EESTI VIIES KLIIMAARUANNE - envir.ee · EESTI VIIES KLIIMAARUANNE Kristina Kaar Tanel Laasma. 2 •Eesti allkirjastas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 1992. a •Ratifitseeris

Eesti Keskkonnauuringute Keskus

EESTI VIIES KLIIMAARUANNE

Kristina Kaar

Tanel Laasma

2

• Eesti allkirjastas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 1992. a

• Ratifitseeris konventsiooni 1994. a ja Kyoto protokolli 2002. a

• Protokolli kohaselt on Eesti kohustatud aastate 2008-2012 jooksul vähendama KHG heitkoguseid 8% võrreldes 1990. a tasemega

• 2009. aastal vähenesid KGH heitkogused 1990. aastaga võrreldes 58,99%

Taust

3

• Riiklik KHG inventuur, mis sisaldab informatsiooni KHG heitkoguste kohta, k.a algandmed, eriheited ja metoodika –1 kord aastas

• Riiklik kliimaaruanne, mis sisaldab informatsiooni riiklike KHG heitkoguste, kliima alaste poliitikate ja meetmete, haavatavuse ja kohanemismeetmete kohta – iga 4 aasta tagant

Konventsiooni ja Kyoto aruandlus

4

• Esitamise tähtaeg ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile – 1. jaanuar 2010

• KKM kuulutas välja hanke V kliimaaruande koostamiseks

• EKUK tegi pakkumise ning võitis selle

• Leping sõlmiti KKMi ja EKUKi vahel 3. juuli 2009

• Töö esitamise tähtaeg KKMile 1. detsember 2009

• Meeskonna kokkupanemine – kontakt ülikoolidega (TÜ ja TTÜ)

• Alltöövõtt

Eesti V kliimaaruanne

5

• Riikliku kliimaaruande koostamisel peavad Lisa I riigid järgima aruandluse juhiseid

• Juhised võeti vastu konventsiooni osaliste viienda konverentsi raames – 1999 a.

• Juhised annavad ette kliimaaruande struktuuri

Kliimaaruande juhised

6

I KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE - EKUK

II RIIKLIKUD ASJAOLUD, MIS PUUDUTAVAD KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSEID JA SIDUMIST – erinevad eriala spetsialistid

III INFORMATSIOON KASVUHOONEGAASIDE INVENTUURI KOHTA, SEALHULGAS RIIKLIKU SÜSTEEMI JA RIIKLIKE REGISTRITE KOHTA - EKUK

IV POLIITIKAD JA MEETMED - TTÜ

V PROGNOOSID JA POLIITIKATE JA MEETMETE KOGUMÕJU NING KYOTO PROTOKOLLI MEETMETEGA SEOTUD LISATEGEVUSED - EKUK

VI HAAVATAVUSE HINDAMINE, KLIIMAMUUTUSTE MÕJU JA KOHANEMISMEETMED – EKUK

VII FINANTSALLIKAD JA TEHNOLOOGIA ÜLEVÕTMINE, KAASA ARVATUD KYOTO PROTOKOLLI ARTIKLITES 10 JA 11 TOODUD INFORMATSIOON

VIII TEADUSTÖÖ JA SÜSTEMAATILINE SEIRE - EKUK

IX HARIDUS, KOOLITUS JA ÜLDSUSE TEADLIKKUS - EKUK

Kliimaaruande struktuur

7

• liikmesriigid peavad kirjeldama riiklikku olukorda, kuidas riiklikud asjaolud mõjutavad KHGide heitkoguseid ja sidumist ning kuidas nende muutused mõjutavad KHGide heitkoguseid ja sidumist

• kirjeldama riiklike asjaolude ja heitkoguste seost

• riigid lisavad mistahes informatsiooni, mis nende riiklikku olukorda ja trende kõige paremini kirjeldavad

• tagamaks kliimaaruannete võrreldavus riikide lõikes, soovitatakse järgmisi pealkirju: riigivõimu struktuur, elanikkonna profiil, geograafiline profiil, kliima profiil, majanduslik profiil jne

