4
www.eesc.europa.eu 1 JUHTKIRI Kas praeguses majanduskriisis on ruumi säästmisele? Head lugejad! 2010. aasta oktoobris andsid Euroopa Majan- dus- ja Sotsiaalkomitee liikmed mulle ülesande komiteed juhtida. Soovin kasutada võimalust, et oma ametiaja keskel mõelda selle üle, mis on siiani toimunud ja kus me praegu oleme, ning suunata enam tähelepanu tulevikule. Ei ole saladus, et ELi olukord on halvenenud. Kuuleme kõikjal sõna „kriis”, mida üha korratakse kui mantrat. Ent ka kriis on muutunud ja võtab pidevalt uue kuju. Nüüd on tekkinud ka uued kriisid – sotsiaalkriis ja usalduskriis. Et neist välja tulla, peame püüdma keskenduda sellele, kuidas edasi minna. Hoo- limata eesolevatest väljakutsetest annavad kriisiajad võimaluse muutusteks, et EL ennast uuendaks ja edasi areneks. Tuletan meelde oma tööprogrammi kahte prioriteeti, mis mõlemad puu- dutavad globaalseid ja Euroopa kriise. 7. ja 8. veebruaril osales üle 300 inimese suurel konverentsil „Elagem säästvalt, käitugem vastutustundlikult!” Meie soov oli tuua kokku kodanikuühiskonna osalejad, et muuta säästev areng reaalsu- seks ja sõnastada ELi läbirääkijatele ühine sõnum, mida tuleks arvesse võtta. Nüüd jätkame teed Rios toimuva ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi suunas. Arendame jõuliselt dialoogi oma välispartneritega, sh Brasiilia ja Hiina majandus- ja sotsiaalnõukogudega, Venemaa Föderatsiooni ühiskondliku kojaga ning samuti AKV riikidega. See ei ole kerge, vaid konarlik tee, mis kulgeb üles- alla, ent kodanikuühiskonna hääl tuleb kuuldavaks teha. Mõned teist võib-olla kahtlevad kodanikuühiskonna rollis, ent lubage mul tsiteerida ühte blogi ajalehe Guardian veebilehel: „… globaalsetel tippkohtumistel ei anta suuri lubadusi, kui kodanikuühiskond seda ei nõua”. Strateegia „Euroopa 2020” nõuab meilt palju tegutsemist. Tuletan meelde, et me jätkame prioriteete, mis seadis minu eelkäija Mario Sepi Lissaboni strateegiat silmas pidades. Nüüd tegeleme eelkõige strateegia „Euroopa 2020” järelevalvega vastava juhtkomitee töö kaudu ja koostöös riiklike majandus- ja sotsiaalnõu- kogudega. 24. ja 25. märtsi 2011. aasta ülemkogu järeldustes paluti komiteel anda Euroopa poolaastasse oma panus. Meile öeldi, et ülemkogu eesistuja ise kutsus üles komiteed järeldustes mainima. Seega peame ka ootustele vastama. 25. septembril on strateegia „Euroopa 2020” meil kõige rohkem mõttes, sest siis korraldame mitu seminari juhtalgatuste kohta, tutvustades aktiivse kodani- kuühiskonna algatusi, mis muudavad strateegia tegelikkuseks. Need on vaid olulisemad punktid. Mul on selge kavatsus liikuda edasi kiirel, kindlal ja tasakaalukal sammul kõigis Euroopa ning seega ka komitee jaoks prioriteetsetes valdkondades, töötades koos meie liikmete ja Euroopa võrgus- tikega. Meil on veel palju teha, et kaasata elanikud jätkusuutlikuma Euroopa saavutamisse. Staffan Nilsson president 8. mai 2012 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Brüssel: Kodanikuühiskonna päev 2012 12. mai 2012 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Brüssel: Avatud uste päev 14. mai 2012 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Brüssel: Konverents teemal „Võrgukulud ja energiahinnad” SELLES NUMBRIS 2 Maksuparadiisid: EL peab jõuliselt tegutsema 2 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimene videokonkurss oli edukas! 3 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 28. ja 29. märtsi 2012. aasta istungjärk 4 Sinu Euroopa, Sinuarvamus! – 2012 ÜRITUSTE KALENDER Toodete ja teenuste tarbimine mõju- tab keskkonda mitmeti. Näiteks mõjutavad tooted, mida ostame, oma olelusringi vältel otseselt või kaudselt kliimat, saastet, elurikkuse vähenemist ja varude ammendumist nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Tarbimisharjumusi on aga siiski võimalik muuta! Seda teemat käsit- leti 15. märtsil Euroopa Majan- dus- ja Sotsiaalkomitee ning Taani tarbijakaitse nõukogu korraldatud konverentsil „Kriisiaegne säästev tarbimine”, millega tähistati Euroopa tarbijapäeva. Kohtumist võõrustas Kopen- haagenis asuv Euroopa Keskkonna- agentuur ja sellel vaadeldi võimalusi majanduse kohandamiseks niiviisi, et see soodustaks säästvat tarbi- mist. Lisaks kõneldi sellest, kuidas Euroopa majanduslangus loob ühelt poolt võimalusi, aga teiselt poolt seab piiranguid poliitikutele, kes soovi- vad keskkonnasäästlikku majandust tagant tõugata. Kohtumine oli vägagi õigeaegne, sest keskkonnasäästlik majandus on üks peamisi arutelutee- masid käesoleva aasta juunis Rio de Janeiros aset leidval pöördelise täht- susega säästva arengu tippkohtumisel. Konverentsi avaistungil sõnavõ- tuga esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Staffan Nilsson märkis: „Olen veendunud, et praegune raske aeg pakub võima- lusi säästva tarbimise edendamiseks. Majanduse aluste põhjalik muutmine on olulisim panus, mida me saame anda, kui asume üles ehitama säästvat tulevikku, milles tarbijatelt oodatakse aktiivset osalemist. Andkem neile vahendid arukate, hästi läbimõeldud valikute tegemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks! Olgu tarbijatel tõepoolest võimalus langetada valik säästvate toodete kasuks!” Kas teadsite, et Euroopa tarbib rohkem ressursse kui enamik teisi piirkondi? Kesk- mine eurooplane kasutab umbes neli korda enam ressursse kui aafriklased ja kolm korda enam kui aasialased, samas siiski poole vähem kui USA, Kanada või Austraalia elanikud. ressursside kasutamine Euroopas on tõusuteel? ELi 27 liikmesriigis suurenes see 2000.–2007. aastal 9,1% elaniku kohta, mis teeb kokku 17 tonni aastas. ELi 27 liikmesriigis 2007. aastal kasutatud 8,2 miljardist ton- nist materjalist moodustasid mineraalid ja metallid rohkem kui poole ning fossiilkütuste ja biomassi osakaal oli kummalgi veerand? Euroopa saab ressursse tõhusa- malt kasutada? 87% ELi koda- nikest olid veendunud, et see on võimalik loodusvarade puhul, ja 41% arvates tekkis nende kodu- des liiga palju prügi. eurooplaste eluasemed on üha avaramad? Eluasemete keskmine põrandapind on pärast 1990. aas- tat suurenenud 81 ruutmeetrilt 87 ruutmeetrile, samas on leib- konnad väiksemad – varasema 2,8 inimese asemel ainult 2,4. eurooplaste autoreisid on üha pikemad? Ehkki autod muutu- vad üldiselt kütusetõhusamaks, ei vähene erasõidukite üldine kütu- setarbimine sugugi, peamiselt seepärast, et sõidetakse rohkem. igal aastal visatakse ELis ära hinnanguliselt 89 miljonit tonni toitu? See tähendab, et inimese kohta tekib enam-vähem 180 kg jäätmeid, mis on pärit kodudest, tööstusest, poodidest ja restora- nidest. Ühendkuningriigis visa- takse ära 25% ostetud toidust, kuigi sellest kaks kolmandikku oli veel söödav. vett tarbitakse ka kaudselt? Näi- teks kulub juustuburgeri (sai, liha ja juust) tootmiseks 2400 liitrit vett. Lisaks tekitame tarbimisega kaudselt ka kasvuhoonegaase. Näiteks eelnimetatud burgeri jaoks liha tootmisel eraldatakse rohkem süsinikku, kui kulutab suur auto 15 kilomeetri läbimi- seks. praegune tarbimine põhjustab jätkusuutmatul hulgal jäätmeid? 2008. aastal viskas iga inimene ära umbes 444 kg olmejäätmeid ja andis kaudse panuse 5,2 tonni prügi tootmisesse Euroo- pas. (ail) Aprill 2012/4 ET ISSN 1830-5091 EMSK Info Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel

ISSN 1830-5091 Aprill 2012/4 ET EMSK InfoEuroopa Majandus- · on nende kodumaa maksumääradest madalamad, ja sealse diskreetse tee-ninduse pärast. Ent sellistel maksuparadiisidel

Embed Size (px)

Citation preview

www.eesc.europa.eu1

JUHTKIRI

Kas praeguses majanduskriisis on ruumi säästmisele?

Head lugejad!2010. aasta oktoobris andsid Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomitee liikmed mulle ülesande komiteed juhtida. Soovin kasutada võimalust, et oma ametiaja keskel mõelda selle üle, mis on siiani toimunud ja kus me praegu oleme, ning suunata enam tähelepanu tulevikule.

Ei ole saladus, et ELi olukord on halvenenud. Kuuleme kõikjal sõna „kriis”, mida üha korratakse kui mantrat. Ent ka kriis on muutunud ja võtab pidevalt uue kuju. Nüüd on tekkinud ka uued kriisid – sotsiaalkriis ja usalduskriis. Et neist välja tulla, peame püüdma keskenduda sellele, kuidas edasi minna. Hoo-limata eesolevatest väljakutsetest annavad kriisiajad võimaluse muutusteks, et EL ennast uuendaks ja edasi areneks.

Tuletan meelde oma tööprogrammi kahte prioriteeti, mis mõlemad puu-dutavad globaalseid ja Euroopa kriise. 7. ja 8. veebruaril osales üle 300 inimese suurel konverentsil „Elagem säästvalt, käitugem vastutustundlikult!” Meie soov oli tuua kokku kodanikuühiskonna osalejad, et muuta säästev areng reaalsu-seks ja sõnastada ELi läbirääkijatele ühine sõnum, mida tuleks arvesse võtta. Nüüd jätkame teed Rios toimuva ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi suunas. Arendame jõuliselt dialoogi oma välispartneritega, sh Brasiilia ja Hiina majandus- ja sotsiaalnõukogudega, Venemaa Föderatsiooni ühiskondliku kojaga ning samuti AKV riikidega. See ei ole kerge, vaid konarlik tee, mis kulgeb üles-alla, ent kodanikuühiskonna hääl tuleb kuuldavaks teha. Mõned teist võib-olla kahtlevad kodanikuühiskonna rollis, ent lubage mul tsiteerida ühte blogi ajalehe Guardian veebilehel: „… globaalsetel tippkohtumistel ei anta suuri lubadusi, kui kodanikuühiskond seda ei nõua”.

