Eesti Teaduste Akadeemia

Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Eesti Maaülikool

Eesti puidukeemia perspektiivid

Eesti Teaduste Akadeemias 27. juunil 2017.a toimunudseminaril „Eesti puidukeemia perspektiivid“ tõstatatudprobleemidest kokkuvõtete tegemiseks moodustatud

komisjoni

aruanne

Tartu, 2017

Sisukord

Lk.

Sissejuhatus 3

Puidurafineerimistehase projekt – makromajanduslik vaadeUrmas Varblane (Eesti Teaduste Akadeemia) 4

Puiduressurss puidurafineerimistehase jaoks ja tehase võimalik mõju Eesti raiemahtudeleRaul Rosenvald (Eesti Maaülikool) 6

Eesti puidukeemiatööstuse paigutuse majandusgeograafiline lühihinnangGarri Raagmaa (Tartu Ülikool) 7

Tehnoloogia aspektidJaak Järv (Eesti Teaduste Akadeemia)Jaan Kers (Tallinna Tehnikaülikool) 8

Puidukeemiatehase keskkonnamõjud seoses selle rajamisega Emajõe ja Peipsi vesikonda

Ülo Mander (Tartu Ülikool) 10

Kokkuvõtvad seisukohad 13

Kasutatud allikad 14

Lisad

Lisa 1. Puidubilanss 2014 ja puidukasutamise prognoos Eestis 15

Lisa 2. Eesti puidukeemiatööstuse paigutuse majandusgeograafiline hinnang 17

Lisa 3. Sulfaatkeedu tselluloosi tootmisprotsessi lühike kirjeldus 24

Lisa 4. Ida-Eesti vesikonna jõgede veekvaliteet 25

Lisa 5. Ministeeriumide kirjavahetus seoses eelnõu „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“ rakendamisega 26

2

Sissejuhatus

Eesti Teaduste Akadeemias (Eesti TA) 27. juunil 2017.a. toimunud seminaril „Eesti puidukeemiaperspektiivid“ tõstatatud probleemidest kokkuvõtete tegemiseks otsustati Eesti TA juhatuse istungil12. septembril 2017. a moodustada komisjon koosseisus:

Esimees: Ülo Mander, professor, Tartu Ülikool (ökoloogia);Liikmed: Jaak Järv, akadeemik, Tartu Ülikool (keemia);

Jaan Kers, professor, Tallinna Tehnikaülikool (puidutöötlemine);Garri Raagmaa, PhD, Tartu Ülikool (majandusgeograafia);Raul Rosenvald, PhD, Eesti Maaülikool (metsandus);Urmas Varblane, akadeemik, Tartu Ülikool (majandus).

Kõik komisjoni liikmed on oma arvamuse saatnud, koosolekul on materjalid läbi arutatud ja jõutudpõhimõttelisele konsensusele. Järgnevalt esitatakse komisjoni liikmete olulisemad seisukohad.

3

Puidurafineerimistehase projekt – makromajanduslik vaadeUrmas Varblane, akadeemik

Puidusektor on väga oluline Eesti majanduse osa:

a) annab ligikaudu neljandiku Eesti töötleva tööstuse käibest (lisaks kaudne mõju energeetikas,ehituses, transpordis jne);

b) tasakaalustab teiste majandusharude negatiivset väliskaubandusbilanssi (suudab eksportidarohkem kui impordib);

c) on väga tähtis regionaalse tööhõive looja (ettevõtted paiknevad üle kogu Eesti – üle 80%töökohtadest väljaspool Harjumaad);

d) väärindab taastuvat ressurssi, millel on laialdased kasutusvaldkonnad ;e) tööjõu tootlikkus on ajavahemikus 2005 kuni 2015 kasvanud 2,5 korda.

KUID

puidusektor ei ole suutnud kogu raiemahtu ise väärindada ja ekspordib 2 kuni 2,5 miljonit m3

puitu (eriti kasepuitu), mida kasutatakse Skandinaavia tselluloosi- ja paberitööstuseslõpptoodangu valmistamisel;

puidusektori tootlikkus töötaja kohta oli Eestis 2015. a 27,5 tuhat eurot, samal ajal Soomes56,7 ja Rootsis 62,1 tuhat eurot. Olulise panuse nende riikide tootlikkuse kõrgesse tasemesseannab väga kõrge tööjõu tootlikkusega tselluloosi- ja paberitööstus. Näiteks 2015. a loodi Soometselluloositööstuses ühe töötaja kohta lisandväärtust 527 ja Rootsis 236 tuhat eurot (Eurostat,2017). Uue põlvkonna tselluloosi- ja paberitööstustes (nagu näiteks Äänikoskis Soomes) ulatubtööjõu tootlikkus isegi ca 1 miljoni euroni töötaja kohta. (http://bioproductmill.com/about-the-bioproduct-mill#contents-3).

1. Kogu Eesti majanduse ning puidusektori areng peaks olema suunatud liikumakeerukamate, teadmusmahukate ja kõrgemat lisandväärtust andvate toodete poole.Lisapiiranguks on tööjõu vananemine ja tööjõu pakkumise vähenemine, mis nõuab oluliseltkapitalimahukama tootmise eelistamist (võimaldab hoida kokku tööjõudu). Kapitalimahukamatootmise suunas liikumine nõuab aga suuri investeeringuid, mille tasuvusaeg on pikk.

2. Puidurafineerimistehas tõstab oluliselt Eesti majanduse tootlikkust − tootlikkus onplaneeritud ca miljon eurot töötaja kohta. See on 40 korda rohkem kui Eesti töötlevas tööstuseskeskmiselt. Kui uude tehasesse võetakse äriplaani järgi tööle 200 inimest, siis on see samaväärne,nagu asuks Eesti töötlevasse tööstusse tööle 8000 uut töötajat. See ongi üks peamisi võimalusi,kuidas Eesti majandus saab nappiva tööjõu tingimustes edasi tegutseda ja konkurentsivõitlusesellu jääda.

3. Eesti majanduse seisukohalt oleks sellise tehase rajamine väga oluline investeering, milletulemusena pärast täieliku tootmisvõimsuse saavutamist tõstab see tehas Eesti sisemajandusekoguprodukti taseme püsivalt ca 1,1 kuni 1,4 protsendi võrra kõrgemaks 2016.a tasemest.Eesti keskmine aastane ekspordimaht kasvab ca 250−350 miljoni euro võrra. Tehasekäivitamisega kasvab taastuvallikatest toodetud elektrienergia Eestis ca 34−45%, sealhulgasvõrku müüdav 13−17%.

4. Uute tehnoloogiate rakendamisel võib puidurafineerimistehase loomine panustada Eestitöötleva tööstuse teadmusmahukuse tõstmisse. Tehas ühendab palju erinevaid tehnoloogiaid,mistõttu on tegemist ka väga olulise sammuga Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöö edendamisel.Loomulikult on koostöö vajalik juba praegu, kui toimub selle tehase kõikvõimaliketehnoloogiliste, sotsiaal- majanduslike, keskkonna jm tingimuste analüüs. Kuid veel tähtsam onasjaolu, et ka valminud puidurafineerimistehas vajab pidevalt uuendusi, mis eeldavad

4

kõrgtasemel teadlastega koostööd. See esitab tõsise väljakutse teadlastele – nii Eestis kuiväljaspool.

5. Väga suure tõenäosusega ilmnevad tehase rajamisega dünaamilised efektid. Lisaks eelpoolväljatoodud tootlikkuse ja teadmusmahukuse efektidele võib ilmneda ka klasterdumine −puidurafineerimistehas vajab väga erinevaid teenuseid, mille pakkujad võivad kobardudaselle tehase ümbrusse. Samuti võib tekkida uusi ettevõtteid, kes väärindavadpuidurafineerimistehase lõpptoodangut, pakkudes uusi tooteid ja teenuseid. Need efektid annavadomakorda täiendava panuse majanduse arengusse. Lisaks tekivad veel töökohad erinevatesväärtusahela osades, mis on vajalikud selle tehase toimimiseks (erinevate hinnangute alusel500−700 töökohta).

6. Puidurafineerimistehase rajamise puhul tuleb arvestada sellega, et riigid konkureerivad pidevaltomavahel kapitali ja tööjõu pärast, püüdes neile pakkuda soodsaimat tegevuskeskkonda füüsiliseja institutsionaalse infrastruktuuri kaudu – toimib süsteemikonkurents (Sinn, 2002). LisaksEestile on sellise tehase rajamine võimalik ka Põhja-Lätis, kust on samuti pidevalt eksporditudpaberipuud Soome ja Rootsi. Kogu Läti puhul on ekspordimaht olnud ca 3,5 kuni 4 miljonit m 3

aastas. Tulenevalt väga suurest investeeringu mahust ja tehase toimimiseks vajaliku toormekogusest on tegemist projektiga, mille puhul ilmneb selgelt esimese siseneja eelis. Pärast seda,kui üks seda tüüpi puidurafineerimistehas on mingisse punkti Eestis või Lätis tehtud, on vägaraske leida rahastust järgmise tehase jaoks, sest ilmnevad selged toormepiirangud.

