Reader services and collectionsResearch. Development. CooperationCultureAdministration of NLE

Lugejateenindus ja kogudTeadus- ja arendustöö. Koostöö

KultuurieluOrganisatsioon ja juhtimine

Aastaraamat Yearbook

3HEA LUGEJA

HEA LUGEJA!

2013. aastal tähistasime Eesti Rahvusraamatukogu 95. sünnipäeva ja Tõnismägi 2 hoone 20. aastapäeva. Juubeliaasta avasime ühes-koos lahtiste uste päevadel ning üritused kulmineerusid septembris–oktoobris, mil pälvisime avalikkuse ja meedia suuremat huvi.

Paraku saime tähelepanu ka elektrihinna tõusust tingitud eelarve-probleemide tõttu. 2013. aastaks kinnitas Rahvusraamatukogu nõu-kogu negatiivse eelarve. Lisaraha saada ei õnnestunud, pidime tegema karme valikuid, et majanduslikult toime tulla. Olime sunnitud üsna olulisel määral kärpima komplekteerimiseks mõeldud raha.

Lõpule jõudis Rahvusraamatukogu strateegia 2008–2013, mille pea-eesmärk oli kasvatada e-rahvusraamatukogu samale tasemele tava-raamatukoguga. Eesmärk saavutati, e-raamatukogu töötab, võtame vastu ja hoiame e-väljaandeid ning teeme neid kättesaadavaks.

Rahvusraamatukogu uus strateegia aastani 2018 sündis paralleelselt „Kultuuripoliitika 2020” loomises osalemisega. Meie visioon on olla uue põlvkonna raamatukogu Euroopa haridus- ja kultuurimaastikul.

Pingutame järgnevatel aastatel just selle nimel, et muuta e-rahvus-raamatukogu labürint kasutajale mugavaks keskkonnaks. Siia liitub ka autoriõiguste valdkond, milles tegutseme teiste mäluasutuste seas kompetentsikeskusena – ikka selleks, et olla teile jätkuvalt usaldusväärne partner kultuuripärandi säilitaja ja vahendajana.

Janne AndresooPeadirektor / Director General

Statistika / StatisticsSeisuga 1. jaanuar 2014 / At 1 January 2014

Kogudes füüsilisel kandjal /Items on hard copy 3 417 458

E-teavikuid võrgu vahendusel / Electronic items online 158 319 sh e-raamatuid / incl e-books 77 251 Eesti e-raamatuid / Estonian e-books 8 037

Rahvusraamatukogu andmebaase / Databases compiled by the NLE 12

Rahvusraamatukogu andmebaaside kasutamisi / Usage of the NLE databases 963 018

Litsentsiandmebaase / Licensed databases 38

Rahvusraamatukogus digiteeritud lehekülgi / Pages digitised in the NLE 252 400 (4373 GB)

Registreeritud kasutajaid / Registered users 45 544

Raamatukogu külastusi / Library visits 457 426 sh kodulehe külastusi / incl website visits 321 350

Lugemissaale / Reading rooms 16

Lugejakohti / Seats for users 595 sh arvutitöökohti / incl computer workstations 84

Töötajaid / Employees 340

Eelarve / Budget 5 802 029 EUR

Raamatukogu pindala / Net fl oor space 51 477 m2

Hoidlate maht / Stacks capacity 5 000 000 teavikut / items

2013

DEAR READERS!

In 2013 the National Library of Estonia (NLE) celebrated its 95th anniversary and the 20th anniversary of its present building. The celebrations launched withDoors Open Days in February and peakedin September–October with a number ofspecially designed events that attracted a lot of media attention.

Regrettably there was also another reasonthat drew public attention in 2013. The library’s Board approved a negative budget for 2013 and applications for additional fi nances were unsuccessful. Thus the library had to make tough deci-sions in order to survive – the acquisi-tions budget suffered quite serious cuts.

The library was successful in its strategicgoals set for 2008–2013 which aimed atdeveloping the NLE e-library to the samelevel as the traditional library. The e-libraryis in operation – the NLE collects, storesand provides access to e-publications.

The NLE was an active partner in pre-paring the national document General principles of Estonian cultural policy up to 2020. Also, the new strategic goals were specifi ed for the next 5 years, up to 2018. The library’s vision is to be a new generation library in the educational and cultural fi eld of Europe.

In the next years to come our efforts will focus on making our presently somewhat complex e-library a more convenient environment for the users. These developments are closely related with copyright issues – expertise in this fi eld has enabled the NLE to become a competence centre for other Estonian memory institutions.

All the above supports our utmost prio-rity – to be your reliable partner in pre-serving and mediating cultural heritage.

5LUGEJATEENINDUS JA KOGUD

1

3

2

4

Eino Mäelti kompositsioon „Teise aega, teise ruumi” (1994) 8. korrusel

Kunsti- ja muusikasaali terrassilt avanev vaade inspireerib kunstnikke ja heliloojaid

Kasutajakoolitused pakkusid erialateabe otsinguks vajalikke teadmisi ja oskusi ligi 1000 õppurile,

teadurile, spetsialistile ja ametnikule

Eelisarendatavateks valdkondadeks saavad kunsti- ja õiguskirjandus, milles Rahvusraamatukogu

on Eesti juhtivaid raamatukogusid

Glass composition by Eino Mäelt “Into another time, into another space” (1994) on fl oor 8

The view from the terrace of art and music reading rooms inspires artists and composers

User training courses provided useful skills to nearly 1000 school students, researchers, specialists and offi cials

With its law literature collection the NLE is the country’s leading library in this area, another acquisition priority will be art literature

LUGEJATEENINDUS JA KOGUD

RAAMATUKOGU KASUTAMINE

Õigusteaduse saal on minu lemmik! Siin on nii hea tööd teha, alati on vaikne ja rahulikning konsultandid on sõbralikud ja abivalmid.

Juuratudeng Andres

2013. aastal oli raamatukogu avatud 273 päeva (enam kui kuujagu päevi rohkem, võrreldes eelnenud aastaga). Rahvusraamatukogus on kokku 3 417 458 teavikut, ava-riiulitel ja avatud hoidlates on kättesaadavad 339 661 välja-annet. Rahvusraamatukogu registreeritud lugejaskond kasvas aastaga pea 8 protsenti, 45 544 inimeseni.

Aasta märksõnaks kujunes avatus ning turundusüritusedtõid uusi lugejaid. Lahtiste uste päevad olid raamatukogulehea reklaam: kui tavaliselt registreerub päevas 30– 40 uutlugejat, siis lahtiste uste päevadel oli neid 2–3 korda rohkem. 2013. aastal registreeriti 8784 uut lugejat, midaon võrreldes 2012. aastaga 19% rohkem. Külastajal on nüüd lugejaks registreerumisel või lugejaõiguste pikendamisel võimalus määratleda oma tegevusala ja huvivaldkond. See võimaldab meil edaspidi analüüsida täpsemalt raamatukogu külastajaid ja nende huvisid, kasutatavaid raamatukoguteenuseid ning planeerida turundustegevust.

LUGEJASÕBRALIK JA AVATUD RAAMATUKOGU

Raamatukogu kasutamine on alates 1. oktoobrist kõigile tasuta. Asendasime ühekordseks külastamiseks mõeldud kaardid kleepmärkidega, mida jagavad lisaks info ja registratuuri teenindajatele sissepääsu juures ka turvatöötajad. Uue inforuumi avamisega fuajees muutsime suhtlemise külastajatega vahetumaks ja sõbralikumaks. Lugejaliftide ette paigutasime kaks lugejaarvutit. Ümberkorralduse tulemusena on raamatukogu peasissepääs avaram, avatum ja valgem.

READER SERVICES AND COLLECTIONS

USAGE OF THE LIBRARY

Law Reading Room is my favourite! It is so good to work here – always quiet and peaceful, and the reading room staff so friendly and helpful.

Andres, law student

In 2013 the library was open for 273 days (nearly 30 days more than in 2012). The NLE collections hold 3,417,458 items, 339,661 of them are available on open shelves and in open stacks. The membership of registeredusers grew by 8 per cent in 2013, now amounting to 45,544.

The keyword of 2013 was openness, numerous market-ing events brought new readers. Doors Open Days acted as a good advert for the library, doubling the 30– 40 new readers who usually register in one day. The total amount of new readers in 2013 was 8,784 which is by 19% more than in 2012. Upon registration, readers can now specify their fi eld of activity and fi eld of interest. That enables the NLE to better analyse our users and their preferences which in turn facilitates the planning of marketing activities.

READER-FRIENDLY AND OPEN LIBRARY

As of 1 October, using the library is free of charge for everyone. We have replaced the one-day passes with stickers which you can get from the information and registration desk and from the security staff at the entrance. We have made communication with visitors friendlier by opening a new information offi ce in the lobby. There are now two computers for readersin front of the elevators. As a result of the reorgani-sation the main entrance is more spacious, open and brighter.

