas joogipiima jaehinna langustoimib kaubanduse ja töötleja tuludele (sissetulekutele).Kaupluses on joogipiimahinna langus märgatavalt väik-sem kui piima kokkuostuhinnal.

2. Avalikustada tuleb piima ja piimasaaduste jaehinnastruktuur: tootja-töötleja-kaubandus.

3. Meetmetest tundub, et piimanduse strateegia reali-seerimine jääb ühe ametkonna (põllumajandusministee-riumi) õlule ja vabariigi valitsuse materiaalset toetust poleplaanitud. Sel juhul kipub strateegia meenutama paari-kümne aasta taguseid dokumente. Majanduslike surve-või toetusmeetmeteta mandub tähtsam põllumajandusha-ru.

4. Rõhutatakse vajadust piimatöötlemises ühistulisusevormi laiendamist. Peame seda õigustatuks, kuid piima-tootjatel puuduvad vahendid uute piimatöötlemisühistuteasutamiseks, rääkimata olemasolevate aktsiaseltside väl-jaostmiseks.

5. Piimahinna kujunemispoliitikat peaks võimalikulviisil reguleerima riik. Piimakokkuostu põhihind peaksolema vähemalt ühe piimatööstuse piires tootjatele ühesu-gune, aga sõltuvus piima kvaliteedist ning rasva- ja valgu-sisaldusest sarnane kõigis ettevõtetes. Et varutav piim on96% ulatuses eliit- või kõrgema sordiga, peaks kvaliteedimõju olema väiksem, aga suurendada tuleb piima rasva-ja valgusisalduse mõju kokkuostuhinnale: +/– 0,1% rasva= +/– 3 senti, +/– 0,1% valku = +/– 9 senti. Praegune süs-teem (1 sent ja 3 senti) on pärit kopikaperioodist.

6. Tööviljakus Eesti piimatööstustes on kolmekordseltmadalam ülemääraste võimsuste säilitamise ja mõttetultkillustatud suure piimatööstuste arvu (39) tõttu, millesttulenevad lisaks asjatult suured kaubandus- ja ekspordi-kulud. Suur tööstuste arv peaks optimeerima transpordi-hindu ja vähendama transpordikulusid, tegelikult hoopisvastupidi on suured ja koormavad tootjate piima omahin-da. Piimatootjate arv on vähenenud kordi, piimatööstustearv püsib, rääkimata töötlemisvõimsustest. Piimatootjadei suuda sel viisil töötlejaid ja kaubandust ülal pidada, va-ja on riiklikku sekkumist.

8


Foto 1. ETLLi koosolek (O. Saveli)

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolek jaseltsi täkkude paigutus 2009. aKrista SeppEHSi direktor

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolek toimus 17.aprillil 2009 Eesti Maaülikoolis. Üldkoosoleku juhatajaksvaliti EMÜ emeriitprofessor Olev Saveli. Külalised alus-tasid tervitustega.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja KatrinReili tunnustas seltsi tööd ohustatud tõugude säilitus- jaaretusprogrammide täiustamisel seoses muudatustegapõllumajandusloomade aretuse seaduses. Tähtsaks sünd-museks võib pidada araabia hobuste tõuraamatu pidamisetunnustuse andmist seltsile. Oluline muudatus käesolevalaastal seostub hobuste identifitseerimise määrusega. Eel-kõige soovis Katrin Reili aga hobusekasvatajatele headkoostööd aretusorganisatsioonide vahel.

Eesti Ratsaspordi Liidu (ERL) peasekretär Siim Nõmm-oja rõhutas, et hobusekasvatajate seltsid ja ERL võiksidolla tugevaks läbirääkimiste partneriks riigiga. Seltsi kut-suti Eesti Ratsaspordi Liidu liikmeks ning esineja rõhu-tas, et juba nüüd tuleks tegeleda hobumajanduse arengu-kava väljatöötamisega aastateks 2013–2018.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi president Hillar Kaldandis ülevaate seltsi 2008. aasta tegevusest ja juhatusetööst.

Seltsi juhatus avaldas tänu:• Tika talu (esindaja Kalvar Ige) Saaremaal – eesti ho-

buse väärtustamisel ja populariseerimisel;• Johanna Juhanson – eesti hobustega eduka võistlemi-

se eest kooli- ja takistussõidus;• Tiit Talve – tori tõugu hobuste väärtustamise ja are-

tamise eest, tori täku Opaal kasvataja;

9


Foto 2. Koosolekut juhatas ETLLi president Olev Saveli(K. Sepp)

H O B U S E D

Foto 1. Hobusekasvatajaid tervitas ERLi peasekretär SiimNõmmoja (K. Sepp)

Foto 3. EHSi aruande esitas president Hillar Kald (valiti kauueks perioodiks) (K. Sepp)

Foto 4. Mirja-Mai Urve tutvustas revisjonikomisjoni aruannet(K. Sepp)

• Andrus Kallaste – suurepäraste tulemuste eest torihobustega võistlemisel, Eesti meister takistussõidus toritäkuga Opaal;

• OÜ Konuvere Tall (esindaja Merit Õunapuu) Rapla-maal – tori tõugu hobuste väärtustamise ja eduka aretami-se eest, kolme tunnustatud tori täku omanik;

• OÜ Anakard (esindajad Piia Vilu ja Tiit Maisa) Vil-jandimaal – trakeeni tõugu hobuste väärtustamise eest rat-saspordis;

• Ivo Ots – edukate tulemuste eest trakeeni hobusegatakistussõidus, trakeeni täkk Kateris;

• Urmas Saks – eesti raskeveohobuste propageerimiseeest rakendispordis.

10


Tabel. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi sugutäkud 2009

Jrk Nimi, TR nr Värvus Sünd Isa Ema Emaisa Pidaja Telefon

Eesti tõug

1. Aksel 722 E hall 1999 Ando 537 E Torma 3435 E Toover 556 E Heino Kallas 514 5586

2. Aku 684 E t.hiirjas 1990 Aabram 599 E Eti 3379 E Edkar 567 E Mariann Kokla 5649 1568

3. Elder 706 E kõrb 1994 Elkar 598 E Arda 3275 E Askar 475 E Heino Kallas 514 5586

4. Elkar 598 E kõrb 1982 Episood 393 E Valli 2909 E Võlur 300 E Maret Kärdi 5645 5431

5. Elton 751 E kõrb 2001 Elder 706 E Vanilli 3700 E Vaks 696 E Jüri Somelar 735 2098

6. Raksel 725 E kõrb 1999 Rosett 600 E Esta 3640 E Elkar 598 E RoometVahtras

525 3679

7. Rallik 688 E t.võik 1991 Remmik 665 E Tolla 3372 E Tork 581 E Liina Lasn 5566 2334

8. Rannik 747 E võik 2002 Rolf 716 E Taalia 3792 E Tuljak 666 E Pihtla HK 515 9611

9. Rosett 600 E kollane 1983 Rops 386 E Ami 3248 E Ampiir 444 E Mare Kalme 5340 3806

10. Tommi 698 E kollane 1993 Tukk 520 E Elki 3407 E Eps 583 E Heimtali HKOÜ

502 2501

11. Tukker 703 E must 1993 Tukk 520 E Riti 3460 E Rips 662 E Hillar Kald 506 8690

12. Viks 708 E kõrb 1995 Vigur 682 E Tiina 3234 E Trombet 404 E Tori HK OÜ 528 6284

Tori tõug

1. Ailur 12 391 T raudjas 1986 Aaker 9969 T Haara19 591 T

Hasart 10 021 T Hilmar Kohv 527 9535

2. Credo 13 681 T kõrb 2003 Casanova13 581T

Presli24 139 T

Premium13 547 T

Hillar Kald 506 8690

3. Homeros 13 679 T raudjas 1999 Hopper 11 451 T Miira T Sukles 12 091 T EHS 5340 7095

4. Hertsog 12 521 T raudjas 1986 Himbur 10 877 T Une 19 185 T Urnik 8513 T Hiie Rosin 522 9745

5. Fanfaar 11 629 T t.raudjas 1983 Farda Hulli 17 439 T Hordo 6625 T Jüri Mets 508 7589

Eesti raskeveo tõug

1. Naksur 2137 ER raudjas 1987 Naks 1994 ER Viisa 5839 ER Viskus 1758 ER Andres Supp 5390 8002

Hannoveri tõug

1. Hermelin 13 549 T raudjas 1989 Hitchcock St.Pr.St.Windrose

Wittenberg P.B. Konuvere TallOÜ

5615 2931

Foto 5. Hobusekasvatuse veteranid Silvia Keskküla ja MaretMikk (K. Sepp)

Foto 6. Kalju Laiapea kõnelemas, kõrval Eero Agarmaa(K. Sepp)

Õnnesoovid anti edasi endisele kolleegile ning käesole-val ajalgi hobuste hindamiskomisjonide töös osalejaleEero Agarmaale (80), eesti raskeveohobuste kasvatajaleSilvia Keskkülale (75) ja seltsi auliikmele, tori hobusekasvatajale Liidia Koortsile (85).

Revisjonikomisjoni liige Mirja-Mai Urve esitas komis-joni seisukoha juhatuse 2008. aasta töö kohta. EHSi te-gevdirektor Krista Sepp rääkis 2009. aasta eesmärkidest.Haruseltside koosolekutel tehtud ettepanekute põhjal onkoostatud 2009. aasta tööplaan. Seltsi töid ja tegemisi ka-jastab igal aastal väljaantav aastaraamat ja kodulehtwww.ehs.ee. Tõuraamatute andmebaasi toomine kasvata-jatele lähemale ja hobuste müügivõimaluste avardamineon tegevteenistuse töö üheks prioriteediks.

Tõuaretustöö juhataja Andres Kallaste andis ülevaateharuseltside aastakoosolekute teemadest. Eelkõige tänasta vanemaid hobusekasvatajaid, kes tunnevad hobusetõu-gude aretuse ajalugu. Põhiseisukoht oli: vajame põhjalik-ke tõuraamatuid, head ja selget aretussüsteemi ning os-kust hoida ja hinnata head tõumaterjali.

Järgnevalt õnnitleti sugutäkkude kasvatajaid ja omanik-ke ning anti kätte 2008. aasta aretustäku litsentsid:

• tori hobuste tõuraamat: Argument – omanik EsterAder, Aramis III – OÜ Konuvere Tall, Lüübek – OÜ ToriHK, Vahur – Kaja Väärsi, Cumberland – Imre Sams;

• eesti hobuse tõuraamat: Teik – Angela Noor, PihtlaAhtos – TÜ Pihtla HK;

• trakeeni tõuraamat: Essen, Moorion, Andros – Heim-tali HK OÜ, Rubens – Nuiamäe Tallid OÜ, Oregon –K.-M. Alp, Krach – Jüri Somelar.

Probleemseim teema oli üldkoosolekul hobuste uusidentifitseerimise määrus ja hobuste kiibistamine, mis onkohustuslik pärast 1. juulit 2009 sündinud varssadele. Et-tekande tegi Veterinaar- ja Toiduameti geneetiliste res-

sursside osakonna peaspetsialist Maarja Tuimann. Kah-juks oli rakendamise osa kooskõlastamata ning see tekitashobusekasvatajates rahulolematust.

Vastavalt EHSi põhikirjale valiti üldkoosolekul uuejuhatuse koosseisu president, kelleks osutus taas HillarKald. Ülejäänud juhatuse liikmed koopteeriti (igast 2)haruseltsidest:

• eesti hobuse kasvatajad – Aarne Lember (haruseltsijuhataja) ja Roomet Vahtras;

• tori hobuse kasvatajad – Aldo Vaan (haruseltsi juha-taja) ja Jaanus Kallaste;

• eesti raskeveohobuse kasvatajad – Enn Rand (haru-seltsi juhataja) ja Sanna Turu;

• trakeenikasvatajad – Peep Puna (haruseltsi juhataja)ja Jüri Patune;

• araabia hobuste haruseltsi juhataja Astra Nilk.

Kuldiliha kõrvalmaitse vältimise viisidChris Harris. Sigade heaolu, kastreerimine ja kuldilihakõrvalmaitse

Sigade heaolu ja küsimus, kas kulte peaks kastreerima,on vallandanud üleeuroopalise diskussiooni. Suurbritan-nias sigu ei kastreerita, sest nii näevad ette sigade heaolunõuded. Seevastu enamik Saksamaa jaemüüjaid ei võtakuldiliha üldse müüki. Peamiseks probleemiks on kuldi-liha kõrvalmaitse. Suurbritannias vähendab liha kõrval-maitset sigade väiksem (75–76 kg) tapamass kui teistesEuroopa riikides, Hollandis näiteks 91 kg. Sel aastalrahastab Euroopa Komisjon teadusuuringut ühe miljonieuro ulatuses leidmaks alternatiivseid meetodeid sigadekastreerimiseks ja veiste nudistamiseks. Uus uuring järgibeeskirju, mis on sätestatud ühenduse tegevuskavaga Loo-made Kaitse ja Heaolu 2006–2010.

