Ida-Virumaa loodusvrtused

ppemapp ja slaidiprogramm koolidele

Ida-Virumaa Omavalitsuste LiitKeskkonna Investeeringute Keskus

2Erinevatel ajalooetappidelt on inimene erinevalt vrtustanud end

mbritsevat. Kiviaegsete inimeste koopamaalide ajast on terve

igavik merre voolanud ja kardinaalselt muutunud inimese suhe loo-

dusesse. Tnapevane kitumistava toetub kultuuri alusphjale,

mis on kiht-kihilt talletatud hiskondlikesse kitumismallidesse. Ini-

mese suhet loodusesse vi ksitleda kui looduskultuuri.

Antud slaidiprogrammiga Ida-Virumaa koolidele on antud vike

levaade maakonna koodusvrtustest. Selle koostamise kigus

on analsitud kohalike omavalitsuste arengukavasid ning seal

sisalduvaid keskkkonnaalaseid meetmeid.

Kindlasti on meid mbritsev loodus ise andnud eelduse nii kultuur-

se inimese kujunemisele kui ka kunstile, kultuurile laiemas mttes

(suhtluskultuur, ruumiline planeerimine jne). Hakati ju esialgselt

kujutama seda, mida enese mber thele pandi. Eks nii on tna-

pevalgi - laps joonistab ikka esmalt neid objekte, mida ta ninud

on. Inimhingele on

lhedane see, mis

teda on mbritsenud

lapseplves, ning see

mida ta pole ninud

ega kogenud on

tundmatu ja vras.

Paraku on kohalike

omavalitsuste aren-

Sissejuhatus teemasse

3gukavades suhteliselt vhe pratud thelepanu looduskeskkon-

nale vi igem oleks elda, et paljude arengudokumentide puhul

vib aimata looduskeskkonna mju lbi turismialaste vaatamis-

vrsuste kirjelduse.

Ida-Virumaa rahvastikust elab 80% linnades - seega on enamik t-

nasest noortest les

kasvanud tehiskesk-

konnas ning siinsed

Alutaguse metsad,

koos sealsete koos-

lustega, on enami-

kule tunnetuslikult

vras ja mitteoma-

ne.

Rkides maakon-

na loodusvrtus-

test peaksime endi jaoks kigepealt selgeks tegema, mis on meile

vrtuslik ja mis mttes vrtuslik. Kas vrtuslik on ainult see, mis

on hvimisohus vi tuleks vrtustada ka seda, mida meil seni on

jtkunud kllaga ning millest me veel esialgu puudust ei tunne

suured mrgalad, puistud ja puhas vesi.

4Millised on meie vrtused tna loodusvrtused, mida peaks

kaitsma? Need on teemad, mida tuleks ksitleda mitte ainult kooli

loodusloo ainetundides vaid hoopis laiemalt.

Eesti looduskaitse snnipevaks peetakse 14.augustit 1910, mil

Saaremaa lnerannikul asuv Vaika saar kuulutati linnukaitsealaks.

Vaika saar osutus nii Eesti kui ka terve Baltikumi esimeseks loodus-

kaitsealaks.

1935. aastal veti Eestis vastu esimene looduskaitse seadus, 1937.

aastal loodi eesti esimene sookaitseala Ratva rabas Ida-Virumaal

ning 1957.aastal veti vastu uus looduskaitseseadus, mis pani aluse

mitmete kaitsealade loomisele. Need aastaarvud knelevad ajast,

mil teadlikult asuti kaitsma loodusvrtusi.

Tnaseks on Ida-Virumaal kaitstavatest aladest 5 looduskaitseala,

18 maastikukaitseala ning 10 hoiuala. Kaitse alla vetud parke

on 16, kogupindalaga 229 ha. Kaitsealuste liikide elupaikadest on

vetud kaitse alla 63 psielupaika, millest 25 on lendorava ja 19

metsise kaitseks. Riikliku kaitse alla on vetud ka 37 ksikobjekti: : 8

rndrahnu vi kiviklvi (Olgino, Oonurme, Oru pargi, Peri, Sirtsi, Ud-

ria, Varja, Vrnu), 2 astangut (Aluoja joa astang ja Trvaje joa as-

tang) ning 27 plispuud

vi puuderhma.

