Click here to load reader

Eesti Vabariigi siseministri ja Eesti Kirikute Nõukogu ... · PDF file Eesti Vabariigi uus president on Kersti Kaljulaid Kersti Kaljulaid valiti Riigikogu poolt 3. oktoobril häälteenamusega

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of Eesti Vabariigi siseministri ja Eesti Kirikute Nõukogu ... · PDF file Eesti Vabariigi...

  • Asutatud 1908 taasilmub 1999 detsember 2016 Nr. 69

    On sümboolse tähendusega, et saame meenutada 500 aasta taguseid re- formatsioonisündmusi kaks aastat pärast seda, kui tähistasime kaheksa sajandi möödumist Liivi- ja Eestimaa pühendamisest Neitsi Maarjale, ning aasta enne Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäeva. Need juubeli- aastad on meile andnud ja annavad jätkuvalt rohkesti võimalusi rääki- da meie rahva ja riigi kujunemise sajanditepikkusest loost, mille tuge- vaks aluseks on olnud ristiusk.

    16. sajandil Eestimaa aladele jõudnud reformatsiooniliikumine levi- tas nii maal kui linnas kirjasõna ja hakkas korraldama rahvaharidust. Avati esimesed avalikud raamatukogud, 1739. aastal ilmunud Piibel pani aluse eesti kirjakeelele, vennastekoguduse liikumisega kaasne- nud ühislaulmistel oli oluline roll üle-eestiliste laulupidude traditsioo- ni kujunemises. Vaimulike Jakob Hurda, Villem Reimani ning paljude teiste kirikuõpetajate, köstrite ja koolmeistrite tegevus on aidanud kaa- sa rahvusliku pärandi hoidmisele ja omariikluse tekkele.

    On heameel tõdeda, et reformatsiooni 500. aastapäeva meenutatak- se mitte üksnes luterlikus kirikus ning teistes protestantlikes kirikutes ja kogudustes, vaid sellega on laiemalt kaasnenud juba aastakümne- te pikkused püüdlused kogu kristlaskonna suuremale ühtsusele. Kaht- lemata on üheks olulisemaks sammuks sellel teel kolm aastat tagasi ilmunud luterlaste ja katoliiklaste rahvusvaheline dialoogidokument „Konfliktist osaduseni“, mille nähtava väljendusena toimub oktoobri- kuu lõpus Rootsis Lundis oikumeeniline ühispalvus paavst Franciscu- se ja Luterliku Maailmaliidu juhtide osavõtul, kuhu on kutsutud ka Eesti luterliku ja rooma-katoliku kiriku pead.

    Reformatsiooni 500. juubeliaastal on toimumas terve hulk suuremaid ja väiksemaid üritusi paljudes Eestimaa paikades. On rõõmustav näha neid koos kirikute ja kogudustega ühiselt ette valmistamas riigiasutusi,

    Eesti Vabariigi siseministri ja Eesti Kirikute Nõukogu presidendi ühine pöördumine Eestimaa elanike poole seoses reformatsiooni 500. aastapäevaga

    Euroopa reformatsioonilinnade hulka arvatud Tallinna ja Tartu linna- sid, teisi kohalikke omavalitsusi, kodanikuühendusi ja mitmeid muid organisatsioone. Kutsume kõiki Eestimaa elanikke nendes ettevõtmis- tes osalema, et vaadata tagasi poole aastatuhande pikkusele perioo- dile meie maa ja rahva ajaloos ning arutleda ühiselt nende väärtuste üle, milledele tuginevalt suudame tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise järeltulevatele põlvedele.

    Hanno Pevkur Peapiiskop emeeritus Andres Põder Siseminister Eesti Kirikute Nõukogu president

    Tallinnas, 21. septembril AD 2016

    Rahulikke jõule ja head uut aastat!