Strateegia „Euroopa 2020” nõuab meilt palju tegutsemist. Tuletan meelde, et me jätkame prioriteete, mis seadis minu eelkäija Mario Sepi Lissaboni strateegiat silmas pidades. Nüüd tegeleme eelkõige strateegia „Euroopa 2020” järelevalvega vastava juhtkomitee töö kaudu ja koostöös riiklike majandus- ja sotsiaalnõu-kogudega.

24. ja 25. märtsi 2011. aasta ülemkogu järeldustes paluti komiteel anda Euroopa poolaastasse oma panus. Meile öeldi, et ülemkogu eesistuja ise kutsus üles komiteed järeldustes mainima. Seega peame ka ootustele vastama.

25. septembril on strateegia „Euroopa 2020” meil kõige rohkem mõttes, sest siis korraldame mitu seminari juhtalgatuste kohta, tutvustades aktiivse kodani-kuühiskonna algatusi, mis muudavad strateegia tegelikkuseks.

Need on vaid olulisemad punktid. Mul on selge kavatsus liikuda edasi kiirel, kindlal ja tasakaalukal sammul kõigis Euroopa ning seega ka komitee jaoks prioriteetsetes valdkondades, töötades koos meie liikmete ja Euroopa võrgus-tikega. Meil on veel palju teha, et kaasata elanikud jätkusuutlikuma Euroopa saavutamisse.

Staff an Nilssonpresident

8. mai 2012 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Brüssel: Kodanikuühiskonna päev 2012

12. mai 2012 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Brüssel: Avatud uste päev

14. mai 2012 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Brüssel: Konverents teemal „Võrgukulud ja energiahinnad”

SELLES NUMBRIS

2 Maksuparadiisid: EL peab jõuliselt tegutsema

2 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimene videokonkurss oli edukas!

3 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 28. ja 29. märtsi 2012. aasta istungjärk

4 Sinu Euroopa, Sinuarvamus! – 2012

ÜRITUSTE KALENDER

Toodete ja teenuste tarbimine mõju-tab keskkonda mitmeti. Näiteks mõjutavad tooted, mida ostame, oma olelusringi vältel otseselt või kaudselt kliimat, saastet, elurikkuse vähenemist ja varude ammendumist nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Tarbimisharjumusi on aga siiski võimalik muuta! Seda teemat käsit-leti 15.  märtsil Euroopa Majan-

dus- ja Sotsiaalkomitee ning Taani tarbijakaitse nõukogu korraldatud konverentsil „Kriisiaegne säästev tarbimine”, millega tähistati Euroopa tarbijapäeva.

Kohtumist võõrustas Kopen-haagenis asuv Euroopa Keskkonna-agentuur ja sellel vaadeldi võimalusi majanduse kohandamiseks niiviisi, et see soodustaks säästvat tarbi-mist. Lisaks kõneldi sellest, kuidas Euroopa majanduslangus loob ühelt poolt võimalusi, aga teiselt poolt seab piiranguid poliitikutele, kes soovi-vad keskkonnasäästlikku majandust tagant tõugata. Kohtumine oli vägagi õigeaegne, sest keskkonnasäästlik majandus on üks peamisi arutelutee-masid käesoleva aasta juunis Rio de Janeiros aset leidval pöördelise täht-susega säästva arengu tippkohtumisel.

Konverentsi avaistungil sõnavõ-tuga esinenud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Staff an Nilsson märkis: „Olen veendunud, et praegune raske aeg pakub võima-lusi säästva tarbimise edendamiseks. Majanduse aluste põhjalik muutmine on olulisim panus, mida me saame anda, kui asume üles ehitama säästvat tulevikku, milles tarbijatelt oodatakse aktiivset osalemist. Andkem neile

vahendid arukate, hästi läbimõeldud valikute tegemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks! Olgu tarbijatel tõepoolest võimalus langetada valik säästvate toodete kasuks!”

Kas teadsite, et

■ Euroopa tarbib rohkem ressursse kui enamik teisi piirkondi? Kesk-mine eurooplane kasutab umbes neli korda enam ressursse kui aafriklased ja kolm korda enam kui aasialased, samas siiski poole vähem kui USA, Kanada või Austraalia elanikud.

■ ressursside kasutamine Euroopas on tõusuteel? ELi 27 liikmesriigis suurenes see 2000.–2007. aastal 9,1% elaniku kohta, mis teeb kokku 17 tonni aastas.

■ ELi 27 liikmesriigis 2007. aastal kasutatud 8,2  miljardist ton-nist materjalist moodustasid mineraalid ja metallid rohkem kui poole ning fossiilkütuste ja biomassi osakaal oli kummalgi veerand?

■ Euroopa saab ressursse tõhusa-malt kasutada? 87% ELi koda-nikest olid veendunud, et see on võimalik loodusvarade puhul, ja 41% arvates tekkis nende kodu-des liiga palju prügi.

■ eurooplaste eluasemed on üha avaramad? Eluasemete keskmine põrandapind on pärast 1990. aas-tat suurenenud 81 ruutmeetrilt 87 ruutmeetrile, samas on leib-konnad väiksemad – varasema 2,8 inimese asemel ainult 2,4.

■ eurooplaste autoreisid on üha pikemad? Ehkki autod muutu-vad üldiselt kütusetõhusamaks, ei vähene erasõidukite üldine kütu-setarbimine sugugi, peamiselt seepärast, et sõidetakse rohkem.