7. Käesoleva tehase rajamine tekitab terava konkurentsi Soome ja Rootsi paberi- ja tselluloosiettevõtetega, kes peavad mingil moel reageerima muutunud olukorrale. Tõenäoline on survetoorme hinnatõusuks, mis mõjutab kogu Eesti kõiki puidu kasutajaid, küll erineval moel –tulenevalt sellest, mis laadi puitu on antud ettevõttel enam vaja. Positiivne on selle muutusemõju metsaomanikele, puidu ülestöötajatele.Toorme hinnatõus tervikuna surub turult välja need toorme kasutajad, kes ei suuda lisandväärtustpiisavalt luua ja selles mõttes toetab see meie majanduses tootlikkuse kasvu.

Vt ka materjale lisas 1.

5

Puiduressurss puidurafineerimistehase jaoks ja tehase võimalik mõju Eestiraiemahtudele

Raul Rosenvald, PhD, Eesti Maaülikool

Metsa raiemahud ja puidu vajadus

Puidurafineerimistehase esindajate väitel ei suurenda tehase puidukasutus Eesti raiemahtusid. Eestistläheb ekspordiks ümarmaterjali 2,5−2,8 mln tm aastas, millest enamus on paberipuu1. Selleväärindamine raiumispiirkonnale lähedal on kasulik nii keskkonnasäästlikkuse mõttes kuimajanduslikult. Samas on väitnud tehase arendajad, et eeskätt pretendeeritakse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti toorainele,sest sadamate lähedal ei suudeta hinnaga konkureerida. Kui tehase asukoht oleks Tartu juures, siispiirkonna paberipuu ressursi kohta tehtud analüüsis2 hinnati nii Eestist kui Lätist võimalikuksvarumispiirkonnaks (sadamatest eemal asuvad maakonnad) umbes 40% mõlema riigi pindalast. Lätipuhul võib tegu olla ülehinnanguga, sest varumispiirkonda on sisse arvatud ka 200 km kauguselasuvad metsad, kust paberipuidu autodega vedamine ei pruugi enam olla tasuv. Paberipuidu väljatulekerinevate puuliikide ja raieviiside puhul on erinev. Arvestades viimaste aastate raiemahtusidpuuliigiti, arvutati välja nii lage- kui harvendusraiel tekkiv ligikaudne paberipuidu maht tehasevarumispiirkonnas.

Okaspuu vs kasepuu

Selgus, et antud piirkonnast on viimaste aastate raiemahtude juures okaspuu paberipuidu väljatulekpisut alla 1 mln tm aastas ning kase paberipuidu puhul kuni 1,8 mln tm aastas. Tehase koduleheandmetel hinnatakse tehase puiduvajaduseks 3,3 mln tm aastas. Tehase esindajate sõnul soovitakseokaspuu paberipuitu kasutada ca 2/3 toorainemahust ja kasepaberipuud kuni 1/3. Praeguse raiemahu säilimisel toorainevajadust katta ei suudeta. Kui kase paberipuu puhul toorainetjagub, siis okaspuu paberipuidu vajadusi praegused raiemahud ei taga. Arvestades okaspuude küpseteja valmivate puistute tagavarasid2, pole vähemalt Eestis võimalik pikaajaliselt ka raiemahtusid tõstaning see ei käi kokku ka säästva metsamajanduse põhimõtetega. Näiteks kuuse puhul on viimastelaastatel raiutud juba rohkem (3,5−4 mln tm/a) kui on majandatavate kuusikute juurdekasv (3,2 mlntm/a). Tehase kodulehel oleva info kohaselt plaanitakse iga-aastaselt ressursina kasutada ka miljon tmEesti ja Läti saeveskite haket, kuid arvestada tuleks, et ka praegu on (vähemalt Eestis) saeveskitepuidujäätmed kasutuses, eeskätt graanulitehaste toorainena. Eestis puudub seaduslik regulatsioon raiemahtude mõjutamiseks, seda reguleerib üksnes turu nõudlusja hinnad. Et tehas suurendab nõudlust puidule ja seeläbi ka puidu hinda, siis suureneb ka puidupakkumine ehk raiemaht. Sel on aga ebasoovitav tagajärg, eriti kuusikute puhul.

Tehase suurus ja kasepuu osakaalu suurendamine

Arvestades Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti puiduressursse puidurafineerimistehase jaoks, on soovitav:1) ehitada tehas väiksemas mahus, vähendamaks riski võimalikule puiduressursi (eriti okaspuu)

ülekasutamisele; samuti võiks väiksem(ad) tehas(ed) asuda logistiliselt sobivamates kohtades,kus nende võimalik keskkonnamõju ja veevajadus poleks nii suured.

2) suurendada kase paberipuu kasutamise osakaalu tehase tooraines vähemalt 2/3-ni. Paberipuiduosakaal kase raiematerjalist on oluliselt suurem kui okaspuudel ning kase paberipuul polealternatiivsed kasutusviise.

6

Eesti puidukeemiatööstuse paigutuse majandusgeograafiline lühihinnang

Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent

Toorme hinnang

Puidukeemiatööstuse toore on enamasti saepalgiks või vineeripakuks sobimatu peenem ja/võiülemõõduline ümarpuit või puiduhake. Tselluloosi (puidukiu) hind on maailmaturul lehtpuukiul üle700 € ja okaspuukiul ligi 800 € tonnist. Seega on selle väärtus oluliselt suurem kui teistel puidusektorisama töötlusastme toodetel. 2017 juunis maksis lõpplaos m3 männi- ja kuusepaberipuitu 33,7 eurot,kasepaberipuit 30,4 ja haavapaberipuit 26,2 eurot. Kuiva keemilise tselluloosi saagis kuiva puidumahust on 45−50%(3) ja seda tarnitakse peamiselt 200−250 kg kaaluvates (120 x 80 cm) pallides (4)

(tihedus ca 0,8 t/m3). Tselluloos on puidu algmahust ca 4 korda kontsentreeritum ja seda onratsionaalne töödelda võimalikult raiekoha lähedal.

Eesti saeveskid võtavad vastu juba ka 8 cm diameetriga kuuse-männi peenpalki ja maksavadpaberipuu hinnast veidi enam. 5−7 cm mõõduga paberipuu väljasorteerimine ja eraldi transport ei tasuära. Vineeripakuks või saepalgiks alla 14 cm diameetriga kasematerjali seni ei osteta. Eestisteksporditakse aastas 2 miljonit m3 paberipuitu ja miljon m3 puiduhaket, mida võiks töödeldakeemiliselt. Võttes arvesse sadamate ning kuuse-männi peenpalki töötlevate saeveskite asukohtiEestis ja Põhja-Lätis, saab joonistada kasepaberipuu (lisa 2, joonis 1) ja kuuse-männi paberipuuveokulude (lisa 2 joonis 2) samajoonte kaardid. Kase paberipuidu puhul on sadamatest enam kui 100km kaugusel tsoon Kagu-Eestis ja Ida-Lätis, kust seda ei tasu enam vedada. Raudteevedu tasub suurtekoguste puhul ära vaid raudtee lähitsoonis või siis ka enam kui 300 km kauguselt (nt Lätist jaValgevenest, sõltudes ennekõike siiski toorme hinnast vahelaos). Venemaalt eksporditollide tõttupuidutooret ei impordita.

Asukoha optimeerimine veokulude alusel

Veokulude optimeerimise, konkurentide paiknemise ja lisandväärtuse (sh tehases vajatavate teenuste,regionaalse tööhõive ja sellest tuleneva tarbimise kasvu, omanikutulu ja ääremaapiirkondade elanikeheaolu) kasvu mõttes oleks puidukeemiatööstuse parim asukoht raudtee vahetus lähedusesLõuna- või Kagu-Eestis. Võib eeldada, et puidukeemiatehase rajamisel sinna väheneb toormeväljavedu kogu Eestist ja kerkib oluliselt paberipuidu hind. Tehase rajamisel Põhja-Eestisse (nt Ida-Virumaale) langeks veokulude tõttu ära Läti toore ning oleks suurem konkurents Põhja-Eesti tootjate,sadamate (Soome-Rootsi tootjad) ja/või ka Auvere elektrijaamaga, kui seal peaks käivituma puidupõletamine. Tehase rajamisel Lätti ei tasu Põhja- ja Lääne-Eestist sinna vedu enam ära ning mõjuEesti hindadele ja lisandväärtusele saab olema väikseim.

Omakorda kriitiline teema on tehase suurus ja sellega seotud veetarve, mis peaks aga teistesthinnangutest välja tulema. Vt ka detailsemat ülevaadet lisas 2.