  • 2 2016 detsemberPeterburi Teataja

    UUDISED

    Eesti Vabariigi uus president on Kersti Kaljulaid

    Kersti Kaljulaid valiti Riigikogu poolt 3. oktoobril häälteenamusega Eesti Vabariigi uueks presidendiks. Esimest korda ajaloos on Eesti riigi eesotsas naispresident. Riigipea Kersti Kalju- laid on 46-aastane ja töötas siiani Eesti esindajana Euroopa Kontrollkojas. Oma esimesel pressikonverentsil valitud presidendina ütles Kaljulaid, et tänab riigikogu veelkord usalduse eest. „Meil tuleb üksteisega rohkem rääkida. Ma asun tööle, et luua oma suhtlusvõr- gustik, mis aitab mul alati olla seal, kus on raske. Ma tahan rääkida Eesti rahva- ga. See on minu jaoks kõige tähtsam.“

    Peaminister Jüri Ratase valitsus

    astus ametisse 23. novemberil 2016 astus ametisse peaminister Jüri Ratase valitsus, kuhu kuuluvad Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica liidu ning Sotsiaaldemo- kraatliku erakonna esindajad. Uue va - litsuse olulisteks eesmärkideks on Eu- roopa Liidu ja NATO liitlassuhteid hoidev välis- ja julgeolekupoliitika, ühtsem ja võrdsem Eesti, majanduse seisakust välja toomine ning rahvaar- vu tõusule pööramine.

    Avati kaks projektikonkurssi

    eesti kultuuri­ ühingutele välismaal

    Kuulutati välja Eesti Vabariik 100 ja rahvuskaaslaste programmi projekti- konkursid, mille eesmärgiks on toeta- da välismaal tegutsevaid eesti kogu- kondi kultuuriprojektide korraldamisel ja tugevdada läheneva juubeli eel kul- tuurikollektiivide ning loomeinimeste kontakte. Mõlema konkursi taotluste esitamise tähtaeg on 5. jaanuar 2017. Toetusi jagatakse seekord välis- eesti kultuuriühingutele poole rohkem kui varasemalt, konkursside eelarve on kokku 80 000 eurot. Suurem toetu- se maht on seotud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistustega ning soo- viga tähistada riigi olulist juubelit vää- rikalt nii Eestis kui eesti kogukondades välismaal. Rahvuskaaslaste program- mi konkursile saab esitada taotlusi kul- tuurisündmuste korraldamiseks 2017. aastal ja Eesti Vabariik 100 konkursi- le kultuurisündmuste korraldamiseks 2018. aastal. Projektikonkursi korraldavad Rii- gi kantselei, Kultuuriministeerium, rah- vuskaaslaste programmi nõukogu ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA). Konkursi tingimused leiab MISA ko- dulehelt: www.meis.ee/konkursid.

    Raamat Levašovo memoriaalkalmistust 23. novembril esitleti Eesti Muinsuskaitse Seltsis Pikk tn. 46 eesti keelde tõlgitud brošüüri „Levašovo memoriaalkalmistu“. Anatoli Razumovi koostatud brošüür on vene keeles ilmunud juba neljas trükis, viimane 2012. aastal, see on tõlgitud inglise, saksa, soome ja itaalia keelde. Esitlusel osales ja kõneles brošüüri autor, massirepressioonide uurija Anatoli Razumov Peterburist.

    Eesti keele päev Peterburis kooli eesti keele õppejõud Maarika Teral andis ülevaate eesti keele õp- pevahenditest, Killu Paldrok rääkis kohast ja nimest kui õppematerjali- dest. Eriti sisukas ja põhjalik oli Jüri Valge ettekanne Jaan Tõnissonist ja eesti keelest. Nagu tavaliselt esitati külalisesinejatele rohkelt küsimu- si nii keele kasutamisest, uuendus- te kohta eesti keeles kui ka võima- lustest interneti teel keeleabi saada. Seekord andis keelepäevadele oma- pärase värvingu Peterburi ülikooli eesti keelt õppivate tudengite esine- mine. Kuulajaskond oli alguses vei- di hämmingus, sest nende esinemi- ne kõlas vene keeles. Vabanduseks toodi see, et nad õpivad eesti keelt alles 9 kuud. Hiljem siiski paluti neid ka eesti keeles endast rääkida

