Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGARkooraste.eu/public/Raamat_digi.pdf · Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR. 9 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust ... /Fotod

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

KO ORASTELühimeenutusi möödanikust

Eesi territooriu i haldusjaotuse seaduse kohaselt o küla allasise e territoriaal- üksus. Küla o äike aa-asula, ille oodusta ad üksteisega lähesikku asu ad talud i ela ud. Küla ela ikko d tegele harilikult p llu aja duse, etsa duse

i kala dusega, kuid käiakse ka t l äljaspool küla. Küla ela ikud ali ad küla- a e a, kelle staatuse kehtesta alla olikogu. . aasta rah aloe duse a d-eil loe dai Eesis küla, e dest üks o Kooraste küla. Küla side ed alla-

ga o äga ihedalt p i u ud, ist tu uuri gutes käsitletakse küla peaasjalikult alla orgaa ilise, lahuta atu osa a.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

Eriline tänuUrmas Kivirannale, Tiiu Leppikusele, Tõnis Hircshonile, Pille Tabale, Liidia Vildele ja Mai Silmale.

Tänud mitmesuguste materjalide (sh fotod, antud intervjuud jt) ja soovituste eestMilvi Hirvlaane, Aavo Hõbe, Leida Hõrak, Lembit Jurs, Andres Kivirand, Katrin Kruusamäe, Elve Kuld, Evald Kull, Maie Krukov, Bernhard Külv, Erik Nigola, Eve Oja, Maido Puna, Priit Raudsepp, Rain Rekker, Asta Scheyer, Hilja Sool, Jakob Tagel, Erna Teesalu ja Valdo Valper.

ISBN 978-9949-81-598-2

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

3

Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust

Kooraste

Meil tulijat ter ita jär edest keeja Otepää kuplitelt Kastu äe tor .Taa al laialt lookle ad, ristu ad teed,ees Hir esaar ehteis – see Suurjär e pärl.

Käi kitsas uerada laia il a,is ka atus o kadu eha alu –

kuis i es su e sillerdus jäi sil a,täis kur ust pisarlaug e kasesalu.

Siit ikka i dud, iidud, ra etud,kel kal udes seisku ud aegade kell.Kadu ud kojad ure ulda aetud, kesta älestus lastes- urtud ja hell.

Kau is Kooraste park, e kohtu ispaik,l ke kesk kaskede, lehiste är e. K rgustes ka gastu kur -igatse laik – justkui lapse a jälgi jäätu at jär e.

Hetkeks ole e r sad, hi gelt suured -a desta e hüdrale, kes eid eelas.Kadu ikku kao ad sugupuu juured,kased eel koha ad koduses keeles.

Koorastes, ai

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

4


Sisukord

Austatud lugeja ........................................................................................................ 5

1. Vanimad inimasustuse jäljed ja Kooraste esmamainimine ................................8

2. Mõisaajast omariiklusse: olud, haridus ja isiksused ........................................ 12 Mõis, mõisnikud ja olme .................................................................................... 12 Kooraste valla teke, sündmused ja arengud ...................................................... 21 Kool ja haridus ................................................................................................... 27

. Kooraste Eesi Wa ariigi ajal ............................................................................ 31 Talumajandus ..................................................................................................... 31 Isamaalisus, kaitsetahe ja kooliharidus .............................................................. 32 Kirjandus ja teadus ............................................................................................ 41

4. Kaotatud omariiklus. Lühimeenutusi okupatsiooniaastatest .......................... 47 Okupatsioonid. Suvesõda .................................................................................. 47 Deporteeritud uusasukad .................................................................................. 51 Su dkolleki iseeri i e.Kolhoosielu ................................................................ 54 Vastupanuliikumine ...........................................................................................68 Haridus ja eneseteadvuse kasv .......................................................................... 71 Taidlus ................................................................................................................ 75

5. Lühimeenutusi taasiseseisvumise aastatest ....................................................80 Ete tlusja aja da i e ................................................................................80 Uuenemisaastad ühis- ja seltsitegevuses ning ehituses ....................................84

6. Kohalikku loomingut ....................................................................................... 101

Lõppsõna ............................................................................................................. 107Kirjandus .............................................................................................................. 108

Lisa 1. Kooraste mõisa omanikud ja tehingud .....................................................109Lisa 2. Kronoloogia ............................................................................................... 111 Lisa 3. Kümme põlvkonda Tabasid 17. – 21.sajand .............................................. 115Lisa 4. Pildigalerii (juured Koorastes) ................................................................... 116Lisa 5. Kooraste valla talundid (seisuga 1940) ..................................................... 122

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

5


Austatud lugeja

Eestlase eneseteadvus on aastasadade jooksul pidevalt arenenud ning eestlane on kasvanud väärikaks isiksuseks. Oleme saanud maailma kultuurrahvaks. Eestlaste juured on maal, just taludest o kas a ud eie kultuuri-, haritlaste- ja teadlasaristokraaide dü asiad, i e eid ii i etada. Ole alai äga tähtsaks pida ud e de isiksuste sugupuude ülesleid ist ja e de t äärtus-ta ist lä i eile jäetud pära di uuri ise ja tut usta ise kaudu.

Koorastega ole seotud aastat, alates . aastast, il tegi esi ese rata atka arsruudil Antsla – Urvaste – Kooraste – Otepää. Seejärel olen olnud tunnistajaks sellele, kuidas on muutunud siinne elukeskkond ja vahetunud elanikkond aastakümnete jooksul. Tundsin toona paljusid inimesi isiklikult ning tunnen ka praegu enamuses siin elavaid asukaid. Aastate jooksul olen põlisasukatelt kogunud mitmeid meenutusi, tähelepanekuid ja hinnanguid, mis lausa ootasid kirjapanemist. Tekki-nud soov sai tegelikkuseks: kokku on kogutud Koorastega seotud olulisemad materjalid ja lõpuks ka pa erka djaletalletatud,shsäilitatude-kirjuisekujulkoduleheküljel.

Eestlaseleo alaiol udtähis a adus,o a aajarah asaatus.Sellestkaisa aalisus,o ariigi,kodu ja pere kaitsmise tahe – meis kujundatud põhiväärtuste eest võitlemine. Tänastes muutuvates oludes polegi nii kerge maailma avalikkusele selgitada, mis toimus meil okupatsiooniaastatel, miks oli meil vastupanuliikumine, metsavendlus või miks võideldi võõras mundris. Meie taasiseseisvumine ise annab vastused paljudele küsimustele.

Mi uees ärkKooraste da ikukirjapa e iseloli eilihtsa ,sestKoorastees a ai i ise 500. aastapäevaks ilmus raamat „Kooraste. Killukesi du ud aegadest“. Koostaja Tiiu Leppikus. Trükk: Paar OÜ, . / /. Ole püüd ud älidaeel i etatud äljaa de aterjalejasealkirjapa dut.Põnev oli leida ise midagi uut või teha olemasolevatele materjalidele täiendusi.

.aastal il u ud Kooraste raa atu kaa efotol o Kooraste Suurjär ja Hir esaar. /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

6


Ajaloo petaja ja raa atu koostaja Tiiu Leppikus. . /Foto Kooraste koduleheküljelt, Maa us Hass/

Antud uues kogumikus on eriline koht fotodel, sest üks pilt räägib sageli rohkem kui paarsada sõna. Kahjuks jätab enam kui pool sajandit tagasi tehtud fotode kvaliteet mõnikord soovida, kuid eks seegi iseloo ustao aaega.Mit edfotodpäri e adI ter eist,ge ist, uuseu idest, eido saaduderakogudest, väljaandest: Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. Toimeta ud A.Leet aa ja J. A dreller. Kirjastus „S a“ Pär us, , kuid enamus fotodest alates aastast 2000 on minu enda tehtud.

Ajaloola e Milvi Hirvlaane ja arheoloog Lembit Jaanits

Ge ealoogiahu ili e Priit Raudsepp ja TÜ professor Rein Ahas. /Fotod I ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

7


Kooraste vanima ajaloo, ennekõike kalmete uurimisega on seotud arheoloogid Le it Jaa its ja Silvia Laul, Kanepi üldajaloo uurimise ja kirjapanemisega ajaloolane Milvi Hirvlaane, Kooraste järvistut on uurinud professor Rein Ahas, isikute põlvnemislugusid arhiivide varal Priit Raudsepp ning metsavendlust on käsitlenud teleajakirjanik Rei Järlik ja koduloolane Heljo Saar. Oluline koht on mitmete kohalike vanemate inimeste meenutustel ja ütlustel. Väärtuslikku materjali Kooraste kooli- elu kohta on kirjasõnas ja fotodel jäädvustanud koduloolased Ro ert Ta a ja Liidia Vilde, rahvamaja tegevuse kohta Hele-Mall Türna ning tänase Kooraste külaelu kohta Urmas Kivirand, Tiiu Leppikus, Tõnis Hircshon jt.Aastatega e de aterjalide äärtusai akas a ,eriiajaloolastejakodu-uurijatejaoks. Loodan, et see väike meenutuste raamat on huvitav lugemine eelkõige neile, kes praegu elavad Koorastes või kelle juured on siin.

Arusaada ,etühekülakohtakäi aterjalo lausaa e da atu, ist tuo isteta ,etsii kirjapa duo aidühei i ese aadeja äge us, idaa tudhetkelo tähtsakspeetud.Seet tuongi just selliseks kujunenud käesolev kogumik Kooraste kohta.

Tänan teid kõiki: Rei Ahas, Maa us Hass, T is Hir sho . Mil i Hir laa e, Aa o H e, Leida H rak, Le it Jurs, A dres Ki ira d, Ur as Ki ira d, El e Kuld, E ald Kull, Maie Kruko , Ber hard Kül , Tiiu Leppikus, Karine Mandel, Andi Normet, Peeter Raudsepp, Priit Raudsepp, Rauno Rüütli, Asta S heyer, Mai Sil , Hilja Sool, Pille Ta a, Jako Tagel, Er a Teesalu, Valdo Valper, Liidia Vilde jt, kes te andsite käesoleva kogumiku tarvis häid ideesid, oma fotosid, aga ka muid materjale. Mõned inter- vjueeritavad soovisid jääda anonüümseteks, siinjuures austame ka nende otsust.

Märkus: Kooraste koosseisus tule käsitleda kol e üksust – eed o Kooraste, J gehara ja Re aste küla. Kui rääkida ar ude keeles, siis seisuga . . elas Kooraste külas i i est, kuid siia pea lisa a ka J gehara küla ja Re aste küla i i esega. / t /. Sellest, issuguseid territooriu e ja ela ikke o Kooraste aegade jooksul h l a ud, i kirjutada eraldiseis a o ograaia. Eksisteeri-

ud o Kooraste isapiirko d, jär ed, ald, küla ukogu, kolhoos j s. Kooraste pi dala o ol ud pide as uutu ises ehk tege ist o ol ud üksikute alade liit iste ja lahuta istega. Keerulise o pro lee Kooraste jär edega. Tege ist o Vidrike – Kooraste ürgorus paik e ast kü est äike- jär est , ha koos e ast aheljär esikust i g J ksi – Kooraste ürgorus paik e ast iiest jär est

, ha . Niisiis, edaspidi e sel alal diskussioo i ei alusta, aid aatle e Kooraste territooriu i, ela ikke ja e de ahelisi seoseid olukorras, agu see oli i gil ko kreetsel ajahetkel. Ja eel. A tud kirjuises Kooraste jär ede koosseisu loetakse e ek ike Suurjär , K erjär , Li ajär , Mutsi a jär , Pikkjär , Hüüdre jär , Alopi jär , Uiakatsi jär , Lii ujär , Vaa a jär ja Lu jaahju jär . Eks tule ikus tule uutusi eelgi, sest Sise i isteeriu i juures tegutse koha i e ukogu tegele koha i ede korrasta isega ju a dast.

Va ola Raudsepp, kogu iku koostaja

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

8


1. Vanimad inimasustuse jäljed ja Kooraste esmamainimine

Kui Eesi i i asustuse a ust detakse e a kui kü e tuha de aastaga, siis Kooraste asustus-test o jälgi alles a e ast rauaajast, so u es aastatest – aastat pKr. Sellest a a ad tu -

istust sii sed a e ad ki ikal ed – tara dkal ed, is olid iseloo ulikud it etele lää e ere-soome hõimudele.

K esole atessekal etesseo aetudhulk sur uid,e a asip letatult jakoosehetega.Sa astuleb tunnistada tõsiasja, et Koorastes paljud võimalikest leidudest on aegade jooksul seoses kohaliku inimtegevusega hävinenud (mis raskendas arheoloogide tööd) ja vaid vähesed esemed on leitud ning nad on leidnud koha muuseumides.

Eesi Teaduste Akadee ia Ajaloo I situudi juhi teadur Le it Jaa its (22.01.1925–05.07.2015): „Mi u ees ärk o ol ud kogu Eesi ki iaja, erii aga eoliiiku i ai ese kro oloogilisse järjestusse aseta i e. Kae a ised o üldiselt eeldi ad, kui ad a a ad häid tule usi, ja selliseid o ol ud üs a itu“. /36/.

V i -ollatäie da aduuri gudtule ikustoo adesile idagip hi teliseltuut.Parakuleidude ähe-sust kinnitavad ka põlisasukad ja koduloolased, kes on tundnud huvi siinse vanima inimasustuse vastu. Siiski 11.–12. sajandist pärinevaid mündileidude (sh araabia, anglosaksi ja saksa mündid) asukohana märgitakse Kooraste vallaga piirnevaid põhjapoolseid alasid (Sirvaste, Valgjärve).

Aastasadade jooksul järk-järgult soojenes kliima, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Sellest ajast pärinevad ka esimesed praeguteadaole adi i estepeatuspaigad,asulakohadEesis./Vt ka , lk /. Küll aga seni konkreetselt teadaolev asulakoht Koorastes pärineb alles teise aastatuhande esimesest poolest.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

9


Va e ast rauaajast . AT, . pool päri e ad ki ikal ed „Ki i rete“ i g

aa-alu e kal istu .– . saja dist Varetepalus. /Fotod erakogust/

Inimasustuse kujunemist ja arenemist soodustas siin, Koorastes, looduslik mitmekesisus – järved, j ed,ojad, etsad,soodjap llu aad.V iskalastada,jahipidada,koguda etsaa dejap lduhari-da, iski dlustasidsii seteleasukateleigapäe asetoidu.Looduslik it ekesisus,erii etsad,soodjms pakkusid asukatele turvalisust ilmamuutuste, aga ka läbi- ja sissetungijate eest. Uuringud kinni-ta ad,etKoorastesi i asustustekkis,ihe esjaare ese ek ikejustkoossoodsatekli aailistei gi uste kuju e isega. Rohke uuritud a e rauaaeg oli il selt Koorastes rahulik s dadetaajajärk, sest kalmetes puuduvad relvad kui hauapanused ja neid pole ka juhuleidudena välja tulnud. Tähelepanuvääriv seik.

Asulakoht Koorastes II aastatuha de I poolel. Asu isa süda est paarsada eetrit p hja suu as.

Väitsi e,etKoorasteeiolearheoloogilisteleidude i ui sus älesistepoolesteriirikas,kuidseeei pruugi jääda nii. Eks uued uuringud toovad esile veel palju uut. Üks näide naabervallast, mis annab teavet ka siinsetele, Kooraste oludele. Nimelt, karvase ninasarviku luude jäänuseid on leitud Kärgulas, täpsemalt Sulbis nelja meetri sügavuselt liivast. Looma toidujäätmetest on leitud kuuse, nulu ja le-hiseokkaid,paju,kasejapohlalehi i g it esuguseidk rrelisi. Vt Wikipeedia ärks a Kar a e

i asar ik .Ne de leidude aral i e lisaks loo asikule eel palju teada saada jääaja Euroopajää a aosatai esikukohta.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

10


Va i aid etsloo i Kooraste jär istul: Kar a e i asar ik, karu, p drad ja hu t.

/Fotod i ter eist/

Nüüdteistesto jekidest.Eraldipea ai i a,etarheoloogia-jakultuuri älesise aesi e KoorasteMäekülas Kõrgemäe (214 m) hiis, mis asub Tamme-Kusto maadel, Pikkjärvest 500 meetrit ida pool ning Pühajõest (Sillaotsa jõest) 200 meetrit põhjas.

Kooraste K rge ägi . /Foto i ter eist, EAA. . . . /

Kõrgemäe keskosas asub looduslikku platsi meenutav (ovaalse kujuga, 20 m pikk, 9 m lai) ohverdamis- koht, mis rahvasuus levinud legendide kohaselt on seotud ennekõike metsavaimudele ohverdamis- tega. Ohvriand pidi tagama kaitse haiguste, varguste, röövimiste vms vastu. Hiie läheduses oli harilikult püha, tervendava veega allikas.

Tänapäeval külastavad maausulised aeg-ajalt kõnesolevat kultuspaika. Teekond ohverdamiskohta on väga raske, sest tuleb läbida umbes 30 meetrit metsastunud-võsastunud tõus, kus aastasadu tagasi oli siiski lagendik. Tõsiasja kinnitab ka 1896. aastal tehtud foto.

Oh erda iskoht K rge äel II aastatuha del . /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

11


Kooraste kohta pole leida materjale või müüte siin vanal ajal tegutsenud nõidadest või nõiduses kaht-lustata atelei i estelekorraldatud iajahidest.Il selttaolisisü d usipol udki?Kaselles i kahelda. Küll aga on nimetatud üksikuid üleloomulike võimetega inimesi (nt Kastu äe k ritaja jt) hilisematest aegadest.

V ssa kas a ud allikas Kusto Ala-tare juures. /Foto erakogust/

Kusto endise Ala-tare juures on väga puhta (tervendava) veega allikas, mis voolab Pühajõkke, nii et selle ajarah altoo akae u ajaeiol udki.Kahjuksselleallikagaseo du aidjute,lege depolekirjasõnas säilinud, ehkki vanemad asukad teadsid nii mõningaidki.

Ja veel. Rohkem kui pool sajandit tagasi teadsid veel vanemad Kooraste elanikud nimetada mõningaid sii seidrisipuid,kuid üüdisajakso alles jää ud aidüksp lispuu kuusk , isasu Li ajär e lä-histel. Täpsemalt Lubjalohu – Koke tee ääres.

Ajaloolane Milvi Hirvlaane: „Kusto asus looduskau is paigas Pikkjär e ja Vaa a jär e ahel, seda kutsui Kooraste Sh eitsiks. Ka Kooraste paru U ger -Ster erg olla o a perega seal sageli jalu-ta as ja looduse ilu aui as käi ud“. / /.

Paraku hiljem, nendel kaugetel aegadel oli siinsetel aladel tegemist juba rahutute aastasadadega, kuid ka nendest teame vähe. Hilisemate aegade kohta on Vene letopissidest teada, et 11.–12. sajandil käisidVa a-Ve e ürsid it eidkordis jaretketelUga di ladUgua ia) maakonnas, mille osaks oli Kooraste, ja nad tungisid kaugemalegi.

Toona oli kliima siin karmim, talved lumerohked, pikad ja külmad. Sademete hulk ületas tunduvalt praeguse keskmise, rabad mülkasemad ja suuremad, põlismetsad täis kiskjaid (hundid, karud jt), sa as aga tegeldi üs a edukalt p llu dusega. .– . saja dil hakai ka sii kas ata a talirukist,illestsaipea i elei a ili.Otratu iju a .aastatuha deleKr.

S jakäikudest rüüstatud,agakahaiguste s t tu jäid sii sedalad . saja dipaiku i i tühjaksvõi väga hõredalt asustatuiks ning selline olukord jäi kestma kuni 13. sajandini. Õnnetuseks läbis Koorastet Pihkvast algav ja edasi loodesse kulgev Kärgula – Kooraste – Otepää maantee, mis oli en-ek ikekau a- ja s jatee. Ega s jakäikudeajal etejää atele küladele ja e deasukatelear uei

antud, toimus rüüstamine, vangide võtmine ja tapmine.

Pärast ebaõnnestunud muistset vabadusvõitlust algas orduaeg ja Ugandi, sh Kooraste kuulus Tartu piiskopkonda. Hiljem, Liivi sõja järgselt oli see maanurk Poola võimu all, seejärel Rootsi kuningriigi ala ning pärast Põhjasõda läks see ala paarisajaks aastaks Vene tsaarivõimu alla.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

12


2. Mõisaajast omariiklusse: olud, haridus ja isiksused

Pärast Tartu la ge ist augusis oli kogu Ma dri-Eesi r i u all. Uued isa dad sead-sid sisse o a isad, lä i raste allutajate sisserä de kuju es sii e aa-aadel i g täht-samad vasallisuguvõsad haarasid endale järjest rohkem maid ja õigusi. Eestlaste kannatuste rada omariikluseni vältas ligikaudu seitsesada aastat.

Mõis, mõisnikud ja olme

.– . saja dil algusidBali aadesseeurooplased,kes t idkaasa roo akatolikuusu. Lii i aastkujuneb Saksa Ordu, piiskoppide ja linnade konföderatsioon ja Saksa-Rooma keisririigi osa. /Vt ka , lk /.

Tekkis alisakslaste äikesear uli ekohaliksaksakeel erah akild,kessaialguserisis dijatejäreltu-lijatest ning täienes paljude teiste sisserännanud rahvustega. Nemad hakkasidki toona Vana-Liivimaa elusjaare gus posiii set? juhtrolli ä gi a.

Kooraste saksa keeles Kors, Korast kirjalik esmamainimine pärineb alles aastast 1511, mil mõis kuu-lus Tiesenhausenite suguvõsa Konguta harule (kuni aastani 1546). Mõis ise asus Urvaste kihelkonna piirides, samanimeline küla oli aga Otepää kihelkonna järgi.

Kooraste i e päritolu pole lä ipaiste , ist tu ka raskesi ääratleta . Il selt s a alge o ol-udole aseesikeeles, illesto tuletatudkasaksakeel e isa i i Korast . Nähta asio sel-

leks algeks olnud sõna koor, millele ka hilisemad liited, näiteks, Valgamaal on Koorküla saksa keeles Korküll , Põlvamaal Koorvere jt. Võib oletada, et sõna kooro seotudsii se aasikueripäraga,sestkoor on (pealis)pind, mis katab mingit ala oma põldude, metsade, soodega vms, eraldades neid roh-ketest järvedest, so veest. Liide -steo üldle i ud:Ur aste,P lgaste,Mägiste,M istej e.Ki dlasion mitmeid teisigi versioone, kuid nendest tulevikus.

16. sajandil on mõis kuulunud von Buxhöwdenitele (täpsemalt aastatel 1546–1564), kuid edaspidi von Zögele (aastatel 1564–1656). Aastaid hiljem vahetas mõis koos oma külade ja veskiga mitmeid kordi omanikke, kuid edaspidi üheks kesksemaks kujunes U ger -Ster ergi dü asiasuguluslii ,kesolid mõisa omanikud kuni selle võõrandamiseni Eesti Wabariigi poolt aastal 1919.

U ger -Ster ergido alisaksaaadlisugu sa,kespäri e .aastalU garistLii i aaletul udJohann von Sternbergist. Saksa-Rooma keiser Ferdinand I andis 07. veebruaril 1534. aastal Georg von U garilepärita a a ahärraiitli i gU ger -Ster ergisugu saparu iiitelki itaiVe e aakeisri ja Riiginõukogu poolt 20. detsembril 1865. aastal.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

13


Va ahärrade ja paru ite U ger -Ster ergide sugu sa app.

Seoses eelnevaga on huvipakkuv lugeda Oskar Kruusi arutelu: „Sest U ger -Ster ergid o t epoolest rühikad ja pikakas ulised i g tee ad au igale oh itseride korpusele. Ja ite ai ult o a äli use, aid ka päritolu poolest. Palju o siis sugu sasid, kes o suut ud o a i es talletada ter e aa,

ter e riigi i etuse? U ger o ju pärit sealt Doo au ja Tisza adal ikelt, is üüd kuulu Austria alla, aga o ajaloos tu tud U gari i e all“. /Vt , lk /.

U ger -Ster ergid jutasidpoliiilistelukogu e e riigis.Näiteks,Kooraste,Erast ere jaU grumõisa omanik Rei hold o U ger -Ster erg oli Rootsi kuninga soosik. Sellestsamast mehest sai diplomaat, kes aadelkonna peamehena esitas tsaar Peeter I-le allakirjutamiseks Põhjasõja lõppemise järelBali is ikepri ileegid , iski ita isejärela diskohalikeleaadlikeleeri igused -ks aastaks alieri igus ./ , lk /.

Reinhold von Ungern-Sternberg – ja

Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg – . /Fotod i ter eist/

Üks tähelepanuvääriv tehing tehti aastal 1791, mil Kooraste mõis läks Reinhold Gustav von Ungern- Sternbergi pärandvara jagamisel 36 170 rubla eest tema pojale Friedric Christlieb von Ungern-Stern- ergile.Edaspidi tehi isaga eel it eidtehi guid./Vt ka lisa /. Muide, Reinhold Gustavi üks

poeg Oto Rei hold Lud ig o U ger -Ster erg – o tu tud te a kohta le itatud erer lilege didekaudu, illeai esikpäri e Hiiu aalt.

Kooraste mõisa viimaseks omanikuks oli aga Karl Rei hold Paul o U ger -Ster erg (1868–1919), abikaasaks Marta o Rose erger (1878–1915).

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

14


Marta ja Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg. /Fotod ge ist/

K esole U ger -Ster ergi dü asiaoli kaedaspidi äga akii selt tege , erii Lii i aal.Näiteks,aastatel 1860–1870 oli Kooraste mõisnik Carl Gusta Joha o U ger -Ster erg (1806–1874) Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomika Sotsieteedi asepresident ja Sillakohtu liige. 1863. aastal lasi ta ühendada Kooraste, Karste-, Jõksi ja Mügra üheks Kooraste nimeliseks rüütlimõisaks, mis pärast tema sur auuesilahutai. Muide,talolidheadko takid aa er isaKärgula is ikuAugustGregor von Siversiga, kes oli Liivimaa Talurahva Laenupanga president). Edasi. Karl Reinhold Paul von U ger -Ster erg oli kreisisaadik.

Carl Gustav Johann ja Gustav Paul Rei hold Gotlieb vo U ger -Ster berg.

/Fotod ge ist/

CarlGusta Joha jaGusta PaulRei holdGotlie olid ii aseKooraste is ikuKarlRei holdPaul von Ungern-Sternbergi vastavalt vanaisa ja isa. (Vahemärkuseks vaid niipalju, et hetkeseisuga o U ger-Ster ergidesuguluslii lä iuuritudkaeesikeelsetes aterjalides,kuid eiso it eidvasturääkivusi ja ebatäpsusi. Vt näiteks, teemakohased materjalid genis).

Tänapäeval käsitletakse Liivimaa, sh Võrumaa aladel, kuhu kuulub ka Kooraste vald, toimunud Liivi s da,Poola-Rootsis dujaP hjas daeraldiseis ate a,kuidkokku tesolitege iste a kuipool-teistsaja dit – kest uds dadeperioodiga.Needs jadolidLii i aa,eriiV ru aaaladelek igelaasta a ad,sestsii sestela ikko astelass jaüle aid urdosa–küladja isadlaastaiip letai aha. .a.re isjo iajalolid isap llud etsastu ud i sastu ud.Parakuüldju-

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

15


hul ei peetud isegi vajalikuks iga üksiku mõisa saatust ja mahapõletamist üksikasjalikult kirjeldada ega kirjasõnas kajastada. /Vt ka , lk /. Mõnevõrra rahulikumad ajad saabusid alles peale Põhjasõda, alates aastast 1721.

Karl XII s gilaud Kärgula-Kooraste aa tee ääres . /Foto erakogust/

Möödanikuga seoses on räägitud mitmeid kohalikke legende (neid on kasutatud ka näidendis „Vare-tepalu“ , iso kätesaada aderi e ates äljaa etes./Vt t, , lk /. On legende, mis pole veel kirjasõnas ilmunud ja neid veel kogutakse. Näiteks, üks hilisem legend pajatab Põhjasõja-aegsest Karl XII kivikõvast söögilauast, mis asub Tebe talu maadel. Tegemist on suurte kividega kaetud maalapist, mida ei saadud kunagi põllumaaks üles harida ning sellisena seisab see veel praegugi. Küll aga puud-p sadkas a adj udsasiki ide ahele.

Põhjasõja sündmused riivasid ka Kooraste valda. Nimelt, peale Erastvere lahingut (30.12.1701, rootsi vana kalendri järgi) taandus Rootsi vägi läbi Mügra küla Karstesse, kust on ka pärit järgmine ütlus:

„Ruutslase tulli a eritse ja usta, el es ole jalga, t sel es ole kät, aga k ik sks a i äst puhtas ja es ik “. / , lk /. Siitedasi läkss dalasteteeSa gastesse,kusajuiseltasusRootsi äevälilaager enne Hummuli lahingut.

Siinmail on räägitud ka sellest, et rootslased kaotasid Erastvere lahingus 3000-4000 sõjameest ning laipade ülessulamisega kevadel kaasnes katkuepideemia, mis külvas massilist suremist piirkonna ta-lupoegade seas. Niisiis, viletsusaeg, nälg ja haigused jäid püsima ka pärast Põhjasõda, mil katk viis vähemalt poole Kooraste elanikkonnast. Samas teadaolevalt pidalitõbi esines Mäekülas. Raskeid näl-ja-aastaid esines veel 19. sajandi 30ndatel aastatel, kuid rängim viljaikaldus oli Koorastes siiski 1841. aastal. Olukord paranes mõnevõrra alles 19. sajandi lõpuaastatel.

Rahvaluulekoguja Valdo Valper: „Kui kirik o kihelko a pea i e „t ekeskus“, siis isad olid äikse ad territoriaalsed allüksused, ille i upiirko da jää rah as e a - ähe igapäe aselt

o a ahel suhtles. M isaid o loodud, eid o kadu ud, üksteisega liidetud, e de staatus o it-ei uutu ud. Pärisorjuse kaota ise i oli isa ald oluli e haldusüksus, . saja di refor iga said

allad isaist s ltu atuks. M isajutud i jagada jutudeks isast kui aja dusüksusest ühes selle hoo ete, aa i g t j u – talurah aga, i g jutudeks härrasrah ast ja isa a et eestest“. / , lk /.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

16


Rah aluulekoguja Valdo Valper ja

Kooraste p lisela ik, koduloola e Tõnis Hircshon . /Fotod i ter eist ja erakogust/

Lähtudes nn tõmbekeskustest jäi Kooraste kolme tõmbekeskuse: Otepää, Urvaste, Kanepi kihelkonna piiri aile, ist tu jagu e adkaKoorastep lisela ikekal udkol ekihelko akal istute ahel.Kooraste esmamainimine oligi seotud ennekõike Urvaste kihelkonnaga, so selle kihelkonna piirides asumisega. Hiljem lisandus tõmbekeskusena Kanepi.

Nüüdisajal on väga raske hankida materjale selle kohta, kuidas Kooraste mõis (alates tema esma-mainimisest 1511 kuni likvideerimisega 1919), so ligikaudu 400 aasta jooksul majanduslikult toi-mis ja arenes. Kõnesoleva mõisa kohta käivat kronoloogiat ei kirjutatud, ega talletatud ka muid, sh isikute elukäiku kirjeldavaid materjale, vähemalt pole neid leitud. Üht-teist on siiski leida arhiividest erinevatest fondidest, ka fotodelt või vanadelt kaartidelt. /Vt äiteks, isa kaart aastast /.

