ET

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

RESOLUTSIOON

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panusEuroopa Komisjoni 2020. aasta tööprogrammi ja edaspidi“

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 1/2324

1. Sissejuhatus

1.1 Üldjoontes tuleks uue seadusandliku perioodi poliitilistes prioriteetides lähtuda neljast põhisuundumusest: digiüleminek, kliimamuutused ja elurikkuse kadumine, demograafia ja globaliseerumine. Need põhisuundumused muudavad meie elu- ja tööviisi ning pakuvad suuri võimalusi, kuid tekitavad ka uusi probleeme1. Sellegipoolest on põhiküsimus muutuse mastaap ja kiirus.

1.2 EL ja selle liikmesriigid tahavad vankumatult rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet2, samuti edendada nende rakendamist kogu maailmas kõikvõimaliku välistegevuse abil. Veelgi enam, detsembris 2018 allkirjastasid EL ja 20 liikmesriiki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärgu raames solidaarsust ja õiglast üleminekut käsitleva Sileesia deklaratsiooni3. Selles rõhutasid nad, et vähese CO2-heitega majandusele ülemineku sotsiaalse aspektiga arvestamine on toimuvatele muutustele ühiskondliku heakskiidu saavutamiseks väga oluline.

1.3 Ühtne turg on jätkuvalt Euroopa integratsiooni peamine vahend. Ühtse turu uuendamine oleks ELile kasulik, muutes Euroopa jätkusuutlikumaks ja sidusamaks. Näiteks pakub digitaalne ühtne turg võimalusi ja ELi konkurentsivõime tagamiseks tuleb seda arendada, luues sellel turul kujunevate uute ettevõtlusvormide jaoks soodsa keskkonna. Samal ajal peab EL tagama, et need uued ettevõtlusvormid oleksid jätkusuutlikud, neil oleks võimalik Euroopas kasvada ja nad jääksid Euroopasse.

1.4 Peame tegutsema ühtaegu kõikidel tasanditel ja tegelema otsustavalt pakiliste majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide lahendamisega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et seepärast peab kestlik areng olema Euroopa tulevikus kesksel kohal4 ning kutsub üles koostama ELi kestliku arengu üldstrateegia aastani 2050, et rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 20305. See paradigma muutus nõuab muudatusi a) juhtimises, st on vaja sihtotstarbelisi juhtimismehhanisme pakiliste probleemide kiiremaks lahendamiseks ja keeruliste küsimustega tegelemiseks. Selliste mehhanismide ülesanne oleks ühendada ELi ja liikmesriikide tasandit, mitte asendada kummaski tegutsemist; b) selles, kuidas integreerida kestliku arengu eesmärgid ELi majandus- ja sotsiaalseire- ning eelarvemenetlustesse. Selleks tuleks Euroopa poolaastasse lisada uued, täiustatud, mõõdetavad ja vastastikku täiendavad sotsiaal-, majandus- ja keskkonnanäitajad, et jälgida ja pidada silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba kõiki aspekte ja selle põhimõtteid, samuti 17 kestliku arengu eesmärki.

1 Euroopa Parlamendi uuring „Global Trends to 2035“ ning Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) aruanne „Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe“, 9. aprill 2019.

2 Supporting the Sustainable Development Goals across the world: The 2019 Joint Synthesis Report of the European Union and its Member States, 16. mai 2019.

3 Ministrite deklaratsioon: solidaarsust ja õiglast üleminekut käsitlev Sileesia deklaratsioon, mis võeti vastu juhtide tippkohtumisel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärgu (COP 24) raames 3. detsembril 2018 Poolas Katowices.

4 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. septembri 2019. aasta arvamus „Aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030““ (ELTs veel avaldamata).

5 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. märtsi 2019. aasta arvamus „Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel (Sibiu ja sealt edasi)“, (ELT   C   228, 5.7.2019, lk   37 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 2/2324

1.5 Sotsiaalse mõõtme osas võib EL muu maailmaga võrreldes oma sotsiaalse mudeli üle uhkust tunda. Sotsiaalseid saavutusi ja edu Euroopas ei saa siiski pidada enesestmõistetavaks. 2017. aastal kinnitas EL oma pühendumust Euroopa sotsiaalõiguste sambale. Sotsiaalõiguste samba rakendamine ja edasised sammud on ELi ja liikmesriikide sidusa ja vastastikku toetava poliitikakujundamise võti, saavutamaks uuendatud konsensus jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu strateegias, et viia täide oma lubadus teha tööd tasakaalustatud majanduskasvu ja sotsiaalse arengu nimel, mille tulemusel suureneks kodanike heaolu6.

1.6 Lisaks selle tagamisele, et kõigil diskrimineerimise eri vormidega kokku puutuvatel inimestel oleksid ühiskonnas võrdsed võimalused, peab EL parandama oma poliitikat ja meetmeid soolise ja muu võrdõiguslikkuse tagamiseks.

1.7 Nii uute kui ka seniste sotsiaalsete, majandus- ja keskkonnaprioriteetidega tegelemiseks nõuab komitee julget ja sihtotstarbelisemat ELi eelarvet, mis kajastab soovi tegeleda ELi probleemidega, mida on võimalik pöörata võimalusteks, andes ELile uue projekti. Seepärast nõuab komitee mitmeaastase finantsraamistiku toimivuskontrolli.

1.8 Kodanikuühiskonna struktuurne ja regulaarne kaasamine ning kodanikuühiskonnaga peetav dialoog on kesksel kohal kestliku arengu edendamisel selle igas – majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus – mõõtmes, ning kodanikuühiskonnale tuleks anda selge volitus osaleda strateegia väljatöötamises, rakendamises ja järelevalves. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni kavandatud uut tõuget Euroopa demokraatiale ja on valmis oma rolli kavandataval Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil täielikult täitma.

1.9 Sotsiaaldialoog peab olema endiselt kesksel kohal tööturupoliitika ning ettevõtjaid ja töötajaid tõhusalt abistavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Võttes arvesse keskkonnasäästlikule majandusele ja jätkusuutlikule majanduskasvule üleminekuga seotud olulisi probleeme, on asjaomase teabe arvestamiseks ja tegevuses konsensusele jõudmiseks väga oluline kaasata sotsiaalpartnereid. Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on õiglase ülemineku, paremate töökohtade, inimväärse sissetuleku ja sotsiaalse dumpinguga võitlemise eeltingimus.

1.10 Komitee toetab õiglast maksustamist ning võitlust pettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ja maksuparadiiside finantstavadega. ELi institutsioonide, valitsuste ja ettevõtjate ühine eesmärk peab olema koostöö, et luua tõhusad mehhanismid, nagu kaks maksudest kõrvalehoidumise vastast direktiivi.

1.11 Komisjoni 2020. aasta tööprogramm ning kavandatavad prioriteedid ja tegevused nõuavad seepärast kohandusi komisjoni eesmärkides, seisukohtades ja töömeetodites. Komisjoni sise- ja välispoliitika peab täiel määral olema ühtne ja kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, et tõhususe, subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtet võetaks nõuetekohaselt arvesse.

6 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine“ (ELT   C   125, 21.4.2017, lk   10 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 3/2324

1.12 Konkreetsete ettepanekute tegemiseks komisjoni 2020. aasta tööprogrammi kohta on komitee võtnud arvesse Euroopa Komisjoni järgmise, 2019.–2024. aasta koosseisu poliitilisi suuniseid, nagu komisjoni ametisseastuv president need 2019. aasta juulis esitas7.

1.13 Komisjoni 10. septembril esitletud uus koosseis kajastab nendes poliitilistes suunistes seatud prioriteete ja pürgimusi ning keskendub vajadusele tegeleda kliima, tehnoloogia ja rahvastikuga seotud muutustega, mis kujundavad ümber meie elu- ja tööviisi.

2. Meie majandusbaasi arendamine: Euroopa tulevikumudel – püsiva, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine, ühtse turu elavdamine, täielik ja tulemuslik tööhõive ja inimväärne töö kõigile

2.1 Me vajame selgelt uut Euroopa majandusstrateegiat: vaja on positiivset narratiivi ELi majanduse edasiseks arenguks laiemas maailmas, mis aitaks suurendada ELi vastupanuvõimet majanduslikele šokkidele ning parandaks ELi majandusmudeli majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust, andes sellega kõigile eurooplastele tagasi eneseusu, stabiilsuse ja ühise heaolu. Tuginedes viimastel aastatel tehtud edusammudele, võib see strateegia panna aluse edasisele majanduslikule, eelarvelisele, finantsalasele, sotsiaalsele ja poliitilisele integratsioonile, mis on vajalik ELi lepingu artiklis 3 sätestatud Euroopa ühtse turu ning majandus- ja rahaliidu eesmärkide saavutamiseks.