7

Tehnoloogia aspektidJaak Järv, akadeemikJaan Kers, Tallinna Tehnikaülikool, professor

Puidurafineerimistehase tootmisahel hõlmab väga paljusid tehnoloogilisi operatsioone, alates puiduladustamisest ja lõpetades heitvete puhastamisega. Peamine küsimus on, milline keemilinetehnoloogia valida, kas sulfit- või sulfaattselluloos − kas nn keemiatselluloos (dissolving pulp) võitavapärane sulfaattselluloos (kraft pulp), mis on tooraineks paberi- ja papitööstusele (5-7). Sulfitkeedu(patenteeriti 1867. a) tselluloosi tootmiseks enam tehaseid ei ehitata. Sulfaatkeedu (patenteeriti1884. a) protsessil kulub keskmiselt 5 m3 toorainet ühe tonni tselluloosi tootmiseks. Eestissekavandatava puidurafineerimistehase puhul tuleks eeldada, et kasutusele võetakse keemilisekstöötlemiseks sobilik tselluloosi tootmistehnoloogia (dissolving pulp), mida eristab tavapärasestsulfaatkeedust (kraft pulp) eelhüdrolüüsi protsess hemitsellulooside eraldamiseks tselluloosist ennesulfaatkeedu protsessi. Keemiliseks ümbertöötlemiseks sobiliku tselluloosi tootmistehnoloogiakasutamisel kulub üle 6 m3 puidutooret 1 t kõrge puhtusastmega kuni 95−98% tselluloosi tootmiseks.Arutluse all oleva tehnoloogia eesmärgiks on kiulise tselluloosi (ca 40−50%) eraldamine teistestpuidus leiduvatest polümeersetest komponentidest, milleks on hemitselluloos (20−30%) ja ligniin(20−30%). Lisaks neile polümeeridele on puidus ca 2% muid ühendeid. Tselluloosi kättesaamisekslõhustatakse hemitselluloos ja ligniin vees lahustuvateks komponentideks ja pestakse puidumassistvälja. Lõhustamiseks kasutatakse reagente, mis lagundavad hemitselluloosi ja ligniini polümeerseidmolekule ja ei lõhu kiulist tselluloosi. Need reaktsioonid, kus on oluline roll sulfiidioonidel, avastatijuba 19. sajandi lõpus ning samad reaktsioonid on kasutusel ka tänapäevastes tehnoloogiates.

Kõige suurem tootmisprotsessi kuluartikkel on toorainekulu, millest olulise osa moodustabtranspordikulu. Selleks et Eestisse rajatav puidurafineerimistehas oleks kaugemas tulevikuskonkurentsivõimeline, peab see paiknema võimalikult tooraineressursi keskel ja ka logistiliselt vägaheas asukohas.

Kui me arvestame nii Eesti kui Läti tooraineressursi head kättesaadavust, siis võiks tehas asudakusagil Valga kandis, kus oleks ka hea raudteetranspordi ühendus. Läti on raudteetranspordivõrgustiku rakendamise osas olnud Eestist edukam ja nende raudteevedude konkurentsivõimelisust onvälja toonud ka Graanul Invest, kellel on tehased nii Eestis kui ka Lätis. Tselluloosi tootmiseks kaasaegsete tehnoloogiate abil on vajalik suur magevee hulk, mis on olemasIda-Virumaal, Pärnu jõe alamjooksul ja Emajõe ääres. Ida-Virumaa ja Pärnu jõe alamjooksu puhul onprobleem selles, et need ei paikne otse toorme keskel ega Läti-suunalise raudtee läheduses, mistõttu eiole need variandid majanduslikult konkurentsivõimelised. Kui võtame arvesse nii ressursi olemasolu,transpordi lähedust, raudteetranspordi võimalust kui ka vajaliku koguse magevee olemasolu, siisEestis on konkurentsivõimeline tehase asukoht Emajõe ääres ja järgmine sobiv asukoht oleks LätisDaugava jõe ääres.

Lisas 3 on toodud lühike kirjeldus sulfaatkeedu tselluloosi tootmisprotsessist.

Kuigi tselluloosi ekstraktsioonil kasutatavad keemilised reaktsioonid on jäänud samaks, ontselluloosimassi saamise tehnoloogiaid põhjalikult optimeeritud ja arendatud. Selles arendustöös onolnud määrava tähtsusega G. H. Tomlinsoni poolt nn taastusboileri põhimõtte kasutuselevõtmine1930-ndatel aastatel. See võimaldas efektiivselt taaskasutada keemilisi reagente, kontrollidasaasteainete teket ning maksimaalselt vältida nende sattumist keskkonda. Tänapäeval ontselluloosimassi valmistamise tehnoloogiad üle viidud täielikult suletud süsteemidesse ning prof PerEngstrandi ettekandes toodud andmed näitavad selgesti, kuidas tootmisel eralduvate saasteainetehulka on õnnestunud tehnoloogiat arendades väga oluliselt vähendada. See on vanade ning põhjalikultläbi uuritud keemiliste protsesside kasutamise väga suur eelis.

8

Samas on selge, et saasteainete eraldumist keskkonda ei ole ka kaasaegsete tehnoloogiate puhulvõimalik täielikult vältida. Seega on määrava tähtsusega küsimus, millises hulgas eralduvad protsessilsaasteained, millised need saasteained on ning milline on võimalik saaste ulatus eriolukordades.Kindlasti sõltuvad need vastused konkreetsest tehnoloogilisest protsessist, mis tehase rajamisel sisseostetakse.

Tselluloosimassi eraldamisel jäävad kasutamata hemitselluloosi ja ligniini lagundamise produktid.Tuntud tehnoloogiliste lahenduste puhul eraldatakse need produktid ning põletatakse soojus- jaelektrienergia saamiseks. See on muidugi oluline tootmise efektiivsuse tagamisel, kuid ei oleefektiivne toorme kasutamise seisukohast. Samas peab kasutatav tehnoloogiline lahendus tagamajääkainete põletamisel tekkiva tuha ohutu käitlemise. Selle jääkaine koostis oleneb kasutatava puiduiseloomust, sinna on koondunud puudesse kogunenud raskmetallid.Teine võtmeküsimus on jääkainete käitlemine ja tootmiskompleksist välja juhtimine, mida on eraldivaja analüüsida, sest teadaolevatel andmetel vee kasutamise kinnist tsüklit ei ole senini kusagiljuurutatud. Seega muutub määravaks tehase võimalik asukoht, arvestades saasteainete liikumistveekogudes ja põhjavees.

Tselluloosi ekstraktsioonil põhineva tehnoloogilise platvormi rakendamise puhul on eeliseks asjaolu,et kasutuselolevad lahendused on põhjalikult läbi uuritud ja põhimõtteliselt on võimalik juurutadakõige kaasaegsemat tehnoloogiat. Kas selles tööstusharus tegutsevad ja neid lahendusi tõenäoliseltomavad firmad soostuvad aga tõeliselt innovatiivseid lahendusi müüma, tekitades endale sel teelkonkurendi, on oluline eraldi arutelu teema.

Kaasaegse tehnoloogiaga varustatud puidurafineerimistehases saaks toota peale tselluloosi veelpaljusid teisi tooteid:

Sulfaat-tselluloos on tooraineks paberi- ja papitööstusele. Kõrvaltoodeteks on tärpentiin ja tallõli.Tallõlist saab omakorda kampolit, sideaineid ja emulgaatoreid. Mustast leelisest eraldatudligniinist saab aga toota süsinikkiudu, metanooli, polüpropüleeni, liime plaaditööstusele jabiokütuseid.

Keeduprotsessi eesmärgiks on saada keemiliseks töötlemiseks sobiv võimalikult puhas keemilistelisanditeta tselluloos.

Tuleviku arengueesmärgiks võiks olla keemiliseks töötlemiseks sobiva puhtusastmega (ca 90%)tselluloosi saamine, millest omakorda saab valmistada viskoostsellulloosi (ja atsetüültselluloositekstiilikiudude tootmiseks); nitrotselluloosi lakkide, värvide, väetiste tootmiseks jananotselluloosi, mis on side- ja tugevdusainena kasutatav liimides, pinnakattematerjalides võigaasitõkestina kiledes.

Väga heaks näiteks tänapäevasest tehnoloogiast on äsja (2017 kvartalis) käivitatud Metsä Wood-iÄänikoski biotoodete tehas nii tehnoloogia kui puhastusseadmete osas. Lisaks tselluloosile toodetaksebiotoodete tehases tallõli, tärpentiini, puukoorest toodetakse gaasi ja väävelhapet tehasetootmisprotsessist eraldatud halvasti lõhnavatest gaasidest (malodorous gasses), nagu väävelvesinik,metüülmerkaptaan, dimetüülsulfiid, dimetüüldisulfiid (5, 8). Heitvee puhastamisel tekkivatest setetesttoodetakse biogaasi ja küttegraanuleid (8).

Eestis ei ole praeguseni teemat veel piisavalt uuritud, et teha uutest tehnoloogiatest kaugeleulatuvaidjäreldusi.