Kooraste isa kaart aastast . /I ter eist/

Eri e ateallikateuuri isep hjal i äita,etKooraste isehitai äljako ekohaseltsuhteliseltvõimsana, so härrastemaja, veskid, laudad, viinaköök, tall, küünid, lubjapõletusahjud, magasiait vms, kuid need olid investeeringud varadesse. Samas ei ole ühtegi suulist ega ka kirjalikku teadet sellest, et Kooraste mõisa talli juures oleks talupoegi karistatud. Muidugi ei tähenda see seda, et neid juhtu-eidüldseeiol ud. .aastalki istaitalurah as isatesse, isolitalupoegadele ägaahista

ja ülekohtune.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

17


Majandus arenes. Kooraste mõisa veskit mainitakse juba aastal 1511, aga ka Poola võimu aegsetes i e teeri is-doku e ides – . See eski paik es ar ata alt e dise alitseja aja taga. 1638. aasta Liivimaa maarevisjonis märgitakse Kurvitsa veskit ning hilisematest aegadest teame Kapatsi veskit, mis töötas aastatel 1838–1950. Lühikest aega töötas Kusto veski, mis valmis 1910. aastal ja põles maha 1938. aastal. Jõgehara veski töötas 1838. aastal ja oli töökorras 1969. aastani. Lisaks iljajah ata iseletegeldisealka illaketra isejakraasi isega i gl igaipuit aterjali.Veskiandis tööd paljudele kohalikele inimestele.

Uuringutest selgus, et Kooraste mõisapiirkonnas majanduslikult rahuldavale järjele ei jõutudki. Selles peegeldus ka kohaliku talurahva üleüldine vaesus, madal haridustase ja mõisa enda majandamise e at husus.Siiskiolika i gaid ärki is äärseidete t isi, äiteks eskid, eierei,sa ikodajt. Paraku mõisaaeg pärandas meile roheka veega Linajärve, kusjuures värvuse põhjustab väga rohke fütoplankton. Viimase teke seondus toona intensiivse lina leotamisega järves. Praegu pole järvel prakilisttähtsust,kaladestelutse sii aidkoger.

Kooraste isa hoo estuse kaart seisuga .a. /I ter eist/

Koduloohuviline Tõnis Hircshon: „Kooraste isa hoo ete too ast paik e ist i eel praegugi a ade are ete jää uste p hjal ääratleda. Näiteks, sii isa süda es, so ar ata a eskita i

juures asus pii a eier. Eks teised isa hoo ed o ära toodud a adel kaaridel, kuid ehitused o kogu aeg ajas uutu ud, so eid o pide alt juurde ehitatud ja a ad lagu e ud, kadu ud“.

Kui datelhakaiEesisdre aažitorusidjatelliseidpressi a i gp leta a,siisKooraste isatellisel ridjasa ikodaasustoo aKoorastes,agakaa i isasKaag eres.Telliseid al istaiseal ju aaastal eisterE.Wite . .ja .saja di ahetuselräägitakseju atellise-jasa it stu-sest, mille rajas omanikuna Carl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg, meister-juhatajana töötas Karl Eensalu (Eggert).

1860ndatel aastatel toodi Koorastesse saksa töölisi, kes töötasid siin koos kohalike mõisasulastega. Neid ei olnud palju, Kanepi kihelkonna kohta kuni 25 inimest. Osa nendest nö integreerusid eestlas- tega, mõned rändasid edasi uutele aladele.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

18


Ka talupoegade väljaränne Koorastest ei võtnud hoogu. Näiteks, 1850ndatel püüdsid mõned pere-konnad jõuda läbi Pihkva Saraatovi kubermangu, kuid kuna seal nendele äraelamiseks võimalusi ei pakutud,siistulid adKoorastessetagasijakahetsesido aete t ist.Küllagaaastaidhilje hoo-gustus talude päriseksostmine, mille kõrgaeg oli Koorastes aastatel 1870–1872. Asi oli selles, et tollel ajal elasid mõisnikud majanduslikult nö üle oma võimete ja talude päriseksmüümine oli nendele tu-lusaks sissetulekuallikaks.

Üldise vaesuse taustal hakkas esile kerkima ka mõnevõrra jõukamaid talumajapidamisi. Samas aga talupoegadetoidulaudjäialai apiks–suureterali elei ,odrakarask,kartul,kapsas, aeris,sea-jaloomaliha, vähesel määral ulukiliha, hobuseliha ei söödud, veel piim ning mõned metsaannid (sh j h ikad, pohlad, usikad jt . Viljaikaldused olid sagedasteks uhtlusteks, see-eest kartulisaagileisalailoota.Ükstähelepa ek.M isateeeskujulhakkasidkatalutaredeü ertekki alillepee -

rad ja nii juba rohkem kui sajand tagasi ei olnud Koorastes talu, kus poleks olnud oma rikkalikku lille-aeda. Huvitav seik.

M e rrae a aterjale i leidahärrasrah ast,kohalikkeaadlikke,erii is ikedü asiaiduu-rides. Materjalid on peaasjalikult saksakeelsed. Siinjuures üks tähelepanek: härrasrahvas (aadlikud) asusid üha arvukamalt maale mõisatesse elama ennekõike just võimu kindlustamise eesmärgil, et olla vahetus läheduses oma hallatavatele valdustele ja inimestele. Palju teavet on omal ajal lihtsalt ikseeri ata,kadu aläi ud iteadlikulthä itatud,eriipeale .aastat.

O le i ud äide,etpärastesi est aail as da, il isarah as lahkusEesist,ole atKoorastemõisaproua põletanud kõik mõisa kohta käivad dokumendid. See võis ka üsna tõenäoline olla, kuna

is ikudja e depereliik ed älje dasido apetu ustEesiVa ariigisuhtes eileosakssaa udülekohtu eest.

Kooraste alitsejahoo es asus datel kolhoosi ko tor. /Foto i ter eist/

Niisiis, teadaolevalt olid Koorastesse tekkinud juba enne talude päriseksostmist mõned põlistalud, näiteks Kivi-Mihkli, Kokke, Kudu, Nigula, Saare, Tamme, Tebe, Tuumani jt, mille varal võinuks esile ker-kidatalupojadü asiad,kuidsedaparakueijuhtu ud.Nappisp llu aja dusealastoskustea et.Küllagakerkisidesile edharitlastedü asiad iisakstekuikatalupoegadehulgastja eed ääri aderilist esiletõstmist.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

19


R hutasi e,etKooraste is ike,sheriiU ger -Ster ergisugupuudo suhteliseltsüga uiuuri-tud jasellekoha etea eo tehtudkaeesikeeleskätesaada aksk igileasjahu ilistele,sedaeriitänu ajaloolasele Milvi Hirvlaanele.Pide altlisa du selletee alist aterjalei ter eis,ge is,kusandmeid ja fakte aeg-ajalt täpsustatakse.

Koduloolane Va ola Raudsepp: „Sa as aga tekita alisakslaste, aadlike ja is ike sugupuude uuri i e eestlases äga astakaid teid ja hi a guid. Ühelt poolt is ike isekus, hooli atus ja kasuah us talupoja suhtes, teisalt eel is ike ja e de järeltulijate otse e itlus rel aga eest-laste, eestluse astu Va aduss jas, sh La des ehri äeosades. Oli ka era deid, eid, kes itlesid too a pu aste astu, kuid ite Eesi riigi loo ise i el . Näiteks, aa er isa, Kärgula is iku o Sie ersi pojad itlesid ii La des ehri koosseisus, aga ka hilje Saksa aal Hitleri ideede eest.

Kooraste is iku järeltulijate kohta selliseid a d eid otseselt uuritud ei ole, kuid teatakse rääkida, et üks selle isa oorhärra Kurt ole at too a tal el käte saadud ja il selt hukatud“. /Vt ka , lk

– /.

Tartu Ülikooli rektor Guido Sa so vo Hi elsier . /Foto i ter eist/.

Kui rääkida haritlastest, siis Koorastes on sündinud Guido Sa so o Hi elsier (1809–1868), kesoliTartuÜlikooli editsii iprofessor,ülikoolirektor – i gEesiLoodusuurijateSeltsi preside t. Nii agu p i usid it ed tu tud alisaksa aadlike sugupuud Eesis üldse, oli see ka U ger -Ster ergidejaHi elsier idepuhul.M i gatestp i u istestkohalikeela ikegao küllräägitud, kuid neid pole tõsiselt uuritud ega kirjalikes allikates avaldatud.

U ger -Ster ergide häsihooldatud pereko akal istu asu Ka epi Mäe sur uaial i g si a on maetud Kooraste mõisa pärija Carl Gusta Joha o U ger -Ster erg (1806–1874) ning it ed te a lähisugulased täpse i fo I ter eis:Kultuuriloolised kal ed Ka epi Mäe kal istul,

U ger -Ster ergide pereko akal istu . Carl Gustavil oli 7 last, kellest 5 surid noorena. Toona oli laste suremus üldse suur, reeglina küll rohkem lihtrahva hulgas.

Veel paar huvipakkuvat seika. 1913. aastal viibis Tartus Kuuba malesuurmeister Jose Raul Capa la a (25), hilisem maailmameister aastatel 1921–1927, andis simultaani 28 osavõtjale. Nendest viis mängi-jat, sh Kooraste parun Kurt von Ungern-Sternberg, ühiskonnategelane ja publitsist Anton Jürgenstein, kondiiter Werner ja mehaanikakoja omanik Wecrem võitsid Capablancat. / /.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

20


Nüüdseks on teada, et Kurt Adolf o U ger -Ster ergi (sündinud Koorastes 20.06.1878) hukkasid enamlased 15. jaanuaril 1919. aastal Kasaritsas. Sama saatus tabas ka Koorastes sündinud Harald o Sa so -Hi elstjer atjaHer a o Sa so -Hi elstjer at.EesiVa ariigieest idel udisikud ääriksidki dlasikohtaKa episasu alVa aduss ja älestussa al.

U ger -Ster ergide pereko a kal istu Ka epi Mäe kal istul. /Foto erakogust/

Hu ita aksfakikso see,eesiesi e ekutseli eskulptorAugust Weize ergtegiisleri pilase aKooraste isaso aoskuste äita iseksparu U ger -Ster ergileproo it portree üsi mõis-ikuperepojastGusta ist,soo idessaadasipe diu iku si pi guteksPeter uriKu sideAkadee-ias.K ik estusjatule a ekujursai iisoo itusekuika ajalikusipe diu i.

Dr Fr. R. Kreutzwald ja skulptor August Weizenberg.

/Fotod i ter eist/

Muide, o U ger -Ster ergide ihuarsiks oli da aega Fr. R. Kreutz ald Võrust, kes nägi esmakordselt noore August Weizenbergi poolt voolitud härrasrahva portreesid, millest ta kirjutas ka Peterburgi J. Kölerile, palvega taotleda noormehele stipendium õpinguteks Kunstide Akadeemias. /Vt ka , lk /. Ka kohalikud vanemad inimesed teadsid pajatada, et doktor Kreutzwald olla omal ajal aui udsii setkau istloodust.V i ekujutledapili,kuidasarstjaparu KoorasteSuurjär ejalgteel ahetasid teidtolleajaaktuaalseteltee adel.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

21


Sa astekitas is ikuerakordseltsoosi suhtu i eAugusissekohalikeKoorasteela ikeseaskuu-lujute, illekohaseltAugustWeize ergole atkiCarlGusta i allaspoeg.Kastege istolikohalikusosista isega ikuidasüldse eedasjadolid?KüllagaKooraste a e atep lisasukateseaspolekale i udühtegi üüi esi ese igusest.Il seltseda ähtustsii üldseeiesi e udki.

Kooraste isaproua

Huvitav on teada, et Kooraste mõis kinkis Kanepi lauluseltsile esimesele üldlaulupeole sõiduks lipu, millele oli kunstnikust mõisaproua Marie Loise Mathilde o U ger -Ster ergi (1835–1906) kujundanud Liivimaa priiuse aasta 1819 ja laulupeo aasta 1869 ning kanepikimbu rahvusliku sümboli-na.

Kooraste valla teke, sündmused ja arengud

Kiiredare gudjätkusid. .aastauus allaseaduspa ialusetalurah ao a alitsustele i gasutaiseaduslikult Kooraste vald, mis esindas algselt mõisa võimuala. Edaspidi aga vabanes vald mõisniku eeskoste alt. Hakkasid tööle vallavolikogu, vallakohus ja vallavalitsus ning nende tegevusvaldkonnad aasta-aastalt suurenesid.

Kooraste alla olikogu . aastal. /Foto V ru aa uuseu VKF : F/ /

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

22


Vallakohtus lahe dai peaasjalikult talupoegade o a ahelisi udeid ja aidlusi i g äikse atessüüasjades ääraikakaristusi.Sii juuresKoorastestegutses allakohusju atsaariajal,protokollido arhii isole asaastast ,agakaEesiVa ariigiajasto protokollidole asaastatest –1940. Kooraste vallamajal oli oma kinnipidamise koht ehk kartser, mis asus selle hoone trepi all ja protokollidest ähtu , et seda kasutaiüs a sageli. Va e ad i i esed äleta ad, et kurikaeltelemõeldud kinnipidamise koht oli lisaks ka veel mõisa valitsejahoones.

Kuna Kooraste valla volikogu töötas sisukalt juba üle-eelmisel sajandivahetusel, siis 1919. aastal toi usüle i ekEesiWa ariigi juhi isstruktuuridelesuhteliseltsuju alt jakiiresi.Olidtekki ud traditsioo id, illesse o a osa olid a d ud ka alisakslased. O a roll oli ka aldadel selles, et1920ndatel aastatel oli talude majanduslik tõus ja areng lausa tormiline, sh Koorastes.

Too a allatege usoli it epalgeli e.O akohtoli agasiaidal,kushoii äljalae utata at aru ilja. Ja veel. Vald vastutas riigimaksude laekumise eest, andis kroonule nekruteid ning pidas üleval alg- ast ekooli.Vallaa et ikudsaidpalgalisteks i gtäpsustaiseisused:päriso a ikud,re t ikud,talu- sulasedja isa oo akad.Asjaaja istjuhis alla a e ,pa eri aja dusthoidiskorras allakirju-taja.

Kooraste alla aja . /Foto erakogust/

Tolal Küla keskseks asutuseks kujuneski vallamaja, mis oli 1890ndate aastate üks modernseim ehi-tus Koorastes. Sa a hoo et kasutai ka hilje i te sii selt, äiteks eel datel asus e disesvallamajas Kooraste külanõukogu, postkontor ja raamatukogu. Praegu on maja erakätes ja renovee-rimisel.

Rahvuslik ärkamine ja rahvusliku eneseteadvuse tõus jõudis igasse talutarre läbi hariduse, seltsielu ja ühiskonnategevuse. Muuhulgas huvitav on märkida, et Koorastes alustas tööd tütarlastekool aastal 1882. / /.

Kiireteare gutetule used,eriihariduse aldko as,il utaside dju a .saja dialguses.Kooraste vallast on pärit Kaug-Ida tööstur Paul Teever, pedagoog Peeter A el, arst Jaa Kelder, metsateadlane Samuel-Sulev Kelder, aga sa ui hilise Eesi Pa ga Tartu osako a juhataja August J udu, EV majandusministeeriumi töötaja Hugo J udu ja veel mitmed haritud ja laialt tuntud oma eriala töö- tajad. Aga nendel peatume ka edaspidi.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

23


Jaa Kelder sündis (29.08.1868) Kooraste vallas, õppis Kooraste vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Tartureaalkoolis,H.Tref erieragü aasiu is jaTartuÜlikooliarsiteadusko as.T tasKa epispetaja a ja hilje arsi a. Seejärel t tas arsi a Ve e aal i g is arsi a osa I aail as -

jast.EesiWa ariigiajalt tasarsi aPetseris,kusolikaühisko dlikult ägaakii e pa ga dusala,linnanõunik vms). Tema poeg Eugen Kelder (1925–1979) oli tuntud pianist, kelle võimas anne jäigi mitmetel põhjustel realiseerumata.

Koorastes töötas vallakirjutajana Gustav Daniel . . – . . , it eraa atuautor,EesiKirjameeste Seltsi liige, seltsitegelane, laulja, rahvaluule koguja ja väga paljude huvidega isiksus. Kuna allakirjutajaa etki dlustasjätku asissetuleku,siisolitalaegategeldakasüga uio aho idega.

Tema kodu- ja aiandusalased raamatud on loetavad ja menukad veel tänapäevalgi.

Räägii,eto aiseloo ultoliGusta äga astuoluli eisiksus, i -ollaisegikiuslik.Sa asagao aseisukohtade eest lõpuni võitlev inimene. Vaid üks näide. Oskar Kruus on kirjutanud, et järgmisel nä-dalalpärastkool eisterMärtVareselahitege iseotsustpa iGusta Da ielprotesikirja daki-helkonda ringi käima ning sellele kirjutasid alla koguni kõik 15 valla- ja kihelkonnakoolmeistrit. / , lk /.

Kooraste allakirjutaja Gustav Daniel. /Foto i ter eist/

Vallakirjutaja alii olikogupooltjataolipea i e allaasjadekorraldaja i gtalpidiole a ähe altkihelkonnakooli haridus. Alates 1926. aastast oli nõutav juba kreiskooli haridus. Tänu nendele esita-tud uetelekuju esid allakirjutajadkohaliku ai ueluede dajateks,kesosalesidakii seltseltsideja rahvamajade töös.

Gusta Da ieli ja Kusta Ka i haua o u e did i g

Ro ert Ta a hauaplats Ka epi Mäe kal istul. /Fotod erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

24


Ehkki väike oli toona vallaametnike võim, vähe nende otsustada, kuid ometi andis valdade juhtimine ärksamatele eesti talupoegadele vajalikke halduskogemusi, mis leidsid rakendamist väljakuulutatud Eesti Wabariigis.

Kooraste alla a e ad EesiWa ariigi ajal olid Gusta Jalas, August Müürsepp ja Richard Kolk. P lisela ike älestustesolid adsihi-jap hi teki dlad, äärikadisiksused. Kooraste vallasekretä- rina ja kohtukirjutajana töötas Ko sta i Petai, kes oli varem olnud kirjutaja ja asjaajaja Vene sõjaväes (1906–1918). Vallavolikogu liikmeteks olid mitmed autoriteetsed pedagoogid, sh Paul Vassar, Aleksander Ots jt.

Huvitav on uurida Kooraste valla elanike sugupuid alates Põhjasõja järgsetest aastatest ärkamisaega jasealtedasiEesiWa ariigiaegadesse.See,kui rdsugujuuredo o a ahelp i u uda a adparema ülevaate, kui kõrvutame vanu fotosid. Toona olid tooniandjateks koolmeistrid, vallavanemad ja -kirjutajad, seltside loojad ja eestvedajad, sõjaväelased, aga ka haritlased, isegi teadusse pürgi-jad. Nimetame vaid mõningaid esilekerkinud sugupuid: Aavolad, Alandid, Baumanid, Jalased, Kannid, Keldrid,Koo ikud,Kolgid,Lad ad,K rra id,La gid,Lä ikud,Petaid,Reedid,Ta ad,Ti adjt.Uuridesnimetatud isikute järeltulijate käekäiku tänapäeval võime käsitleda neid kui Kooraste juurtega inimesi. Neido rohkesi,sealhulgas äga äljapaist aidi i esi ägaeri e ateltelualadelt.

Amalie Kelderi esireas . sü ipäe . . , te a a ikaasa talu ik Adam Kelder esireas . , tagareas keskel alla a e Richard Kolk.

/Foto i ter eist/

A aliejaAda Kelderitekodusa ilasteleheaharidus.Ülikooliharidusega etsa ehekssai e depoegSa uel-Sule jajurisikstei epoegRi hard.NüüdisajalAdam Kelderi (1864–1941) sugujuurtes võib leida veel mitmeid haritlasi ja ühiskonnategelasi.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

25


Juuresole al fotol a iellu ad Ai o Kelder ja Ber hard La g aastal . /Foto i ter eist/.

Fotol – istuvad vasakult Ai o Kelder, Ber hard La g, Ada Kelder, Jaa Varik, A alie Kelder, Koidula Varik (s Kelder), Marri Kelder (Adama õde), seisavad Richard Kelder ja Linda Kelder. Muide, Aino (1900–1991) ja Bernhard Langi (1902–1992) peres kasvas kaks last – Ülo ja Silvi.

Petaidesugupuusto Eesisüldsuseleehklaie alttu tu allasekretärKo sta i Petai e dKal-jus Petai (12.06.1888–16.12.1978), kes on sündinud Koorastes, osalenud esimeses ilmasõjas. Ta oli laulja,Peter urieesi oorsooseltsi eesk arteiesi e ete or,aastast Va e uisejaEsto iaooperikoori laulja, lisaks tunnustatud malekohtunik.

Ühest väheuuritud seigast. Toona hinnati kõrgelt rätsepatööd ja sellealaseid oskusi. 21. novembril 1936. aastal tähistati Oto Lu i (10.11.1881–22.11.1941) 55ndat sünnipäeva ja 40ndat aastast a eialastt d.OtoLu isü disKooraste allaspuusepapereko asjaasus -aastaselt pipoisikstuntud rätsepa Gotlie Kudu (sündinud 18.08.1856 Koorastes) juurde. Aastal 1903 avas ta Tartus oma rätsepatöökoja, kuulus mitmesse ühingusse, sh Tartu Rätsepatöösturite ühingusse. / /. Muide, aastal 1859 sai Koorastes koolmeistriks Jaa Fli k, kesolia eiltsa uirätsep.

Kooraste allaso sü di ud .augusil .aastal aisärka isaja- jaseltsko ategela e, laulja(sopran) Liisa Kann, kuulsa tenori Hans Kanni abikaasa. Teda iseloomustas hea kõneoskus ja tugevad isamaalised tunded. / /.

Nüüdtraagilistestsü d ustest.Esi e e aail as daoliEesiküladeleraskekskatsu useks i gselletagajärjedulatusid eelaastatetaha.Eriipuudutasseepari aseas oori ehi.S ja-aastatelo iliseeriiVe ear eesseligikaudu eestlast, eistla gesri deligakü es i g igastatu-

te arv oli suur.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

26


Hans ja Liisa Kann. /Foto arhii is, EFA. . - t/

Kooraste alla ela ikud Hugo Kasuk,

Osvald Hõlpus elsker ja Mei hard Ki ira a o u asakul . /Fotod Ur as Ki ira a erakogust/

Koorastekülast o iliseeriiesi esse aail as tajapaisaikoguhiiglaslikuri deulatuseslaialiligi-kaudu 30 meest. Eluga tagasi tulnud sõjamehed, kes töötasid edaspidi oma taludes, olid: Aleksander Alter, Lud ig Bau a , Ri hard H rak, Karl Ka a, Oskar K rra , Joo as Loot, Karl Rajata , Kusta Teever, Paul Vassarjt.Paljudsatusidagas ja a gi,jäidtead atakadu uksj e.Parakupole e dekohta enam võimalik põhjalikumaid andmeid või suusõnalist teavet saada, kuid neid kogutakse. Siin-juures Hugo Kasuk (1885– …) sündis Kooraste abimõisas Kaagris (Kaagveres), teenis tsaariarmees, tal

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

27


oli pere ja perekonnas kolm last. Osvald Hõlpus (1885–1949) sündis Kooraste vallas, teenis tsaari- ar eesPeter uris, kuso a daska elskri kutse.Arreteerii ukogude i upoolt . aastalning ta suri Siberis 1949. aastal.

Kooraste isatege useajalooli el ppdaatu o .oktoo er .aasta, ilriigistai asta altaaseadusele is ikele kuulu ad aa aldused i g jagai asu dustaludeks. Ku a uute talu-

hoonete ehitamiseks nappis ehitusmaterjale, siis lammutasid talupojad mõisa hooneid ning tassisid aterjalid asta alto a ajaduselelaiali.Niitoi iikaKooraste isahäär eriga, isoli alda alt

ki i-japuitehiis.

Juhtus nii, et toona mõisate (sh Kooraste naabermõisate – Kärgula, Linnamäe jt) hävinemist kohaliku i utasa dileipüütudkitakistada.Ekskaselliseltl i äljaeesitalupojapi e iha eidahista ud

sakste vastu. Kahetsusväärne seik. Paraku pole ka Kooraste mõisa härrastemajast säilinud ühtegi üld-suselekätesaada atfotot,ehkkiera aldustes i eidisegiolla.

Kool ja haridus

Mõisahoonetest tähtsam on uurida ennekõike koolimaju kui omamoodi vaimuelu keskusi ja seal toi-u ut.Kooraste allakoolasutaiKi ikülla .aastal.Seejärelasuskool äga it etelp hjustel

erinevates kohtades ja hoonetes, kuni lõpuks saadi omale püsiv koolihoone. 1819. aasta talurahva-seaduse järgi oli koolikohustus kõigil lastel alates 10ndast eluaastast. Koolis oldi esmaspäeva lõunast laupäe a l u a i, peta i e toi usp llut st a al ajal ja kesis ardipäe ast . o e rist kuni 10. märtsini. /Vt täie da alt ka , Kooraste kooli ajalugu. Ro ert Ta a älestused, lk – /.

R hutage eelkord, et allajuhide üheks sil apaist a aks saa utuseks oli kohaliku hariduseluede da i ejasellelekaasaaita i e.Niiehitai .aastalKoorastessekooli aja praeguerakätesja restaureeritud), kus õppetöö algas aasta hiljem.

Enne seda asus koolimaja Lingel, kus õpetajana töötas Peep A el. Kahjuks see hoone põles 1853. aastal ning sisse põles ka kaks Peep Abeli last. Seejärel alates 1854. aastast töötas kool õppetöö vajadusteks kohandatud mõisa magasiaidas. Lõpuks eraldas mõisnik maa koolimaja ehitamiseks ja nii kerkiski aastaks 1880.aastal tolle aja kohta uhke hoone. Selles hoones tegutses kool läbi aastaküm-eteku iaasta i , ilkool pilaste ähesuset tul petastege use.Muide,kool eistri at -

tas (Kanepis, Tartus ja Võrus) ka Peep Abeli poeg Peeter A el, kes oli hariduse saanud legendaarses Valga Cimze seminaris.

Kooraste koolimaja uues hoones jätkas koolmeistrina Kusta (Gustav) Kann (1855–1917), kes oli selles a eisaastatel – ,seega aastat.Olilaulu ees,juhataskooliso akoori, ä gisorkestrisja laulis Kanepi meeskooris.

Seejärel oli koolmeistriks Ro ert Ta a 1873–1965), so aastatel 1899–1933, seega töötas koolis kokku 34 aastat, mille järel jäi pensionile 60 aastasena.

Kaudsetele andmetele tuginedes elas Koorastes ärksamaid lugemisoskusega talupoegi juba 17. sajandil. Seda soodustas koolide areng naaberkihelkondades. Näiteks tegutses 1687/1688. aasta tal-el Lii i aa ku er a guEesialal kokku k stri-, isaja külakooli, shUr aste kihelko as

(õpilasi 25), Otepää kihelkonnas 1 (31), Sangaste kihelkonnas 2 (60) jne. / , lk /.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

28


Kooraste kooli aja . /Foto i ter eist/

Koorastesle iska e astekogudusetege us.Seeliiku i esaialguseSaksa aalHerr huisjaj udisEesisse datel.Ve astekogudusteliiku i eolierakordselttähistalurah ae esetead usekas-vatamisel, sest see propageeris peaasjalikult usuvagadust, alandlikkust, kuid ennekõike siiski kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust.

Joh. Chr. Qua dt ju . kirjutab oma päevikus Liivimaal viibimisest 01.01.–14.08.1794. aastal järgmist: „Koorastes oli .IV lastele eksa , koos oli last, ka Qua dt is sellest osa. Pärast pakui lastele

ilei u ja kodu lut“. / , lk /. Muide, Kooraste küla elanikud olid valdavalt luterlased ja nad olid algselt seotud Urvaste, hiljem Kanepi kirikuga.

Selajaltäheldairah aharidusejärskut usujustseoses e askoguduseliiku isega,shUr asteki-helkonnas. Küll aga kujunes vallakoolide võrk Lõuna-Eestis lõplikult välja alles 1850ndatel aastatel, mis oli väga edumeelseks nähtuseks maarahva elus.

1882. aastal alustas tegevust Gusta Paul Rei hold o U ger -Ster ergi asutatud saksakeelne mõisakool Koorastes mõisateenijate laste jaoks, kus õpetasid peaasjalikult mõisapreilid. Kool asus mõisa kortermajas ja tegutses kümme aastat.

Koolistjakooliharidusesttule jutuedaspidigi,kuidsii juuresüksoluli eisik,kellekso Joo as Loot, kes ääri seosesKoorastekooligaki dlasi ee uta ist i gsü ikohttähista ist.Praegueileiaeparakueesikeelsetese tsüklopeediates,teat eteostesjt äljaa etesisegite a i e.

Joonas Loot (1876–1942) sündis Kooraste vallas Mäe-Perätsjärve talus, käis Kooraste vallakoolis. Tee-is e es ja äes – , isosaVe e-Jaapa is jast,saihaa atajaüle dati lip ikuks. Ta

tegi tsaariarmee ohvitserina kaasa Esimese maailmasõja (1914–1918) ning seejärel Eesti Vabadussõja, lõpuks ta ülendati kapteniks. Teenis endisest Vene sõjaväest 3. ja 4. järgu Georgi Risti, hiljem Kaitseliidu .klassiKotkarisi, .klassiValgerisi,EesijaLäiVa aduss ja älestus ärgid.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

29


Kapte Joonas Loot. /Foto erakogust/

Joo as Looile o istatud autasud.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

30


Paraku Joo as Loot arreteerii ukogude i ude poolt ja ta r ai Ve e aa a gilaagris .augusil .aastal –aastase a.Kar olikate alähisugulastesaatus.KüüditaiJoo asLooi

naine Helmi-Armula Loot (s 1876), poeg Richard Loot (s 1915) ja tütar Maimu (s 1919). / , lk /. Nõukogude võimu eesmärgiks oligi eestlastest haritud, tegusate ja tarkade inimeste vaimne ja füüsili-ne hävitamine.

Kooliharidust on raske ülehinnata, selle kinnituseks veel üks tees. Majandusteadlased väidavad, et Eesi-jaLii i aall ppesid äljahädadsa aaegselt,kuitalupojadsaid ähe altkülakoolihariduseja ppisidkartulitkas ata a.Niik rgelt äärtustaikülakoolistsaadudtead isi.Lä ikooliharidusehakkasid eestlased tõusma maailma kultuurrahvaste hulka – seega eestlastest ei saanud tuimad, tun-detudt loo ad,ehkkisaksadsedaisegisoo isid.Eestlasteharitust,eriiheadkirjaoskust ärgaitoona ennekõike Venemaal.

Seoses eelnevaga üks fakt. Nimelt 19nda sajandi lõpuaastatel alanud nn venestamise ajal (1887– olidEesiskao adposiii sedtagajärjed.Ku akülapoisidsaidalatesalgkoolist,hilje kihel-

konnakoolist kaasa hea vene keele oskuse, siis olid nad edukad Venemaal mitmel tegevusalal, sh põllumajanduses, armeeteenistuses vms.

Kultuuriloolisesko teksistule esilet sta eelkarskusliiku ist, issaialguseEesis .saja di ii a-sel eera dil. .aastalasutai karskusseltsi,shüksOtepääl.Vii ase juulatuskaKoorastesse.

