Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevaleheteema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Endrik Reimer endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426

Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.eeLogistika

Silberauto Eesti AS esindused: Maardu, Fosforiidi 16, tel 611 9700 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0746 Pärnu, Riia mnt. 231a, tel 445 1990 Jõhvi, Jaama 42a, tel 611 9733 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 453 1428 Viljandi, Pargi 3b, tel. 435 4911, Rakvere, Haljala tee 1, Tõrremäe, tel 660 0152, Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto www.silberauto.ee

A D

aim

ler

Bran

d

Uus Mercedes-Benz Actros on aasta veoauto 2012.

Kuid tegelikult on tähtis, et Actros on mugavaim, ökonoomseim ning võimekaim.

Kevad 2012

2 logistikaRAUDTEETRANSPORT

Priit Liiviste

„Rail Balticul on väga palju vasta-seid, ilma kahtluseta. Inimesed, kes tahavad näha, et ühendus-teed läheksid ainult Moskvasse, töötavad väga intensiivselt selle projekti vastu, aga poliitiline ot-sus selle loomiseks on olemas, võimalused on olemas ja raha sel-leks leiame,” on Kallas kindel.

Tema sõnul viiakse Euroopa Liidu poolt see projekt sellisel kujul lõpule. Rail Balticu projektilt ei ole vastupidi paljudele teistele raha kärbitud. Põhiküsimuseks olid seni Läti investeeringud, aga hiljaaegu kinnitas Läti peaminis-ter, et nemad teevad oma osa ära. Kui valitsused on otsused teinud ja ressursid on olemas, siis see projekt ka tuleb, kui valitsused ise kõhklema ei löö. Samal ajal ei saa seda ka väga palju tagasi enam pöörata.

Eurovolinik Siim Kallas: Rail Balticu projekt viiakse lõpule

Soome ja Balti riikide valitsuste tasemel on põhimõtteline otsus Rail Balticu loomiseks vastu võetud ning projekt läheb kindlasti käiku, väitis Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni aastakoosolekul Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Samal ajal nentis ta, et kahtlemata on sellel projektil ka palju vastaseid.

Suurema osa Rail Balticu ehi-tuse maksumusest katab Euroo-pa Liit, aga trassi hilisema töös hoidmise eest peavad hoolitsema juba riigid ise. Olemasolevat inf-rastruktuuri kasutades oleks ehk teoreetiliselt mõeldav ka raud-teeühenduse loomine Tallinna ja Varssavi vahel juba varem, ent see on Kallase sõnul puhtalt raud-teefirmade endi otsustada ning ka sellega, mis rongid Rail Balticu suunal pärast selle valmimist sõitma hakkavad, ei hakka Euroo-pa Liit tegelema. Veerevkoosseisu investeeringuid ei toeta Euroopa Liit samuti, küll aga osutatakse liikmesriikidele Kallase sõnul iga-külgset abi erinevate bürokraatli-ke takistuste likvideerimisel.

Seda, milliste transpordimah-tude juures ja millise ajaga Rail Baltic ennast ära võiks tasuda, on veel vara öelda. Tasuvusarvutusi ei ole Kallase hinnangul võimalik

enne selle valmimist adekvaatselt teha, ent turgudele juurdepääsu parandamisega kasvab hüppeli-selt majanduse aktiivsus. Pärast Rail Balticu projekti käivitumist läheb Kallase sõnul veel vähemalt 15 aastat, enne kui see lõpule jõuab. Kaubavahetuse kasv on selle aja jooksul üsna tõenäoline.

„Oletada, et selle aja jooksul kaubavahetus ei kasva, ei tarvit-se tingimata vettpidav arvamus olla. Ma arvan, et Rail Baltic läheb ilusti käima ja tasub ennast ma-janduslikult ära. Soomlastel ei ole mingisugust kahtlust, et kui nad arendavad koostöös Tallinna sa-damaga korralikud ühendusteed,

siis hakkab see trass nende jaoks huvi pakkuma. Ei maksa unustada ka seda, et see trass on osa Balti-Aadria mere koridorist ja Kesk-Eu-roopa riigid tunnevad huvi välja-pääsu eest põhja poole.”

Siim Kallas rääkis sõnavõtus ka Euroopa Liidu ja Venemaa va-helise viisavabaduse kehtestami-se võimalustest kaugemas tule-vikus, nentides, et tõenäoliselt ei suureneks Venemaaga viisavaba-duse kehtestamise järel Hiina ja Euroopa vaheline kaubavahetus rongiliikluse suurenemise arvel.

„Mahuliselt toimub 96 prot-senti kaubavahetusest Euroopa ja Hiina vahel laevadega. Keskmi-ne konteinerlaev mahutab 8000 konteinerit, üks rong aga 60 kon-teinerit. Mahud on niivõrd erine-vad ja konteinerveo hind on laeva-ga transportimisel umbkaudu viis korda odavam,” nentis Kallas.

FOTO: Rene Suurkaev

Siim Kallas

Kui valitsused on otsused teinud ja ressursid on olemas, siis see projekt ka tuleb, kui valitsused ise kõhklema ei löö.

3logistika

Veopakendi ringlussüsteem sai tegevuseeskirjad

Veopakendite ringlust korrastav kokkulepe sündis soovist vähendada barjääre logistika-ahela erinevate lülide vahel. ELEA liikmed on oma tegevuses pikka aega puutunud kokku veopakendiga kaasnevate probleemidega, nagu näiteks vajadus määrata, kes on veo-pakendi heaperemehelik omanik; kes peaks veopakendi kasutuselevõtmise eest maks-ma; miks on kaubaaluse puhul tihti tegemist nn standardile mittevastava pakendiga ja kes vastutab sellise veopakendi purunemise-ga kaasnevate kaubale põhjustatud kahjude eest. Need on mõned sageli esile kerkinud küsimused, mis tekivad veoprotsessi erine-vate osapoolte vahel.

Assotsiatsioon otsustas valdkonna reguleerimiseks töötada välja Eestis kasuta-miseks sobivad eeskirjad, mis sisuliselt on

veopakendi kasutamisega seotud ettevõtjate omavahelised kokkuleppelised mängureeg-lid. ELEA kaasas eeskirjade väljatöötamisele erinevate turuosaliste esindajaid: kauban-dus-, tootmis-, veo- ja logistikaettevõtjad ning veopakendikeskuse tähenduses tegut-sevad ettevõtjad. Eeskirjade väljatöötajad usuvad, et selline vabatahtlikult kasutuse-levõetav raamistik suurendab kõigi eeskir-jade kohaldamisega ühinenud osapoolte tegevusefektiivsust ning hõlbustab igapäe-

vatööd, pikendab veopakendite eluiga, on keskkonnasõbralik ja vähendab ring-luses nõuetele mittevastava veopakendi osakaalu.

Konkurentsieelise saavutamiseks Ees-tit läbivale logistikaahelale alternatiivsete transpordikoridoride suhtes (sh Läti, Lee-du, Rootsi, Soome, Venemaa) on tarvis samm-sammulisi muutusi sektoris tervi-kuna. ELEA on hea näide konkureerivate ettevõtete koostööst, kus lepitakse kokku selged ja läbipaistvad mängureeglid, taga-takse avatud ja aus konkurents ning mille tulemusena kasvab liikmesfirmade töövil-jakus ja tootlikkus.

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise As-sotsiatsioon (ELEA) on 1994. aastal loo-dud erialaühing, mille liikmed soovivad efektiivsema logistika abil luua eeldused Eestis paiknevate tootmis- ja kaubandus-ettevõtete konkurentsivõime suurenda-miseks.

