Finantsstabiilsuse ülevaade

23.04.2014

Teemad

• Eesti finantssektori arengud ja hetkeolukord

• Ülevaate eriteemad: hoiu-laenuühistud, kiirlaenud,

kinnisvara hinnad

• Hinnang Eesti finantsstabiilsust mõjutavatele peamistele

riskidele

2

Euroalal on majandusaktiivsus suurenenud, kuid majanduskasv on veel tagasihoidlik

Allikas: Eurostat

-15%

-10%

-5%

0%

5%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

SKP kvartali reaalkasv euroalal ja Eestis

euroala (vasak telg) Eesti (parem telg)

Ebasoodne areng arenevatel turgudel võib pingestada finantsturge ja nõrgestada majanduskasvu väljavaadet

3

Allikas: Soome tolliamet, riiklikud statistikaametid

Ukraina kriisi süvenemine on Eesti jaoks oluline väliskeskkonna halvenemise risk

Kaubavahetus Venemaaga on oluline ka meie peamiste kaubanduspartnerite juures

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%Ekspordi osatähtsus Venemaaga 2013. aastal

Eesti Läti Leedu Soome Rootsi

4

Eesti majanduskasvu aeglustumine vähendas ettevõtete kasumlikkust, kuid maksekäitumine ja finantsseis jätkasid paranemist

Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank

0%

3%

6%

9%

12%

15%

18%

I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ettevõtete maksekäitumine

viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal

maksehäiretega ettevõtete osakaal

5

Palgasurved võivad hakata mõjutama ettevõtete laenumaksevõimet

-50%-40%-30%-20%-10%0%10%20%30%40%50%

-25%-20%-15%-10%

-5%0%5%

10%15%20%25%

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

Ettevõtete kasumi ja keskmise brutokuupalga aastakasv

keskmine brutokuupalk (vasak telg) ettevõtete kasum (parem telg)

6

Prognoosi kohaselt jätkub viivislaenude osakaalu vähenemine laenuportfellis

Kui väliskeskkond peaks halvenema, siis tõuseb viivislaenude tase vähem kui eelmiste majanduslanguste ajal

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis

tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp

7

Rootsis on jätkunud majapidamiste võlakoormuse ja eluaseme hindade kasv

Allikad: statistikaametid, Valueguard

100

120

140

160

180

200

220

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Rootsi eluasemeturu hinnaindeksid (jaanuar 2005 = 100)

Rootsi Stockholmi korterid Stockholmi majad

Rootsi pangad rahastavad end suures osas finantsturgude abiga ja on seetõttu kergesti haavatavad

8

Emapangagruppide kapitalinäitajaid on toetanud hea kasumlikkus ja probleemsete laenude väike maht

Allikas: pankade avalikud aruanded

* Basel III põhjal

0%

5%

10%

15%

20%

25%

20

10

20

11

20

12

20

13

20

10

20

11

20

12

20

13

20

10

20

11

20

12

20

13

*

20

10

20

11

20

12

20

13

*

Danske Nordea SEB Swedbank

Emapangagruppide kapitali adekvaatsus

kapitali adekvaatsus esimese taseme omavahendid (Tier 1)esimese taseme põhiomavahendid (Core Tier 1) Tier 1 Basel II ülemineku reeglite järgi

9

Eestis tegutsevad pangad kasutavad laenude väljastamisel üha vähem emapankade raha

0

5

10

15

20

0%

50%

100%

150%

200%

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

mld

eu

rot

Laenud ja hoiused

laenude-hoiuste suhe (vasak telg) laenude maht (parem telg) hoiuste maht (parem telg)

Emapankadel on tähtis roll grupi likviidsus- ja kapitalijuhtimises

10

Pankade kasumlikkust on toetanud raha madal hind, varasemate allahindluste arvessevõtt kasumina ja dividendid tütarettevõtetest

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

-1,500

-1,000

-500

0

500

1,000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

mln

eu

rot

Pankade kasumlikkuse komponendid

allahindlused kulud muud tulud

teenustasutulu puhasintressitulu varade tootlus (parem telg)

11

Eestis on enamike Euroopa riikidega võrreldes madalamad laenu- ja hoiuseintressid

Allikas: Euroopa Keskpank

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

CY

PT SK FR IT SI BE

NL

MT LV ES IE GR EE DE

AT FI LU

euro…

LT SE DK

Majapidamiste keskmised laenu- ja hoiuseintressimäärad veebruaris 2014

eluasemelaenud majapidamiste kuni üheaastased hoiused

-2.5%-2.0%-1.5%-1.0%-0.5%0.0%0.5%

CY

PT SK FR IT SI BE

NL

MT

LV ES IE GR EE DE

AT FI LU

euro

ala LT SE DK

Pankade (neto) allahindlused suhtena koguvaradesse I poolaastal 2013

12

Eesti pangandussektori kapitaliseerituse tase ja kvaliteet on väga hea

5%

10%

15%

20%

25%

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Pangandussektori kapitaliseerituse näitajad