Koorastes arenes karskusliikumine koos laulu- ja mänguseltside tekkega. Eestvedajateks ennekõike kool eistrid,agaka allaa et ikudjatalupere ehed.Muide,karskusliiku iseraa espeeitoo a nö valitsusvastaseid, võimude silmis lubamatuid isamaalisi kõnekoosolekuid, mis tekitas mitmeid probleeme. Seltse ähvardas keelustamine, sulgemine.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

31


3. Kooraste Eesti Wabariigi ajal

Iseseisvus andis eestlastele võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise ja korral-damise üle. Alustada tuli äärmiselt raskes olukorras, tuli taastada sõdades ja okupatsioonides laastatud majandus, mõistagi piiratud ressurssidega. Tuldi toime. Veel enam, saavutused hariduse, kultuuri, teaduse, ku si jt aldko dades olid uljeta alda ad.

Talumajandus

Peale Tartu rahulepingu allakirjutamist Venemaaga oli Kooraste küla suhteliselt armetus majandus- likus olukorras, kuid küla kosus kiires tempos. 1920. aastatel suurenes riiklik tähelepanu ja toetus maa- eluede da iseks.P llu aja dusekrediteeri iseksloodiMaapa k, isi a tseeriseeskätare gu-tege ust.Koorastesosaikasutada eid i alusijasiiakerkisid it eduuedehiised–elu ajad,laudad, kõrvalhooned ning kogu küla sai uue ilme.

Koorastekülaolitolalsuhteliseltkiiresiare e asa a i elise allakoosseisus. .aprilli .aas-ta seisuga oli Kooraste valla elanike arvuks 1885 inimest ja valla pindalaks 85 ruutkilomeetrit. Vallas toimis 389 väga erineva suurusega talundit ja kodumajapidamist ning nende käsutuses oli 7049 hek-tarit maad. Kooraste küla talude õitseajaks võibki pidada 1930ndate aastate lõppu, mil oli toimunud it eid uutusi ii,ettaludesuurusja aja duslik i sus astasidkülaelukohalikelei gi ustele.

/Vt ka lisa . Talu dite loetelu Kooraste allas aastal /.

Kasutades arvude keelt oli 1930ndate aastate lõpuks Kooraste nn mõisapiirkonnas / t , lk – / ligikaudu talu dit, ille suurused ja i susedolid ägaeri e ad, kuid staisilise kesk ise aoli talus põllumaad umbes 10 hektarit, metsa 5 hektarit, kariloomi 5, hobuseid 2 jne. Edukalt tegeldi aianduse ja viljapuuaedade rajamisega.

Tänu mitmete põllutöömasinate soetamisele ja kasutamisele muutus talutöö tõhusamaks ja vähem füüsilist jõudu vajavaks. Taluperemehed tegid suurt tööd põldude kividest puhastamiseks ning kuiven-da iseks,seegarajaijuurdeuutp llu aad.

Põllumehed olid tuntud väga erinevates tegevusvaldkondades. Näiteks, Kooraste valla Ilumäe talu pereOtojaWilhel i eAa ola Adleri le adpojadHe jaArturolidtu tude ek ikekuis jamehed, seejärel alles kui põllumehed, talupidajad vms. Henn Aavola sündis 20.11.1909.a. Kooraste vallas, lõpetas Kooraste algkooli, Otepää Gümnaasiumi ja sõjakooli aspirantuuri, mille järel ülendati nooremleitnantiks (1936). Tegutses kohalikus kaitseliidus ja teistes organisatsioonides, talle omistati 24.02.1938.a. Kotkaristi Kuldrist. Arreteeriti nõukogude võimu poolt 19.02.1953.a. ja viidi Komi ANSV-sse, kuid vabastati 16.08.1955.a. Edaspidine elukäik, sh surmaaeg ja koht teadmata. Pere teine poeg Artur Aavola . . – . . olie ek ikes ja äela e,EesiKaitse äe oore leit-a t,kuidpärastEesi äeosadelik ideeri istläksülePu aar eesse.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

32


Talu eeste ühisko dlik akii sus ja seltsitege us oli it epalgeli e, äiteks osalei alla olikogu, piimaühingu, kindlustuskassa, haridus- ja karskusseltsi, tuletõrjeseltsi jne töös. Nimetamata ei saa jätalaulu-japasu akoori i g uudki, isseo du külakultuurieluga.

dateloliKooraste allajuhi i etegusatei i estekätes. .aasta alla olikogu ali istelka dideeris kaheteistkü ele kohale kuusteist ka didaai. Need olid: August Aalup, Artur Hani, Leo hard Hu al, Ri hard H rak, Ri hard Kolk, Jaa Kale , Valter Kasesalu, Ro ert Kelder, Ar old Karu, Kusta Kä gsepp, August K rra , El ar Lad a, Mari Lui, Aleksa der Petai, Paul Sügis ja Voldemar Vessin. Aasta ahetusel said a eisse allajuhid, kusjuures e a uses alii e dised al-lavanemad tagasi, seega Koorastes sai vallavanemaks Richard Kolk ja ning abideks Mari Lui ja Ar-nold Karu.

Haridus- ja kultuurielu keskuseks jäi ikkagi kool, mis toimis Koorastes ühtekokku 211 aastat. Kogu selle ajajooksulkooltäiistao aülesa deidkohaliku,agakaEesirah aees.Pärastkoolisulge istt tas selle ruumides veel aastatel 1974–1994 rahvamaja, tegutses rändkino ning seejärel müüdi koolihoone erakätesse.

Isamaalisus, kaitsetahe ja kooliharidus

. aastaAsuta a Koguotsusega laie dai koolikohustus se iselt kol elt aastalt eljale aastale,5.–6. klassi puhul oli tegemist kõrgema astme algharidusega. Kogu iseseisvusaega iseloomustas kooli-hariduseiheseosisa aalisusejakaitsetahtekas ata isega, alla-jaküla-ela ikep hi teki dlusjatruudusEesiVa ariigile.Selleleaitasidkaasa äljakuju e udtraditsioo id,sh itlus a adusejaoma riigi eest. /Vt täie da alt ka , Liidia Vilde, Kooraste kooli ajalugu järg, lk – /.

Niisiis,käte ideldudiseseis usaegalä issi i ust algejoo e akülaela ike a ku atuisa aalisusjausta usEesile, illesseo aosaa dsidselleriigieest idel uds ja ehed.Va aduss jastolidosa võtnud paljud Kooraste elanikud, sh Karl Daniel, Artur Drenkhan, Konrad Hallap, Richard Hõrak, Eduard Jurs, El ar Koo ik, El ar Koo it, August K rra , Volde ar Lad a, Mari Lui, Paul Lä ik, Joha es Mets jt. Lud ig Bau a osales Vabadussõjas, aga ka Esimeses maailmasõjas, kus talle o istai ah useeestIIIjärguGeorgirist.

Va aduss jas la ge ute ausa as Ka epis. /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

33


Vabadussõjas langesid Koorastest pärit sõjamehed: Leonhard Lummi, Artur Lokk ja August Joha es Wii , kelle nimed on kantud Kanepis asuvale Vabadussõja mälestussambale. Leonhard Lummi ja Au-gust Johannes Wiin langesid 1919.a. detsembris Narva kaitsmisel punavägede sissetungi eest Ingeri-aasuu alt.N ukogude äejuhatusoliotsusta udNar aigahi aeest allutada, ist tukoo das

sinna 160 000-mehelise väe ja üle 200 suurtüki. / , lk /. August Johannes Wiin langes sõdurina 14.detsembril 1919.a. suurtükikuuli läbi Narva all ning Leonhard Lummi sai surma 17.detsembril 1919.a. Sala küla Kopanskaja järve juures peetud lahingus. See oli Punaarmee viimane katse Narvat vallutada ning vereks tühjaks jooksnud punapolgud lõpetasid rünnakud 31.detsembril 1919.a. Artur Lokksuriaga .aprillil .a.haige aNursis tüüfus? . / /. Irboska lähistel hukkus Alfred Alant (1900–1919), kelle sugujuured ulatusid Koorastesse.

Kaitseliidu (asutatud 01.11.1918) ülesandeks on seadusliku riigikorra ja kodanike julgeoleku kaits- mine. Järgnevalt paar sõna mõnest väljapaistvamast isikust. Kooraste elanik Joo as Loot oli Kaitse-liidu Kanepi maleva pealik, Henn Aavolao t ta udjuhi altkaasakohalikuskaitseliidusja it e-sugustes organisatsioonides. Ta oli Kaitseliidu Kooraste kompanii pealik. August Hermann Tina oli Kaitseliidu Kooraste kompanii algul õppepealik, hiljem sanitaarpealik.

Kui sageli on Kanepis Vabadussõjas langenud ausamba juures meenutatud kindral Joha Laido eri (1884–1953) sõnu tema lahkumisel sõjaväest märtsis 1920: „Va a Eesi rah as, iseseise Eesi de-

okraatlik riik – see oli see suur paleus, ille eest e itlesi e ja is eile julgust ja j udu a dis s da hiilga alt lä i iia. Kui e jää e truuks o a de okraatlikele p hi tetele, kui jää püsi a astasiku e usaldus alitsuse, rah a ja s ja äe ahel, siis i e rahulikult igale älisele hädaohule astu aadata“.

Kaitseliidu Ka epi Male ko a juhatus. Kapte Joonas Loot .rida asakult . . /Foto i ter eist, EFA. - /

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

34


Grupp Eesi kaitse äelasi Petseris . / .rida pare alt ./ Mari Lui Koorastest. /Foto Ur as Ki ira a erakogust/

KoorastekoolistegutsesidEesiVa ariigiajal it edliiku ised,sh oorkotkadjakodutütred i gaiskodukaitse, isaitasidkaasa allaela ike,erii oortee esetead use, äärikusejaisa aalisuse

kuju e isele.Sisuliseltolid eedVa aduss japatriois ist äljakas a ud oorteorga isatsioo id.Kuulumine nendesse ühendustesse oli igale noorele auasjaks, aga ka sisemiseks vajaduseks.

Küll aga Kaitseliidu juurde 1930. aastal loodud skautlik organisatsioon Noored Kotkad ja Naisko-dukaitse juurde 1932. aastal loodud Kodutütred muutusid Koorastes kohe populaarseks ja elujõu-liseks. Põhjus selles, et organisatsioon andis meeldiva sõpruskonna ja õiged väärtushinnangud. Kor-raldaiar ukaltüritusi, isparakujäiddoku e teeri ata.V i -ollaoligiseehea,sest uiduoleksidneed dokumendid olnud NKVD/KGB töötajatele tänuväärseks ülekuulamise materjaliks.

Okupatsioo iaastatel k ik eed liidud, orga isatsioo id, ühe dused jt oodusised saadei laiali i gpaljud juhfiguurid la gesidtagakiusa ise jarepressioo ideoh riks.Paljutraagikat juhtusük-

sikisikute tasandil.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

35


Kooraste Algkooli oorkotkad ja kodutütred . aastal. Pildil asakult . petaja Salme Peterson, . petaja Aleksander Ots ja . Heldur Sisask.

/Foto V ru aa Muuseu VK F : F/

Juuresoleval pildil oli õpetaja Aleksander Ots noorkotkaste juht vanakotkana. Kui 1938/39. õppeaastal töötas Kooraste kooli direktorina Aleksander Ots, siis juba ülejärgmisel õppeaastal lahkus ta kooliju-hata töölt.

Naiskodukaitse aastal . /Foto ERM Fk : /

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

36


Naiskodukaitse loodi Eesis aastal p hiliseks ülesa deks oli toetada Kaitseliitu, o a dadaoskusi toimetulekuks hädaolukordades, levitada isamaalisi aateid ning väärtustada pere ja naise rolli ühisko as.Juhtlause„Mi ukohus“tähtsusta igat aist i gr huta ete tlikkustjat kust.

Leerilapsed Ka epi kirikus. Keskel Olga Daniel ja Rosina Kool Kooraste Mäekülast. /Foto erakogust/

Edasi põhjalikumalt paarist väljapaistvamast pedagoogist ja ühiskonnategelasest. Aleksander (Allu) Ots (sündinud 15.06.1896) õppis Võru õpetajate seminaris 1924–1929, mille ta ka lõpetas. Ta osales Vabadussõja lahingutes oli Kooraste algkooli juhataja aastatel 1933–1940, töötas veel samas õpeta-jana aastani 1941. Ta oli ka Kooraste segakoori asutaja ja juhataja, oli noorkotkaste juht vanakotkana. Parakualatesokupatsioo iaastatestAleksa derOtsakohtakätesaada aid aterjalee a eiole.

August Hermann Tina sü di ud . . is osa esi esest aail as jast – ja Eesi Va aduss jast – . Ta t tas it etes koolides ühtekokku aastat, sealhulgasKooraste valla koolides, täpsemalt Jõksi ja Kooraste algkoolis õpetajana, oli algkooli juhataja Jõksis ja Kaagveres. Töötas õpetajana ka nõukogude ajal ning jäi pensionile 1960.aastal. Oli EW aastatel Jõksi Karskustoimkonna laulukoori asutaja ja juht, Kaitseliidu Kooraste kompanii õppe- ja sanitaarpea-lik jms. Mõntsi külakapelli asutaja ja juht. Kogunud koduloolisi materjale muuseumidele, kirjutanud mälestusi. Suri 04.11.1989. a. ning maetud Kanepi Ala kalmistule.

Kooraste Algkoolis õppis üks tuntumaid selle küla elanikke Hans Reedi (1908–1980), kes elas Jüri- ussaial i go aetudKa epiMäekal istule.Oliisler,pilli eesjapilli eister iiul,ka el,ko tra- ass .Ha sReedi al istasko tra assekoguEesijaoksja eidteatakseole atar uliselt .Taasu-

tas datel puaastailKoorasteskülakapelli, illeskaiseakii seltosales.T kas,paljudehu ideja oskustega väga tagasihoidlik, kaasinimesi sügavalt austav isiksus – nii iseloomustasid Hans Reedit tema kaasaegsed.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

37


S ja ees ja pedagoog August Hermann Tina. Pilli eister Hans Reedi.

/Fotod Maie Kruko i erakogust/

We da Ma del: „Ha s Reedil o pillide tege iseks kuldsed käed. Te a al istatud ko tra ass o ter-e isi kohalikust aterjalist, a keeled. Nägusaks ku eraks p hjaks o kasutatud kodu aa ahtrat

ja kaa eks kuuske, is o ihedasüülistest ri adest kokku lii itud. Telli usi oli kü eid, udlus hea-de ko tra asside järele oli suur“.

Ha s Reedi kodu Jüriussaial . /Foto Maie Kruko i erakogust/

Me kõik tuleme oma lapsepõlvest ja õnnelikud on need lapsed, kes esimestest koolipäevadest ala-tes juhtuvad hea õpetaja käe alla, kes märkavad tärkavaid andeid, võimeid ja kalduvusi. Koorastesse selliseid õpetajaid jagus ja nendest on põhjalikult kirjutanud ajaloolane Milvi Hirvlaane, pedagoog ja koduloolane Liidia Vilde, aga ka TÜ professor Pille Ta a jt, mille eest neile veelkord suur tänu.

Kõigepealt väärib esiletõstmist suur hariduslembene perekond Taba (Robert, Hilda, Paul, Rudolf jt), kellepuhul i kasutadalausa älje dit„dü asia“jasedap hje datult.Üksikasjaliku alt aatalisa3: Kümme põlvkonda Tabasid 17.–21. sajand.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

38


Ro ert Ta a (1873–1965) oli Kooraste koolmeister, sündis 11.05.1873.a. Sillaotsa kõrtsis kõrtsmiku pojana. Õppis Kooraste vallakoolis, pärast õpetajakutse omandamist oli Kooraste algkooli juhataja

– . Ta tegutses petajaa ei k r al p llu ehe a, osales akii selt kohalikus seltsko a-elus, juhatas laulukoore,tegutses äitetrupis,pidaskaitser ugetepa ijaa eitaastail – ning kirjutas vanemas eas mälestusi.

Laiemalt teatakse Robert Taba kui rahvusvaheliselt tuntud pedagoogikadoktori Hilda Ta a isa. Hilda Taba (1902–1967) oli üheksalapselise perekonna esiklaps, õppis Tartu Ülikoolis esmalt kaubandust, seejärelilosooiat. .aastastalateselastaagaA eerikaÜhe driikides,ollesseal it eülikooliõppejõud. Kaitses doktorikraadi NY Columbia ülikoolis (1932). Tema olulisemaks panuseks oli õppe- protsessi kavandamise teooria edasiarendamine.

Pedagoog Robert Taba a ikaasa Liisaga. /Foto i ter eist/

Tuntud on ka teised Tabade pere lapsed, sh pedagoog ja ühiskonnategelane Rudolf Ta a (1904–1944), kes töötas õpetajana Antslas, Võrus ja mujal, Paul Ta a, Marta Ta a jt. Edaspidi saabki rääkida Kooraste juurtega Tabade dünastiast haridusvaldkonnas. /Vt , lk /.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

39


Kooraste aldh l as eljakooli,soKooraste asutatudaastal ,sulei ,Karste asutatud,sulei ,Kaag ere asutatud ,kuid .aastalühe daiKarstekooliga jaJ ksikooli

asutatud ,sulei .Hu ita seik–ühes allas iipaljukoole!Alates datekeskpaigasthakkask igis e deskoolides pilastear järsult ähe e aja eedsuleiüksteisejärelaastaks .Hooned on üle läinud eravaldusesse. Kõnesolevates koolides on töötanud ja koolide lõpetajate hulgas o it edEesistu tud äljapaist adharidus-jaühisko ategelased,kelletut usta isekso o akaaluka osa andnud ajaloolane Milvi Hirvlaane.

Tagasivaatena eraldi peab esile tõstma rahvusliku ärkamisaja tegelast Jüri Ka i, kes oli Kaagvere koolmeistriks nelikümmend aastat (1853–1893), mil Kaagvere koolimaja oli Kanepi kihelkonna laulu-, muusika- ning rahvusliku ärkamise keskuseks.

M ereagaKooraste allakoolidegaseotudkol estakii sest aispedagoogist.

Ida Siimon lõpetas Tartu õpetajate seminari aastal 1927 ning töötas seejärel Kaagvere algkoolis õpetajana, juhatas sealset laulukoori ning võttis aktiivselt osa seltskondlikust elust.

Koidula Varik õppis Karste koolis, seejärel Otepääl ja Tartus ning lõpuks omandas algkooli õpetaja kutse Tallinna õpetajate seminari juures. Ta on olnud Võrumaa spordipäeval (1931) rahvatantsude ja i le iseüldjuhiks,saiKaitseliiduKotkarisikuldrisi.

Leida Miks õppis Kaagvere koolis, seejärel Otepääl, Tartus ja Riias nn Drautsini gümnaasiumis, mille lõpetamise (1917) järel omandas õpetaja kutse.

Tolle aja haritlaskonna jaoks olid tähtsal kohal raamatud ja raamatukogud. Nii oli Ida Siimon Kaagvere rahvaraamatukogu seltsi juhataja (1928–1930), Henn Aavola ja August Tina lugemisringide juhatajad j e. Teisii pol ud see elda gi, sest raa at oli e de jaoks p hiliseks tea eallikaks. Raa atu- kogudeko plekteeri isele ajalikukirja dusegap raisuurttähelepa u.

Pedagoogid Ida Siimon, Koidula Varik ja Leida Miks.

Kõrvalpõikena ühest seigast, millest harilikult palju ei räägita. Nimelt, Koorastes on algselt kõnel-dud võru murret ja ega põlisasukad omavahelises suhtlemises nn kirjakeelt suurt kasutanudki. Veel 1930ndatel kurtsid kooliõpetajad, et lapsed tulid esimesse klassi oma keelemurde, talutare sõnavara jako etega i galleskoolipi gishakaitegele aeesikirjakeelega.Muidugitekitassee i gaidraskusi,eriikirjalikeeteütlustepuhul,sest pilasedtegid urde igu.Ku atoo atoi ushi da i-ne rangetel alustel, siis said tähevead nii mõnelegi õpilasele emakeele hinde kujunemisel saatuslikuks.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

40


Probleemid jätkusid ka aastakümnete möödudes. Lisaks õpilastele oli raskusi korrektse keeleoskusega isegi õpetajatel. Näiteks, 1951. aastal läbiviidud inspekteerimise dokumendis märgitakse, et maatea-duse petajaeisuudapi gutustele aata ata a a eda urdekeelest, ist tuka ata ai eesi-ta is iis.Küllagaolid eed aidajuisedraskusedja a e ateklasside pilastelkeele petusepro -leeme hiljem enam ei esinenud, rääkimata õpetajatest.

Koos kohalikust keeleruumist väljumisega, tekkisid kohe toonastel noortel raskused võõrkeeltega, sh eriti vene ja saksa keelega. Puudulik keeleoskus andis endast valusalt tunda eriti poiste osas, ennekõike sõjaväeteenistuses võõrastes armeedes, olgu see siis Vene või Saksa armees. On räägitud-kirjutatud mitmeid seiku, kuidas eesti poisid langesid oma nõrga keeleoskuse tõttu tagakiusatavate rolli.

Tä apäe a ooredo kohalikust urdekeelesttäiesi rdu ud, ade a eioskagisedao a äo-list keelt. Paradoksaalne on olukord, kus koostatakse võrukeelseid aabitsaid, et lastele taas õpeta-da nende oma vanavanemate kõnekeelt. Nüüdisajal võõrkeeltega, eriti inglise keelega saavad meie lapsed hakkama juba varases eas.

Koorastes on sündinud mitmeid kultuuri- ja haridustegelased, sh Melanie Reim, August Voldemar Kõrv osalesVa aduss jas, it e rkeele s asikuautor, t ta ud petaja a ,Ko sta i Va-nik osalesVa aduss jas, pedagoog, ilosooia agister), Erika Leo i e Vassar-Siili ask, Friedrich Kelder (töötas EW põllutöömimisteeriumis), Samuel/Sulev Kelder (osales Vabadussõjas, töötanud metsanduse alal), Feliks Petai osalesVa aduss jas,eesiiloloog ,Osvald Hõlpus, Nikolai Voldemar Luksep (mõlemad pedagoogid) ja Wolfra o Krause (teoloogiamagister).

Filoloog August Voldemar Kõrv – ja Samuel-Sulev Kelder – .

/Fotod ge ist/

Saatus ei hellitanud neid inimesi. Näiteks oli Melanie Reim sunnitud 1944. aastal põgenema Sak-sa aaleja .aastalrä da aedasiA eerikaÜhe driikidesse.AugustVolde arK i arreteeriinõukogude võimu poolt ja ta suri vangistuses Venemaal Solikamski vangilaagris 31.12.1941. aastal. Samuel/Sulev Kelder põgenes 1944. aastal Saksamaale ja rändas sealt edasi Ameerika Ühendriiki-desse,kussuri . . .FeliksPetaiarreteerii ukogude i upooltjatasuri a gistusesVe e-aal . . .Os aldH lpusarreteerii ukogude i upoolt .aastaljatasuriSi eris .

aastal. Wolfram von Krause oli aastatel 1941–1945 Saksa armees, tegutses hiljem misjonärina ja suri 24.08.1989 Baieris.

Koorastest lahkus 1940. aasta jaanuaris Saksamaale 11 isikut, kes kuulusid saksa rahvusgruppi ja järgisidAdolfHitlerikutsettullatagasio aajalooliselekodu aale.Kogu eiS erpaluraudteejaa-ma. Valitses lahkumishärdus ja mehedki ei häbenenud pisaraid poetada. / , lk – /.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

41


Mitmed teisedki lahkumised olid põhjendatud, sest arreteerimised algasid punavõimude poolt juba e e juu iküüdita ist. Nii ahistai . jaa uaril . aastal politseia et ik, Kooraste ko pa iipealik Jaa K i sü di ud . . i gtri u aliotsusega ääraitakü eksaastakssu it -le Venemaa vangilaagrisse.

Ja veel. Koorastes tegutses oma vabatahtlik tuletõrje, millel olid pikemaajalised traditsioonid, kuid Kooraste Vabatahtliku Tuletõrje Ühinguna toimis aastast 1931. Toona oli eestvedajaks nooremleit-a tHe Aa ola,liik edJaa K i ,Ko sta i Petaijt.Ühi gussekuulus it eid allatalu ehi

ning ühingu tegevus oli mitmekesine, so alates erialalistest ettevõtmistest kuni meelelahutus- ning kaitsetahte üritusteni.

Paraku ka ühest kurvast sündmusest nondest aegadest. 1930ndatel oli Koorastes üks suurem tule-kahju, mis pälvis ülevabariigilist tähelepanu. Nimelt põles 17. mail 1938. aastal maani maha Kusto veski, millel oli kolm omanikku (Aland, Hagi, Jelle) ning kahju ulatus peaaegu 7000 kroonini. Praegu meenutavad seda kohta kaduvad varemed.

Kirjandus ja teadus

Kõik, mis on talletatud, peab ajahambale paremini vastu. Nüüdisajal tunneme kultuuri-, haridus- tegelast ja teadlast ennekõike nende loomingu, avaldatud teoste, raamatute, trükiste kaudu. Esikohal ikkagi looming.

Kooraste juurtega kirjanik on Erika Aland-Vernik (1913–2001) ning teadlased: akadeemik, keemia-doktor Oskar Kirret (1909–1991), pedagoogikadoktor Hilda Ta a (1902–1967), meditsiinidoktor Voldemar Vadi (1891–1951), metsateadlane dr Paul Reim (1901–1942), õigusteadlane, teaduste kandidaat Kalle Nigola (1930–2011) ajalookandidaat Kalev Koger (1933–2003), ajaloolane Mari Juzar, botaanik PhD Andi Normet (1943) ja Gustav Daniel – Ne de loo i g, erii raa atud ääri adalaiuuri istjatut usta ist.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

42


Erika Aland-Vernik Hilda Taba Paul Reim

Voldemar Vadi Oskar Kirret Andi Normet

Kalle Nigola Kalev Koger Mari Juzar

/Fotod i ter eist/

Alljärgnevalt on tehtud valik Kooraste juurtega autorite loomingust läbi aastakümnete. Autorid: Erika Ala d-Ver ik, Paul Rei , Hilda Ta a, Mari Juzar, Oskar Kirret, A di Nor et, Aili Koger a , Gusta Daniel, Voldemar Vadi, Kalev Koger ja Kalle Nigola.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

43


Nende autorite tegelik looming on muidugi võrratult suurem. Juuresolevasse valikusse on võetud äljaa deid iiEesiVa ariigi,agaka ukogudeaastatest i gtaasiseseis u udEesiajast.

Erilist äärtusto a adt d, iso kirjutatudeesikeeles,pidadessil aso akirja-jateaduskeelei g ter i oloogiaare gut.Tä uEesiraa atukogudek aliteetsele t leo e a ikalljärg e alt

esitatudtrükiseidhäsihoitudjak igileasjahu ilistelekätesaada ad.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

44


Hilda Taba – 90 teaduslik ko ere ts Kooraste kooli ajas . /Foto i ter eist/

Edasi. 1920./30ndatel aastatel lahkus eestlasi välismaale peaaegu kõigisse maailmajagudesse, kus tekkisidkaeesikoguko ad.Koorastes äletataksesiit rsu ud äljapaist aidi i esi.HildaTa a,ErikaAla d-Ver ikujttähtpäe adelo tä apäe aEesiteadlaste,a alikuelutegelastejateistelähe-daste i i estepoolt äisatud e desü ikohi ja sü d ustestkirjutatudajalehtedes,ajakirjades. Praegu elab veel kõnesolevate inimeste lähisugulasi, kes aitavad kaasa nende tuntud isikute meenu-tamisele ja tutvustamisele.

Pille Taba.

/Foto i ter eist/

TÜ professor Pille Ta a: „Hilda Ta a o ol ud i u jaoks äga tähis. Tegi Hildast eteka de te a i elise auditooriu i a a isel Haridusteadusko as ja hea eel oli a iks olla kirjastusele Il a aa, kui te a raa at a aldai. Erili e ela us oli käia te a elukohas, t kohas ja atusepaigas Sa Fra is os. Hilda olulise aks pa useks oli ppeprotsessi ka a da ise teooria edasiare da i e.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

45


Chi ago Ülikoolis t tas ta ppeka a la oratooriu i direktori a, aga k ige iljaka akadee ili e karjäär jäi Califor ia perioodi Sa Fra is o Ülikoolis, kus praeguse i a takse älja iga-aastast Hilda Ta a sotsiaalteaduste pree iat“.

Erika Aland-Vernikukirja ahetust kirju,luuletusi,pilte s BrasiiliastEesigao alleshoid udte avennatütar doktor Helgi Paidre. / /.Ne de aterjalide aral ikskirjutadao aeteraa atu.

Helgi Paidre. /Foto erakogust/

Koorastesse oma kodu Kustol ja tammealleed otsima tulla õnnestus Erikal alles 58 aastat pärast lahku istkodu aalt.Pol ude a kodu aja,eihäsihooldatudta ealleedegakapere,e aolisur udSi eris,sa ui e ad.SelletaluosisErikuisaJoha Ala d (1862 - 1932), rajas veski ja töötas möldrina kuni äkksurmani.

Joha Ala di hauasa as Ka epi Ala kal istul. /Foto erakogust/

Traagili eolikaJoha ijäreltulijatesaatusEesis,tarkadejat katetalupoegadekäekäikokupatsioo iaastatel, e del,kesolid idel udVa aduss jasEesieestjat ta udEesi jõukuse heaks.

VäiseestlastesideEesigao jätku altsäili ud.ErikatütarAsta Seyer on korduvalt kinnitanud, et ehk-kitao sü di udBrasiilias,o te ahi galaiEesis.O a a ae akoduradadelKoorastesjaKa epison käinud Erika lapselaps, Asta Seyeri tütar Crisi a oma kaasaga.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

46


Erika Ala d-Ver iku järeltulijad Brasiilias. /Foto erakogust/

Kui uurida seda, milline vaimuvara potentsiaal peitus külas ja kuidas selle avanemisele aitas kaasa o ariiklus, siis Eesi Va ariigi suuri aks saa utuseks tule pidada Euroopa tase el ole a rah-uskultuurija-teaduse äljaare da ist.O aete äärtusekso eelsee,et eedtoo akuju datud

traditsioonid näitasid oma elujõulisust läbi okupatsiooniaastate kuni taasiseseisvumiseni välja, aga ka välismaal eestlaste kogukondades.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

47


4. Kaotatud omariiklus. Lühimeenutusi okupatsiooniaastatest

Eesi iseseise are g katkes juu is , kui NSV Liit a ekteeris Eesi. Peagi ase dus üks okupa-tsioo teisega: Pu aar ee t rjui älja ja Saksa Wehrmacht hõivas Lõuna-Eesti juulis 1941 ilma suuremate lahinguteta. 1945.aastal pärast Punaarmee võitu Saksamaa üle algas taas nõukogude okupatsioon, mis kestis aastani 1991.

Okupatsioonid. Suvesõda

. juu il okupeeritakse Eesi Va ariik Pu aar ee poolt i g hilje i korporeeritakse EesiNSV-na NSV Liidu koosseisu. Algas aastaid kestnud vabadusvõitlus koos suurte inimkaotustega. Juba enne sõda moodustusid Kooraste vallas mitmed vastupanurühmitused (omakaitse grupid), kuhu kuulusu es eest,kuidtegusad etsa e dadegrupidtekkisideriipärastjuu iküüdita ist(14.06.1941). Kooraste vallas oli seitse metsavendade gruppi – Jüriussaia, Karste mõisa lähikonna, Koigu, Kooraste vallamaja lähikonna, Musta ja Kuku talude Pillari ning Varetepalu-Mutsina sissid. /Vt ka , lk /.SeegaKooraste aldoliselhetkelju at atudEesisu es ta.