2.2 ELi toimimise aluseks saab üksnes olla strateegia, mis on majanduslikult usaldusväärne ning sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse seisukohast kindel. Keskkonnamõõde peab järgima maakera taluvuspiire ja hoiduma loodusvarade ülekasutamisest, et võimaldada neid varasid pikaajaliselt säästvalt kasutada ja tagada elurikkuse tõhus kaitse8. Ettevõtlus edendab ühiskondlikku ja keskkonnaalast arengut ning jätkusuutlikku konkurentsivõimet. Euroopa ettevõtjad koos töötajate ja sidusrühmadega on valmis täitma oma rolli ja kohustusi. Euroopa vajab ettevõtluskeskkonda, mis aitab valmistuda tulevikuks, kus sotsiaalsed ja keskkonnaalased aspektid on selle määratluse osa, ning mis pakub võimalusi ja toetavaid tingimusi äritegevuseks, nii et ettevõtjatel on tõepoolest võimalik säästvalt kasvada ja luua jõukust, mida seejärel ümber jaotada. See võib toimuda ka kvaliteetsemate töökohtade, paremate töövõimaluste ja kohtulikult kaitstavate õiguste näol.

2.3 Ühtne turg kõigis selle majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnamõõtmetes on Euroopa integratsiooni keskmes ning annab suure panuse Euroopa sotsiaalsesse turumajandusse. Et aga saavutada digitaalne ühtne turg, tuleb see täielikult lõpule viia, seda elavdada ja ajakohastada. Tähelepanu tuleks pöörata soodustavate tingimuste loomisele eri ettevõtlusvormide (sh uued majandusmudelid), digiülemineku ja innovatsiooni ning piiriüleste võimaluste arendamiseks. Ühtse turu toimimist tuleks tõhustada ja täielikult tuleks pühenduda selle edasisele integreerimisele. Ühtne turg peaks seega suutma luua jätkusuutlikku majandusarengut ja innovatsiooni, meelitada ligi investeeringuid, toetada ettevõtjaid ja edendada oma ettevõtjate jätkusuutlikku konkurentsivõimet globaliseerunud turgudel. Siiski on oluline mõista ka seda, et

7 „Liit, mis seab kõrgemad sihid: minu tegevuskava Euroopa jaoks – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019– 2024)“.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT   L   354, 28.12.2013, lk   171 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 4/2324

ühtse turu positiivne mõju ei ole ühtlaselt jaotunud ning kõigil kodanikel ei ole võimalik selle jõukust kasutada9.

2.4 Makromajanduslike väljavaadete suhtes ei ole ebakindlus vähenenud. Ühendkuningriigi peatne lahkumine Euroopa Liidust ning üleilmsed pinged USA ja Hiina vahel majandusarengu ja tööhõive langusriskina püsivad lähitulevikus kindlalt päevakorral. Euroopa Komisjoni suvistes majandusprognoosides täheldati, et hoolimata madalast töötuse koondmäärast võrrelduna kahe viimase kümnendiga, ei ole mitmes riigis suudetud saavutada kriisieelset tööhõive taset. SKP kasvumääraks Euroopa Liidus prognoositakse sel aastal napilt 1,4 % ELis ja 1,2 % euroalal10. Komitee tunneb muret, et euroala majanduse väljavaadete langusrisk võib tõepoolest lähiajal kujuneda uueks sotsiaal-majanduslikuks kriisiks, mis tähendaks suurt katsumust kohanemisele11. Uue majanduslanguse riski vältimiseks on vaja ekspansiivset eelarveorientatsiooni (positiivset eelarvepoliitikat), millega toetatakse sarnast lähenemist kasutavat rahapoliitikat. Ekspansiivset eelarvepoliitikat tuleb kindlasti järgida liikmesriikides, kelle maksebilanss on olulises ülejäägis ja eelarve on tasakaalus või ülejäägis.

2.5 SKP kasv ei kajasta enamiku kodanike heaolu, samuti mitte keskkonnaseisundi halvenemist ega loodusvarade vähenemist. Seepärast on vaja välja töötada ühiskonna heaolu ja jätkusuutlikkuse mõõdikud sobivamate näitajatega, mis kajastaksid tegelikku pikaajalist majandusmõju. Üksnes SKP-le viitamine kujundab poliitikat, milles võetakse arvesse vaid selle majandusmõju. Seepärast on vaja laiendada võrdlusraamistikku, lisades sotsiaal- ja keskkonnanäitajad, et kavandada tõeliselt jätkusuutlikke reforme. On hädavajalik, et need näitajad sobiksid kokku ÜRO kestliku arengu eesmärkidega12.

2.6 Väga suur sotsiaalne ebavõrdsus liikmesriikide sees ja vahel ning piirkondades, samuti territoriaalne tasakaalustamatus maa- ja linnapiirkondade vahel on jätkuvalt suured probleemid. Ka jõukust vaadeldes ilmneb märgatav ebavõrdsus. Seetõttu tunneb komitee heameelt, et Soome on eesistujariigina valinud prioriteetseks teemaks heaolumajanduse, ning nõustub, et ebavõrdsuse ja erinevuste vähendamine peab olema poliitiline prioriteet. Samuti nõustub ta sellega, et heaolumajanduse mõiste tuleb integreerida ELi tulevasse poliitikasse ning see väärib kesksemat kohta jätkusuutlikkust ja majandust käsitlevates otsustustes.

2.7 EL seisab silmitsi kiiresti muutuva geopoliitilise ja majandusliku olukorraga, kasvava sotsiaalse ja ühiskondliku polariseerumise, digiülemineku ja tehnoloogia rolli suurenemisega kõikidel elualadel, samuti kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega. Nende probleemide lahendamiseks on äärmiselt oluline ELi tööstuse ümberkujundamine, milles tuleb täielikult arvesse võtta globaalseid kestliku arengu eesmärke, milles sätestatakse õiglase ja jätkusuutliku majandusarengu üleilmne põhiraamistik.

9 Vt joonealune märkus 5.10 Euroopa Komisjoni suvine majandusprognoos 2019: https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-performance-and-

forecasts/economic-forecasts/summer-2019-economic-forecast-growth-clouded-external-factors_en.11 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. jaanuari 2019. aasta arvamus „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika

kohta“, (ELT   C   159, 10.5.2019, lk   49 ).12 OECD 1. märtsi 2019. aasta aruanne „Going beyond GDP: Measuring What Counts for Economic and Social Performance“.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamus „SKP täiendamine – kodanikuühiskonna kaasamine täiendavate näitajate valimisse“, (ELT   C   181, 21.6.2012, lk   14 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 5/2324

2.8 Seejuures tuleks pöörata rohkem tähelepanu noori mõjutavatele sotsiaalsetele ja tööhõiveküsimustele, iseäranis töö tuleviku üle toimuva arutelu kontekstis. Need küsimused hõlmavad muu hulgas digiüleminekut, platvormitööd, tööturu killustatust ja ebakindlust, mis mõjutavad eriti noori.

2.9 Demograafiliste muutuste mõju on peapõhjuseks kõige prognoositavamatele probleemidele, millega ELil ja liikmesriikidel keskpikas perspektiivis tegeleda tuleb. Demograafiline areng näitab, et Euroopa peab parandama naiste, noorte ja eakamate töötajate, puuetega inimeste ja rändajate kaasamist tööturule. Nende ühiskonnarühmade annete, oskuste ja ettevõtluspotentsiaali ärakasutamiseks ning kvaliteetsete töökohtade pakkumiseks on vaja dünaamilisemat, tulemuslikumat ja tõhusamat tööturupoliitikat. Sellesse võrrandisse peaksid kuuluma asjakohased sotsiaalkaitsesüsteemid ning sellega kaasnev kiire üleminek töötuselt stabiilsetele töölepingutele ja töötingimustele.

2.10 Investeerimine inimestesse ja sotsiaalsesse jätkusuutlikkusse võib aidata neid ühiseid probleeme lahendada. Tööturuasutuste toimimise parandamine (st aktiivne tööturupoliitika, avalike tööturuasutuste tõhusam roll)13 peaks põhimõtteliselt tagama paremad majandus- ja sotsiaaltingimused rohkematele eurooplastele. Nende probleemide lahendamiseks nõuab komitee muu hulgas tõhusamaid, tulemuslikumaid ja jätkusuutlikumaid sotsiaalkaitsesüsteeme. Selles osas on ruumi tõhusamateks poliitikameetmeteks Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides.

2.11 Sellised meetmed võiksid keskenduda kohustusele rakendada sotsiaalõiguste sammas. See kohustus põhineb vastavalt institutsioonide ühisele teadaandele muu hulgas jätkusuutliku majanduskasvu põhimõttel ning majandusliku ja sotsiaalse arengu, samuti ühtekuuluvuse ja lähenemise edendamisel, riiklike süsteemide mitmekesisusel ja sotsiaalpartnerite tähtsal rollil14.

2.12 Peale selle peab EL olema ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esirinnas, tunnistades esiteks, et kohalikud ressursid saadakse eelkõige majanduskasvust, mida toetab soodne keskkond kõikidel tasanditel, ning teiseks on arengu peamised käivitajad eraettevõtjate äritegevus, töötajate kogemused ja loovus, investeeringud ja innovatsioon15.

2.13 Sotsiaaldialoog on osutunud hädavajalikuks vahendiks ELi poliitikakujundamise ja õigusloome tõhustamisel, õigusaktidele eelnevas töös või neile alternatiivide leidmisel ning nende sotsiaalse legitiimsuse tugevdamisel. Sotsiaaldialoogi võib kasutada ka kestliku arengu tegevuskava rakendamise vahendina.