■ igal aastal visatakse ELis ära hinnanguliselt 89 miljonit tonni toitu? See tähendab, et inimese kohta tekib enam-vähem 180 kg jäätmeid, mis on pärit kodudest, tööstusest, poodidest ja restora-nidest. Ühendkuningriigis visa-takse ära 25% ostetud toidust, kuigi sellest kaks kolmandikku oli veel söödav.

■ vett tarbitakse ka kaudselt? Näi-teks kulub juustuburgeri (sai, liha ja juust) tootmiseks 2400 liitrit vett. Lisaks tekitame tarbimisega kaudselt ka kasvuhoonegaase. Näiteks eelnimetatud burgeri jaoks liha tootmisel eraldatakse rohkem süsinikku, kui kulutab suur auto 15 kilomeetri läbimi-seks.

■ praegune tarbimine põhjustab jätkusuutmatul hulgal jäätmeid? 2008. aastal viskas iga inimene ära umbes 444 kg olmejäätmeid ja andis kaudse panuse 5,2 tonni prügi tootmisesse Euroo-pas. (ail) ●

Aprill 2012/4 ET

ISSN 1830-5091

EMSK InfoEuroopa Majandus-ja SotsiaalkomiteeSild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel

2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalko-mitee hakkab tegelema küsimusega, mida laulja Phil Collins, vormel  1 klassi võistleja Lewis Hamilton ja L’Oreali pärija Liliane Bettencourt peavad ilmselt kalliks: maksu- ja fi nantsparadiisidega.

Neid kolme rikast eurooplast ühen-dab see, et neil on Šveitsis kopsakad pangaarved. Šveitsis hoitakse raha sealsete maksumäärade tõttu, mis on nende kodumaa maksumääradest madalamad, ja sealse diskreetse tee-ninduse pärast.

Ent sellistel maksuparadiisidel nagu Šveits „on väga negatiivne mõju muu hulgas maksustamisele ja töö-hõivele”, ütles raportöör Edgardo

Maria Iozia (töötajate rühm, Itaalia) 21. märtsil toimunud INTi sektsiooni populaarsel avalikul arutelul. „Mak-suparadiise, mis on juba olemuselt salajased, kasutatakse ka rahapesuks ja terroristide tegevuse rahastami-seks,” lisas ta.

Seetõttu on komitee kümme aas-tat pärast selle teemaga esmakordselt tegelemist otsustanud küsimuse taas üles tõsta omaalgatuslikus arvamuses, mis esitatakse täiskogu mai istungjär-gul.

„Tahame kutsuda Euroopa ameti-asutusi üles tegutsema. Me teame, et edu ei tule üleöö, ent soovime näha jõulisemat tegutsemist nende salatse-vate riikide vastu, mis ohustavad ühtse turu toimimist,” selgitas Edgardo Maria Iozia.

Šveits on klassikaline maksupa-radiis, sest pakub madalaid maksu-määrasid ja diskreetset teenindust varaomanikele, kes põgenevad range-mate maksurežiimide või kriminaal-süüdistuste või mõlema eest.

„Ent Alpi mäestiku riigid või Kariibi saared ei ole ainukesed näited,” märkis arutelul John Christensen õig-lase maksustamise võrgustikust. Tema organisatsioon, mis teeb koostööd uurijate ülemaailmse võrgustikuga,

et selgitada maksudest kõrvalehoidu-mise, maksustamise vältimise, mak-sukonkurentsi ja maksuparadiiside kahjulikke mõjusid, nimetab kõige suuremate kahjutegijate hulgas ka Ühendkuningriiki, USAd, Austriat ja Luksemburgi.

Euroopa Komisjonil omakorda on käed seotud, sest maksupoliitika jääb liikmesriikide pädevusse ja seega komisjoni mõjualast välja. Ent nagu maksunduse ja tolliliidu peadirekto-raadi esindaja Th omas Neale arutelul selgitas, on mittesiduvate õigusaktide, soovituste ja toimimisjuhendite kaudu võimalik õhutada liikmesriike üksteise maksumaksjaid mitte üle lööma.

„Seadusandluses on edusammud aeglased, aga need toimuvad,” lisas Neale, viidates hoiuste intresside mak-sustamise direktiivile, mille puhul on tegemist liikmesriikide kokkuleppega vahetada automaatselt teavet klientide kohta, kes teenivad hoiuste pealt tulu ühes ELi liikmesriigis, ent elavad tei-ses riigis.

John Christensen, kes ütles, et mak-suparadiiside küsimus „mõjutab ELi usaldusväärsust”, kutsus üles tagama suurema läbipaistvuse, tugevdades direktiivi ja karistades seda mitte jär-givaid riike. Seda seisukohta väljendab ka komitee oma arvamuses. (eb) ●

Kvaliteetsed töökohad noortele – kas seda on palju tahta?