Metsa e dade juht Koorastes Julius Ennok. /Foto i ter eist/

Kooraste alla ajalähedal,täpse alt alla ajastkakskilo eetritp hjapoole, oodustaikü e-meheline sissigrupp, kelle eesotsas oli Alfred Tarik. Jüriussaia tosinameheline metsavendade grupp asus Sillaotsa talust kolme kilomeetri kaugusel. Sissigrupi juhiks oli Julius E ok (1898–1944), kes juhis ühtaegu alla k igi gruppide tege ust. Pillari grupi etsa e ad pesitsesid etsas Ki i metsavahitalust kilomeetri kaugusel edelas ja sisside juhiks oli kaitseliitlane August Küt.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

48


Kui 22. juunil 1941. aastal algas Saksa-NSV Liidu sõda, siis Koorastesse jõudsid sakslased alles 15. juulil .a.E eseda,ju a . juulil is alla alitsustoo aselttäite ko iteeltakialusela eiüle.

Ülevõtmist korraldas metsavend Julius E ok ning välja oli kutsutud Hiire talu peremees Richard Kolk.

EhkkiKooraste alla etsa e dadeleitul udtoo ae a lastegasuure aidlahi guidpidada, eikinni miilits Osvald Alliste (08.04.1915–05.08.1941), hävituspataljoni liige, kes oli osalenud haaran-gutel i ghilje tahukaiJulgeolekupolitseiotsusealusel./ , lk /. On teada, et sel ajal Kooraste vallast ükski mees Punaväkke ei läinud.

Miilits, EK P ka didaat, hä ituspataljo i liige Osvald Alliste. /Foto i ter eist/

Kooraste vallas oli punaste mõrvaohvriks talunik Adolf Maran,kes r ai ./ . juulil .aastalTartu vanglas. /Vt ka , lk /. Kooraste vallas sündinud Meeme Põder (1915–1944) tegutses aastal

etsa e a a p hiliselt Valgjär el, oli ko takis Kooraste etsa e dadega, oli su es jaajalValgjärve Omakaitse eesotsas, kuid aastal 1942 lahkus Soome. Meeme Põder langes 1944. aastal Saaremaal.

Metsade puhastamine punajõukudest sai Omakaitse põhiülesandeks. Koorastes mäletatakse ühte kokkupõrget, õigemini tulevahetust Omakaitse salga ja metsadesse valgunud punaarmeelaste jõugu-ga Naha küla juures. 9-meheline Omakaitse salk kaotusi ei kandnud, kuid 16-mehelisest punasalgast tapei eli eest. /Vt ka , lk /. Peale selle Kooraste valla Omakaitse vabatahtlikud – 11 meest nooremleitnant Henn Aavola juhi isel tsid etsade puhasta isest osa Must ee ü ruses .– .augusi i .aastal.

Saksa okupatsioo iaastate ajal juhisid kohalikku elu e diselt aako a-, li a- ja alla alitsused,kuid e dejuhteei alitud, aid ääraia eisse i g adallusidlisaksO a alitsuselekasakslastestpiirkonnakomissaridele. / , lk /.

Saksa okupatsiooniaastatel talus elanud pensionär (N.T) meenuta : „Meil oli kesk isest suure talu Koorastes. Saksa ajal see ukogude aarefor tühistai. Uue i u kehtestatud or id olid suured, kuid tuli e toi e. Väga ilets olukord toiduga oli li as. Mi u tädi ja tädilapsed elasid Tartus, kuid käsid sageli eil Koorastes, eks tühi k ht su dis. Talus oli ikka pii , kartul, lei , isegi suitsuliha j s. Kui aga tuli taas ukogude aeg, läks asi eel hulle aks. Ka uued a ei ehed olid jul e ad kui Saksa ajal“.

Suurtpuudusttu ik ikidestkaupadest.Seepärastkaup eestelpol udlu atudkaaridejaostulu a-dejärgi äljaa da ite i gisuguseidkaupu,kuiostjalpol udete äidataosturaa atut,kuste apoolt esitatavad kaardid on sisse kantud.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

49


Kooraste alla ela ikule Alviine Metsale . . äljaa tud osturaa at e de kaupade ostuks, is erikorralduse kohaselt allu ad kitse dustele

PealeSaksaokupatsioo itoi us .aastaljärjekord eEesii korporeeri i eNSVLiidukoosseisu,algasstali liku aja duspoliiikaellu ii i e.P llu aja dusestähe dasseesu dkolleki iseeri istning plaanimajanduse rakendamist kõikidel elualadel. /Vt ka , lk – /. Kuna Koorastet on käsit-letud läbi aegade ennekõike selle mõisapiirkonnana, on siinjuures põhiline tähelepanu pööratud just sellel territooriumil toimunule.

. o e ril .aastalla geskoguEesiterritooriu taasPu aar eeko trollialla i gN uko-gudeLiidupooltseaia eisseuus alitsus.Viidilä is jajärg e aarefor ,algasi dustrialiseeri i-e,käi itusidki dlasuu alisedrah asikuprotsessidj e.

Endine metsnik Elve Kuld Kapatsilt: „Pu aar ee saa u isega Koorastesse l id ad sii o a staa i. Tegutsesid ad ka Kapatsi lähistel ja tegid o a tapat d. Siit atuke aad ee al r ai Eeri Kolk, Gustav Sild ja Kalju Palk. Kalju oli aid - aasta e ja ta oli tapetud kuklalasuga. Oli arreteerijatele,

e e s duritele, a tud üle uste poolt käsk iia eed kol ki i etut Koorastesse staapi, kuid ille-gipärast oli tap isega ii kiire, et r at iidi täide sa as lähedal etsas. Jätsi selle koha tä-hiseks si a kas a a ä id, et seda kohta äletada“.

Tapatöid oli teisigi. 1944. aasta sügisel tapsid venelased Loko talus Asta ja Jete Kudu. Asta langes auto aadi ala gustkohe,te ae aJetesaihaa ata i gjooksis eresttühjaks.

Elu ENSV-s läks edasi nõukogude seadusandluse alusel, mis muuhulgas hõlmas maaelu nõukoguliku maareformi kaudu. Reformi esimeseks etapiks aastail 1944–1947 oli maa sundvõõrandamine ehk riigistamine. Koorastesse tekkisid uusmaa- ja juurdelõigete saajad, need uued nn väiketalud ja omasid keskmiselt alla 15 hektari maad.

Kooraste põliselanik Kaiksoost Hilja Sool: „Meie kodu ka i kohe laiali peale seda, kui arreteerii talu pere ees. K ik iidi ära ja ajja pa di ela a uus aasaaja. See oli . aasta sügisel. K ike e a ei äletagi ja ega eid koledaid aegu tahagi e a ee utada“.

Eelöeldule täpsustame, et talunik Paul Põder sü di ud . . arreteerii . . .a. i gtri u aliotsusega . . iidiIrkutskio lasiOzjorlagi a gilaagrisse,kustasuri . . .Süüdistaikoost ssakslastega.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

50


Kaiksoo . /Foto erakogust/

Va ad talud uutusid eluj uetuteks, uued ajapida ised olid aga e aefekii sed ja sü e dasidi i este ahelisipi geid.Riikpüüdisküllaidata rku ajapida isiho ulae utuspu kide illestüks asus Mihkli-Hanil) ja laenude kaudu, kuid see polnud mitmesuguste riiklike koormiste ja kohustus-te täitmiseks piisav. Kindlaks olid määratud normid riigile antava teravilja, kartuli, liha, piima, munade vms kohta. Väiketaludele ja paljulapselistele peredele olid need kõrged normid laastavad ning vaeseid peresid oli Koorastes palju.

Teises aail as jas idel ud s ja ehed. .rida asakult . Valter Haggi ja .rida asakult . Johannes Sool .

/Foto Ur as Ki ira a erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

51


Taludesse hakkasid tagasi jõudma Teises maailmasõjas võidelnud mehed. Parem oli olukord neil, kes olid idel udPu aar eeridades.Eriikeerulisekskuju es e deolukord,kesolid arju udk ikidesundmobilisatsioonide eest. Selles peitus ka metsavendluse teke ja kestmine aastateks.

Punaarmees võidelnud Koorastest pärit sõjamehe (R.R) meenutused: „N ukogude orga id pidasid eid isegi ka gelasteks, sest oli e idel ud ikkagi Pu aar ees. Mi a seda e das ei tu d ud, sest

allusi e su d o ilisatsioo ile. Palju eesi poisse la ges S r es. Ise ka ei usku ud, et tule sealt eluga tagasi. Hilje eed orga id tahtsid i d saata küll siia ja si a, isegi edutada, kuid a ei taht ud

idagi ja l puks jäei i d rahule. Kui oli käsk i a koosolekule i s jako issariaai, kus a i i au ärk ja tehi pili, siis si a oli kohustatud i e a. Mul e dal isegi eid pilte ist e a ei ole“.

Käte aks ukogude i ukuritegudeeestKoorasteskäis iie ekuikapärastsaksaokupatsioo ii ghilje ukogudeokupatsioo iajal.Pi e ihapu areźii i astuei jät udalairuu i igaük-

sikisiku süü kainele vaagimisele ja nii mõnigi küsitava süüga isik leidis haua omakaitselaste, met-sa e dadekuulilä i.M r aoh riks isla gedaisegiho ulae utuspu kit taja Eeri Hüva), rääki-ata aru is oli ikust,pu aaki isist iselleksar atudisikutest Re el,Kä gsepp ./Vt ka /.

Uurides metsavendluse teket, arengut ja konkreetsete isikute saatust satume hoopis tõsisemate, globaalsete probleemide sasipuntra keskmesse. Asi on selles, et rahvusvahelise õiguse seisukohta-dealusel oli e aseaduslik su dida allutatud riigi Eesi ala aid tee i aokupa t-riigi ar ees. To-lal ähvardas igat Koorastes elavat täisealist meest sundmobilisatsioon – nii selgus nendega tehtud era estlustes.Ethulksu d o iliseerituid eidoliEesis a arjusid etsadesseja itlesidokupa ide astu,siisjustsiittule äha e dei i estesaatustkuju da aidtegureid.

Deporteeritud uusasukad

Järgnevalt aga tagasivaatena ühest väheuuritud seigast Kooraste ajaloos, mis omal moel mõjutas küla arengut. Nimelt oli Saksa okupatsiooni ajal (1943. aasta hilissuvel) Kooraste külla deporteeritud Polna rajoonist sealseid eestlasi (perekonnad Juzar, Kull, Käsberg, Pütsep, Reiss, Rüütli, Vares jt), kes paigu-taiela apaari-kol etühjaksjää ud ajapida isse.

Oudu arajoo ieestlasteü erasusta istjuhistolajalEesiJulgeolekupolitseileit a tFeliksPiht.Deporteerita ateleolia tudkäsk takaasakogu ara,eelk igekariloo ad, ili,riided sjatoidu-moon vähemalt pooleks kuuks. Lühikest aega viibis Kooraste külas ka paar ingerisoomlaste perekonda. Kuna tegemist oli ennekõike sundevakuatsiooniga ehk lahkumisega eestlaste poolt seal ülesehitatud kodudest, siis ümberasujad eelolevast deporteerimisest erilist rõõmu ei tundnud.

Ümberasustamise korraldamisel tuli ette mitmeid raskusi. Näiteks oli ümberasumine mõeldud eelkõige abivajajatele ja töövõimetutele. Töövõimelised pidid tööl olema ja teenima Saksa okupatsioonivõime. Erandite tegemiseks leiti siiski võimalusi – näiteks selleks, et mitte lõhkuda lasterikkaid perekondi, lubati ümberasujate nimekirja võtta ka töövõimelisi inimesi. Ümberasustamine lõpetati 10. novembril 1943. aastal / , t p hjaliku alt Tiit Noor ets. Eestlaste ja teiste rah us ähe uste ü erasusta i-

e Loode-Ve e aalt Saksa okupatsioo i ajal/.

Fakiks jää see,et ii toodiTeise aail as jaajalSaksaokupatsioo i i udepoolt .aastalsuure osak igistPeipsi-tagustelaladelela udeestlastesttagasiEesisse.Hilise ateküsitlustetu-lemusel selgus, et nad polnud siin oma uues elukohas just väga oodatud saabujad. Inimestena olid ümberasujad elukogenenumad, sest nad olid näinud nõukogude võimu toimimist Venemaal tema julmas tegelikkuses, aga ka Saksa okupatsioonisõdurite halastamatut käitumist Peipsi-tagustel aladel.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

52


Grupp deporteeritud eestlasi Kooraste külas s jajärgsetel aastatel. /Foto Li da Rüütli erakogust/

Su de akueeritud oored eestlased Koorastes. Pildil: esireas asakult Paul ja Voldemar Rüütli, teises reas Leida Rüütli, Vale i Reiss ja Linda Rüütli.

/Foto Li da Rüütli erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

53


Ega need eestlastest ümberasujad Venemaal väga juurduda jõudnudki, ehkki nad olid seal küll sü di udjakas a ud,sest e de a e adja a a a e adolidalles .saja dil pupooleEesistäljarä a ud.Isegi e ekeeltpol ud ad eelsuut udo aks ta,kodukeeleksoli ikkagieesikeel.Pealegieesikeelsedkoolidt tasidku isuurterepressioo iaastate i

Endine Kooraste elanik Leida Hõrak: „Üle Peipsi V psusse j udsi e oktoo ris . E e Koorastesse j ud ist, oore tüdruku a, oli äi ud ja lä i ela ud t esi äga palju. date algul algas Ve-

e aal kolhoseeri i e, eestlaste talud tehi k igepealt kariloo adest puhtaks, seejärel ei eilt ka kodu. Ju a siis algas küüdita i e. Päris udseks läks asi / , il toi usid suure ad küüdi-ta ised, eesi koolid sulei ja petajad arreteerii. Järg esid s ja-aastad. Sakslasid poosid ja tapsid jul alt parisa e ja kui eid käte ei saadud, siis karistai e de pereko di. Ei halastatud kellelegi, isegi lastele. Ja siis su de akueerii eid Eesisse, kus eid keegi erii ei ooda ud. Õ eks juhtusi Koorastes heasse ja lahkesse peresse, see oli Ei he talu“.

Saksa okupatsioo i i ude poolt su de akueeritud eestlasi. Esireas pare alt Li da Rüütli, Leo ore Vares, Leili Lii olt, Er a Bürkla d, A a da Vares,

teises reas pare alt Voldemar Rüütli, Leida Hõrak ja Artur Hõrak . /Foto Li da Rüütli erakogust/

Sundevakueeritutele terendas Koorastes sama tulevik, mida nad olid juba näinud ja kogenud Nõuko-gudeLiidus datel.M eiolid adkaKoorasteso apärasesur eall,sestpaljudp lisela ikudnägid tegelikkust sellisena, et just nemad, uusasukad tõid siia kolhoosikorra. Samas tähelepanuvääriv oli see, kuivõrd ühtehoidvad ja abivalmid sundevakueeritud isekeskis olid.

Eluga mindi edasi. 1943/44. õppeaastal asusid sundevakueeritute või nn ümberasujate lapsed õppi-aKoorastealgkoolis.Ne delea i ppe ahe didjaraa atudkoolipoolt.Esi esesklassishakkasid

õppima Valter Juzar, A to i a Sepp ja Erik Sepp; kolmandas klassis Elmar Peltsep, Valter Pütsep, Vale i Reis ja Vale i a Paulso ning neljandas klassis Erna Peltsep. /Vt ka , lk /. Erna Kull ja Evald Kull asusid õppima Karste koolis, sest see kool oli nende kodudele lähemal. Hiljem lisandus eel-i etatuile eelteisiVe e aaljakaju aEesissü di udü erasujatekooliikkaj ud udlapsi,kes

õppisid esialgu Kooraste algkoolis.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

54


Su dkolleki iseeri i e. Kolhoosielu

ENSV maareformi teiseks etapiks kujunes kolhooside loomine samaaegselt nn kulakute väljaselgi-ta isega. Koorastesse oodustaiRah aste S pruse i eli e kolhoos . o e ril . aastal,illeleliidei . ee ruaril .aastalV ha dukolhoos.Rah asteS pruse i eli e aja dtoi is

ligikaudutosi aastat, ilte agaliidei .aasta ee ruarisSuureOktoo ri i eli ekolhoos.Liit-majandi nimeks jäi just viimane.

Vasakult . rida lüpsja Elfride Jurs, lauadat del a ili e Lea Alter, . rida t li e Maimu Kolk, zooteh ik El i Kreutz erg, autojuht Le it Jurs,

lüpsjad Maia Länik, Linda Länik ja Selma Kallas datel . /Foto Ur as Ki ira a erakogust/

Lüpsja (E.J.) meenutused: „Lüpsja elu kolhoosi algaastatel oli e ai i likult raske. . aasate kesk-paiku oli Koorastes eri e ates lautades ligikaudu sada lüpsileh a, is oli jaotatud lüpsjate ahel tosi-

apealisteks rüh adeks. Lüpsta tuli käsitsi kaksteist leh a ja seda kol korda päe as, sealjuures pii tuli tassida ligikaudu eetri kaugusel asu asse jahutushoo esse i g l puks tuli ka leh ad s ta ja joota. Hoolitseda tuli loo ade ase ete puhtuse eest, t sta ee ale s ik, tuua led ja e e lüpsi pesta leh ade udarad. S ta oli ähe, ist tu etea ta hei ja jahu kaalui eel e alt zooteh iku poolt. T päe algas ho ikul kell pool iis ja kuju es sageli e a kui kü etu iseks. Raskest t st alutasid sii käed. Vaid üks päe oli ädalas a a, sest siis tegi selle t ase duslüpsja. Kui uko-

gude ajal said aised -aastaselt pe sio ile, siis oli see ka ii a e aeg, sest e de ter is oli iidud t siselt eta a i aliidsuse i. Kas praegu e a suuda gi ee utada k iki o a saatusekaaslasi, kuid

i gaid ehk siiski. Ne deks olid Amanda Kõrran, Amanda Daniel, Liine Kolk, Gabrieele Tagel, Alma Alter, Elli Jurs, Marie Aland jt“.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

55


Too aosutailoo akas atuseleeriisuurttähelepa u.Parakusedatähelepa ueijätku udi i estele.Farmitöölisteks olid Aarne ja Karl Siiman jt ning kolhoosi sepana töötasid Artur Jelle, Kalju Hõrak ja Le it Ahk.

Talitaja Agnessa Rüütli meenutused: „Mi u talitada oli asikat, kellega oli palju t d, loo ad tuli s ta, joota j e. Ükskord tuli ul a da lüpsja Alma Alterile puhkust ja ta seega üle te a - pea-li e leh agrupp. Neid tuli kol korda päe as lüpsta, s ta, joota ja teha k ik hooldust d. Oli siis alles -aasta e ja ausalt eldes ei pida ud a sellele t koor usele astu. Lisaks pidi ju eel ka o a asikate eest hoolitse a. Ö sii käed alutasid ja oli o adega täitsa lä i. Hea, et see ase -da ise aeg otsa sai“.

Väiksem laut 19-20 lehmaga asus Külvi pool Rebastes, kus lüpsjaks oli Senni Külv. Sealt viidi lehmad hiljem edasi Kooraste mõisa karjalauta. Hiljem valmis Liivasaare kaasaegne laut, kus oli juba üle 200 lüpsilehma ja tööd mehhaniseeritud. Suvel oli kari karjamaal ja kolhoosis töötasid karjused.

Rah asteS pruse i eliseskolhoosistehik ikp hilisedt dkäsitsijaho uj ul, ist tutähtsalkohalolidho utallidjap llut lised.Esi esedtallid oodustaiKoke-Too ale Tuu a ile ,talli ehe ategutses Aleksander Kihulane ja Tebele, kus tallimeheks oli Jaa K i ning Lõole, tallimeheks Melanie Oja. Käsitsi tehtava põllutööga olid hõivatud kõik külaelanikud, kes ei olnud seotud tööga farmides

i ujal.Kolhoosilolikao aaia dus rigaad, idajuhis rigadirHeino Normet ning muidugi ait, teraviljasalv, mille tööd korraldas Leonhard Hummal.

Esimesed lüpsilehmadega laudad, kus lehmi oli tosina ringis, loodi Lokol (lüpsjad Adeele Juzar, Juuli Kiristaja jt) ja Alakivil (lüpsjad Armilde Kava, Elsa Reedijt .Hilje koo dailaudadkokkuKoorastemõisas asuvatesse hoonetesse ja lõpuks, juba Suur Oktoober nimelise kolhoosi ajal Liivamäe farmi. Sigala toimis Mihkli-Hanil, kus töötasid pikka aega Linda Rüütli, Adeele Kahro ja Voldemar Rüütli. Parakuolikasigalat prakiliselt ehha iseeri atajatoi israskekäsitsit a.

Kolhoosniku (V.A.) meenutused: „Kolhoosi algaastatel tehi p llut id Koorastes käsitsi ja ho uj ul, just agu sadako d aastat tagasi. P lde kü i ja harii ho uj ul, hei tehi iitudel i i ese usklij ul, ikai, reha ja ha guga. Esi e e MTJ-i traktor ukerdas ägistel p ldudel .aasta paiku. T id tehi

prakiliselt tasuta, or ipäe ade tasu oli sü ool e, kolhoos ikke toiis isiklik ajapida i e. Hä-e atult ekspluateerii laste t j udu ja selle all ka atasid just paljulapselised pered. Vaata ata

eluraskustele olid k ik Mäeküla ela ikud äga kokkuhoidlikud ja s ralikud. Ehkki peolaud oli kasi , siis koos tähistai k igi sü ipäe i ja teisi sü d usi i g l di laulu, kui aja, siis ka ta tsu“.

Kolhoosi asi apark datel eok GA) , traktor DT , ja PA) uss .

/Fotod i ter eist/

Aastate dudes soetai aja disse uusi p llut asi aid, sh traktoreid, autosid, ko ai e jamuud tehnikat. Kooraste esimest kolhoosi teenindas veel Kanepi MTJ (masinatraktorijaam). Viimase t oli ägae aefekii e, ist tuolio ateh ikasoeta i e aja ditelet elisekskerge duseks.Kolhoosi pikaajalised autojuhid olid Kazi ir Joz he, Valter Koovit, Meinhard Kivirand, Aleksander

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

56


Muiz iek, Le it Jurs, Kale Hu al jt i g ehha isaatorid, traktorisid-ko ai erid Enno Ville so , Paul Rüütli, A ts Hu al, Halja d Lad a, Ar o Märdla, Joha es Sool, Vale i Sool, Kalle Kõrran, Tiit Oja, Aadu Siiman, Heino Küünal jt.

Ko ai Kooraste p ldudel datel. /Foto T is Hir sho i erakogust/

Vasakult Suure Oktoo ri kolhoosi e di e esi ees Ro ert Kaar a i g ehha isaatorid Hillar Kasesalu, Enno Villemson, Paul Rüütli ja Heino Teever.

/Foto Li da Rüütli erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

57


N ukogulikud ü erkorraldused külas jätkusid. Esi este kolhooside t d juhii Kooraste a astmõisahoonest, kus kontoriks oli eraldatud kaks tuba. Kolhoosi esimeestena töötasid Aleksander Ki-hulane, August Perv, Elmar Aule ja Leonhard Eiche. Pikaajalisem agronoom oli Juta Ki ira d ning zootehnikuks El i Kreutz erg, pearaamatupidajaks Malle Kängsepp, arvepidajaks Heldur Oja. Briga-dirideks olid toona Heino Normet, Voldemar Rüütli (üle 13 aasta) ja seejärel Aksel Bau a .

Paljude aastate jooksul hoolitses Kooraste rahva tervise eest legendaarne velsker Aili Petai. Tema poolep rdui eeleldijakaalaisaadia i.

Vahe ärkuseksüks fakt: i elt EesiVa ariigi aeg ehaldusjaotus, kus riigi territooriu oli jaota-tud aako dadeksja aldadeks,säilisku i date i.Seejärel uudei alladküla ukogudeksja aako ad rajoo ideks. Edaspidi e depiire uudei it el korral, is h l as ka Koorastet.(Näiteks, Kooraste on kuulunud Võrumaa, seejärel Otepää ja lõpuks Põlva rajooni koosseisu).

Tolal vaesel ajal aga hetkekski ei unustatud kommunistlikku, täpsemalt nõukogulikku ideoloogilist ja sõjalis-patriootlikku kasvatustööd. Vaid üks näide. Koorastes 1944. aasta lahingutes langenud Pu aar ees durid aei alla ajajuurdejasi apüsitai äikekoo usekujuli eo elisk-seeolilaudadest kokku l dud, pu aseks är itud ja ippu paigutatud iis urgaga rajais. NSV liidu täht-päevadel (oktoobrirevolutsiooni aastapäev, võidupüha, punaarmee aastapäev jt) viidi sinna pärgi ja lilli. Eks viijateks ikkagi nõukogude võimu esindajad ja muidugi ka koolilapsed kohustuslikus korras. 1950ndate algul toimus üleüldine langenud punasõdurite ümbermatmine ja nii said ka Koorastes elu kaotanud sõjamehed omale puhkepaiga Otepääl asuva II ilmasõjas langenute memoriaali alla.

Kolhoosi algusaastael oli töötasu arvestusühikuks normipäev, sisuliselt tähendas, et kolhoosnik töötas sümboolse tasu eest. Väljakannatamatus raskes olukorras olid suurpered, kelle toimetulek oli jäetud üksnes emale-isale. Õnneks vaid pisike isiklik majapidamine aitas nendel peredel minimaalset elatustaset hoida.

Vasakult Lembit Jurs, Elmar Rüütli, Hans Paimre ja Heino Tagel datel. /Foto Li da Rüütli erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

58


datel or ipäe a tähe dus kadus ja kolhoosis hakaipalka aks a rahas i g aastal loo uiEesikolhoosidesüldse or ipäe adestkuiar estusühikust.Külaela ikeostuj udjaelatus-tasehakkasidaega dat us a.Hakaiulatusliku altre o i ajakorrasta akodu ajapida isi,tu adessetuliuus el,soetairaadio jatele iisor.Ehitaikauusiela uid,shSillaotsal jakülasüdames.

Eest Va ariigi ajal oli Kooraste ad i istraii selt allakeskuseks, ukogude ajal aga küla uko-gu keskuseks. Kooraste külanõukogu esimeesteks olid Kalju Tammur, Selte Daniel /Rausi talust/ jt). Kooraste vallamajas töötasid lisaks külanõukogule veel postkontor (töötajad Ella Pihooja, Lille Kool /Piirisaare talust/) ja raamatukogu (töötajad Lille Kool, Erna Kull). Küla vaimuelu keskuseks oli ja jäi siiski vanade traditsioonidega Kooraste kool.

Ühisko ategelase ja ette tte juhataja Kalju Tammuri i g

pedagoog August Hermann Tina hauaplatsid Ka epi Ala kal istul. /Foto erakogust/

Grupp eestlasi NSV Liidu Rah a aja duse Saa utuste Näituse külaliste a. /Foto Li da Rüütli erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

59


Muide,KaljuTa urit i pidada sulaajajuhiks,olisiistege istküla ukogu itoot isete-tega.Oliheasoo lik, i i suhetestagasihoidlik, isegi lee e.Tä u e deleo adustelekutsuita

Koorastekooliko iteesseesi eheks / a i gedutaiJ gehara illa-japuiduete teju-hatajaks.

Kolhoosiaja käsitle isel pea i gi ata peatu a sotsialistlikul istlusel ja t eesri dlaste si u-leeri isel.Materiaalsesi uleeri isek r alolipaljutähtsa oraal eerguta i e, iska disselgelt ideoloogilise kasvatustöö eesmärke. Põllumajandustöötajale eriti kõrge tunnustus oli see, kui talle korraldati külaskäik Moskvasse NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusele. Toona olid need inimesed maaelu parimad töötajad, elu edasiviijad. Jättes kõrvale kõik poliitilis-ideoloogilised aspekid,siiskolhoosielu da ikkutule üüdisajalkäsitledae ek ikekuit i i esteelulugusid.Juuresoleval fotol võime ära tunda Kooraste toonase Rah aste S pruse kolhoosi põllumehe Voldemar Rüütli (vt 2. rida paremalt esimene).

Kui Kooraste oli juba Kanepi kolhoosi koosseisus, mille esimeheks oli pikki aastaid Henno Meeliste, siis töötasid Kooraste osakonna brigadiridena pärast Voldemar Rüütlit oli selles a eisRah asteSõpruse kolhoosi ajal) veel Aulis Lokk, Heino Ilm ja Andres Koorm ii ai i etatudelastoo aJär etalus).

ENSV Üle ukogu saadik, zooteh ik Elvi Kreutzberg ja

rigadir Voldemar Rüütli. /Fotod Li da Rüütli erakogust/

Lä iaegadeo Koorasteol udseotud etsagajaerii etsat dega, iso a d udsissetulekuidpaljudelekohalikeleela ikele.Metsa dusolipopulaar e, seda i di ppi akaEesiMaaülikooli(Arvo Hani jt).

1952. aastal sai Kooraste metskond endale uue hoone, mis tekkis seisma jäänud vana Kapatsi veski ümberehitamise tulemusel. Kooraste metskonna metsaülemateks oli Paul Petai, abimetsaülemaks Jako Petai, kes oli tuntud spordimees ja -organisaator, aga ka taidleja. Hiljem oli metsaülemaks Mai Liimets.Too aolid etsa ahideksArtur Hõrak ja Heino Kudu. Viimane toimetas Lingel (nüüd Vare-tepalu) koos abikaasa Ulve Kuduga. Pikka aega töötas metsavahina Arnold Vilde (aastatel 1949–1970), kelle abikaasa Liidia Vilde oli Kooraste koolis kauaaegne õpetaja ja direktor.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

60


Kooraste etsko a hoo e Kapatsil . /Foto erakogust/

Kooraste etsko a t tajad datel. Pildil: . rida: Aare Rähn, Enn Kõrda, Jaan Kängsepp, Henno Kumm; .rida: Harald Rehkli, Heino Kirschenberg, Eduard Pihlapuu, Aksel Baumann,

Arnold Kuhlberg, Gustav Maat, Richard Ermel, Jaak Tulp. /Foto Tulp We Site – My Heritage/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

61


Arnold Vilde. /Foto Liidia Vilde erakogust/

Rahvaste Sõpruse kolhoosi metsavahina töötas Her ert K rra , hiljem kui Kooraste kuulus Kanepi kolhoosi alla, oli metsavahiks Kalju Roht.

1970ndatel aastatel esindas Koorastet ENSV Ülemnõukogu saadikuna Kanepi kolhoosi zootehnik Elvi Kreutz erg, kes elas endise Kooraste mõisa valitsejahoone teisel korrusel. Sisuliselt ei teinud ta riigi juhi iselii isprakiliselt idagijaegate astka idagiole e ud.Eks iioligiNLKPpooltka a da-tudjaete ähtud.

ENSV Üle ukogu saadik, Ka epi kolhoosi zooteh ik Elvi Kreutzberg . rida .

koos ENSV ko partei- ja riigijuhidega . /Foto i ter eist, EFA. . - /

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

62


Siinjuures meenutame Kooraste põllutööbrigaadi pikaajalisi töölisi, kelleks olid Helene Ahk, Silvia Bau a , Vil a Da iel, T is Hir sho , Marie Hu al, Meeta H e, Hele Hü a, Hei o Jurs, Hilda Kaas, Õilme Kihulane, Hugo, Kornelius ja Maimu Kolk, Paul Länik, Emilie Perv, Evi Teever, Ilse ja Olga Terve, August ja Paul Tiisler jt. Farmitöödel olid Helju Hircshon, Vello Kallas, Alviine ja Karl Külv, Malle Luik, Arno Puusepp jt. Ehitusbrigaadis töötasid pikka aega Elmar Hircshon, Leo Länik, August K rre aa, Joha es Nukk, Hei o Tee er jt.Pealesellesu iihooajat delt tasid eelKoorastep lisela ikelapsed,kes ppisid ujal,eriili ades.