2.14 Finants- ja majanduskriisi ajal oli Euroopa Keskpangal stabiliseeriv roll. Komitee soovitab kinnistada Euroopa Keskpanga kui viimase instantsi laenuandja rolli. Siiski seisame endiselt silmitsi muret tekitavate majandusnähtustega, nagu investeerimise tagasihoidlik tase suhteliselt ekspansiivsest rahapoliitikast hoolimata või asjaolu, et pangad annavad vahendeid Euroopa

13 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Avalike tööturuasutuste uus roll Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel“ (ELTs veel avaldamata).

14 Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT   C   428, 13.12.2017, lk   10 ).15 ÜRO Peaassambleel 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsioon „Kestliku arengu tegevuskava aastani   2030 „Muudame oma

maailma““.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 6/2324

Keskpangale hoiule isegi siis, kui intressimäär on negatiivne. Kuna me ei saa siiski välistada edasist finants- või majanduskriisi, peab uus komisjon rakendama meetmeid, et muuta ELi majandus kriisi suhtes vähem haavatavaks ja vastupidavamaks. Peale selle peab ametisseastuv komisjon tulevaste kriiside ennetamiseks võtma meetmeid finantsturgude stabiliseerimiseks ning iseäranis majanduse nõudluse poole tugevdamiseks. Iseäranis praeguses segases olukorras toimib eelarvereeglite jäik kohaldamine majandusarengut aeglustavalt. Taas kord soovitab komitee rakendada tasakaalus eelarve nõuet16.

Ettepanekud

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 on esitatud 17 kestliku arengu eesmärki, mida EL kohustub täitma 2030. aastaks. Komitee kutsub üles koostama ELi kestliku arengu üldstrateegia aastani 2050, et rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Selle tagab ELi ambitsioonikas eelarve. Komitee arvates aitab sellele kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine17.

− Euroopa ühtse turu ja tööstuspoliitika uus strateegia jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse mudeli väljaarendamiseks peab tagama Euroopa juhtrolli tehnoloogias, innovatsioonis ja kestlikus arengus järgnevalt esitatud vahendite abil.

− Ühtset turgu tuleb elavdada, reformida ja see lõpule viia: selleks tuleb läbi vaadata peamised direktiivid, et tagada soodsad tingimused ettevõtjatele, VKEdele ja erinevatele ettevõtlusvormidele (nagu uued majandusmudelid ja sotsiaalmajandus), samuti innovatsiooniks ja oskuste arendamiseks. See hõlmab liikuvuskavade ja muude piiriüleste võimaluste ning iseäranis teenuste ühtse turu läbivaatamist.

− Võttes arvesse sotsiaalmajanduse kasvavat rolli kaasava ja jätkusuutliku majandusarengu edendamisel ning ELi sotsiaalset mõõdet, on komitee seisukohal, et sotsiaalmajandust soosiv ökosüsteem, millele eraldatakse piisavad ELi rahalised vahendid, on oluline eesmärk, mida tuleb komisjoni tööprogrammis käsitleda18.

− Tõelise digiülemineku ja digitaalse ühtse turu jaoks tuleb luua raamtingimused, et taastada ülemaailmne jätkusuutlik konkurentsivõime ning saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive, arendades seejuures Euroopa visiooni sellistes valdkondades nagu eetilise tehisintellekti ja robootika areng. Euroopa vajab üldist nihet, et saada maailma kõige dünaamilisemaks digipiirkonnaks, võttes arvesse

16 Vt eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. jaanuari 2019. aasta arvamus „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ (ELT C 159, 10.5.2019, lk   49) ning 14. veebruari 2018. aasta arvamus „Kogemuste abil ELi kokkuhoiupoliitika raskete tagajärgede vältimine“, (ELT   C   227, 28.6.2018, lk   1 ), 18. jaanuari 2018. aasta arvamus „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ (ELT   C   197, 8.6.2018, lk   33 ), 10. juuli 2013. aasta arvamus „Roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta“ (ELT   C   327, 12.11.2013, lk   11 ), 26. märtsi 2014. aasta arvamus „Sotsiaalsete investeeringute mõju tööhõivele ja riigi eelarvele“ (ELT   C   226, 16.7.2014, lk   21 ), 14. aprilli 2018. aasta arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamine“ (ELT   C   262, 25.7.2018, lk   1 ) ja 20. veebruari 2019. aasta arvamus „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ (ELT   C   190, 5.6.2019, lk   24 ).

17 Vt joonealune märkus 5.18 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 165).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 7/2324

ühiskonda muutvate uute tehnoloogiate võimalusi (nt plokiaheltehnoloogia), digimajanduse üleilmset olemust ja ettevõtete ühinemist globaalsete väärtusahelatega19, et oleks võimalik tagada soodus keskkond innovatsiooniks, ettevõtluseks ja kvaliteetsete, hästi tasustatud, viljakate ja keskkonnahoidlike töökohtade loomiseks ning kõigile kasu toov reaalmajandus20. Eritähelepanu tuleks pöörata digioskuste omandamisele seoses teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning praktika edasise toetamisega. Haridussüsteeme tuleks vajaduse korral reformida, et kohandada neid muu hulgas paremini digiajastule, ning haridussüsteemidesse tuleks teha suuremaid investeeringuid21.

− Jätkuvalt tuleb toetada Euroopa tööturu ümberkujundamist, tagades samas selle nõuetekohase toimimise, õigluse ja turvalisuse22. Komitee soovitab võtta meetmeid, millega tagada kõigile töötajatele ELis, sh uute töövormide kasutajatele, töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide kohane kaitse kõigis nende töö aspektides23, ning parim tehnoloogia, et parandada töötervishoidu ja -ohutust ning ennetada õnnetusi, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikku mõju eraelu puutumatusele ja tulemuste kontrollile24.

− EL peaks tegutsema selle nimel, et tagada kõigi elanike õigus elukestvale õppele, pöörates erilist tähelepanu digioskuste omandamisele. Riiklikke haridus-, koolitus- ja praktikasüsteeme tuleks edasi arendada, keskendudes STEM-valdkondadele (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ning duaalsete süsteemide arendamisele. See aitab paremini vastata tööturu vajadustele ning võimaldab inimestel saada oskusi ja ümberõpet ning täiendusõpet, et leevendada digipöörde, kliimamuutuste ning ühiskonna ja demograafilise arengu tagajärgi25.

− Et muuta Euroopa majandus keskkonnasäästlikumaks, tuleb kavandada makromajandus-, tööstus-, valdkondliku ja tööhõivepoliitika meetmetest sidus kombinatsioon26. Eesmärk on parandada kogu tarneahela toimimist ning luua inimväärseid töökohti kogu ahelas, luues laialdasemaid töötamisvõimalusi. Seejuures peaks ära kasutama potentsiaali luua ja edendada kvaliteetseid keskkonnahoidlikke ja viljakaid töökohti, koostades keskkonnasäästliku ja

19 Vt joonealune märkus 5.20 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“ (ELT   C   62,

15.2.2019, lk   8 ).21 Vt joonealune märkus 5.22 ILO töö tuleviku ülemaailmse komisjoni aruanne – „Work for a brighter future“, 22. jaanuar 2019. Aruandes käsitletakse

töötervishoidu ja -ohutust üldise töögarantii osana.23 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. septembri 2019. aasta arvamus „Kokkuvõte töötervishoidu ja tööohutusse tehtud

investeeringute kuludest ja tuludest“ ( ELTs veel avaldamata).24 „Employment and social development in Europe 2019“ , Quarterly Review, March 2019.25 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. septembri 2019. aasta arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste sammas – esialgse rakendamise

hindamine ja soovitused edaspidiseks“ (ELTs veel avaldamata).26 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2017. aasta arvamus „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule – strateegia

aastaks 2050“ (ELT   C   81, 2.3.2018, lk   44 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 8/2324

jätkusuutliku majanduskasvu kava ning rakendades algatusi, mis võimaldaksid ettevõtjatel – iseäranis VKEdel ja eeskätt mikroettevõtjatel – integreerida kestliku arengu eesmärgid oma äristrateegiasse.

− Euroopa poolaasta kui ELi majanduse juhtimise raamistik keskendub teataval määral tööhõivele ja sotsiaalsele tulemuslikkusele, kuid vähem kliimamuutusest tulenevatele ohtudele ja ELi Pariisi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele, nagu on nähtub 2019. aasta majanduskasvu analüüsist. Seepärast kutsub komitee üles koostama kestliku arengu tsüklisse paigutatud kestliku arengu tulevikku vaatava ELi strateegia aastani 2050, mis põhineb mõõdetavatel ja vastastikku täiendavatel sotsiaal-, majandus- ja keskkonnanäitajatel ja -eesmärkidel27, et kavandada tõeliselt jätkusuutlikke reforme.

− Sotsiaalnäitajate tulemustabel on osutunud kasulikuks vahendiks, kuid seda on võimalik täiustada. Tulemustabeli 14 näitajat ja allnäitajad (kokku 35) tuleks järjepidevalt läbi vaadata koostöös sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kohandada neid poliitiliste eesmärkide ja muutuva sotsiaal-majandusliku olukorraga Euroopas.