Seetõttu on vajalik tagada, et oleksid usaldusväärsedteaduslikud tulemused, mis toetaksid heaolupoliitikaarengut. Uute suundadega põllumajanduses on tekkinudka vajadus kohandada olemasolevaid loomakasvatusvõt-teid.

Alternatiivmeetodite uuring. Euroopa Komisjon onsätestanud direktiivis 91/630/EMÜ miinimumnõuded si-gade kaitsmise kohta, mille muudatus lubab kultide kast-reerimist kudesid rebimata. Seetõttu on komisjonil kavasrahastada teadusuuringut, mis keskenduks sigade kirurgi-lise kastreerimise ja veiste nudistamise alternatiivmeeto-ditele.

Sigade kastratsiooni käsitlev katseprojekt peaks täien-dama jätkuvat teadusuuringut kastreerimise valdkonnasja keskenduma praktilisele väljundile arendamaks prog-rammi, millega luuakse Euroopas ühtne meetod, et tuvas-tada kuldiliha kõrvalmaitset tööstuslikes tingimustes ta-paliinil ning hinnata kuldiliha turustamisega seotud kau-

11


S E A D

Foto 7. Päriveres sündisid Preslil (i Hermelin) ja Carry’s Sonilkaksikvarsad (O. Saveli)

banduslikke aspekte Euroopas. Alternatiivsete meetoditearendamine julgustab põllumajandustootjaid suurendamakastreerimata sigade arvu ning uurimistöö tulemusenasaadakse usaldusväärseid ja järjepidevaid andmeid alter-natiivsete kastreerimisvõimaluste edasiseks arendami-seks.

Projekti raames hinnatakse kult- ja emispõrsaste kast-reerimise praegust olukorda EL-is ning seda, millistes tin-gimustes kastreeritakse.

Püstitatud eesmärgid:• arendada ja propageerida alternatiivseid meetodeid

vältimaks sigade kirurgilist kastreerimist;• avastada kuldiliha kõrvalmaitse juba tapaliinil;• määrata analüütilised parameetrid ning välja töötada

objektiivsed kvaliteedi hindamiskriteeriumid;• arendada meetodeid, et vähendada kuldiliha kõrval-

maitset liha töötlemisel;• korraldada nõudluse ja arvamuse tarbijauuring.Taani kui suur seakasvatusmaa on juba ümber hinnanud

oma praegused seisukohad, mis puudutavad sigade kast-reerimist. Taani sealihatööstus uurib praegu erinevaidmeetodeid tagamaks, et kastreerimine toimuks kõige hu-maansemal viisil. Samas on kultpõrsaste kastreerimineseakasvatajatele majanduslikult kahjulik, kuna sellest tu-leneb aeglasem kasv ja rümba väiksem tailihasisaldus,millel põhineb sissetulek.

Põrsad kastreeritakse tavaliselt esimese paari elupäevajooksul. Kui protseduur teostatakse aga seitsme päevapärast, siis sel juhul näevad Taani õigusaktid ette, et ope-ratsioon peab toimuma anesteetikumi abil. Kuigi operat-sioon põhjustab põrsastel paratamatult mõningaid ajutisiebameeldivusi, saab seda siiski teha kiiresti ja hügieenili-selt farmi töötaja, kes on saanud nõuetekohase koolituse.

Taani lihatööstus tegi 1990-ndatel suuri investeerin-guid, et välja töötada on-line süsteem kuldiliha kõrval-maitse kindlakstegemiseks tapamajas, mille põhimõtteksoli skatooli määramine kultide rümpades. Kuid süsteemiei kiitnud heaks Saksamaa ametivõimud. Viimastel aasta-tel on Taani lihatööstus toetanud teadustööd, mis uuribalternatiive kultide kirurgilisele kastreerimisele, nagu näi-teks erinevad lähenemisviisid tõuaretus- ja söötmisvõte-tele. Selle projekti raames alustati hiljuti erinevate vakt-siinide kasutamise hindamist, et tõkestada meessuguhor-moonide arengut.

2008. a juulis soovitas Taani Loomade Heaolu Nõuko-gu justiitsminister Lene Espersenile, et alates 1. jaanuarist2010 peaks olema kohustuslik leevendada põrsaste valukastreerimisel muul viisil kui narkoosiga. Taani sealiha-tööstus teebki nüüd koostööd vastavate asutustega leid-maks tõhusaid valu leevendamise meetodeid, mida saaksrakendada tootmises. Pikemas perspektiivis on Taanilihatööstuse eesmärk järkjärguline kultpõrsaste kastreeri-mise vähendamine farmides ja alternatiivsete meetoditerakendamine kõrvaldamaks kuldiliha kõrvalmaitse tekki-mise riske. See protsess hõlmab ka lahendusi, mille onheaks kiitnud Euroopa Liit.

Šveits valis gaasanesteesia. Aastas kastreeritakse 1,3miljonit põrsast tuimastuseta, kuid see muutub 1. jaanua-rist 2010, kui rakendub seadusemuudatus, mis nõuabvalutuid protseduure. Šveitsi loomaarstide ühing Sociétédes Vétérinaires Suisses (SVS) nimetas oma 2008. a det-

sembrikuu väljaandes kirurgilist kastreerimist vanamood-saks. Nad kutsuvad oma liikmeid loobuma isofluraanikasutamisest, viidates farmaatsiaalase agentuuri Swiss-medic kahtlustele. Ehkki mööndi, et kastreerimisel onmõningad eelised, hoiatas SVS, et hilisemaid operat-sioonijärgseid valusid saab leevendada ainult valuvaigis-teid manustades. Swissmedic tõi ka esile, et isofluraan onpalju ohtlikum kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.

Keskkonnaalaseid argumente võttis eriti tõsiselt Šveitsisuurim jaemüüja Migros. Lisaks 700 kauplusele Šveitsison jaemüüjal väike, kuid kasvav turuosa Prantsusmaal jaSaksamaal, kus peab arvestama ELi poolt kehtestatudnõudeid.

Migros ja tema lihatootmise tütarettevõte Micarna onühiselt otsustanud valida gaasanesteesia meetodi põrsastekirurgiliseks kastreerimiseks, mis võetakse kõikides far-mides kasutusele (01.07.2009) enne ametlikku tähtaega.Protseduure teevad farmides spetsiaalselt moodustatudveterinaarmeeskonnad.

VION Foods ja Hollandi seisukoht. Ehkki Hollandiõigusaktid ei nõua anesteetikumi kasutamist põrsastekastreerimisel esimese viie elupäeva jooksul, on Hollandijaemüüjad aidanud rahastada heaolumeetmeid, kus kasu-tatakse anesteetikume.

Juhtiv sealihatöötlemise ettevõte Vion uuris põrsasteanesteesia abil kastreerimise viiside seost kuldiliha kõr-valmaitsega ning kasutab protseduuril CO2. Hollandi sea-kasvatajatega on kokkulepe saavutatud ning kõik raken-davad seda oma karjades.

Jaemüüjad olid mures, et müüki võiks sattuda kuldiliha,millel on kõrvalmaitse ning seetõttu õnnestus Vion’l sõl-mida kokkulepe, et jaemüüjad tasuvad osa protseduurikuludest. Hollandis on tehtud anesteesia abil üks sammlõpetamaks kastratsioon üldse. Hollandlased soovitavadkõigil tegeleda selle uurimisteemaga Euroopa tasandil,sest sealiha peab vabanema ka kuldi kõrvalmaitsest.Lahenduse võib pakkuda geneetika- või söötmisalaneuuring või mõni tapamajas rakendatav protseduur, kuidon vaja tööstusharu ühiseid jõupingutusi põrsaste kastree-rimise lõpetamiseks ning samal ajal tuleb tagada, etkuldilihal ei oleks kõrvalmaitset.

Dr Jim Squires. Meetodid kuldiliha kõrvalmaitse kontrol-limiseks

Noored kultpõrsad kastreeritakse vältimaks ebameeldi-vat kuldi lõhna ja maitset, mis tekib nuuma lõpul. Kuldi-liha kõrvalmaitse põhjustavad kahe ühendi androstenoonija skatooli akumuleerumine rasvkoesse. Kultidel on pa-rem söödaväärindus, lämmastiku kasutamine ja rohkemtailiha võrreldes orikatega, mis võib oluliselt suurendadatootjate majanduslikku kasu.

Kasvav mure loomade heaolu pärast on viinud mõnedELi riigid kirurgilise kastreerimise (isegi tuimastuse ka-sutamisel) keelustamiseni lähema paari aasta jooksul. Vii-masel ajal on mõned suured Hollandi kaubamajad lõpe-tanud kastreeritud sigade liha müügi. Kuldi kõrvalmaitseüle kontrolli saavutamine ilma kirurgilise kastreerimisetaoleks suur edasiminek tootmise seisukohalt ja sellisedsealihatooted pälviks ka tarbijate heakskiidu.

12


Tabel. Kultide ja orikate võrdlus

Näitaja Võrreldes orikatega

Söödakulu vähenemine –12%

Sööda/juurdekasvu suhte vähenemine –12%

Tailiha osakaalu suurenemine 6,5%

Tapasaagise vähenemine –1,5%

Kasumi suurenemine 36%*

Kuldiliha kõrvalmaitse kontrollimise võimalused.Söötmine ja keskkond mõjutavad skatoolist tulenevat nnkuldi kõrvalmaitset. Skatoolitaset on võimalik vähenda-da, kasutades söödas fermenteeritavaid süsivesikuid. Ska-tool võib imenduda ka sõnnikust, seega määrdunud seadvõivad akumuleerida rasvkoesse suurtes kogustes skatoo-li. Androstenooni taset mõjutab suguküpsus, aga kergetesigade tapmine (enne puberteeti) pole majanduslikult ots-tarbekas. Seega söötmine pole tõhus lahendus kuldilihakõrvalmaitsest hoidumiseks.

Immunokastratsioonil süstitakse vaktsiini, mis stimu-leerib antikehade tootmist ja pärsib munandite arengutsamal määral kui kirurgiline kastreerimine. Vaktsiini ma-nustatakse kuldile enne tapamassi saavutamist, nii et ena-

miku oma elust kasvavad nad nagu tavalised kuldid.Vaktsineerimine vähendab kuldiliha kõrvalmaitset selli-sele tasemele, nagu seda leidub orikate lihas, vähendadessamuti agressiooni ja seksuaalset aktiivsust, suurendadessöödakulu ja juurdekasvu, parandades söödaväärindustvõrreldes orikatega ning tailiha osakaal on kultide ja ori-kate vahepealne.

Pärilikkus mõjutab kuldiliha kõrvalmaitse intensiivsusttõu ja tõukombinatsioonide kaudu. Guelphi ülikool onvälja töötanud geneetilised markerid kuldiliha kõrval-maitsele. Nende andmebaas põhineb 1300 seal, kes esin-davad kaheksat erinevat liini. Teadlased kasutasid kandi-daatgeenil asuvaid üksik-nukleotiidse polümorfismi(SNPs) markereid, mis on seotud androstenooni ja ska-tooli ühendite sünteesi ja metabolismiga. Katse- ja valiku-protsessi tulemusena saavutati märkimisväärset edu, mislahendaks geneetilistelt kuldiliha kõrvalmaitse problee-mi. Jätkatakse tööd, et leida täiendavaid kuldiliha kõrval-maitsega seotud SNPd ja kinnistada need markerid sigadepopulatsioonides. Kuldiliha kõrvalmaitse kontrolliminemarkerite abil kõrvaldab kastreerimise vajaduse. Vähesekuldiliha kõrvalmaitsega sigade liinide arendamine pa-randab sealiha tootmise kasumlikkust ja vastab ka looma-de heaolu põhimõtetele.

ThePigSite uudiskirja artikleid refereeris Alo Tänavots

Eesti seakasvatajaid huvitab Kanada aretuseduPm-mag Merle KruusETSAÜ

Möödunud aastal käisid Eesti Tõusigade Aretusühistu(ETSAÜ) liikmed Taani Danbredi ja Kanada Donaldsonifirmas uurimaks, millised väljavaated oleks koostööks.ETSAÜ seakasvatajad on võtnud sihiks saada djuroki tõu-gu kuldid oma aretusprogrammi terminalkuldiks. 15. ap-rillil tegi vastuvisiidi Donaldson International LivestockLtd president James (Jim) S. Donaldson.

Jim tutvustas Kanada aretussüsteemi, djurokite kasuta-mist Kanadas ja mujal maailmas ning andis põhjalikuülevaate tõust ja soovitused djurokite kasutamiseks.