1960ndatel töötas Koorastes palgalise partorgina legendaarne Valter Vahur, kes oli kaotanud sõjas mõ-le adkäed, ii ähe alträägii.Taoliloo ulttulihi geli ejako pro issituko u ist,kesuskushelgesse tulevikku. Tema abikaasa Aida Vahur töötas samal ajal Koorastes kooliõpetajana. Abielupaar elas toona Kooraste koolimajas, hiljem töötasid mõlemad Erastvere hooldekodus juhatajatena (Valter Vahur aastatel 1970–1971 ja Aida Vahur 1982–1984).

Osaihi atakeskko dajater ist.PartorgValter Vahur: „Sii Kooraste ä i etsade ahel saad sa ter ise käte looduselt e dalt, li as süsitakse seda sulle sisse arsirohtudega“.

Fotol asakult Selte Daniel, Agnessa Rüütli, Erna Kull ja Leida Teder. /Foto Li da Rüütli erakogust/

Partei- ja komsomoliorganisatsioonid hoolitsesid noorsoo ideoloogilise kasvatustöö eest. Noortele korraldai su epäe i, is uutusidtraditsioo iks .l puaastatel i golid ägahäsija it e-külgseltsisustatud i gpakkusidigapäe aselehalluselesuurt aheldust.Toideikorralikultja it e-kesiselt.Muidugiolid eedete t ised eldud astukaaluks religioosseteleiga ditele,kristlik-kiriklikeletraditsioo idele,kuidegasellele agiiideoloogialesuurttähelepa up ratudki.Selli eoli ka tollel ajal Kooraste noorte suhtumine pakutavasse. Sellepärast sageli esiplaanile kerkisid hoopis

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

63


eelelahutuslikudüritused,shkorraldaipeata tsukursusi, piiuusilaule,kutsuiesi e atu tuidariste,kirja ikkej e.Paradoksseis esagaselles,etpärast eidsu epäe i ii edki ooredkäisidläbi ka veel kirikliku leeritalituse.

date l puaastatel toi us Eesi ela ikko a suur li astu i e, aga ka ko tse treeru i easulatessejaale ikesse.Tegelikulthakkasidglo aliseeru ise judil uta ae dkaEesikülades.Kohalikuks tõmbekeskuseks kujunes Kanepi, kuhu uutesse korrusmajadesse asusid elama ka mitmed Kooraste küla elanikud ning jäid hiljem ka Kanepisse tööle. Samal ajal soetasid pensionile jäänud kol-hoosnikud endale vanu maju, korrastasid neid ja rajasid oma väike-kodumajapidamisi. Maale tagasi tulijaidoli ka are siit äljarä a utehulgast.M eiaitas selli e taludesse tagasitulek suju alteladaüleEesile aja duslikult eed ii ägarasked dadaastad.

Tagasi aate a i ki itada,etkolhoos ikueluKoorastekülasolis jajärgsetelaastateltroositu,ä -gistav, karjuvalt ülekohtune. Alles 1970ndateks oli olukord mõnevõrra paremaks muutunud, mil põllu-t dekskasutaiulatusliku alttraktoreid,ko ai ejt ehha is e.Masi lüpskerge dasfar ideslüpsjate t d.Ulatusliku adelektriitseeri ist d tehi suuresulatuses alles aastatel – .Kooraste isaja alla aja ahelisell igultehielektrilii ideehitust dil a ehha is idea ita,shpaigaldaik ikposidkäsitsii i j ul.Hu ipakku o ehkseegietisegiSoo e aja dusteadlasedägid ukogudeaegsetelso hoosidel-kolhoosideltule ikkujaperspekii e.Eriiolid aa erriigi a-

ja dusteadlasedi ustu udEesistehtudulatuslikest aapara dust dest.

Pargi talu . /Foto erakogust/

Kooraste isa agasiait asakul ja otaa ik A di Nor ei sü ikodu Re ase talu .

/Fotod erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

64


Seatalitaja (T.K.) meenutused: „ / datel asus sigala Mihkli-Ha il, kus toi us pide sigade lä-i ool e iste poegi i e, p rsaste, oorsigade kas uaeg ja l puks täiskaaluliste sigade, peeko ite

ära edu lihako i aai , ist tu i e ligikaudselt ütelda, et sigala katuse all oli üheaegselt u es paarsada siga. Talitajate t algas äga ara, sest k igepealt tuli ligikaudu eli akka kartuleid ete al istada keet iseks ee aldada eosed , siis keeta i g al istada puder etea ta aks s daks.

S daks i e ad lähteai ed or eerii äga ra gelt. Tuli tegelda pide alt sulgude puhasta isega, aga ka e istele eeldused p rsaste saa iseks, is udis erioskusi ja sigade pide at jälgi ist. T oli

äga raske ja talitajad, kes olid t ta ud – aastat, isid rahulikult jääda i aliidsuspe sio ile. Aga eid i aliide ei ee utatud e a ku agi“.

N ukogudeaeg e Kooraste kauplus, is t tas eel pikalt ka pärast taasiseseis u ist. /Foto erakogust/

P hilisitar ekaupuosteili ast,kui rdkülaela ikurahakotseda i aldas.KohalikkuKooraste kauplusse oli külaelanikel asja peamiselt vaid nn leivapäevadel, mil sai osta leiba ja mõnikord idagikalei ak r ale,har a orsi,sardelli, s.Lei apäe adolikakskorda ädalasjasiiskogu es

ostjaskond järjekorda. See kujuneski omapäraseks uudiste ning muljete vahetamise ajaks ja kohaks. Kaupluse juhatajateks olid Ülo Kängsepp, Mai Kä gsepp, Koidula Ui o-Birke thal, Leo H e, Meeli Koovit, Marianne Rüütli jt.Muide,kauplusehoo eehitaiENSVajale dise isat liste a a ajavundamendile.

Too ai i esedsuhtlesidsuhteliseltpaljuposikirjateel, ist tuoliposiljo idelselles aldko astööd palju. Teised sidepidamise võimalused tekkisid hiljem. Kui 1950ndatel aastatel oli telefon vaid külanõukogus ja kolhoosi keskuses ning raadio vaid mõnes üksikus majapidamises, siis 1960nda alguseksoli raadiota apära e ju a igaskodus i g aid iaastahilje soetaikatele iisoreid. Kolhoosi algpäe il alla ajas asu ud raa atukogu oli raa atute ja ajakirjadega suhteliselt häsiko plekteeritudjatäiiso aülesa de.

N ukogudeajalolieras idukeid ähe i gühistra spordikorralda i eolitähis–ka aai i eselpidiole a i alikultliht es itali akauplusse,arsijuurde i uidasjuaja a. datellä isKoorastet neli bussiliini, näiteks oli võimalik hommikul sõita Tartusse, Võrru, Otepääle või mujale ja tagasitulla htuse ussiga.Pileihi adolid dukaltoda ad.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

65


Tänapäeval, so aastal 2016, läbib Koorastet vaid üks bussiliin, mis veab põhiliselt õpilasi Kanepisse kooli ja tagasi ning neljapäeval sõidab buss ka keskpäeval vallarahva tarbeks. Seda võimalust kasu-tavad harva vaid üksikud vanemad inimesed, kel pole isiklikku sõidukit või ei saagi seda kasutada oma eat tu..

Kooraste ussiootepa iljo . /Foto erakogust/

Kooli ajas ja su ii Kooraste Suurjär e ääres kolhoosi küü is käis rä dki o, peaasjalikult küll pro-paga dail e äita as i gseeete t i eoli iikohalikurah akuika aa erküladeela ikeseasägapopulaar e.Ki osea sside järgselt i aldai oortel ta tsida ja seegiolipaljudeskohtadese dast isteta üritus.Nooritulikokkurohkesi,isegikü ejae a akilo eetrikauguselt.Üksikudkinoseansid olid ka Kooraste vallamaja ruumides.

Ki oku sttäiis ukogudeajale ek ikeideoloogilist-propaga distlikkeees ärke,sellegaoldihar-jutud, kinopilet oli lastele 5 ja täiskasvanutele 20 kopikat. Toona olid kinomehaanikuks Kooraste oma mees Valdur Kõrran, U o Ui o, hiljem Aime Kaljuvee jt.

E asoo Lojuse talu, kus il ii Sügist. Vasakul kaader il ist, kus rätsep eister Kiir uuri Pihlaka talu piire.

Pare al k esole talu aja, üüd sa eeri isel . /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

66


Hu ita afaki atasu äljatuua,et datel eiil i„Sügis“üksikudepisoodidülesKoorastesasu asE asoo Lojuse talus tkaaderil ist .Kaadris:Pihlakatalupere ees Aar eÜksküla ,rät-sep eisterKiir MargusLepa ja aakler TiitLilleorg a eistaluostu- üügiga.Rätsep eisteruuri binokliga Pihlaka talumaade piire.

Ebasoo (Lojuse) talu peremees: „E e il i ist tehi sii it eid ü erkorraldusi. Nii sai aja uue korst a, eks seda äete ka ki oli al. Praegu o eil aja sa eeri isel, tule ad ka it ed ü erehi-ta ised. M ed il i teid tehi ka aa ertalu juures“.

Mi estagasiaastakü etetaha,siis i e ida,et datelja datelaastateloliKoorastes15 suurperet, kus oli neli ja enam last. Need pered olid järgmised: Ga riele ja Oskar Tagel, Elfriide ja Eduard Jurs, Alma ja Erich Hallop, Helju ja Elmar Hircshon, Õilme ja Aleksander Kihulane, Hilda ja Heino Kaas, Marie ja Leonhard Hummal, Hilda ja Aadu Siiman, Aliide ja Joha es Pai re, Linda ja Voldemar Rüütli, Meeli ja Valter Koovit, Adeele ja Elmar Ladva, Erna ja Voldemar Ladva ning Vale i-na ja Joosep Kallas, Nanni ja Heino Normet ja Aina ja Erich Aalop.

Muidugiolid eedperedsuurtesraskustes,sedaerii aestels jajärgseiljakolhoosideraja iseaasta-tel. Kõigest oli puudus, kuid pere tuli toita ja riidesse panna, lapsed kooli saata ja palju muudki teha. Kogu raskus langes ennekõike pereema õlgadele.

Milvi Hirvlaane: „Meie e ade t päe algas ho ikul e e päikeset usu ja l ppes pärast päike-selooja gut: k gis tuli pliidi alla, esi tuppa sooje e a, solk älja, loo adele toit ete, leh lüpsta ja siga s ta, ka adele terad ete isata. Kas asi e kodudes ju aturaal aja duse ajal, k ige eest tuli e dal hoolitseda“. / /.

Lapsiekspluateeriiar etult, istä aselelugejaleo lausaarusaa atu.Eiteatudtoo ai i -,egalapse õigustest midagi. Suurpere lapse E.K. meenutused: „Mit ekordse t koor usega olid h i atud suurperede lapsed, sest ad t tasid p llul ja ujalgi, äiteks hei aajal olid ad koos a e ate i i estega ja pidid j ud a sa a palju teha kui seda täiskas a ud tegid. Keegi ei ar esta ud sellega, et oli e ju alaealised, aid - aastased. Kui täisealised aised ar asid, et e ei suuda e dega sa u pidada, siis kutsui eid „pio eerideks“. Sa ad i tsutused tuli lä i teha ka teistel i u de-del- e dadel. Kui hilja htul koju j udsi e, siis oli e lä i äljased, kuid ii äsi ud, et ei suut ud isegi toidupalakest süüa“.

Natukegi paremal järjel olevad majapidamised (talud) võtsid karjalasteks vaeste suurperede lapsi, kes koolist vabanesid maikuu keskpaiku. Need algklasside lapsed, peaasjalikult 9–12 aastased pidid peale karjasea ei tege a eel it eid ajapida ist id, sigadele s gi ete al ista i e j s. Sügiselsaadi tasuks vaid mõned seljariided või jalanõud ja see oligi kõik. Ega isegi täiskasvanuna nendest karjalapse aastatest meeleldi rääkida ei taheta.

Kuna Koorastes oli palju lapsi, siis jätkus tööd koolis nii vanadele kui ka noortele õpetajatele, sh ka neile, kes ise olid lõpetanud selle kooli. Tõsiseks probleemiks oli õppetööks vajalike ruumide nappus. Kui Koorastes oli 7-klassiline kool, siis oli osa õppetööst viidud naabertaludesse, sh Kurvitsale ja Mihkli- Ha ile. Päe akorras oli isegi uue kooli aja ehita i e, kuid see ajadus kadus, kui kool uudei4-klassiliseks algkooliks.

Õpetaja Mai Silma meenutused: „Esi esse klassi läksi . aastal, eile a i aa itsad i g kirjuta-a hakkasi e hariliku pliiatsiga. Hilje uidugi puusulepeaga, illele oli aja sulge ja i i. Õpeta-

jateks olid Liidia Vilde ja Vilma Kivi. Kui läksi teise klassi, tuli kooli ilus oor petaja Erna Juzar. Koolis oli eli klassi, kahekaupa liidetud. Koolis käisi e jalgsi. Mäleta , et e del aastatel olid erii paksu lu ega tal ed. Oli raske kooli tulla ja koju i a, kui teel olid ees aid reega s idetud jäljed. Koolis

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

67


a i l u a aheajal teed, ilei tuli ise kaasa ta. Mäleta , et el lapsel oli paljas lei , el pol ud sedagi. K igil pol ud sooje riideid selga pa a. Mäleta , et ühel lapsel olid pastlad ja ed tulid ke adel paljajalu kooli, iipea, kui il seda lu as. Pärast pi guid Ka epi Keskkoolis ja Räpi a pe-dagoogilises klassis, tuli . aastal petajaks Koorastesse. E diselt olid koolis liitklassid, sai .+ . klassi. Lapsed käisid ü erkaudsetest taludest, J geharalt Mäeküla i. Seda, kust raha sai, ei äletagi. Vaata ata sellele olid lapsed puhtalt riides ja hoolitsetud. L u atoit lastele oli korralik. Aeg oli edasi läi ud, elu oli a a ja äre ad ajad rahu e ud, dad siiski“.

Õpetaja Mai Silma .rida pare alt . esi e e t aasta Kooraste koolis. Kooli kauaaeg e direktor Liidia Vilde . rida asakult esi e e.

/Foto Mai Sil a erakogust/

Kur itsa . Ruu ipuuduse t tu asus sii kaks kooliklassi ja petajate ela i e. /Foto erakogust/.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

68


Vastupanuliikumine

Sissis daEesisu es jas,hilje Teises aail as jas i gokupatsioo iaastatelpu areźii i astuoliEesiVa aduss jajätk.Rahulole atus ukogude i ugaolijajäiaastakü eteks.Koorastes isseeäär uslikkeil i guid,erii ahetultpealeTeise aail as jal ppu.

Olukordoli pi e arreteeri ised, r ad j e i gip esku i ärtsiküüdita ise i . . .1946. aastal oli Kooraste vallas 1924 inimest ja 500 majapidamist, nendest märtsiküüditamine hõlmas 21 perekonda (Aigro, Aland, Hallop, Hani, Ilves, Ingver, Karu, Katai, Kroon, Ladva, Loogus, Saul, Petai, Roos au , Salumägi, Jaa i ets, Tatsi, Tina, Veski), sh mehi 20, naisi 39 ja lapsi 31, seega kokku 90 inimest. /Vt põhjalikumalt , lk /.

Pärast ärtsiküüdita istläks etsa e dadeelueriiohtlikuks,sestküüditaisuurhulkausaid aa-inimesi ja metsavendade toetajaid. Tekkis pealekaebajaid ja ülesandjaid, keda ahvatlesid NKVD poolt äljapa dud kopsakad rahasu ad „ a diiide“ ta a ise eest. Metsa e dade tege us hakkasseet tutasapisihää u a.

Seoses vastupanuliikumisega ja metsavendlusega teame Koorastet peaasjalikult legendaarse Rohelise Ki drali Haljand Kooviku (16.07.1926 - 04.06.1949) kaudu, kes sündis talupidaja perekonnas Uibo-äetalus,kuidseoses e elastetulekuga .aastalläks etsa e aks.Veel datelräägiilu-

gusid tema erakordsest julgusest ja julmusest. Haljand Koovik osales mitmetes operatsioonides ning langes haavatuna 4. juunil 1949. aastal. Äraandjaks osutus Saima Nikkarinen, kes oli Kooviku pruut. Il arPallijaVirkkoLepassaluo kirjuta ud:„Ö sel aeiKoo ikKo a tutalujas erRuudiHargitalupiirile.Sügisel ei laip julgeolekut tajatepooltuuesi älja.Koo ikoli ju aküllaltkipeh e.Mi geidtu de ärkeseale a eiol ud.Vaadai,eti i e eo ,korralikult aetudja…Nii,etkaht-lus jäi neile ikka sisse“. / , lk /.Niisiis,kahtlusedjäid?Veelaastaidhilje le islege de,etHalja dKoo ikpole atkisur ud, aidelas aledoku e idegakusagilsuure asli as.

Pereko d Koo ik / , asakult . rida isa Kor elius, e a Se i, . rida de Erika, e d El ar, Haljand Koovik ja de Koidula.

/Foto i ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

69


Metsa e d Halja d Koo ik. Kalju Ta a e a Mi aga. /Foto ge ist/ /Foto T is Hir sho i erakogust/

Kaja Ingver (Haljand Kooviku noorpõlvearmastus) meenutused: „Halja d oli tu edajuukseli e, si iste sil adega kesk ist kas u ja sale. Oli ulle äga ar as i i e e. Ka ge uusika ees oli, ä gis ju a lapse a it eid pille akordio ist ka dle i“. / /.

Muide,Halja dKoo ikut äe efotodelüks esteis eealise a,sest etsa e a atahistajäädatundmatuks. Ennekõike NKVD tagaotsijate ja nuhkide eest. Seega oli ta vastu igasugusele võimalusele äidatae dpilidel oore ehe a,soajal, iltae d arjas etsades,pu krites.

Oli ka väga tuntuid reetureid, kes läksid koostööle vene julgeolekutöötajatega. Näiteks, Saksa sõjaväe kokk Aksel Ui o ahetaspoolt .aastal,kuiri eoliKagu-Eesistüleliiku ud.Te astsaikogu iKoorastetäite ko iteeaseesi ees,kedapu aseid iha ultjahi udHalja dKoo ik itukordateiseilma saata üritas. / , lk /.

Metsavend Kalju Ta a`st teame momendil vähe, ta langes mais 1945 Koorastes, täpsemalt Rebastes, sa ui ähetea eRudolf Joha es Alantìst /Kusto Rutsíst/ (30.12.1915–1945), ta suri vangilaagris Krasnojarskis. Vanemad kohalikud inimesed oskavad rääkida vaid üksteisele vastukäivaid versioone nende tegevusest, arreteerimisest, surma saamisest või haua asukohast. Toonase NKVD/KGB te-gelase (Aksel Uibo) väitel otsest süüd Kusto Rutsil polnudki, olevat olnud vaid metsavendadele „ideo-loogiliseks isaks”. Kooraste vallas hukkus 1945.a. mais metsavend Ber hard Hirs ho (14.08.1916–05.1945) vene julgeoleku vägede haarangu aegu. Siinjuures nendime vaid üht: pole oluline kus haud asu jakashaudkata erariides etsa e da iparisa is durit,Kaitseliidu ieesis ja äe or is,saksa isoo e älihallis u dris eest–k ik adsurid a aEesi i el.

Tolleaegsetest komsorgidest, partorgidest, miilitsatest, NKVD töötajatest jt, kelle relvad olid suunatud etsa e dade astu,räägii–kirjutai ukogudeajalpalju.Sii juuresagapeatu epaarireaga -

lemapoolsetel kaotustel, mis leidsid aset Koorastes. Üheks metsavendade kuuli läbi langenuks oli komsorg Valter Jeedas (10.09.1929–05.03.1949).

Valter Jeedase ema meenutused: „Oli julge poiss, hakkaja, tahis teha palju. K h apool e, koolihari-dust ähe, püüdis ise palju ppida. Tal oli kasitäis Le i i raa atuid, luges eid de kaupa. Tu dis, et see o ige tee“. /Vt , Peeter Hei a jutusaade Valter Jeedasest, eetris . . . Li t PAS- /.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

70


Mälestustah el Kooraste alla ko sorg Valter Jeedasele.

Aastatel - hukkus etsa e dluset tuEesisligikaudu ukoguaki isi,s ja äelast,hä i-tuspataljo last,parteijuhijttegelasi,kuidsa alaja ahe ikultegutsesligikaudu etsa e daning 15 000 varjasid end metsades. / , lk – /.

Viimastel aastatel on ilmunud mitmeid uusi trükiseid metsavendlusest, sh ka sissidest Koorastes ja Halja dKoo ikust,tä u illeleo usaldus äär ei fohu ilistelekätesaada .Näiteksosalesid et-savennad Kooraste grupist (Vessin, Kasuk) Osulas ja Sulbis toimunud operatsioonides 13.03.1946. Nende kohta saab täpsemalt lugeda raamatust Vasta ata küsi usi jää . Koosta ud Heljo Saar ja Rei Järlik, Trükikoda AS V ru Täht, , lk . / /.

Koduloolane ja pedagoog Heljo Saar: „Metsa e ad olid Eesi Va ariigi ii ased s durid Eesi aa pi al. Nad pidid talu a kül a, älga, jälita ist, i g uret o aste pärast, kes olid NKVD tagakiu-sa ise ja sur e all. Tuha detele eestele ja ka üs a paljudele aistele oli see pealesu itud s da, kus ei saa udki kehida rah us ahelises iguses s japida isele kehtestatud reeglid. E a ik a astatud ja sissepiiratud etsa e di keeldus alistu ast ja ad tsid astu o a elu ii ase lahi gu…“. / , lk /.

Leonhard Humal perega, Kooraste Täite ko itee esi ees, r ai . oktoo ril . aastal.

/Foto V ru aa uuseu VK F : F/ /

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

71


Endine Kooraste elanik Evald Kull: „Ega eil sii Koorastes etsa e dadega suure aid kokkupuuteid ei ol ud. Elasi e p hi tel: eie ei puutu teid ja teie ka eid ite! Siiski üks juhtu . Küll oli ul süda est kahju, kui etsa e ad rek ireerisid ehk tsid i u käest jul alt ära jalgrata. See oli siis suureks äärtuseks kõigile, rääkimata oorest poisist. Kogu eluks jäi see sü d us eelde“.

Elueiseisku udkak igileraskusteleja astuoludele aata ata.Elailootusespare aleho seleja kasellele,etEesisaa taas a aksjaiseseis aksriigiks.Küllagaseosesrah uslikult eelestatudharit- lasko atekki isegakuju es äljauus,o apära e astupa ukultuur.See älje duserii dateteiselpoolel, ilkasutai perestroika i alusiühisko ade okraiseeri iseks.

Haridus ja eneseteadvuse kasv

K igele aata ata ukogude i soosis ppi istjahariduseo a da ist,eriieriharidusesaa ist.K rg-jakeskeri ppeasutustejuurdeoliloodudühisela ud, ppuritele i aldaisipe diu i,olida atudraa atukogudj s.Ku aharidusoli tasuta,siiskasutaiagaralt i alusiedasi ppi iseks.

NSVLiiduKo situtsioo ikohaseltolid ukogudeühisko astagatudk iki i igusedjasedapro-pageeriik ik i alikel iisidel.Tegelikkusolisiiskiteistsugu e.Näiteks,eriharidusega oortellasuspeale pi guidkohustust tada kol aastat ete tes iasutuses,kuhutasuu ai.Edasistkutse- alast arengut pärssis kõige enam nõukogude riigi kui süsteemi kinnisus, elamine nn raudse eesriide taga.

Seoses eel e aga ühest äheräägitud fakist too ases ENSV-s. datel ja daltel aastatel alitsesEesi aapiirko dadestäieliksu is aisus, istähe dasseda,et oored isidkolhoosist-

sovhoosist lahkuda vaid majandi ja külanõukogu kirjalikul loal. Kooraste noortel oli aga tung hariduse ja eneseteostamise järele suur ning üheks väljapääsuks oli pärast põhikooli lõpetamist mõnda tehni-ku iastu i e, ige i iküllpääse i e. dateteiselpooleltaoli esu is aisusküllkaotai,kuidol ujäistolleajai i este ällukoguelukse a eeldi a älestuse.

Kooraste noortele olid populaarsed ennekõike kodule lähemal asuvad koolid, sh Vana-Antsla põllu-majandustehnikum (seal õppisid Il e Jurs, Luule Hüva jt), Väimela tehnikum (Laine Ladva jt), Võru tööstustehnikum (Leo Ladva jt), Räpina aiandustehnikum (Andi Normet jt), aga ka Tallinna kaubandus-tehnikum (Ilme Siiman, Agnessa Rüütli jt) jne. Kõrghariduse poole pürgisid Helki, Ellen ja Tiiu Hircs-hon, Eva Vilde-Kuusik (Tartu Ülikool), Eve Vilde-Oja Talli aPedagoogili eI situut ,Eha Hircshon (Tallinna Tehnikaülikool), Arvo Hani EesiMaaülikool jt, kellest said o a erialal Eesis ja ujalgituntud töötajad.

Kooliharidusega kaasneb areneva noore eneseteadvuse kasv. Kool on see taimelava, kust tekivad ja arenevad haritlased ja teadlased. Paljud Kooraste koolis õppinud õpilaste lapsed on hiljem edukalt l peta udülikoolijao Eesisja ujalgitu tudtegijad,sharstHelgi Paidre, jurist Aive Kolsar, peda-goog Tiia Oidram, Talvi Adamson (Teever), ete tjaMart Mägi, teadur Mari Juzar jt. Nende ja teiste puhul võime edaspidi rääkida Kooraste juurtega spetsialistidest.

Koorastega on seotud läbi aegade mitmed tuntud kirjamehed ja teadlased. Nendel isiksustel tuleks peatudakordu alt,sest e det jaloo i gületa aastakü ete,kui itesadadepiire.E a peakstegema nende laiemaks tutvustamiseks, sh sünni- ja elukohtade jäädvustamiseks mälestustahvlite, teeviitade vms kujul.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

72


Mate aaika petaja Helki Hircshon-Haavasalu koos a ikaasa A dresega . /Foto i ter eist/

Kooraste südames, vallamajas on sündinud metsateaduste doktor Paul Reim (1901–1942), kelle sün-nikoht on ainsana märgistatud teeviidaga. Kaagverest on pärit keemik, tehnikakandidaat Aili Koger-man (s 1933) ja meditsiinikandidaat Hel e Nut (1940 - 1992), mõlemad Richard Kolgi tütred Hiire talust. Mäekülas on sündinud ja Kooraste algkoolis käinud botaanik PhD Andi Normet (s 1943), kelle sü ikodutuleksi gi atatähistada.Vajaolekskogudajatalletadakaasaegsete ee utusi e destväljapaistvatest isiksustest.

Kooraste algkooli juhataja Liidia Vilde: „Mäleta A dit kui tarka ja terast poissi. Ju a esi ese klassi l petas ta aastal kiituskirjaga. Eks eid kiitusi tuli edaspidigi. Oli tei e sil atorka alt tagasihoi-dlik, tlik, il selt edaspidises elus ai ui i e e“.

A diNor eiklassikaaslase A.R. ee utus: „A di Nor et o ees kellest iks rääkida palju head. Koolipoisi a paisis sil a o a erudeerituse ja i tellige tsusega, päl is ju a algklassides kiituskirju hea

ppeedukuse ja käitu ise eest. Praegu prakilise t ga h i atud otaa ik, paljude erialaraa atute autor, teaduste doktor ja s aga – ai e aristokraat Eesis“.

Kooraste ja Karste kool o o a ahel ihedalt seotud, sest paljude aastate jooksul oli Karste koolKooraste algkooli nö jätkuõpingute kohaks. Kooraste valla tuntumatest elanikest on Karste koolis õppinud metsateadlane Sulev Kelder (osales Vabadussõjas), õigusteadlane ja õpetaja Eduard Kõrran, pedagoog Leida Miks (lõpetanud Riia Drautsini tütarlaste gümnaasiumi), pedagoog Ida Siimon, pedagoog ja seltsielu tegelane Koidula Varik, Kooraste valla elanik Paul Vassar on olnud Karste kooli di-rektor (1902–1940). Nõukogude korra ajal on Karste koolis õppinud botaanik PhD Andi Normet, met-sandusspetsialist Arvo Hani, rahandusspetsialist A o H e, agronoom Il e Jurs, zootehnik Laine Lad-va, tehnik Leo Ladva,ete tjadHeino ja Jako Tagel jt.

Keemik, tehnikakandidaat Aili Kogerman (Kolk), Karste kooli vilistlane: „Tollal ei ol ud ähi atki hir u, et äikeses koolis saa keh e a hariduse. Mi a oli pihi uli e, ku a i d oli ii oodi kas atatud. August Ti a oli äga tu tud kool eister. Te ale kui Va aduss ja ka gelasele eraldai kodutalu J ksi jär e ääres“. / , lk /.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

73


Raha dusspetsialistjaühisko aaki istAa o H e: „Ole se i i Koorastega seotud, sest sü ikodus Metsa talus ela i u a a e a Meeta H e, keda käi aata as igal ädala ahetusel. Käisi

Kooraste algkoolis, kuid p hikooli l petasi Karstes. L petasi EPA aja dusteadusko a , kuid ole t ta ud äga eri e atel a eikohtadel, sh Valgas raha dusosako a juhataja a ja ujalgi. Mo e dil erasektoris i ats aldko as. O ka spori tehtud“.

Pedagoog Katrin Kruusamäe (August Hermann Tina pojatütar): „Mäleta o a a aisa alai r sa-eelse a ja teotahte a. Teda hu itas alai k ik uus, oli opi istlik ja heasoo lik. N ukogude aastatel ee utai talle sageli da ikku EW-s. Nii ei saa ud ta e a t tada koolijuhataja a aastatel

– , t tas koolis edasi petaja a ja .aastal jäi pe sio ile.“

Kee iateadla e Aili Kogerman, editsii ika didaat Helbe Nut ja raha dusspetsialist Aavo Hõbe.

/Fotod i ter eist ja Aa o H e erakogust/

Laula ad Kooraste kooli pilased Terje Koovit ja Aasa Tagel, eid saada Eve Vilde-Oja. . /Foto Liidia Vilde erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

74


/ ppeaastal jätkas Kooraste kool eljaklassilise algkooli a, ist tu Kooraste küla lapsed pidid astuma viiendasse klassi juba Karste kooli. Seega Karste kool sai paljudele Kooraste küla lastele pikemaks ajaks omaks kooliks. 1768. aastal asutatud kool töötas kuni aastani 1977, viimased kolm aastat – Lee i I ter aatkooli Karste iliaali a. Esi e e kooli aja asusMäe-Märdi talu-hoo es, .aastalehitaiuuskooli aja, .aastalehitaitaasuus aja i g .aastalsaikool juurdeehituse.