Komitee leiab, et tegevusprogrammi tuleks peamiste vastupanuvõime teguritena lisada järgmised meetmed28:

− tugevdada finantsstabiilsust: suurendada Euroopa stabiilsusmehhanismi finantssuutlikkust, edendada maksude ühtlustamist hõlmavat Euroopa maksupoliitikat, hõlbustada liikmesriikide eelarvepiisavust ja luua maksupettusega võitlemiseks tõhusad mehhanismid;

− kujundada välja majandus- ja rahaliit: laiendada Euroopa Keskpanga eesmärke, luua võlainstrumentide emiteerimise suutlikkusega ühine Euroopa riigikassa, parandada euroala juhtimist ja muuta see demokraatlikumaks;

− suurendada Euroopa riikide majanduse tootlikkust: keskenduda sellistele põhiteguritele nagu investeeringud (avalik ja erasektor), teadusuuringud, arendustegevus, haridus ja kutseõpe, ärijuhtimise parandamine ja töötajate osalemine;

− tööturud ja tööhõive kvaliteet: tugevdada kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi, tagada, et automaatsed stabilisaatorid toimiksid tõhusalt, ja luua Euroopa töötuskindlustus (täiendab riiklikke kindlustusi) ning kavandada rohkem ja paremini aktiivset tööhõivepoliitikat, mida toetab avalike tööturuasutuste uus roll;

− edendada sotsiaalset ühtekuuluvust: arendada välja ja viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas koos kohase ja sihtotstarbelisema rahastamisega, samuti

27 Vt joonealune märkus 5.28 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Paindlikuma ja jätkusuutlikuma Euroopa majanduse poole“

(ELTs veel avaldamata).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 9/2324

edendada sotsiaalset dialoogi;

− edendada äritegevuseks ja investeerimiseks soodsate keskkondade loomist ettevõtjate parema rahastamise abil. Samuti tuleb viia kiiresti ellu kapitaliturgude liit ja pangandusliit, sealhulgas Euroopa hoiuste tagamise skeem;

− võidelda pikaajalise töötusega ja taasintegreerida heitunud inimesi on teine poliitiline põhivaldkond, mis vajab kiiresti sihtotstarbelisi meetmeid. Komitee toetab töötuskindlustuse miinimumnõudeid, pidades silmas netoasendusmäära, õiguste kehtivuse aega ja kaetuse määra, samuti töötajate koolitust ja toetust töötuks jäämise korral.

On väga tähtis ületada avaliku ja erasektori investeeringute puudujääk, et saavutada lühiajaliste investeeringute 2007. aasta tase (22,5 % SKPst ELis, võrrelduna praeguse 20,5 %-ga; mõlemad näitajad on endiselt hulga madalamad kui Hiina või USA omad). Seepärast peavad eelarvepoliitika põhiprioriteetide hulka kuuluma avaliku sektori investeeringud ja erasektori investeeringute soodustamine, samuti reformiprotsess ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kõnealused reformid peavad toimuma koos reformidega, millega parandatakse tööhõive kvaliteeti, vähendades selle murettekitavat ebakindluse taset ning tagades sotsiaal- ja töötajate õiguste kõrge taseme29.

Euroopale sotsiaalvaldkonnas AAA-reitingu tagamiseks vajalike võrdlusaluste ja miinimumstandardite kehtestamisel30 peaksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid komitee arvates kokku leppima ühistes põhimõtetes, määratlustes ja meetodites, et võtta kõigis liikmesriikides kasutusele piisava miinimumsissetuleku kava. Praegune töö näidiseelarvetega31 ja Euroopa miinimumsissetuleku võrgustik32 annavad Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele aluse leppida kokku ühistes kriteeriumides, mille alusel kehtestatakse piisav miinimumsissetulek, et inimesed vaesusest välja tuua ja elada inimväärset elu, mis on kooskõlas inimväärikusega. Selles vallas tuleks kaaluda ELi seadusandlikku algatust koostöös kõigi sidusrühmadega.

Vaja on täiendavaid avaliku sektori investeeringuid tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse kaasamisse ning majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisse, iseäranis kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Need tuleks kaasata tasakaalus eelarve nõude kasutuselevõtu kaudu, mida komitee on soovitanud mitmes oma hiljutises arvamuses, täpsemalt et investeerimiskulusid, iseäranis pikaajalist jätkusuutlikku kasvu edendavaid investeerimiskulusid, ei tohiks stabiilsuse ja kasvu paktis märgitud eelarvepuudujäägi eesmärkide täitmisel arvesse võtta. Koos reformiprotsessiga tagab see siiski riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse33.

29 Vt joonealune märkus 11.30 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamus „Euroopa raamdirektiiv piisava miinimumsissetuleku

tagamiseks“ (ELT   C   190, 5.6.2019, lk   1 ).31 https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1092&intPageId=2312&langId=et32 https://emin-eu.net/what-is-emin/33 Vt joonealune märkus 16.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 10/2324

Komitee võtab teadmiseks komisjoni ametisseastuva presidendi lubaduse esitada õigusakti ettepanek, mille abil tagada igale töötajale ELis õiglane miinimumpalk. Komitee arvates on kasulik sätestada võrdlusalused, mis aitavad hinnata madalate palkade piisavust palgavaesuse ärahoidmiseks. Selleks tuleks muu hulgas edendada heade tavade analüüsimist ja tutvustamist olemasolevate vastastikuse õppe protsesside kaudu ning viia sisse ühtsed standardid läbipaistvate ja prognoositavate miinimumpalkade kehtestamiseks (kus miinimumpalk on olemas), kui sotsiaalpartnerid neid soovivad34.

Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisest, võitlusest maksudest kõrvalehoidumise ja pettusega ning maksukoormuse õiglasema jagamise toetamisest peavad saama ametisseastuva komisjoni poliitilised prioriteedid. Seepärast kutsub komitee üles kohaldama viivitamatult eeskirju, mis on Euroopa tasandil vastu võetud nende kuritegude ja kuritarvituste liikide vastu võitlemiseks, ning hindama võimalust kehtestada muud veelgi tõhusamad meetmed, mis hõlmavad ka vahendeid maksuparadiiside ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks35.

3. Keskkonnahoidlikuma, õiglasema ja kaasavama tuleviku loomine – kohesed meetmed võitluseks kliimamuutuste ja nende mõjuga

3.1 Komitee rõhutab, et keskkonnakaitse peab olema ELi jaoks oluline prioriteet, võttes arvesse praegust keskkonnaseisundi halvenemist, ning seda tuleb arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes. Komitee rõhutab, et EL peaks sobitama uuendatud tööstuspoliitika strateegia kokku vajadusega vähendada tulemuslikult kasvuhoonegaase, suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiaallikate jaotuses ja säästa energiat, et täita vähemalt Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid täies mahus ja viivitamata. Samal ajal peaks EL ergutama Pariisi kliimakokkuleppe teisi pooli täitma oma kohustust tagada Euroopa ettevõtjatele võrdsed tingimused. Seda tuleks kajastada ka ELi heitkoguste vähendamise 2030. ja 2050. aasta eesmärkide vastavusse viimise teel.

3.2 Kiiremini muutuv kliima, elurikkuse vähenemine, muud keskkonnariskid ja üldine suutmatus edukat poliitikat ellu viia on samuti suur oht Euroopa elanikkonnale, majandusele ja ökosüsteemidele. Seetõttu on meil vaja tugevat ELi kestliku arengu üldstrateegiat aastani 2050, et viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. EL peaks kiirendama õiglast ja jätkusuutlikku üleminekut võimalikult suurel määral taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale. See peaks olema puhas, taskukohane ning toetama kogukonna ja kodanike omandisse kuulumist.

3.3 Euroopa peab juhtima keskkonna eest ja kliimamuutustega võitlemist. Komitee tunneb heameelt selle üle, et suuremad jõupingutused kliimameetmete alal on üks ELi prioriteete nüüd ja edaspidi, nagu on sätestatud komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes. Keskkonna jätkusuutlikkus nõuab poliitikameetmete, sealhulgas kaubanduspoliitika, laialdast kombineerimist. Samuti nõuab see meetmete õigeaegset

34 Vt joonealune märkus 25.35 Vt joonealune märkus 11.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 11/2324

rakendamist globaalsel, ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil sellistes valdkondades nagu energeetika ja transport, maksustamine, teadus, tööstus- ja konkurentsipoliitika, samuti tööhõive ja sotsiaalpoliitika.

3.4 Üldiselt näitavad Pariisi kliimakokkuleppe täieliku rakendamise mõju prognoosid, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele võiks suurendada SKPd täiendavalt 1,1 % võrra ja tööhõivet 0,5 % võrra võrreldes stsenaariumiga, mis ei sisalda kliimameetmete poliitikat. See tähendab 1,2 miljonit lisatöökohta ELis aastaks 2030 lisaks juba prognoositud 12 miljonile uuele töökohale36. Selle teoks saamiseks tuleks luua rahvusvahelises konkurentsis võrdsed võimalused iseäranis Euroopa ressursi- ja energiamahukatele tööstusharudele37.