Karli LambotELEA juhatuse esimees

Tänavu 2. aprillil toimunud Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assot-siatsiooni (ELEA) üldkoosolek kiitis heaks veopakendi ringlussüsteemi tegevuseeskirjad, mis hakkavad keh-tima 1. maist 2012.

Eurovolinik Siim Kallas: Rail Balticu projekt viiakse lõpule

Nii osa- kui ka täiskoormad.

Küsi julgelt pakkumist!

RAHVUSVAHELISEDKAUBAVEOD

RAHVUSVAHELISED

Euroopa Transpordi OÜ Tuglase 19, 51014 Tartu

Tel.+ 372 740 2956, +372 507 3226

info@eut.ee www.eut.ee

NORRAROOTSISOOME

4 logistika

Maismaatransport võib olla lennusaadetisest kiirem ja paindlikum

Peamiselt tegutseb Kopra Transport OÜ Eesti-Soome suunal, kuid aastate jooksul on lisandu-nud ka Eesti-sisene transport ning Baltikumi ja Saksa suund.

Tegevjuht Taavi Välissoni sõnul ei ole fir-ma spetsialiseerunud pelgalt pakkidele või ainult täiskoormatele, vaid pakub veoteenust konkreetse kliendi soovide ja vajaduste järgi. Ühelegi pakkumisele vastamata ei jäeta – ette võetakse kõik veod ümbrikust täiskoormani, teenuse märksõnadeks on paindlikkus ja kiirus.

Tavateenusena pakub firma Tallinna-Hel-

singi suunal kauba saatmist 24 tunniga, ent kui kliendil on kauba saatmisega väga kiire, on võimalik erikokkuleppe alusel pakkuda ka

sama päeva lahendust. Sellisel juhul on ainsaks ajaliseks takistuseks laeva väljumise graafik.

Autotransport on mõnikord lennukist kiiremKopra Transport pakub ka üleeuroopalisi tšar-tereid kaubaveoks pakiautode ja veokitega. Euroopas on Kopra Transpordi autod käinud kõikides riikides kuni Kanaari saarteni välja ning seda tihtipeale lennutranspordist tingitud kit-senduste tõttu.

„Kuna Eestist puuduvad regulaarsed ühen-dused kaubalennukitega, on vaid reisilennukid, kuhu mahub väheses koguses ja teatud mõõ-tudega kaupa, on ainsaks võimaluseks kauba kiireks saatmiseks kaubik või veoauto,” selgitab Kopra Transpordi juhatuse liige Indrek Sepp.

„Kui kaubalennuk väljub näiteks Root-sist, lisandub tarneajale kohe lisaaeg, sest kaup on vaja kõigepealt autoga Rootsi saata. Seal toimub kauba käsitlemine, mil-le järel lennutatakse kaup mõnda suurde lennujaama, näiteks Frankfurti, kust see toimetatakse autoga edasi kliendini. Kokku võib see ahel venida 4–5 päeva pikkuseks hoolimata sellest, et tegu on lennutrans-pordiga, aga meie saame pakkuda sama teenust 30 või 48 tunniga, pannes kauba autoga kahe või kolme autojuhi abil mööda maad teele,” lisab Sepp.

Klientide veotellimusi võetakse vastu ööpäev läbi seitse päeva nädalas – seda kõi-ke selleks, et leida alati kliendi vajadustele vastav võimalikult kiire lahendus.

Vaid ühe autoga 11 aasta eest alustanud transpordifirma Kopra Transport OÜ on tänu tublile tööle suurendanud masina-parki juba 40 autoni ning firma enam kui 50 töötajat hoolitsevad selle eest, et kliendi saadetis olenemata suurusest võimalikult kiirelt sihtpunkti jõuaks.

Edukas koostöö põhineb kahepoolsel usaldusel2006. aastal Eesti erakapitalil loo-dud ettevõte Windline OÜ tegeleb autokaubaveo ja ekspedeerimis-teenuste pakkumisega. Ettevõte on spetsialiseerud täis- ja osakoor-mate veole ning koostööpartnerite abiga ollakse võimelised pakkuma ka ladustamist, tolliformaalsust ja veosekindlustust. Windline OÜ on firma, mis väärtustab vastastikust usaldust ja koostööd, soovides olla klientidele partner, kes aitab trans-pordiküsimuste lahendamisel ja kaubale lisaväärtuse andmisel.

Ettevõtte tegevussuundadeks on Põhja-, Lääne- ja Ida-Euroo-pa. Peale tavatranspordi tegeleb Windline OÜ ka ülegabariidiliste vedudega ja nišiteenusena paku-takse rippriiete vedu spetsiaalselt selleks ehitatud väikebussiga.

Firma eesotsas olevad Jaanus Benjamin ja Jaano Jänes on mõ-lemad pikaajalise transpordialase kogemusega spetsialistid, kes pea-

vad eriti oluliseks kliendikeskset suhtumist.

„Pöörame klientidele palju tähelepanu ja hindame usaldus-väärsust mõlemas suunas, kuna oleme väikeettevõte, siis püüame läheneda kliendile personaalselt,” nendib Jaano Jänes.

„Meie eesmärk on olemas-olevate ja tulevaste klientide eest hoolitsemine ja neile, kes tahavad meiega koostööd teha, parima või-maliku teenuse pakkumine,” lisab Jänes.

Klientide valikul on firma äär-miselt hoolikas ning enne lepingu-te sõlmimist tehakse nii firma kui ka sellega seotud isikute põhjalik taustauuring. Kliendibaasi tuge-vust näitab seegi, et kuue tegevus-aasta jooksul pole firmale Jaanus Benjamini kinnitusel ükski arve tasumata jäänud.

„Autojuhtide valik siin ettevõt-tes ei ole samuti päris tavaline. Me

valime hoolikalt endale autojuhte ja taustakontroll on seejuures väga oluline. Autojuht on ettevõtte visiitkaart, kes peab olema suht-lemisaldis ja abivalmis,” selgitab Benjamin.

Kliendi rahulolu on firma jaoks väga oluline ning selle kindlusta-miseks tehakse klientide seas paar korda aastas küsitlus selleks, et va-jaduse korral viia sisse muudatusi töö parandamiseks.

Lisaks igapäevatööle on Wind-line OÜ juba aastaid jõulude ajal toetanud Maidla Lastekodu, et aasta jooksul tööga teenitust pisut teistelegi jagada.

„Oleme edukad tänu heade-le ja pikaajalistele suhetele oma klientide, koostööpartnerite ja kolleegidega. Oleme tänulikud ja uhked, et nad on usaldanud just meid,” kinnitab Windline’i mees-kond ühiselt.

WINDLINE OÜ | Gaasi 6a, 11415 Tallinn, ESTONIA | Tel. +372 601 4010, fax. +372 601 4355 | e-mail: info@windline.ee | www.windline.ee

5logistika

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) on nüüdseks 20 aastat seisnud autovedajate hu-vide ning õiguste eest, tegeledes aktiivselt oma valdkonna arendami-sega, osaledes õigusaktide väljatöö-tamisel ja koolitades autojuhte ning veofirmasid.

Riiklike regulatsioonide järgi väljas-tab ERAA kõigile Eesti veonduset-tevõtetele veo- ja tegevuslube (sh CEMT). Kui Eesti ühines TIR-konvent-siooniga 1992. aastal, anti rahvus-liku tagatisorganisatsiooni õigused ja kohustused samuti ERAA-le, sh TIR-märkmike väljastamine. Süsteem loodi eelkõige selleks, et anda tolli-dele ning riikidele, mida kaup transii-dina läbib, piisavad garantiid maksu-de laekumise kohta, kui kaup peaks mingil põhjusel sattuma tarbija kätte nii, et riigimaksud jäävad tasumata. Samuti on süsteemi üheks eesmär-giks piiridel toimuva tollikontrolli aja lühendamine ja formaalsuste lihtsus-tamine, et kergendada vedaja tööd ja tagada kaupade kiire liikumine.