Alliance Genetics (edaspidi AG) on Kanadas peamineeraõiguslik sigade aretusorganisatsioon, kuhu kuulub 8tuumikkarja. Jim oli uhke, et Kanada sigade aretusväärtuson üks maailma parimaid juba 40 aastat. Nende edu võtion suurepärased juhid, silmapaistvad geneetilised uurin-gud ülikoolide poolt ja suund lühiajalistele geneetilisteleeesmärkidele. Teised aretusfirmad pole olnud nii edukad,vaatamata nende suurtele ja keerulistele aretusstrateegia-tele, sest nad kasutavad liiga palju erinevaid tõuge mitmepõlvkonna aretusprogrammis. Sajad Kanada seakasvata-jad, kes osalevad rahvuslikus geneetilise hindamise süs-teemis ja jõudluskontrollis, on kindlaks jäänud kolmeleseatõule – jorkšir (Y), landrass (L) ja djurok (D). Neidtõuge on järjekindlalt aretatud puhtatõuliselt. Paljundus-farmid ristavad omavahel landrassi ja jorkširi sigu, ettoota ristandemiseid, keda nuumikutootjad seemendavaddjuroki kuldiga tootmaks turule lihaloomi. Nii põlvne-mise kui ka jõudluse andmed on avalikud. Kanada sigade

aretusühistu peab puhtatõuliste sigade registrit. Igapuhtatõulise aretuslooma põlvnemist saab tagasiulatuvaltuurida enam kui 70 aasta pikkuselt.

Djuroki tõugu sigu aretatakse kahes farmis, 400 emise-ga ja 600 emisega täistsüklilised farmid, kus asub peaaegu80% AG djurokitest (Shade Oak Swine Ltd). Selle farmidjurokid on hinnatud Kanada tipploomadeks juba 1990.aastatest lihassilma suuruse, tailiha osakaalu, söödavää-rinduse ja lihakeha ühtlikkuse poolest.

AG tootmise aluseks on üle 7000 puhtatõulise emise,kellega saadakse 70 000 uuendemist aastas Ontario piir-konna paljundusfarmidesse – Kanada suurimasse sealiha-tootmise piirkonda. Suurim kuldijaam teenindab sperma-ga üle 100 000 emise selles piirkonnas, kus toodetakseaastas üle 2 mln sea. AG-le kuulub oluline osa turust teis-

13


Foto 1. Hetk koos Jimiga (paremalt teine) ETSAÜ kontoris(R. Laanemaa)

tes Kanada piirkondades ja samuti ka rohkem kui 20riigis. AG teeb koostööd mitmete Kanada ja USA juhtiva-te aretusteadlasega, kasutades molekulaarseid ja kvantita-tiivseid selektsioonimeetodeid. Kaheksas tuumikkarjasaretatakse suure valge ja maatõu sigu, kes on olulisedemaliiniprogrammis. AG toodab tõupuhaste L ja Y ris-tandemiseid, et maksimaalselt kasutada ära heteroosipaljunduskarjades. Selline ristamine on tuntud kogu maa-ilmas kui parim kombinatsioon emaliini jaoks. AG termi-naldjurok on lihatööstuses lihakvaliteedi liider. Kombi-natsioon DxLY on ideaalne produktiivsuse, jõudluse jasealiha kvaliteedi saavutamiseks.

AG ei tugine mitte ainult oma jõudluskontrolli prog-rammile, vaid liikmed otsivad jätkuvalt võimalusi, et nen-de karja aretusedu saaks kontrollida ja tunnustada sõltu-matud organisatsioonid. Paljundajad ja nuumikutootjadväidavad, et need loomad on väga rahulikud ja neil eiesine käitumuslikke kõrvalnähte, mida mõned geeniliinidkõrvalmõjudena võivad väljendada.

Kanada Sigade Arenduskeskus (Canadian Centre forSwine Improvement ehk CCSI) on aretajate omandusesolev jõudluskontrolli keskus. Kõikidel aretajatel on juur-depääs CCSi andmetele, et valida parimaid isasloomi, keloleks suurim potentsiaal parandada oma karja olulisemaidtunnuseid. Testitakse umbes 100 000 siga aastas. Praeguon CCSI-s töötlemises uued tun-nused – põrsaste ellujäämine ja siga-de välimiku tunnused, mida tahetak-se hindamissüsteemi lisada. Kõikneed tunnused on teaduslikult töö-deldud, et vältida sub- jektiivseidhinnanguid. CCSI andmebaasi onkogutud ka teisi andmeid, mis onolulised lihatöötlejatele ja sealiha-tarbijatele. Samuti kontrollitaksekõikide aretusliinide liha kvaliteeti,kus registreeritakse tunnustena vär-vus, marmorsus, veekadu, lihase-sisene rasvasisaldus ja pH.

AG-s kasutatakse väga rangeid va-likukriteeriume, et pakkuda ainultparimaid sigu turule. Kanada looma-de jõudluskontroll algab esimesestelupäevast ja jätkub täpse jälgimise-ga igas valdkonnas. Jõudluskontrollisigadel mõõdetakse söödaväärin-dust, rasva- ja valguladestumist, kas-vukiirust, lihaste arengut ning ka

söögiisu. Kanada programm tugineb teadusele,ekspertidele ja kompromissitutele standarditele. Kanadasealihaäris on oluline ausus, terviklikkus ja klientideleusaldus- väärse info andmine.

Karjatest toimub sigadel kehamassi vahemikus80–120 kg. Ultraheliaparaadiga skaneeritakse 4. ribi ko-halt kaks mõõdet – seljapeki paksus ning lihassilma läbi-mõõt. Teine mõõde skaneeritakse viimase 3. ja 4. ribi va-helt, millega saadakse lihassilma pindala ja lihassilmakohal asuva peki paksus.

Kõikidele jõudlustunnustele arvutatakse aretusväärtusBLUP-meetodil aretusvaliku tarvis. Aretusväärtuse hin-damissüsteemi on välja töötanud Guelphi ülikoolisdr Brian Kennedy. Jõudlustunnustena hinnatakse115 kg-le taandatud seljapeki paksust, lihassilma läbi-mõõtu ja lihassilma pindala. Aretusväärtust kasutatakseiga tunnuse kohta eraldi ja ei arvutata üldindeksit. Põhjen-duseks toodi, et kui soovitakse kiiret aretusedu mingi ük-siku tunnuse suhtes, siis peaks vaatama seda tunnusteraldi, et olla kindel, millise väärtusega loomi eelistada.

Donaldson International on üks osa Alliance Geneticsgrupist, mis paneb suuremat rõhku söödaväärindusele.

Sööt on seakasvatuses kõige suuremkulu. Igasugune kokkuhoid sellesvallas annab kohe efekti tootmisekasumlikkuses. SöötmistehnoloogiaFeed Intake Recording Equipmentehk F.I.R.E. kasutamise abil määra-takse söödaväärindus, keskminejuurdekasv, keskmine söömus päe-vas. Sellist elektroonilist söödaauto-maati, mis fikseerib looma kaalu jaka söödakogused, kasutatakse sööda-kasutuse registreerimiseks alates1998. aastast. Selleks on sigadelelektroonilised kõrvamärgid ja apa-raat on igas sulus 14 looma tarvis.

Korrektne kehaehitus on väga täh-tis ja kere pikkus on selle aluseks.Rinnaku ja rindkere suured mõõtmedtõendavad paremini vastupidavaidnuumaloomi. Laia rinnakuga sigadelon suuremad kopsud, mis tagavadparema verevarustuse hapnikuga,

14


Foto 2. Kanada djuroki kult (DILL)

Foto 3. Djuroki tõugu sead on väga rahulikud (DILL)

Foto 4. Lihakeha tailiha osakaalu mõõtmi-ne Kanadas (DILL)

sellest tulenevalt on sead palju vastupidavamad.Lihakehade hindamine toimub Guelphi ülikooli liha-

laboratooriumis. Ühe lihakeha kohta mõõdetakse üle 40näitaja. Vaatluse all on ühtlikkus ja konsistents, lihasesuurus, peki läbimõõt, marmorsus, veekadu, värvus, mait-sekus, pH ja keemilise tailiha protsent. Samuti registreeri-takse rümbakaal ja erinevad mõõtmised olulistelt liha-lõigetelt. Hinnatak- se ka peki kvaliteeti ja tekstuuri. Needtunnused on väga olulised kõrgete nõudmistega eksport-turgudele. Tipus püsimiseks hoiavad Kanada teadlasedsilma peal ka mujal maailmas toimuvatel arengutel ja fo-kusseerivad oma energia eesmärkidele, mis on suurimatähtsusega sealihatootjatele ja -tarbijatele.

Laiaulatuslik jõudluskontroll nii katsejaamas kui kafarmides on näidanud, et AG djuroki kultide järglasedpaistavad silma oma hea kasvukiiruse, söödaväärinduse javähese surevuse poolest. Liha- ja rümbakvaliteet on vägahea ning rümbad on väga ühtlased. Kanada djurokitejärglaste nuumsead annavad keskmiselt 2.78 $ lisatuluvõrreldes viie teise peamise aretusliiniga, mis samuti si-saldavad djurokit ja/või pjeträäni tõugu. Selles võrdluseskasutatakse kanada djurokite vastu teisi Euroopas levinuddjurokeid ja pjeträäne.

Seaaretuse tulevikku vaadates peaks liikuma raskemarümba suunas (95–100 kg), lihassilma läbimõõt60–70 mm, eelistada optimaalset, mitte maksimaalset tai-lihasisaldust. Samas peaks säilitama singi suurust ja lisa-ma rümbale pikkust ning hakkama mõõtma peki kvali-teeti.

Djuroki tõugu kuldi järglastel on väga kiire kasv, suure-pärane söödaväärindus, suur tailiha sisaldus, parimadlihakeha tunnused ja parima maitsega sealiha.

Taani djurok on algselt pärit Kanadast, kust toodi esi-mesed djurokid rohkem kui 20 aastat tagasi. Aga ometi onTaani ja Kanada djurokid nii erinevad välimiku poolest.Jim selgitas, et omal ajal ei olnud kanada djurokid nii suu-re kasvukiirusega nagu praegu. Taanlased hakkasid dju-rokite kasvukiirust parandama pjeträäniga, mis andissuurepärase efekti. Kanadalased aretasid oma djurokitikka puhtatõulise djurokina, arvestades aretusväärtust.Tulemuseks on see, et kanada djurok on kasvukiirusepoolest jõudnud taani djurokile järele, aga taanlased onkaotanud paljuski lihakvaliteedis (lihaselisusest) ja 80%nende djurokitest kannavad stressigeeni ja sellest tingi-tuna pole neil ka nii ühtlikku lihakeha kui kanadadjurokitel, kes on täielikult stressigeenist vabad.

Paljude tõugude omavaheline ristamine on just peaminepõhjus, miks on raske saavutada ühtlast lihakeha. Jim too-nitas, et pole mõtet kasutada djurokit juhuslikes ristamis-kombinatsioonides. Kanada djurok on aretatud ühtlikkusesuunas. Kui teda kasutada erinevates tõukombinatsiooni-des, siis pole loota ühtlikku lihakeha. Kasutama peaksemaliinina puhtatõuliste maatõu ja suure valge tõu esime-se põlvkonna ristandemist ning neid emiseid seemendadaterminalkuldiga, olgu see siis djurok või mõni muu tõug.Üldse ei soovitanud teha edasi-tagasi ristamisi, kuna selletulemusena muutuvad karjad väga ebaühtlaseks.

ETSAÜ nõukogu liikmetele on Kanada aretusedu jasealne geneetiline tõumaterjal suurepärase mulje jätnud.ETSAÜ soovib Kanada aretajatega hakata tegema tõsistkoostööd. Ka Eesti sealihatootja võiks osa saada heastKanada geneetilisest materjalist ja aretusedust djuroki tõunäol.

Kes ohustab ohustatud tõuge?Emeriitprof Olev SaveliETLLi president

Käesolev artikkel on kirjutatud Eesti Maakarja Kasva-tajate Seltsi palvel ettekandeks aastakoosolekul 22. april-lil Päriveres, kuid laiendatud ka hobuste ohustatud tõu-gudele. On muutunud traditsiooniks käsitleda sellisteltõuaretajate kokkutulekul teemat, mis võiks huvitadaneid, aga samal ajal panna ka mõtlema, kuidas leidalahendusi aretustöös. Kohal oli ainult mõnikümmendkuulajat, mistõttu avaldame need mõtted ka ajakirjas.

Teemat ette valmistades kasutasin sakslase dr ChristianEdeli (Kieli Christian-Albrechti Ülikool) 2006. a ETLLiseminaril esitatud ettekannet „Geneetilise edu optimeeri-mine inbriidingut arvestades“ ja Uelzenis hobusekasvata-jate seminaril 2008. a (Baierimaa Grubi Loomakasvatus-instituut) esitatud ettekannet „Aretusplaan väikestele po-pulatsioonidele“, mis põhinevad teoreetilistel kaalutlustelja on suunatud väga väikestele populatsioonidele.