Maksuparadiisid: EL peab jõuliselt tegutsema

Reedel, 20.  aprillil toimus EMSK tööturu vaatlusrühma ja Euroopa Noortefoorumi ühiskonverents. Osalejaid oli ligi 200, sh tööturu vaat-lusrühma liikmed ja esindajad enam kui 90 riiklikust noortenõukogust ja

rahvusvahelisest valitsusvälisest noor-teorganisatsioonist, mis kuuluvad Euroopa Noortefoorumisse. Konve-rentsil keskenduti järgmisele teemale: „Kvaliteetsed töökohad noortele – kas seda on palju tahta?” Järgnes tööturu vaatlusrühma ja Euroopa Noorte-foorumi liikmete elav arutelu, mille käigus püüti leida vastus küsimusele,

kuidas tööturu üleminekud saaksid lihtsustada noorte pääsu tööturule. Seda kaaluti kahest perspektiivist lähtudes: ühelt poolt mitmesugune tööleasumisele eelnev kogemus – sh praktika ja ametipraktika – ning tei-

selt poolt uued lepingutüübid ning nendega kaasnevad võimalused ja ohud noortele. Pärastlõunal kasu-tas Euroopa Noortefoorum EMSK koosolekuruume oma liikmete nõu-kogu korralise koosoleku pidami-seks. (mp) ●

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimene videokonkurss oli edukas!Eelmisel aastal otsustas EMSKs teabevahetuse eest vastutav ase-president Anna Maria Darmanin algatada uue projekti, mis on suunatud Euroopa noortele. Vastav algatus, EMSK videokonkurss „Europe Past Forward” kuulutati välja selle aasta alguses ning ta jõudis eduka lõpuni kolm kuud hiljem väga liigutaval autasusta-mistseremoonial komitees 15. märtsil 2012.

Konkursiga anti 18- kuni 30-aastastele noortele võimalus näidata lühikeses amatöörvideos, mida Euroopa nende jaoks tähendab. Neil paluti siduda oma video aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaga 2012 ning kaasata mõni vanema põlvkonna esindaja oma autorite hulka.

67 saadetud video hulgast kvalifi tseerusid 43 avalikule hääle-tusele internetis (registreeriti ligi 7800 häält) ja lõppfaasis valis žürii, millesse kuulusid kaks EMSK liiget (Marie Zvolská ja Jane Morrice) ning kaks professionaalset audiovisuaalkunstnikku, välja kolm kõige paremat videoklippi.

Videokonkursil „Europe Past Forward” kasutati aktiivselt sot-siaalmeediat Euroopa avalikkuse kaasamiseks: ühelt poolt innus-tati noori videoklippe esitama ja teiselt poolt pöörduti üldsuse poole, kellel oli võimalik videoid vaadata ja hääletamisest osa võtta. Anna Maria Darmanin oli tulemustega äärmiselt rahul. Võitjaid õnnitledes rõhutas ta: „Mul on hea meel näha, et teiesugused noo-

red osalesid videokonkursil. Teie esitatud videod olid suurepä-rase kvaliteediga ja nende sõnumid annavad meile kõigile lootust Euroopa tuleviku suhtes. Me kordame seda üritust kindlasti ja kogume juba praegu ideid järgmise videokonkursi jaoks!”

Auhinnatud projektid

1 – „Zinnekes” (Belgia) on video, mis illustreerib erinevaid väär-tushinnanguid ja uskumusi loominguliselt märksõnade kasu-tamise kaudu. Selles on üles võetud tänaval kohatud inimesed (noored ja vanad), kes kajastavad Euroopa väärtushinnanguid, ideid ja põhilisi saavutusi. Omavahelise seotuse ja ühiselu vaim tuleb selles videos väga selgelt esile ning edastatud üldine sõnum on Euroopa jaoks lootusrikas. See video sai esikoha, millega kaas-nes 5000-eurone auhind.

2 – „Barre Barreras” (Hispaania) on video, milles kasutatakse loomingulist ning sümboolset lähenemist, et näidata Euroopa ühiskonnas eksisteerivaid piire ja erinevusi. Videos kasutatakse lihtsaid tegevusi, mis annavad sümboolse tähenduse paljudele teemadele, millega Euroopa on minevikus kokku puutunud ja puutub nüüdki. Piiride minemapühkimise kujutamisega annab video edasi lootuse ja positiivsete muutuste üldist sõnumit. Sel-lele videole anti teine koht ja auhind 3000 eurot, mille autorid otsustasid annetada ühele Nicaragua heategevusorganisatsioonile.

3 – „See on meie Euroopa elu” (Ungari) sai kolmanda koha ja auhinnaks 2000 eurot. Videos kasutatakse tuttavaid ja mängulisi elemente, et luua optimistlikku ja dünaamilist klippi. Video kaudu edastatakse Euroopa põhiväärtusi, näidates selgelt, mida Euroopa tähendab selle fi lmi noortele autoritele. (cc)

Lisateave: http://www.eesc.europa.eu/video-challenge/1. auhind: Zinnekes (if Europe was a word...) – Anke Harthoorn – http://vimeo.com/sinnekens/zinnekes

2. auhind: Barre Barreras – Ana Zamorano Ruiz – http://vimeo.com/36721633

3. auhind: It’s Our European Life – Gergő Kalamár – http://www.youtube.com/watch?v=92FCelNC9Ks

v

EMSK Info — Aprill 2012/4

3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vaatab läbi kalanduspoliitika reformi

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu olulise arvamuse ühise kalanduspoliitika kohta. Raportöör Gabriel Sarró Iparraguirre (eri elualade rühm, Hispaania) märkis, et komitee üldiselt pooldab ettepanekut ja selle eesmärke. „Samas on punkte, mida annaks parandada,” lisas ta.

Komitee toetab ettepanekut koostada mitmeaastased kavad kalavarude säilitamiseks alates 2015. aastast tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Samas ollakse kriitilisemalt meelestatud küsimuste suhtes, mis puudutavad vette tagasilaskmist ja püügiõiguste turu loomist erasektoris.