1

3

2

4

6 7LUGEJATEENINDUS JA KOGUDREADER SERVICES AND COLLECTIONS

RIIGIKOGU JA TEISTE PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE PÄRINGUD (TEEMADE JÄRGI; %)

ENQUIRIES BY RIIGIKOGU AND OTHER CONSTITUTIONAL INSTITUTIONS (BY SUBJECT; %)

PARLAMENDI INFOTEENINDUS

Parlamendiraamatukoguna tagame Riigikogu ning teiste põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste infotee-ninduse. Parlamendi lugemissaal asub Toompea lossis. 101 parlamendiliikmest külastab või kasutab raamatu-kogu teenuseid keskmiselt 75 rahvasaadikut, Riigikogu Kantselei ametnikest ligi kolmveerand. Päringute arv on püsinud stabiilselt 2000 piirimail.

Õigus- ja poliitikaalaste päringute hulk on läbi aastate olnud suurem kui teistes valdkondades. Jätkuvalt on paljuparlamendiõigust puudutavaid küsimusi. Soovitakse enamvõrdlust teiste riikide seadusandlusega, teaduslikke artikleid antud teemal või võrdlevaid uuringuid. Samution kasvanud ajaloopäringute maht. Püsipäringuna jälgimeministeeriumide ja teadusasutuste kodulehti, leidmaks ja tutvustamaks Eesti poliitika, majanduse jt. aktuaalsetelteemadel avaldatud teadusuuringuid. Meie ülesandeks on Riigikogu liikmete veebilehe ajakirjandusrubriigi täitmine. Riigikogu liikmete kirjutistest koostame üle-vaatlikku võrguväljaannet, mida täiendame kord kuus. 2013. aastal lisandus ligi 2500 kirjet.

2013. aasta tippväljaandeks koostöös Riigikogu Kantse-leiga kujunes „Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis, 29.03.1990 – 29.09.1992. Statistikat ja üle-vaateid”. Mahukas väljaanne (288 lk.) ilmus taasiseseisvu-mispäevaks, 20. augustiks. Koostasime „Riigikogu aasta-raamatu 2012/2013” (80 lk.) ning andsime kahel korral välja Riigikogu infovoldiku. Operatiivset infot pakkuv „Nädal meedias”, mis koondab nädala jooksul üleriigi-listes ajalehtedes, maakonnalehtedes, ajaveebides ja uudisteportaalides ilmunud Riigikogu liikmete, ministriteja Euroopa Parlamendi saadikute kirjutised, täienes e-kanalite lisandumisega, kokku kajastame väljaandes üle 60 allika.

MUGAV TÖÖKESKKOND

Rahvusraamatukogus on 595 lugejakohta, sh 88 arvuti-töökohta. Alates aprillist hakkasime raamatukogu taas avama hommikuti tund varem, kell 10. Külastajate mugavamaks teenindamiseks registreerime lugejaid ka 5. korruse teatmesaalis ning hoidlateavikuid tellivad nüüd ka lugemissaalide konsultandid. Alates novembrist toimub humanitaarteaduste saali teenindus ühes letis. Tõime ka e-raamatud riiulisse – need on nüüd lugemis-saalide riiulite vahekaartidelt leitavad. Kõigisse lugemis-saalidesse paigaldasime autoriseeritud töökohaarvuti, mille vahendusel saab tutvuda kõigi digitaalarhiivis DIGAR säilitatavate teostega.

TUTVUSTAME JA ÕPETAME KASUTAMA

Ekskursiooni käigus sain teada, kuidas leida mind huvitavat kirjandust. Raamatukogu külastades tunnen end nüüd palju kindlamini.

Õppur Tallinna Majanduskoolist

Aasta vältel toimus palju üritusi, kus meie teenindajad ja koolitajad tutvustasid raamatukogu teenuseid ja tooteid. Juubeliaastal korraldasime raamatukogus 128 ekskursiooni (eelnenud aastal 54), neist 36 võõr-keelset. Kasutajakoolituse programm tõi 58 koolitusele 850 osalejat. Tutvustasime kogusid ja teenuseid ning õpetasime, kuidas otsida, valida ja kasutada informat-siooni nii traditsioonilises kui ka e-raamatukogu kesk-konnas. Gümnaasiumiõpilastele pakkus huvi koolitus „Uurimistöö allikad”, erialateabe koolitused aitasid üliõpilastel, magistrantidel, spetsialistidel jt. olla kursis erialase informatsiooniga humanitaar- ja sotsiaalteadustevaldkonnas.

PÄRINGUTE ESITAJAD

ENQUIRIES BY SUBMITTERS

CONVENIENT WORKING ENVIRONMENT

There are 595 reading seats in the library, 88 of them with computers. As of April the library also opens an hour earlier, at 10 o’clock. In order to offer better services to our users, we now register readers also in the 5th fl oor Reference Reading Room and the reading room staff also orders items from the book stacks. The Humanities Reading Room is serviced from one desk as of November. We have also put e-books on shelves, so users can fi nd them on the catalogue guidecards on the shelves in reading rooms. All reading rooms have an authorised computer, where users can view all the works stored in the digital archive DIGAR.

INTRODUCING AND TRAINING

I found out during the tour where to fi nd the literature I’m interested in. I am much more confi dent now when visiting the library.

Student from Tallinn School of Economics

We organised numerous events during the year, where our employees and trainers introduced the library’s services and products. As it was our anni-versary year, we organised 128 tours in the library (54 the previous year), 36 of which in foreign langu-ages. 850 participants attended in 58 trainings with the user training program. We introduced our collec-tions and services, and taught users how to search, choose and use information both in the traditional and e-library environment. Upper secondary school students found the training “Research sources” interesting, specialised information trainings helped university students, master’s students, specialists and many others to keep up with specialised information in humanities and social sciences.

INFORMATION SERVICE FOR THE PARLIAMENT

As a parliamentary library, we provide information ser-vices for the Riigikogu and other constitutional institu-tions and state authorities. The Parliamentary Reading Room is in the Toompea Castle. Almost 75 of the 101members of the parliament and about 3/4 of the offi cialsworking in the Chancellery of the Riigikogu visit the library or use its services. The number of enquiries has steadily been around 2,000.

There are still numerous legal and political enquiries, questions about parliamentary law and history. The number of enquiries about history has also increased. We regularly monitor the web, in order to fi nd and introduce published research on Estonian politics, economy and the like. Our task is to provide infor-mation for the media section on the web pages of the members of the Riigikogu. We are compiling a monthly online publication of the papers by members of the Riigikogu. In 2013 about 2,500 records were added.

The most important publication in 2013, compiled in cooperation with the Chancellery of the Riigikogu, was a statistical overview regarding the Members of the XII Supreme Council of the Estonian SSR/Republicof Estonia, 29.03.1990 – 29.09.1992. The 288 pp. publi-cation was published for the Day of Restoration of Independence on 20 August. We compiled the Riigi-kogu yearbook 2012/2013 and published two informa-tion booklets of the Riigikogu. “Week in the media” is a publication that provides current information and summarises papers by members of the Riigikogu, ministers and Estonian representatives in the European Parliament published in national and local newspapers, blogs and news portals. We added e-channels to this publication and it presently covers 60 sources.

8 9READER SERVICES AND COLLECTIONS LUGEJATEENINDUS JA KOGUD

Eesti Rahvusraamatukogu 95. aastapäeva puhul koos-tasime võrguväljaande „Rahvusraamatukogust sirgunud parlamendiliikmed”, mis tutvustab raamatukogus tööta-nud isikuid, kes hiljem on osalenud Riigikogu töös.

TRÜKISTE KOGU TÄIENEMINE

Rahvusraamatukogu kunstisaalis rahuldab raamatute valik nii spetsialisti, õppurit kui ka muidu kunstihuvilist.

Kunstiteadlane Juta

Aasta jooksul täienes rahvusteaviku arhiiv 9586 (2012. a.9948) raamatu jm. teavikuga ning 1805 (2012. a. 1883) perioodikaväljaande aastakomplektiga. Kogudesse hangitivarasemail aastail laekumata jäänud trükiste ja auviste sundeksemplare, näiteks perioodikaväljaanded „Metro-polia” (2012–2013), „Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Teataja” (2011–2013), „Carte Blanche” (2010–2013), „Virumaa Süda” (2011–2013), „Salme Valla Infoleht” (2012–2013). Arhiivkogusse soetati ka 170 esmaeksemp-lari vanemaid väljaandeid, mis seni Rahvusraamatukoguspuudusid. Uute Eesti trükiajalehtede ja -ajakirjade eksemplaarsust vähendas otsus lõpetada ajalehtede bibliografeerimine.