3.5 Üleminek ring- ja kliimaneutraalsele majandusele ei ole vaikimisi kaasav, kuivõrd see võib tuua teatud sektoritele kaasa märkimisväärseid kulusid ja riske. Õiglasel üleminekul on kaks peamist mõõdet: tulemused (uus tööhõive- ja sotsiaal-majanduslik olukord vähese CO2-heitega majanduses) ja protsess (kuidas eesmärgini jõutakse). Tulemus peaks olema kindel tööstuslik ja majanduslik alus, mida toetavad soodustav investeerimiskeskkond ning hästi toimivad töö- ja haridussüsteemid, mis suudavad pakkuda inimväärset tööd kõikidele kaasavas ühiskonnas, kus vaesus on kaotatud. Eesmärgini jõudmine peaks põhinema juhitud üleminekul, millega kaasneb sisuline majanduspoliitika ning sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoog kõigil tasanditel, et koormuse jagamine ja kasu jaotamine oleks õiglane ning kedagi ei jäetaks maha. Vajalikel meetmetel ja reformidel võib olla ulatuslik mõju inimestele ja piirkondadele, sealhulgas töö oluline ümberjaotamine valdkondade ja ametite vahel, samuti suured muutused tulevikus vajalikes oskustes. Jätkusuutlik üleminek eeldab investeeringuid tõhusasse ja integreeritud sotsiaalkaitsesse. Lisaks peab see olema tihedalt seotud majandus- ja rahaliidu ulatusliku ja demokraatliku tugevdamise ning usaldusväärse finantsstrateegiaga. Viimasega tuleb tagada jätkusuutliku ülemineku piisav rahastamine kõrgete sihtidega uue mitmeaastase finantsraamistiku kogu ulatuses, jätkusuutlikud ja õiglased riiklikud maksusüsteemid, samuti mahukad avaliku sektori investeeringud liikmesriigi ja Euroopa tasandil. Sellega seoses on vaja mitmeaastase finantsraamistiku toimivuskontrolli.

3.6 ELi vahendid, nagu Euroopa poolaasta, Euroopa Sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, samuti Euroopa sotsiaaldialoog saavad soodustada õiglast üleminekut sel teel, et toetavad ettevõtjaid, töötajaid ja perekondi, kes on sõltunud ülemineku ajal tööst energiamahukates sektorites, sealhulgas ümberõppe, individuaalse tööotsimise nõustamise ja võimaluse korral ka sissetuleku asendamise abil.

3.7 Komitee tunneb heameelt uute suuniste üle ettevõtjatele kliimaga seotud teabe avaldamise kohta komisjoni jätkusuutliku rahastamise tegevuskava osana, samuti põhisoovituste üle majandustegevuse liikide kohta, mis aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele (taksonoomia)38. Sellega seoses on hädavajalik saavutada

36 Eurofound (2019), „Future of manufacturing – Energy scenario: Employment implications of the Paris Climate Agreement“ , Eurofound Research Report, veebruar 2019.

37 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast“ (ELTs veel avaldamata).

38 Euroopa Komisjoni 18. juuni 2019. aasta teatis „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa“.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 12/2324

prognoositavus, kindlus ja selgus selles osas, millised tegevused on tõepoolest keskkonnahoidlikud39.

Ettepanekud

Komitee toetab sotsiaaldialoogi raamistikus piisavate „õiglase ülemineku“ meetmete väljatöötamist asjakohasel riiklikul ja Euroopa tasandil, võtmaks kasutusele meetmed, et hallata, muuta ja pakkuda töökohtade ümberkorraldamise või (tehnoloogia, demograafia, globaliseerumise, kliimamuutuste või ringmajandusega seotud) üleminekust tulenevate kollektiivsete koondamiste puhul kehtivat miinimumkaitset, mis hõlmab õigust osaleda kollektiivläbirääkimistel, et prognoosida muudatusi ja toetada mõjutatud töötajaid (kollektiivseid koondamisi käsitleva direktiivi edasiarendus40).

Õiglane üleminek peab olema kestliku arengu poliitikaraamistiku lahutamatu osa. Õiglase ülemineku poliitika peaks keskenduma kliimapoliitika meetmete kahjuliku jaotusliku mõju parandamisele, tööturu ülemineku aktiivsele juhtimisele ning samuti tegelema regionaalarengu küsimustega.

Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks peab EL muutma lineaarmajanduse süsinikdioksiidiheiteta ringmajanduseks, mis tagab kauakestvad ja võimalikult tõhusad tsüklid41.

Komitee usub, et rahastamis- ja kliimapakt peaks kliimamuutustega võitlemiseks hõlmama poliitika kõiki aspekte: õiglane üleminek (meetmed kliimamuutuste mõju leevendamiseks, aga ka kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks), samuti tõhus poliitika kliimamuutustega kohanemiseks. Võimalikult suurel määral tuleks prioriteediks seada ringmajanduse mudel ja parandada selle õigusraamistikku. Seda kõike tuleb rahastada piisavast eelarvest, mis on saadud praeguste investeeringute ümbersuunamisel (sihtotstarbeline suunamine keskkonda), ja uutest kättesaadavatest rahastamisallikatest42.

Paktis nõutakse selge ja pikaajaliselt prognoositava Euroopa poliitikaraamistiku loomist, et tagada investeeringute turvaline kavandamine. Raamistikuga peab kaasnema aktiivne arutelu eri poliitiliste võimaluste üle, nagu ulatuslikumad kohandamismeetmed, näiteks süsinikdioksiidi piirimaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ärahoidmiseks43 toodete puhul, millele ei kohaldata samu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid44.

39 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik“ ja teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL)   2016/1011 vähese CO 2-heite võrdlusaluste ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste kohta“ (ELT   C   62, 15.2.2019, lk   103 ).

40 Vt joonealune märkus 25.41 Vt joonealune märkus 5.42 Vt joonalune märkus 19.43 Vt joonealune märkus 7.44 Vt joonalune märkus 19.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 13/2324

Kui jätkusuutlikkuse taksonoomia45 on vastu võetud ja täielikult rakendatud, tuleks kaaluda võimalike täiendavate seadusandlike meetmete vajadust, kui see on asjakohane ja põhineb usaldusväärsel mõjuhinnangul. Sellega seoses viitab komitee oma kahele arvamusele – Euroopa rahastamis- ja kliimapakti kohta46 ning komisjoni tegevuskava kohta, mis käsitleb jätkusuutliku majanduskasvu rahastamist47.

Nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid CO2-neutraalsesse majandusse tuleb suurendada, et saavutada ELi uuendatud heitkoguste vähendamise eesmärgid aastaks 2030, ning selleks, et saavutada 2050. aastaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega CO2-neutraalne majandus, on vaja põhjalikku muutust. Püsivalt väheaktiivne investeerimine taastuvatesse energiaallikatesse Euroopas on ka vastuolus praeguste suurte fossiilkütuste ja muude keskkonnale kahjulike toetustega, mille maksmine liikmesriikides jätkub. Probleem ei ole mitte ainult vähene investeerimine: halvasti jaotatakse ka olemasolevaid ressursse. Nende negatiivsete suundumuste ümberpööramiseks on vaja selgeid poliitilisi eesmärke ja sidusamat poliitikaraamistikku. Igal juhul peavad fossiilkütuste ajastu lõpuga Euroopas kaasnema vajalikud investeeringud, mis tagavad ELi töötajate kaitse, uute töökohtade loomise ja kohaliku arengu toetamise. Üleminekuprotsessid tuleb sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega läbi rääkida ning need peavad olema seotud läbipaistvuse ja tõhusa teabevahetuse poliitikaga.

CO2 heiteid tuleks kogu ELis maksustada sotsiaalselt õiglasel viisil, pannes saastajad maksma ning toetades investeeringuid taskukohasesse puhtasse energiasse. Puhtale energiale üleminekut võib toetada energia maksustamisega. See võib ühtlasi aidata kaasa jätkusuutliku ja sotsiaalselt õiglase majanduskasvu saavutamisele.

Üks suurimaid keskkonnast lähtuvaid terviseriske ELis on õhusaaste, mis põhjustab ligikaudu 400 000 enneaegset surma aastas. Õhusaaste vähendamine kliimameetmete abil võimaldab suurendada inimeste ja poliitilist toetust kliimamuutustega võitlemise poliitikale.

Võidelda tuleb energia- ja veevaesuse vastu ning tagada tuleb kättesaadavad, tervislikud ja kvaliteetsed toiduained ja ohutud tooted, samuti tuleb lõpetada kahjulik kokkupuude toksiliste kemikaalidega. Poliitika-, sealhulgas ELi põllumajanduspoliitika meetmete kombineerimine peaks aitama vastata uutele ühiskondlikele nõudmistele, sealhulgas säästvad tootmismeetodid, parem toitumine, toidujäätmete vähendamine, loomade parem heaolu, kliimakaitse ja elurikkuse säilitamine.