Eesti maatõug on koos kolme hobusetõu (eesti hobune,tori, eesti raskeveohobune) ja eesti vutiga ohustatud tõudning nende aretuses on palju ühist. Samas on neil oluliselterinev positsioon võrreldes teiste riikide paljude ohusta-

15


O H U S T A T U D T Õ U D

Foto 5. Lihakvaliteedi hindamine Guelphi ülikooli lihalabora-tooriumis (DILL)

tud tõugudega, keda püütakse väga väikese arvu tõttu igahinna eest säilitada. Eesti ohustatud tõud on vaatamataloomade väikesele arvule vabariigi ühise majandussüs-teemi osad ja loomaomanikud peavad konkureerima teis-te tõugude pidajatega. Jõudluse arendamine pole teisejär-guline, võib väita hoopis, et esmajärguline. Kehtivatepiirangute tingimustes, mis tulenevad seadustest, määrus-test ja ettekirjutustest, tuleb lisaks säilitada tõu omapära jatõusisene geneetiline mitmekesisus.

Tõu ohustatuks tunnistamise aluseks on väike emasloo-made (<1000) ja isasloomade (<20) arv, lindudel on piirid10 korda suuremad, seega arvuline piir. Mida tuleb väik-sema arvuga suguloomadega tõus karta? Geneetilisesmõttes suguloomade suguluse kasvu ja nende järglastelaga inbriidingu kõrgemat taset. Võib küsida, mis on selleshalba?

Kahel suguluses oleval loomal on põlvnemistabelitesvähemalt üks ühine eellane, kusjuures sugulus on seda tu-gevam, mida lähemal suguloomale on ühine eellane põlv-nemistabelis. Seda suurem on ka tõenäosus, et kahel sugu-loomal on palju ühesuguseid geene. Kui paaruvad sugu-lasloomad, siis sünnivad järglased, kellel on rohkem sar-naste geenide paare kui vanematel. Jätkates niiviisi mitupõlvkonda, võib jõuda tasemele, et enamik geenipaareloomade genotüübis on homosügootses seisundis. Nendejärglased on geneetiliselt väga sarnased, sellega geneeti-line mitmekesisus on kadumas, koos sellega ka võimalusaretusvalikut teha. Sellist meetodit kasutataksegi tai-mekasvatuses (mais, riis jm) ja loomakasvatuses lindude-ga. Saadakse liinid (krossid), kelle järglased on vägapüsiva jõudlusega puhasaretuses või omavahelisel rista-misel. Miks taimekasvatuse või linnukasvatuses on seeedukas, aga suurloomadega mitte? Sugulusaretus eeldabsuurt järglaste arvu ehk viljakust, et nendest enamik nõr-kuse, vähevõimekuse või väärarengute tõttu praakida.Veised ja hobused on aga ainupoegijad (üks järglane sün-nil/aastas), mistõttu enamik jäävad põhikarja täienduseks.

Miks on vaja nii palju praakida? Geenid oma toimelt ondominantsed või retsessiivsed, mis tähendab, et esimesedgeenipaaris suruvad teise toime alla ega avaldugi. Kui agasatuvad kokku kaks retsessiivset (allasurutud) geeni,avaldub nende toime. Sageli on tulemuseks kasvu aeglus-tumine, kehamassi vähenemine, ilmnevad pärilikud häl-bed kehaehituses või füsioloogias, väheneb haigusresis-

tentsus, halveneb tervis jpm, kuid peamine on, et jõudlusei parane, õigemini halveneb. Ilmsiks tulevad seni tõu-siseselt varjatud ja harva esinenud omadused. Vastupidisearetusmeetodiga – ristamisega – viiakse enamik geenipaa-re heterosügootsesse (paaris erineva toimega geenid) sei-su ja ebasoovitavad omadused ei ilmegi.

Teine oht on juhuslik geenitriiv, kus näiliselt põhjusetaja seaduspärasuse vastaselt juhtub ootamatusi nii geenidesagedustes või tunnuste avaldumises. Mingid geenid levi-vad enam, surudes välja teisi. Väikeses populatsioonis onselle mõju ulatuslik, suuremas jääb see märkamatuks.Näiteks üks rootsi punasekirju (SRB) pull, kes osutusjärglaste hinnangul väga heaks, levitas tõus seni vägaharva esinevat transferriini E-geeni. Statistilised ana-lüüsid tõestasid, et E-geen on piimajõudlust suurendav jatuleks valikul soosida. Aga tegelikult polnud otsus õige,mis suhteliselt suurearvulises tõus selgus kiiresti, aga väi-keses nõudnuks rohkem aega ja kahjustanuks väära are-tusprogrammi täitmisega tõu tulevikku.

Kuidas vältida inbriidingut ja juhuslikku geenitriivi väi-kesearvulistes (ohustatud) tõugudes? Eesti ohustatud tõu-gudele on omane, et aretussuguloomade arv on väike, osaneist on jõudluskontrollist väljas, aretusväärtuse hindami-sel ei kasutata klassikalist BLUP-loomamudelit, aretus-valik baseerub spetsialistide ja aretajate arvamusel. Tõu-sisene muutlikkus väheneb, mistõttu valikuvõimalused onpiiratud, jõudlusvõime edeneb aeglasemalt kui teistel tõu-gudel, entusiasm on peamine, majanduslik tagatis väik-sem. Riik toetab ohustatud tõu aretuslooma kasvatajat,kuid on kahtlane, kas see katab seadusandlusega kehtesta-tud piirangutest tuleneva aretusväärtuse aeglasema kasvutõttu tekkiva majanduskahju.

Lähtudes Christian Edeli seisukohtadest, tuleb inbrii-ding ja geenitriiv kontrolli alla võtta. Teoreetiliselt peaksrakendama järgmisi võtteid ühe tõu aretuses:

1) võimalikult sarnane sugupoolte vahekord;2) suguloomade tasakaalustatud mõju järgnevatele

põlvkondadele.Nii saab toimida looduslikus koosluses või väljasurevas

tõus reservaadis või looduskaitsealal. Ka seal pole seerealiseeritav, sest looduslik valik eelistab ikkagi väheseidisasloomi järglaste andmisel. Eesti ohustatud tõugudeston nendele nõudmistele lähemal paarituse (loomulikuseemenduse) rakendajad hobusekasvatuses, sest paaritus-

16


Foto 1. Eesti maatõugu lehm Mindi, omanik Anne Kiider(T. Bulitko)

Foto 2. Eesti tõugu täkk Tukker 703 E, pidaja Hillar Kald(K. Sepp)

koormus ühe täku kohta on väike ja sugutäkkude järglas-kond jaguneb peaaegu võrdselt järgmises põlvkonnas.Eesti maatõul on probleeme rohkem, eriti suuremates kar-jades, kus rakendatakse kunstlikku seemendust. Teisipidi,väikestes karjades loomuliku seemenduse korral jääbprobleemiks aretuspulli kasutusaeg ja tema sugulus põhi-karjaga. Tütred sattuvad sugukarja pulli kolmandal kasu-tusaastal, mil peaks sugupull olema vahetunud.

Järgmised ettepanekud sobivad juba ohustatud põllu-majanduslikele tõugudele:

3) populatsioon (tõug) tuleb hoida nii suur kui võima-lik;

4) paaridevalikul kasutada võimalikult vähe omava-hel suguluses loomi;

5) kasutada suguloomi teistest oma tõuga geneetiliseltväheseotud populatsioonidest.

Kolmanda ettepaneku täitmiseks on vaid üks tee – või-malikult kõik tõu suguloomad kaasata aretusse. Seetähendab eeskätt jõudluskontrolli, et registreerida kõikideloomade põlvnemine, kõik sündmused ja jõudlus, mislaiendab võimalusi eri põlvnemisega väärtuslike suguloo-made leidmiseks. Kahjuks Eestis pole riigipoliitika, ELdirektiividele toetudes, kaugeltki ühetaoline. Kui hobuse-tõugudel (EL-s hobuslased) peetakse ranget joont tõuraa-matu osade viisi, siis eesti maatõugu veistel (arvestamatatõuraamatut) pole vajadustki jõudluskontrolli rakendami-seks. Sellega taotlevad riigitoetust karjakasvatajad, kesise määravad oma veise tõu dokumentaalselt tõestamatult.Samas aga ei tee selleks midagi, et võimaldaksid oma kar-ja potentsiaali kasutada tõu aretamise ja säilitamise huvi-des. Siin on märgatav reserv aretusloomade arvu suuren-damiseks, et vältida inbriidinguastme tõusu. Võiks püüdatõuaretajate diskussiooni abil EL õigus muuta Eesti tõu-aretajate õigluseks. Miks toetame riiklikult tõu säilitamisenimel nn kontrollimatuid loomakasvatajaid? Kontrolli-mata suguloomad tuleb viia tõuaretuse seaduslikku raami.

Neljandat ettepanekut arvestavad kõige enam indivi-duaalse paaridevaliku rakendajad, kes kasutavad omaaretuskarjas kunstlikku seemendust või käestpaaritust.Vabapaaritusel on väikearvulises tõus riiklike piirangutenõudel alati oht, et isasloom on iga või mõne emaslooma-ga väiksemal või suuremal määral suguluses. Siin onlahendus ainult süsteemipärases isasloomade (rotatsioo-nis) vahetuses karjade vahel. Kõik oleneb loomaomaniketeadlikkusest ja seltside suutlikkusest neid nõustada. Sa-

ma olukord on lihaveisekasvatajatel, eriti probleemne agalambakasvatajatel, sest juba järgmisel innasesoonil on sa-ma jäära tütred suguküpsed.

Edeli arvates orienteerumine nn vereliinidele on õigus-tatud, kuid pole küllaldane ja on vahel isegi ebaproduk-tiivne. Eestis on seda aga oskuslikult kasutatud.

Lahendust võiks pakkuda aretusisasloomade üleskasva-tamise ja kontrollimise süsteem. EK Selts on ettevaatli-kult rakendanud seda Vahenurme või Enno Lohu ettevõt-tes, kuhu osteti kokku mõned väärtuslikud pullvasikadteistest karjadest. Teisel eluaastal võeti mõned ejakulaa-did sügavkülmutamiseks, pullid ise jäid samasse karja.Hiljem liikusid mõned ka teistesse karjadesse. Kiita tulebseltsi ja kahte perekonda, kuid süsteemi veel pole.

Täiskasvanud pulle kohtab harva, rääkimata eluajaltütarde andmete olemasolust. Tegelikult rakendatakse1960. aastate aretusskeemi, kus tõu piires kasutati osali-selt kunstlikku, osaliselt loomulikku seemendust, pullevaliti ema ja isa järgi ning edukust hinnati praagitud are-tuspulle võrreldes. Tütarde arv aretuspulli kohta on väike.Geneetilise mitmekesisuse säilitamise mõttes on see heaväikesearvulises tõus. Aga aretuslikult on väga kahju, kuikõrge aretusväärtusega pullilt saadi vaid mõnikümmendtütart. Paarituspullide koormust tuleks suurendada, naguEesti Vabariigi esimesel perioodil pullijaamades. Miksmitte. Sugutäkkude kasutamine on üles ehitatudki sellelprintsiibil, kuigi ei räägita täkujaamast.

Noortäkkude üleskasvatamiseks ja hindamiseks sarnas-tes tingimustes on Eestis olemas väga head võimalused.Igal tõul on kasvandused, eriline funktsioon peaks olemaTori hobusekasvandusel. Saksamaal koondatakse sugu-täkkude kandidaadid eri pikkusega perioodiks kasvandus-se, kus toimub nende võimekuse hindamine. Eestis toomehindamiseks kokku kaheaastased noorhobused paarikspäevaks. Paljudel juhtudel hindame hobusekasvataja või-mekust noort hobust ette valmistada.

Kasvanduste temaatika on vaja tõsiselt läbi arutada,luua süsteem, kus osalevad riik, seltsid ja loomaomani-kud. Toimub ju kõikide ohustatud veise- ja hobusetõugu-de isasloomade hindamine eellaste ja omajõudluse alusel.Mida ühetaolisemad tingimused, seda objektiivsem hin-nang. Kasvandused peaksid tegutsema kogu tõu heaks.Kahju, et seltse ei toetata ohustatud tõu säilitamise nimel,toetus loomapidajale kujuneb tihti hädaabiks rasketes ma-jandustingimustes.

17


Foto 3. Eesti raskeveo tõu etalon Naksur 2137 ER, pidajaAndres Supp (K. Sepp)

Foto 4. Tori tõu universaaltüüpi täkk Hertsog 12 521 T(K. Sepp)

Põhiküsimuseks peaks jääma, keda kasvatada, sest su-guisasloomade geneetiline mitmekesisus tagab selle püsi-mise kogu tõus. Aretus-säilitusprogramm annab selleksjuhised, kuid iga tõusisese paari valik vajab seltsi ja loo-maomaniku vastastikust mõistmist. Tõu säilitamine aretu-se abil on ühine eesmärk.

Kulutused ühe suguisaslooma saamiseks ja hindami-seks on suured. On märgitud, et ühe hinnatud aretuspullisaamise kulud normaalses kultuurtõus on ligilähedalt0,5 mln rahaühikut. Järglaste hinnangu puudumine mui-dugi alandab kulusid, aga väike suguline koormus ja lühi-ke eluiga pingestavad majanduslikkust.