Väliskirjanduse kogusse komplekteeriti 6344 (2012. a.5680) välisteavikut (sh. raamat, auvis, elektrooniline teavik,kaart, noot), 596 ajakirja ja 33 ajalehte. Vaatamata kärbitudkomplekteerimiseelarvele kasvas hangitud välisteavikutearv 12%, seda eeskätt reservkogust lisandunud teavikutening raamatukogule annetatud välismaiste helisalvestistearvelt. Rahvusraamatukogu uue strateegia valguses tehtimuudatusi komplekteerimisvaldkondades, loobudes psühholoogia- ja sõjandusajakirjade tellimisest. Aastate jooksul on paljude trükiajakirjade tellimine asendunud juurdepääsu loomisega e-ajakirjadele.

HARULDASED TRÜKISED JA HELISALVESTISED

Teie muusikakogus on palju uurimisväärset materjali nii 18. sajandist, Nõukogude perioodist kui ka isikukogudest.

EMTA tudengid

Kaardikogu tulmetest väärivad märkimist haruldased kaardid „Tavola Nuova di Prussia et di Livonia” (1561) ja „Plan der Gouvernementstadt Reval” (1898) ning 1920ndatest pärit Eesti kaardiga postkaardid „Esthonie”(S. Topograafi a osak.) ja „Eesti Wabariik” (New York: Amerika Eesti Ühisuse kirjastus). Haruldaste rahvus-trükiste kollektsioon täienes mitme esmaeksemplariga nagu „Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat” (Riia, 1788), „Lühhi-kenne Tarto-Ma-Kele Palwusse Ramat” (Riia, 1790) ja 1838. aasta „Tarto- ja Wörro-ma rahwa Kalender” (Tartu, 1837). Väliskirjandusest olid tähelepanuväär-semad seni kogus puudunud saksa õpetlase ja viljaka poliitiliste romaanide autori Eberhard Werner Happeli rikkalikult illustreeritud kosmograafi a „Mundus mirabilistripartitus oder Wunderbare Welt in einer kurzen Cosmographia” (Ulm, 1687, 1. kd.) ning Pliniuse loodus-loo ladina–saksa sõnaraamat „Plinianisches Wörterbuchnebst einem Vorberichte von der Schreibart des Plinius”(Greifswald, 1766).

Rahvusraamatukogu rikastab ka Läti presidendi kingitus eesti rahvale: 1888. aastal valminud ja Rooma paavstile Leo XIII-le 50. ametiaasta puhul kingitud Liivimaa ajalugukoondava albumi „Terra Mariana 1186–1888” täpne jäljend. Väljaanne pakkus oma mõõtude (60 × 48 cm) ja 50-kilose kaalu poolest väljakutset nii digiteerijatele kui ka kogude spetsialistidele.

Helisalvestiste kogu täiendamiseks hankisime šellakplaate,kus esitajateks M. Korjus, G. Ots, A. Rinne, H. Ostrat.

Jätkasime kogude täiendamist haruldaste väljaannete digitaalkoopiatega. Austria Rahvusraamatukogu anne-tusena saime 1593 Erfurdis ilmunud Liivi sõja sündmusi Tallinnas ja Tartus kirjeldava poliitilise lendlehe „War-haffte Gewisse Newzeitung aus Reval in Liefl andt, von einem newen Cometen” digitaalkoopiad.

TOETUSED JA ANNETUSED

Austria, Saksa ja Šveitsi saali kogude täiendamist toetasidnende riikide kultuurifondid, saatkonnad jt. organisatsioo-nid ning eraisikutest annetajad kokku 14 459 euroga. Selle eest hangiti kirjandust, mis on seotud 2013. aasta tähtsündmuste ja juubelitega (Richard Wagner 200,

UUED LUGEJAD NEW USERSFÜÜSILISED KÜLASTUSED VISITS TO READING ROOMS

For the 95th anniversary of the National Library of Estonia, we compiled a web publication which intro-duces people who have worked in the library and have later been elected to the Riigikogu.

EXPANDING THE COLLECTION OF PRINTED WORK

The selection of books in the Fine Arts Reading Room satisfi es specialists, students and other art lovers.

Art critic Juta

We added 9,586 (9,948 in 2012) books and other documents and 1,805 (1,883 in 2012) annual sets of periodicals to the national documents archive during the year. We acquired deposit copies of printed work and audiovisual documents that were out-standing from previous years. We also obtained 170 fi rst copies of older publications for the archival collection, which had been missing from the NLE. The decision to fi nish bibliographising newspapers lowered the number of copies of new printed Estonian newspapers and journals.

6,344 (5,680 in 2012) documents (including books, audiovisual documents, electronic documents, maps, printed music), 596 journals and 33 newspapers were acquired for the collection of foreign literature. Notwithstanding the cuts in the acquisition budget, the number of foreign documents acquired grew by 12%, mainly thanks to documents added from the reserve stock and foreign sound recordings donated to the library. Considering the library’s new strategy, changes were made in acquisition areas and we do not order psychology and military journals any more. During the years, subscriptions of many printed journalshave been replaced by giving access to e-journals.

RARE PUBLICATIONS AND SOUND RECORDINGS

There is so much material to research in your music collection, from the 18th century, Soviet period and personal collections.

Students from the Estonian Academy of Music and Theatre

Rare maps “Tavola Nuova di Prussia et di Livonia” (1561)and “Plan der Gouvernementstadt Reval” (1898) and two postcards from the 1920s with a map of Estonia are the accruals of the map collection worth mentioning.Many new fi rst copies, such as “Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat” (Riga, 1788), “Lühhikenne Tarto-Ma-Kele PalwusseRamat” (Riga, 1790) and the 1838 calendar “Tarto- ja Wörro-ma rahwa Kalender” (Tartu, 1837) were added to the collection of rare national printed works. The mostnoteworthy foreign publications added to the collectionwere the generously illustrated cosmography of Eber-hard Werner Happel, a German scholar and prolifi c author of political novels, “Mundus mirabilis tripartitus oder Wunderbare Welt in einer kurzen Cosmographia”(Ulm, 1687, 1st volume) and the Latin–German dictio-nary of science by Plinius (Greifswald, 1766).

The National Library is also a home for the extra-ordinary gift from the President of Latvia: an exact replica of the album “Terra Mariana 1186–1888”, which was a gift to Pope Leo XIII for his 50th year in offi ce. This album presents an overview of the historyof Livonia. The publication posed a challenge both for those handling the digitising and collection specialists with its dimensions (60 × 48 cm) and weight of 50 kg.

To add to our sound recording library, we acquired shellac records by M. Korjus, G. Ots, A. Rinne, H. Ostrat.

We continued to expand our collections with digital copies of rare publications. The National Library of Austria donated digital copies of the political leafl et “Warhaffte Gewisse Newzeitung aus Reval in Liefl andt, von einem newen Cometen”, which was published in Erfurt in 1593 and which describes the events of the Livonian war in Tallinn and Tartu.

SUPPORT AND DONATIONS

Cultural foundations of Austria, Germany and Switzer-land, embassies, other organisations and private bene-factors supported the expansion of the respective reading rooms with 14,459 euros. This money was used to acquire literature, sound recordings and original graphic works, which is associated with the

10 11READER SERVICES AND COLLECTIONS LUGEJATEENINDUS JA KOGUD

Georg Büchner 200, Konrad Lorenz 110 jt.) ning 2014. aasta oluliste teemadega (100 aastat I maailma-sõja algusest jm.). Annetustena lisandus kogudesse nii Eesti kui ka välismaiseid raamatuid, perioodika-väljaandeid, helisalvestisi ja originaalgraafi ka teoseid.

KÄRPED KOMPLEKTEERIMISES

Eesti ja väliskirjanduse hankimist mõjutas aasta lõpus teh-tud komplekteerimisraha kärbe. See mõjutab ka järgmistaastat, sest teavikute tellimused kanduvad edasi ning olulised raamatud tuleb tagantjärele hankida. Võrreldes kasutuskogude 2012. aasta kasvuga lisandus kogudesse 2013. aastal 2,4% vähem teavikuid. 2013. aastal raamatu-kogusse hangitud Eesti raamatu keskmine ostuhind oli13.60 eurot (2012. a. 13.74) ja välisraamatul 50.42 eurot(2012. a. 50.38). Ka andmebaaside hinnad püsisid eel-neva eelarveaastaga samal tasemel. Rahvusraamatukogu strateegia aastateks 2014–2018 seab väliskirjanduse komplekteerimisel prioriteediks õigus- ja kunstikirjan-duse ning suureneb e-raamatute osakaal.