Riiklikud asjaolud, mis puudutavad KHGide

heitkoguseid ja sidumist

8

• 2009. aastal oli Eesti rahvaarv 1,34 miljonit ja rahvastiku tihendus 30,9 inimest km2 kohta – üks madalamaid Euroopas

• linnaelanikkond moodustas rahvastikust ligikaudu 69%

• Eesti kogupindala on 45 227 km2, millest 42 692 km2

moodustab maismaa

• peaaegu pool maismaast kaetud metsadega (ca 47%), 1/3 on põllumajandusmaa, umbes 2% asulate all ning ülejäänud territoorium on kaetud soode ja rabadega

• Eesti kuulub parasvöötme Atlandi kontinentaalregiooni

• suved mõõdukalt soojad (15–17°C), talved mõõdukalt külmad

(-3,5 kuni -7,5°C)



9

• sademete hulk ületab aurustumise peaaegu kahekordselt

• sademete aastane keskmine hulk on umbes 550-650 mm

• 2000-2007. a oli Eesti majanduse kasvutempo tärkava turumajandusega riikide hulgas üks kõrgemaid ning kuni aastani 2005 inflatsioonitase madal

• arvestades primaarenergia tootmist elaniku kohta on Eesti esimese 10 ELi riigi hulgas

• Eesti maanteevõrgu kogupikkus on 58 034 km

• riigiteede tihedus 380 km 1000 km2 kohta, registreeritud teedevõrgu tihedus 1336 km 1000 km2 kohta



10

• Eesti majandus on suunatud ekspordile

• tööstuses on suurim osakaal masinate ja seadmete tootmisel, puidutööstusel ning toiduainete ja jookide valmistamisel

• 2007. aastal toodeti Eestis umbes 21,2 miljonit tonni jäätmeid

• toodetavate munitsipaaljäätmete hulk umbes 400 kg elaniku kohta

• aastal 2000 oli umbes 170 erinevat töötavat prügilat, 2007. a kasutati vaid 30 prügilat ning 2009. a ainult 6 olme- ja tavajäätmete prügilat

• 2007. a oli Eesti metsamaa kogupindala 2 213 000 hektarit. Elaniku kohta keskmiselt 1,7 hektarit metsamaad ja 337 ruumimeetrit puitu



11

• Esitatakse kokkuvõtlik informatsioon KHGide inventuuri kohta

• Kliimaaruandes esitatav informatsioon peab olema kooskõlas samal aastal esitatava KHGide inventuuri andmetega

• esitama ei pea kogu inventuuri informatsiooni aga minimaalselt peab see sisaldama kokkuvõtet, k.a heitkoguseid CO2 ekv. ja heitkoguste trende

• V kliimaaruanne sisaldas KHGide inventuuri aastate 1990–2007 kohta

Informatsioon KHGide kohta, sh riikliku süsteemi ja

registrite kohta

12

Poliitikad ja meetmed ning prognoosid

13

Poliitikate väljatöötamise protsess

● Arutatakse laiemal tasandil, kuid need kinnitatakse reeglina riiklikul tasandil

● Reeglina alustab uue riikliku keskkonnaalase õigusakti eelnõu valitsus või Keskkonnaministeerium

● Aktiivselt osalevad keskkonnaalaste arengukavade koostamisel ka valitsusvälised organisatsioonid

14

Strateegilised dokumendid ja programmid

● Energiasektor

15


● Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

● - Soodustariifide rakendamine taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia

tootmiseks

● - Maismaatuuleparkidele investeeringutoetus

● - Meretuuleparkidele investeeringutoetus

● - Elektrivõrkude arendamine vastavalt Elektrituruseadusele

● - Elektri tootmise soodustamine väiksemates koostootmisjaamades

● - Biokütuste tootmise suurenemise soodustamine

● - Soodustada biogaasi tootmist ja tarbimist

● - Vedelatele kütustele 5-7% segatud kütuse kohustuse sätestamine

● - Ühistranspordi üleviimine taastuvenergiale

● - Alternatiivsete taastuvate energiaallikate kasutamine transpordis

16


● Põllumajandussektor

● Maaelu arengukava 2007-2013

● Mahepõllumajanduse tegevuskava 2007-2013

17


● Jäätmesektor

● Riigi jäätmekava 2008-2013

18


● Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor

● Eesti metsanduse arengukava aastani 2010

19

Prognoosid

● Prognoosid 2006-2020 - TTÜ

● Prognoosid 2008-2020 - EKUK

20

Prognoosid

● 2020 – 15 600 (13 000) t CO2 ekv (2006-2020)