9

Puidukeemiatehase keskkonnamõjud seoses selle rajamisega Emajõe ja Peipsi vesikondaÜlo Mander, Tartu Ülikooli professor

Veetarve ja -kvaliteet

Emajõe ja Peipsi reostuskoormus

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud 07.01.2016) järgi on nii Emajõe kui ka Peipsi järveökoloogiline seisund halb (skaala koguulatus: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb; vt lisa 4). Selleparanemist heaks pole oodata enne 2027. aastat. Veemajanduskavas on peamise survetegurina väljatoodud just punktkoormus, millest olulise osa moodustavad Tartu linn ja väikeasulad, kus olme- jatööstusliku reovee puhastusseadmete töö on ebapiisav. Tartu linna puhastussüsteemi siseneb päevas üle37 000 m3 reovett. Selle puhastamiseks on rajatud suur ja võimas puhastusseadmete kompleks, mislaiub enam kui kümnel hektaril. Pärast puhastamist läheb heitvesi Tartust allavoolu Emajõkke aastakeskmise vooluhulgaga 0,29 m3/s. Tartu reoveepuhasti on seejuures väga tõhus süsteem. Valitsusemääruse nr 99 kohaselt on suurte reoveepuhastite (nagu Tartu reoveepuhasti) heitveele rakendatudkarmid nõuded. Näiteks üldfosfori kontsentratsiooni piirväärtus on 0,5 mg/l, mis arvestades Tartureoveepuhasti heitvee praegust vooluhulka teeb keskmiselt 3,2 tonni fosforit aastas. See lähebEmajõkke ja sealt edasi juba Peipsi järve. Üldlämmastiku kontsentratsiooni piirväärtus on 10 mg/l, mistähendab, et aastas jõuab Emajõkke üle 65 tonni lämmastikku.

Lisaks toitainetele, nagu fosfor ja lämmastik, on oluline reostusallikas ka orgaanilise aine lisandumineveekogusse. Seetõttu on näiteks keemilise hapnikutarbe (KHT) kehtestatud piirväärtus 125 mg/l ningbiokeemilisel hapnikutarbel (BHT) 15 mg/l. Kokku jõuab Emajõest Peipsi järve üle saja tonniantropogeenset fosforit ning üle 7000 tonni lämmastikku aastas. Inimtekkelisest fosforist rohkem kuiveerand pärineb punktreostusallikatest.

Kavandatava tehase võimalik reostuskoormus

Valitsuse määruse «Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavadnõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimisemeetmed» lisa 1 kohaselt on aga keemia-, tselluloosi- või toiduainetööstuse ettevõtte või prügilaheitvee üldfosfori norm lausa 2 mg/l ning KHT väärtus 250 mg/l. Seega on need piirmäärad mitukorda lõdvemad kui suurtel reoveepuhastitel. Kui sellised normid hakkaksid kehtima ka planeeritavalepuidurafineerimistehasele, siis suureneks fosforikoormus Emajõele ja Peipsile halvimal juhulsuurusjärgu võrra. Kui Emajõe põhjas fosfori sadestumine on suhteliselt väiksema osakaaluga, siisniigi halvas seisundis Peipsi järvele oleks see pikaajaliseks vee kvaliteedi halvenemise teguriks.

Arendajate sõnul hakkaks puidurafineerimistehas ammutama Emajõest vett vooluhulgaga 0,85 m3/s,mis on ligikaudu 1,5% Emajõe keskmisest vooluhulgast. Madalveeperioodil, enamasti suvel,moodustaks see aga kuni 3% Emajõe vooluhulgast. Kasutatavast veest 90% läheks pärast puhastustheitveena tagasi Emajõkke. See on üle kahe ja poole korra suurem kogus kui Tartu reoveepuhastil.Piltlikult öeldes võrdub iga viiendik milligrammi üldfosforit, mis liitri kohta järele antakse, ühelisanduva Tartu linna puhastatud heitveekogusega.

Puidukeemiatehase arendajate sõnul ei ole nende efektiivsuseks seatud näiteks üldfosfori puhul 2 mg/l,nagu sätestab määrus, vaid parima võimaliku tehnoloogia rakendamisel 0,1–0,2 mg/l. See teeks kuni4,5 tonni Emajõkke jõudvat fosforit aastas. Sellisel juhul võrdsustuks puidurafineerimistehaspooleteise Tartu linnaga. Fosfori eemaldamine puidukeemiatehase reoveest on aga suhteliselt kallis,kusjuures odavamate settebasseinide ja tehismärgalade kasutamise puhul oleks järelpuhastussüsteemipindalavajadus mitusada hektarit.

10

Ja kui parima võimaliku tehnoloogiaga saavutatakse hoopiski määruses ette nähtud piirnorm 2 mg/l,oleks meil tegemist juba enam kui kümne Tartu linnaga. 2015. aasta seiretulemused näitasid, etEmajõe suudmes on Peipsi üldfosfori kontsentratsioonilt kesise ning üldlämmastiku poolest vägahalva kvaliteedi klassis. Tänu viimasel kahel dekaadil toimunud reoveepuhastite nüüdisajastamiselening keskkonnasäästlikumale põllumajandusele on Peipsi järve reostuskoormus aasta-aastaltvähenenud, kuid juhul, kui valgalale peaks tekkima juurde uusi massiivseid sisendallikaid, võib seesenise paranemisprotsessi vastupidiseks pöörata.

Emajõe vee potentsiaalne termiline saastamine

Puidurafineerimistehas vajab suures koguses magevett, mis tähendab ka väga suure koguse heitveeteket. Heitvesi on aga suurema osa aastast Emajõe veest soojem. Soojema ning suure orgaanika- jatoitainete sisaldusega heitvee jõkke jõudmine põhjustab hapniku kontsentratsiooni vähenemist ningsoodustab Peipsi järves vetikate, sh mürgiseid ained eraldavate sinivetikate ehk tsüanobakteritevohamist ja üldist eutrofeerumist. Tagajärgedena lisanduvad veel fütoplanktoni liigilise koosseisumuutus, zooplanktoni vähenemine, kalastiku liigilise koosseisu muutus ning kalade hukkumine.Eutrofeerumisprotsessi toetab järve põhja ladestunud fosfor. Lõppkokkuvõttes seatakse suurde ohtuEuroopa suuruselt neljanda järve ja Eesti kontekstis perspektiivse mageveereservuaari, mis võiksvajadusel varustada joogiveega Suur-Tallinna piirkonda ja Ida-Virumaa tööstuskompleksi, tulevik.

Teisalt saavad hapniku kontsentratsiooni võimalikust vähenemisest ning reostusainete kuhjumisestmõjutatud ka Emajões elavad suurselgrootud põhjaloomad, kalad, taimed jt, kelle eluolu sõltub veekvaliteedist.

Vee kvaliteedi järsk langus võib halvendada Tartu linna Emajõe vabaujulate võimalusi, sest ka praeguon Tartu linnast ülesvoolu püsivalt probleemid vee hapnikusisaldusega. See on eelduste kohaselttingitud jõe põhja kogunenud setetest, mille lagunemine väljendub hapniku kontsentratsioonivähenemises.

Reoveepuhastuse setted ja muud tootmisjäägid

Puit sisaldab märkimisväärses koguses raskmetalle, mis on valdavalt antropogeense päritoluga ning onaja jooksul ladestunud muldadesse, kust need ka taimedesse, sh puudesse kanduvad. Toksilisuse ja kaüldkoguse aspektist on kõige ohtlikumad plii ja kaadmium, üliohtliku elavhõbeda probleem on puidupuhul väiksem. Puidu töötlemisel jääb enamus raskmetallidest reoveepuhastuse setetesse või ka tuhka,kust nende eemaldamine on hinda arvestades üldiselt võimatu. Seega peab uue tehase rajamiselarvestama ka ohtlike jäätmete ladustamisega.

Kaitstavad alad Emajõe vahetus piirkonnas Tartust allavoolu ning Peipsi järves ja selle kaldal

Lähtudes Euroopa Komisjoni Natura alade kontseptsiooni rakendusest jääb vahetult Emajõe äärdening Peipsi kaldale kokku 11 loodus- ja linnuala, millest suurimad on Emajõe Suursoo koosPiirissaarega (18983 ha) ning Peipsiveere linnuala (34610 ha), mille seisund saab kavandatavapuidukeemiatehase poolt, eeskätt veekvaliteedi halvenemise tõttu, oluliselt mõjutatud.

Õhukvaliteet

Peamiseks probleemiks puidukeemiatehaste puhul on sulfit- ja/või sulfaatmenetlusest tulenevebameeldiv lõhn, mis on tingitud mitmete väävliühendite lendumisest tootmisprotsessis. Levinuimadneist on väävelvesinik, metüülmerkaptaan, dimetüülsulfiid ja dimetüüldisulfiid. Neist merkaptaanilubatud kontsentratsiooniks välisõhus on 1 ppb (üks osa miljardist), mis on ülimadal ja selle tagamineon tehnoloogiliselt kallis. Seega võib suuremate linnade, nagu Tartu, läheduses merkaptaaniprobleem

11

siiski ilmneda, vaatamata arendajate viidetele Saksamaa vastavate ettevõtete praktikale.

Järeldused

Eeskätt veekvaliteedist ning Emajõe ja Peipsi kui Eesti seisukohalt oluliste mageveekogude seisundistlähtudes ei sobi Tartu piirkond kavandatava puidukeemiatehase asukohaks. Eelmise keskkonnaministrikirja alusel on selline veto juba seatud Pärnu jõgikonnale kui rohkete Natura-aladega piirkonnale (Lisa5).