Aretusisaslooma saamine algab paaridevalikust, misklassikalises ohustatud tõus piirneb oma aretusmaterjali-ga. Esmalt peetakse silmas vanemate (loodetavat) aretus-väärtust, aga hädavajalik on põlvnemistabeli perspektiivi-kus tõusisese mitmekesisuse säilitamisel või suurendami-sel. Kui neid tingimusi on raske täita, tuleb pöördudaaretus-säilitusprogrammi selle klausli poole, mis lubaksühekordselt kasutada tõuvälist aretusmaterjali. Sellekstuleb taotleda muidugi eriluba VTA-lt.

See ongi Christian Edeli viies ettepanek. Nii EKS kuiEHS on kehtestanud, milliseid tõuge võib ühekordseltkasutada. Ühekordsus on laiaprofiiliga mõiste, aga ikka-gi, kas ainult isaloomade saamiseks või nendega kõikideemasloomade ühekordseks seemenduseks jne. Ega polepääsu seltsidel ega kontrollorganil, geneetilise mitmeke-sisuse ja sellest tuleneva aretusvaliku efektiivsuse suuren-

damiseks tuleks kompromiss leida. Mida varem, sedaparem. Mõttetut sisseostu pole karta, sest puuduvad raha-lised võimalused, eriti praeguses olukorras. Milline onimporditava aretusmaterjali vorm (isasloom, sperma,embrüo), otsustatakse seltsi ja aretajate vahel.

Teiste abinõudena soovitab Edel riskide vältimist, mistähendab aretusloomade hajutamist paljude pidajate vahellaial territooriumil. See tingimus on täidetud, sest Eestison ohustatud tõuloomad väikefarmides. Suurtes tuleks ar-vesse võtta ka hügieeniriske pidamisel. Seejuures on erititähtis, et mida väiksem on tõug, seda vajalikum on areta-jate konsensuslik kokkulepe tõuraamatusse võtmise kor-ras, kas jõudluskontroll on vajalik, aretuseesmärgi püsti-tamisel, valikukriteeriumides ja isasloomade valiku ran-guses. Tuleb arvestada vastandliku olukorraga, kus sugu-lusemäära arvestamine vähendab aretusvaliku efektiiv-sust.

Eesti ohustatud tõud peavad konkureerima sissetoodudvõi aretustõugudega ühes majandusruumis, seepärast pea-me paindlikumalt (kehtestama) täitma Euroopa Liidunõudeid, kuigi konkurentide valvas pilk ja toimevahendidpüüavad luua endale konkurentsitut keskkonda. Riigisäilitustoetus on tunnustamist väärt, kuid ei kata seadusta-tud piirangutest tulenevat saamatajäänud tulu.

Noorpullide sigimisfüsioloogiastPm-mag Peeter Padrik1, 2, Tanel Bulitko1, PhD TriinHallap1, pm-knd Ülle Jaakma1

1 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, 2 Eesti Maaülikool

Artiklit ajendasid kirjutama kogemused, mis on saadudkarjaomanikega kohtudes, kui nad seemendusjaamas pul-le liha- või piimakarja emasloomade paaritamiseks vali-vad. Selle toimingu käigus kerkib üles mitmeid küsimusi,mis on seotud noorpulli eksterjööri, kehamassi, iseloomuja konditsiooniga. Kuid samas jääb põhjendamatult tähe-lepanuta noorpulli sigimisfüsioloogia, mis meie arvates eiole emasloomade paaritamisel ja tiinestamisel vähemtäh-tis, kui teised mainitud omadused. Seepärast otsustasimeanda loomakasvatajatele selles valdkonnas teavet, millis-tele asjaoludele tähelepanu pöörata, kui on otsustatud ostamullikate või lehmade paaritamiseks noorpull piimatoot-mis- või sugupull lihakarja. Vastav info aitaks ära hoidanii majanduslikke kui ka aretusalaseid tagasilööke, mis onseotud pulli sugulise aktiivsuse ja tema viljastamisvõime-ga. Mida järgida pulli ostes?

Pulli ostes kontrolli alati, kas pullil on olemas mõlemadmunandid ning kas need on arenenud vastavalt eale.

Esmalt vaatame, kuidas on seotud sugupulli vanus jasperma kvaliteet. Mitmed uurijad oma töödes märkinud,et munandite ümbermõõt on tugevalt seotud sugupullikehamassi ja vanusega. Munandi ümbermõõdu suurene-des tõuseb ka suguhormooni testosterooni tase vereplas-mas. Samuti täheldati, et munandite ümbermõõdu suure-

18


T A A S T O O T M I N E

Foto 1. Limusiini noorpull Bambino (sünd Prantsusmaal)(T. Bulitko)

nemine sugupulli kasvades ja vereplasma testosterooni-sisaldus mõjutab positiivselt nii sperma mahtu, spermidekontsentratsiooni, morfoloogilist kvaliteeti kui ka liiku-vust. Seepärast esimene ning ühtlasi ka peamine asjaolu,mida noorpulli ostes arvestama peab, on pulli suguorgani-te areng, kas pullil on mõlemad munandid laskunud mu-nandikotti, kas need on arenenud vastavalt eale. Veisekas-vatajad eeldavad noorpulli ostmisel seda juba a priori,kuid kontrollima peab. Noorpulli kasvades ja arenedestoimub järgmine kontroll alles seemendusjaamas ning kuifarmerile müüakse noorpull otse kasvandusest, siis ei saakuidagi ostjale garanteerida, et pulli munandite areng ontoimunud vastavalt eale.

Osta ainult selline noorpull, kelle sperma on kontrolli-tud ja kvaliteetne.

Meie uuringust selgus, et eri tõugu (limusiin, hereford,šarolee, aberdiini-anguse, simmental ja belgia sinine)noorpullide värske sperma kvaliteetinäitajad erinevadoluliselt (tabel 1).

Tabel 1. Eri tõugu noorpullide (1–2 a) värske spermakvaliteedinäitajad

Näitajad EHF EPK Lihatõud

Pulle 19 14 19

Ejakulaate 233 161 176

Sperma maht, ml 5,7 6,6 5,1

Spermide kontsentratsioon, 109 1,486 1,703 1,542

Samas ilmnes, et nii liha- kui ka holsteini tõugu noor-pullide ejakulaadimaht ja spermide kontsentratsioon värs-kes spermas oli tunduvalt madalam kui eesti punast tõugunoorpullidel. Seepärast tuleb noorpulli koormust (emas-loomade arv) prognoosides arvestada kindlasti tõu iseära-susega.

Meie uurimustest selgus, et sugupullide värske spermaja sügavkülmutatud/sulatatud spermide kvaliteedinäita-jad olid paremad täiskasvanud, üle 3-aastastel pullidel(tabelid 2 ja 3). Liikuvate ja otseliikuvate spermide osa-kaal vähenes 5�7-aastaste sugupullide grupis võrrelduna3�4-aastaste pullidega.

Tabel 2. Vanuse mõju EHF-pullide värske spermakvaliteedinäitajatele

Näitajad Pulli vanus aastates

1–2 3–5 6–8

Pulle 19 60 19

Ejakulaate 233 329 307

Sperma maht, ml 5,7 7,9 7,2

Spermide kontsentratsioon, 109 1,486 1,489 1,382

See võib olla tingitud spermiogeneesi reguleerivate hor-moonide � folliikuleid stimuleeriva hormooni, luteinisee-riva hormooni ja testosterooni taseme langusest võikõikumisest sugupulli vananedes.

Eelnevate uuringute ja tabelites (2 ja 3) toodud andmetepõhjal võib väita, et sperma ja spermide kvaliteedinäitajadon noorpullidel madalamad kui täiskasvanud pullidel.Spermide kvaliteediparameetrite ja emasloomade tiines-tumise vahel on statistiliselt tõepärane tugev positiivnekorrelatsioon.

Tabel 3. Pulli vanuse mõju sügavkülmutatud/ sulata-tud spermide kvaliteedile

Spermide liikumisnäitajad Vanus aastates

1–2 3–4 5–7

Ejakulaate 19 17 9

Liikuvaid sperme, % 71,5 78,9 78,4

Otseliikuvaid sperme, % 55,1 62,7 61,7

Spermide kiirus liikumisteekonnal(�m/sek) 88,3 100,7 93,3

Spermide otseliikuvus 0,51 0,45 0,45

Spermide kõrvalekaldeamplituudliikumistrajektoorist (�m) 2,7 3,1 3,0

Tervikliku membraaniga spermide väiksem osakaalvärskes pullispermas ei ole takistuseks pulli kasutamiselemasloomade paaritamisel.

On tulnud ette juhuseid, kus farmeritele pakutaksemüügiks noorpulle, kelle sperma ei sobi sügavkülmutami-seks, kuid värske sperma maht, spermide kontsentrat-sioon ja liikumisomadused vastavad nõuetele. Midasellises olukorras teha, eriti juhul, kui noorpulli välimik ja

19


Joonis 1. Värskes pullispermas tervikliku membraanigaspermide osakaalu ja sügavkülmutatud/sulatatud pullispermasotseliikuvate spermide vaheline seos

2006 2007 2008

TRsse registreeritudpullid karjades 66 86 92

ETKÜnoorpullikasvandusest

müüdud pullid19 20 18

0102030405060708090

100

Joonis 2. Eesti holsteini tõu vabapaarituspullide kasutamineaastatel 2006–2009

põlvnemine sobivad suurepäraselt emasloomade paarita-miseks? Sellises situatsioonis tuleks kindlasti paluda sel-gitust, millised sperma ja spermide kvaliteedinäitajad onmadalad, kas need on seotud spermide liikuvuse, morfo-loogia, kontsentratsiooniga spermas või spermide memb-raanide terviklikkusega värskes noorpulli spermas.

Keskmisest väiksem ejakulaadi maht ja spermide kont-sentratsioon selles ning spermide liikuvus ja morfoloo-giline kvaliteet ei pruugi põhjustada noorpull sobimatustseemendusdooside tootmiseks, sest on mitmeid kompen-satsioonimehhanisme, mille abil on võimalik tagada ra-huldavad tiinestumistulemused seemendamisel. Näiteksspermide arvu suurendamine seemendusdoosis. Küll onaga oluline spermimembraanide terviklikkus värskes pul-lispermas, kuna see on üheks põhjuseks, miks pole võima-lik spermat edukalt sügavkülmutada, mis omakorda onpeamiseks faktoriks, miks noorpull ei sobi aretusekskunstliku seemenduse süsteemis.

Tabel 4. Sügavkülmutatud/sulatatud spermide kvali-teedinäitajate ja emasloomade tiinestumise vahelineseos

Spermide kvaliteedi parameetrid Tiinestuvus, %

ejakulaadid pullid

Arv 36 13

Liikuvaid sperme, % 0,70*** 0,73**

Otseliikuvaid sperme, % 0,64*** 0,64*

Spermide kiirus liikumisteekonnal(�m/sek)

0,67*** 0,75**

Spermide kõrvalekaldeamplituudliikumistrajektoorist (�m)

0,63*** 0,77***

Statistiline tõenäosus – * P<0,05; ** P<0,01; *** P<0,001.

Miks siis spermide membraanid on nii olulised kvalitee-dinäitajad värskes pullispermas? Sellesse selguse toomi-seks tuleb vaadata spermide kvaliteediparameetreid niivärskes kui ka sügavkülmutatud/sulatatud pullispermasning nende kvaliteediparameetrite vahelisi seoseid, mison toodud tabelis 5 ja joonisel 1.

Värske pullisperma spermimembraani terviklikkuse jaspermide liikumisparameetrite vahel on nõrk positiivneseos. See tähendab, et spermide membraanide terviklik-kus ei saa olla kuidagi takistuseks noorpulli kasutamiselemasloomade paaritamisel, kui liikuvaid sperme on värs-kes ejakulaadis vähemalt 75–80%. Küll aga on terviklikumembraaniga spermide osakaal oluline värske pullisper-ma töötlemisel ja sügavkülmutamisel, sest seemendus-dooside tootmiseks sobib selline värske pullisperma, mil-les on neid piisavalt, et pärast sügavkülmutamise/sulata-mise protsessi jääks seemendusdoosi vähemalt 50% otse-liikuvaid sperme. Et sellist tulemit saada, peab värskespullispermas üldjuhul olema vähemalt 40–45% terviklikumembraaniga sperme. Kui see näitaja jääb alla 30%, polevärsket pullispermat võimalik üldjuhul edukalt sügavkül-mutada.

Tabel 5. Spermimebraani terviklikkuse ja spermideliikuvuse vaheline seos värskes pullispermas

Liikuvusparameetrid Tervikliku membraanigaspermid

ejakulaate pulle

Arv 683 91

Liikuvaid sperme, % 0,22* 0,33**

Otseliikuvaid sperme, % 0,20* 0,32**

Sellise seose paremaks ilmestamiseks sobib hästi joonis1, kust on selgelt näha, et mida rohkem on värskes pulli-spermas tervikliku membraaniga sperme, seda rohkem onotseliikuvaid sperme pärast sügavkülmutamist/sulata-mist, mis omakorda mõjutab otseselt emasloomade tiines-tumist (tabel 4).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et spermimebraani terviklik-kus värskes pullispermas on oluline kvaliteediparameeter,mille alusel otsustada, kas noorpull sobib külmutatud see-mendusdooside tootmiseks, kuid kindlasti ei ole see takis-tuseks emasloomade paaritamiseks karjas, kui kõik teisedkvaliteediparameetrid on korras.