KOGUDE SÄILITAMINE

Jätkasime hoidlate puhastamist ja inventari hankimist. Raamatukogu 34 hoidlast (66 000 laudimeetrit) on süste-maatiliselt puhastatud 23. Teavikute mikrofi lmimine ja digiteerimine kogude täiendamise ja säilitamise eesmärgiltoimus peamiselt teavikute reprodutseerimiskava alusel.Märtsis lõpetasime trükiste mikrofi lmimise ning tagatis-ja kasutuskoopiaid valmistame üksnes digitaalselt. Prioriteetideks olid rahvustrükiste ainueksemplarid ja perioodikaväljaanded. Lisaks trükistele digiteerisime helisalvestisi, kokku on digiteeritud 1030 helikassetti.

Konserveerisime 509 teavikut, millest pea pooled olid raamatukogu ainueksemplarid, köitsime 1072

ja puhastasime 4850 teavikut (409 251 lehte). Seoses Tõnismägi 2 hoone 20. aastapäevaga konserveerisime Rahvusraamatukogu hoone 26 originaalset ehitusjoonist(kõrgus 87 cm, laius 204–224 cm).

E-RAHVUSRAAMATUKOGU

Rahvusraamatukogu kasutajail oli 2013. aastal juurdepääs38 olulisele teaduskirjandust kajastavale andmebaasile. Koostöös Justiitsministeeriumiga hangiti õiguskirjandusehuvilistele andmebaas BeckOnline Premium. Otsingu-portaali vahendusel sai kasutada 67 912 e-ajakirja ja 68 941 e-raamatut. E-kogudesse lisandus üle 1700 Eestie-raamatu, mis viis kodumaiste e-raamatute arvu 8000ni.

OTSINGUPORTAAL JÄTKUVALT POPULAARNE

2012. aasta lõpus avatud uue keskkonna on lugejad hästivastu võtnud. Otsingute arvu kasv näitas, et kasutajad eelistavad infot otsida ühe keskkonna kaudu (portaal.nlib.ee). Otsingute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 76 268 võrra, ulatudes aasta lõpus 243 184 otsinguni.

DIGITAALARHIIVI KOGUD TÄIENEVAD JÕUDSALT

Olen väga tänulik, et paljusid vanu ja haruldasi raamatuid on võimalik lehitseda DIGARis.

Lugeja

Digitaalarhiiv täienes trükifailide, EPUB vormingus e-raa-matute, veebist kogutavate väljaannete ja raamatukogus digiteeritud ainesega. Algust tehti ka digiteeritud heli-kassettide helifailide arhiveerimisega. Seoses Metsiku raamatukogu tutvustava näitusega digiteeriti ja arhivee-riti DIGARisse üle 11 000 lehekülje perekond Pruhli isikuarhiivi kuuluvaid päevikuid, fotosid jm dokumente.

NUTIKAS DIGAR

2013. aastal võeti kasutusse uus digitaalarhiivi kasutaja-liides (digar.ee), mis laiendab juurdepääsu DIGARile eelkõige nutiseadmetega ning on seotud ka sotsiaalvõr-gustikega. Uus liides võimaldab mugavalt alla laadida ka EPUB vormingus e-raamatuid, millest esimesed jõudsid digitaalarhiivi koostöös Kultuuriministeeriumi „Eesti kirjanduse” toetusprogrammiga. Uus kasutajaliides ja esimesed vabalt kättesaadavad EPUB vormingus e-raa-matud tõstsid DIGARi külastuste hulga 101 500ni ehk kahekordseks võrreldes varasema aastaga. Kasvas ka digitaalarhiivi kasutajate geograafi line ulatus 104 riigini.

anniversary of the building at Tõnismägi 2, we conserved26 original blueprints (height 87, width 204 × 224 cm) of the building of our library.

ELECTRONIC NATIONAL LIBRARY

In 2013, the users of the library had access to 38 impor-tant databases of research literature. In cooperation with the Ministry of Justice, we acquired BeckOnline Premium database for those interested in law. Throughthe search portal, users had access to 67,918 e-journalsand 68,941 e-books. We added more than 1,700 Estoniane-books, increasing the number to 8,000.

SEARCH PORTAL STILL POPULAR

Users have welcomed the portal that was made avail-able at the end of 2012 and the increasing number of searches shows that users prefer to search for infor-mation from one environment (portaal.nlib.ee). Compared to last year, the number of searches grew by 76,268, and the total number of searches was 243,184 at the end of the year.

COLLECTIONS OF THE DIGITAL ARCHIVE THRIVE

I am extremely grateful that I can browse so many old and rare books in DIGAR.

Reader

Print fi les received from publishes, e-books in ePub for-mat, publications collected from the web and digitised documents were added to the digital archive. We also started to archive the audio fi les of digitised cassette tapes. In connection to the exhibition that introduced the Metsiku library, more than 11,000 pages of diaries, photos and other documents from the personal archiveof the Pruhl family were digitised and archived in DIGAR.

SMART DIGAR

A new interface of the digital archive (digar.ee) extendsaccess from smart devices, is connected with social net-works and enables users to download e-books comfort-ably in EPUB format, fi rst of which were added to thedigital archive in cooperation with the support of theMinistry of Culture. The new user interface and free e-books raised the number of visits to DIGAR to 101,500or doubled it compared to last year. The geographical spread of the digital archive reached 104 countries.

most important events of 2013 (Richard Wagner 200,Georg Büchner 200, Konrad Lorenz 110 and many others) and the signifi cant topics of 2014 (100 years from World War I and the like).

CUTS IN ACQUISITIONS

The cut in the acquisitions funds at the end of the year affected the acquisition of Estonian and foreign literature. This will also have an impact on the coming year, because the subscriptions of documents will be carried over and important books have to be acquired at a later time. Compared to the 2012 growth of the circulating collections, we added 2.4% less documents to the collections in 2013. The average purchase price of an acquired Estonian book was 13.60 euros in 2013 (13.74 in 2012) and 50.42 euros (50.38) for foreign literature. The prices of databases also remained stable.According to the strategy of the NLE for 2014–2018, legal and art literature are the priority in acquisition and we will increase the percentage of e-books.

PRESERVING COLLECTIONS

We continued to clean the book stacks and to procureinventory. 23 of the 34 book stacks (66,000 linear metres)of the library have been systematically cleaned. Micro-fi lming and digitising documents was mostly based onthe reproduction plan of documents. We fi nished micro-fi lming printed works in March and the archival copies and access copies will now only be digital. We also digitised sound recordings, the number of digitised cassette tapes amounts to 1,030.

We conserved 509 documents, almost half of which were the library’s single copies, bound 1,072 and cleaned4,850 documents (409,251 pages). With the 20th

12 13LUGEJATEENINDUS JA KOGUDREADER SERVICES AND COLLECTIONS

JÄRJEST ROHKEM TELLITAKSE RAAMATUTE DIGITEERIMIST

Lisaks oma kogude järjepidevale digiteerimisele (2013. aastal ligi 13 900 lehekülge raamatuid ja 15 900 lehekülgeajakirju) osaleb Rahvusraamatukogu rahvusvahelisese-Books on Demand (EOD) teenuse võrgustikus. EOD tellimissüsteemi kaudu digiteeriti 228 e-raama-tut, neist 65 jõulueelse sooduskampaania käigus.

AJAKIRJANDUSE DIGITEERIMINE

Olen DEA paadunud kasutaja, erinevatest kohtadest, erinevate brauseritega – salvestamised, väljatrükid, mulle on sellest täiesti kirjeldamatu abi.

Asko

2013. aastal skaneeriti DEA (Digiteeritud eesti ajalehed)andmebaasi lisamiseks 23 mikrofi lmi (16 196 kaadrit), indekseeriti ja kontrolliti 14 fi lmi (8884 kaadrit) ning indekseeriti uue ajalehtede töötlemisprojekti jaoks 63 fi lmi (40 104 kaadrit). Andmebaasi lisandus 45 nime-tust ning aasta lõpuks oli kokku 440 kättesaadavat nimetust (1 303 380 lk.). See on saavutatud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tallinna Ülikooli Akadee-milise Raamatukoguga.

EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA – TRÜKIS JA ANDMEBAAS

Andmebaas sisaldab ligi 300 000 teaviku andmed ja täieneb pidevalt. Arendustegevus kasutajaliidese beetaversioonilt üleminekuks täisversioonile jätkub 2014. aastal.

Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali toetusel ilmuskaks viimast osa neljaköitelise retrospektiivse rahvus-bibliograafi a väljaandest „Eestikeelne raamat 1918–1940”.