Keskkonnamõjude aspektist, piisava veekoguse olemasolust, tööjõuprobleemide leevendamisevajadusest ning pikaajalisest tööstuslike jääkide käitlemise kogemusest lähtudes oleks sobivaim kasSillamäe oma mageda (<1,5%O) merevee ja piisavalt suure tühermaa kasutamise võimalustega või siisNarva veehoidla lähiala Ida-Virumaal. Mõlema puhul on toetavaks teguriks raudtee olemasolu jaelektrijaamade lähedus. Majanduslikud (peamiselt tooraine paigutuse ja transpordikulude) aspektidaga ei räägi kahjuks Ida-Virumaa poolt.

12

Kokkuvõtvad seisukohad

1. Kaasaegsel tehnoloogial põhineva puidurafineerimistehase rajamine Eestisse on vajalik. See tõstabEesti majanduse tootlikkust ja sisemajanduse koguprodukti ning erinevalt toorpuidu ekspordist tagabraiutava puidu parema väärindamise kohapeal. Tehase rajamisega kaasneb positiivse efektina vajaduserinevate teenuste klastri tekkeks.

2. Tehase rajamine tekitab terava konkurentsi Soome ja Rootsi analoogiliste ettevõtetega, mis tõenäoliseltpõhjustab toorme hinna tõusu, mõjutades omakorda Eesti kõiki puidutootjaid ja kasutajaid. Seetõttu onoluline jõuda kõikidele osapooltele sobivate lahendusteni võimalikult lühikese aja jooksul, ideaalisrahvusliku konsensuse tasemel. Tehase rajamisega peab kaasnema selle projekti terviklik sotsiaal-majanduslik analüüs.

3. Tootmise arenguks on olulise tähtsusega olemasolevad ja potentsiaalsed metsaressursid, mis lisaksEestile paiknevad ka Lätis. Ainult Eesti ressursside baasil ja praegust raiemahtu säilitades ei suudetatoorainevajadust katta okaspuu paberipuidu osas. Leevendavateks meetmeteks oleks (i) kasepuu osakaalutõstmine tehase tooraines vähemalt 2/3-ni, (ii) raie- ja puidutöötlemise jääkide kasutamine tehasetoorainena, (iii) tarneala laiendamine Leetu, Valgevenesse ning kaugemas perspektiivis ka Venemaale(olenevalt riikidevahelistest suhetest).

4. Rakendatav tehnoloogia peab vastama kaasaja nõuetele. Eesmärgiks tuleb seada mitte ainulttselluloosi, vaid laiemalt biotoodete tootmine, mis võimaldab väärindamisahelat mitmekesistada ningtooret sihipärasemalt kasutada. Selles kontekstis on äärmiselt vajalik teadmusmahuka tootmisetoetamine, eeskätt biotehnoloogilise tehnobloki lisamine.

5. Tänapäeval ei ole veel realistlik jäätmevaba ja vee korduvkasutamisel põhinev puidurafineerimisetehnoloogia. Seetõttu kujunevad kriitiliseks keskkonnaprobleemid. Möödapääsmatu on efektiivsetepuhastustehnoloogiate rakendamine mitte ainult vee, vaid ka õhu, mulla ja setete saastamise vältimiseks(nt raskemetallid). Vee vähemalt osaline korduvkasutus võimaldaks rajada jääksoojusel põhinevatlisatootmist (kalakasvatus, kasvuhooned). Lisanduv energiatootmine suurendab tehase majanduslikkuefektiivsust ja leevendab üldist süsinikubilanssi. Tehase rajamisega peab kaasnema ettevõtte jateadusasutuste koostöö ning tehasele vajalike spetsialistide koolituse taastamine Eestis, seda kakõrghariduse tasemel.

6. Kuigi toorme veokulu tehasesse ning toodangu veokulu sadamatesse on oluline majanduslik tegur,peab asukoha valikul võtma arvesse ka teisi kulutusi (eelkõige puhastusseadmed ja keskkonnakaitse).Veokulu hindamisel on oluline arvestada erinevate transpordiliikide (maantee-, raudtee- ja meretransport)kasutamist, mis tagab vajadusel toorme tarneala laiendamise. Kohaliku raudteetranspordi arengul onriiklik tähtsus.

7. Tehase asukoha määramisel on vaja arvestada palju laialdasemate asjaoludega kui seda on tehtudkeskkonnaministri pöördumises rahandusministeeriumi poole (vt lisa 5). Planeeringu koostamisel on vajaarvestada, et ka Emajõe ja Peipsi järve vee kvaliteet on juba praegu halb. Saastekoormuse suureneminepuhastusseadmed läbinud vee jõkke juhtimisel halvendab veelgi nende veekogude seisundit(eutrofeerumine, vetikate vohamine, elustiku kahjustumine).

8. Eelnevast tulenevalt osutub ülioluliseks tehase asukoha valik, mille määrab toorme ja toodangutranspordi maksumus, tarneala laiendamise perspektiiv, veeressursi olemasolu ja keskkonnanõuded.Sellest lähtuvalt võiks tehase asukohana kaaluda Pärnut, Emajõe vesikonda Tartust allavoolu, Räpinat,Sillamäed ja muid Ida-Virumaa tööstuspiirkondi.

9. Maanteetranspordi seisukohalt ning orienteerudes toorme tarnimisele Lõuna-Eesti ning Põhja-Lätimetsaaladelt, on soodne tehase rajamine Emajõe alamjooksule, Pihkva järve äärde või Pärnusse. Samas,põhjaranniku sadamatesse veetakse ka täna oluline osa eksporditavast puidust. Puidurafineerimistehaserajamist Ida-Virumaale toetab selle piirkonna senine tööstuslik infrastruktuur (elektrivõrgud,elektrijaamad, jäätmehoidlad). Kahtlemata toetab uue tööstusharu rajamine Ida-Virumaasotsiaalmajanduslikku arengut.

10. Tootmist piiravate tegurite optimeerimine oleks lihtsam, kui tehas ehitada kavandatust väiksematootmismahuga. Seda varianti tuleb aga analüüsida tehnoloogiast tulenevaid nõudmisi jamajandusnäitajaid arvestades.

13

Kasutatud allikad

(1) Aastaraamat Mets 2016, Keskkonnaagentuur(2) Raul Rosenvaldi ettekanne „Tselluloositehasega kaasnevad riskid säästlikule metsamajandusele“ Teaduste Akadeemia seminaril „Eesti puidukeemia perspektiivid“ 27. juuni 2017 (3) http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf(4) http://www.tis-gdv.de/tis_e/ware/fasern/zellulos/zellulos.htm(5) C. F. Walker. Primary Wood Processing, Springer, 2006(6) Technology review 1, Metso Paper Inc, Jyväskylä, Soome, 2007(7) M. Suhr, G. Klein, I. Kourti, M. Rodrigo Gonzalo, G. Giner Santonia, S. Roudier, L. Delgado Sancho. Best Available Techniques in the Pulp and Paper Industry, JRC Science and Policy Reports, 2015(8) Metsä Group Äänekoski plant, www.bioproductmill.com

14

LISA 1. Puidubilanss 2014 ja puidukasutamise prognoos Eestis.

Allikas: Puidukasutuse prognoos aastani 2018. Aruanne. lk.14

15

Joonis 5. Euroopa Liidu tselluloositööstuse lisandväärtus töötaja kohta

Lisandväärtus töötaja kohta mõnedes EL riikide tselluloositööstustes (tuh. eurodes)

Riik 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Saksamaa 103,9 101,7 116,3 137,3 122,7 154,3 174,0Hispaania 103,6 27,0 173,4 160,2 163,2 168,9 81,6 230,0Prantsusmaa 122,2 118,7 93,0 80,7 72,6 85,8Itaalia 64,3 50,0 81,8 143,1 77,5 88,4 95,5 121,5Austria 162,3 97,1 225,9 189,3 145,4 128,2 Poola 11,2 21,8 9,0 14,3 47,6 93,0 107,6Portugal 110,7 67,7 191,4 156,6 190,4 179,1 278,4 479,5Soome 167,4 425,3 280,2 331,8 354,7 527,0Rootsi 104,4 64,9 192,4 151,3 104,5 139,7 191,0 236,4Norra 75,9 35,8 177,2 119,7 -24,3 -6,3 59,2 134,2

Eurostat 2017

Võrdluseks – 2015 a. oli Eesti töötleva tööstuse töötaja poolt loodud lisandväärtus keskmiselt 25 tuhat eurotLISA 2. Eesti puidukeemiatööstuse paigutusemajandusgeograafiline hinnang

Puidukeemiatööstuse toore on enamasti saepalgiks või vineeripakuks sobimatu peenem ja/võiülemõõduline ümarpuit või puiduhake. Eestis on seni nõudlus paberipuidule kesine. 70tuhande tonnise aastatoodanguga Kehra tselluloosi- ja paberivabrik kasutab aastas 360 tuhattihumeetrit (m3) kuuse- ja männipaberipuitu1. Kundas toodab Estonian Cell aastas 173 tuhattonni haavapuidumassi ja kasutab 440 tuhat m³ haaba2. Eestist eksporditakse Centarihinnangul3 ca 3,6 miljonit tihumeetrit töötlemata puitu, sh 2 miljonit tihumeetrit paberipuitu.Eesti statistika4 järgi eksporditi 2016. aastal Eestist saepalgist üle jäävat kuuse- (kaubakood44032019) ja männipuitu (44032039) vastavalt 23,4 ja 5,9 miljoni euro eest peamiseltSoome, Rootsi ja Saksamaale ning kaske (44039959) 35,3 M€ eest peamiselt Rootsi jaSoome5 (keskmise hinnaga 30 €/m3 oleks see kogus 1,96 miljonit m3). Okaspuuhaket(44012100) müüdi peamiselt Soome ja Rootsi 25,3 M€, lehtpuuhaket (44012200) peamiseltSoome, Taani ja ÜKsse 2,6 M€ ning pelleteid (44013100) peamiselt Taani ja ÜKsse 128,9M€ eest6. Saepalke eksporditi väiksemas mahus peamiselt Lätti ja Hiina.