ERAA osaleb aktiivselt autovedu-sid puudutava seadusloome protses-sis, sealhulgas tolliküsimusi, veole-pingut ja liiklusohutust reguleerivate õigusaktide ja juhendmaterjalide väl-jatöötamisel ja harmoniseerimisel, ning sõlmib vastavaid leppeid.

Assotsiatsiooni liikmetele vajalike teenuste osutamiseks on asutatud mitu äriühingut, näiteks Autojuhi Koolitus OÜ ja ERAA Rehvi Service OÜ. Mõlemad ettevõtted tegutsevad edukalt omal alal.

Pea üheksa aastat autojuhtide koolitamisega tegelenud koolitus-keskuse kursusi läbib igal aastal üle tuhande autojuhi. Paljud pöörduvad viie aasta möödudes tagasi, et va-jalik koolitus taas läbida just meie juures. Õppekeelteks koolis on ees-

ERAA pakub autovedajatele igakülgset kaasabi

ti ja vene keel. Kolm aastat tagasi alustati ohtlike ainete vedude koo-litustega. Õpilaste head tulemused eksamil annavad tunnistust õppe-jõudude professionaalsusest ning läbimõeldud koolitusprogrammist. Täiendavat infot Autojuhi Koolitus OÜ kursuste kohta leiate veebilehelt www.adrkool.ee.

Soovist pakkuda oma liikmetele kvaliteetseid rehve võimalikult ma-dala hinnaga, asutati 2007. aastal ERAA Rehvi Service. Sellega välti-sime suure hulga vahendajafirma-de teenuste kasutamist. Praegu on meie ettevõttel mitmeid hea hinna ja kvaliteetse teenindusega piir-kondlikke ladusid, mis on võimelised pakkuma parimat teenust Eestis. Igas piirkondlikus laos on samad hin-nad. ERAA Rehvi Service hea kredii-diliin tagab partneritele stabiilsuse ja kindluse tuleviku suhtes. Meil on otselepingud selliste tuntud rehvi-tootjatega, nagu Michelin, Pirelli, Linglong. See võimaldab pakkuda laia valikut erineva hinnatasemega rehve.

ERAA otsib erinevaid võimalusi oma liikmete äritegevusele kaasa-aitamiseks. Näiteks abistame veon-dusettevõtteid kütuse krediitkaar-tide hankimisel ja lisaväärtusmaksu tagastamisel välisriikidest.

ERAA-l on ka suured plaanid pii-riületuste lihtsustamiseks. Meie init-siatiivil ja finantseerimisel on loo-dud virtuaalne järjekord Eesti-Vene piiril. Eelmise aasta augustist saab

Eesti-Vene piiri ületada eelneva in-ternetibroneeringu alusel. Järjekor-rakoha broneerimiseks tuleb elekt-rooniliselt täita 20 punktist koosnev küsimustik. Küsimustik tuleb täita vaid ühel korral, järgmistel ilmub see ette eeltäidetuna ja kui andmed pole muutunud, tuleb vaid kinnitust vajutada. Tänu sellele süsteemile ei pea enam tunde või isegi päevi järje-korras ootama.

Eesti Rahvusvaheliste Autoveda-jate Assotsiatsioon – ERAAwww.eraa.ee

TALLINNNarva mnt 91, 10127 Üldtelefon: 606 2040Faks: 606 2041, 606 2045 e-post: info@eraa.ee

TARTUSepa 26, 51013 Tartu;Telefon: 736 6812, 736 6813Faks: 730 0940e-post: marika@trt.eraa.ee

PÄRNULille 4 (AIDE ärikeskus), tuba 208Telefon: 447 0540 Faks: 447 0541e-post: liilia@prn.eraa.ee

RAKVEREKoidula 1 (Tsentrum), 3. korrusTelefon: 324 5600Faks: 324 5800e-post: kristel@rkv.eraa.ee

6 logistikaLOGISTIKAT ABISTAVAD TEENUSED

Tulevikus sõidavad teedel intelligentsed veosed

Veonduses üha enam rakendatav tark veos suudab saatjat ja saajat oma teekonnast ning lasti seisukorrast teavitada.

Signe Kalberg

„Selleks et tavalisest veosest saaks tark veos, on kõige levinum viis praegu see varustada RFID (Radio Frequency Identification) kiibiga, mida on väga erinevaid. Need võivad olla väga lihtsad ja primitiivsed (nagu turvakleebised kauplustes), keerulisemad, mille transpondereid saab paigaldada metallile, või erinevate sensori-tega varustatud seadmed. Intel-ligentsete veoste jälgimine vajab positsioneerimiseks GPS-i, mobiil-set positsioneerimist või toimub märgistamine RFID-ga ja läbitakse statsionaarseid „väravaid” RFID lugejatega. Seadmed on vähemal või rohkemal määral keerukad, kuid on ühitatavad olemasoleva-te ITS- ja sidevõrkudega, mis on niigi meie ümber olemas. Kiipidel olevat infot saab kätte antenni ja lugeja abiga. Lugejaks võib olla ka

nutitelefon,” selgitas Kati Kõrbe Tallinna tehnikaülikooli logistika-instituudist. Selleks et kasutada intelligentse veose teenust, pole vaja ka autonoomset ligipääsu lo-gistikateenustele.

„Näiteks paljud ettevõtted ka-sutavad täna Eestis oma sõidukite jälgimiseks GPS-rakendust, et tea-da saada, kus täpselt asub nende veok. Samamoodi on võimalik ka jälgida konkreetset saadetist, mis võib olla kas väike pakk, euroalus või terve konteiner,” lisas Kõrbe.

Kiipi kasutada on eriti kohane siis, kui oluline on kauba kohale-toimetamise aeg: see peab kiiresti kuhugi jõudma. Samuti siis, kui las-tiks olev kaup eeldab temperatuuri jälgimist – ohtlikud veosed, hin-naline vein, verepreparaadid jne. Sama kiip saab aidata ka teekonda planeerida.

Teine põhjus kiipi kasutada on turvalisus. Kui Euroopa Liidu pii-

res on kaubavedu üsna ohutu, siis hinnalist veost Eestist näiteks Ve-nemaale saates soovib saatja olla kindel, et tema saadetis kindlasti kohale jõuab. Või kui on tegemist kulla, ehete, raha jms transporti-misega. Vahel paigaldatakse kiibid ka selleks et võltsimist vältida ja originaalsust tuvastada (näiteks auto või lennukitööstuse varuosad või isegi juust). „Alles selle aasta alguses ühendas maailma üks suurimaid merevedajaid Maersk Ericssoni oma laevad satelliidi abil jälgitavaks, sealt edasi saavad ka olla konkreetsed veosed jälgitavad erinevate lahenduste abil,” märkis Kõrbe.

Paradigma muutusIntelligentne veos eeldab veose juhtimise paradigma muutust ük-sikult üldisele, veoprotsessi juh-timiselt tarneahela juhtimisele, sest infovahetusse on kaasatud kaubasaatjad ja -saajad, logistika-teenuste pakkujad, veoettevõtjad, riiklikud ametkonnad jne. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate puhul ei ole vaja enam keerukaid erilahendusi, vaid piisab avalikest sidevõrkudest.