EL peaks toetama partnerriikide jõupingutusi loobuda järk-järgult keskkonnale kahjulikest toetustest, et aidata neil rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet.

ELi kaubanduspoliitika peab olema kooskõlas kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja

45 Vt joonealune märkus 38.46 Vt joonealune märkus 19.47 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu

rahastamine“ (ELT   C   62, 15.2.2019, lk   73 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 14/2324

Pariisi kokkuleppega. Kehtivaid sätteid kaubanduse ja säästva arengu peatükke käsitlevate lepingute kohta tuleb tõhusalt jõustada.

4. Kodanike ja vabaduste kaitse – rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid

4.1 EL pakub rahu, stabiilsust ja jõukust kõikjal Euroopas ja kaugemalgi, hoolimata oma paljudest sisemistest ja välistest katsumustest. EL seisab resoluutselt demokraatia ja õigusriigi põhimõtte ning põhiõiguste eest. Nendest juhindub meie poliitika ja need tugevdavad meie ühisel kultuuril rajanevat ühtekuuluvustunnet. Demokraatiat tuleb austada Euroopas ja edendada väljaspool. Kodanikuaktiivsust, avalikku aruandekohustust ning õiglasemaid, läbipaistvamaid ja kaasavamaid otsustusprotsesse tuleb tugevdada kõikidel tasanditel.

4.2 EL vajab avatud ja elujõulist ühiskonda, kus inimestel on võrdsed õigused, nad saavad elada diskrimineerimiseta ning nende privaatsust ja julgeolekut austatakse täielikult. Kultuuriline mitmekesisus rikastab Euroopat ja siinseid inimesi. Mitmekesisus on osa Euroopa identiteedist ja tugevusest.

4.3 Euroopa ees seisavad suured probleemid ning nendega tuleb tegeleda ja neid arutada Euroopa perspektiivist, mitte pelgalt riigi vaatepunktist, ning täiel määral tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklite 10 ja 11 sätteid. Seepärast tuleb Euroopa demokraatia raames tugevdada selle eesmärkide ja väljakutsete riikideülest mõõdet, edendades samal ajal Euroopa Liidus ühistel väärtustel põhinevat Euroopa kodakondsust, panustades rohkem Euroopa institutsionaalsele haridusele ning aruteludel põhinevale, kaasavamale sotsiaalsele raamistikule, samuti Euroopa mõõtmele.

4.4 Demograafiline areng näitab, et Euroopa vajab rändajaid, nende andeid, oskusi ja ettevõtluspotentsiaali. Selleks et tagada faktidel põhinev ratsionaalne arutelu rände teemal, on hädavajalik muuta vastavat narratiivi ja poliitikat, tuginedes tihedamale koostööle kolmandate riikidega. Pagulasi ja rändajaid ei tohiks käsitleda ohuna, vaid võimalusena edendada Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelit. Selleks on vaja terviklikku lähenemisviisi ja rändestrateegiat, unustamata seejuures seaduslikku rännet.

Ettepanekud

EL vajab põhjalikku ja rakendatavat mehhanismi demokraatia ja õigusriigi põhimõtte regulaarseks jälgimiseks kõikides ELi liikmesriikides.

Vaba ja sõltumatut meediat ja kodanikuühiskonda tuleb toetada ja lasta neil täita demokraatias oma rolli.

Tarbijapoliitika on üldistes huvides ja võib seega mõjutada inimeste pühendumist ELi integratsiooniprotsessile. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames, digimaailmas ning toodete ja teenuste ohutuse küsimuses on tarbijaõigused tagatud ja neid järgitakse. Komisjon peaks tugevdama meetmeid, mille

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 15/2324

eesmärk on kõrvaldada energiaostuvõimetus ja tarbimisvõimetus ning parandada kõigi eurooplaste juurdepääsu toidule ja teenustele. Samuti peaks komisjon edendama tarbijate õigust olla informeeritud ja haritud, osaleda ja organiseeruda oma huvide esindamiseks neid puudutavate eeskirjade koostamisel.

Komisjon peab lõpule viima ELi tarbijapoliitika kui valdkonnaülese, horisontaalse kodanikele suunatud poliitika peamiste õigusvahendite ja muude vahendite läbivaatamise ning esitama uue tegevuskava tarbijate kaitsmiseks järgmisel kümnel aastal.

Arvestades, et juurdepääs üldhuviteenustele on sotsiaalse õigluse oluline osa ja seda toetab kasutajate võrdse kohtlemise põhimõte, mis keelab igasuguse diskrimineerimise või tõrjutuse, kutsub komitee üles selgitama mõistet „üldine juurdepääs üldhuviteenustele“ ja võtma kasutusele seadusandlikud meetmed, millega kohustatakse liikmesriike kehtestama juurdepääsu mõõtvad näitajad48.

Komisjon peaks esitama Euroopa tegevuskava võitlemaks diskrimineerimisega Lissaboni lepingu artiklis 19 määratletud alustel ning võtma ka konkreetseid meetmeid, et avada taas arutelu direktiivi üle võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta ja direktiiv uuesti läbi vaadata, samuti käsitleda haavatavas olukorras laste, naiste, puuetega inimeste ja eakate olukorda ning uusi haavatavuse vorme. Komitee soovitab komisjonil selles küsimuses kohe oma ametiaja alguses kiiresti tegutseda.

Komisjon peaks tegema konkreetseid algatusi kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitustega ning rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni oma välispoliitikas ja programmides, sealhulgas viies sisse ELi puudega isiku kaardi, mida tunnustatakse kõigis liikmesriikides. EL peaks 2020. aastal esitama oma ettepaneku Euroopa puuetega inimeste õiguste 2020–2030. aasta tegevuskava kohta ning kuulutama 2023. aasta Euroopa puuetega inimeste õiguste aastaks.

Samuti julgustab komitee komisjoni toetama haridusasutuste tegevust kõikidel tasanditel, et aidata õppuritel teha vahet võltsuudistel ja teaduspõhistel faktidel.

EL peab tõhustama oma poliitikat ja meetmeid, et tagada sooline võrdõiguslikkus, rakendades selleks soolise võrdõiguslikkuse ümberkujundava ja mõõdetava tegevuskava, mis on ELi integreeritud ja kaugelepürgiva soolise võrdõiguslikkuse viieaastase strateegia osa. Strateegia peaks hõlmama soolise palgalõhe likvideerimist ka muul moel kui ainult erivahendi abil, millega parandatakse ettevõtete palgapoliitika ja soolise palgalõhe vähendamise strateegiate läbipaistvust, ning käsitlema kõiki soolise palgalõhega võitlemise tegevuskavas määratletud valdkondi. Peale selle peab EL tagama, et kõikidel diskrimineerimise eri vormidega kokku puutuvatel inimestel oleksid ühiskonnas võrdsed võimalused.

Komitee toonitab pakilist vajadust abistada ja integreerida pagulasi ja varjupaigataotlejaid. Ta kutsub komisjoni üles kiiresti algatama ja ette võtma Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõhusa reformi, mille käigus austataks inimõigusi, ja looma kõikidele liikmesriikidele tõeliselt ühise

48 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamus „Sotsiaalõiguste samba parem rakendamine ja esmatähtsate teenuste edendamine“(ELTs veel avaldamata).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 16/2324

süsteemi. Samuti soovitab komitee liikuda edasi ümberasustamise ja pagulastele mõeldud humanitaarviisadega, et vastata tõelistele vajadustele. Komitee kutsub komisjoni üles intensiivistama jõupingutusi pagulaste liikmesriikide vahel jaotamise kokkuleppe rakendamise jälgimiseks ja soodustamiseks.

Lisaks nõuab komitee inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamist partnerluskokkulepete läbivaatamisel kolmandate riikidega, mis on transiidiriigid või rändevoogude päritoluriigid, ning finantsvahendite väljatöötamist, mille abil tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega.

Rände algpõhjustega tegelemiseks, pagulaste abistamiseks, segarändevoogude haldamiseks, ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks ning tagasisaatmise ja tagasivõtmise korraldamisel on väga oluline teha koostööd partnerriikidega. Inimestele tõhusa abi pakkumiseks nende kodumaal on vaja koordineerida humanitaarabi-, arengu- ja poliitilisi rahastamisvahendeid.

EL peaks võtma vastu poliitika ja meetmed, et toetada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ning tugevdada ka kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust. EL peaks reguleerima keskkonna tõttu ümberasujate staatust ning tegema tööjõu rände ja integratsiooniprogrammide valdkonnas ILOga tihedamat koostööd49.

Komitee nõuab pagulastele ELi tulemiseks ohutuid seaduslikke rändeteid. Selleks et anda perekonna taasühinemiseks, ümberpaigutamiseks ja ümberasustamiseks rohkem võimalusi, on vaja kõigi liikmesriikide ning Euroopa ja liikmesriikide sidusrühmade kooskõlastatud lähenemisviisi, mis põhineb jagatud vastutusel, õiglasel jaotamisel, lähenemisel ja põhiõiguste austamisel.