Karste koolis töötas juba 1886. aastal oma raamatukogu ning kool oli kohaliku seltsielu keskuseks. LeidiKataikirjutaso a luuleridades:/Ta pito peei/ ja äite ä gu püü e pääl./ Kos koorilaulul sada häält/ ja pidorah as kull l päält/. Karste kool tegutses 211 aastat ja algselt oli 3-klassiline kool, 1919–1927 4-klassiline, seejärel 6-klassiline, kusjuures 1.–4. klassid asusid Kaagveres. 1946–61 oli kool 7-klassiline ja lõpuks kuni 1974. aastani 8-klassiline. Kuna Karste oli pikka aega Kooraste valla koosseisus ning kooliks valla- või külanõukogu piirkonna lastele, siis sellisena teda käsitletaksegi koduloolistes uuringutes.

Kooraste kooli kokkutulek . ail .aastal, pühe datud kooli . aastapäe ale. /Foto Mai Sil a erakogust/

Kooraste kooli direktor Liidia Vilde a a älestus edali üle August Hermann Tinale kooli . aastapäe a puhul .

/Foto Liidia Vilde erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

75


Ja eel.K ik eed ooredpoisid,keda äe ekoolipilidel,pididlä i aENSVpäe ilüldises ja äetee-nistuse kohustuse Punaväes, mis eestlasele oli sisuliselt teenistus võõrriigi okupatsioonivägedes. Välja arvatud mõned üksikud erandid (tervislikud põhjused), pidid Nõukogude riigi avarustes oma kolm, hiljem küll kaks aastat teenima kõik Kooraste noormehed. Ehkki ENSV Konstitutsioonis (1940) oli kirjas, et isamaa kaitse on iga kodaniku püha kohus, siis harilikult nii seda ei mõistetud, sest eestlase kodusestkas atusestlähtudesoli e deisa aae ek ikeokupeeritudEesiVa ariik.Asjaosalisedpoisidiseloo ustasidsedatee istusaegakui tetultraisatud oorusaastaid, iso aru alustejajõhkrusega ei väärigi meenutamist. Kui naaberkülades (sh Kaagveres) oli juhtumeid, kus noor sõdur sai surma teenistuskohustuste täitmise ajal, siis Kooraste poistega taolisi õnnetusi ei juhtunud.

Kooraste endise elaniku Arnold Rüütli meenutused: „Oli kol aastat ajatee ija t pataljo is Mosk-a lähistel, O i skis. Tegi e ehitust id li ale ja isegi p llu aja dusele, s aga, ehitasi e ela uid,

teid, lautu, sigalaid j e. See oli o a oodi t j u är a i e, sest püssi a ei äi udki kogu tee istus-ajal. Kooraste poistest oli aa er äeosas Heino Tagel. Siis iisugused olid u oorusaja kol aastat“.

Taidlus

Jätkuvalt edenes taidlus, millel olid pikaajalised traditsioonid. Kooraste rahvamaja tegevus oli mit-mekülgne, sest siin töötasid näite-, tantsu-, võimlemis- jt ringid. Näitering lavastas Liidia Koidula näidendid „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“, „Kosjakased“, August Kitzbergi „Neetud talu“, „Kosjas it“,„Pu gaMart jaU aKaarel“,EduardVilde„Vigasedpruudid“,HugoRaudsepa„TagaipuTiise oose ,A to Tśehho i„O uVa ja“jtautorite äide deid.Harulda ejai ekspa da olitolleaja nö amatöörnäitlejate sisukus, teotahe ja hasart.

Laula ad asakult Valter Koovit, Arnold Vilde ja Artur Lokk. Har oo iku il saada Mari Lui. .

/Foto Liidia Vilde erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

76


Sõjajärgsetel aastatel ja hiljemgi oli Kooraste rahvamaja tõeliseks kohalikku elanikkonda ühendavaks küla kultuurikeskuseks. Rahvamaja juhatajateks olid Er a Kull, El i Jurs ja seejärel väga pikka aega aastatel 1964–1993 Hele-Mall Türna.

Tiiu Leppikus: „Kooraste kultuurielust ja rah a aja juhatajast Hele-Mall Tür ast peaks kirjuta a lau-sa eraldi peatüki“.

Ringide juhendajateks olid Er a Juzar, Liidia Vilde, Lilli Tarrend jt ning rahvamaja töös osalesid akii seltpaljudKoorasteela ikud,sh Laine Poolakese, Jako Petai, Viljar Hüva, Artur Lokk, Ülle Kirsipuu, Maire Kivirand, Hele-Mall Kängsepp, Evi Paimre, Ulve Kängsepp, El i Jurs, Leida Teder, Selte Daniel, Erna Kull, Agnessa Rüütli ja paljud teised. Naisansamblis laulsid Juta Ki ira d, Meeli Koovit, Hele-Mall Türna, Selte Daniel, Ilse Avald, Leida Teder ja Marta Teever jt. Populaarne oli ansambel Ve ad Pai red, kus laulsid Ants, Endel ja Kalju Paimre. Ehkki sageli oldi väsinud väga raskestpäe at st,siistaidluseksleiialaiaega,taht istjatar ukust.

Üks tähelepanuvääriv seik.K ige uuk r al piirah a ajastolleaja oodsaidpeota tse alss,ta go,fokstrot,reile der, e gerka,padespa ,krako jakkjt – eedolidoskused, illegaKoorasteoorederiisil apaistsid.Too asedta tsupart erid äleta ad eelhäsi, illise äljapeetudrüt i-

tundega tantsis reilenderit, krakovjakki või padespaani Eduard Jurs.

Lege daar e Hele-Mall Tür a asakul o a i elisel pi gil Ka epis. /Foto i ter eist, Ülle Silla äe/

Rah a ajastegutsesid eel oorte-japoistea sa lidja uidugiolipidudelalaikuulusl tspilli-mees Her ert Koo ik. Tema oli see mees, kes mängis piduõhtutel kõige pikemaid tantsulugusid, mida ikka ja jälle meenutatakse. Muidugi lisaks legendaarne kapell (vt juuresolevat fotot), kelle pillilood k lasidtoo aaeg-ajaltkaEesiRaadios.

Kapelli liikmed August Müürsepp ja pedagoog August Hermann Tina töötasid Eesti Vabariigi ajal Koorastes vallaametnikena jne, kuid pildil olevad vanemad mehed olid ka seotud omavahel sugulus-sidemetega ning esinesid aastaid mitmetel kohalikel peoõhtutel, perekondlikel sündmustel ja mujalgi.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

77


Kapell koosseisus: asakult Wenda Mandel, Osvald Viin, August Müürsepp, Ari Aabel, Kindlus Viin ja August Hermann Tina .

/Foto i ter eist, Eesi rah a uusika a toloogia/

Kooraste pargi puhkekoht . /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

78


Koorastekülaseltsielukeskpu kiksolio a oodikaKoorasteSuurjär eääresasu park,kustehijüri-, mai- ja jaanituld. Muide, räägitakse lausa legende sellest, kui hooldatud oli Kooraste park mõisaa-jal ning kui oskuslikult oskasid mõisahärrad kasutada parki puhkuse otstarbel.

Pildil asakult Malle Pau sü d Kä gsepp , Juta Kivirand sü d Olesk ja Meeli Koovit sü d J gila . /Foto Ur as Ki ira a erakogust/

N Paru i tee Kooraste Suurjär e ääres. /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

79


Tänu külavanema Urmas Kiviranna, Pargi talu elaniku Tiiu Rüütli, RMK töötaja, loodusvahi Kalle Kalamehe jateistei i esteete t isteleo Koorasteparktä apäe alhooldatudjakorras.Pargikorrastamine on iga-aastase hoogtööpäeva Tee e ära üheks kesksemaks tegevuseks. Korras on ka piki järvekallast vanade lehistega ääristatud nn Paru i tee, mis oli Kooraste vanemate inimeste jutu kohaselt parun von Ungern-Sternbergi meelis jalutuskohaks. Ilmselt jalgtee keskosas oli väike paviljon, kus härrasrahvas võis jalgu puhata (vt ka toonaseid Kooraste mõisa kaarte).

Elmar Kooviku meenutus: „Kooraste ii asele is ikule paru Karl o U ger -Ster ergile eeldis äga teha o a ho ikused jalutuskäigud piki Suurjär e kallast, kuhu oli rajatud lehistega ääristatud

jalgtee. M isatee ijad pidid hoolitse a selle eest, et tee oleks häsi korrastatud, lausa luuaga üle pühitud. Sii ole at ka ol ud supluskohast Hir esaarele ii puusild, kokkuseotud propsid, kuid i a seda äi ud ei ole. Nii rääkisid a e ad ela ikud“.

Võrreldes pealesõja aastatega on Kooraste nö looduspilt muutunud väga palju. Ajal, mil maal elas veel arvukalt inimesi, läbis metsi, põllu- ja järveäärt kitsad mõnusad jalgteed, rajad, kus võis isegi jalgratagas ita.Seosesteedeuue da isegajahilise are o digakadusidkao apärasedteerisidSillaotsal, mõisa keskuses, Kurvitsal ja mujal. Kahjuks pole ka enam neid pilkupüüdvaid kaski-kaksi-kuid Sillaotsa-Kurvitsa teelõigul (olid kaitse all), kuid mida meenutavad praegu veel mitmed fotod Koorastet käsitlevates väljaannetes.

Uue e Kooraste loodus.

/Fotod erakogust/

datelhakkasKoorastestaidlustaa du aprofessio aalsek rgkultuuriees.Seeolii gitude e- kõike uue põlvkonna astumisega kultuuriellu, aga ka massiteabevahendite (raadiolevi, televisioon, ajakirjandus vms) mõjust kultuuritarbimisele.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

80


5. Lühimeenutusi taasiseseisvumise aastatest

Iseseis use taasta i e . augusil . aastal l i eeldused üle i ekuks turu aja dusele, kus-juures aja dusrefor i p hialuseks oli o a direfor ja üle i ek Eesi kroo ile . Tä a-päe al o Eesi Euroopa Liidu liige i g käi el o euro. Jätku külarah a elatustase e, täpse alt elukvaliteedi tõus.

Ete tlus ja aja da i e

. augusil . aastal taastai Eesi Va ariigi iseseis us, is t i kaasa suured p hjapa e admuutused, kusjuures olulisemaks oli 17.10.1991. aastal vastu võetud maareformi seadus, mille alusel hakai e distele o a ikele tagasta a aad. Seejärel ei astu p llu aja dusrefor i seadus

. . , illekohaseltlik ideeriiEesis kolhoosi jaso hoosi.KoorastekuulusKa epikol-hoosikoosseisu i go a direfor ikäigustagastaikasii suurosa aadestjahoo etest igusjärg-setele omanikele.

Likvideerimisel olid kahesugused tagajärjed. Tekkis mitmeid väiketalundeid, üksikmajapidamisi, kus oli lüpsilehm, noorloomi, sigu, kanu ja muid loomi. Paljud ei kosunudki elujõulisteks ning aastaks 2007 olid eedprakiliseltkadu ud.Sa alajalkui äike ajapida isedhakkasidKoorastesl plikulthää- buma, osutus elujõuliseks Raivo Rekkeri rajatud Liivasaare suurtalu (kantud äriregistrisse 09.12.1997), istegelesp llu dusejakarjakas ata isega.PärastRai osur a istalupida iseülepoegRain

Rekker. Aastaid hilje l petaipii akarjaga tegele i e i g p hitähelepa uhakaiosuta aper- spekii ika atele aldko dadele,e ek iketera iljajarapsikas ata isele.

Saare talu ela ik Lembit Jurs. /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

81


Saare talu elaniku Le it Jursi meenutused: „Vai ustus ja taht i e äiketalu teha oli too a Koorastes suur. M es ajapida ises oli isegi ju a kaks lüpsileh a, sest oldi harjutud sellega, et pii a kokku-ost laa us häireteta. Paraku aga ajadus pii a kokkuostuks äike ajapida istelt kadus kiiresi, sest suurfar id a dsid ju a k ik ajaliku. T sised pro lee id tekkisid äiketootjatel ka sa itaar uete täit isega, eed uutusid ai a ra ge ateks. Hakkasi egi ela a kauplusest ostetud pii aga. Mi ust e dast sai Lii asaare suurtalu ehha isaator-autojuht“.

Tagasi aates tule r hutada seika, et Eesi da aastao a direfor a as i alusedete t-lusele, kuid appis i itsiaii ikaid i i esi. T e äoliselt peitu p hjus selles, et ukogude ajal oliigasugu eo aalgatus,erai itsiaii japüüeo a aralisusele ägara geltkaristata ,shisegipikkadea glaaastatega.Seehä itaskipere ehetu de,ete tlus-jaärioskused.K igele aata atao eilaga astaapselt tle aid ja issioo itu dega oori,kellesto saa udsuurtalu ikud,ete tjad,ärimehed, pankurid jne. Kuid seoses kolhooside likvideerimisega jäid paljud endised kolhoosnikud, sealhulgas spetsialisid t ta, sissetulekuta, is jutas e a eeldi alt e de i i este ja e deperede edasist käekäiku.

Saare talu . /Foto erakogust/

Lii asaaresuurtalusleidsidt it edkikohalikudspetsialisid,shtraktorisid,autojuhid,ko ai e-rid (Le it Jurs jt). Endastmõistetavalt tegid teistega koos töid kaasa ka talu omanikud Raivo Rekker (1941–1993) ja Rain Rekker. Praegu töötab talus erinevatel põllumajandusmasinatel Rauno Rüütli.

Nimetame lisaks Rain Rekkerile veel tegusaid inimesi: Toomas Piho (Varetepalu talu), Maie Krukov (Mesipuu talu), Kalju Ennok (Kadaka talu), Igor Põldsepp (Laane talu), Jako Tagel (Uibu talu), jt. Muide, Jakobi vend Ülo Tagel on tegija Laheda vallas (Vardja Masinaühistu liige) ja mujal.

Ete tjaRain Rekker: „Eks äe, illiseks tule ik kuju e . Selge o see, et Eesil pea o a p llu-aja dus ole a, kuid selleks pea ole a ka riigi hu i ja tugi. Mehha is id aita ad tu lisi, il selt ka

tule ikus. Kui are tuli t id korraldada kü ete i i estega, siis praegu piisa sa a t tege iseks kol est- eljast. Tekita see ka t tust, kuid see o ju a tei e jut“.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

82


Ete tja Rain Rekker ja ehha isaator Rauno Rüütli.

/Foto I ter eist, Kooraste kodulehekülg/

Lii asaare suurtalu hoo ed . /Foto erakogust/

Suurtalu teh ika tä apäe al.

/Fotod i ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

83


Varetepalu e di e Li ge talu ja Ui u talu .

/Fotod erakogust/

Ete tjaJako Tagel (Uibu majapidamise elanik): „Raske o tule iku kohta idagi ütelda. Ar a , et kol ekü e aasta pärast ela ad e des, datel aastatel ehitatud, kuid üüd ju a re o eeritud, talu ajades p hilised pe sio ärid ja su itajad. Pe sio ärid e ek ike, sest ega sii oortele pide at t d ja sissetulekut ju ei ole“..

Pike altpeaksi erääki aKruko itepereko astja e deete t istestJ geharal,kuidpiirdu esiinjuures üksnes perenaise ütlustega.

Mesipuu talu perenaine Maie Krukov (FIE): „Talu o korralda ud aastast itu hea tahte päe a „Rehepapi seitse a eit“, kus tut ustai eri e aid talut id: iljal ikus, rehepeks, laastul i e, la -

aküpseta i e aa sees, lei aküpseta i e, pii ast kohupii a ja juustu al ista i e, ho usega kartuli t i e, lisaks eri e ad esi ikut d ja palju uud“.

Mesipuu talu pere ai e Mesipuu talu . Maie Krukov. /Foto Maie Kruko i erakogust/ /Foto i ter eist/

Ja veel. Kooraste elanikud on väga keskkonnatundlikud ja loodushoidlikud. Looduselt ei saa ainult aksi aalselt ta, aidk ikpea toi u a istlikkusepiires.

Metsnik Toomas Piho: „Üks korralik kask jookseb kevade jooksul mahla kokku 150 liitrit, aga inimene ei peaks puult kõike endale ahnitsema. Väiksema koguse mahla saamiseks pole aja uud kui oksake

urda ja si a otsa plastpudel torgata. Kui aga ahla hape da i e plaa is, siis piisa kui tü esse

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

84


– se i eetrili e auk teha. Va asi kehis reegel: ahla aja l pus t ai ila älja ja l di puust pu ase ele. Kask kas ata ka ise haa a ki i, aga puul o kerge , kui i i e e teda aita “.

Seoseseel e agaüksseik.Kohalikku loodushoidupea ägatähtsaksOiiigiääresPalotalusela pensionär Juss Klais. See on mees, kes on teinud palju aastaid teaduslikke uuringuid polaarjoone taga, Tai ripoolsaarel,s it udkoerarake ditegaja aui udKaug-Idakargust.Looduses er,kestoida ihaseidjaora aido apeopesalt.O siiska isteta ,kuita eleli astsiiatul udreostajale„asfaldiah !“ väga karmilt reageerib või isegi isiklikuks läheb.

Taasiseseis u ud Eesi Kooraste külas elu ede es it etes aldko dades, kuid too a are gutegakaasnesid ka riskid. Ja need avaldusid igapäevaelus üpris julmalt. Näiteks, aastail 1999-2008 töötas Kaag ere sidejaosko as Kooraste küla posiljo i a Tiiu Rüütli Pargi talust. Hiljem Kaagvere side-jaosko d sulei i g it ed t kohadparakukaotai.Aga tol ajal oli posiljo ide kohustuseks kaa uritelepe sio i koju too i e, is oli o a oodi riska t eete t i e, sest pe sio itoo isepäe adelolitege istküllaltsuurehulgasularahaga.Naa er allasoliüksposiljo ir i isejuhtu jaKa epislausa r aipa gat taja–ikkasularahasaa iseees ärgil.Agasellisedolidki eed üle i ekuaastad–kuulidle dasidja oad älkusid!

Tiiu Rüütli meenutused: „Too a oli posiljo i t lausa eluohtlik, kuid ega e e dele ohtudele osa udki elda, lootsi e ikka, et ega eiega idagi sellist juhtu. Praegu küll e a pe sio irahad posiljo ikois Kaag ere etsa ahel jalgratal s ita ei riskiks. Rahadega o ikka seotud r i ised ja isegi r ad“. Muide, are o Koorastesposiljo ia eit pidanud Elsa Ader, Agnessa Rüütli, Helve Kool, Aime Oja, Selte Daniel, Helve Kuld jt.

Kokku teks i e e ida,etKoorasteela ikud leidsidrahulda alto alekohajarake duse ise-seisva riigi uutes turu aja dusei gi ustes.Ete tlusejakülaeluare gusseo o atoekaa ia d-nud Euroopa Liidu poolne rahastamine.

Uuenemisaastad ühis- ja seltsitegevuses ning ehituses

Aastaid tegutseb külavanem Urmas Kiviranna eesvedamisel MTÜ Kooraste Küla Selts (loodud 03.02.2011), kes korraldab talguid „Teeme ära“, muusikaüritust Aiamuusika ning oli üks põhilisi tegi-jaid Kooraste tähistamise korraldamisel. Küla toonast tähtsündmust meenutab risttee lähedusse paigutatud nägus mälestuskivi.

Peeter Raudsepp: „Mälestuski i alii älja Poi silla juures asu ast ki ihu ikust, ille o al ajal olid kokku lüka ud aapara dajad p ldude ki idest puhasta ise käigus. Ki i toodi kohale Lii asaare suurtalu traktoriga etallplaadil. Mälestuski i idee ka a da ise ja ellu ii isega oli h i atud suur osa küla ela ikest, sh aisperest Kristel, Helle ja Juta Kivirand i g eestest Rauno Rüütli, Rain Rekker, Toomas Piho, vennad Urmas, Toomas ja Andres Kivirand, Aare Sild, Kalju Ennok jt. Mä-lestuski i aluse sisse üürii ur sel hetkel käi el ole ate ü idega, asjaosaliste fotodega i g Kooraste sü d uste kirjeldusega. K ik juhtu u jääd ustai fotodel, is o i ter eis Kooraste koduleheküljel kätesaada ad“. .kooraste.eu

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

85


Mälestuski i Kooraste . Pildil asakul Urmas Kivirand ja te a k r al Peeter Raudsepp. /Foto erakogust/

Sündmust Kooraste tähistati mitmete üritustega, sh mälestuskivi avamine, jahitrofeede näitus, näidend Varetepalu Suurjärve ääras jms.Külaliste a ispidustustestosaRiigikoguasespiikerJüri Ratas, ajaloolane Milvi Hirvlaane jt, kes esinesid ka päevakohase sõnavõtuga.

Kooraste tähista i e. Külalise a Riigikogu asespiiker Jüri Ratas.

Ta tsurüh Maria Drenkhani juhe da isel Kooraste pargis. Mälestuski i a a Ag essa Raudsepp. /Fotod erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

86


Kooraste küla möödanikust annab omapärase läbilõike Milvi Hirvlaane kogutud legendide alusel Ja Rahmani poolt kirjutatud ning Ülle Sillamäe lavastatud näidend „Varetepalu“, mis esietendus Kooraste pargis küla esmamainimise 500. aastapäeva puhul. Õnnestunud sisuga ja hea esitusega näitemäng. Ekspealeseda estu udete t isthakaikirja ikJa Rah a ipida asii Koorastes„o akülapoisiks”.

Näitekirja ik Jan Rahman. La astaja ja äitleja Ülle Sillamäe.

/Fotod i ter eist/.

Stsee äide dist „Varetepalu“ Kooraste Suurjär e ääres. /Foto i ter eist/.

Lavastaja Ülle Sillamäe: „Siia aa i too äiteks Kooraste küla, kus tullakse kokku, ehitatakse su e- ete duse tar is dekoratsioo id. Mi u roll oli ai ult tulla kohale ja elda, ida aja . Seda pole a are koha ud, kuid üüd tea , kes o eed i i esed, keda äleta ai ustusega ja kelle peale

tle alai eeskujusid otsides ja leides“.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

87


Iga-aastaste talgupäevade raames on enamik töid tehtud seoses Kooraste Suurjärve äärse allee ja vana pargi korrastamisega, puhkepaiga väljaehitamisega ja ka mõisahoonete ümbruse korrastamisega.

Kiige ülespa ek Kooraste Suurjär e pargis . ai . /Foto erakogust/

Külavanem, Kanepi vallavolikogu liige Urmas Kivirand: „Su el tule ad lapsed aale, e del pea ole a o a kiige- ja ä guplats. Muidugi ka häsihooldatud ü rus. Aga see k ik o eie e da teha. Maaelu pea ole a ilus ja it ekesi e“.

Aiamuusika on kujunenud Koorastes juba traditsiooniliseks küla ürituseks, kus esinejateks peaasja-likult külaga seotud inimesed. Siiski enim oodatud sündmuseks on ülemaailmselt tuntud ja Pariisis elava viiuldaja ja pedagoogi Miroslav Roussine (David Oistrakhi õpilase) viiuliklassi noorte viiuldajate esinemine Kooraste mõisa iluaias. Ülemaailmselt tuntud viiulivirtuoos puhkab iga-aastaselt Koorastes o asu ekodus.Ete dusteltä ulikkekuulajaid- auijaido alairohkesi,olgusiis eedo akülast,naabrite juurest või kaugemaltki.

Viiuli irtuoos Miroslav Roussine. /Foto i ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

88


Noored irtuoosid Koorastes. . /Foto i ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

89


Õied- iljad Kooraste isa iluaias. . /Foto erakogust/

Koorasteparko ol udkohaks it etele oortekokkutulekutelejapereko dlikeleüritustele.Eriipopulaarsed olid siin 1970. aastatel nn noorte suvepäevade korraldamine telklaagris, mille meenu-ta iseksjäeiki ile asta adtah lid.Ki ilähedal,kesetparkiolilooduslikultkuju datudl kkeplats,eriikülarah alejaa ituletar is, ida üüdagae a eikasutata.

Mälestustah el ki il Kooraste pargis korraldatud su epäe ade ee uta iseks. /Foto erakogust/

Kooraste III rah atriatlo ist osa tjate start Suurjär e ääres. /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

90


Traditsiooniks on saamas Kooraste rahvatriatlon, mille korraldajateks on MTÜ Kooraste Külaselts koost s itetulu dusühi gugaABCAre dus Meie liigu e). Osalejateks on kõik soovijad, nii indi-viduaalselt kui ka võistkonnaga. Kogunemine ja start on ikka Suurjärve ääres. Seal käib ka palju koha-likke ergutajaid ja kaasaelajaid.

Koorastes tegutseb ka Jahiselts, mille juhtkonda kuuluvad (aastal 2016) Kalju Ennok, Toomas Piho, Tiit Neeve ning jahimeestena Andres ja Toomas Kivirand jt. Seltsis on kokku 17 meest.

Kooraste p lisela ik Andres Kivirand. /Foto erakogust/

Andres Kivirand: „Ulukite ar ukus Kooraste etsades o ii ase aasta jooksul ol ud suhteliselt sta iil e, uidugi kui ite ar estada etssigade ar ukuse teadlikku piira ist. Rohke oli kopraid, erii Li ajär e ääres, üüd o ad ist edasi liiku ud asta alt s gi i alustele. Paljud la ge ad saa-kloo aks il estele. Il este ar ukus o s ltu uses etskitsede ar ukusest. Karude ja p trade liiku ist o ähtud ka lagedatel p ldudel. V rreldes arase ate aegadega o ol ud ärgata ka aliste ar u-kuse ähe e i e. Re aseid i äha lausa ajade ahelistel p ldudel hiirejahil, kuid ad ka a-ta ad kär t e käes, tal el sure ad eist paljud. Kährikuid liigu piisa alt. Ega selle äikese piirko a puhul kaugeleulatu aid järeldusi teha saagi, sest ulukid o suures osas liiku ad suhteliselt laial ter-ritooriu il“.

Looduso etsaa didegaalaiKoorasteela ikkehellita ud.Paraku ii aselajal ehha is idea iltehtavad metsatööd on tunduvalt vähendanud mitmete metsamarjade ja seente kasvualasid. Tänu headele sõiduteedele ja kiirele autostumisele on järsult kasvanud siia tulevate marjaliste-seene-listear , eidtule siiaisegikauge atestli adest.Mo e dil usikaid, aarikaid,pohli,j h ikaid,maasikaid jt marju siiski jätkub.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

91


Li de, elukaid ja ehiisi Kooraste etsajär istul .

/Fotod i ter eist ja erakogust/

Kooraste ke ikaali a ad, ahe etsa a id .

/Fotod erakogust/

Tänu Kooraste metsade mitmekesisusele on ka seente valik vastav igale maitsele, so alates kuke- see test, pura ikest, sir ikutest, pil ikutest s ku i eksooiliste see te i älja. Eesis tu takseumbes 1100 seeneliiki, millel on seenevälimus. Meie lehikseente hulgas on 400 söödavat seent, mürgi- seid , ähe ürgiseidjara io adustega j e.Milli erikkus!Sa as,paraku eiesee elisedtunnevad vaid umbes 30 söödavat seent. Eks kohalikele inimestele, seenelistele on Kooraste metsades omad lemmikkohad välja kujunenud paljude aastate kestel ja nende nö seeneteadlikkus on kasvanud järsult.

Harrastuskalastajaid jätkub küll igal nädalavahetusel ja igal aastaajal peaaegu igale Kooraste järvele. Saak on mitmekülgne ja siia võib ehk lisada mõne soolasema kalamehejutu rekordsuurusega purikast. Kui i ako kreetse aks,siis äiteksK erjär esleidu ah e at,särge,laikat,hauge,li askit,roo-särge, kokre ja angerjat. Meeldiv uudis on see, et Pühajõe ülemjooksule on siginenud üha enam vähki, kuid sajand tagasi oli neid küllalt ja rohkemgi.

Kooraste mitmekesine loodus (järved, metsad, sood, põllud vms) pakub võimalusi väga paljudele li dudelepesitse is- jatoitu is i alusi.KuiEesis loe datakseu es li uliiki,shkoos eksikülalistega, siis Koorastet võib pidada keskmise liigirikkusega paikkonnaks. Kooraste harrastusor-nitoloogid on 15 aasta jooksul loendanud siin ligikaudu 130 linnuliiki. Aga neid lisandub veelgi.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

92


Kooraste jär ede rikkusi.

/Foto i ter eist/

Viimaste aastate muutused on mitmesuunalised. Uue linnuliigina on meile lisandunud järvekaur, hõ-behaigur, kalakotkas jt, kuid samas on kadumas rukkirääk, kiivitaja, põldlõoke ning vähenenud valge too ekurear ukus.I te sii se etsaraiet tuo kadu as etsaka alased,kuidsuure e udhoopisvõsalindude (punarind, käblik jt) arvukus.

Väärtustame olemasolevat ja olnut. Eelpool rõhutasime, et Koorastega on seotud mitmeid tuntuid teadlasi, kirjanikke, pedagooge, seltsielu- ja kultuuritegelasi. Mõtleme end hetkeks mõnesaja aasta tagustesseaegadesse:kust etule e?

KuiP hjas ja järeloliEesis aid apilt s dadest,katkust, äljast s räsitud,ellujää udinimest, siis umbes 220 aastat hiljem oli eestlasi juba miljon ning vaid umbes kaheksa inimpõlve jook-sul loodi oma riik, hakkas arenema maailmatasemel teadus, kirjandus, kunst, sport jne. Koorastest sirgusid akadeemikud Oskar Kirret ja Voldemar Vadi, teaduste doktorid Hilda Taba, Paul Reim, Andi Normet jt.

Tä uo a it ekülgsusele ääri p hjaliku at ee uta istkirja iku a ja teksiiliku st iku ate-gutsenud Erika Aland-Vernik, kes sündis Tamme (Kusto) talus, käis Kooraste algkoolis, õppis Otepää Gümnaasiumis, kuid hiljem emigreerus Brasiiliasse. / , lk - ; , lk /. Tema loomingut ja käe-käiku on viimasel ajal tutvustatud mitmes väljaandes, ennekõike tänu külaelanikele, kes teda isiklikult tundsid.

Hu ita o jälgidaVer ikutesugupuud, iso kätesaada kai ter eis.ErikajaJüriVer ikua ieluston sündinud ja kasvanud Brasiilias kaks last (Jorge ja Asta), Asta ja tema austerlasest Kurt Scheyeri abi-elustsa uikakslast Crisi ajaEr est i gCrisi ajaJoseAl arizia ielustkol last Erika,Vi torjaCaroline). Nende sidet Koorastega vahendavad ennekõike Erika vennatütar Helgi Paidre (sünd Aland) ja Helgi poeg Urmas Paidre, kes oma sugulaste käekäigust Brasiilias on kirjutanud ka L u alehes. M iaegtagasikäisErikatütretütarCrisi ao aa ikaasagakaKoorastes,Kustol.Kuisegaperedeteisesp l ko as eelsuudeihoidao ae akeelt,siiskol asp l ko dsaiju aise rasiillasteksjakohanes uue kodumaaga. / /.

Tee iit Paul Reimi sü ikohale Kooraste alla aja juures. /Foto erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

93


.aastalkorraldaikoost sEesiMetsaseltsigaErast ere etsko asPaul Reimi 100. sünniaasta-päe alepühe datudteadusko ere ts,esitleite alepühe datudraa atut i gpaigaldai alla a-ja seinale mälestustahvel.

Meenutamist väärivad veel paljud teisedki. Paraku aga iga aastaga jääb vähemaks neid inimesi, kes võiksid üht-teist rääkida, meenutada Kooraste juurtega väljapaistvatest isiksustest ning teha mida-gi konkreetset nende mälestuse jäädvustamiseks. Ka seda valdkonda võiks ulatuslikumalt hõlmata ühistegevus.