Suurimad kaitsealad on

loodud mrgalade kait-

seks: Puhatu LKA, Agusalu

LKA, Muraka LKA, Selisoo

LKA ja Sirtsi LKA. Need

kaitsealad hlmavad

suuri soostikke, kus leidub

erinevas kujunemisfaasis Metsis

5soid ja rabasid ning soometsi.

Phja- Eesti pankranniku ja sealsete

koosluste kaitseks on loodud Ontika,

Udria ja Pite maastiku kaitsealad.

Jesngide kaitseks on asutatud Narva

je kanjoni ja Langevoja maastiku kait-

seala. Struuga MKA on loodud Narva

je vanajgede ja luhtade kaitseks.

Uhaku MKA asub Lganuse vallas ning

on Kirde-Eesti suurim karstiala.

Peipsi jrve luiteid on seatud kaitsma

Jrvevlja ja Smolnitsa maastikukait-

sealad. Jrvedemaastike kaitseks on

Kurtna, Uljaste ja Juga MKA.

Iisaku ja Vaivara MKA on loodud huvitavate pinnavormide - Iisaku

oosi ja Sinimgede kaitseks. Metaguse kaitsealal ptakse sili-

tada puisniite, Paadenurme looduskaitse ala on loodud vanade

metsade ja sealsete kaitsealuste liikide kaitseks.

Sageli on kaitstaval alal hteaegu

mitmeid vrtusi - nii ohustatud liiki-

de elupaiku ja haruldasi taimekoos-

lusi, kui ka kauneid maastikke.

Ida-virumaal vib kohata mitmed

Euroopas vrtustatud elupaiku,

niteks rusukallakute ja jrakute

metsad pankranniku rusunlvadel,

okasmetsad oosidel ja moreenikuh-

jatistel, vanad loodusmetsad Aluta-

gusel, merele avatud pankrannad.

Peipsi luited Kauksis

Rusukalde mets

6Minevikust oleme le vtnud teatud tavad just need, mis meile

on meeldima hakanud ja parasjagu sobivad. Nii ei peeta enam

vajalikuks loodust phaks pidada ning kividele, puudele ja metsa-

elanikele hinge omistada. Pole ka enam phapaiku hiiemetsades

kuhu puude meeleheaks hiiepuudele lindikesi riputati. Tnapeval

riputavad inimesed lindikesi oma vl-

javalitsud meelispuudele (Narva-Je-

suus asuv ikini mnd) ning nimetavad

teatud paiku hiieks (hiiemgi Kohtla-

Nmmel), jljendatakse teatuid tavasid

(muinastulede ), kuid kikide nende

ettevtmiste olemus ei kanna enam neid

vrtusi ja sisu, mis esialgselt oli vaid on

pigem meelelahutuslikku laadi.

Paraku on koos ajaga kadunud ka mit-

med liigid siinsest faunast, metsaalad on

asendunud tstuslinnadega ning paljud siinsed looma-ja linnulii-

gid on hvinemisohus.

Plevkivi avastamine ja selle energiaks muutmine on toonud kaasa

suuri murranguid tstuses andes td ja leiba tuhandetele inimes-

tele, samaaegselt muutes kohati rmuslikult meie maastikupilti,

veereiimi ning kaotanud hulgaliselt elupaiku. Niteid vib tuua

palju: Kohtla jgi on kaevandamise tttu nn. tehisliku veevooluga

kogu je vesi pumbatakse naaberomavalitsuste plevkivikarj-

ridest, mitmed pindmistest phjaveekihtidest toituvad kaevud on

phjavee taseme alanemise tttu kuivanud ning on tekkinud ula-

tuslikud phjavee depressioonialad jne.