5. Euroopa huvide ja väärtuste edendamine maailmas – rakendusvahendite tugevdamine ja kestliku arengu alase ülemaailmse partnerluse taaselustamine

5.1 Üha enam killustuvas ja üha rohkemate jõukeskustega maailmas peab EL oma positsiooni tugevdama, et tagada oma heaolu, julgeolek ja väärtused. Nagu on rõhutatud 2016.  aasta juuni üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, peab Euroopa olema maailmas juhtrollis, toetades järjepidevalt ja kindlalt mitmepoolset, reeglitel põhinevat maailmakorda, mille keskmes on ÜRO. EL peaks soosima ülemaailmset juhtimist, mis rajaneb sellistel põhiväärtustel nagu sotsiaalne turumajandus, inimõigused, õigusriik, kestlik areng, mitmepoolsus ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine.

5.2 Üks ELi prioriteetidest peaks samuti olema tihedate suhete sisseseadmine lähinaabritega, lähtudes õiguste ja kohustuste selgest tasakaalust. ELi ühe prioriteedina võiks viidata ELi naabruspoliitikale ja arengupoliitikale ning ELile maailma suurima rahastajana. Sellise poliitika seires peaks osalema kodanikuühiskond.

49 Vt joonealune märkus 5.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 17/2324

5.3 EL peab jääma kindlaks laienemisprotsessile ning jätkama ühinemisläbirääkimisi ja -programme Lääne-Balkani riikidega.

5.4 ELi kaubanduspoliitika on määrav tegur, mis kehtib kogu ELis ja ühendab tõepoolest kõiki selle liikmesriike. Kaubanduspoliitika on aidanud ELil suurendada oma jõukust kaubavahetuse kaudu paljude eri partneritega. Samal ajal kehastab ja edendab EL kaubanduse kaudu sotsiaalset kaasamist ja keskkonnakaitset, mis on väga olulised, et kujundada jätkusuutlikku globaliseerumist – teisisõnu globaliseerumise vormi, mis ei too kasu ainult suurettevõtetele ja investoritele, vaid ka tavainimestele, töötajatele, põllumajandustootjatele, tarbijatele, käsitöölistele ja vabade elukutsete esindajatele ning VKEdele ja iseäranis mikroettevõtjatele. Kaubandus on ka oluline vahend, millega toetada ELi poliitikat arengumaades, aidates minna üle arengult partnerlusele, eriti Aafrikas.

5.5 EL vajab ajakohast ja õiglast maksustamispoliitikat, mis on kohandatud digimajanduse väljakutsetele ning mis tagab võrdsed võimalused nii internetihiidudele, veebikaupluste platvormidele kui ka kohalikele ettevõtjatele. Võitlus maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu nõuab ulatuslikumat koostööd rahvusvahelisel tasandil ja riiklike maksuhaldurite vahel.

Ettepanekud

Komitee nõuab iseäranis sihiteadlikku kaubanduspoliitika tegevuskava kõigil kolmel ehk ühepoolsel, kahepoolsel ja mitmepoolsel tasandil – poliitikat, mis loob ELis majanduskasvu ja kvaliteetseid töökohti, edendades samal ajal ülemaailmsel tasandil eeskirjadepõhist kaubanduspoliitikat.

EL koos Euroopa kodanikuühiskonnaga, sealhulgas ettevõtjad, peab samuti aktiivselt edendama inimõiguste täielikku austamist kaubanduslepingute läbirääkimistel. Lisaks tuleks järgida ILO konventsioone. Lepingute üle tuleks pidada demokraatlikku järelevalvet, mis tagab kodanikuühiskonna nõuetekohase osalemise, ning kui ILO konventsioone ei ole nõuetekohaselt ratifitseeritud või rakendatud, tuleks püüda lisada konkreetsete kohustuste tegevuskava50.

EL peab kaasama ka kindla kohustuse seoses Pariisi kokkuleppe ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, et lisada igasse kaubanduslepingusse reaalsed sotsiaal-, tarbijakaitse- ja keskkonnaklauslid (see puudutab Euroopa kõiki potentsiaalseid kaubanduspartnereid, sest 195 ÜRO liiget 197st on sellele alla kirjutanud). Globaalsel tasandil tuleks edasi analüüsida ka CO2-heite maksustamist eelkõige Euroopa ressursi- ja energiamahukates tööstusharudes51, ning kui see on kavandatud vastavalt ELi ja WTO eeskirjadele, tuleks seda aktiivselt edendada52. Seda eesmärki aitaks saavutada süsinikdioksiidi

50 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamus „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT   C   227, 26.8.2018, lk   27 ).

51 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast“ (ELTs veel avaldamata).

52 Vt joonealune märkus 19.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 18/2324

piirimaks.

Komitee julgustab komisjoni tugevdama dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide toimimist praegustes ja tulevastes kaubanduslepingutes. Komitee innustab komisjoni seadma kõrgemaid sihte, iseäranis et parandada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohustuste tõhusat jõustatavust53. EL peab lisama kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse ka inimõigused, tarbijakaitse ja töötajate õigused kõige kõrgemal tasemel. Lisaks tuleks järgida ILO konventsioone. Lepingute üle tuleks pidada demokraatlikku järelevalvet, mis tagab kodanikuühiskonna nõuetekohase osalemise.

Komitee toetab õiglast maksustamist ning võitlust pettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ja maksuparadiiside finantstavadega; ELi institutsioonide, valitsuste ja ettevõtjate ühine eesmärk peab olema koostöö, et luua tõhusad mehhanismid, nagu kaks maksudest kõrvalehoidumise vastast direktiivi.

EL peab tegema koostööd teiste majanduspiirkondadega, et võidelda kogu maailmas tulemuslikult korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning tagada, et äriühingu tulumaksu käsitlevad rahvusvahelised eeskirjad oleksid selged, läbipaistvad, objektiivsed ja prognoositavad.

Internetil ja muudel digivahenditel põhinevate uute ärimudelite tulemusena tuginevad äriühingud üha vähem füüsilisele kohalolule asjaomases riigis. Komitee on seisukohal, et väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, ning osaleda aktiivselt praegu OECD ja G20 tasandil peetavates aruteludes digitaalset majandust käsitleva üleilmse lepingu üle, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel54.

6. Prioriteetide järgimine tugeva juhtimise ja ELi tugevama eelarve toel

6.1 Muutuv majandus ja töötingimused, muutuv kliima ja muutuv geopoliitika on juba mõjutanud meie liitu ja saavad peamisteks meie tulevikku kujundavateks teguriteks. EL vajab uut lähenemist juhtimisele ning vajaduse korral ka uusi eeskirju ja vahendeid ELi poliitika määratlemisel ja rakendamisel. Kestlik areng eeldab terviklikku ja valdkondadeülest poliitilist lähenemisviisi, et tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide koos lahendamine.

6.2 Komitee rõhutab, et EL peab need probleemid lahendama tugeva poliitilise pühendumise ning suurema ja parema poliitilise integratsiooni kaudu, austades ja edendades täiel määral inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tehes koostööd.

53 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamus „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT   C   227, 28. 6.2018, lk   27) .

54 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamus „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“ (ELT   C   367, 10.10.2018, lk   73 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 19/2324

6.3 Komitee rõhutab, et finants- ja majanduskriis on tekitanud ELi peamiste institutsioonide vahel tasakaalustamatuse. See nõuab uusi ELi tasandi juhtimis- ja haldusvorme. Euroopa Parlamendi rolli tuleb demokraatliku aruandluskohustuse edendamiseks tugevdada.

6.4 Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu eesmärkide rakendamine nõuab tugevat eelarvebaasi, soodsat ettevõtluskeskkonda ning avaliku ja erasektori investeeringuid. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste eesmärk peaks olema tagada tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika nõuetekohane rahastamine ning tootlikud investeeringud.

6.5 Esimene samm järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kliimamõõtme tugevdamiseks oleks suurendada vastavalt komitee nõudmisele kogu mitmeaastase finantsraamistiku kliimapoliitika integreerimise eesmärki 40 %-ni. See nõuaks kõikide valdkondade kliimaeesmärkide vastavat kohandamist ja nende muutmist õiguslikult siduvaks. Komisjon ja parlament peaksid tegema koostööd ka tagamaks, et uut ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikku struktuuri – täpsemalt tingimuslikkust ja ökokavasid – rakendatakse keskkonna seisukohast tõhusalt, et järk-järgult lõpetada ELi toetus kliimat kahjustavatele projektidele ja parandada kliima jälgimise metoodikat. See peaks ühtlasi vabastama märkimisväärsed vahendid nende isikute ja territooriumide toetamiseks, keda puhtale energiale üleminek kõige rohkem mõjutab, luues uusi vahendeid või reformides olemasolevaid.

6.6 Ühehäälne otsus, mida aluslepingud mõne fundamentaalse küsimuse lahendamises nõuavad, on olulistel hetkedel ja oluliste otsuste puhul peaaegu ülesaamatu takistus, ja komitee pooldab seetõttu otsustusprotsessi silmas pidades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet nõukogus ja seadusandliku tavamenetluse kasutamist kõigis valdkondades, kus võimalik. Komitee tuletab meelde, et praeguste aluslepingute raames on seda võimalik saavutada mitmesuguseid sillaklausleid kasutades või – tõhustatud koostöö korral – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 333 kasutades.55

Ettepanekud

Institutsioonidevahelise tasandi koostöö olulisust tuleks suurendada, austades samal ajal iga institutsiooni aluslepingutes sätestatud eesõigusi; sellisele koostööle on 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega antud uus raamistik. Komitee arvates tuleks teda ennast kaasata, et võetaks arvesse kõikide asjaomaste sidusrühmade seisukohti ning kokkuvõttes soodustataks kodanike osalemist ELi töös.