Uus A-tüüpi gripiviirus H1N1 inimesel – risksigadele?Dots Arvo ViltropEMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Meediakära uue gripiviiruse ümber hakkab vaibuma jasee annab mahti küsimusele pisut kainem pilk heita. Midasiis vahekokkuvõtteks öelda?

Esiteks, et ilmselt ei ole meediahuvi mõningase vaibu-misega viiruse levik lõppenud. Suure tõenäosusega levibviirus veel mõnda aega maailmas ja ka Euroopas ning eiole põhjust välistada selle jõudmist Eestisse (vt joonisel 2viiruse levikukaarti). Seni kogutud andmed viiruse viru-lentsusest inimesele näitavad, et suure tõenäosusega eiületa see oluliselt tavalise sesoonse gripiviiruse virulent-

20


V E T E R I N A A R I A

sust. Mehhikos registreeritud haigestunute suremus oliküll esmalt hirmutavalt suur, kuid tegelik haigestunutearv on seal teadmata. Euroopas ja USA-s ei ole haigestu-nute suremus olnud suurem tavapärase gripiviirusegakaasnevast (< 0,1%).

Viirus nimetati esmalt kiiruga seagripi viiruseks. Ometion tänaseni teada vaid üks juhtum, kus sead selle viiru-sega on nakatunud (vt joonis 2). Puhang leidis aset Kana-das, kus ühe farmi sead nakatusid ilmselt kontakti tõttunakatunud inimesega, kelleks oli tõenäoliselt farmis re-monditöödel töötanud puusepp, kes oli mõni aeg enneseda naasnud Mehhikost ja põdes kerget gripisümptomi-tega haigust. Seega käesoleval ajal kujutavad inimesedriski sigadele, mitte vastupidi.

Nii on ka igati soovitatav välismaalt (sh Euroopa riiki-dest, ka Soomest) naasnud inimestel vältida seafarmides-se sisenemist vähemalt ühe nädala vältel, mis on võimalikgripi inkubatsiooniperiood. Mõistagi ei tohi sigalasse si-seneda inimene, kes on pärast välisreisi haigestunud gri-pilaadsesse haigusesse.

Kuidas mõjub uus viirus sigade tervisele? Arusaadavalton praegu selle kohta andmeid vähe, sest seni on nakatu-nud vaid üks seakari. Juhtumi kirjeldusest selgub, et hai-gus kulges sigadel kergekujuliselt – mõned sead kaotasidsöögiisu ja neil arenesid kerged respiratoorsed tunnused.Kõik loomad tervistusid. Seega ei erine uue gripiviirusenakkus sigadel tõenäoliselt tavapärasest sigadegripist.

Äge sigade gripp on tavaliselt kergesti äratuntav. Hai-guse puhkemisel levib viirus tavaliselt kiiresti üle kogukarja. Nakkusele on vastuvõtlikud kõik sead, vaatamatavanusele, ja haigestumus karjas ulatub kuni 100%-ni. Su-remus on samas tavaliselt väike (1–5%). Raskemini hai-gestuvad 2–8-nädalased põrsad. Heade söötmis-pidamis-tingimuste korral kulgeb gripp sigadel tavaliselt kergevormina, mille korral esineb kerge köha, aevastamine, pi-saratevool ja nõre eritumine ninast ning loomad tervistu-vad tavaliselt 3–6-päevase põdemise järel. Raskema kulukorral tekib haigetel sigadel palavik (41,0–42,0 oC), loo-mad on isutud, poevad allapanusse ja liiguvad vastumeel-

selt. Silmalaud on turses, silmanurgast eritub nõret. Hin-gamine muutub raskeks, loomad aevastavad ja köhivad.

Maailma loomatervishoiuorganisatsioon (OIE) ja ÜROToidu ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on esine-nud avaldustega, milles kutsuvad üles maailma riike suu-rendama tähelepanu seakarjade järelevalvele ja tihenda-ma hingamisteede haiguste seiret, et tuvastada võimali-kult kiiresti uue gripiviiruse levimine sigadele, kui seepeaks juhtuma. Kindlasti ei ole kellegi huvides, et lisaksinimestele tekiks pandeemia sigade hulgas, mis võib oma-korda tingida viiruse muutumise ettearvamatus suunas.

FAO on oma ametlikul kodulehel loetlenud järgmisedprioriteetsed tegevused vähendamaks A/H1N1gripiviiru-se võimalikku levimist inimeste ja loomade hulgas:

• tugevdada sigade hingamisteede haiguste järeleval-vet ja teavitada kõikidest respiratoorse haiguse juhtudestviivitamatult riigi veterinaarteenistust;

• seakarjadest, kus ilmneb hingamisteede haiguste pu-hanguid, ei tohiks lubada loomade väljaviimist enne, kuion kindlaks tehtud haigestumise põhjus;

• kui kinnitust leiab A/H1N1 esinemine, tuleb kehtes-tada loomade liikumise keeld, mis lõpetatakse mitte va-

21


Joonis 1. Uue A/H1N1 gripi puhang sigadel (OIE)

Joonis 2. Uue A/H1N1 gripiviiruse levik inimesel (WHO 05.06.09)

rem kui seitse päeva pärast viimase looma tervistumistgripist;

• NB! Haigestunud sead tuleks eraldada tervetest jalasta neil paraneda. Pole mingisugust vajadust hukata hai-geid sigu.

• loomadega kokkupuutuvad isikud peavad kandmakaitseriietust vältimaks nakatumist;

• seafarmide töötajad, kes puutuvad otseselt kokkuloomadega ja kellel ilmnevad gripilaadse haiguse tunnu-sed peaksid jääma koju ja mitte tööle minema enne täie-likku tervistumist;

• suure nakatumisriskiga piirkondades võib kasutadasigade vaktsineerimist sigadegripi viiruse vastase vaktsii-niga, mis on eeldatavalt efektiivne antud viirustüve suh-tes.

FAO rõhutab ühtlasi, et sigadegripi viirus ei levi ini-mestele liha või lihasaaduste vahendusel. Tavapärasedsealiha töötlemise moodused (näiteks temperatuur 70 oC)

hävitavad viiruse, mida potentsiaalselt võib leiduda too-res lihas, praktiliselt kohe.

Lõpetuseks. Artikli valmimise ajaks ei olnud uueA/H1N1 gripiviiruse nakkust Eestis registreeritud, kuidiga päev võib tuua selles suhtes muudatusi. Seepärast onväga oluline, et seakasvatajad tugevdaksid farmides bio-turvalisuse meetmeid, mille hulgas on esmatähtis farmikülastavate inimeste arvu piiramine, töötajate reisimise jatervise jälgimine, karja ostetava (toodava) karjatäiendusetervisekontroll ning desinfektsioonimeetmete tõhustami-ne, sh desomatid sissepääsudel, loomade transpordiva-hendite puhastus ja desinfektsioon ning loomade veokilelaadimisel kasutatavate vahendite desinfektsioon (enne japärast laadimist).

http://www.who.int/csr/don/GlobalSubnationalMaster_20090515_0800.jpg

Islandi loomakasvatusestProf Haldja ViinalassEMÜ/VTA

30. aprillist kuni 2. maini toimus Islandil ReykjavikisEuroopa regiooni põllumajandusloomade geneetilisteressursside koordinaatorite töökoosolek, mille raames olivõimalus saada teavet ka Islandi loomakasvatusest.

2008. a andmetel oli Islandil 320 000 elanikku ja ligi4000 talu. Island varustab end täielikult piimaga, veise-,lamba-, hobuse-, kitse-, sea- ja linnulihaga, munade jakalaga. Piima, lamba- ja hobuseliha ning kala jagub kaeksportimiseks. Saareriigis kasvatatud köögivili katab40%, kartul 70%, teravili ja puuviljad ainult 1% elanik-konna vajadusest.

Piimaveiseid oli 2008. a andmetel 793 talus ja kahesettevõttes 71 000 ja imporditud lihaveiseid 1500 (sh ris-tandid). Piimaveistest kasvatatakse ainult islandi veist,lihatõugudest aberdiini-angust, limusiini ja galloveid.Lambaid oli 2414 talus 455 000 ja 412 muudes ettevõte-tes, hobuseid 77 000 (1335 talu ja 2239 muu), kitsi 520(70 talu ja 7 muu), sigu 4200. Seakasvatuses kasutatakseristandaretusprogrammi. Kohalikku seatõugu enam eiole, landrassi, djuroki ja jorkširi tõugu sigu imporditakseRootsist ja Norrast. Kohalikke kanu oli ligi 3000, tööstus-likult kasvatatakse umbes 210 000 erinevatesse liha- jamunakanakrossidesse kuuluvat lindu. Saarele on väheselarvul imporditud ka naaritsaid (42 000), rebaseid (150) ja

22


R E I S I K I R J A D

Foto 1. Lammaste restpõrandal pidamiskatse (H. Viinalass)Foto 2. Islandi Põllumajandusülikooli tall ja manee�

(H. Viinalass)

küülikuid (300). Islandil kohtab nii riigi- kui erafarme,arvukalt on ka kirikute omanduses olevaid farme.

Üllatav oli teada saada, et Islandil viidi läbi esimeneloomade loendus juba 1703. a. Enam kui kolm sajandit ta-gasi loendati veiseid (36 000), lambaid (280 000), hobu-seid (27 000) ja kitsi (820).

Loomakasvatussaadustest tarbitakse lamba- ja linnulihaenam-vähem võrdselt vastavalt 23,6 ja 23,3 kg elanikukohta, sealiha 21,0 kg, veiseliha 11,4 kg, mune 10 kg, ho-buseliha 2,1 kg ja piima 150 kg. Kahjuks ei olnud kätte-saadavad andmed kala tarbimise kohta.

Islandi lambakasvatajad saavad 90% sissetulekust lihastja 10% villast. Islandi lammastel esineb 7 peamist vär-vust. Jõudluskontrollis on 305 000 utte. Lambad viiaksekarjamaadele juunis kolmeks kuuks. Vastavalt kehtivate-le reeglitele tuleb 20. septembriks kõik lambad karjamaa-delt kokku koguda. Kui omanik seda ei tee, siis ootab tedakopsakas trahv. Lambad on karjamaal lahtiselt, st poleaedu ja ka teede ääres puuduvad piirded. Seepärast on kaküllaltki sagedased avariid, mil lambad ja liiklusvahendidkokku satuvad. Tavapärane lambakarja suurus on500–700 lammast.

Saar on jagatud kümneks piirkonnaks vastavalt veteri-naarsele olukorrale, kus igas on lammastel erinevat värvikõrvamärgid. Kehtivate seaduste järgi ei ole lubatud lam-baid ühest piirkonnast teise viia. Rangete piirangute tõttuelusloomadega kauplemisel kasutatakse ulatuslikult utte-de kunstlikku seemendamist.

Islandi veistele on iseloomulik suur värvuste variat-sioon – esineb 10 peamist värvust, lisaks valged märgised.Veised on nii sarvilised kui nudid, aretus toimub nudisusesuunas. Alates 1974. aastast rakendatakse veistel ühtsetaretusprogrammi. Piimatoodang aastas on keskmiselt5400 kg lehma kohta, piima valgu- ja rasvasisaldus onvastavalt 3,4% ja 4,2%. Lehma keskmine mass on 500 kg,sünnimass jääb vahemikku 30–35 kg. Ligi 70% vasikatestsünnivad kunstlikust seemendusest. Aastas testitakse 25pulli. Pullilt varutakse 6000 spermadoosi, millest 1000doosi kasutatakse kohe seemendamiseks ja 5000 doosijääb ootama järglaste hindamise tulemusi. Lisaks varutak-se igalt pullilt 11 spermadoosi geenipanka.

Islandi hobune on huvitav seetõttu, et nende arvukuskodumaal on väiksem kui mujal. Nii on käesoleval ajalsaarel ligi 77 000 hobust, teistes riikides, valdavalt Euroo-pas aga 120 000 islandi hobust. Aastas sünnib Islandil5500 varssa. Ligi 90% aretuses kasutatavatest hobustest

on registreeritud. Eesmärgiks on säilitada islandi hobustevärvuste mitmekesisus. Islandi hobustel on üleilmne tõu-raamat WorldFengur (http://www.worldfengur.com/).See on veebipõhine andmekogu, kus on informatsioonligi 300 000 islandi hobuse kohta – põlvnemine, järgla-sed, hindamise tulemused, omanikud, aretaja, aretusväär-tus, värvus, mikrokiibi lugem, DNA markerid jm.Andmebaasi kasutamine on tasuline, nt 12 kuu jooksul150 kasutuskorra eest tuleb maksta 50 eurot (4,17 eurotkuu kohta), 300 kasutuskorda maksab 69 eurot.