Kuid inimtegevuse tagajrjel on tekkinud ka loodusnhtusi, mida

me kik imetleme. Ida-Virumaa rannikul asub Eesti krgeim juga-

Rituaal Kohtla-Nmmel

7Valaste juga - mis on tekkinud pllumajandusliku tegevuse tagajr-

jel ning on tna heks suuremaks vaatamisvrsuseks.

Oma igapevaseks eluks vajame valguse-ja soojusenergiat, moo-

toritele lisid ja ktust.Nende tootmine jtab oma jljed looduses-

se. Kas suudame toota sstvalt, hoides alles looduse vrtusi?

Valaste juga talvel

8Tinglikult vib jaotada Ida-Virumaad kohalike omavalitsuste kuulu-

vuse jrgi 4-jaks piirkonnaks:

Idaregioon: Narva linn, Narva-Jesuu linn, Sillame linn, Vaivara vald

Keskregioon: Toila vald, Jhvi linn, Kohtla-Jtve linn, Kohtla vald, Kohtla-Nmme vald, Metaguse vald

Lunaregioon: Illuka-, Iisaku, Alaje-, Lohusuu, Avinurme ja Tudulin-na vald

Kivili regioon: Pssi linn, Kivili linn, Maidla-,Lganuse,Sonda ja Aseri vald

Igal linnal ja vallal on oma vapp, mis ldjuhul phineb loodusele-

mentidele ja nitab inimeste tihedat seost mbritseva keskkonna-

ga. Kahjuks paljud kohalike omavalitsuste arengukavad seda seost

ei sisalda.

Peipsi jrv

Soome laht

9Ida-Virumaa loodusvrtused Idaregioon

Narva linn

Narva-Jesuu linn

Sillame linn

Vaivara vald

10

Narva on nii Eesti

kui ka Ida-Virumaa

kige idapoolsem

linn, olles htlasi ka

piirilinnaks Eesti ja

Venemaa vahel.

Linna piirialal voo-

lav Narva jgi on

Eesti veerohkeim

jgi, mis

saab alguse Peipsi jrvest ja moodustab oma laiuse tttu harulda-

se jemaastiku. Vasknarvast Narva Jesuuni ulatuv 75 km pikkune

veevool seob vahelduvad ja eriilmelised kaldamaastikud heks

tervikuks. 40 kilomeetrit suudmest kuni Narva veehoidlani voolab

jgi Eestis lbi Ida-Virumaa ja Venemaal lbi Leningradi oblasti

soostunud metsade. lemjooksul voolab Narva jgi tihti harudena,

moodustades kllaltki suuri saari, niteks Permiskla juures asub 2,2

km pikkune saar. Jesngide kaitseks on asutatud Narva je kanjo-

ni ja Langevoja maastiku kaitseala.

Enne Narva Hdroelektrijaama ehitamist oli jel kohas, kus

Kreenholmi saar je kaheks osaks jagab - kahest osast koosnev

(Kreenholmi saarest lnes 3,5 ja das 6,5m krgune) juga, mille as-

tangud on praegu looduskaitse all. 1955. aastal lakkas Euroopa ks

vimsamaid jugasid olemast, sest Narva Hroelektrijaama ehituse

kigus rajati Narva veehoidla ning Kreenholmi saarest lespoole

hdroelektrijaama tarbeks ehitati tamm. Ainult puhastamistdeks

Narva

11

avatakse mneks ajaks tammi vravad ning vesi pseb alla voo-

lama kuid oma endist hiilgust ja vetemngu ei saavuta juga enam

kunagi.