    ja kohalike eestlaste meeleheaks te- gid nad seda üllatavalt heal tasemel. Keelepäev lõppes ühise kohvi- lauaga koguduse toas, kus vesteldi juba mitteametlikult. Jututeemasid jätkus, sest oleme ju Emakeele Selt- siga koostööd teinud pikka aega. Lepiti kokku, et järgmised keele- päevad toimuvad 2018. aastal. Traditsiooniliselt külastati Smo- lenski surnuaeda, et asetada küünlad F. J. Wiedemanni ja G. F. Parroti mä- lestuskivide juurde. Külaliste vaba aja sisustasime Faberge muuseumi külas- tamisega, kus giidina oli Viiu Fjodoro- va ja sööma mindi Pelmennajasse. Loodame, et keelepäeva tradit- sioon jääb ka edaspidi püsima.

    Külli Sulg

    Levašovo matmispaik oli salasta- tud objekt kuni 1989. aastani, alles siis sai üldsus teada, mis siin toimunud oli ja siia otsustati rajada memoriaalkal- mistu. Järgnevatel aastatel on memo- riaalkalmistule paigaldatud hul gali- selt mälestusmärke: poolakatele, juuti- dele, sakslastele, soomlastele, norra- lastele, venelastele, ukrainlastele, val- gevenelastele, itaallastele, lätlastele, leedulastele, nunnadele, katoliiklaste- le, kurttummadele, karsklastele, ener- geetikutele jne. jne. Eestlastele pühendatud mäles- tusmärk valmis EV Peterburi Pea- konsulaadi ja eraannetajate telli- musel ja avati 1999. aastal, 2015. aasta suvel paigutati selle kõrvale mälestustahvel Kingissepa rajooni Simititsa eestlaste asundusest pärit 45 mehele ja 8 naisele, kes huka- ti NKVD poolt aastatel 1937–1938 kui spioonid, terroristid, diversandid ja kahjurid.

    Venemaa Rahvusraamatukogu kir - jastuse poolt Vürst Vladimiri peakiri ku annetuste toel välja antud „Levašovo memoriaalkalmistu“ on illustreeritud hulga fotodega ja annab 45 leheküljel ülevaate nii memoriaalkalmistust kui ka stalinlikest repressioonidest Lenin - gradis ja ümbruskonnas. Täpsemat tea- vet Stalini suure terrori aastatel hukatu- te kohta saab Anatoli Razumovi poolt seni 13 köites välja antud teatmikust „Leningradskii martirolog“ Leningradi martüürium). Eesti Vabariik tunnustas Anatoli Ra zumovi aastatepikkust tööd massirepressioonide uurimisel 2012. aastal Maarjamaa risti teenetemärgiga. Peterburis toimus eestikeelse „Le- vašovo memoriaalkalmistu“ esitlus ju- ba 30. oktoobril, poliitiliste repressioo- nide mälestuspäeval, mil Peterburi lin - navalitsus korraldab traditsiooniliselt mälestusürituse Levašovos, kus toimub pärgade asetamise tseremoonia. Üritu- sel osalesid Peterburi Jaani kogudus ja Peterburi Eesti Kultuuriselts, samuti Eesti Vabariigi peakonsulaat eesotsas peakonsul Jaanus Kirikmäega. Eest- laste mälestuskivi juures pidas mäles- tusteenistuse õpetaja Enn Salveste.

    Peep Pillak

    Levašovo asub Peterburi Viiburi lin- naosa põhjaservas. Sealses metsatu- kas on kõrge plankaiaga ümbritsetud endine NKVD salajane matmispaik, kuhu toodi Leningradis hukatute lai- pu 1937. kuni 1954. aastani. Amet- likel andmetel hukati nendel aastatel Leningradis 46 771 inimest, neist 40 485 poliitilistel põhjustel. Enamus hu- kati Stalini suure terrori aastatel 1937– 1938, sealhulgas oli eestlasi 4 561.

    Oktoobtikuu alguses, täpsemalt 08. oktoobril, korraldati Jaani kirikus järjekordsed eesti keele päevad Pe- terburis. Keelepäevad on kohalike eestlaste jaoks olnud alati suursünd- museks ja nende vastu on alati tun- tud suurt huvi. Eks seeg

Search related