Soome professori Martin Ollu-se järgi on intelligentsed veosed koormad, lastid ja saadetised, mis on suutelised iseennast identi-fitseerima, taustsüsteemides tu-vastama ja avalikes infoteenuseid pakkuvates kommunikatsioonivõr-kudes kirjeldama. Tavaline veos muidugi enda kohta informatsiooni anda ei suuda. Iseenda tuvastami-se all mõeldakse veose interaktiiv-set suhet ümbritseva keskkonna-ga teatamaks oma olemasolust, identsusest ja veosega seotud nõuetest. Tark veos ise on aktiivne teabepakkuja, mis teatab huvita-tud kasutajatele ja süsteemidele endaga seotud üksikasjadest, asu-kohast, staatusest ja ees seisva-test logistikatoimingutest.

Kaup tunnetab keskkonda„Euroopa Liidu visioon näeb ette, et lähitulevikus on suurem osa Euroopas veetavast kaubast tark,” ütles tehnikadoktor ja transpordi konsultant Wladimir Segercrantz. Tarka kaupa iseloomustavad tema sõnul kolm tunnust. Need on olu-korrateadlikkus, mille all mõiste-takse kauba (kaup konteineris, haagises, vagunis ka suurpaken-dis jne) võimet olla ümbritseva keskkonnaga interaktsioonis, nii et ta tunnetab ja määratleb kesk-konda. Näiteks välisõhu tempe-ratuuri, niiskust ja muid kauba omaduste säilimise seiskohalt olulisi keskkonnaparameetreid. Olukorrateadlikkus sisaldab ka tar-ka ja selleks otstarbeks kasulikku informatsiooni kõigilt logistilise tarneahela osalistelt – kauba saat-jatelt, saajatelt, logistikateenuste operaatoritelt (laev, raudtee, au-toveod, terminaalid jne), taristust (laiem on ka mere teed), regulee-rijatelt (toll, piirivalve, erilised ins-pektsioonid jne). Kolmas tunnus on kommunikeerumisvõime, mis sisaldab pidevat valmidust selleks, et teenuse pakkujad ja tarbijad või-vad kauba paiknemist ja olukorda vajaduse korral mobiilset või püsi-võrku kasutades kogu transpordi-ahela ulatuses jälgida.

Targast kaubaveost saadav kasu seisneb Segercrantzi sõnul uute majandusmudelite rakendu-mises. Paraneb kogu tarneahela tulemuslikkus, majanduslik ja sotsiaalne mõju, sealhulgas ka ettevõtete jätkusuutlikkus rahvus-vahelises konkurentsis ja töökoh-tade turvalisus.

SaTelliiTSide

MaaPealne ringhääling

MobiilSide

navigaTSioon

SõiduKiTe vaheline Side

adaPTiivne KiiruSehoidiK

laevaSTiKu haldaMine

Man

TurvaSüSTeeM

liiKluSMärgid

reiSijaTe inforMaTSioon

TraadiTa KohTvõrK

Sõidu PlaneeriMine

reiSiabi

ühendvedude Side

MaKSuKoguMine

Tolliteenused• Tolliteenused kauba ekspordil ja impordil • Maksepikendus impordimaksude tasumisel• Esindused Tallinnas, Tartus ja Rakveres. • Koostööpartnerid Venemaal, Lätis ja Leedus• Printsipaaliteenused (T1) transiidile

(Venemaa, Euroopa)• Tollialased konsultatsioonid• Intrastat - Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise

väliskaubanduse statistikaaruande koostamine ja Statistikaametile esitamine

Transport ja ladu• Logistilised terviklahendused - Tootja – Ladu - Tarbija• Logistikakeskused Tallinnas ja Tartus• Hoiustamine, laoarvestuse pidamine, kaupade

komplekteerimine • Tolliladu / Tolliterminal• Kommertsladu / terminal• Meretransport kõikidest maailma suurimatest sadamatest• Rahvusvahelised veod Venemaa, Skandinaavia ja

Euroopa suundadel• Eestisisene transport• Kullersaadetised

Sinu teejuht ...

Me kutsume koostööle, sest usume, et ühenduses peitub jõud!

Usaldusväärsus ja paindlik teenindus • Parimad lahendused ja hea hind • Uuendusmeelsus ja pidev areng

NT Logistika ASKopliranna, 49 Tallinn 11713

Tel 6201 661logistika@nterm.ee

www.ntlogistika.ee

TÕSTUKIKESKUS OÜ

TÕSTUKITE

• MÜÜK

• HOOLDUS

• RENT

• VARUOSAD

www.tostukikeskus.eetel 600 6106, 507 2343faks 601 1260Saku vald, Jälgimäeinfo@tostukikeskus.ee

8 logistika

Kristiina Viiron

Loodussõbralikke toidu-, laste- ja kodukaupu müüva Looduspere OÜ müügisekretär Siret Väär üt-leb, et enamik nende e-poe ost-jaid eelistab kauba koju saada Smartpostiga. Neisse asulatesse, kuhu Smartpost oma punaseid pakiautomaate paigaldanud pole, tellitakse kaup koju ka ELS-i kul-leriga.

Kuna Loodusperel on ka kolm n-ö päris kauplust, on üsna sage seegi, et e-poest valitakse toode välja ja tullakse arvutist välja-prinditud pildiga kaupa kohapeale ostma.

Kui eelistatakse ELS-i kullerit, tuleb kauba kättesaamise eest maksta 5,05 eurot, Smartposti paki puhul 4,50. Kui tellimuse mak-sumus ületab 30 eurot, siis tasub kohaletoimetamistasu ostja eest Looduspere.

Ligi aasta tegutsenud ja üks-nes Eestis toodetud kaupu müüva Eesti Oma juhataja Andrus Kaalep märgib, et nende kaup jõuab siht-punkti kas Smartposti või Eesti Posti pakiga, harvemini kulleriga. Smartposti kasutatakse Kaalepi sõnul pisut rohkem. „On üllatav, et see nii hästi on omaks võetud,” nendib ta ja lisab, et eks rolli män-gib ka see, et Smartposti kaudu liigub kaup sihtkohta kiiremini.

Kel on asjade kättesaamisega väga kiire, neile on Eesti Oma va-hel kaupa saatnud ka Cargobusiga. Kaubale on võimalik ka ise järele minna ja sel juhul ei tule ostjal

POSTI- JA KULLERTEENUS

Kaup peab e-poest ka ostjani jõudma. Aga kuidas?

E-poe ostud rändavad uue omaniku kätte enamasti kulleri või postiettevõtte abiga, aga kui on kiire või tahtmist kaupa ise näppida, ei põlata ära ka võimalust asjadele ise järele tulla.

transporditasu maksta. Seda või-malust kasutati eriti agarasti jõu-lude ajal.

Ülejäänud puhkudel oleneb kohaletoimetamise hind kauba kogusest, mõõtmetest ja koha-letoimetamise asukohast. Hind arvutatakse ostukorvis. Näiteks 51,50 eurot maksva ostu (kaks riidest kotti) puhul on valikud ja ko-haletoimetamise hinnad sellised: Eesti Posti maksikirjaga 95 senti, tähtkirjaga 2,25, postkontorisse 2,84 ja kulleriga 3,43. Smartposti-ga läheb ostu kohaletoimetamine maksma 4,90.

Kauba tasuta kohaletoimeta-mist on Eesti Oma pakkunud kam-paaniakorras.