Nii jõudis lõpule aastaid väldanud nimestiku koostamineja toimetamine koostöös Tallinna Ülikooli Akadeemi-lise Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumiga. Nüüd on trükituna olemas andmed kogu eestikeelse kirja-vara kohta aastaist 1525–1940. Viimaste köidete esitlus ja seminar „Eesti raamat kahe sõja vahel – 1918–1940” toimus 23. oktoobril, eesti raamatu päeval.

VEEBIARHIIV SAI AVALIKUKS

Veebiarhiveerimisel keskenduti varem välja valitud saitidele. Seoses kohalike omavalitsuste valimistega arhiveerisime üle 200 veebisaidi, mille kohta saime infot keskraamatukogudelt.

Eesti Veebiarhiiv avati üldsusele kasutamiseks 27. novemb-ril (veebiarhiiv.digar.ee), aasta lõpuni jäänud napi 35 päeva jooksul külastati seda 1084 korda 38 riigist. Detsembris tehti esimene katsetus Eesti veebisaitide suuremahulise arhiveerimisega, mis andis väärtuslikku teavet selliste tööde edaspidiseks seadistamiseks.

PANUS ESTERisse ja ISEsse

Jätkasime venekeelsete raamatute konverteerimist. E-kataloogi ESTER sisestati 29 500 uut nimetust ja 30 000 eksemplarikirjet. Aasta algul võtsime teavikute inventuuri tegemiseks esmakordselt kasutusele spet-siaalse tarkvara.

ELNET Konsortsiumi raamatukogude ühises Eesti artiklite andmebaasis ISE haldame nelja ühiselt loodavatteemabaasi: ühiskonnateadused, keel ja kirjandus, humanitaaria ning kunst, muusika, teater ja fi lm. Andmebaasis on üle 1,6 miljoni kirje, millest Rahvus-raamatukogus on loodud 77%.

UUS SUUND AJALEHTEDE KÄTTESAADAVAKS TEGEMISEL

Aasta alguses jõudsime otsusele soetada ajalehtede töötlustarkvara ja kasutajaliides ning lõpetada aasta lõpu seisuga ajalehtede bibliografeerimine Eesti artiklite andmebaasi ISE. Riigihangete tulemusena on olemas ajalehtede töötlustarkvara docWorks fi rmalt Content Conversion Specialists ja kasutajaliidese tarkvara Veridianettevõttelt DL Consulting. Töövood on käivitatud, töötajad koolitatud ja 2014. aastast töödeldakse ajalehtede sisu uute meetoditega ning arendatakse kasutajakeskkonda, et võimaldada nii täistekstotsingut kui ka juurdepääsu täistekstidele.

ORDERING BOOK DIGITISING IS POPULAR

In addition to the continuing digitisation of our collec-tions (almost 13,900 pages of books and 15,900 pages ofjournals in 2013), we are also a member of the e-Bookson Demand (EOD) service network. 228 e-books were digitised through the EOD ordering system, 65 of those during the pre-Christmas special campaign.

DIGITISING THE MEDIA

I am a chronic DEA user, in different places, with different browsers – storing, printouts, it has been an indescribable help to me.

Asko

23 microfi lms (16,196 frames) were scanned, 14 fi lms (8,884 frames) were indexed and checked to add these to the DEA (Digitised Estonian Newspapers) database and 63 fi lms (40,104 frames) were indexed for the new newspaper processing project. 45 titles were added tothe database and 440 titles (1,303,380 pp.) were availableby the end of the year in cooperation with the EstonianLiterary Museum and Tallinn University Academic Library.

ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY – IN PRINTED FORM AND DATABASE

The database includes currently data about almost 300,000 documents. Development to update from the beta version to the full version continues in 2014.

With the support of the Ministry of Culture and the Cultural Endowment of Estonia, the last two parts of the four volume retrospective national bibliography “Books in Estonian 1918–1940” were published. Thus the years of work of compiling and editing the bibliographic index in cooperation with the Tallinn

University Academic Library and the Estonian Literary Museum was done. Now the information about the entire Estonian printed matter from 1525 to 1940 is available in print. The last volumes were presented on 23 October – Day of the Estonian Book – and a seminar “Books in Estonian between two wars – 1918–1940” was held.

WEB ARCHIVE NOW PUBLIC

The main focus in upgrading the web archive in 2013 was archiving previously selected web sites. More than 200 web sites were archived in connection with the local government council elections in cooperation with the central libraries of the counties.

The Estonian web archive was opened to the public on 27 November (veebiarhiiv.digar.ee) and until the endof the year, it was visited 1,084 times from 38 countries.December saw the fi rst test of large-scale archiving of Estonian web sites, which gave valuable information about setting this kind of project up in the future.

CONTRIBUTION TO ESTER AND ISE

We continued converting Russian books. 29,500 new titles and 30,000 copy records were entered into online catalogue ESTER. We also started to use special software for the document inventory.

In the joint ISE database of Estonian articles, developed by the libraries of the Consortium of Estonian LibrariesNetwork, we manage four jointly supplemented theme bases: social sciences, language and literature, huma-nities and art, music, theatre and fi lm. The database includes more than 1.6 million records and 77% of those have been created by the NLE.

NEW TREND FOR NEWSPAPERS

At the end of the year we decided to purchase a docu-ment processing software and user interface for news-papers, and to fi nish bibliographising newspapers for the ISE database. We now have the document process-ing software docWorks for newspapers from Content Conversion Specialists and the user interface Veridian from DL Consulting. The workfl ows have been put into operation, employees trained and as of 2014, the contents of newspapers will be processed with newmethods and a user environment is being developed, to enable both full text search and access to full texts.

Juubeliaasta kulmineerus septembris lavastusega „Metsiku küla pibliotek”

The anniversary year peaked in September with a theatrical performance about the Metsiku library

17TEADUS- JA ARENDUSTÖÖ. KOOSTÖÖ

The traditional summer school of Estonian memory institutions was dedicated to the topic “Digital cultural heritage and time horizon 2020”

Another seminar under the series “Digital Memory” was titled “Literature and electronic freedom – between copyright and Open Access”, enjoying full audience and including an overview of NLE activities in this fi eld

Traditsiooniline Eesti mäluasutuste suveseminar toimus teemal

„Digitaalne kultuuripärand ja ajahorisont 2020”

„Digitaalse mälu” sarjas toimus täissaalile seminar „Sõnakunst ja e-vabadus – autorikaitsest vabakasutuseni”,

kus tutvustati ka Rahvusraamatukogu tegevust

1

2

3

4

TEADUS- JA ARENDUSTÖÖ. KOOSTÖÖ

RAAMATUKOGU UURINGUD

2012. aasta lõpuks koostasime ülevaate lugejauurin-gust „Teenusekvaliteet Eesti Rahvusraamatukogus: 3.–15. oktoober 2011”, kus kasutasime sarnaselt 2006. aastale SERVQUAL (lühend sõnadest service ja quality) metoodikat. Küsisime raamatukogu füüsilise ja e-keskkonna ning teenindava personali kohta. Põhjaliku küsitluse tulemused olid Rahvusraamatukogu sihtrühmade lõikes esinduslikud, andes hea ülevaate 956 aktiivse lugeja arvamustest raamatukogu senise töö kohta.

Uuringutulemusi sai kohe arvesse võtta raamatukogu renoveerimisel ning arengusuundade väljatöötamisel.

Lisaks koostati ülevaateid kasutajate rahulolust e-teenuste ja komplekteerimisvaldkondadega.

2013. aastal toimus ka värskelt registreerunud Rahvusraamatukogu kasutajate rahulolu uuring. Eesmärk oli selgitada, kas uued lugejad tunnevad ennast raamatukogus hästi, kuidas leiavad üles lugemissaalid ja vajalikud raamatud ning millise hinnangu annavad esimesele külastusele. Uuringus osalenud 130 uut kasutajat hindasid raamatukogu personali abi oma kohanemisel väga kõrgelt.

Sügisel sai teoks uuring, mille eesmärk oli koguda Rahvusraamatukogu töötajaid küsitledes võimalikult mitmekülgseid ettekujutusi uues strateegias sihiks seatud e-rahvusraamatukogust. Kogutud heade mõtete ja lennukate ideede lühiülevaade ilmub 2014. aastal.

RESEARCH AND DEVELOPMENT. COOPERATION

LIBRARY SURVEYS

By the end of 2012 the library prepared an overview ofthe user survey “Service quality in the National Library of Estonia: 3–15 October 2011” which was carried out using the same methodology as in 2006 (SERVQUAL – derived from service and quality). The questions seeked to fi nd out users’ opinion about the library’s physical and e-environment, as well as about the reading room staff. The results of this thorough survey were repre-sentative, involving the opinions of 956 active users from all NLE target groups.

The results of the survey could be taken into account promptly in renovation works and planning develop-ment trends.

Overviews were also prepared on user satisfaction with e-services and acquisition areas.