O aetehu ita aksuuri is aldko akso e dei i esteelu-jaedulood,kellejuuredo Koorastevallas. Sealjuures, siit läinud inimeste ja Kooraste kui paikkonna mõjud on vastassuunalised. Ümber-asujad võtavad kaasa siinsed teadmised, tavad, kodukoha eripära ja palju muud, samas aga uues elukohas sirgunud uus põlvkond saab päranduseks oma vanematelt kõik Koorastega seonduva ning ikkajajällep rdu adtagasio ajuurtejuurde.Koorastejuurtegai i esedo -o i a tsistjaühis-konnategelane A o H e,jurisid Ai ar Jurs ja Aive Kolsar, keemik, tehnikakandidaat Aili Kogerman, ete tejuht Heldur Kool, laulja Marju Länik, ete tja-i estor Mart Mägi, arst, meditsiinikandidaat Hel e Nut, pedagoog Tiia Oidram, arst Helgi Paidre, ajakirjanik Urmas Paidre, ete tja A i Rüütli, IT-spetsialist Erik Raudsepp (USA-s), t ete tjaTaavi Kivirand (Austraalias), sotsioloog Birgit Oid-ram (Maltal), Tabade peres on traditsiooniliselt palju õpetajaid, sh arst, TÜ professor Pille Ta a, tema õde muusikaõpetaja Epp Jaa oo Sto khol is , eesikeele petajaKai Ta a – Tabade traditsioon jätku järeltule atesp l ko dades.TTÜ-st ta PhD ar uiteadus Mihkel Tagel. Nende fotod on paigutatud lisasse 2. On ka kaugemale ulatuvaid sugulusjuuri, nt akadeemik Karl Siilivase ema Erika Leo i eVassar-Siili ask - o sü di udKooraste allas .juu il .

P l ko dade ahetuskäi alai ärka atult.KuiKooraste isa alitsejahoo eskas a udUr-mas Kivirand on juba nö vana tegija, siis uuema põlvkonna esindajaks on Mari Rüütli. Ta kasvas Pargi talus, on olnud Kanepi valla volikogu liige ja valla noortevolikogu endine esimees. Ta tegeleb rahva- ja moderntantsuga ning on rahvatantsurühma juhendaja. Mari on leidnud tunnustust alla, aako aja a ariigitasa dil, ppi udTartuÜlikoolis i for aaikat,taosale akii selt

ka külaelus. Ja veel. Modernse põhumaja idee kandjateks ja propageerijateks on perekond Klais Koorastest Rebaste külast. Ehitusmaterjaliks vaid põhk ja savi, seega meil suhteliselt odavad koha-likud aterjalid. Ideedo leid udprakilist rake dust i g leidu uusikatsetajaid jaehitajaid.Momendil arenevad sidemed Hispaania kolleegidega.

Ehitus eister Knut Klais. K ut Klais pare al koos Eesi Maaülikooli teaduritega

uute ehitus aterjalide katseta isel. P hu aja tal el. /Foto i ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

94


Vasakult Tiia Oidram, Agnessa Raudsepp, Tiiu Rüütli ja Erna Kull-Teesalu . /Foto erakogust/

Erna Kull-Teesalu: „Side Koorastega pole i u perel ku agi katke ud, ehkki eie uus p l ko d o sirgu ud ju a Lää e-Eesis. Vii ida paar päe a Koorastes, sellest kuju e alai aasta sü d us, ida

ee utatakse eel kaua“.

Viimaste aastatega on Kooraste muutunud peaaegu tundmatuseni. Renoveeritud on vanu talumaju, ehitatud mitmeid uusi, järvistu ala on muudetud korrastatud puhke- ja kaitsealaks. Tänu sellele on Kooraste uutu udatrakii sekspuhka isekohaks.Vaa alela TartuÜlikooliprofessorRein Ahas ja Järve talus emeriitprofessor Vambola Raudsepp. Suurjärve ääres asub TTÜ professor Vello Kuke suvekodu ning Jõgeharal suvitavad dirigent Erich Kõlar ja baleriin Elena Poznjak.

Rein Ahas: „Koorastes tu e e d häsi, looduse lähedal ja uust aail ast atuke kauge al. Maja o kergelt re o eeritud, kasutades ajastule so i aid ja looduslähedasi aterjale, eldud ka k igile

uga ustele“.

Uusasukas Oru eramus Maido Puna: „Li akärast ee al ole at aa aja otsisi e ju a kaua. Nüüd ole e sii ol ud ju a kaks su e, tal el har e . Lastele, Aleksa drale ja Otole eeldi sii k ik: ets, jär ed, li ud, loo ad. Kosuta o olla o apärase looduse keskel“.

Momendil on igas Kooraste majapidamises telefon, ennekõike mobiiltelefon ja isegi mitu, igal elanikul o a. I ter eikätesaada us ju aaastaid jaseda i alustkasutatakse i ukalt.Veele a .Üharohkem on hakatud kasutama Skype, sega i ter eitelefo i rgusikku i alusi. Niisiis, äiteksKoorastes elav vanaema võib aeg-ajalt jutelda näost-näkku oma pojapojaga, kes töötab Bostonis.

Hu ita afaki a i äljatuuaseda,etju aEesiWa ariigiajaloli al i udplaa Koorastepargiter ishoiukaitsealla t isekohtajaplaa ioliki ita udpreside tKo sta i Päts . o e ril

.aastal. Vt juuresole joo is .Eelpoolt desi e,että asedplaa id jaete t isedületa adeelnevaid kordades, mida ka oskame praegu väärtustada.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

95


Kooraste kaitseala plaa , ki ita ud preside t Ko sta i Päts.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

96


Nüüdpaars aja edpildidhiljuire o eeritudKoorasteela utest,agakauusehitustest.Niisiistänapäeval leiavad fotograafid Koorastes endale palju kauneid vaateid, mida jäädvustada. Nendest kujundatakse pildigaleriisid. Alljärgnevalt valikuliselt renoveeritud ja uusi hooneid Koorastes.

Renoveeritud koolimaja praegused omanikud: „Kui t dega algust tegi e, oli hoo e prakiliselt aher-are e seisu dis ja ega ta külale ehteks ol ud. K ik tuli uue dada, aid u da e t jäi e di e. Ehi-

ta i e oli seotud suurte kuludega, kuid sai e hakka a. Kes a a kooli aja äleta ad, käi ad -ikord sii ka aata as. Eks koht ole sii ikka seesa a, is are “.

Kooraste kooli endine direktor Liidia Vilde: „Va a koolihoo e o heades kätes, hooldatud ja äga ilusaks ü er ehitatud. Nii paljud a ad koolihoo ed o lagu e ud i hoopis kadu ud. Kas i sii lähiü ruses“.

Re o eeritud Kooraste kooli aja . /Foto erakogust/

Saare ajapida ise sau Suurjär e kaldal, taa al Hir esaar .

Re o eeritud Ristee talu ela u . /Fotod erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

97


Varetepalu ja Suurjär e Hir esaar arake adel .

Hiljui re o eeritud ela ud Koorastes: Lii asaare talu ja Saare talu .

/Fotod erakogust/

Uus ela u Kooraste jär istul .

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

98


Kalasta ise- ja puhkekoht. RMK Kooraste puhke aja.

Elu ajad Atsikul ja Sillaotsal .

/Fotod erakogust/

Re o eeritud ela ud Kooraste süda ikus ja P dra i a talu .

/Fotod i ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

99


Hiljui al i ud Atsiku sild ja re o eeri isel E asoo talu .

/Fotod erakogust/

Nigula talu asakul ja Lehise Tuu a i talu .

/Fotod erakogust/

Jär e ajapida ise era u Vaade sau a eest Suurjär ele /Fotod erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

100


Kooraste a i ela ik Bernhard Külv . /Foto erakogust/

Ber hard Kül : „ No ida kokku teks ütelda, ole il selt Kooraste a i ela ik, ela ud sii it es talus, arsi l ete. Ole ela ud Eesi Wa ariigi ajal, siis ukogude ajal, seejärel Saksa ajal, edasi jälle ukogude ajal, täpse alt ENSV-s, siis taasiseseis u ud Eesi Va ariigi ajal ja üüd l puks kuulu e ka Euroopa Liitu. Mi d o o iliseeritud Saksa s ja äkke, kust sai igel ajal jalga lasta, siis aga o iliseerii . aastal Pu aar eesse. V itlesi e e u dris ja haa ata sai S r e sää-re lahi gutes, kus kaotasi pare a sil a. Seejärel it ed haiglad ja operatsioo id, sh Le i gradis, ku i l puks sai de o iliseeritu a taas Koorastesse. Nii see elu s jai aliidi a edasi läks. Muutusi o ol ud palju, kuid ega see külaelu ja p llu aja dus o a ole uselt jää ikka sa aks. P ldu, etsa ja loo i pea ar asta a. Ja eel. Vaata, see i i ese elu o päe -päe alt, sa -sa ult ete al is joo istatud, ei si a i i hi g seda uuta saa“.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

101


6. Kohalikku loomingut

1. Legendid kohalikelt vanematelt inimestelt:

Karl XII kivikõva söögilaud

Te e talu p ldude ahel asu aalapp, ida pole aastasadade jooksul suudetud ki idest puhastada ja üles harida. Räägitakse, et seal paljude ki ide peal istu ud Karl XII ja l u asta ud o a s ja eeste-ga. Pärast seda aga suured ki id jää ud ki dlalt o a kohale ii, et ükski p llu ees eid sealt ära koristada ei suut at.

Toda nägevä ilmsüütü tütriku

„Hilissu l täüskuu aigu, ku tsajär i pääle tul paks udu, sis i sääl ätä haldjit hulla a . Aga toda pili o a ä ü ütsiku il süütü tütriku, kelle hi ge pääl ol ei ütegi patu“.

2. Talumees Oskar Tagel Ui u talust, datel :

Rootsi aeg tuleb tagasi

„Küll ku agi hir u eel Kooraste isa tallis üle i alge täkk. Ja siis tule Rootsi aeg tagasi“.

Kaitse kurja eest

„Sea Pärtlipäe al terariistad oad, kah lid, ha gud, aasklid, ikaid, sir id jt tera ikuga looju a Päikese suu as – see kaitse edaspidi paha duste, haiguste ja k ige kurja eest“.

Hobõsõvarga tütär es saa mehele

Koorast olá us k rg hi a . Sii es saa ütski ho s arga tütär ehele.

3.Uno Muru sü di ud Sul is, ela ud ja t ta ud J geharal :

Taplõmishimulisõ Koorastõ mehe

„Kä i ä a al aol Kärgula poisi Koorast tütrikke uul a , küll peol ja ka joo apaigu . Sillaotsa k rts oll sis uhk ja kuulus. Tuu sais sääl Kärgula-Koorast ja Sa gaste-Eräst ere iirisi pääl. Nüüt tolle kotsi pääl o a are e. Koorast poist l iildü es, et Kärgula ehe käi ä siiä tütrike a u, ütli ä, et i lagast i i talutar är. Kärgula ehe astu, et i t pralauda ja illa eski reost s i puh-ta j e är. Nii u tülü algus sai a. Egäs üüt äga suuri tapl isi kah es ole“.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

102


4. Mai Silm ppi ud Kooraste algkoolis ja ol ud petaja sa as aastatel – :

Mees ja madu

Sügisel astu tal e etsas puid raiudes leidis ees kä ujuurika arjust kül u ud haige ae u elus ole a ao. Pisis ees loo akese p ue, t i koju, sooje das, tohterdas, toiis ja hoolitses te a eest ke ade i. Kui il ad olid piisa alt soojad, is ta ao sülle ja iis tagasi etsa. E e lahku ist sal as adu eest. „Miks sa küll ii tegid, a o ei päästsi su elu?“ tahis ees e e sur a teada. Vastuseks sai: „Aga a ole ju adu“.

5. Kooraste maalidel, meenetel ja fotodel

Maalid Kooraste jär istust.

Jär e era us. Autorid tead ata

Puhkeradadel. Asta S heyeri aal

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

103


Maal Kooraste isa sei alt. /Tu d atu autor/

Mee ed Kooraste kooli tähtpäe aks.

/Mai Sil /

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

104


Kooraste isa park sügisel .

Jää i ek Kooraste Suurjär el .

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

105


Kusto eski are ed ja Sillaotsa k rtsi are ed .

Vaade Kastu äele ja Vaade Pühaj ele Sillaotsalt .

Hilissügise e päikselooja g Koorastes .

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

106


Tal ised ied. Tal etee.

Sau Suurjär e ääres. Varetepalu hilissügisel.

Tiigikalda ets hilissu el. Kooraste etsajär istul. /Fotod erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

107


Lõppsõna

Igalsü d useljaisikulo ajaloostähe dusse i,ku i eid ee utatakse, testatakselahiko k-reetsete sü d ustega seotud isikute t d ja tege ised i g l puks ikseeritakse kirjas as, shraamatu kujul. Mis sulega paberile pandud, seda kirvega välja ei raiu – see sügav tõde on toonud möö-daniku meieni, tänu kirjasõnale, raamatule. Iga raamat on kirjutatud eesmärgiga, et seda loetaks ka eelaastakü ete dudes, ist tusü d ustejaisikute alikigasse äljaa desse aja hoolikat

kaalumist, põhjendamist. See, kuidas antud juhul valik on õnnestunud, jääb muidugi lugeja otsustada.

Huvitav oleks teada, millisena näevad Koorastet järgmised põlvkonnad, näiteks 30 aasta pärast, näiteks aastal i ?T e äoliseltsaa ad arase adsü d usedjai i esedhoopisteistsugusei -terpretatsioo ijahi a gud, illei gi igauuep l ko ao ad äärtusedjaajalooli e älu.

Selleks, et hinnanguid anda, peavad meil olema ennekõike tuvastatud alussündmused ja toonaste i i estep hilisedkarakterisikad.Käesole kogu iko koostatudsil aspidadesi i estetegutse-mist konkreetsetes ajahetketes ja olukordades. Siiski antud kogumikku ei ole sisse võetud sündmusi, mille kohta pole erapooletut tõlgendamist (nt Kooraste valla TK rüüstamine nimeliselt metsavendade poolt 25.09.1945.a.). Ehk polegi mõtet liialt pead vaevata selle üle, kuidas näeb möödanikku iga uus põlvkond, vaid välja tuua see, kuidas me ise praegusel hetkel kõike näeme ja mõistame. Siinjuures palju tänu antud kogumikku lülitatud meenutuste eest kõigile, kes olid nõus oma mälestusi jagama.

Veelkord, aitäh toetajatele fotode ja kogumiku kohta antud arvamuste ning muude materjalide eest, sh Milvi Hirvlaanele, Tiiu Leppikusele, Mai Silmale ja teistele. Eriline tänu fotomaterjalide eest Maa-nus Hassile, Urmas Kivirannale, Mai Silmale, Liidia Vildele, Tõnis Hircshonile ja teistele, kes tegid fotod kätesaada aksKoorastekoduleheküljel,agakaerakogudest.

Aeg ei peatu, iga päev toob juurde uusi sündmusi, kerkib esile uusi tegijaid. Nii ei saa ka kirjapandud älestusedKoorastestku agil plikult al is.Kuju egusiisa tudülliis aheetapiksuuteleuuri -

gutele ja väljaannetele.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

108


Kirjandus ja teised allikad

1. EesiajaluguI.Autorid:Ai Mäesalu,T isLukas,MaiLaurjaT uTa erg.Kirjastus„A ita“,Talli 1995. 167 lk, lk 8.

2. EesiajaluguII.Autorid:MaiLaur,AgoPajurjaT uTa e erg.Kirjastus„A ita“,Talli , lk,lk 117–122.

3. Eesielulood.EesiE tsüklopeediakirjastus.Talli ,lk , , , .4. Eesikooliajalugu .Peatoi etajaF.Eise ,tege toi etajaE.Laul.Kirjastus„Valgus“,Talli ,

lk, lk 167.

5. Eesi isad.Koosta udA tsHei .Kirjastus„Tä apäe “, , lk,lk .6. Hirvlaane, Milvi. Kanepi kool läbi kahe sajandi. Trükk: OÜ Vali Press, 2004, 309 lk, lk 235–246.

7. Hirvlaane, Milvi. Minu Kanepi. Trükk: Võru AS, 2009, 356 lk, lk 318.

8. Kooraste. Killukesi möödunud aegadest. Trükk: Paar OÜ, 2011, lk 13–16; 83–85.

9. Kruus,Oskar.Aegatraseada.Talli ,Kirjastus„EesiRaa at“, ,lk .10. Lindmäe, Herbert. Suvesõda Võrumaal 1941. Trükikoda OÜ Greif, 2012, 623 lk, lk 40 ja 383.

11. Metsast leitudkirik.Koosta udValdoValper,EesiKirja dus uuseu iTeaduskirjastus.Tartu, ,249 lk, lk 28.

12. Noormets, Tiit. Eestlaste ja teiste vähemuste ümberasustamine Loode-Venemaalt Saksa okupatsiooni

ajal. PDF, internet.

13. Palli, Ilmar. Selle mehe tabamiseks oli KGB pannud välja ahvatlevalt suure summa. Maaleht, 25.05.2012.

14. Urvaste 600aastane kirik. Koostanud Üllar Salumets. Trükikoda „Sõnasepp“, 2013, 82 lk, lk 4.

15. Vastamata küsimusi jääb. Koostanud Heljo Saar. Trükikoda AS Võru Täht. 2016, 64 lk, lk 16.

16. Ve askoguduse Herr hutluse ajaluguLii i aal L u aEesi - .Koosta ud:Volde arIlja.Logos, 2006, 269 lk, lk 134.

17. Võrumaa mõisad. Koostanud Valdo Praust. Kirjastus „Tänapäev“, 2012, lk 14.

. Eesi Posi ees . . r .

. Posi ees . . r .

. Posi ees . . r .

. Posi ees . . r .

. Posi ees . . r .

. Posi ees . . r .

. Uus Eesi . . r .

. Kaja . . .

. Posi ees . . r .

. Päe aleht . . r .

. Ka epi Teataja jaa uar r .

. Ka epi Teataja ai r .

. L u aleht . . .

. L u aleht . . .

. Vee isaidid: .Kultuuriloolised kal ud Ka epi Mäe kal istul; .Kooraste kodulehekülg.

. ERR Digihoidla – Arhii . Li t PAS- , . . .

. ERR Digihoidla – Arhii . Sur a ei otsi ud keegi . - - .

. Fotod He Aa ola, Jaa Kelder, Sule Kelder, Kor elius Kuddu Kuddo Jaa K i , Eduard K rra , Joo as Loot, Leida Miks, Allu Aleksa der Ots, Ko sta i Petai, Ida Sii o , Ro ert Ta a, Rudolf Ta a, August Her a Ti a, Koidula Varik ja Paul Vassar o etud kogu ikust L u a-Eesi tegelaste

iograaiad. Toi eta ud A.Leet aa ja J.A dreller. Kirjastus „S a“ Pär us, .. Tutulus. Eesi Arheoloogia aastakiri .. Va aduss jas la ge ute koo d i ekiri. MTÜ Va aduss ja Ajaloo Selts. Käsikiri .. Wa ariigi ii ased s durid. Il ar Palli ja Virkko Lepassalu. Trükki ud Talli a Raa atutrükikoda, .

lk, lk ja .. A o Hir esoo. Juuri kae a as. Talli , . lk. Käsikiri .

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

109


Lisa 1. Kooraste mõisa omanikud ja tehingud

(kinnisturegistri andmebaas):

FRIEDRICH CHRISTLIEB VON UNGERN-STERNBERG – Erastvere ja Kooraste omandab Reinhold Gustav von Ungerni pärandvara jagamisel 36 170 rubla eest tema poeg Friedrich Christlieb von Ungern-Sternberg. (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk 211).

Karl Wilhelm von Bergi pärijad pandivad või müüvad (Stryk) Karste mõisa 18 000 hõberubla eest parun Friedrich Christlieb Ungern-Sternbergile. nr 42 (L. von Stryk, Beiträge zur Gesc-hichte, I, lk 215)

GUSTAV JOHANN VON UNGERN-STERNBERG – Parun Friedrich Christlieb Ungern-Sternbergi pärijad e adGusta Joha ,OtoRei holdLud igjaChrisia Re atusU ger -Ster ergidlepivad kokku, et Erastvere ja Kooraste mõis lähevad 85 000 hõberubla parun Gustav Johann Ungern-Sternbergi omandusse. (kinnistusraamatus nr 84) (L. von Stryk, Beiträge zur Gesc-hichte, I, lk 211)

PAUL ADOLPH GOTTLIEB VON UNGERN-STERNBERG – Parun Gustav Johann Ungern-S-ternbergi pärijate vahel 2.10.1807. a sõlmitud lepingu järgi lähevad Erastvere ja Kooraste mõis te apojaparu PaulAdolphGotlie U ger -Ster ergio a dusse. r L. o Str k,Beiträge zur Geschichte, I, lk 211).

KARL HERMANN SAMSON VON HIMMELSTIERN – Paru Paul Adolph Gotlie U ger -S-ternberg pandib Kooraste mõisa kümneks aastaks Karl Hermann Samson von Himmelstiernile. nr 63 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk 213).

PAUL ADOLPH GOTTLIEB VON UNGERN-STERNBERG – Kümneks aastaks Karl Hermann Sam-so o Hi elsier iga s l itud pa dilepi gu katkesta ise järel lähe Kooraste mõis tagasi parun Paul Adolph Gottlieb Ungern-Sternbergi omandusse. (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk 213).

1816 PAUL ADOLPH GOTTLIEB VON UNGERN-STERNBERG – Ernst Reinhold von Stackelbergi pärijad pandivad Kagri mõisa 37 500 assignaatrubla ja 5000 hõberubla eest kümneks aastaks parun PaulAdolphGotlie U ger -Ster ergile,keso a da isaostu igusealusel . . .

KARL GUSTAV JOHANN VON UNGERN-STERNBERG–PaulAdolphGotlie o U ger -Ster - bergi pärijate vahel sõlmitud pärandvara jagamise lepingu järgi lähevad Kooraste ja Kagri mõis parun Karl Gustav Johann Ungern-Sternbergi omandusse. nr 41 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk 213).

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

110


1838 Charlote Sophie o U ger -Ster ergi s d o Gersdorf teisest a ielust Gusta o Ga eliga sü di ud laste Er si, Charlote ja Sophie o Re e ka pi s d o U ger -S-ter - erg kokkuleppellähe Karste ispärastCharloteSophiesur a assig aatru -laeestSophie o Re e ka pi s d o Ga el o a dusse. r L. o Str k,BeiträgezurGeschichte, I, lk 215)

1843 Sophie o Re e ka pf s d o Ga el üü Karste isaparu KarlGusta Joha U -gern-Sternbergile. nr 64 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk 215)

1843 Dr. ed.Ale a der o Re e ka pf üü J ksi isaKooraste mõisa omanikule parun Karl Gustav Johann Ungern-Sternbergile. nr 68 (L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte, I, lk 214)

1864 Kaagvere, Jõksi ja Kooraste liidetakse üheks mõisaks, liitmine kinnistatakse 14.03.1866 ja 1875. a saab nende nimeks Kooraste mõis.

1882 PAUL VON UNGERN-STERNBERG – Pärandvara jagamise lepingu järgi omandab Kooraste ja Karste mõisa parun Paul Ungern-Sternberg. nr 203.

1887 Parun Paul Ungern-Sternbergi surma järel läheb Kooraste mõis Liivimaa õuekohtu 5.03.1887. aasta otsusega tema pärijatele. nr 97. Paul, Pauli p Ungern-Sternbergi pärijad on tema lesk Maria, Roberti t von Ungern-Sternberg ja tema lapsed.

KARL VON UNGERN-STERNBERG – Omandab Karl, Pauli p Ungern-Sternberg. Hindamisväärtus 181 000 rubla.

EESTI VABARIIK–O a da isaEesiVa ariik aaseadusealusel.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

111


Lisa 2. Kronoloogia

I aastatuhande I pool – kivikalmed (tarandkalmed) Kõverjärve lähistel.

II aastatuhande I pool – asulakoht Koorastes.

13.–18. sajand – maa-alune kalmistu Kõverjärve lähistel.

11.–15. sajand – venelaste, sakslaste jt rüüsteretked Ugandisse, sh Kooraste-Otepää aladele.

1030 – Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu.

1208 – Sakslaste rüüsteretkega Ugandisse algab eestlaste muistne vabadusvõitlus.

1221 – orduvennad hakkasid vallutatud aladelt makse koguma.

1511 – Kooraste mõisa esmamainimine Urvaste kihelkonna järgi. Kuulus Tiesenhausenite suguvõsa Konguta harule.

1579 – poolakate rüüsteretked.

1627 – revisjoni allikates märgitakse, et mõisapõllud olid metsastunud.

1748 – märgitaks külakooli olemasolu Koorastes, mille tegevus katkes.

–asutaiKoorastes allakool,pide ategutse isealgus.

1794 15. aprill – hernhuutlased (Joh Chr Quandt jun jt) Koorastes.

–satusKooraste ispa t alduse aK.H. .Sa so -Hi elster jale.

1809 – sündis Koorastes Dr med Guido Sa so o Hi elsier , kes oli Tartu Ülikooli rektor aasta-tel 1865-1868, so surmani.

1837 – Kooraste mõis kuulus U ger -Ster ergide suguvõsale kuni mõisa riigistamiseni EW poolt 1919.

1841–1842 – ikalduseaastad, suur näljahäda, katk, oli pidalitõve juhtumeid.

1853 –põles maani maha Kooraste koolimaja koos õpetaja Peep Abeli kahe lapsega.

1853 20. veebruar – sündis Kooraste koolmeister ja muusikamees Gustav Kann (surnud 14.06.1917). Töötas Kooraste vallakoolis 25 aastat (1874 - 1899).

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

112


1856 20. august – sündis Kooraste vallas ühiskonnategelane ja laulja Liisa Petai-Ka .

– Kooraste isas tegi o a proo it isleri pila eAugust Weize erg - si-pe diu itaotle iseks pi guteksPeter uriKu sideAkadee ias

.detse er– it ed aa er isadühe daiKoorastegaüheksKooraste rüütlimõisaks.

–asutaiKooraste vald, asus tööle vallavolikogu ja –valitsus.

1876 27. august – sündis kapten Joo as Loot. Mõrvati nõukogude võimude poolt Venemaa vangilaagris 03.08.1942.

1878 20. juuli – sündis Kurt o U ger -Ster erg.M r aipu astepoolt . . .a.

–ehitaiparu Paul o U ger -Ster ergikululuus Kooraste koolimaja, uue kooli juhatajaks Gustav Kann (1880-1899)

1885 21. november – sündis pedagoog Osvald Hõlpus.Arreteerii ukogude i upoolt .a.,surnud Siberis 1949.a.

1887–1917 – venestamise aeg (õppetöö algul osaliselt, hiljem täielikult vene keeles).

1888 12. juuni – sündis Koorastes laulja (Vanemuise ja Estonia ooperikooris) ja malekohtunik Kaljus Petai. (surnud 16.12.1978).

1891 25. veebruar – sündis Koorastes meditsiiniteadlane, akadeemik Voldemar Vadi (surnud 5.11.1951).

1896 18. juuli – sündis pedagoog Kooraste valla koolides August Tina (surnud 04.11.1989).

. ärts–sü disiloloogjapedagoogAugust Voldemar Kõrv (surnud vangistuses 31.12.1941 Ve e aalSolika skisPer io lasis .

.august– aliiKoorastekooli petajaksRo ert Ta a (1873-1965), kes töötas õpetajana kuni 1933. aastani.

1899 22. september – sündis Julius E ok, metsavendade juht Kooraste vallas (1941.a.). Hukkus Läänemerel põgenemisel Rootsi oktoobris 1944.

1901 13. veebruar – sündis Koorastes (vallamajas) metsateadlane Dr rer for Paul Reim (surnud 24.04.1942 Sosva vangilaagris).

1902 7. detsember – sündis Koorastes Dr ped Hilda Ta a (surnud 06.07. 1967 USA-s).

1904 18. mai – sündis pedagoog ja ühiskonnategelane Rudolf Ta a (surnud 15.10.1944).

1908 13.veebruar – sündis pillimeister (kontrabassid) Hans Reedi (surnud 26.12.1980). Õppinud Kooraste koolis.

. o e er–sü diss ja äela e,KotkarisiKuldrisika alerHenn Aavola. Surmaaeg ja koht teadmata.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

113


.aprill–sü dis Ta etalus kirja ikjateksiiliku st ikErika Aland-Vernik (surnud 2001).

–asutaiKoorastejaErast ereP llu eesteKogud.

.jaa uar–sü disarheoloogEesiTeadusteAkadee ia a e teadurLe it Jaa its, kes on uurinud muuhulgas ka Kooraste kivikalmeid (surnud 25.07.2015).

1930 10. märts – sündis Koorastes õigusteadlane Tartu Ülikooli õppejõud õigusteaduste kandidaat Kalle Nigola.

1933 3. veebruar – sündis Koorastes keemik, tehnikakandidaat Aili Kogerman.

1936 4. aprill – sündis ajaloolane ja kodu-uurija PhD Milvi Hirvlaane (Reinfeldt). Uurinud ja kirjutanud hulgaliseltarikleid uuhulgaskaKoorastegaseotudajaloostjaisikutest.

1940 28. märts – sündis meditsiinikandidaat Hel e Nut. (Surnud 26.11.1992).

1943 14. oktoober – sündis Koorastes botaanik põllumajandusteaduste kandidaat, PhD Andi Normet.

1943 hilissuvi – saabusid Koorastesse Peipsi-tagustelt aladelt Saksa okupatsioonivõimude poolt de-porteeritudeesipereko ad.

. o e er–koguEesiterritooriu o la ge udPu aar eeko trollialla.

. ärts– r aiKooraste allako sorgValter Jeedas.

oktoo er– r aiKoorasteTäite ko iteeesi eesLeonhard Humal.

. ee ruar–asutaiRah asteS pruse i kolhoos.

1949 4. juuni – hukkus lahingus legendaarne metsavend Haljand Koovik (sündinud 04.06.1926).

. o e er–sü disete tja,Mesipuutalupere ai eMaie Krukov.

1966 10.detsember – sündis geograaf PhD, Tartu Ülikooli professor Rain Ahas, kes on uurinud Kooraste järvistut. Suvekodu Koorastes.

–Koorastekoolsulei pilaste ähesuset tu.Ku iaasta i t tasselleshoo esrah a aja(juhatajaks Hele-Mall Türna).

1975 30. juuli – sündis näitekirjanik Ja Rah a . Koorastega seotud näidendi „Varetepalu“ autor.

. juuli – Riigikogu is astu EV o a direfor i aluste seaduse. Järg es Ka epi kolhoosi (mille koosseisu kuulus Kooraste küla) likvideerimine.

.detse er–asutaiKoorastesLii asaaresuurtalu.

. august – toi usU ger -Ster ergide üle aail e pereko apäe , ille käigus külastaiKoorastet.

2008 – Urmas Kivirand valitakse Kanepi Valla volikokku ja Kooraste külavanemaks.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

114


2010 – Küla aiakontserdid ja talgud „Teeme ära“ muutuvad iga-aastaseks traditsiooniks.

2011 23. juuni – Kooraste tähistamine Suurjärve ääres. Tutvustati raamatut „Kooraste. Killukesi möödunud aegadest. Koostanud Tiiu Leppikus“, esietendus näidend „Varetepalu (autor Jan Rahman), esinesid rahvatantsijad ja toimusid mitmed üritused.

–re o eeriiAtsikusild.

2014 – Mari Rüütli valitakse Kanepi valla volikokku.