Ukselt ukseleKõiksugu aia- ja kodukaupade ning tööriistadega kauplev Handymann OÜ kasutab ostude kohaleviimi-seks peaasjalikult DPD kullerifir-

mat. „Nendega on asjaajamine väga lihtne, pakkide vedu toimub korrektselt ja kiiresti,” põhjendab Handymanni projektijuht Ilja Pita-lenko.

Kui klient avaldab soovi saada pakk Smartpostiga, on ka see või-malik, ent kodulehel kauplus seda võimalust ei paku. Teise variandina ongi pakkuda kaubale ise järele-tulek. Kuna Handymannil on Eesti peale seitse kauplust, siis kasuta-takse seda varianti Pitalenko sõ-nutsi päris tihti.

Transpordikulu 3,75 kulleritee-nuse tuleb ostjal maksta siis, kui tema tellimuse summa jääb alla 25 euro.

Enamik oste – üle 90 protsen-di – ületavadki 25 euro künnise ja jõuavad ostjateni, ilma et neil tu-leks selle eest tasuda.

Pitalenko sõnul annab DPD iga-le pakile ka koodi, mille järgi kauba tellija saab Handymanni kodule-

helt vaadata, kus tema pakike pa-rasjagu asub.

Kaup tagasiE-poest soetatud kaubale kehtib üldjuhul ka 14-päevane tagastus- ja/või vahetusõigus. Kui kaup osu-tub defektseks, siis ostjal tagasta-mise eest maksta ei tule, selgitab Pitalenko. Kui aga kaup ostjale liht-salt ei meeldi, ei sobi või ei vasta ootustele, tuleb tal selle tagasta-mise eest ise tasuda: 3.50 kulleri sõidu eest tema koju ja sama sum-ma ka kauba Handymanni lattu ta-gasitoimetamise eest.

Sama põhimõte – kaupmees tasub kauba vahetuskulud üksnes siis, kui need kulud on tekkinud tema tõttu – kehtib ka Loodus-perel. Müügisekretär Siret Väär märgib, et kaupa pole neile ammu tagasi toodud, sestap ei oskagi ta öelda, mis kanalit ostjad on kasu-tanud. „Tallinna ja Tartu inimesed on kauba poodi tagasi toonud, Smartpostiga on ka saadetud,” meenutab ta.

Eesti Omal on vähem kui aas-tase tegutsemisaja jooksul olnud kaks tagastust (jalanõud ei sobi-nud jalga) ja need tulid neile tagasi Smartpostiga. Kauba Eesti Omale tagastamise maksab kinni ostja.

•• Smartposti müügijuht Vi-tali Vorobjov märgib, et nen-de korraldatud turu-uuringu järgi on Smartposti hooleks 38% ärikliendilt eraisikule pakkide saatmise turgu.•• Vorobjov kinnitab, et Smartpostiga on liitunud üle 1000 netipoe. •• Vorobjovi sõnutsi on Smartposti kasvav trend ka see, et kaup saadetakse eraisikult eraisikule, ent os-tu-müügitehing on tehtud e-keskkonnas, näiteks leitud endale sobiv ese mõnelt vee-bioksjonilt, internetikuulutu-sest vms. „Ka see on e-kau-banduse vorm,” tõdeb ta.

Suur turuosa

handymanni projektijuht ilja Pitalenko pakib kaupa.

FOTO: Terje Lepp

Valides oma kiireloomuliste saadetiste kohaletoimetajaks UPSi eeldab saatja põhjendatult, et tema tähtsad dokumen-did ja olulised pakid turvaliselt sihtkoh-ta jõuavad, on kogenud EKLT OÜ, kes on UPS volitatud töövõtja Eestis, turun-dusjuht Aleksander Pikkov.

Mida tähendab turvalisus UPSis? Saat-mine on turvaline siis, kui saadetis jõuab õigeaegselt kohale, saadetise sisu jõuab tervena kohale ning saadetise liikumist on võimalik lihtsate vahendite abil jälgida.

Kuidas UPS tagab õigeaegset kohale jõudmise? Saatelehele märgitakse triip-kood, millega seotakse aadress. Läbi sor-teerimispunktide juhib UPS infosüsteem saadetise triipkoodile ja aadressile vasta-valt. Kui triipkood on loetav ja saatja poolt antud aadress korrektne, jõuab saadetis tõrgeteta sihtkohta.

Teenuse kvaliteet garanteeritudIgasse sihtkohta toimetamiseks on pla-neeritud kindel aeg. Ekspressteenustele pakub UPS valdavasse enamusesse siht-kohtadesse saatmisel ka raha tagastamise garantiid, mis tähendab, et kui saadetis hi-lineb UPSist sõltunud asjaoludel, tagastab UPS teenuse maksumuse.

Ühtlasi näitab see ka UPSi kindlust oma teenuse kvaliteedis. Et saatja jaoks tä-hendab õigeaegsus paki või dokumentide ikkagi tema poolt soovitud tähtajaks koha-lejõudmist, siis tasuks enne saatmist UPSi võimalusi kontrollida ning lasta endale pa-rim teenus valida.

Terve sisu eeldab korralikku pakkimistSisu jõuab tervena kohale, kui seda on piisavalt kaitstud. UPS soovitab pakkida uude pappkasti, mille seina laius vastab paki kaalule.

Turvalise transpordi võtmesõnaks on a ga sisepolsterdus. Esemed peaksid olema eraldatud väliskastist ning üksteisest peh-mendava materjali kihtidega.

Kindlasti peaks karp olema pakketeibiga korralikult suletud. Dokumentide saatmi-seks pakub UPS ümbrikku, milles saatmine ei ole mitte ainul soodsam, kui tavaümbri-kus, vaid ka kindlam. Päris kindlasti ei tea keegi saatjast paremini, kui tugevad või haprad esemed saatmiseks lähevad. Küll

aga on alati võimalus meie klienditeenin-dajalt nõu küsida, mida täpsemalt pakkimi-sel silmas pidada.

Saadetise liikumist saab jälgidaKõige tavalisem moodus on jälgida saade-tist www.ups.com lehel, kasutades saadeti-se jälgimisnumbrit.

Kui aga saadetusi on palju, võib see osu-tuda tülikaks. UPS teeb jälgimistöö ise ära, kui www.ups.com lehel liita saadetisele teavitusteenus. Siis saadab UPS kuni viiele e-posti aadressile teated nii kättetoime-tamise kui ka teel tekkinud tõrgete kohta. Nii saab saatja tõrke ilmnemisel kohe rea-geerida. Teatele võib lisada ka kuni 150 tä-hemärgise lühisõnumi, mis selgitaks teate saajale, millega tegu on või edastaks muud olulist infot.

Kõige tavalisemad tõrked mis võib tek-kida – saaja pole kättetoimetamise ajal kohal, saaja aadress ei ole täpne, aadressi järgi ei ole võimalik saajat leida. Kui juhtub nii, et ka saadetise saaja telefoninumbrit ei ole saatelehel märgitud või see ei vasta, siis tulebki teavitusteenus kasuks. Saaja näeb, et talle on tulnud saadetis, saatja näeb, et saadetist ei ole õnnestunud kätte toimetada.

Tõrkele reageerimiseks tuleks helistada UPS klienditeenindusse telefonil 666 47 00. Siis annab fi rma endast parima kättetoime-tamise korraldamisel.

Kui väike eeltöö tehtud, tähtajad uuri-tud, saadetis pakitud ja saaja aadress täp-ne, siis jõuavad saadetised kõigi rõõmuks sujuvalt ja turvaliselt kohale.

Kindlasti on kõige turvalisem valida just kullerteenus oma

tähtsaid pakke või dokumente kohale toimetama.