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a mrusega nr 93 veti kaitse alla

hoiualana:

Narva je alamjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmrk on jgede ja

ojade kaitse ning seal elutsevate liikide: hariliku vldase ( Cottus

gobio), tugja (Aspius aspius), hingi ( Cobitis taenia), vingerja (Mis-

gurnus fossilis), merisuti ( Petromyzon marinus), jesilmu (Lampetra

fluviatilis ), vintrime (Alosa fallax) ja lhe (Salmo salar) elupaikade

kaitse;

Narva je lemjooksu

hoiuala kaitse-ees-

mrk on jgede ja

ojade kaitse ning seal

elutsevate liikide: ha-

riliku vldase (Cottus

gobio), tugja ( Aspi-

us aspius), hingi (Co-

bitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jekarbi

(Unio crassus) elupaikade kaitse;

Narva Pimeaed on ks 16-st looduskaitse all olevast pargist, mis on

rajatud 19.sajandil. Park jaguneb kaheks mtteliseks osaks, bastionil

Pax asub nn Vike Pimeaed ja Victoria bastionil lihtsalt Pimeaed.

Park sai oma kummalise nime sealsamas krval asunud Pimev-

rava jrgi, mis viis linnast sadamasse. Kuna vravaehitis oli suur ja

seda lbiv vravakik tegi kaare, siis polnud hel pool vravat

seistes vimalik otse lbi vrava vaadata siit ka nimetus Pimev-

rav.

12

Bastionilt alla je rde viib teerada, mis omal ajal laskus Narva

jesadamasse, kust vljusid aurulaevad Narva-Jesuusse. (allikas:

http://www.narvamuuseum.ee)

Narva je kaldapiirkond, Hermanni kindlus koos sisehoovi, pargi ja

kaitseehitistega moodudtab maastikulise terviku, mis on kantud

Ida-virumaa vrtuslike maastike nimistusse.

Narva-Jesuu Narva-Jesuu linn on vlja kasvanud endisest kaluriklast, kus 16.

sajandi alguse Liivi ordumeister Wolter van Plettenberg lubas Narva

linnakodanikel ehitada Soome lahe kaldale htte ja hooneid kala-

pgiriistade ja paatide hoiuks. Tnaseks on Narva-Jesuust saa-

nud kaunis kuurortlinn kilomeetrite pikkuse liivaranna, parkide ning

rannavallidel kasvava mnnimetsaga.

Narva-Jesuu luitestunud rannavallide kompleks hlmab luna-

poolse osa Narva-Luuga klindilahe luidetevndist, mis algab Kur-

galovi poolsaare lunaosast ja kulgeb paralleelselt ndisrannaga

13

kuni klindiastanguni Meriklas. Klindiastangu ja Narva je vahelisele

alale jb 70-80 paralleelselt kulgevat luidestunud rannavalli. Ala

laius on ca 2 km ja pikkus 7 km. Vallide krgus on 1,5-3 m, nlva-

kalded ei ole tpilised luidetel, tihti on pealttuule nlv jrsum kui

alttuule nlv, suurel osal vallidest on nlvakalded hesugused (15-

25). Rannavallide komp-

leks ongi tekkinud mere

taganemise tttu lainetu-

se ja tuule mjul. Luidetel

kasvab kena mnnimets.

Rannavallid vajaks kait-

sealla vtmist, tna on

nad arvatud Ida-Viru-

maa vrtuslike maastike loetellu.

Kunagise Narva-Jesuu kuursaali juurde kuulub le 100 a vanune

park (Hele-ja Tume park), kus vib kohata mitmesuguse arhitek-

tuuriga ja erinevast materjalist paviljone, sambaid, obeliske, sillakesi

jne. Pargis on vimalik jlgida mitmete lindude ja vikeste looma-

de tegevusi. Narva-Jesuu linna ja Vaivara valla piiril, Meriklas,

kasvab mitme legendiga seotud mnd. he legendi jrgi olevat

kuulus vene maalikunstnik Ivan iskin armastanud maalida just selle

mnni lheduses ja seeprast

kutsutakse rahvasuus iskini

mnniks. Tnapeva uskumus-

te kohaselt seotakse puu okste

klge lindikesi ning arvatakse,

et armunud, kes puu all suudle-

vad, jvad igavesti hte.