2014 17.-19.07 – Rally Estonia 2014. FIA Euroopa meistrivõistluste etapp läbis Koorastet.

2015 – Põlvamaa kodanikuühiskonna parim koostööprojekt oli II Kooraste Rahvatriatlon. (Külavanem Urmas Kivirand saab maavanema tänukirja).

2016 19.08 – toimus III Kooraste rahvatriatlon.

Kodu ue li de Koorastes.

/Fotod i ter eist/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

115


Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

116


Lisa 4. Pildigalerii. Juured Koorastes

Tartu Ülikooli rektor professor Guido Hi elsier i g Kooraste rüütli isa

Ungern-Sternbergide dü asia: Karl Gustav Johann, Gustav Paul Reinhold ja Carl Reinhold Paul

Laulue a Liisa Kann, pedagoog Osvald Hõlpus ja Kurt von Ungern-Sternberg, akadee ik Voldemar Vadi

Akadee ik Oskar Kirret, teh ikaka didaat Aili Kogerman, kirja ik Erika Aland-Vernik ja

pedagoogikadoktor Hilda Taba

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

117


Õigusteadla e Kalle Nigola, ajaloola e Kalev Koger ja PhD ed Helbe Nut, etsateadla e Paul Reim

Pedagoog Rudolf Taba, pa ga dustegela e August Jõudu ja alla a e Gustav Jalas,

s ja äela e oore leit a t Henn Aavola

allasekretär Ko sta i Petai, pedagoog Robert Taba, ko staa el Jaan Kõiv, kapte Joonas Loot

Valla a e Richard Kolk, pedagoog Nikolai Voldemar Luksep, allaa et ik Andres Põder,

s ja ees Kalju Taba

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

118


Soo epoiss Meeme Põder, s ja äela e .leit a t Artur Aavola,

pedagoogid August Hermann Tina ja Paul Vassar

Pedagoog Peeter Abel, kirja ees, seltsitegela e i g allakirjutaja Gustav Daniel, talu ik Adam Kelder ja EW Maja dus i isteeriu i t taja Hugo Jõudu

Arst Jaan Kelder, pia ist Eugen Kelder, Kooraste alla täite ko itee esi ees,

KGB t taja Aksel Uibo, etsa e dade juht Koorastes Julius Ennok

S ja ees Berhard Hircshon, laulja Kaljus Petai ja elsker Aili Petai, jurist Richard Kelder

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

119


Metsateadla e Samuel-Sulev Kelder, koolijuhataja Aleksander Ots, laulja Marju Länik ja jurist Aive Kolsar

Loodusehoidja Juss Klais ja - aht Kalle Kalamees, otaa ik Andi Normet ja pedagoog Mai Silm

Koduloo- ja ge ealoogiahu ilised Leida Hõrak ja Evald Kull, teadur Mari Juzar, zooteh ik Elvi Kreutzberg

Fi a tsist Aavo Hõbe, ete tejuht Heldur Kool, kultuurit taja Erna Kull,

kultuurit taja Mari pare al ja Egle Rüütli

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

120


IT-spetsialist Erik Raudsepp a ikaasaga /USA-s/, ete tja Asta Scheyer, Erika Alvariz /Brasiilias/,

uusika petaja Epp Jaansoo /Sto khol is/

Arst Helgi Paidre, iloloog Kai Taba, TÜ professor Pille Taba ja pedagoog Eve Vilde-Oja

Pro iisor Eva Vilde-Kuusik, pedagoog Tiia Oidram, ete tja-i estor Mart Mägi ja ete tja A i Rüütli

Ete tja Taavi Kivirand asakul /Austraalias/, sotsioloog Birgit Oidram /Maltal/ ja TÜ professor Rein Ahas

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

121


Ete tjad Jakob Tagel ja Ülo Tagel, ete tja Maie Krukov ja koduloohu ili e Tõnis Hircshon

Are dusjuht Maido Puna, pedagoog Katrin Kruusamäe, jurist Aivar Jurs ja

Kooraste küla a e Urmas Kivirand

Ajakirja ik Urmas Paidre, ete tja Tiit Rüütli a ikaasa Geaga ja PhD ar uiteadus Mihkel Tagel

/Fotod i ter eist, ge ist ja erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

122


Lis

a 5

. K

oo

rast

e va

lla

talu

nd

id

Alli

kas:

Ees

ti t

alu

nd

id. V

õru

maa

(E

esti

põl

lum

ajan

du

slik

kro

onik

a).

L

ill,

E.;

Lil

les,

H.;

Ped

a, A

.; Se

lgis

, A.;

Sepp

, E. (

koos

taja

d).

Tar

tu, R

aud

vara

, 194

0

prk

nim

ie

esn

imi

talu

nim

isü

nn

iae

gsü

nn

iko

ht

isa

em

aA

ikaa

saa

.aeg

Lap

sed

Aav

ola

Oto

Ilum

äe2

8.0

4.1

88

0K

oo

rast

e v

ald

Jaan

An

nV

ilhe

lmin

e K

olk

19

09

He

nn

, Art

ur

Ah

iV

old

em

arK

ive

stu

24

.08

.19

13

Ko

ora

ste

val

dP

aul

Am

alie

Ah

kP

ee

ter

Tiib

use

28

.12

.18

64

Ku

igat

si v

ald

Re

inM

are

tM

ai S

tah

lbe

rg1

89

3P

aulin

e, E

mili

e-R

osi

lde

, Alv

iine

, Ja

an (

+1

93

8)

Alt

er

Ale

ksan

de

r1

1.0

6.1

89

8P

üh

ajär

ve v

ald

An

tsLi

isa

Agl

aid

a P

ete

rso

n1

92

6H

elm

i

Alt

er

Au

gust

Soo

me

me

tsa

14

.06

.18

90

Han

sLi

isa

An

na

Kän

gse

pp

19

20

Ast

el

Ro

be

rtR

ein

o (

ren

tnik

)2

2.0

7.1

90

6K

ärgu

la v

ald

Ad

amEm

ilie

Selm

a To

od

ing

19

36

Asu

laK

arl

Mäe

ots

a1

7.0

1.1

88

1V.

-An

tsla

val

dR

ein

Kad

riA

lma

Kiiv

it1

92

0Sa

lme

, Vam

bo

la, L

em

bit

Asu

laM

ärt

Vah

ete

18

.03

.18

86

V.-A

nts

la v

ald

Re

inK

adri

Ella

Tin

a1

93

1Le

mb

it, H

eld

ia

Bau

man

nG

oth

ard

Pe

etr

i2

4.0

1.1

90

8K

oo

rast

e v

ald

Ad

amLe

en

aEl

isab

eth

Ke

pp

19

33

Felix

, Vam

bo

la

Bau

man

nLu

dvi

gPo

i0

3.0

8.1

89

0K

oo

rast

e v

ald

Ad

amLe

en

aA

nn

a Ta

lv1

91

8A

kse

l, Ed

gar,

Silv

ia

Dan

iel

Ale

ksan

de

rV

aab

a2

5.0

9.1

90

5V

aab

ina

vald

Juh

anEv

aA

rman

da

Län

ik1

93

1K

alju

, He

lju

Dan

iel

Kar

lR

ausi

14

.01

.18

91

Vaa

bin

a va

ldJo

han

Eva

Olg

a R

en

n1

92

2El

sa, S

eld

e, K

aisa

, Kar

li, A

lfre

d

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

123


prk

nim

ie

esn

imi

talu

nim

isü

nn

iae

gsü

nn

iko

ht

isa

em

aA

ikaa

saa

.aeg

Lap

sed

Dre

nkh

anA

rtu

rSa

are

15

.01

.18

99

Ko

ora

ste

val

dH

ard

vig

Juu

liJu

uli

Pe

ekm

ann

19

30

Sie

gfri

ed

, Fri

ed

rich

, Val

ve, H

alja

nd

Eich

eEv

ald

Tõrv

a5

.01

.19

04

Loo

si v

ald

Jaan

An

na

Kal

ista

Kre

eva

ld1

93

2El

sa, H

ein

o, A

ino

Hal

lap

Ko

nd

rad

Kit

sela

ane

29

.10

.18

87

Eras

tve

re v

ald

Ku

sta

Liis

oA

lma

Lan

g1

91

2V

old

em

ar, K

oid

ula

, Au

gust

, Alf

red

, A

sta

Han

iA

rtu

rK

oke

7.1

0.1

91

0K

oo

rast

e v

ald

Oto

Emili

e

Han

iFe

rdin

and

Oru

02

.10

.18

79

Ko

ora

ste

val

dJa

anLe

en

aLe

en

a K

ana

19

02

Jete

Han

iR

ud

olf

Savi

mäe

1.0

3.1

91

3K

oo

rast

e v

ald

Ko

rne

lius

Ida

He

rbst

Ale

kse

iÕ

nn

e2

7.1

1.1

91

2Ta

rtu

Juh

anA

mal

ie

Ho

op

Ko

rne

lius

uu

dis

maa

koh

t0

5.0

1.1

89

3K

oo

rast

e v

ald

Mar

iEl

isab

eth

Kau

ks(i

)1

92

1El

frie

de

, Eri

ka, O

skar

, Ed

uar

d

Hõ

be

Elm

arta

lure

ntn

ik6

.10

.19

06

Ko

ora

ste

val

dJa

anSo

hvi

Salm

e K

ivi

19

33

Elvi

Hõ

lpu

sSi

ime

on

Tam

mik

u0

5.0

2.1

87

8K

oo

rast

e v

ald

Mih

kel

Mar

iA

ugu

ste

Nõ

ps

19

05

Alf

red

, Elm

ar, K

arl,

Vilm

a, H

elm

i,

Nat

alie

, Jo

han

ne

s, A

ino

, Õie

, In

grid

Hõ

rak

Ric

har

dLäte

21

.12

.18

88

V.-A

nts

la v

ald

Jaan

An

ete

Elis

abe

t K

oo

l1

92

1K

alju

, He

lju, A

rno

ld

Hü

vaLe

on

har

dR

un

dsa

22

.08

.18

98

Ko

ora

ste

val

dJü

riLi

isa

Erik

a Lä

nik

19

27

Ko

idu

la, H

ilja,

Ro

sild

a

Ingv

er

Au

gust

Mäe

-Ze

rla

31

.12

.18

96

Ko

ora

ste

val

dR

ein

Juu

liA

lvin

e V

ess

im1

92

4Ils

e, H

alja

nd

, Elle

n, H

ein

o

Jelle

Ad

amK

õrg

em

äe8

.04

.18

58

Ko

ora

ste

val

dK

ust

aA

nn

Alv

ine

Ku

us

19

19

Edga

r, P

aulin

e, J

oh

ann

es

Joh

anso

nJo

han

Hal

liko

ja2

.08

.19

01

Hu

mm

uli

vald

Vill

em

An

oM

ee

ta K

uld

(K

ul-

la?

19

29

Ast

rid

, He

ldu

r, H

alja

nd

, Val

du

r

Jurs

Edu

ard

Saar

e2

9.0

9.1

90

0K

oo

rast

e v

ald

Kri

stja

nJu

uli

Elfr

ied

e T

age

l1

93

2A

sta,

He

ino

, Elv

i, V

aike

Jõgi

Jaan

Oja

ve(e

)re

10

.04

.18

94

Ko

ora

ste

val

dA

dam

Juu

liA

ne

te S

oo

19

24

Elsa

, Ad

am, M

ärt

Jõgi

Jaan

Oru

(V

oki

)1

5.0

8.1

88

3Sa

nga

ste

val

dJo

ose

pJu

uli

Lee

na

Ko

nd

se1

90

9R

om

an, A

nn

a

Jõgi

Oto

Pu

lga

04

.11

.18

78

Ko

ora

ste

val

dJa

anM

ari

Emili

e K

roo

n1

91

0Õ

ie, E

nd

la, K

oid

ula

, Lai

ne

, Ain

o,

Val

ve

Kal

las

Kri

stja

nTa

mm

ula

25

.09

.18

99

Kio

ma

vald

Jaan

Mar

iA

nn

a P

laad

o1

92

2Fe

lix, H

ilja,

En

dla

, Lu

ule

, M

aniv

ald

e

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

124


prk

nim

ie

esn

imi

talu

nim

isü

nn

iae

gsü

nn

iko

ht

isa

em

aA

ikaa

saa

.aeg

Lap

sed

Kap

pH

ugo

Põ

lde

mäe

17

.06

.19

03

Ko

ora

ste

val

dOt

oM

arie

He

len

e L

ep

ik1

92

7A

leks

and

er

Kar

uA

rno

ldTa

sast

e (

Tasa

tse

)3

0.1

0.1

90

3P

üh

ajär

ve v

ald

He

nd

rik

Juu

li2

ko

rda

Kas

esa

luH

ugo

KooliKo

pli?

22

.01

.18

77

Val

gjär

ve v

ald

Jaan

Lee

na

An

na

Lute

rus

19

11

Val

ter,

Fe

rdin

and

, Arv

ed

, Elm

ar,

Ärn

i, H

ein

i

Kas

uk

Ko

rne

lius

Ala

-Mär

di

20

.09

.18

75

Ko

ora

ste

val

dJa

anTr

iina

Mar

ie A

hi

19

03

Ric

har

d, V

old

em

ar

Kata

iJa

anO

jave

(e)r

e0

3.1

1.1

86

6K

oo

rast

e v

ald

Re

inK

adri

An

n S

eit

am1

89

5H

ele

ne

, Vik

tor,

Ge

the

, Ad

olf,

Le

on

har

d, V

illi

Kata

iP

aul

Oja

mäe

10

.07

.18

77

Ko

ora

ste

val

dJa

anSo

hvi

eEm

ilie

Län

ik1

91

6El

la, H

ugo

Kav

aK

arl

Ala

-Kiv

i3

.01

.19

05

Ko

ora

ste

val

dK

ust

aJu

uli

Arm

ilde

Eic

he

19

32

Me

inh

ard

Ke

rik

Pe

ete

rM

adis

e0

4.0

3.1

87

0A

leks

and

ri v

ald

He

nd

rik

Liis

aM

ari R

eb

ane

18

98

Ella

-Mar

ie, K

rist

jan

, Mar

ta

Ke

vvai

Lud

vig

Alli

ka2

4.0

5.1

87

7K

oo

rast

e v

ald

Ad

amJu

ula

An

ete

Lo

ot

19

03

Ern

a, M

iina,

Kla

riss

a, A

rmild

a

Kih

ula

ne

Ale

ksan

de

rK

astu

mäe

24

.04

.19

07

Kar

ula

val

dA

nto

nM

arie

Õilm

e K

uu

s1

93

8To

ivo

, En

e

Kik

kas

Ale

ksan

de

rTa

sats

e2

5.1

0.1

89

8K

ee

ni v

ald

Nik

ola

iK

adri

Ida

Har

k1

93

0H

eld

ur

Kir

sim

ets

Au

gust

Joh

ani-

Jüri

re

ntn

ik2

.02

.19

02

Tart

uP

ee

ter

Emili

eB

ert

ha

Jõõ

ger

19

25

Lore

ida,

Ilga

, Le

hte

, Ed

gar,

Le

mb

it

Kiv

iR

ob

ert

Var

em

e0

6.0

6.1

89

4P

õlg

aste

val

dJo

han

Mar

iEl

isab

et

Ingv

er

19

23

Kal

jus,

Le

ida,

Ko

idu

la, M

ein

har

d,

Vilm

a, E

lmar

, He

ldu

r

Ko

lga

Ad

olf

Nah

amäe

23

.03

.18

87

Ko

ora

ste

val

dP

ee

ter

An

nEm

ilie

Kää

r1

92

5A

lli, V

alve

Ko

lga

Jaan

Sõõ

rum

äe1

3.0

3.1

87

6U

.-A

nts

la v

ald

Pe

ete

rA

nn

3 a

bie

luH

elv

i, M

inn

a, K

arl,

Hild

a, A

ugu

st,

Pau

l, Fe

rdin

and

Ko

lkR

ich

ard

Hiir

e1

7.0

8.1

90

1K

oo

rast

e v

ald

Vilh

elm

ine

Lin

da

Ke

lde

r1

93

2A

ili, V

ello

Ko

ol

Pau

lLi

ivam

äe0

2.0

4.1

89

0Er

astv

ere

val

dJa

anA

nn

Ella

Ke

vvai

19

13

Ko

idu

la, E

ha,

He

ldu

r, A

kse

l

Ko

orm

Edu

ard

Ku

usi

ku1

7.1

2.1

90

3V

õru

lin

nP

ee

ter

Mar

iÕ

ie K

ud

u1

93

5Lu

ule

Ko

ovi

kEl

mar

Oru

04

.02

.18

99

Ko

ora

ste

val

dP

aul

Lee

na

Elsb

eth

Akk

el

19

23

He

rbe

rt, M

ein

har

d, V

ive

, Val

ter

Ko

ovi

kJu

han

Uib

o2

5.0

3.1

87

3P

õlg

aste

val

dP

ee

ter

Miin

aA

nn

a Li

na

19

10

Edu

ard

, Au

gust

, Õie

Ko

rvin

gR

ud

olf

Sire

li0

7.0

1.1

89

9R

äpin

a va

ldP

aulin

eA

liid

e L

ina

19

32

He

ino

, Har

ald

, Ve

llo, K

aisu

la

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

125


prk

nim

ie

esn

imi

talu

nim

isü

nn

iae

gsü

nn

iko

ht

isa

em

aA

ikaa

saa

.aeg

Lap

sed

Ko

ska

Arn

old

Sule

nd

u2

9.1

2.1

90

0U

rvas

te v

ald

Kar

lLi

isa

Salm

e V

illa

19

26

Har

ald

, Kal

jo, L

em

bit

Kre

eva

nEd

uar

dH

alja

mäe

03

.05

.18

99

Haa

nja

val

dJa

anLe

en

aId

a Tr

eia

l1

93

2A

sta,

Arv

o, H

elg

i

Kro

on

Au

gust

Pe

daj

amäe

24

.11

.18

75

Vas

tse

-Ote

pää

v.

Jaan

Mar

i2

ko

rda

12

last

, ne

ist

3 s

urn

ud

Ku

ldA

lfre

dP

iirio

ja8

.05

.19

05

Ko

ora

ste

val

dLu

dvi

gEm

ilie

Alii

de

Jo

han

son

19

30

Ilse

Kän

kse

pp

Ku

sta

Kan

arik

u0

3.0

5.1

88

6Sa

nga

ste

val

dK

rist

jan

Lota

Emili

e L

eh

ts1

91

4Ja

an, H

elju

, Kar

l

Kää

rJa

anK

oka

-An

dru

se1

7.0

6.1

87

9K

oo

rast

e v

ald

Pe

ete

rA

nn

Jete

Hallap

19

07

Au

gust

, Alb

ert

, Ain

o, M

aim

u

Kõ

ivJa

anK

alla

16

.06

.18

95

Ko

ora

ste

val

dJa

anA

man

da

Suvi

19

29

1 la

ps

Kõ

rran

Au

gust

Piir

i0

4.0

9.1

89

9K

oo

rast

e v

ald

Oto

Triin

aA

lviin

e B

aum

ann

19

24

Joha

a-Leo

iie,Villi,Ai

o,

Ric

har

d, H

elm

i, K

arl-

Gu

stav

, Evi

Kõ

rran

Osk

arEb

aso

o0

2.0

6.1

88

5K

oo

rast

e v

ald

Mih

kel

Mai

Liin

e A

hi

19

14

Hild

a, K

oid

ula

, Mar

gare

te, H

erb

ert

Kõ

rran

Oto

Väi

no

la2

9.1

0.1

90

0K

oo

rast

e v

ald

Pau

lM

iina

Ko

idu

la K

app

19

24

1 la

ps

Lad

vaEl

mar

Ko

ke-T

oo

ma

10

.08

.19

10

Ko

ora

ste

val

dA

dam

Miin

aH

elju

Kal

ista

19

38

Lad

vaR

ud

olf

Piir

isaa

re3

1.0

7.1

90

5K

oo

rast

e v

ald

Ad

amM

iina

Salm

e-E

lise

Te

de

r1

93

6H

elm

a-V

ero

nik

a, H

ilja-

Mar

et

Lad

vaV

old

em

arN

igu

la2

8.0

1.1

90

0K

oo

rast

e v

ald

Ad

amM

iina

Ern

a K

evv

ai1

92

5Ed

gar,

Hal

jan

d, L

eili

, Milv

i, V

ello

Lan

gA

lfre

dPillarisi

17

.01

.19

04

Eras

tve

re v

ald

Jaan

Soh

vie

Leh

tP

aul

Mäh

a1

0.0

1.1

87

4K

oo

rast

e v

ald

Jaan

Miin

a

Leib

Edu

ard

Jako

bi

3.0

2.1

90

9K

oo

rast

e v

ald

Mar

iEr

na

Vah

i1

93

6A

nn

i

Lin

aH

erb

ert

Järv

e1

6.1

0.1

90

2Er

astv

ere

val

dA

ugu

stA

nn

aSa

lme

Liim

ann

19

26

Vale

i,H

elju,Lida

,Mei

hard,

Aav

o

Lokk

He

nd

rik

Kla

asva

riku

05

.04

.18

90

Pilk

use

val

dJa

anM

iina

Nat

alie

Kiiv

it1

91

4A

ure

lius,

Vo

lde

mar

, Kal

ju

Luik

Alf

red

Savi

2.0

3.1

90

8K

oo

rast

e v

ald

Ku

sta

Lee

na

Luis

e E

rme

l1

92

9A

ime

, Silv

ia

Län

ikLu

dvi

gM

änn

iku

14

.12

.18

73

Ko

ora

ste

val

dK

ust

aLi

isa

Emili

e T

ee

ver

19

01

Erik

a, H

arry

, Hild

a, M

ee

ri, E

lla,

Gre

ete

, Ils

e

Län

ikP

aul

väik

eta

lun

d0

6.1

0.1

89

5K

oo

rast

e v

ald

Mih

kel

Mar

iEm

ilie

Hal

lap

19

19

He

lga,

Le

on

har

d, H

ed

vig,

Ain

o

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

126


prk

nim

ie

esn

imi

talu

nim

isü

nn

iae

gsü

nn

iko

ht

isa

em

aA

ikaa

saa

.aeg

Lap

sed

Mai

dla

Jaan

Rän

ga1

4.0

4.1

89

7K

oo

rast

e v

ald

Kar

lA

nn

Salm

e M

um

m1

92

23

last

Me

ite

rnJa

anSe

idu

(Sõ

idu

)0

4.1

0.1

89

9K

oo

rast

e v

ald

Jaan

Tru

uta

Meii

gA

ugu

stK

ruu

sam

äe0

1.1

0.1

89

5R

oe

la v

ald

Kri

stja

nLi

isa

Õie

Lal

l1

92

2A

ade

, Ella

, Lai

ne

Pal

kJu

han

Oja

vee

re0

5.0

1.1

87

9K

oo

rast

e v

ald

Han

sTr

iina

Olga-M

ailde)iius

19

11

1 la

ps

Par

man

nJo

h.

Sõm

erp

alu

m

asav

ahik

oh

t2

4.0

7.1

90

4K

ahkv

a va

ldD

anie

lLoi

Alid

e K

irila

19

30

Mag

da,

Kal

ju, E

nd

el,

Lin

da,

Ain

o

Pau

Au

gust

Õis

u2

.04

.19

01

Põ

lgas

te v

ald

Pe

ete

rLi

isa

Elfr

ied

e L

ee

de

r1

92

5H

eld

ur,

Vilj

art,

He

le-M

all

Peta

iLe

on

har

dO

jave

ere

14

.03

.18

91

Ko

ora

ste

val

dJa

anM

ari

An

na

Au

gust

19

24

End

la, H

elju

, Ain

o

Peta

iO

sval

dM

äri

27

.01

.18

96

Ko

ora

ste

val

dJa

anM

ari

Hild

a La

dva

19

36

Pih

oEd

uar

dA

la-K

ivi

18

.04

.19

12

Lin

nam

äe v

ald

Pau

lA

lide

Elsa

Kro

on

19

32

Val

de

k, V

aike

Pote

rO

sval

dH

en

dri

ku2

8.0

4.1

90

2Sõ

me

rpal

u v

ald

Ale

ksan

de

rEm

ilie

Min

na

Ide

on

19

30

Lem

bit

, Val

li

Rai

gP

aul

Ala

-Su

mis

te0

7.1

2.1

87

8K

õlle

ste

val

dJo

han

Liis

aM

arie

Arb

19

03

Pau

l, Ed

uar

d, A

rtu

r, H

ilda,

Ric

har

d,

He

lga

Raj

atam

mK

arl

Tam

me

03

.10

.18

93

Urv

aste

val

dJu

han

Emili

e

Ran

na

Au

gust

Mäl

le r

en

tnik

07

.10

.18

75

Ote

pää

val

dJü

riLi

isa

He

lmi K

iivit

19

19

Õie

, Elm

ar

Rau

dse

pp

Elm

arTa

suja

16

.01

.19

06

Mo

ost

e v

ald

Dav

idK

aro

line

Hild

a H

aid

ak1

93

1H

ans,

Kal

ev

Ro

ht

Kar

lR

ein

o

me

sava

hik

oh

t2

7.0

7.1

89

9K

õlle

ste

val

dSa

mu

el

Lee

na

Alm

a Ti

ide

man

19

21

Ain

o, E

nd

el,

Kal

jo, E

rna,

Eri

ka

Ro

osb

aum

Juliu

sV

eri

oja

18

.07

.19

02

Urv

aste

val

dJo

han

Emili

eId

a Ti

kke

r1

92

6Va

lter,E

del,Le

it,Hei

o,Heii

Ro

ovä

liA

loA

nd

ruse

25

.11

.19

16

Urv

aste

val

dK

rist

jan

Mar

ie

Siim

ann

Eval

dM

äeo

tsa

vä

ike

talu

nd

08

.06

.18

96

Ko

ora

ste

val

dJü

riM

iili

Mar

ie K

app

19

23

Ait

a, K

aljo

, He

lge

, Ko

idu

la

Siin

maa

Ale

ksan

de

rP

iiri

04

.04

.18

93

Ve

ne

maa

Juh

anLe

en

aA

lviin

e R

ose

nth

al1

92

2A

rno

ld, O

sval

d, L

ind

a, J

uh

an

Sild

Osv

ald

Ala

-Sam

uli

18

.12

.18

98

Vas

tse

-Ote

pää

v.

Pe

ete

rJu

uli

Alii

de

Lu

ht

19

24

Arv

o, E

lmo

, Be

nn

o, I

vi-S

ilvi

Sokk

Kar

lM

äe S

um

iste

08

.06

.18

99

Ko

ora

ste

val

dG

ust

avA

nn

Kla

ara

Kal

k1

93

4

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

127


prk

nim

ie

esn

imi

talu

nim

isü

nn

iae

gsü

nn

iko

ht

isa

em

aA

ikaa

saa

.aeg

Lap

sed

Sulg

He

rman

nJa

kob

i1

1.0

1.1

87

8Er

astv

ere

val

dA

dam

Mar

iH

ele

ne

Le

is1

90

2Er

ika,

He

rbe

rt, K

oid

ula

Sügi

sEd

uar

dK

ald

a2

0.0

3.1

89

9K

oo

rast

e v

ald

Gu

stav

Soh

viM

arie

Ro

sen

thal

19

25

He

lju, E

ha,

Kal

jo

Talv

Leo

nh

ard

Saar

e2

1.0

3.1

90

4K

ärgu

la v

ald

Ad

amM

arie

He

lmi K

ruu

se1

93

3

Tats

iK

arl

An

dru

se2

5.0

3.1

90

5P

üh

ajär

ve v

ald

Mih

kel

Juu

liEl

la R

oo

sen

thal

19

29

Val

ve, H

elg

a

Tau

be

rK

arl

ärik

oh

t1

0.1

0.1

90

9P

uka

ale

vik

Jaan

Am

alie

Ted

er

Mih

kel

Järv

e0

4.0

1.1

87

9P

üh

ajär

ve v

ald

An

tsM

adli

Lee

na

Rü

ga1

90

6H

aral

d, M

ari,

Ain

o, A

lfre

d, S

alm

e

Tee

ver

Ferd

inan

dTo

om

inga

4.0

2.1

90

9K

oo

rast

e v

ald

Oto

An

na

Tee

ver

Juh

anJa

ani-

Ad

ami

07

.08

.18

80

Ko

ora

ste

val

dA

dam

An

nSa

lme

Ku

du

19

07

Õie

, He

lmi,

Kar

l, V

illu

Tee

ver

Ko

rne

lius

Mäe

-Kiv

i2

9.1

2.1

87

6K

oo

rast

e v

ald

Mih

kel

Mad

li

Tee

ver

Ku

sta

Tam

me

11

.05

.18

84

Kär

gula

val

dP

ee

ter

An

na

Hild

a H

aug

19

25

He

ino

, Un

o, H

eld

ur

Tin

aLu

dvi

gSö

öd

i2

6.0

6.1

87

1H

eis

ri v

ald

Joh

anLi

isa

Am

alie

Ku

du

19

00

Ru

do

lf, E

lla, E

lmar

, Jo

han

ne

s,

Lud

vig,

Em

ma

Urm

Au

gust

Tasa

se1

4.0

2.1

88

6P

üh

ajär

ve v

ald

Mär

tM

ari

Alm

a N

eu

man

n1

92

3A

rmild

e, H

eld

i

Vag

oM

arta

Ko

lda

20

.09

.19

06

Kõ

llest

e v

ald

Pe

ete

rM

ari

Joh

ann

es

Vag

o1

92

9H

ans,

Pe

ete

r

Vah

er

Edu

ard

Tam

me

14

.06

.19

04

Pü

haj

ärve

val

dJa

anM

inn

aA

lma

Har

k1

93

3V

irve

Ve

ssim

Juh

anLe

eb

iku

31

.01

.18

66

Juh

anK

adri

Miin

a Li

in1

89

2Em

ilie

, Ed

uar

d, A

lviin

e, V

alte

r,

Vo

lde

mar

, Alf

red

, Hu

go

Ve

ssim

Vo

lde

mar

Kar

ste

ko

olit

alu

re

ntn

.2

4.0

7.1

90

5Er

astv

ere

val

dJu

han

Miin

aA

rme

ta R

en

n1

92

9H

ein

o, H

elju

Vih

mA

ugu

stK

alle

10

.08

.18

80

Val

gjär

ve v

ald

Juh

anKrisi

ie

He

lmi L

änik

19

07

Arn

old

, Vir

ve

Vill

em

son

Han

sTü

lsu

06

.05

.18

82

Aru

la v

ald

He

nd

rik

Kad

ri

Vär

nik

Joh

anP

itsi

mäe

03

.10

.18

82

Van

a-A

nts

la v

ald

Re

inA

nn

aab

ielu

s II

ko

rda

Ad

ele

, Hilj

a, K

alju

, Le

mb

it

Vär

vO

skar

Mäe

-Mär

di

27

.11

.18

90

Val

gjär

ve v

ald

Ku

sta

Liis

aJe

nn

y H

üva

19

24

Hal

jan

d, A

kse

l, K

aljo

Zirk

el

Alb

ert

Ro

io2

5.0

8.1

90

5Er

astv

ere

val

dSa

ul

Lee

na

Hild

ega

rd L

oo

t1

93

3H

eld

ur,

He

li

.

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

128


Varetepalu sügis . /Fotod erakogust/

Ees

ti R

ahvu

sraa

mat

uko

gu

dig

itaa

larh

iiv D

IGA

R

Documents

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGARkooraste.eu/public/Raamat_digi.pdf · Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR. 9 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust ... /Fotod