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kapitali adekvaatsuse koguomavahendite suhtarv

esimese taseme omavahendid koguvarade suhtes

13

Kiirlaenuturuga on seotud rohkem laenumakseprobleeme kui märksa suurema mahuga pangalaenude puhul

Allikad: Eesti Pank, äriregister, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2010 2011 2012

mln

eu

rot

Kiirlaenuettevõtete ja pankade väljastatud tarbimislaenud

kiirlaenuettevõtete nõuded pankade väljastatud tarbimislaenud

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

kiirlaenuettevõtete probleemsed laenud (2012)inkassofirmade sissenõutavad ja kohtumenetluses olevad kiirlaenu nõuded (2013)üle 60 päeva viivises tarbimislaenud (2013)üle 60 päeva viivises eluasemelaenud (2013)

mln

eu

rot

Probleemsete laenude maht

14

Madalate intresside tingimustes kasvasid majapidamiste hoiused hoiu-laenuühistutes

• Erinevalt pangahoiustest ei ole HLÜsse paigutatud säästudel riigi hoiusekaitset ja hoiuseintressidelt tuleb maksta tulumaksu

• Riik HLÜde tegevust ei valva, järelevalve on ühistu liikmete kohustus

2

4

6

8

10

12

14

2

4

6

8

10

12

2009 2010 2011 2012 2013 2014

mln

eu

rot

mld

eu

rot

Hoiuste maht pankades ja hoiu-laenuühistutes

hoiu-laenuühistud (parem telg) pangad (vasak telg)

HLÜde hoiused moodustavad 0,1% pankade hoiustest

15

Eluaseme hinnad on alates 2013. aasta teisest poolest kasvanud märkimisväärselt kiiremini kui sissetulekud

Allikad: maa-amet, statistikaamet

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Korterite ruutmeetri mediaanhinna ja keskmise brutokuupalga suhe

Tallinn Eesti

16

Eluaseme hinnad on kasvanud kiiresti suuremates linnades, sealhulgas Tallinnas suurema elanikkonnaga linnaosades

Allikas: maa-amet

80

90

100

110

120

130

140

150

160

170

180

2009 2010 2011 2012 2013

Kinnisvara hinnad Eesti suuremates linnadesIII kv 2009 = 100

Tartu Pärnu NarvaKuressaare Tallinn

90

110

130

150

170

190

210

2009 2010 2011 2012 2013

Kinnisvara hinnad Tallinna linnaosades III kv 2009 = 100

Haabersti Kesklinn LasnamäeMustamäe Põhja-Tallinn

17

Pankade roll eluasemeturul on väiksem kui buumi ajal

Allikad: maa-amet, Eesti Pank

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

mln

eu

rot

Aasta jooksul väljastatud eluasemelaenude maht ja eluruumidega tehtud kinnisvaratehingute väärtus

eluasemelaenude käive eraisikute kinnisvara ostu-müügitehingute väärtuseluasemelaenude käive / tehingute väärtus (parem telg)

18

Pangad pole teinud laenukampaaniaid, mis oleks eluasemenõudlust veelgi paisutanud

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

Eluasemelaenu intressimäära komponendid

6 kuu EURIBOR intessimarginaal

Laenustandardid ja -tingimused ei ole väga muutunud

19

Peamised riskid ja järeldused

Eesti finantsstabiilsust ohustavad väliskeskkonna riskid on kasvanud

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Põhjamaade majanduse ja pankade riskihinnangute halvenemine suurendab emapangagruppide rahastamis-ja likviidsusriski

Väliskeskkonna halvenemine kärbib Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendab pankade laenukvaliteeti

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv mõjutab majapidamiste ja ettevõtete riskikäitumist ning kuhjab riske finantssüsteemis

väike risk suur risk

noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2013 hinnanguga

21

Põhjamaade riskihinnangute võimalik halvenemine suurendaks emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriski

• Majapidamiste võlakoormuse kasvu on pangad suures osas rahastanud finantsturgudelt kaasatud rahaga. Paljuski turgude usaldusel põhinev pankade rahastamise mudel on kergesti haavatav

• Kuna Põhjamaade pangagrupid moodustavad Eesti pangandusturust üle 90% ja Rootsi pangagrupid ligi 80%, nõrgestaks selle riski realiseerumine märkimisväärselt Eesti finantsstabiilsust