Turvalise transpordi kolm vaala

NTEX teeb oma klientidega paindlikku ja tihedat koostööd, teostades vedusid Eestist, Lätist ja Leedust põhiliselt Rootsi ja Norrasse ja tagasi, vajadusel ka Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Briti saartele. Meie kaudu saab tellida vedusid Balti riikidest, Rootsist ja Norrast Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse ja Kazahstani.

Võtke meiega soovi korral ühendust!

NTEX OÜ, Ahtri 6A, B-korpus,10151 Tallinn, ESTONIA

Tel: +372 626 4680, +372 626 4683Mob: +372 50 33859, + 372 533 66 840Faks: +372 626 4682

Email: aire@ntex.ee, eneli@ntex.ee või info@ntex.ee

www.ntex.ee

Roose&Son eesmärgiks on klientidelekvaliteetse veoteenuse pakkumine ja paindliku transpordilahenduse leidmine.

Ettevõtte pakub kolme erinevat transporditeenust: ehitusmaterjalide transport, külmutatud toiduainete transportja tavakaupade jaotusvedu.

7 aastat kvaliteetsetja pandlikku kaubavedu

Veo- ja tõsteteenusedMultiliftteenusedKallurVeodjahutusVeodKonteinerite rent

roose&son oÜ • tel 56 490 113 • info@rooseson.ee • www.rooseson.ee

11logistika

Transway OÜ pakub kvaliteetset ja kliendisõbralikku teenust

„Kliendi rahulolu on meile peamine!” kinni-tab müügijuht Kait Kullamaa ning loodab, et kõik senised ja uued kliendid jäävad koos-tööga rahule. „Püüame alati kliendisuhetes olla paindlikud ning pakkuda just seda, mida soovitakse. Meie kliendisuhted on reegli-na pikaajalised, mis annab märku sellest, et oleme suutnud pakkuda head teenust ning sobivaid maksetingimusi.”

Rahvusvahelised veod kiirelt ja kvaliteetseltTransway OÜ on suutnud vaid mõne aasta-ga leida oma koha Eestis tegutsevate trans-

porditeenuste pakkujate hulgas. Põhiliseks tegevusalaks on rahvusvahelise maantee-transpordi teenuste osutamine. Pakutakse kvaliteetset ja kiiret transporti ning ekspe-deerimisteenust peamiselt Poola, Baltikumi ja Tšehhi suunas. Kullamaa loodab, et tule-vaste klientide ning koostööpartnerite abiga laienetakse ladusalt ka teistele Lääne-Euroo-pa turgudele.

Praegu tegeletakse rahvusvaheliste täis- ja osakoormate vedude ning ülegabariidilis-te vedudega. Lisaks pakutakse temperatuuri hoidmist vajavate kaupade transporti Poo-last ja Tšehhist ning võimalik on transportida ka rennhaagist vajavaid kaupu. Väiksemad osakoormad saabuvad Poolast terminali kaudu.

Pikaajaline töökogemus annab kindluseTransway OÜ meeskonnal on aastatepikkune töökogemus transpordi vallas. Tänu sellele ning läbimõeldud tööjaotusele toimub kau-ba transpordi tellimine lihtsalt ja mugavalt, pakkudes kliendile vaid parimaid lahendusi. Seda on näinud ning oskavad hinnata paljud

kodumaised ning ka rahvusvahelised et-tevõtted, kes oma kaubaveod usaldanud just Transway OÜ hoolde.

„Kasutame klientidele kiireima ja mu-gavaima maanteetranspordi leidmiseks lisaks kohalikele ka välismaiseid koos-tööpartnereid. Meie transporditeenuste maksetähtajad on paindlikud ning püüa-me klientide usalduse hoidmiseks pakku-da vaid parimaid lahendusi,” kinnitab Kait Kullamaa ning lisab: „Oskame antud luba-dusi hoida ning pingutada heade kliendi-suhete nimel!”

Transway OÜ info@transway.ee telefon: 681 6153www.transway.ee

Transway OÜ on kolm aastat taga-si asutatud Eesti kapitalil põhinev ekspedeerimis- ja logistikaettevõte, kus pikaajaliste kliendisuhete ning vastastikuse usalduse hoidmiseks ollakse valmis pingutama. Praegu te-gutsetakse Poola, Baltikumi ja Tšeh-hi suunas, kuid peagi laienetakse ka teistele Lääne-Euroopa turgudele.

International Transport and Forwading

Melg-Auto OÜPeterburi tee 73a11415 Tallinn

Tel.: 609 1325 (hooldus), 609 1326 (varuosad)Faks: 609 1328E-mail: melgauto@melgauto.ee www.melgauto.ee

Suurenda efektiivsust,

soetades

alumiiniumist haagise

Uus SISU Polaron valminud koostöös

Daimler AG’ga

12 logistikaAUTOTRANSPORT

Kristiina Viiron

„Autod ei tule tühjalt tagasi, see oleks enesetapp,” tõdeb rahvus-vahelist veoteenust pakkuva osa-ühingu Oskari Veod veokorraldaja Raigo Oskar. Selle nimel, et Ees-tisse tagasisõiduks masinale taas koorma peale saaks, vahetavad vedajad omavahel meililistis vedu-de infot, suhtlevad aktiivselt klien-tidega ning kuulutavad vabast koormaruumist ja veograafikutest veoportaalides.

Oskar märgib, et koostöös teis-te vedajatega ka vahetatakse või müüakse koormaid, et leida opti-maalseim auto vastavale koorma-le. „Pole mõtet lasta autodel pikki vahemaid kauba järele sõita,” põh-jendab ta.

Oskari sõnul on kasutusel ka niisugune lahendus, kus kaupade masinale lähemale saamiseks tel-litakse vedu koostööpartnerilt-ve-dajalt. „See on küll meile kulu, aga mitte nii suur kulu, kui me neid otsi ise sõidaks,” selgitab ta.

Oskar Veod kasutab oma tee-nuse pakkumiseks ka veoportaa-le – veokorraldaja.ee-d, samuti rahvusvahelisi portaale cargo.lt ja timocom.com ning on ka seda-kaudu masinatele koormaid peale leidnud.

Pole võõras seegi, et võõrsil tuleb koorma ootel mõned päevad seista. Rohkem juhtub seda Oska-ri sõnul detsembri teisest poolest märtsi keskpaigani ja pärast pühi. „Eestist läheb koorem küll välja, aga pühade ajal on tehased seis-nud ja koormat ei ole tagasi tule-mas,” nendib Oskar. „Lattu nagu buumiajal enam ei toodeta.”

Palju koostööpartnereidKa ML Express OÜ juht Angela Käs-per kinnitab, et võõrsilt koormaga tagasisõidu võtmeks on koostöö teiste veofirmadega ning ettevõtte suur kliendibaas.

Kui koorem peaks asuma masi-nast liiga kaugel, ei hakata selleks tühja otsa sõitma, vaid pigem vahe-tatakse või müüakse koorem teise-le vedajale. „Oleme küll konkuren-

Koorma nimel saavad konkurentidest ka koostööpartnerid

did, aga heas mõttes konkurendid,” nendib Käsper, lisades, et mida rohkem koostööpartnereid, seda väiksem on tõenäosus tühja masi-naga sihtriigist tagasi sõita. Päris vältida seda ei ole võimalik. Roh-kem tuleb masinaid tühjalt tagasi Soomest, teistest riikidest püüab ettevõte ikka koormaga naasta.

„Kui auto on Norras, ei pruugi koormat Norras peale saada, aga Rootsis juba võtab masin kauba peale,” täheldab Käsper.