● 2020 – 19 700 (18 900) t CO2 ekv (2008-2020)

21

Täheldatud muutused:

• Eesti keskmine õhutemperatuur tõusis 20. sajandi teisel poolel 1,0-1,7°C võrra

• sademete hulk on kõige muutuvam joon, nende hulk oluliselt suurenenud talveperioodil – 29%

• lumekatte ja merejää püsivuse kestus vähenesid 20. sajandi teisel poolel oluliselt

• talve lõpp ja kevade algus leiavad aset varasemast palju varem (19-39 päeva võrra)

• keskmine tuulekiirus suurenes sajandi jooksul 0,5-0,8 m/s võrra

Haavatavuse hindamine, kliimamuutuste mõju ja

kohanemismeetmed

22

Täheldatud muutused:

• kõige sagedamini esinevad nüüd edela-, mitte kagutuuled

• Eestis näitavad ilmselget kasvutrendi aastatevahelised muutused äärmuslikult märgade, äärmuslikult kuivade ja kõigi äärmuslike päevade arvus


kohanemismeetmed

23

Kliimamuutuste eeldatavad mõjud:

• võrreldes Euroopa lõuna- ja põhjapoolsete regioonidega

mõjud suhteliselt väikesed

• mõned liigid võivad kaduda, tõenäoliselt tekib uusi liike

• sademete hulk suureneb nii külmema poolaasta kui juuni jooksul

• temperatuuri ja sademete tõusul on majandusele pigem positiivne mõju

- soodne põllumajandusele ja eelkõige karjakasvatusele

- kasvuhooaeg pikeneb ja saagikoristuste arv tõuseb


kohanemismeetmed

24


- rohttaimede kasv ja areng kiireneb, saagikoristusajad nihkuvad varasemale perioodile

- paraneb kariloomade varustatus jõusöödaga

• Eesti peamised ohud ja majanduskahjud tulenevad merepinna tõusust

- rannikupiirkondade üleujutused

- liivarandade erosioon

- sadamakonstruktsioonide hävimine


kohanemismeetmed

25


• Muutused kliimas avaldavad mõju ka turismile

- talvist turismi takistab lume vähesus

- kõrge meretase, vähene jää ja tugevad tormid kahjustavad liivarandu ning mürgiste sinivetikate ulatuslikum õitsemine võib mõnikord osutuda rannaturismile tõsiseks probleemiks

- samas soojemal kliimal suvisele turismile positiivne mõju

- Deutsche Banki uuris näitas, et kliima avaldab Eestile tulevikus positiivset mõju


kohanemismeetmed

26


kohanemismeetmed

27

Kohanemismeetmed:

• riiklik kohanemisstrateegia puudub

• kriisiohje on Eestis reguleeritud 24. juulil jõusunud hädaolukorra seadusega

• viimase kohaselt on vaja tormide ja üleujutuste puhul koostada riskianalüüs ja kriisiohjeplaanid

• erinevates Eesti piirkondades loodud kriisikomisjonid

• ilmastikusündmusi raske ette ennustada, Siseministeeriumi ja päästekeskuste tegevus keskendunud tagajärgede leevendamisele ja asjatundlikkuse tõstmisele


kohanemismeetmed

28

Kohanemismeetmed:

• kõigis Eesti piirkondades läbi viidud äärmuslike ilmatingimuste põhjustatud hädaolukordade lahendamise õppusi

• info jagamiseks loodud veebilehed:

- www.kriis.ee

- http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php?en


kohanemismeetmed

http://www.kriis.ee/

http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php?en

29

• perioodil 2003 kuni 2004 lisati EK regulaarsetesse teadus-ja tehnoloogianäitajate aruannetesse kümme Kesk- ja Ida-Euroopa riiki – tänaseks kõik ELiga ühinenud

• perioodi 2008-2009 aruande “Väljaspool plokki” andmed näitavad, et teadustöö intensiivsus jääb kõigis neis riikides alla Euroopa keskmise – 1,8%

- Eestis 1,1%

Teadustöö ja süstemaatiline seire

30

• Teaduslikke uurimisprojekte finantseeritakse erinevatest allikatest:

- Haridus- ja Teadusministeeriumi koosseisus olevast Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastust

- Keskkonnainvesteeringute Keskusest

- Euroopa Regionaalfondist ja Sotsiaalfondist

- Keskkonnaministeerimust jne

• Uuringuid kliimamuutuste kohta viivad läbi:

- Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

- Tartu Observatoorium ja TÜ geograafia osakond

- Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut

- Tartu Ülikooli Mereinstituut ja TTÜ Meresüsteemide Instituut jne

Teadustöö ja süstemaatiline seire

31

• ainult 49% eestlastest näeb kliimamuutusi tõsise

probleemina

• 37% arvab, et kliimamuutuste nähtuse tõsidus on liialdatud

• Eestlaste suhtumine jätkusuutlikku elustiili on viimase kümnendi jooksul muutunud

• info levitamine avalikkusele meedia ja interneti kaudu on laienenud

• ülikoolides ei ole võimalik kliimamuutust eraldiseisva erialana õppida, ent paljud ülikoolid pakuvad keskkonnaõppes programme, mis sisaldavad kliimamuutuste teemasid

Haridus ja koolitus

32

• suur hulk valitsusväliseid organistasioone tegelevad aktiivselt kliimamuutuste alaste küsimuste kompetentsuse tõstmisega:

- Eesti Roheline Liikumine

- Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing Sorex

- Säästva Eesti Instituut

- Eestimaa Looduse Fond

- Sihtasutus Archimedes

Haridus ja koolitus

33

• Kliimamuutustega seotud kampaaniad:

- Euroopa liikuvuse nädal

- autovaba päev

- Pargi ja sõida

- Lumememmed kliimamuutuste vastu

Haridus ja koolitus

34

Soovitused terviklikkuse ja järjepidevuse parendamiseks

Lisada:

• informatsioon poliitikate ja meetmete kohta KHGide lõikes

• heitkoguste prognoosid iga sektori kohta, k.a maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna (LULUCF) kohta

• poliitikate ja meetmete mõju KHGide kaupa

• sammud, mida Eesti teinud rakendamaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) otsuseid piiramaks ja vähendamaks KHGide heitkoguseid lennundusest ja laevandusest

ÜRO audit

35

Soovitused terviklikkuse ja järjepidevuse parendamiseks

Lisada:

• peamised poliitikad ja meetmed kõigi valdkondade ja KHGide kohta, eriti tööstuslike protsesside valdkonnas

• informatsioon poliitikate ja meetmete kulude kohta, ennekõike rakendatud poliitikate ja meetmete kohta

ÜRO audit

36

• Täpselt defineerida, millises formaadis aruanne

koostatakse

• Kliimaaruande ettevalmistamine peaks algama palju varem

Kogemused/vead

37

EKUK soovib tänada kõiki, kes V kliimaaruande koostamisele kaasa aitasid

- Keskkonnaministeerium

- Keskkonnateabe Keskus

- Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

- Tartu Observatoorium

- Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool

- Säästva Eesti Instituut

- Haridus- ja Teadusministeerium, Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

- Eesti Teadusfond ja Keskkonnainvesteeringute Keskus

Täname

Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Täname tähelepanu eest!

Documents

EESTI VIIES KLIIMAARUANNE - envir.ee · EESTI VIIES KLIIMAARUANNE Kristina Kaar Tanel Laasma. 2 •Eesti allkirjastas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 1992. a •Ratifitseeris