Arvamuses juhitakse tähelepanu sotsiaalmõõtme alakäsitlemisele ning nähtavate meetmete puudumisele kalurite töö- ja elamistingimuste parandamiseks. Lõpetuseks rõhutatakse komitee arvamuses kõigi toodete (nii ELi kui ka sisseveetud kauba) suhtes täieliku (merest lauale) jälgitavuse süsteemi loomise olulisust ning palutakse komisjonil edendada sellise meetme kasutuselevõtmist, kuna nii kaitstakse ka ELi tooteid ebaausa konkurentsi eest. (rdr) ●

Erasmus kõigi jaoks

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu arvamuse komisjoni ettepaneku kohta keh-testada ühtne haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks” perioodiks 2014−2020. Komitee rõhutab arvamuses, et see programm peaks olema põhivahend, et parandada kodanike oskusi, aidata toime tulla noorte töötuse kõrge määraga ja täita vajadust kvalifi tseeritud töötajate järele. Kuigi raportöör Indrė Vareikytė (eri elualade rühm, Leedu) hindab selle programmi eelarve märkimisväärset kasvu, on ta mures, et puudu on mõned programmis „Aktiivsed noored” hästi toimivad meetmed, ning nende puudumine võib viia Euroopa koostöö märkimisväärse vähenemiseni noorsoovaldkonnas. Teiste märkuste seas rõhutatakse komitee arvamuses, et ELi peamiste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks peaks programm püüdlema formaalse hariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe ühtsuse poole. Lõpuks sedastatakse arvamuses, et ettepanekus ei pöörata piisavalt tähelepanu põhieesmärkidele, nt kodanikuaktiivsuse ning sotsiaalse ühtekuu-luvuse arendamisele, mida võib saavutada oskuste ja teadmiste täiendamisega. (rdr) ●

Kodanikuühiskonna osalemine ELi arengupoliitikas ja arengukoostöös

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Cotonou lepingu raames antud volituste tulemusena on komitee rahvusvaheline tegevus kaasa aidanud kodanikuühiskonna organisatsioonide institutsioo-nilise mõõtme tunnustamisele koostööpoliitika valdkonnas. Raportöör José María Zufi aur Narvaiza (töötajate rühm, Hispaania) arvamuses REX/349 pooldatakse palju strateegilisemat koostööd ELi institutsioonide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel poliitilise dialoogi, raamlepin-gute ja vahendite suunamise tõhusamate mehhanismide kaudu. (asp) ●

Saarte spetsiifi lised probleemid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt nõuavad saared eritähelepanu. Sellelt aluselt lähtudes kutsub raportöör José María Espuny Moyano (tööandjate rühm, Hispaania) Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses ECO/300 üles jätkama tööd asjakohase strateegia kallal nende vajadustega tegelemiseks. Alustades saare enda defi nitsiooniga, mida tuleks täiustada, et võtta arvesse laienenud ELi uut tegelikkust, hõlmavad soovitused selliseid teemasid nagu trans-pordikulud, elanikkonna vähenemine, strateegia „Euroopa 2020” spetsiifi line rakendamine ja jätkusuutlik majanduskasv. (asp) ●

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on pühendunud kodanike kaitsja piiriüleses kaubanduses

Järjest suureneva siseturu edu tõttu on piiriülesed tehingud (sealhulgas internetiostud) muutu-mas eurooplaste seas üha populaarsemaks. Seetõttu on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pühendunud välismaiseid oste tegevate tarbijate kaitsmisele ning õiglase kaubanduse tagamiseks mõeldud sobiva süsteemi loomisele.

Komitee täiskogu märtsikuu istungjärgul võtsid komitee liikmed vastu tarbijat kaitsva õigusak-tide paketi, mis sisaldab kolme arvamust: „2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm” (raportöör: Reine-Claude Mader, eri elualade rühm, Prantsusmaa), „Tarbijavaidluste kohtuväline lahenda-mine” ja „Tarbijavaidluste veebipõhine lahendamine” (raportöör: Jorge Pegado Liz, eri elualade rühm, Portugal).

Nendes kolmes arvamuses rõhutab komitee tarbijat esikohale seadvat lähenemisviisi, sest tuge-vad tarbijad võivad ühisturu muuta väga edukaks. (ail) ●

VKEd ja kaupade vaba liikumine – töö ühtse turu nimel

Praegusel kriisiajal on ülioluline kaitsta väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid – ELi majanduse põhisammast. Oma arvamuses konkurentsivõime programmi kohta (raportöör: Ronny Lannoo, eri elualade rühm, Belgia) soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kindlustada, et VKEd pääseksid uute turgude otsimisel ning uute ELi eeskirjade ja normidega kohanemisel hästi ligi rahastamisele, toetusele ja nõustamisele.

Lisaks tugevdab uus kaupade pakett täielikku turu järelevalvet ja loob toodete turustamiseks ühise võrgustiku. Komitee selleteemalises arvamuses (raportöör: Bernardo Hernández Bataller, eri elualade rühm, Hispaania) rõhutatakse vajadust parandada koordineerimist ja turu järelevalvet ning määratleda sanktsioonid – ja nende miinimumid –, mis tuleks liikmesriikide seadustesse lülitada. ELi turu õigusliku kaitse valdkonnas peaksime liikuma uue süsteemi suunas, mis määraks toodete päritolu, võimaldaks nende jälgimist ning parandaks seeläbi tarbijatele antavat teavet. (ail) ●

Horisont 2020 – teadusest ja innovatsioonist samm edasi

Horisont 2020 on fi nantsvahend, millega viiakse ellu innovaatiline liit, strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatus, mille eesmärk on tagada Euroopa globaalne konkurentsivõime. ELi uus teadusuu-ringute ja innovatsiooni programm aastateks 2014-2020, eelarvega 80 miljardit eurot, on osa uue majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiast Euroopas ning ühendab kogu olemasoleva teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise.