Another survey carried out in 2013 seeked to identifythe satisfaction of newly registered users with the NLE.They were asked if they felt comfortable in the library, if the reading rooms were easy to fi nd and how they would rate their fi rst visit. The 130 new users who were questioned valued highly the assistance of the NLE staff in making them comfortable in the library.

Autumn brought a survey among the NLE staff aiming to learn their visions of the e-library that has been set as one goal of the new strategy. The collected good ideas and fl ying fantasy will be introduced in 2014.

2

3

4

1

18 19RESEARCH AND DEVELOPMENT. COOPERATION TEADUS- JA ARENDUSTÖÖ. KOOSTÖÖ

TEADUSTÖÖ

Valmis Piret Lotmani käsikiri „Heinrich Stahli elu ja looming”, mis ilmub 2014. aastal Eesti Rahvus-raamatukogu toimetiste sarja ACTA (Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae) allseerias „Raamat ja aeg”.

ELNET KONSORTSIUMI ARENDUS

Septembris rahuldas EV Haridus- ja TeadusministeeriumELNET Konsortsiumi rahastamistaotluse Tallinna ja Tartu e-kataloogide liitmiseks ning üleminekuks uuele tarkvarale 2014. aastal. Raamatukogude vahelistes töörühmades alustati kohe ettevalmistusi. Seni kasu-tusel olevas e-kataloogis ESTER muudeti sisselogimine lihtsamaks.

EOD KONSORTSIUMI EDU

eBooks on Demand (EOD) digiteerimisteenust osutavateraamatukogude üha laienev võrgustik pidas programmistKultuur kaasrahastatud projekti raames 2013. aastalkaks konverentsi autoriõiguse ja digitaalarhiivide teemal.Oluline tunnustus võrgustikule oli Ameerika raamatu-kogude ühenduse presidendi auhind innovatiivse rahvus-vahelise raamatukogundusliku projekti eest, milles Rahvusraamatukogu vedada on EOD kommunikatsioon.Tutvustasime teenust ja võrgustikku lõppkasutajatele ja mäluasutustele nii trükiste, ürituste, sotsiaalmeedia kui ka artiklite ja ettekannetega.

AUTORIÕIGUSE TEABE LEVITAMINE

Jätkasime koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide EIFL (Electronic Information for Libraries) ja CENL (The Conference of European National Librarians) autoriõiguse võrgustikega. Osalesime edukalt EIFLi projektikonkursil. Meie projekti eesmärk oli esitada raamatukogude ettepanekud uue autoriõiguse seaduse tarbeks ja korraldada seminare, selgitamaks raamatu-kogude murekohad. Projekti lõpuüritus oli seminar „Sõnakunst ja e-vabadus – autorikaitsest vabakasutuseni”.

Osaleme ka huvigrupina orbteoste direktiivi regulat-siooni väljatöötamisel Justiitsministeeriumi juures ning tegeleme digiteerimisprojektidesse puutuvalt õiguste omajate leidmise, Rahvusraamatukogu välja-annete jaoks kasutuslitsentside hankimise ning autori-õiguse alase teabe levitamisega.

KUI PALJU MAKSAB DIGITAALNE SÄILITAMINE

Alates 2013. a. veebruarist osaleb Rahvusraamatu-kogu Euroopa Komisjoni kaasrahastatud projektis Collaboration to Clarify the Cost of Digital Curation (4C, vt. 4Cproject.eu), mis analüüsib digitaalse säili-tamise maksumuse hindamise mudeleid ja vahendeid. Rahvusraamatukogu veab tööpaketti, mis uurib nii kvaliteedi hindamise ja riskijuhtimise maksumust kui ka digitaalse säilitamise komponente. 4C projekt töötas digitaalse säilitamise maksumuse mudelite võrdluse baasil välja uudse maksumuse börsi – Curation Cost Exchange (CCEx), mille kaudu mälu-asutused saavad hinnata oma säilitustegevuse tasuvust.

RESEARCH

Senior Researcher Piret Lotman fi nished her manu-script “The life and work of Heinrich Stahl”, to be published in 2014 under the Transactions of the National Library of Estonia ACTA (Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae), in sub-series “Libri et memoria”.

ESTONIAN LIBRARIES NETWORK CONSORTIUM (ELNET)

In September the Estonian Ministry of Education and Research decided to satisfy the application of the ELNET Consortium and support the merger of the online catalogues of Tallinn and Tartu as well as transfer to new software in 2014. Working groups of member libraries promptly began to prepare the merger.The procedure of logging in was made simpler in the catalogue already before the merger.

SUCCESS OF THE EOD CONSORTIUM

In 2013 the network of libraries providing the eBooks on Demand (EOD) digitisation service held two confe-rences on copyright and digital archives within theCulture programme co-fi nanced project. The AmericanLibrary Association’s “Presidential Citation for Inno-vative International Library Projects” was an important recognition to the network. The National Library of Estonia leads the EOD communication in the project –the service and the network were introduced to end-users and memory institutions by deliverables, events andvia social media as well as by articles and presentations.

DISSEMINATING COPYRIGHT INFORMATION

The library continued to collaborate with the copyrightnetworks of international organisations EIFL (Electro-nic Information for Libraries) and CENL (Conference of European National Librarians). Successful participationin the call for proposals of EIFL projects enabled to organise seminars to identify copyright-related problemsfaced by libraries. The project was summed up at the seminar “Literature and electronic freedom – between copyright and Open Access”.

The NLE is engaged as an interest group in preparing the regulation of the Orphan Works Directive at the Ministry of Justice. Digitisation projects require to address a number of related issues – fi nding the ownersof rights, obtaining user licences for the NLE publicationsand disseminating copyright information.

HOW MUCH DOES DIGITAL PRESERVATION COST

Since February 2013 the library participates in the EC project Collaboration to Clarify the Cost of Digital Curation (4C, see more at 4Cproject.eu) which aims to analyse the costs and benefi ts of digital curation. The NLE leads a workpackage studying the cost of quality evaluation and risk management, and the determinants of digital curation. By comparing digital curation models, the 4C project prepared Curation Cost Exchange (CCEx) – a novel cost exchange enabling memory institutions to evaluate the economic effi ciency of their preservation activities.

21KULTUURIELU

Konkurss-näituse „Kunstnikult raamatukogule” võitis Marje Üksise söe- ja

pastelljoonistuste seeria „Inimene raamatuga”.

Jaan Malini performance „Häälutused” konkurss-näituse avamisel, tagaplaanil Aapo Puki „Poetry Slam. Jaan Malin”

Näituse „Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatu-kogu lugu” avamisel kõneles üks koostajaid Liis Tamm

Europeana 1989 rahvusliku saadiku Tunne Kelami osavõtul toimus esimesel mälestusesemete

kogumispäeval Balti keti teemaline vestlusring

The winner of the contest and exhibition “From artists to the library” – a series of charcoal and pastel drawings by Marje Üksine “People with books”

A performance by Jaan Malin “Häälutused” at a contest-exhibition opening, on the background “Poetry Slam. Jaan Malin” by artist Aapo Pukk

Opening of an exhibition dedicated to the Metsiku lending library, one of the exhibition authors Liis Tamm

Europeana 1989 National Ambassador Tunne Kelam took part in the discussion on the fi rst day of the Baltic Way Collection Days

KULTUURIELU

JUUBELIAASTAL TÕIME ESILE METSIKU KOGU

Juubelipidustuste kesksel kohal oli Rahvusraamatu-kogule kuuluva Metsiku küla raamatukogu tutvustamine näitusega „Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu”. 10. septembril toimus Eesti Vaba-riigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese osavõtul Rahvus-raamatukogu juubeliaastale pühendatud pidulik üritus, mis kutsus kokku raamatukogu sõbrad ja partnerid. VAT Teater tõi selleks puhuks fuajees improviseeritud lavale Metsiku „piblioteki” sünniloo.

TÄIENES VARAMU SARI

Aasta alguses pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu korraldatava Friedrich Puksoo auhinnakonkursi raames tunnustust 2012. aastalRahvusraamatukogu varamu sarjas ilmunud „Eesti köite-märgised 1840–1940”. Juubeliaastal täienes sari meie rikkalikku ja mitmekülgset arhiivkogu tutvustava artikli-kogumikuga. Ivi Eenmaal valmis Tõnismägi 2 hoone valmimisest raamat „Elu paralleelmaailmades”, mille müügituluga pannakse alus Ivi Eenmaa ja raamatukogu koostöös loodud sihtkapitalile Rahvusraamatukogu töötajate erialaseks enesetäiendamiseks.