– Riski realiseerumine halvendaks väliskaubanduse seoste kaudu Eesti majanduse käekäiku ja suurendaks pangagrupi seoste kaudu ka siinsete pankade rahastamis- ja likviidsusriski

• Rootsi keskpank ja finantsjärelevalve asutus on karmistanud likviidsus- ja kapitalinõudeid. Kuigi need on vajalikud sammud finantsstabiilsuse kindlustamiseks, ei pruugi nende mõju riskide edasise kuhjumise piiramiseks olla piisav22

Väliskeskkonna võimalik halvenemine kärbiks Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendaks pankade laenukvaliteeti

• Eesti majanduskasv sõltub välisnõudluse taastumisest ja kindlustundest

– Palgasurve võib piirata ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel

– Ukraina sündmuste tõttu võib suureneda nii Eesti ettevõtete kui ka peamiste kaubanduspartnerite ebakindlus

• Pangandussektoril on tugevad puhvrid

– Eesti finantssektori otsene seos Ukraina ja Venemaaga on väike ja vahetu süsteemne risk on seega piiratud

– Eesti majanduse ja pangandussektori vastupanuvõime väliskeskkonna võimalikule halvenemisele on praegu parem kui enne 1998. aasta Vene kriisi või 2008. aasta üleilmset finantskriisi

23

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib tuua kaasa riskantsema laenukäitumise ja kuhjata riske finantssüsteemis

• Riskide kuhjumist põhjustavad ebamõistlikud ootused kinnisvara hindade ja palgakasvu kiire kasvu jätkumise suhtes

• Madalate intressimäärade keskkonnas on suurem oht riske alahinnata

Ettevaatlik laenuturg aitab riski kontrolli all hoida

• Pankade roll eluasemetehingute finantseerimisel on möödanikuga võrreldes väiksem ning laenutingimused (intressimarginaal, tähtaeg) ei ole leevenenud

• Pangad peavad endiselt hindama vastutustundlikult laenuvõtjate maksevõimet ja nõudma neilt piisava omafinantseeringu kasutamist

• Eesti Pank on vajaduse korral valmis kehtestama laenutingimusi karmistavaid nõudeid

24

Eesti Pank sai makrofinantsjärelevalve asutuse õigused

• Riigikogu võttis nädala eest vastu seadusemuudatused, mis andsid Eesti Pangale makrofinantsjärelevalve asutuse õigused

• Eesti Pangal on õigus finantsstabiilsuse kaalutlusel kehtestada pankadele täiendavaid kapitali- ja likviidsusnõudeid

– Euroopa Liidus on pankadele kohaldatud ühtne miinimumreeglistik, kuid täiendavate kapitali- ja likviidsusnõuetega saab reageerida kohaliku majanduse ja finantssektori eripärale ning laenutsüklile

• Lisaks on Eesti Pangal õigus kehtestada laenutingimusi karmistavaid nõudeid, näiteks piirmäärad laenusumma ja tagatise suhtarvule või laenuvõtja igakuiste laenumaksete ja sissetulekute suhtarvule

25

Kapitalinõuded Eestis alates 2014. aastast

Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega

Esimese taseme

põhiomavahendite (CET1)

nõue

Kogu-omavahendite

nõue

Baasnõuded 4,5% 8%

Puhvrinõuded

süsteemse riski puhver 2%

kapitali säilitamise puhver 2,5%

vastutsükliline kapitalipuhver 0%

Kapitalinõuded kokku 9% 12,5%

26

Eesti finantssektorit ohustavad riskid on väikesed, kuid on poole aasta jooksul suurenenud

• Eesti finantsstabiilsust toetavad endiselt

– majandusaktiivsuse kasv euroalal

– turgude usaldus Põhjamaade suhtes

– Eesti ettevõtete ja majapidamiste tugevnenud finantsseis ja siinse pangandussektori kõrge kapitaliseeritus

• Võrreldes sügisega on riske suurendanud

– Ukraina-Vene konfliktiga suurenenud määramatus väliskeskkonna arengu suhtes

– Kinnisvara hindade kasvu kiirenemine, millega on tekkinud oht tasakaalustamatuste tekkeks Eesti majanduses

27

Eesti finantsstabiilsust ohustavad väliskeskkonna riskid on kasvanud

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Põhjamaade majanduse ja pankade riskihinnangute halvenemine suurendab emapangagruppide rahastamis-ja likviidsusriski

Väliskeskkonna halvenemine kärbib Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendab pankade laenukvaliteeti

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv mõjutab majapidamiste ja ettevõtete riskikäitumist ning kuhjab riske finantssüsteemis

väike risk suur risk

noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2013 hinnanguga

28