Saarel on veel alles oma kohalik kanatõug, ehkki popu-latsioon on väga väike, ligikaudu 3000 lindu. Kohalikelon tekkinud uuesti huvi seda tõugu kasvatada, mida kinni-tab ka trend populatsiooni suurenemisele.

Võimalus oli külastada Islandi Põllumajandusülikoolikolme katsefarmi – lamba- ja veisefarmi ning hobusetalli,mille juurde kuulus ka suur manee�. Põllumajandusüli-kool asub saare lääneosas Hvanneyris, 70 km kauguselpealinnast Reykjavikist, ning katsefarmid on selle lähedu-ses. Islandi Põllumajandusülikooli tegevusvaldkonnakson õppe-, teadus- ja arendustegevus maa ning loomadegeneetiliste ressursside säästva kasutamise ja säilitamise,k.a traditsioonilise põllumajanduse, aianduse ja metsan-duse, maaelu edendamise alal.

Üllatas islandlaste oskus mitmekülgselt näha ja kavan-dada ettevõtmisi. Näiteks ehitas Islandi Ülikool, mis asubReykjavikis, juba 30 aastat tagasi esindusliku hoone, mi-da päeval kasutatakse auditooriumitena õppetöö läbivii-miseks ja õhtusel ajal pealinlaste kinona. Saadav sisse-tulek läheb ülikooli eelarvesse. Aastakümneid tagasi ehi-tas Islandi Talunike Liit linna äärde tolle aja kõrgeimahoone pealinnas. Ehkki seda asuti kasutama organisat-siooni peakontorina, kavandati juba algselt suurema osaruumide rentimine hotellina. Kui talunikud tulid suurdelinna asju ajama, siis oli ka nende pereliikmetele tagatudsuurepärane soodushinnaga ööbimis- ja puhkusevõima-lus. Praegu on kaheksakorruselisest hotellist kaks korrustIslandi Talunike Liidu kasutuses ja ülejäänud korrused onvälja renditud Radisson SAS-ile. Hotell on endiselt pres-tii�seim Reykjavikis.

Veel näiteid paindlikkusest ja kiirest ümberorienteeru-misest. Ülikooli külastades oli tee peal võimalus einestadakohalikus maherestoranis. Selgus, et veel aasta tagasilõpetas siin oma kümneaastase tegevuse selle piirkonnaainuke tapamaja. Vähem kui aastaga oli see jõutud ümber

23


Foto 4. Rektor Ágúst Sigurðsson (paremal) manee�is selgitusijagamas (H. Viinalass)Foto 3. Islandi veistele meeldivad sügamisharjad (H. Viinalass)

ehitada restoraniks. Või näiteks – samas piirkonnas suletilehmade arvu vähenemise tõttu meierei, nüüd toodetakseselles hoopiski kohalikku alkoholi.

Milliseid ohte nähakse loomakasvatuses? Praegu käibelav arutelu teemal, kas astuda EL liikmeks või mitte.Üldjuhul on põllumajanduses töötavad inimesed selle

vastu, sest kardetakse välismaiste odavate toiduainetesuure impordi tõttu omamaise põllumajanduse hävingut.Praegusel ajal on väga tuntav surve toiduainete hindadealanemisele rahvusvahelise konkurentsi tõttu.

Veisekasvatuse seminar UelzenisProf dr Ernst KalmKieli ülikool

Talvel toimuvad Uelzenis Saksamaal eriteemalised se-minarid, kus esinevad nii teadlased kui ka praktikud.Möödunud aastal oli teemaks hobusekasvatus, tänavu(17. ja 18. veebruar) veisekasvatus. Ülevaate koostas ükskorraldajatest prof Kalm.

Uued väljakutsed veisekasvatuses. Euroopa Liiduson umbes 90 mln veist, neist 24 mln piimalehma. Piimakogutoodanguga 150 mln tonni on EL suurim piimatootjamaailmas, järgnevad India, USA, Hiina, Venemaa, Pakis-tan, Brasiilia ja Uus-Meremaa. Piimatootmise šansid Eu-roopas on jätkuvalt positiivsed. Suure nõudluse tõttu pii-ma ja piimasaaduste järele ning ka geograafilised ja kli-maatilised tingimused muudavad Euroopa ideaalseks pii-matootmise piirkonnaks. Piimakvoodi lõpetamine 2015.aastal ja ka EL laienemine põhjustavad seda, et piimatoot-mine liigub kirde suunas.

Pankade finantskriisi aegadel tunnetavad põllumehedkonjunktuurseid lööke turgudel, sealhulgas ka piimale.Me loodame pidurdavate toimete lühiajalisust toodangu-le. Farmid suurenevad pidevalt. Majanduslikult mõtlevadjuhid tajuvad, et kulutused tuleb optimeerida toodangusuhtes. Investeeringud toimivad tehnoloogias, nagu bio-tehnika ja geneetika, lauda-, lüpsi- ja söötmissüsteemideautomatiseerimine loovad ideaalsed tingimused loomade-le, samuti suurema paindlikkuse tööjõu ja omakapitali ra-kendamisel ning infovõrgustiku edasiarendamise tõttu.

Teaduse ja praktika vaheline diskussioon toimus selaastal viiendal veisekasvatuse seminaril Uelzenis profErnst Kalmu (Christian-Albrechtsi Kieli ülikool) juhtimi-sel, toetasid Saksa Loomaaretuse Selts ja Uelzeni üld-kindlustus.

Osavõtjaid oli teadusasutustest, ministeeriumidest, are-tus- ja seemendusorganisatsioonidest, nõuandesüsteemistja praktikud, kokku 120 ringis. Ettekanded (23) käsitlesidmajanduslikke ja organisatsioonilisi arenguid, aretust,kindlustust ja veiste tervist, uusi suundi aretuses, bioteh-noloogias ja sigivuses. Kõik teemad haarasid piimakarja-kasvatust.

Majanduslikud ja organisatsioonilised arengud.Veiste aretusettevõtted töötavad ülemaailmselt teravas

konkurentsis, kuid siiski on näha teatud konsolideerumist,mis viitab püüdele teha koostööd ja tihendada sidemeid.Saksa veisekasvatuses võtab riik endale enam vastutust.Muudeti loomakasvatusseadust ja kehtestati ülemineku-periood 2013. aastani. Aretusorganisatsioonidel on või-malik tegevust laiendada teistesse Euroopa riikidesse jaon käivitatud mitmeid ettevõtmisi. Saksamaa aretusorga-nisatsioonid töötavad tihedas koostöövõrgustikus ühisearetusprogrammi raames ja turu kontseptsioonis. Takista-valt mõjuvad sageli ühistulised struktuurid oma aeglaseotsustamisega, vaja oleks kiiremat otsustusteed. Aretus-ja seemendusettevõtetel seisavad ees uued organisatsioo-nilised väljakutsed, millest ka auametipidajad peavad ak-tiivselt osa võtma.

Tootmisettevõtetele on otsustavaks kriteeriumiks indi-viduaalsed tootmiskulud tuleviku konkurentsivõime jatootmise stabiilsuse nimel. Loomatervis ja kasutuskestuson probleemiks ühelt poolt aretuse, teiselt poolt ettevõtteja karja majandamise parandamisel. Aretuses, nõuande-süsteemis ja ettevõttes peab kasutama olemasolevaid või-malusi, et arendusettevõtteid otse ümber struktureerida.

Keskpunktis on aktuaalsed aretusprobleemid. Gee-nide genoomilist väljendust on veisekasvatuses seni väheuuritud ja see tähendab geenide muutumist sõltuvalt vane-ma sugupoolest. Esitati esimesed andmed simmentali tõukohta. Siit ka edaspidine uuringute vajadus, et aretusväär-tuse hindamisel täpselt määratleda põlvnemisinformat-sioonis isa- ja emapoolsete geenide osa. Seni on umbes100 mõjutatavat geeni teada.

Jõudluskontrolli edendamine peab keskenduma lehma-de tervise parandamisele ja kasutusea pikendamisele.Söömuse ja energiaväärinduse tunnused väljendavadvahetult stabiilset ainevahetust ja on pikaealise suuretoo-dangulise lehma tähtsamaid tulemusnäitajaid. Diskus-sioonid näitavad, et vajalik piimakogus tuleb võimalikultkõrge efektiivsusega lehmadelt lüpsta, mis nõuab kohelaktatsiooni alguses metaboolset stabiilsust ja siin on vajaka uusi parameetreid. Funktsionaalsed tunnused koos si-givuse ja kasutusea näitajatega vajavad kiiret muutmistjõudluskontrollisüsteemis kas piimatoodangukontrollisvõi testkarjades. Samal ajal on vaja arvesse võtta ka käitu-mise, näiteks temperamendi tunnuseid. Aretus-, seemen-dus- ja jõudluskontrolliorganisatsioonid tegelevad funkt-sionaalsete tunnuste määramise kasutusele võtmisega

24


R E F E R A A D I D

seni veel vähe. Siin puuduvad teemaga järjepidevalt ja ak-tiivselt tegelevad eestvedajad. Meetodis kahtlevad kaas-töötajad takistavad edasiminekut sellealastes uuringutes.

Tervise kindlustamine. Sinikeelehaigus kahjustab eel-kõige aretuskarjasid. Tegelik olukord koos tõrjevõima-lustega tekitas ägeda diskussiooni. Paratuberkuloosigaelavad veisekasvatajad Saksamaal juba mõned aastadkoos, ometi selle haiguse levik näitab, et tuleb kehtestadatäpsemad diagnoosireeglid ja välja selgitada mõjutegurid.Esitati esimesed kogemused, mille alusel oleks võimaliktulevikukontseptsioon välja töötada.

Sinikeelehaiguse levik 2008. a näitas, kui tähtis onriskimajandus veiste aretus- ja tootmiskarjades. Esitatinäiteid riskidest kaasaja veisekasvatuses ja nende võima-likust minimeerimisest ühe karja näitel.

Uued suunad aretuses. Käsitleti kompleksselt ge-noomvaliku teemat, mille keskpunktiks oli aretusväärtusegenoomiline hindamine. Teoreetilised arvestused näita-vad, et selle hinnangu täpsus on kõrge ilma looma oma jajärglaste toodangunäitajateta. Seepärast tuleb piimaveistearetusprogrammide struktuur muuta 40 aasta järel, sestlõpetatakse järglaste järgi hindamine ja ootepullide pida-mine. See viib isapoolse põlvkonnaintervalli drastiliselelühenemisele. Eeldused on, et genoomaretusväärtuse täp-sus jääb pikemaajaliselt stabiilselt suuremaks kui 0,70 jakulutused genotüpiseerimisele mängivad teisejärgulistrolli.

Genoomvalikule on toodanguinfo kõrval vajalik ka või-malikult suure arvu emasloomade (potentsiaalsete pulli-emade) tüpiseerimine ja selles on testkarjadele uuesarengusuund. Aretusorganisatsioonide ja palgatud areta-jate koostöö mängib tüpiseerimisel, valikul ja turustami-

sel otsustavat rolli. Eelduseks on kõigi osalejate efektiiv-ne infosüsteem.

Genoomvalik on veisekasvatuses uus võimalus, mis esi-mestes uuringutes tähendas selget võitu geneetilises edus,kuid innovatiivsete aretusmeetodite rakendamine on star-difaasis. Uute võimaluste avastamiseks on vaja mitmesu-guseid teaduslikke uuringuid. Teadlased ja praktikud pea-vad üheskoos arendama ja läbi kaaluma uue kontseptsioo-ni eelised, riskid ja tagajärjed.

Biotehnoloogia ja sigivus. Maailmas ainult ei disku-teerita, vaid mõnedes riikides ka tegutsetakse. Alates2001. aastast on kasutusel pullisperma sorteerimise aja-kulukas ja nõudlik tehnoloogia. Meetodi uurimistulemus-te optimeerimine seisab veel ees. Referaat suguselektee-ritud sperma tulemuslikust kasutamisest Taanis kutsusesile ägeda diskussiooni võimalike ümberkorralduste ülepraktikas.

Sigivus ja tervis on tähtsad tulemusnäitajad tootmiskar-jades. Esitati esimesed uue progesteroonitesti tulemused,kus määrati lehma tegelik tsüklifaas. Rutiinseks kasuta-miseks on veel täiendavaid uuringuid vaja.

Austrias arendatakse veiste TERVIS-monitooringut, etjälgida karja heaolu ja tervist ning rakendada see info are-tustöös. Selle projekti eesmärgiks on anda tuge piimakar-jakasvatajatele, loomaarstidele ja tootmisjuhtidele karjamajandamiseks, hooldamiseks ja tervise aretuseks. Selleprojekti esimesed kogemused leidsid tähelepanu.

Seminar varustas väärtuslike seisukohtade ja teadmiste-ga, näitas veisekasvatuse ja -pidamise perspektiive, kui-das välistegurid võivad tulevikku edukaks muuta.