RAAMATUKOGU INSPIREERIS KUNSTNIKKE

Erakordselt menukaks osutus juubelile pühendatud konkurss-näitus „Kunstnikult raamatukogule”, kus osales72 tunnustatud kunstnikku 140 tööga. Välja anti viis auhinda. Näitust külastas üle 2500 inimese. Peaauhinna, milleks on 1000 eurot ja isikunäitus Rahvusraamatu-kogus, võitis Marje Üksine söe- ja pastelljoonistuste seeriaga „Inimene raamatuga” I, II, II. Teise preemia sai Hannes Starkopf skulptuuriinstallatsiooni „Elekter”

CULTURE

ANNIVERSARY YEAR CELEBRATIONS INSPIRED BY A UNIQUE COLLECTION

The library’s anniversary year celebrations were inspiredby a unique collection stored in the NLE and dating back to the 19th century – the Metsiku lending library established by Estonian farmers. This collection was introduced by an extensive exhibition and it also inspired a theatrical performance staged in the foyer of the Library which brought together many coopera-tion partners and distinguished guests, among them the President of the Republic Mr Toomas Hendrik Ilves.

PUBLICATIONS INTRODUCING THE LIBRARY

At the beginning of 2013 the NLE publication “Estonianbinder’s labels 1840–1940” (published in 2012) was praised at the Friendrich Puksoo Award Contest organised by the Estonian Librarians’ Association and the University of Tartu Library. The anniversary year was celebrated with a publication opening up the archival collection of the NLE. Former Director GeneralIvi Eenmaa presented her book “Life in parallel worlds. Building the National Library of Estonia 1982–1997”. The income received from its sales will be the foun-dation of an endowment to support the professional training of the NLE staff.

LIBRARY INSPIRED ARTISTS

An art contest and exhibition “From artists to the library”, dedicated to the NLE anniversary, proved extremely popular and brought 140 works from 72 well-known artists, the exhibition enjoyed over 2,500 visitors. Among the fi ve prizes that were awarded,the First Prize was given to Marje Üksine for a series of

1

2

3

4

2 3

4

1

22 23CULTURE KULTUURIELU

eest, mis kajastab Rahvusraamatukogule valusat teemat –meie suure hoone energiakulu. Kolmanda preemia vääriliseks hinnati võrdselt Siim-Tanel Annuse, Elna Kaasiku ja Rait Präätsa tööd.

PILDI JÕUD TÕI LAPSED RAAMATUKOKKU

Aasta lõpp oli suurelt Tallinna 4. illustratsioonitrien-naali „Pildi jõud” päralt. Koostöös Eesti Kujundus-graafi kute Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakonnaga eksponeeriti Rahvusraamatukogu neljas galeriis Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioo-nide paremikku. Näitust külastas kokku üle 3500 inimese.Rahvusvaheline žürii andis välja 10 diplomit ning Tallinnalinna toetatud Grand prix. Lastele korraldatud õpitoad „Luues illustratsiooni” tõid näitusele veelgi enam õpilasi.

AKTIIVNE NÄITUSETEGEVUS

Külastades Rahvusraamatukogu üle hulga aja, avastasin imeilusa akvarellinäituse, mille eest olen tänulik.

Ene

Aasta jooksul toimus Rahvusraamatukogus 40 näitust, millest 11 tutvustasid meie oma kogusid. 17 suuremast koostööprojektist oli enamik rahvusvahelised. 16 korraleksponeerisime oma näitusi väljaspool raamatukogu, sh neljal korral välisriikides.

Toimus traditsiooniline konkurss-näitus „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut”, mille 2012. ja 2011. aasta komplektid kinkisime Aserbaidžaani Rahvusraamatukogule.

SAKSAKEELSETE SAALIDE ÜRITUSED

Lapsed jäid väga rahule. See kõik laiendas nende silmaringija andis julgust tulevikuks. Aga see on ju meie ülesanne, sisendada lastele eneseusku ja julgust.

Saksa keele õpetaja Ene

Austria, Saksa ja Šveitsi saal korraldasid Reini ja Doonaujõge ning veemaad Šveitsi tutvustavad näitused ning juube-leid ja tähtsündmusi kajastavad väljapanekud. Toimusid teadus- ja kultuuriõhtud, raamatuesitlused, üritused kooliõpilastele, tõlkevõistlus ja raamatukoguralli.

MELU KONVERENTSIKESKUSES

Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi korraldamisel suur tänu konverentsitalituse perele – asjatundlikkuse,sõbralikkuse, mõistmise, hoolivuse, usaldusväärsuse eest!

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti, Läti ja Leedu esinduste nimel Eha Vain

Tallinna raamatumess ja jõulukuu raamatunädal toovad meie majja järjest enam rahvast. Rahvusraamatukogu konverentsikeskus jätkab teenusepakkujana tõusu-joones. 2013. aastal toimus konverentsikeskuses 654 üritust kokku üle 57 000 külastajaga.

TEADVUSTAME EUROPEANAT

Projekti Europeana Awareness partnerina tutvustasime Europeana portaali võimalusi sihtgruppidele. Europeana korraldas murrangulise 1989. aasta ja Balti keti mäles-tuste kogumispäevi Balti riikides, mis leidsid Eestis aset Rahvusraamatukogus vabatahtlike kolleegide abiga. Eesti Europeana 1989 projekti rahvuslik saadik oli europarlamendi liige Tunne Kelam. Kogumispäevadele toodi ligi 140 mälestuseset Balti ketist, neid näeb veebi-lehel www.europeana1989.eu.

charcoal and pastel drawings „People with books I, II, III”.Hannes Starkopf with an installation dedicated to electri-city came second (painfully reminding of the NLE building’s large energy consumption); Siim-Tanel Annus,Elna Kaasik and Rait Prääts received the third prize.

THE POWER OF PICTURES BROUGHT CHILDREN TO THE LIBRARY

The year was crowned by the 4th Tallinn Illustrations Triennial “Power of Pictures”. The library’s cooperationwith the Estonian Graphic Designers’ Union, Estonian Children’s Literature Centre and the Estonian section of IBBY produced an exhibition of the best book illust-rations from the Baltic Sea countries. The extensive display in the NLE’s four galleries enjoyed over 3,500 visitors, special workshops were designed for children.The international jury awarded ten diplomas and a GrandPrix, the latter supported by the city of Tallinn.

NUMEROUS EXHIBITIONS

Visiting the library over a long haul, I discovered a lovely watercolour exhibition. Thank you!

Ene

In 2013 the NLE showed 40 exhibitions, 11 of them introducing our own collections. The majority of our 17 large cooperation projects were international. 16 NLE exhibitions were displayed outside the library’s premises, four of them abroad.

The traditional contest and exhibition “25 best designedEstonian books and 5 best designed children’s books” washeld in February, the winning books of 2011 and 2012 were donated to the National Library of Azerbaijan.

EVENTS IN GERMAN, AUSTRIAN AND SWISS READING ROOMS

Children were very happy. This visit enriched and inspired them. And that is our task – to encourage children.

Ene, teacher of German language

German, Austrian and Swiss Reading Rooms prepared exhibitions introducing the Rhine and the Danube river,Swiss waterlands, and a wide range of anniversaries. Cultural evenings, book presentations, translation contestand library rally brought together wide audiences.

CONFERENCE CENTRE IS BUSTLING

Many thanks to the Conference Centre team for organising the Nordic-Baltic Literature Forum – you are competent, friendly, understanding, caring and reliable!

Eha Vain on behalf of Estonian, Latvian and Lithuanian Offi ces of the Nordic Council of Ministers

The Tallinn Book Fair and Christmas Book Market bringmore and more people to the library. The servicesof the NLE Conference Centre are appreciated by many clients – in 2013 the Centre organised 654 events with over 57 thousand people attending.

RAISING AWARENESS OF EUROPE

The NLE is a partner in the Europeana Awareness project which aims to introduce the Europeana portal. In 2013 Europeana commemorated the momentous year of 1989 and the Baltic Way with collection days in the Baltic countries. The Europeana Ambassador in Estonia for the 1989 project was Mr Tunne Kelam, member of the European Parliament. The collection days gathered nearly 140 memorabilia of the Baltic Way, now viewable at www.europeana1989.eu.

25ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

Aasta tegu 2013 oli uus inforuum Avatus

Väärt kolleegiks valiti kogude osakonna vanemraamatukoguhoidja Krista-Viivika Kats

Aasta inimene digitaalse säilitamise peaspetsialist Liina Abner

Aastate inimene laenuosakonna juhtiv spetsialist Heli Kuusik

Muusikasaali infospetsialist Helen Põldmäe saadab naiskoori sageli klaveril

Strateegia koostamine oli põhjalik protsess

Parim noor kolleeg digiteerija Marion Kruut

The Achievement of the Year 2013 was the new information room Openness

The Most Valuable Colleague Krista-Viivika Kats, Collection Maintenance Dept

The Best Employee Liina Abner, Digital Archive Dept

The Best Employee of Years Heli Kuusik, Circulation Dept

Information specialist Helen Põldmäe from the Music ReadingRoom often accompanies the Women’s Choir on piano

Preparation of the strategy was a thorough undertaking

The Best Young Employee Marion Kruut, Digitisation Dept

1

2

3

4

5

6

7

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

2013. aastal sõnastati Rahvusraamatukogu strateegilisedeesmärgid aastateks 2014 –2018, kaasates enamiku töötajaist. Konsultandiks oli Mati Ilisson (OÜ Wilson Learning Estonia).

Raamatukogu struktuuri ja juhtimise nüüdisajastamine ongi suunatud töötajate kaasamisele ning kiirete ja paindlike lahenduste leidmisele uue põlvkonna raamatu-kogu loomisel. Tõhustame organisatsiooni madala, väheste juhtimistasanditega struktuuri abil ning rakendame eri juhtimistasanditel juhendavat juhtimist.

Täitus peadirektori viieaastane ametiaeg ning nõukogu valis Janne Andresoo sellel ametikohal jätkama.

MAJANDAMINE

4. detsembril 2012 kinnitas Rahvusraamatukogu nõu-kogu 2013. aasta eelarve üldsummas 5 802 029 eurot.2012. aastaga võrreldes suurenesid tulud kokku 189 506 euro võrra. Riigieelarveline toetus oli kavandatud 4,4%-lise tööjõukulude tõusu katteks.

Elektrienergia kulu ületas 54 000 euro võrra nõukogu kinnitatud eelarves olevat summat. Raamatukogu esitas selle katmiseks taotluse nii Riigikogu kultuurikomisjonilekui ka Kultuuriministeeriumile. Taotlust ei rahuldatud. Sestap tuli elektri eest tasumiseks vajatav raha leida raamatukogu eelarvest. Rahvusraamatukogu nõukogu kinnitas korrigeeritud eelarve 15. oktoobril 2013.

Kärpeid tuli teha järgnevalt: teavikute komplekteerimise kulud 36 500 autoriõiguste ja litsentside kulud 8 000 teavikute köitematerjalid 2 000 laenumaksed 7 500

ADMINISTRATION OF NLE

In 2013 the library’s new strategic goals were set for 2014 –2018. The preparation of the strategy document involved most of the staff who were supervised by professional consultant Mati Ilisson from Wilson Learning Estonia.

The renewal of the library’s structure and developmentof its administration focus on engaging the personnel and fi nding swift and fl exible solutions to build a new generation library. A low structure with few administ-ration levels will make the organisation more effi cient which will be further supported by supervisory administration at different administration levels.

The Director General’s term of offi ce of fi ve years endedand the Library’s Board elected Janne Andresoo to continue in this position.

MANAGEMENT

On 4 December 2012, the Supervisory Board approvedthe budget for 2013 in EUR 5,802,029 which marked anincrease in income by EUR 189,506 compared with 2012.State allocations were planned to cover the increase of labour expenditure by 4,4%.

Electricity cost exceeded the corresponding expenditureset out in the budget by EUR 54,000. The NLE submittedadditional fi nancing applications to both the Cultural Affairs Committee of the Riigikogu and the Ministry ofCulture. Neither application was approved. Thus the library had to reorganise its budget and fi nd the missingsum. The library’s Board approved the amended budgeton 15 October 2013 with cuts in the following areas:

Acquisition 36,500 Copyright and licences 8,000 Binding materials 2,000 Loan repayments 7,500

1

2

3

4

5 6

7

2726 ORGANISATION AND ITS ADMINISTRATION

Energiakandjate eelarvedefi tsiidist tulenevalt oli raamatukogu aasta lõpus suletud neljal tööpäeval.

PERSONAL

Aasta lõpu seisuga töötas Rahvusraamatukogus 328 ametikohal 340 töötajat, neist kõrgharidusega 239 ning kesk- või keskeriharidusega 60 töötajat. Keskmine palk Rahvusraamatukogus oli 2013. aastal 742 eurot.

MEIE PARIMAD

Aasta lõpus tunnustasime parimaid töötajaid. Aastate inimese tiitli sai laenuosakonna juhtiv spetsialist Heli Kuusik. Aasta inimeseks valiti digitaalarhiivi osakonna digitaalse säilitamise peaspetsialist Liina Abner. Parimaksnooreks töötajaks sai digiteerimisosakonna mikrofi lmi-mise talituse juhataja Marion Kruut. Aasta teoks kuulutatiAvatus ehk uus inforuum. Rahvusraamatukogu töötajad valisid 2013. aasta väärt kolleegiks kogude osakonna vanemraamatukoguhoidja Krista-Viivika Katsi.

ÜHISED ETTEVÕTMISED SEOVAD

Lisaks traditsioonilisele emadepäeva kontserdile ning laste ja suurte jõulupeole käisime üheskoos jalgratta-matkal Kõrvemaal, külastasime Seto kuningriiki ning toimus kaks kultuuriloolist ekskursiooni.

Rahvusraamatukogu naiskoor ilmestab nii raamatukogu üritusi kui ka esindab meid väljaspool raamatukogu.

At the end of the year the library was closed on four workdays to save electricity.

HUMAN RESOURCES

As of 31 December 2013 the 328 posts in the NLE were occupied by 340 employees, 239 of them with higher education and 60 with secondary or secondary specialised education. The average salary in the NLE was EUR 742 in 2013.

THE BEST WERE ACKNOWLEDGED

At the end of the year the library traditionally awardedthe best among colleagues. The Best Employee of ManyYears-title was given to Heli Kuusik from Circulation Department. The Best Employee of 2013 was Liina Abnerfrom Digital Archive Department. The Best Young Employee of 2013-title was awarded to Marion Kruut from Microfi lming Department. The Achievement of 2013 was the new information room called Openness. The Most Valuable Colleague of 2013 was Krista-ViivikaKats from Collection Maintenance Department.

JOINT ACTIVITIES KEEP THE TEAM SPIRIT ALIVE

The library traditionally enjoyed a concert celebrating Mother’s Day, and Christmas parties for both library staff and their children. Other joint events included a bicycle trip to Kõrvemaa, a two-day visit to Setomaain South-East Estonia and two tours to places of culturaland historical interest.

The library’s women’s choir has been an indispensable entertainer at various library events, also representing the Library outside our premises.

Eelarve tulud / Budgetary income (2013) Eelarve kulud / Budgetary expenditure (2013)

Andmed seisuga 1. juuni 2014Data at 1 June 2014

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu Supervisory Board of the National Library of Estonia

Esimees / Chairman Igor Gräzin Riigikogu liige / Member of the Riigikogu

Aseesimees / Deputy Chairman Maria Alajõe Riigikogu Kantselei direktor / Secretary General of the Riigikogu

Liikmed / Members Mart Meri Riigikogu liige / Member of the Riigikogu, Reet Roos Riigikogu liige / Member of the Riigikogu, Priit Pirsko Riigiarhivaar / State Archivist, Sirje Virkus Tallinna Ülikooli infoteaduste Instituudi professor / Professor, Institute of Information Studies, Tallinn University, Tarvi Sits Kultuuriministeeriumi asekantsler / Undersecretary (Cultural heritage), Estonian Ministry of Culture

Juhtkond Management

Janne Andresoo Peadirektor / Director General, Raivo Ruusalepp Arendusjuht / Director of Development, Kristel Veimann Teenindusjuht / Director of Library Services, Katrin Sepp Haldusjuht / Maintenance Director, Sven Mitt Turundusjuht / Marketing Director

Koostajad / Compiled by Õnne Mets, Annika Koppel, Marika Kuldkepp • Tõlkijad / Translated by Mari Kannusaar, Mariliis Tamm • Toimetaja / Edited by Inna Saaret • Fotograaf / Photos by Teet Malsroos, Katre Riisalu • Kujundaja / Design by Margit Plink

Eesti RahvusraamatukoguNational Library of Estonia

Tõnismägi 2, 15189 TallinnEstonia

+372 630 7611 Info Information

+372 631 1410 Faks Fax

nlib@nlib.ee E-post E-mail

+372 630 7501 Juhtkond Administration

+372 630 7100 Konsultandid Consultants

+372 630 7590 Komplekteerimine Acquisitions

+372 630 7260 Avalikud suhted ja turundus Public Relations and Marketing

+372 630 7262 Konverentsikeskus Conference Centre

+372 630 7150 Näituste osakond Exhibitions Dept.

www.nlib.ee

facebook.com/rahvusraamatukogu

twitter.com/nationallibrary

Hoiame mõtteid, et jagada teiega!We store knowledge to share it with you