1 http://eestimetsameister.ee/kehra-paberivabrik-naitab-ennast-agara-kodumaise-puidu-tarbijana2 http://www.estoniancell.ee/3 http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/03/Puidurafineerimistehase-sotsiaalmajanduslik-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf4 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/25Valiskaubandus/03Valiskaubandus_alates_2004/03Valiskaubandus_alates_2004.asp5 Ekspordistatistikas paberipuitu eraldi ei klassifitseerita. Eristatud on küte, saepalk ja „töötlemata puit puuliikide lõikes, mis klassifitseerub eeldatavalt ja valdavalt paberipuiduna. Vt. http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=3996969&siteLanguage=et6 Hakke lõpplao hinna 26 €/m3 (http://www.eramets.ee/uuringud-ja-statistika/hinnainfo) juures kulusselle koguse tootmiseks 1,1 miljonit m3 puitu. Kui arvestades pelletite hulgihinnaks 120 €/tonn, siis kulus nende valmistamiseks ca 2,5 miljonit m3 puitu.

16

Puidu hinda mõjutas 2016. aasta lõpuni Euroopa majanduse ja ehituse madalseis ningviimaste soojade talvede küttepuu ja hakke vähene nõudlus. Paberipuidu keskmine vahelao7

hind langes 2016. aasta lõpul 23 euroni, mis oli vaid euro-paar kõrgem lõpplao küttepuiduhinnast. 2017. on puidu hinnad kasvanud: juunis maksis lõpplaos tihumeeter männi- jakuusepaberipuitu 33,7 eurot, kasepaberipuit 30,4 ja haavapaberipuit 26,2 eurot8. Paberipuitusaadakse Eestis harvendusraiete, kaasnevalt ka sanitaar- ja lageraietega (ladvad, oksad,kahjustunud või kõverad tüve osad). Otsus raiuda ja müüa paberipuitu tehakse kas johtuvaltpalgi hinnast või vajadusest erinevate hooldusraiete järele. Eestis kuulub palju metsaväikeomanikele – on palju väikseid metsatükke –, mis teeb tarnitavad kogused väikseks,ülestöötamise ebatõhusaks (töö lühikeseks ajaks väiksel langil ja suured vahemaad eri lankidevahel), mistõttu kvaliteetpalgi tarnimiseks ei jagu sageli mahtu (ei saa koormat täis) japeenmaterjali on rohkelt. Eesti väikemetsaomanike müügiotsused sõltuvad ka isiklikestpõhjustest (nt vajadusest osta uus auto või lapsele linnas korter). Ülestöötamise ja metsaäärde (vahelattu) vedamise kulu on turult tellides keskmiselt 15€/m3. Väikemetsaomanikud,kel on aega ja/või masinad, saavad selle endale töörahaks, millest tuleb kulud kütusele jamasinatele maha arvestada. Omanikutulu (kännuraha) langemisel alla 5€/m3 metsaomanikemüügihuvi oluliselt langeb, mistõttu näiteks lükatakse harvendusraied edasi. Veokulu (vt lisa1 ja 2) on paberipuu puhul kriitiline, mistõttu seda ei tasu üldjuhul vedada üle 50km. EstonianCell maksab seetõttu kaugemalt toodavale puidule kõrgemat hinda.

Põhjamaades lähtuvad raided paljuski metsaomaniketööstuste huvist tootmist käigus hoida(metsatööstused omavad metsi ja raiuvad ise oma puupõldudel), mistõttu on sõlmitudpikaajalised fikseeritud hinnaga tarnelepingud. Kõrgnõudluse katab import ja madalanõudluse korral loobutakse sisseveost9.. Seetõttu Baltimaade toormehinnad kõiguvad märksaenam kui Soomes-Rootsis10, olles pikaajaliselt kuni 10€ madalamad11.

Tselluloosi (puidukiu) hind on maailmaturul e-seadmete leviku (mis vähendas paberinõudlust) ja 2008. finantskriisi järgselt (mil spekuleeriti toormega) suuresti kõikunud, kuidalates 2015. aastast taas kasvanud: lehtpuukiul üle 700€ ja okaspuukiul ligi 800€ tonnist.Kuiva keemilise tselluloosi saagis kuiva puidu mahust on 45-50%12 ja seda tarnitaksepeamiselt 200-250 kg kaaluvates (120x80 cm) pallides13 (tihedus ca 0,8 t/m3). Tselluloos onseega puidu algmahust ca 4 korda kontsentreeritum, mistõttu on ratsionaalne puitu töödeldavõimalikult raiekoha lähedal: vaja on optimeerida ennekõike toorme vedu ja arvestadakonkureerivate puidu kasutajate paiknemist. Samas on uued tselluloositehased kasutatavasttehnoloogiast ja kõrgetest keskkonnanõuetest tingituna üldjuhul suuremastaapsed. Seetõttu onhoolikalt vaja kaaluda tehase asukohta ka raudtee ja/või sadamate suhtes, et tagada toormehankimine ka kaugemalt. Tselluloosi- ja paberitehased vajavad ühtlasi tootmisprotsessis kapalju vett ja energiat ( eraldi hinnang).

Ümarpuidu ja hakke vedamisel on probleemiks: (1) õhuvahed (palgil 40-45%, paberi- jaküttepuul 45-50% ning hakkel üle 60%), (2) ballast niiskuse ja koore näol ning (3) üldjuhultühivedu tagasi. Puiduveoks kasutatakse spetsiaalselt ehitatud raskeveokeid. Veokulu sõltubolulisel määral masinate ja kütuse hinnast ja veokijuhtide töötasust. Soomes võib vedada kuni

7 Langilt välja veetud puit, kasutatakse ka terminit „metsa ääres“. „Lõppladu“ tähendab sadama või tööstuse juures olevat platsi. 8 http://www.eramets.ee/uuringud-ja-statistika/hinnainfo/9 https://www.hdforest.com/News.10008.aspx?recordid10008=1610 Tuleb tähele panna, et Soome puidu hinnastatistika valdavalt nn. kännuhinna alusel, so. metsaomanikule minev marginaal, millele lõpplao hinnas lisandub ülestöötamine ja vedu vahelaost.11 http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/03/Puidurafineerimistehase-sotsiaalmajanduslik-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf12 http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf13 http://www.tis-gdv.de/tis_e/ware/fasern/zellulos/zellulos.htm

17

76 ja Rootsis kuni 90 tonniseid koormaid (testitud on ka kuni 104 tonnised autoronge),millega vähendatakse veidi CO2 emissiooni, suurendatakse vedude efektiivsust14 jaalandatakse vahe- ja lõpplao vahelist veohinda. Eestis on Maanteeamet seadnud teede jasildade kandevõimet arvestades piirangud, mis 2016 leevendati varasema (pidevalt ületatud)44 tonnise täismassi asemel 52 tonnini15. Puidufirmad kasutavad veotellimuse arvestamiselkütuse, laadimise jm. kulusid arvestavaid komplekstabeleid (vt. lisa 1 ja 2). Raudteetariifid onküll autoveost soodsamad (lisa 3), kuid sellele lisandub (1) autovedu vahelaost, (2)ümberlaadimise kulu16, (3) vagunite kasutuse ajatasu, (4) asjaajamise kulu ning (5) teatudtrassidel ka märksa pikem vedu kui autoga17, mistõttu Eesti vahemaid, raudteede paigutust,metsaveoautode võimsust ja paindlikkust ja maksusüsteemi arvestades ei ole puidu veduraudteel seni kuigi palju kasutust leidnud18. Kui Kehra vabrik kasutab raudteevedu otsetootmise juurde (vedades endale näiteks paberpuud Põlvast), siis uus ja suurem Kunda tehasenam mitte.