Vastavalt komitee arvamustele Horisont 2020 kohta (raportöör: Gerd Wolf, eri elualade rühm, Saksamaa) peaks see fi nantsvahend aitama teadusuuringuid turuga ühendada. Teadusuuringud peaksid olema lähedalt seotud majanduskasvu ja töökohtadega ning looma sünergia ülikoolide, ametiasutuste ja erainvestorite vahel. Lisaks rõhutab komitee vajadust võimalike ebakõlade mää-ratlemiseks teadusest juhinduva teadusuuringute poliitika ning innovatsioonisõbraliku tööstus- ja konkurentsivõimepoliitika vahel ning iga sellise juhtumi puhul sobiva lahenduse leidmiseks. (ail) ●

Energiaalane harimine

Energiatõhusus, mis on strateegia „Euroopa 2020” keskne teema, on üks tänapäeva majanduse edasiviijaid. Olemasolevate ja uute meetmete täieliku rakendamise koosmõju võib aidata koduma-japidamistel igal aastal märkimisväärselt säästa, parandada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, luua töökohti ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Nagu rõhutati energiatõhusust käsitlevas arvamuses (raportöör: Edgardo Maria Iozia, töötajate rühm, Itaalia), on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates energiaalasel harimisel selles protsessis võtmeroll. Samuti rõhutab komitee mõtet, et parim energia on kasutamata energia, millel võib olla otsustav tähtsus energia säästmisel. Euroopa ühine jõupingutus, et määratleda säästva energia poliitika, eeldab väga tugevat ja hästi struktureeritud raamistikku, täpselt kohaldamist ning eelkõige liikmesriikide kõigi kodanike ulatuslikku osalemist, mõistmist ja toetust. (ail) ●

KOKKUVÕTE TÄISKOGU ISTUNGJÄRGUST

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 2012. aasta märtsi istungjärk Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi osalusel

Indrė Vareikytė, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

Bernardo Hernández Bataller, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

EMSK Info — Aprill 2012/4

Lisateave: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.opinions

ToimetajaKarin Füssl Tomasz Jasiński – EMSK liikmete esindaja toimetuses (töötajad, Poola)

Käesolevale väljaandele

tegid kaastöödAlejandro Izquierdo Lopez (ail) Antonio Santamaria Pargada (asp) Catherine Cieczko (cc) Coralia Catana (cca) Eszter Balázs (eb) Makeda Peter (mp) Raff aele De Rose (rdr)

Vastutav koordinaator Nadja Kačičnik

Aadress

European Economic and Social CommitteeJacques Delors building Rue Belliard/Belliardstraat 991040 Brussels/BrusselBELGIQUE/BELGIËTel +32 25469396 või +32 25469586Faks +32 25469764E-post: [email protected] Internet: http://www.eesc.europa.eu/

EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärgu ajal.

EMSK Info saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed trükised on tasuta saadaval Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pressitalituses

EMSK Infot on võimalik 22 keeles ka PDF-formaadis alla laadida komitee veebilehel aadressil

http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info

EMSK Info ei ole ametlik aruanne komitee töö kohta: sellekohane teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes väljaannetes.

Paljundamine on lubatud, kui allikana mainitakse EMSK Infot ja koopia saadetakse peatoimetajale.

Trükiarv: 15 500 eksemplari

Järgmine number ilmub 2012. aasta mais.

Sinu Euroopa, Sinu arvamus! – 2012

Paari päeva pärast, täpsemalt 26.–28. aprillil, on EMSK asepresidendil Anna Maria Darmaninil hea meel tervitada komitees keskkooliõpi-lasi, kes osalevad kolmandat korda asetleidval üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus!”. Ühtekokku laeku-nud 933 sooviavaldusest valiti välja 27  kooli –  üks igast ELi liikmes-riigist. Oma riiki esindab näitlikul täiskogu istungjärgul igast koolist kolm õpilast ja üks õpetaja. Istung-järgu teemaks valiti sel aastal tipp-kohtumist Rio+20 käsitlev arvamus. Üritus loob osalejatele võimaluse avaldada oma arvamust Euroopa südames ning avastada ja tundma õppida teisi kultuure paljukultuu-rilises keskkonnas.

Eelmise aasta Saksamaa (Kieli linn) rühma õpetaja Karen Th omsen tõi välja selle, kui oluline on kaasata õpilased rahvusvahelisse töösse. Ta vihjas eelseisvale väljakutsele, pida-des ülesandeid väga keeruliseks. Sel-leaastasest üritusest „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” rääkides ütles ta, et oleks hea meelega soovinud osaleda ka sel korral.

EMSK liige ja projekti „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” saadik Judy McKnight ütles, et üritus innustab tõeliselt noorte kujutlusvõimet ning paneb nad mõistma koos töötamise põnevust ja keerukust

Peatselt EMSKsKodanikuühiskonna päev

Demokraatia Euroopas: milline on olukord praegu? Kodanikuühiskonna vaatenurk

Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee ning komitee ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioo-nide ja võrgustike kontaktrühm korraldavad teisipäeval, 8.  mail 2012 kell  9.30–17.30 komitee hoones Brüsselis käesoleva aasta kodanikuühiskonna päeva teemal „Demokraatia Euroopas: milline on olukord praegu? Kodanikuühis-konna vaatenurk”.