Tõlkinud O. Saveli

25


Piimatootmise sesoonsus

Emeriitprofessor Olev Saveli

Pm-mag Meeli VooreEMÜ VLI

Piimatootmise sektsioon 29. 04. 2009

1. probleem: ebaühtlane piimatootmine

aasta jooksul

• Varem ületasid suvekuud talviseid 1,5 korda.

• Piimatootmise sesoonsus on vähenenud,

nüüd üksikutes karjades 1,1 –1,3 korda.

• Jõudluskontrolli andmeil päevalüps 2008:

juunikuus 25,2 kg,

jaan, okt ja nov 22,5 kg, erinevus 12%.

• Suurem lüpsvate lehmade arv suvel suurendabkogutoodangu sesoonsust.

2. probleem:

piima kokkuostuhind ei mõjuta

sesoonsust

Piima kokkuostuhind

2,00

2,50

3,00

3,50

4,00

4,50

5,00

5,50

Jaan

Veeb

rM

ärts

Apr

Mai

Juun

iJu

uli AugSep

tOkt

NovDet

s

Kuu

Hin

d,

kr

2009

2008

2007

2004-2006

2000-2003

Aretustöö on leidnud toetuse

3000 kg ületati 1966: 3030 – 111

4000 kg 20 aastaga 1986: 4104 – 164

5000 kg 14 aastaga 2000: 4960 – 213

6000 kg 4 aastaga 2004: 6055 – 259

7000 kg 3 aastaga 2007: 7052 – 293

2008: 7390 – 304

Esimesed viis kuud tõuveisteturulTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

Tõuveiste müügisoov on alati suurenenud, kui piimakokkuostuhinnad on madalad. Nii ka sel aastal. Piima-tootjatel on võimatu praeguste piimahindadega kasumli-kult tootmist edendada. Madalseis piimandussektorisvalitseb ka mujal Euroopas. Meie tõuloomade nõudlusteiste riikide poolt on vähenenud. Nii ei ole meie lõuna-naabrid Läti ja Leedu veel sel aastal tõuveiseid ostnud.Rumeenia oli viimastel aastatel suuremaid Eesti veisteostjaid, kuid majanduslik olukord on raskendanud sealse-te farmerite krediidisaamist.

Õnneks on farmerite aastate pikkune sihikindel aretus-töö kujundanud Eestis Euroopa riikidega võrdsel tasemelveisekarja, kelle vastu tuntakse huvi ka kaugemalt.

Uue tõuveiste ostjana on lisandunud Malta. Malta onväike saar (320 km2) 100 km Lõuna-Sitsiiliast. See ontuntud puhkekuurordina, mida külastab aastas üle1,1 miljoni turisti. Seal päikselisel saarel on arenenud kapiimakarjakasvatus. KPH on ainus kooperatiivne piima-

tööstus, mis kuulub farmeritele. Liikmeteks on 130 pere-farmi. Kokku on Maltal umbes 8000 piimlehma, karjaskeskmiselt 55 lehma. Trendid karja struktuuri osas on sa-mad, mis mujal Euroopas. Suuremad karjad laienevad javäiksemate farmide arv kahaneb. See on paratamatus, sestsuuremad farmid suudavad majandada efektiivsemalt.Pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal investee-riti piimandussektori arendamisse. Ehitati uusi vabapida-misega farme ja vahetati välja lüpsiseadmed. Samas olisuureks probleemiks Malta farmeritel omafinantseeringutagamine. Erinevus võrreldes Eestiga oli, et Malta ei kva-lifitseerunud SAPARD-programmi kaudu rahastamisele.

Varasematel aastatel ostsid Malta farmerid mullikaidHollandist, Saksamaalt ja Tšehhist. Pärast sinikeelepu-hangut Euroopas ei olnud see enam võimalik. Asuti otsi-ma uusi riike, kus veiste sinikeelehaigust ei esineks ningveiseid ei vaktsineerita. Esmalt imporditi mullikaid Iiri-maalt, kuid tiinete mullikate transport oli liialt keerukas.Sõit laevaga Iirimaalt Prantsusmaale kestis üle 60 tunni.Eestist Maltale on 3200 km. Teekond Eestist Vahemere-

26


Foto 2. Eesti lehmikute kodu Maltal (T. Bulitko)

K R O O N I K A

Foto 1. Maltalased Tartu Agros (T. Bulitko)

Poegimissesooni on võimalik muuta

• Lehmikud peaks poegima suuremal arvulsoodsa poegimissesooni alguskuudel, s.oalates sügisest.

• Selleks välditakse seemendusi suvekuudel.

• Hilissügiskuudest kuni kevadenisünkroniseeritakse lehmikute inda rühmitiprostaglandiini-2a abil.

• Välditakse 2. kvartali, vähendatakse 3. kvartalipoegimisi.

Tulemused

• Piima kogutoodang sõltub sama ja

eelmise kvartali poegimistest.

• Piimatoodangu sesoonsust mõjutas

märgatavalt enam söötmistüüp,

vähem pidamisviis.

• Ilmselt vajab poegimissesoon reguleerimist ka

kaasaegse tehnoloogia rakendamisel.

äärsele saarele on lihtsam. Praeguseks on 314 mullikatEestist Maltale teele lähetatud.

Mullikaid valisid Maltafarmeritest ostjad sealse aretus-spetsialisti Vincent Parnise juhendamisel ja ETKÜ are-tusspetsialistide kaasabil. Vincent Parnis nimetab Eestittõotatud maaks Malta jaoks ja on tänulik, sest ost polekssaanud võimalikuks ETKÜ abi ja organiseerimiseta. Mal-ta farmerid on väga rahul valitud mullikate kvaliteediga,geneetilise tasemega, tervise ja hea iseloomuga. Praeguon näha, et järjest enam Malta farmereid soovivad kokkuleppida mullikate valikuks. Põhjus, miks nii väikesel riigilon üldse vaja karja juurde soetada, on Euroopa Liidu sur-ve Maltale kohustusena teha oma karjades leukoosi- tõrje.Kahjuks hilinemine tõrje alustamisega on põhjustanud80% ulatuses piimakarja nakatumise. Seetõttu toimub ta-

bandunud karjade likvideerimine. Pärast ühekuulist va-het, mil tehtud on farmis vajalikud desinfitseerimised,saab tootmist uuesti alustada.

Eesti farmerite jaoks tundub Malta farmeritele makstavligi 7 kr piimahind küll kahjuks ilusa unistusena, kuid val-davalt ostusööda kasutamine suurendab mõningal määralka piimatootmise omahinda. Samas investeeringute vaja-dus sealses kliimas farmide rajamiseks on kordades väik-sem.

Juuni alguseks on meilt müüdud teistesse riikidesse 454tõuveist ja 205 on vahetanud omanikku Eestis. Võrdlu-seks, 2008. aastal müüdi kokku 2517 veist, neist 1165 rii-gist välja. Sel aastal on lootust, et uute riikidena pärastEesti taasiseseisvumist lisanduvad Moldova, Usbekistanja Kasahstan.

Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolekTanel BulitoETKÜ juhatuse esimees

17. aprillil toimus ETKÜ saalis Eesti Lihaveisekasvata-jate Seltsi korraline üldkoosolek. Eestis oli 1. aprilli seisu-ga 1315 lihakarjakasvatajat, kes taotlesid ammlehma toe-tus 17 629 veisele.

Juhatus esitas seltsi tegevuse aruande.Kuulati ettekandeid lihaveisekasvatajatele mõeldud

toetustest, aretusest, turustamisest, samuti seltsi tegevus-kavast.

Valiti uus üheksaliikmeline juhatus, kuhu kuuluvadAldo Vaan, Vallo Kruusimägi, Kalev Raudsepp, AivarPukk, Leino Vessart, Kalmer Visnapuu, Airi Külvet,Rainis Ruusamäe, Anne Kiider.

Juhatuse volitused kehtivad kolm aastat.

Akadeemik Aarne Punga mälestuspäev EestiMaaülikoolisEksaspirant Olev Saveli

Aarne Pung sündis 30. juunil 1909. aHarjumaal. Tema 100. sünniaastapäevaotsustasime tähistada pisut varem, et ava-tavat näitust saaksid külastada soovijadtööperioodil.

27. mail kogunes Kreutzwaldi 1 õppe-hoone auditooriumisse ligi 40 AarnePunga mõttekaaslast, kohal olid poegAndres (erialalt muusik, praegu haridus-ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja)ja tütar Silvia Noodla (südamearst) koostütardega.

Mälestuspäeva avas rektor Mait Klaas-sen, kes oli ka õpetust saanud A. Pungalt.Elukäiku tutvustas A. Punga aspirant ja

mitmes ametis (aretuskateedri juhataja, tõunõukoguesimees jm) tema järelkäija Olev Saveli.Aarne Punga tegevust Eesti TA põllu-majanduse ja bioloogia kraadinõukoguesimehena käsitles seal doktoritööd kaits-nud Harald Tikk ja eesti veisetõugudeuurimist Einar Orgmets. Meenutussõna-võtte alustas Enno Siiber Eesti MustakirjuKarja tõuaretusnõukogu esimehe tööst,mõlemad lapsed jagasid meenutusi omaisast, mis pakkus kuulajatele uudset tea-vet. Seejärel vaadati 1979. ja 1989. a lin-distatud saadet „Akadeemikud – AarnePung“.

Järgnes EMÜ raamatukogus näituse„Akadeemik Aarne Pung 100“ avamine jajätkusid meenutussõnavõtud.

27


Foto 1. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatus (T. Bulitko)

Siinkohal tähtsamad momendid A. Punga elukäigust.1932–1936 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna

agronoomia osakonnas1936–1939 zootehnika-katsejaama esimese loomakas-

vatusprofessori Jaan Mägi assistent1939–1945 riigitööl ja mobilisatsioon Punaarmeesse1945–1949 TRÜ agraarökonoomika ja plaanimajandu-

se kateedri juhataja, dotsent1946 kandidaadiväitekirja „Tõuaretustöö alused Eesti

NSV piimakarja taastamisel“ kaitsmine1947–1949 Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veteri-

naaria Instituudi sektorijuhataja (kohakaaslusel)1953 – doktoriväitekirja „Kohalikkude veisetõugude

kujunemine ja edaspidise aretamise teed Eesti NSV-s“kaitsmine

1953–1956 TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Tea-dusliku Uurimise Instituudi direktor

1952–1979 EPA põllumajandusloomade aretuse ka-teedri juhataja

1954 professorikutse, Eesti NSV Teaduste Akadeemiakorrespondeeriv liige

1969 akadeemik1958–1961 zootehnikateaduskonna dekaan1947. ja 1965. a Nõukogude Eesti preemia;1977 Eesti NSV teeneline teadlane1962–1982 Eesti Mustakirju Karja Tõuaretuse Nõuko-

gu esimees1970–1976 ENSV TA põllumajandusteaduste nõukogu

esimees1979 Tallinnas ETA Eksperimentaalbioloogia Instituu-

dis professor-konsultant.Tähtsamad raamatud: Tõumonograafia “Eesti mustakir-

ju veisetõug” (1965) koos V. Kutti ja L. Vaheriga, õpik„Põllumajandusloomade aretus“ (1966) ja koos ReinTeinbergiga täiendatud kordustrükk (1982), „Veiste are-tuse ja selektsiooniteooria areng Eestis“ (kuues köites1530 lk, 1984).

Aarne Pung lahkus 14. augustil 1994 ja sängitati Metsa-kalmistule.

Akadeemik Aarne Pung oli kogenud oma eluteel keeru-lisi olukordi riigikorra vahetustel, kus tuli otsustada, kui-das käituda. Tema analüüsiv ja tasakaalukas natuur või-maldas olla parteituna juhtivatel kohtadel. Eesti mustakir-ju karja tõuaretusnõukogu esimehena sidus ta praktikutesoovid oma teadustöö temaatikaga. Töötades kas dekaa-nina, kateedrijuhatajana või TA põllumajandusteadustekraadinõukogu esimehena oli ta oma tegevuses järje-kindel ja pidas esmatähtsaks noorte teadlaste ja õppejõu-dude ettevalmistamist.

Kateedrist algasid mitmed esmased uuringud Eestis –veisetõugude mõõtmine 20-aastase intervalli järel, piimavalgu- ja kuivainesisalduse mõõtmise juurutamine, ge-neetilise polümorfismi uurimine veistel ja selektsiooni-indeksimeetodi rakendamine. Tänu temale on kirja pan-dud (käsikirjaliselt kuues köites) Eesti veiste aretuslugu.

Tema järjekindlus, arenenud perspektiivitunnetus jakollegiaalsus ei unune.

28


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, MattiPiirsalu, Krista Sepp, Külli Vikat ja Olev Saveli(peatoimetaja), Eha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 1. Mälestuspäevast osavõtjad (O. Saveli) Foto 1. Emeriitprofessor Harald Tiku ettekanne (O. Saveli)

Foto 2. Poeg Andres Pung ja tütar Silvia Noodla tütardega(O. Saveli)

Documents

Eesti loomakasvatus 2009. a I kvartalis