Puidukeemiatööstusele sobivale toormele konkureerivad osaliselt sae- ja vineeritööstused,ehkki nende nõuded materjalile on palju kõrgemad ja pakutav hind kordades kallim, mistõttuseda kannatab vedada ka kaugemale. Toorme nappusel on Eesti saeveskid, mis paiknevadküllalt ühtlaselt (vt joonis 2), hakanud kasutama ka varem paberipuuks suunatud alla 15 cmdiameetriga okaspuu peenpalki. Veokulud on ettevõtete strateegiates saanud olulisemaks,kuna konkurents toormele ja kahanevad marginaalid ei võimalda enam pikki vedusid. Vara,Sõmerpalu, Vana-Kastre, Viiratsi saeveskid võtavad vastu juba ka 8 cm diameetriga materjalija maksavad paberipuu hinnast veidi enam. 5-7 cm mõõduga paberipuu väljasorteerimine jaeraldi transport ei tasu ära. Vineeripakuks või saepalgiks alla 14 cm diameetriga kasematerjaliseni ei osteta. Lisaks Otepää kasevineerivabrikule anti käiku Kohila vineeritööstus jaehitamisel-planeerimisel on Pärnu ja Jõgeva vineeritööstused. Laua-prussi-vineeri mahukahanemine on võrreldes tselluloosiga sarnane (3-5 korda). Ehkki sae- ja vineeritööstuselihtsamate toodete hinnad algavad 200 eurost tihumeeter, mis on üle poole madalamtselluloosi tonnihinnast, kasvab edasi töödeldes väga laia valikuga puittoodete (puitmajad,aknad-uksed, viimistlusmaterjalid, mööbel jm.) ühikuväärtus oluliselt. Puidust toodete järelenõudlus maailma kasvab: puitdetailid ja -mööbel on elitaarsemad, puitmajad ja tarbeesemedsalvestavad ka süsinikku. Puitu väärindav tööstus on oluline tööandja ja seda just väljapoolsuurlinnu, mistõttu on see sektor regionaalse arengu mõttes olulisem kui puidust energia võipaberi tootmine. Samas on aga Eestis tööjõu hulk kahanemas ja tööjõukulu kasvab kiiresti,mistõttu suure tõenäosusega liigub osa tööjõumahukamat tootmist paratamatult odavama töömaadesse ( eraldi analüüs).Tselluloositootmise oluliseks toormekonkurendiks on tõusnud Euroopa riikide ja eriti ÜKroheenergia subsiidiumite najal viimasel kümnendil maailmas tootmismahu kolme-neljakordistanud puidugraanulite ehk pelletitööstus19. Toimub endiste söe- jmt põhistejõujaamade konverteerimine hakkpuidul ja pelletitel töötavaks. 2017 oktoobris maksti pelletitonnist 130€ ja järgmisel aastal usutakse selle tõusu varasema 150€ tasemele20. Kesk-Euroopa

14 http://www.tut.fi/verne/wp-content/uploads/LiimatainenNyk%C3%A4nen.pdf15 http://www.autoettevoteteliit.ee/?id=35&keel=ee&uudis=22216 Raudteejaama lähedaselt laoplatsilt autosse ja sealt vagunisse ümberlaadimine teostatakse üldjuhul väikejaamades autovedajate poolt tunnitasu (38-50€ tund) või veotariifide alusel, millega lisandub 1,5-2,5 €/m3. 17 Näiteks Võrust Narva on autoga 250 km, kuid raudteed pidi 365 km.18 Sadamatel ja suurtootjatel on võimsad puidukraanad-tõstukid, millega saab vaguneid kiiresti tühjendada. Samas ei laadita teadaolevalt üheski Eesti sadamas puitu vagunist otse laeva. Puiduterminalide rajamine väikejaamadesse ei tasu kindlasti ära, sõlmjaamades terminalide väljaehitamisel suurenevad aga omakorda autoveokulud. Puiduvedude suuremastaabilise raudteeleüleviimise ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu tasuvuse hindamiseks oleks vaja eraldi analüüsi. 19 https://www.pellet.org/wpac-news/global-pellet-market-outlook-in-2017

18

jaehinnad on 220-250€ tonnist21. Pelletite hinnad kõiguvad enam kui tselluloosil, sõltudesvalitsuste dotatsiooniotsustest, mis omakorda on energiafirmade lobby ja konkurentsi surveall (näiteks 2016 detsembris kukkus pelletite hind Põhja-Ameerika turul alla 100€). Ehkkiküttepelletite tootmiseks sobib madalaima kvaliteediga (ka pehastunud) küttepuit, aga ka heinja põhk (mis aga kahandab pelleti kütteväärtust ning viib alla hinna ja üles tootmiskulu), siisvõimaldab kõrge turuhind pelletitööstureil kokku osta ka paberipuitu ja tselluloosi tootmisekssobivat haket. Võttes arvesse puitu eksportivate sadamate ja teadaolevalt peenpalki töötlevate saeveskiteasukohti Eestis ja Põhja-Lätis, saab joonistada kasepaberipuu (joonis 1) ja kuuse-männipaberipuu veokulude (joonis 2) samajoonte kaardid. Kui viimasel juhul on Eesti jatõenäoliselt ka Läti töötlejatega ühtlaselt kaetud, siis kase paberipuidu puhul on sadamatestenam kui 100 km kaugusel tsoon Kagu-Eestis ja Ida-Lätis, kust seda ei tasu enam vedada jakus puidu kohapealne keemiline töötlemine annaks märksa suuremat lisandväärtust. Võib kaeeldada, et puidukeemiatehase rajamisel Lõuna-Eestisse kerkib oluliselt ka okaspuupuiduhind, kasvab omanikutulu ja paraneb ääremaapiirkondade elanike heaolu, ning vähenebtoorme väljavedu. Tehase rajamisel Põhja-Eestisse (nt. Ida-Virumaale) langeks veokuludetõttu ära Läti toore ning oleks suurem konkurents sadamate ja Põhja-Eesti paberitootjategavõi ka Auvere elektrijaamaga, kui seal peaks käivituma puidu põletamine. Tehase rajamiselLätti ei tasu sinna vedu enam Põhja- ja Lääne-Eestist ära ja mõju hindadele saab olemaväikseim.

Joonis 1. Kase paberipuidu veokulu (mööda riigimaanteid) sadamatesse. Koostasid MScEdgar Sepp ja Dr. Ain Kull, TÜ geograafia osakond.

20 http://biomassmagazine.com/articles/13360/white-paper-discusses-state-of-pellet-market-japanese-potential21 http://www.business.conbio.info/austria-wood-pellet-price-down-with-5-7/

19

Joonis 2. Kuuse-männi paberipuidu veokulu (mööda riigimaanteid) sadamatesse ja peenpalgisaeveskitesse. Koostasid MSc Edgar Sepp ja Dr. Ain Kull, TÜ geograafia osakond.

Tabel 1. Stora-Enso Eesti vedajatele pakutavad veotariifid.

20

Allikas: Usaldusisik, kes ei soovi enda nime avalikustada.

Tabel 2. RMK Eesti vedajatele pakutavad veotariifid.

21

Allikas:

https://www.rmk.ee/organisatsioon/kuulutused-1/metsa-ja-puidu-muuk/jaanuar-2017Tabel3. EVR Cargo kaubaveomaksete arvestamine 2017.

km/grupp EUR/tonn

kmI

gruppII

gruppIII

grupp Tabel 2

1-5 1,15 1,43 2,21 Vaguntüüpide jaotus

6-20 2,44 3,03 4,69 I grupp II grupp III grupp

21-30 2,44 3,03 4,69 poolvagun tsistern transportöör

31-40 2,66 3,29 5,10 hopper kinnine vagunkülmutusvagun

41-50 2,85 3,53 5,47 teraviljahopper termosvagun

51-60 3,02 3,75 5,80 erivagun platvorm

61-70 3,20 3,96 6,14 konteineriplatvorm

22

71-80 3,34 4,14 6,42 p.p.fitingplatvorm

81-90 3,49 4,32 6,69 Puiduveoks kasutatakse kohandatud platvorm- ja poolvaguneid.91-100 3,63 4,49 6,96

101-110 3,78 4,68 7,26

111-120 4,07 5,04 7,82 Tabel 3 Vaguni kuuluvuse koefitsient

121-130 4,37 5,41 8,39 Vaguni kuuluvus koef

131-140 4,66 5,78 8,95Omaniku ja renditud vagunid 1,00

141-150 4,96 6,14 9,52 EVR üldpark

151-160 5,26 6,51 10,09 Kinnine ja termosvagun 1,00

161-170 5,55 6,88 10,66 Ülejäänud vaguntüübid 1,10

171-180 5,85 7,24 11,22 Välisriikide raudteed 1,20

181-190 6,11 7,57 11,73

191-200 6,41 7,94 12,30

201-210 6,70 8,30 12,87

211-220 7,03 8,70 13,48 Tabel 4

221-230 7,32 9,07 14,05Kaalust tulenev koefitsient

231-240 7,65 9,47 14,68Kaubakaal

(t)Arvestuslik kaal koef

241-250 7,94 9,84 15,24 51 ja rohkem tegelik kaal 1,00

251-260 8,24 10,20 15,81 36 - 50 tegelik kaal 1,10

261-270 8,56 10,60 16,43 1 - 35 35 1,00

271-280 8,86 10,97 17,01

281-290 9,15 11,34 17,57

291-300 9,48 11,74 18,19

301-310 9,77 12,10 18,76

311-320 10,07 12,47 19,33

321-330 10,37 12,84 19,89

331-340 10,66 13,20 20,46341-350 10,95 13,57 21,02

351-360 11,22 13,90 21,54

361-370 11,52 14,26 22,10

371-380 11,81 14,63 22,67

381-390 12,11 15,00 23,24

391-400 12,40 15,36 23,81

401-410 12,69 15,72 24,36Allikas: http://www.evrcargo.ee/regulatsioonid-kasutajatele/kaubaveomaksed/

LISA 3. Sulfaatkeedu tselluloosi tootmisprotsessi lühike kirjeldus

Tootmisprotsessis saab kasutada nii paberipuud ümarmaterjalina kui ka saetööstuse ja kasespoonitootmisel tekkivat hakkepuitu. Kui planeeritav toorme hankimine jagada laias laastus 2/3 paberipuuümarmaterjalina ja 1/3 toormest saeveskite, spooni- ja vineeritehaste hake. Saeveskis tekib haket 20-25% kasutatavast palgimahust, spooni tootmisel tekib puhast haket ca 5-10%. Est-for Invest planeeribpuidurafineerimistehase tootmisprotsessi jaoks vajaliku toorme (ümarmaterjal ja hakkepuit) hankidapeamiselt Eestist ja Lätist. Vajadusel on seda võimalik osaliselt teha ka Leedust, Valgevenest, VeneFöderatsioonist.