Kauba tühjale autole lähemale saamiseks on kasutatud ka teist veofirmat. Näiteks marsruudil Sak-samaa-Holland vms. Koorma ootel võivad masinad võõrsil päevi ka seista.

Veoportaale ML Express veose leidmiseks ei kasuta. „Niigi tuleb päevas palju meile sisse ja kui neilt ka veel sada meili tuleks...” märgib veofirma juht, et on veoportaalide suhtes umbusklik, sest portaa-lid panevad üles kõik tellimused kontrollimata klientide tausta. Seega ei saa tema sõnul nende usaldusväärses alati kindel olla. „Põhiline on, et sul oleks hästi palju koostööpartnereid, kelle tausta sa tead ja kellega on aastate jooksul tekkinud usaldusväärne koostöö,” rõhutab Käsper.

Veoportaali vedu24.ee juht Marc Vokk ütleb, et ühe osa por-taali üles pandavatest teadetest transpordiotsingute kõrval moo-

dustabki veoettevõtete info vabast koormaruumist ja veomarsruudist. Voki sõnul on tekivad tühjad otsad kõik võõrsil olles. „Nii küll ei ole, et tühi ots läheb siit näiteks Saksa-maale,” tõdeb ta. „Vaba pind tekib autos ikka Eestisse tagasi tulles.”

Seda, kas vedajad masinatele koorma portaali vahendusel peale leiavad, ei oska Vokk öelda, sest klientide omavahelist suhtlust et-tevõte ei monitoori. „Aga aastate jooksul ei ole ükski klient mulle kirja saatnud, et keegi ei ole nende päringule vastanud,” nendib ta.

Veoportaal.ee konsultandi Il-mar Metsma ütlust mööda on suh-teliselt paratamatu, et masinatel tuleb Eestisse ka tühjalt naasta. „Eesti veondus on üles ehitatud Skandinaavia suunale,” sõnab ta, iseloomustades Skandinaavia-suunalist vedu sõnaga „pendel-marsruut”.

„Kaup veetakse siit ära ja tagasi suurt tuua ei ole,” tõdeb ta.

•• Transporditeenuste otsija-te ja pakkujate infot vahenda-vad mitmed veoportaalid. •• Neist leiab infot toimuma hakkavate vedude, marsruu-tide, suundade, vaba koor-maruumi vms, samuti veova-jaduse kohta. •• Veoportaal.ee töötab põ-himõttel, kus info oma ette-võtte transpordivajadustest ja/või vabast kaubaruumist tuleb sisestada tarkvarasse, kust teenuste otsijad/pakku-jad saavad otsida omale sobi-vaid vasteid ja seejärel endale sobivaga ühendust võtta. •• Veokorraldaja.ee kasuta-ja täidab transpordipäringu vormi ning süsteem saadab päringu edasi veokorralda-ja.ee-ga liitunud firmadele. Samal põhimõttel töötab ka vedu24.ee. Päringu saanud firmadel on siis võimalik pä-ringu esitajatele vastata.

Otsin-leian

FOTO: Priit Simson

Meilt on võimalik tellida kaubavedusid nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks teostame ka jaotusvedusid ning pakume kolimisteenust üle Eesti. Meie transporditeenused on alati olnud usaldus-väärsed ja paindlikud.

Leiame alati parimad tingimused ning pakume personaalset lähenemist, et leida just Teile vajalik lahendus.

Meie poolt pakutavateks transpordivahenditeks on Renault Masters kaubikud ja Mercedes-Benz furgoonveokid.

Kanarbiku tee 4, Tallinn Tel: +372 504 1862 E-post: rasmus.ojala@autopark.ee

Kvaliteetsed transporditeenused

Autopark OÜ www.autopark.ee

Uued võimalused

CF&S Estonia ASAhtri 12, 10151 Tallinntel: + 372 666 4400, + 372 666 4429faks: + 372 666 4444cfs@cfs.ee, www.cfs.ee

Unikaalsed raudteeplatvormidAlatest 2009. aastast on CF&S-i kasutuses unikaalsed raudteeplatvormid pikkusega 24 m. Platvormid on ette nähtud merekonteinerite, erineva veerevtehnika ning ülegabariitsete seadmete ja konstruktsioonide transpordiks raudteel. Platvormid võivad kurseerida kõikidel raudteedel rööpmelaiusega 1 520 mm, k.a. Soome ja Mongoolia.

Kinnised vagunidСF&S omanduses on kinnised vagunid erinevate kaupade vedamiseks. Nimetatud vagunite mahutavus on võrreldes standardvaguniga 25% suurem – 150m3, kandejõud 68t. Samuti on võimalik vedada sõiduautosid ja mikrobusse kõrgusega mitte üle 2,7 meetri. Kurseerimisvõi-malused samad mis raudteeplatvormidel.

14 logistikamERETRANSPORT

Priit Liiviste

Laevakütusena kasutatakse tava-liselt rasket kütteõli, mille väävli-sisaldus võib olla oluliselt suurem veo- ja sõiduautode kütuse vääv-lisisaldusest. Kütusest tulenev vääveldioksiidi heide põhjustab happevihma ja tekitab tahkeid peenosakesi, mis põhjustavad hingamisteede ja südame-vere-soonkonna haigusi. Rahvusvahe-lise Merendusorganisatsiooni IMO (International Maritime Organiza-tion) otsusega tohib seetõttu alates 2015. aastast Läänemere laevaliikluses kasutada vaid 0,1% või väiksema väävlisisaldusega laevakütust.

Kaks aastat tagasi jõustus eelmine nõue, millega kehtestati Läänemerel kütuse maksimaal-seks väävlisisalduseks 1%, ent juba 2015 aastaks peaks see arv veel kümnekordselt vähenema. Kuna praeguste laevamootorite nõuetele vastavaks ümber ehi-tamine eeldab tohutuid inves-teeringuid ning oluliselt madala-ma väävlisisaldusega kütus on praegu kasutusel olevast märksa kallim, tõuseb eri hinnangutel laevatranspordi hind Läänemerel 15–50 protsenti.

Uus piirmäär tuleb väga halval ajalSeda, kui olulisel määral eelseisev paratamatu hinnatõus kohalikku laevatransporti mõjutab, ei oska Eesti Meremeeste Sõltumatu Ame-tiühingu juhatuse esimehe Jüri Lemberi sõnul praegu keegi veel

Uus väävlisisalduse direktiiv paneb laevafirmad raskesse olukorda

Kolme aasta pärast Läänemere laevadelt nõutava väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine nõuab laevafirmadelt suuri investeeringuid ning kergitab laevatranspordi hinda.

täpselt prognoosida. Tema väitel sõltub see paljudest turukompo-nentidest, aga Eesti lipu all sõit-vaid reisilaevu mõjutab see kind-lasti olulisel määral. Seda näitavad ekspertide tehtud arvutused, mis tasemel ja võimalustel saaks lae-vad ümber ehitada.

„Sisuliselt tuleb see väga halval ajal Eesti reisilaevandusele, sest laevad on äsja ehitatud ja inves-teeringud alles tagasi maksmisel. Nüüd tuleks investeerida veel oluli-sel määral laevade ümber ehitami-seks,” selgitab Lember, kelle sõnul kulub laevamootori ümberehita-miseks näiteks pressitud gaasile suurusjärgus 30–50 miljonit eurot ühe laeva kohta.

Lemberi sõnul ei saa selle alla 0,1% väävlisisaldusega kütuse peale tööd planeerida, kuna see on esiteks väga kallis ja teiseks pole ette näha, kustkohast oleks võimalik sellistes kogustes seda kütust saada.