Euroopa Komisjoni parema õigusloome vahendite kasutamine on veel üks viis, kuidas tagada kestliku arengu edasine süvalaiendamine Euroopa poliitikas. Kõigi komisjoni mõjuhinnangute koostamisel tuleb hinnata keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja majandusmõju, et võtta nõuetekohaselt arvesse kestlikkust. Ka järelhindamiste raames tuleb analüüsida kõiki kolme mõõdet põhjalikult ja integreeritult. Samuti on vaja konsultatsioone sotsiaalpartneritega, järgides aluslepingu sätteid, milles nõutakse sotsiaalprobleeme käsitlevate õigusaktide üle

55 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. septembri 2015. aasta arvamus „Euroopa Liidu toimimise tõhustamine, kasutades ära Lissaboni lepingust tulenevat potentsiaali“ (ELT   C   13, 15.1.2016, lk   183 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 20/2324

tööturu osapooltega konsulteerimist (artikli 154 lõige 2). Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, Euroopa Regioonide Komiteega ja liikmesriikide parlamentidega moodustab parema õigusloome töövahendi teise osa, et täita kaasamise nõuet, mis on esitatud kestliku arengu tegevuskavas aastani 203056.

Komitee on igati veendunud, et kavandatav mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 ei ole kohandatud uute probleemide lahendamiseks, mis on esitatud Euroopa Ülemkogu strateegilises tegevuskavas 2019–2024 ja Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu poliitilistes suunistes 2019–2024. Komitee teeb ettepaneku suurendada rahalisi vahendeid, et võimaldada i) liikmesriikidel rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev strateegia, et ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist jätkusuutliku majandusarengu kontekstis, ii) viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning iii) rakendada Pariisi kokkulepe, millega edendatakse õiglast üleminekut keskkonnahoidlikule digiühiskonnale.

Liikmesriikide jaoks tuleks muuta ELi rahaliste vahendite saamine sõltuvaks õigusriigi põhimõtte austamisest, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt liidu väärtuste alussammas. Komitee on ka arvamusel, et sellist tingimuslikkust võiks laiendada teistele ELi aluslepingutes õigusriigi põhimõttega seotud põhimõtetele57.

Toetatavaid projekte, mis vastavad ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja eeldavad suurt investeeringut innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevusse, tuleb tugevdada vahendiga, mille abil on võimalik visualiseerida vahendeid eri rahastamisallikatest (sh tulevasest mitmeaastasest finantsraamistikust) ja eri algatuste kaudu58, täpsemalt:

− suunata rahastamine kestlike investeeringute poole sihtotstarbelise keskkonda suunamise teel ning selle raames edendada Euroopa Investeerimispanga keskkonnasäästliku finantstoote märgisega laene;

− kasutada rahastamisallikana Euroopa Keskpanga rahapoliitika kvantitatiivset lõdvendamist;

− suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kliimamuutustega võitlemisele suunatud vahendite osakaalu 40 %-ni;

− EL peab näitama üles kliimamuutustevastase võitluse väljakutse mahu väärilist teotahet; sellele eesmärgile tuleb eraldada keskmiselt 40 % liidu kogueelarvest (mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027);

− suurendada Euroopa Ühtekuuluvusfondi vastavat osa praeguse 20 %-ga võrreldes;

− kasutada pensioni- ja kindlustusfonde 3 % ulatuses;

56 Vt joonealune märkus 5. 57 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamus „Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021–

2027“ (ELT   C   440, 6.12.2018, lk   106 ).58 Vt joonealune märkus 19.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 21/2324

− toetada ettevõtjate, eelkõige VKEde ja eeskätt mikroettevõtjate investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kuni 100 miljardi euro eraldamisega selleks eesmärgiks;

− täita finantsabi kohustused nende lõunapoolsete riikide suhtes, kes osalevad võitluses kliimamuutuste vastu59.

7. Komitee juhib ja soodustab kodanikuühiskonna osalemist ELi asjades – kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamine, nende kaasamine ja nendega konsulteerimine

7.1 Jätkusuutlikkuse edendamine selle igas – majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus – mõõtmes nõuab kõigi osalejate märkimisväärset jõupingutust ja pühendumist. Avatud demokraatlik arutelu, mille aluseks on kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamine, on õiglase ja tulemusliku ülemineku tagamisel määrava tähtsusega. Avatult ja läbipaistvalt tuleb tegeleda põhiküsimustega: millised on tulemused, kuidas nendeni jõuda ja kuidas tagada, et koormuse jagamine ja kasu jaotamine oleks õiglane ning kedagi ei jäetaks maha.

7.2 Komitee toonitab kodanikuühiskonna organisatsioonide keskset rolli poliitikameetmete väljatöötamise, rakendamise ja jälgimise kõigil etappidel ja kõigil tasanditel, sh kohalikul tasandil. See nõuab muutust kultuuris ning kodanikuühiskonna väärtuse tunnustamist ELi ja liikmesriikide tasandil, mis on sätestatud juba ELi lepingu artiklis 11, mille kohaselt peaksid ELi institutsioonid edendama ja hõlbustama vertikaalset ja horisontaalset kodanikuühiskonna dialoogi, viima läbi laiapõhjalisi konsultatsioone ja panema aluse Euroopa kodanikualgatustele. Need on täiendavad protsessid, mille toimumine ei piira komiteega konsulteerimist ega sotsiaaldialoogi.

7.3 Kodanikuühiskonnal on võime peegeldada tõeliselt väga erinevaid ja mõnikord lahknevaid huve ning neist otsustajaid teavitada. Komitee on selle protsessi väga hea näide ning ta on täielikult pühendunud oma rolli jätkamisele: dialoogi hõlbustamisele ja kontaktide loomisele kodanikuühiskonnaga ja teiste Euroopa institutsioonidega.

Ettepanekud

Et komitee on ELi tasandi kodanikuühiskonna institutsioon, tuleks tema rolli põhjalikult ja ulatuslikult tugevdada ning kodanikuühiskonna ELi küsimustesse kaasamise juhtimisel ja soodustamisel kasutada. Seepärast tuleks komitee aktiivselt kaasata Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ettevalmistamisse ja elluviimisse. Konverents, millest teatas Ursula von der Leyen oma Euroopa tegevuskavas, peaks algama 2020. aastal.

Komitee jälgib hoolikalt struktureeritud dialoogi ja konsulteerimisfoorumeid (nt Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, Euroopa rändefoorum), mis koondavad ja kaasavad kodanikuühiskonna organisatsioone ning teisi ELi institutsioonide ja liikmesriikide osalejaid,

59 Vt joonealune märkus 19.

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 22/2324

ning osaleb neis aktiivselt. REFITi platvormi sarnaste platvormide loomisel peaks komisjon kaaluma komitee esindatust neis platvormides kooskõlas komiteele aluslepingutes antud mandaadiga, tagades seejuures komitee kolme rühma esindatuse vastavalt komitee koosseisule.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et ELi tasandil ei ole kodanikuühiskonna organisatsioonid struktuurselt kaasatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamise jälgimise protsessi. Seepärast soovitab komitee komisjonil tungivalt luua Euroopa kodanikuühiskonna ühtekuuluvuse foorum60, kus osaleksid tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning muud asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Internetiportaalide kasutuselevõtul üldsuse, sealhulgas nii organisatsioonide kui ka üksikisikute arvamuste kogumiseks peaks komisjon eristama kodanikuühiskonna organisatsioonide panuseid üksikisikute panustest. Selleks peaks komisjon koostöös komiteega kaardistama sidusrühmad, et selgitada läbipaistvusregistri abil välja representatiivsed ja geograafiliselt tasakaalustatud sihtrühmad. Lisaks peaks komisjon tagama vastuste kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamise. Samuti peaks komisjon jätkuvalt parandama nende konsultatsioonide läbipaistvust, kättesaadavust, tagasisidet ja aruandlust osalejate jaoks.

Et töötada välja strateegilisem lähenemisviis neile tavadele, seades nad struktureeritumale institutsioonilisele ja esinduslikule alusele, peaks komisjon tegema tihedat koostööd komiteega ja taotlema ettevalmistava arvamuse koostamist küsimuses, kuidas kodanikuühiskonna dialoogi tõhusalt ja järjepidevalt korraldada, mis viiks komisjoni selleteemalise teatise koostamiseni.

Euroopa kodanikualgatuse mõju tuleks tõhustada, uurides uusi viise, näiteks digivahendite kasutamine noorte ja iseäranis haavatavatesse rühmadesse kuuluvate rühmade osaluse suurendamiseks.

_____________

60 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk   90 ).

EESC-2019-03432-00-00-RES-TRA (EN) 23/2324