Ümarmaterjal läheb koorimisele ja seejärel laastustamisele ja sorteerimisele. Protsessiks sobilikemõõtmetega (paksusmõõde 2-5 mm) laast suunatakse pärast sorteerimist keedukatlasse.

23

Sulfaatkeet võib toimuda, kas perioodilise või pidevprotsessina tahke materjali ja keedulahuse pidevaläbivooluga läbi keedukatla. Sulfaattselluloosi tootmisel on keedulahuseks musta leelise (blackliquour) lisandiga valgeleelis (white liquour), milles aktiivkomponentideks on naatriumhüdroksiid janaatriumsulfiid. Keedukatlast väljub tselluloos koos musta leelisega, mis sisaldab lahustunud puidukeemilisi koostisosi (ligniin, hemitselluloosid, ekstraktiivained) (1-4). Mustleelis eraldatakse, tselluloospestakse ja suunatakse mitme-astmelisse pleegitusprotsessi. Euroopa tselluloositehastes on kõigeefektiivsemaks pleegitusreaktiiviks kloordioksiid ja lisaks kasutusel nii hapnik, vesinikperoksiid jaosoon (5). Pleegitusvesi on keskkonnale ohtlikum, kui muudest protsessidest eralduv vesi.

Viimase 10 aasta jooksul on tehtud suuri edusamme tehaste summaarse protsessivee kogusevähendamisel ja seda eriti just modifitseeritud keeduprotsesside kasutusele võtmisega pleegituseleminevas tselluloosis on ligniini sisaldus vähenenud ja seetõttu on pleegitustehnoloogia kakeskkonnasõbralikum.

Pleegitatud tselluloos pestakse ja läheb kas vedela massina paberivabrikusse või kaubatoodangukspärast tihendamist, kuivatamist ja pakkimist. Mustleelis suunatakse kemikaalideregenereerimiprotsessi pärast sulfaatseebi eraldamist, mis töödeldakse tallõliks.

Kemikaalide regenereerimiseks mustleelis põletatakse soodaregenereerimisagregaadis pärastkontsentreerimist aurutusjaoskonnas ja naatriumsulfaadi lisamist kadude kompenseerimiseks. Selleston saanudki tselluloos nimetuse – sulfaattselluloos. Soodaregeneratsiooni agregaadis saadakse sulasolekus naatriumiühendid (sula), mille peamine komponent on sooda. Sula lahustatakse ja saadakse nn roheline leelis, milles kaustiseerimisprotsessi käigus lubja lisamisegasooda muudetakse aktiivseks keedukemikaaliks naatriumhüdroksiidiks ja selliselt on saadud keeduksvajalik valgeleelis. 2424

Soodaregeneratsiooniagregaat on ühtlasi kõrgtehnoloogiline katelseade, mis toodab soojusenergiatkõrgsurveauruna, mis enamuses muundatakse elektrienergiaks. Kui tselluloosi toodetakse mittepaberitööstusele, vaid keemiliseks ümbertöötlemiseks tselluloosiderivaatideks, on vajalik suurekeemilise puhtusastmega lisandite vaba toode. Sellisel juhul lisandub keeduprotsessi algusesseeelhüdrolüüs (dissolving pulp) ja ka keedu ja pleegituse tingimused eeldavad intensiivsemat ligniini jahemitsellulooside eemaldamist.

Kasutatud allikad

(1) Peter Axegard. "The kraft pulp mill as a biorefinery",Innventia.com (2013)(2) Dissolving pulp the great come back 10.11.2010 http://www.paperadvance.com/sciences-a-innovations/sciences/176-dissolving-pulp-the-great-come-back.html (kasutatud 14.10.2017)(3) RISE RoadMap 2015-2025, The pulp mill biorefinery bhttps://www.ri.se/sites/default/files/files/docs/roadmap_the_pulp_mill_biorefinery.pdf (4) Technology review 2, Metso Paper Inc, Jyväskylä, Soome, 2009(5) Technology review 3, Metso Paper Inc, Jyväskylä, Soome, 2012

24

LISA 4. Ida-Eesti vesikonna jõgede veekvaliteet

Joonis 1. Ida-Eesti vesikonna jõgede vee kvaliteet 2015.

25

LISA 5. Ministeeriumide kirjavahetus seoses eelnõu „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“ rakendamisega

************************

Hr Mihhail Korb

Rahandusministeerium

Teie 26.04.2017 nr 1.1-10 /03327

Meie 10.05.2017 nr 1-5/17/2932-4

Riigi eriplaneeringu algatamise korralduse

kooskõlastamine märkustega

Austatud härra minister

Rahandusministeerium esitas kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehase rajamiseks“.

Keskkonnaministeerium tutvunud eelnõu ja selle seletuskirjaga kooskõlastab selle märkusega.

Palume riigi eriplaneeringuga hõlmatavate maakondade nimekirjast arvata välja Pärnu maakond.

Piisava vooluhulga osas küll sobib Pärnu jõgi puidurafineerimistehase tootmisvee vajaduse

täitmiseks, kuid Pärnu jõgi on suures ulatuses määratud Pärnu jõe Natura 2000 loodusalaks (EE0040345). Pärnu jõestiku elupaikade kaitseks ja taastamiseks on alustatud projektiga „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“. Projekti käigus toimub kaitstavate elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide elupaikade taastamine, sealhulgas kaitstavate kalaliikide läbipääsu tagamine, kaitstavate kalade koelmute taastamine ja rajamine. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondist. Projekti kogumaksumus on 15 000 000 eurot, millest 85% panustab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja 15% Eesti riik.

Pärnu jõgi on Eesti tähtsaim lõhejõgi: lõhe taastootmispotentsiaal on teadlaste hinnangul ca 45 000 – 58 000 lõhe laskuvat noorkala aastas. Sindi paisu tõttu on aga merest tõusva lõhe pääs kudealadele takistatud ja kala saab kudeda ainult paisu alusel kehva väärtusega kudealal. Seetõttu jääb aastane lõhe taastootmineenamikel aastatel alla 100 merre laskuva noore lõhe ning

ulatub ka erakordselt headel aastatel vaid 300 – 400 laskujani. Pärnu jõe lõhepotentsiaalist moodustab see vaid ca 0,7 %. Projekti raames on üheks olulisemaks tegevuseks Sindi paisu avamine kaladele läbipääsuks, paisu tehiskärestikuga asendamine ja sellega kaasnevad tegevused, sealhulgas Sindi

26

väliujula rekonstrueerimine, et tagada kohalikule kogukonnale olemasoleva olukorra säilimine. Sindi pais asub Natura 2000 nimekirja kuuluval Pärnu jõe loodusalal jõelõigul, mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Pais on vee-elustikule püsivaks leviku- ja rändetõkkeks, mistõttu on mitmete (pool)siirde kalaliikide (lõhe, merisiig) ning teiste liikide (paksukojaline jõekarp) seisund halb ja/või halvenemas. Pärnu jõestiku ning selles eluneva liigistiku seisundi ja ökoloogilise potentsiaali parandamiseks tulebSindi paisu asukohas võimaldada vee-elustiku aastaringne ränne.

Võttes arvesse eelnevat on Keskkonnaministeerium seisukohal, et jõe elupaikade taastamise (projekti lõpptähtaeg 2022) ja võimaliku uue surveteguri (puidurafineerimistehas) rajamise vahele peaks jääma piisav puhveraeg ning seetõttu riigi eriplaneeringu algatamine Pärnu maakonda ei ole mõistlik. Ühtlasi juhime tähelepanu, et eriplaneeringu koostamisel tulebarvestada ka teistesse maakondadesse jäävate Natura 2000 aladega ning eriplaneeringu saab kehtestada juhul, kui planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt ühegi Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Pomerants

minister

Birgit Parmas

626 2974, birgit.parmas@envir.ee

Sander Sandberg

626 0736, sander.sandberg@envir.ee

27