„Mina ei näe hetkel rahaliselt ja tehniliselt vastuvõetavat lahendit ja see seab sisuliselt Eesti lipu all sõitvate meremeeste töökohad suurde ohtu ja kui vaadata seda,

et laevandusteenuste eksport moodustas kogu Eesti teenuste ekspordist 14 protsenti, siis seab see suures osas ohtu ka Eesti ma-janduse ekspordivõime,” nendib Jüri Lember.

Turu vahetamine ei ole reaalneGlobaalses mõttes on nõuded ma-dalamad (lubatud suurim väävlisi-salduse määr on praegu 4,5%, ala-tes 2013. aastast 3,5%), aga Eesti laevafirmade jaoks on kaugemate-le turgudele ümberorienteerumine vähereaalne, kuna olemasolevad reisilaevad on ehitatud spetsiaal-selt konkreetsete liinide jaoks, neil on suhteliselt suured autodekid ja liini eripära arvestav reisijakajutite arv.

„Problemaatiline on ka see, et need on jääklassiga laevad ja sel-lest tulenevalt raskemad ja nen-de ökonoomsus on väiksem ning kasutus kusagil soojadel meredel juba sellega piiratud.

Kaubalaevade puhul oleks see mõeldav, aga Eesti lipu all sõitvaid kaubalaevu, mis kaubalaevu mõõt-meid välja annavad, on alles veel kolm-neli,” selgitab Lember.

Eesti mereakadeemia pressi-nõunik Hubert Veldermann pelgab, et merevedude hüppeline kalline-mine võib Eesti laevandusele suisa surmahoobi anda.

„Tundub, et seda direktiivi taga-si ei pöörata, aga midagi tuleb ette võtta, sest meretransport ja mere-veod surevad vastasel juhul tasa-pisi välja,” on Veldermann mures.

Laevade ümberehitamine on küll teoreetiliselt võimalik, ent Vel-dermanni sõnul tekib sel puhul kü-simus, kas see ennast ära tasub. Ümberehitus on äärmiselt kallis ja paigaldatavad seadmed kaaluvad omakorda 30–40 tonni ning on üsna massiivse suurusega, muu-tes selle võrra ka laeva kaubaruu-mi mahu väiksemaks.

Direktiivi rakendumine aval-daks positiivset mõju keskkonnale ja seeläbi ka inimeste tervisele, ent paraku ei ole teada, milline on sel-le laiem sotsiaalne ja majanduslik mõju. Lähiaastatel tuleb mitmetel laevandusega seotud ettevõtetel teha raskeid ja äärmiselt kulukaid otsuseid, et tekkiva olukorraga ko-handuda ning tegevust jätkata.

FOTO: Arno Mikkor

väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine eeldab praeguste laevamootorite ümberehitamist.

15logistika

Eesti Sadamate Liidu missioon ja visioon on eelkõige suunatud sada-maettevõtjate majandustegevuse edendamisele. Liidu liikmeteks on kõik aktiivsemad Eesti kommerts-sadamaettevõtjad ja riigiettevõtte AS-i Saarte Liinid kaudu ka saarte-ühendustega seotud sadamad (tea-vet saab www.sadamateliit.ee).

Liidu mittetulunduslik organisat-siooniline formaat ei tähenda ot-sestest ärilistest tegevustest hoidu-mist. Kui äritegevuse lahutamatuks osaks peetakse transporditurgudel oma võimaluste ja eeliste tutvus-tamist ning kaubaomanikele sada-mamajanduse kogupaketi ja selle üksikute lülide selgitamist ning konkreetsele kaubavoole sobiva-mate variantide pakkumist ja muud sarnast, siis Sadamate Liit on sisu-liselt äritegevuse vahendaja oma liikmete huvides. Suutmata leida otsekontakti ettevõtjaga, pöördub välisriigis spetsiifilise kauba omanik konsultatsiooniks Sadamate Liidu poole, vahendajaks on sellisel juhul olnud ka riigiasutused: välisminis-teerium ning majandus- ja kommu-nikatsiooniministeerium.

Missioon: Eesti Sadamate Liidu missioon on edendada Eesti merendust piirist piirini ja hoida Eesti merd.

Visioon:Eesti Sadamate Liidu visioon on olla avatud ja usaldusväärne mit-tetulunduslik organisatsioon, mille

Eesti Sadamate Liit edendab oma liikmete majandustegevust

ülesandeks on organiseerida Eesti sadamate koostööd ja seeläbi hoida merekultuuri mainet heal tasemel ning parandada Eesti merenduspo-liitikat.

Eesti Sadamate Liidu arengukava: Eesti majandus on raskest kriisipe-rioodist edukalt väljumas. Kuid jät-kuv Euroopa rahanduskriis avaldab Eesti majandusele ja rahanduspolii-tikale destabiliseerivat mõju. Samal ajal, Eesti Sadamate Liit ongi muu hulgas selleks loodud, et järjekindlalt oma parimat tahet ja konstruktiivset initsiatiivi riigiga ja seonduvate et-tevõtlusorganisatsioonidega jagada. Sadamate Liit peab vajalikuks aren-dada koostööd mitte ainult sadama-ettevõtjate vahel, vaid kõigi aktiivse-te Eesti logistikaklastri ettevõtetega.

Logistikaklastri ettevõtete part-nerina tegutsemine on Sadamate Liidule hädavajalik. Sadamaettevõ-tete ühisprojektid Eesti Raudteega edendavad meie konteinerrongiliini-de laienemist Aasia ja lõunapoolsete riikide suunas. Ühisprojektid Tallinna Lennujaamaga aitavad kaasa kruiisi-reisijate arvu suurenemisele Tallinna Lennujaama ja reisisadama kaudu. Eelmisel aastal sõlmisid Sadamate Liit koostöös Eesti Logistika ja Tran-siidi Assotsiatsiooniga ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega koostöö-lepped vastavate Hiina Rahvavaba-riigi kõrgetasemeliste organisatsioo-nidega.

Meretranspordi valdkonnas innovaatiliste tehnoloogiate juu-rutamisel osalemine on kasulik nii tehnoloogiaspetsialistidele kui ka sadamatele. Suurprojektis E- Mere-riik osaleb partnerina Sadamate Liit, pakkudes IT inseneridele praktilist katsepolügooni tööde tulemuste järeleproovimisel. Kunda sadamas (Kunda Nordic Tsemendi kontserni baasil), mis on selleks piisavalt so-biv, toimub EstPortNet-i tarkvara lahenduste testimine. Tegemist on transpordialase dokumendihalduse ja statistika elektrooniliste lahen-duste projektiga, mille tegevust suunab Euroopa Liit.

Kaasamise Hea Tava on Eesti valitsuse kehtestatud protseduur, mis soodustab riigiasutuste ja et-tevõtlusliitude vahelist koostööd. Usume, et Eesti Sadamate Liit on saavutanud riigiasutuste silmis hea partneri maine. Praktika on seda ka tõestanud, sest oleme suutnud kii-resti ja konstruktiivselt reageerida arvamusküsitlustele ja järelepäri-mistele. Sadamate Liit on enamasti kutsutud osalema riiklike arengu-kavade ja õigusaktide väljatööta-mise juurde. Oleme ka Tööandja-te Keskliidu volikogus, Kutsekoja transpordi ja logistika kutsenõuko-gu liige, Mereakadeemia nõunike kogu liige.

www.sadamateliit.eewww.estonianports.com

Eesti Sadamate LiitSadama tn 25, Tallinn 15051Tel 51 28 188Reg. nr 80002220 Pärnu Maakohtu registriosakond