Üritusel käsitletakse Euroopa demokraatia ees seisvaid põhilisi probleeme seoses fi nants-, majan-dus- ja sotsiaalkriisiga ning konk-reetsemalt osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna dialoogi küsi-must. Tähelepanu keskpunktis on demokraatlikud ja osalusel põhine-vad tavad ning organiseeritud koda-nikuühiskonna roll üldsuse huvi, kaasatuse ja heaolu edendamisel. Konverentsi eesmärk on kasutada praeguse kriisi loodud poliitilist võimalust ja vaadata läbi Euroopa ehitamisel aluseks võetud demo-kraatlikud põhimõtted, analüüsi-des sügavuti kodanikuühiskonna osalust ELi ja liikmesriigi tasandi poliitika kujundamisel ja otsustus-protsessides, et see vastaks paremini kodanike ootustele. (mp) ●

Konverentsi üksikasjalik kava: h t t p : / / w w w . e e s c . e u r o p a . e u /civilsocietyday2012

Lisateave: [email protected]

www.eesc.europa.e

u

2012

Civil Society Day2012

Democracy in Europe:Where do we stand? A civil society perspective

kui ELi kodakondsuse reaalsust, andes samas tõelise kogemuse ELi poliitika mõjutamisest ja kujunda-misest. McKnight on teadlik sot-siaalse Euroopa olulisest rollist ning rõhutab vajadust parandada noorte mõjutamisvõimalusi. EMSK liige ja projekti „Sinu Euroopa, Sinu arva-mus” asutaja Irini Pari kinnitab, et „noored on meie tulevik. Me esin-dame 27 liikmesriigi majanduslikke ja sotsiaalseid jõude ning kuigi me seisame erinevate huvide eest, suu-dame rääkida ühel häälel – see on kõige olulisem sõnum, mida me soovime neile noortele edastada!”

Olles esitanud sel aastal osale-vatele õpilastele mitu küsimust, sai selgeks, et paljud neist jagavad sarnaseid seisukohti. Nad ootavad võimalust jagada oma arvamust, õppida tundma ja kogeda teisi kultuure ning avastada enda jaoks Euroopa Liidu ja eelkõige EMSK töö ning selles osaleda. Õpilased mitte ainult ei oota kohtumist teiste õpi-lastega ja võimalust ideid jagada, vaid, nagu märkis Boancă Tudor Rumeeniast: „Ma loodan, et mul on Brüsselis tore, kuna see on minu esi-mene välisreis.” Seda tunnet jagavad kahtlemata ka teised õpilased. Dimi-tar Stoynev Bulgaariast lisab: „Ma näen Euroopa poliitilist masinavärki ja saan tuua oma riiki tagasi mitu suurepärast ideed.” Tänu sellistele

seisukohtadele on kerge mõista, miks üritused nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” on hädavajalikud.

Dafni Prodromou Küproselt usub, et „noored peaksid saama osaleda aruteludes, mis puudutavad nende tulevikku.” Prodromou on Euroopa tuleviku suhtes optimist-

lik, öeldes: „Ma unistan ühendatud Euroopast, kus inimesed töötavad koos ja austavad riikide erinevusi.” Marie Claire Dalli Maltalt märgib, et ta „tahaks näha ühtekuuluvamat Euroopat, kus ei oleks kriise, konf-likte ega rassiviha. Samuti loodan, et Euroopa suudab viia oma väärtusi ka oma piiridest väljapoole ning

edendada rahvusvahelisi suhteid ja rahu.” Shaun Duncan Soomest ühi-neb selle seisukohaga, öeldes, et ta loodab „näha, kuidas Euroopa loob kindlamad suhted selliste võimsate riikidega nagu Hiina.” Ent EMSKst rääkides soovivad teiste seas Soomet esindavad Shaun Duncan ja Lumi Nurmi teada, mida EMSK Euroopa

Liidus tegelikult teeb ning näha „kas komitee tõepoolest hoolitseb selle eest, et ELi otsused vastaksid paremini kodanikuühiskonna vaja-dustele.” Seega ütleb Tommi Salmi-nen Soomest: „Ma loodan ja usun, et EMSK külastamine näitab mulle, et tulevik on heades ja asjatundlikes kätes.”

Projekt „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” ei tähenda vaid tööd. On oluline, et need noored saak-sid igakülgse kogemuse. Mõned on mõelnud isegi sellele, kuidas üritus muudab nende elu. Hispaanlane Almudena Pascual Viñuales märgib, et „kohtumine EMSKga avab ukse tulevikku”. Patricia, Matevž ja Anja Sloveeniast, nagu ka mitu teist noort ütlevad, et nad tahavad näidata, et hoolivad sellest, mis Euroopas toi-mub. Tulevikust rääkides loodab Poolat esindav Patrycja Sobka, et ees seisab parem koostöö riikide vahel poliitilises, majanduslikus ja kultuu-rilises sfääris. Ta loodab, et noortel on paremad võimalused Euroopa elus osaleda.

„Meie komitees usume Euroo-passe ja tegutseme iga päev aktiiv-selt selle nimel, et Euroopa astuks lähemale inimestele, nende vaja-dustele ja ootustele,” ütles Irini Pari. Projekt „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” on hea võimalus ületada lõhe Euroopa Liidu ja tema koda-nike vahel. (mp) ●

r o p

QE

-AA

-12

-00

4-E

T-N

CESE info en 22 lenguas: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info

EMSK Info Aprill 2012/4

/wwwwww.