iskini mnd

Hele park

14

Sillame

Sillame linn esitleb end kui Vrskete meretuultega linn. Siin on vi-

malik nautida mereilu, Balti klindi vimsat krgumist kui ka linnapar-

kide rohelust (Keskpark ja Merepark). Sillame linna lbiv Stke jgi

on 24 km pikk ja saab alguse Kurtna jrvestikust ja suubub 22 km

kaugusel Sillame paisjrve, mida kutsutakse ka Stke paisjrveks.

Linnas on jgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks vee-

hoidlate kaskaadiks. Suurima paisjrve veepeegli pindala on 30 ha

ja keskmine sgavus 7 m. Jrve kaldad on jrsunlvalised. Je vesi

on pruunika vrvusega, sest jgi saab alguse soiselt alalt. Philisteks

kalaliikideks on ahven, srg, haug ja latikas, leidub jevhki. Paisjr-

ve lunapoolsesse ossa suubub vike Langevoja, millel on joastik.

Langevoja likub Stke klindioru rsesse paeplatoosse 10 meetri

laiuse ja 2 meetri sgavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut:

1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning sveneb

veelgi. Kolmesaja meetri prast suubub oja Stke jkke. Oja on

15

allikatoiteline ning jb seetttu suviti kuivaks.

Ukuoru juga asub Sillame linna loodeosas Pite pangal. Juga

voolab enne pangalt laskumist uues sngis, sest telises Ukuorus

voolanud joa sngis asub mahajetud Sillame prgila.

Stke paisjrv

Sillame sadam

16

Vaivara

Vaivara vald paikneb Ida-Viru maakonna idaosas, piirnedes ph-

jas Soome (Narva) lahega, idas Narva ja Narva-Jesuu linna, Nar-

va je ja Narva veehoidlaga, lunas Illuka vallaga, lnes Sillame

linna ning Toila vallaga. Valla lneosas, mbritsetuna valla terri-

tooriumist, paikneb Kohtla-Jrve linna Viivikonna (Sirgala) linnaosa.

Valla phjaosa piirneb Kirde-Eesti lavamaal Perjatsi, Pimestiku ja

Udria kohal krge pangaga, mida liigestavad Perjatsi, Pimestiku,

Udria ja Laagna ojad. Lavamaal paiknevad Sinimed (LK) on ligi

50 m lavamaast krgemad.

Valla lunaosa on Alutagu-

sesse kuuluv laialdane met-

saala.

Kaunid paigad on Vaivara

Sinimed ligi viie kilomeet-

ri pikkune kolmejrguline

krgendik. Krgeim on ida-Tornimgi

17

poolne seljandik - Pargimgi 84,6 m

.mp. Keskmine - Prguhauamgi on

83,2 m .mp ja lnepoolseim, Torni-

mgi on 69,9 m .mp. Tornimele ra-

jasid venelased Phjasja aegu (1704)

suure vahitorni kuid Tornime sai oma

nime alles aastasadu hiljem. Tornime

lael on allikas, kus legendi kohaselt

kib jaanil suplemas Vanapagan.

Prguaugumgi on oma nime saanud

me tipul oleva kuni 20 meetri sga-

vuse ja 250m lbimduga lohu jrgi.

Prguaugumge kutsuti sja ajal ka Grenaderi meks ning 1944

aasta sjalpu lahingute mlestuseks on siia rajatud mlestusmrk.

Pargimgi on nime saanud pargilt, mis mbritses kunagi seal olnud

parun Konstantin Korffile kuulunud puidust misahoonet. Sinimed

on tekkinud mandrij poolt klindi servast lahtimurtud pangastest

ja on eesti ks ainulaadsemaid pinnavorme.

Sinimgedest paar kilomeetrit phjapoole jvad Udria ja Mum-

massaare rannamaastikud. Udria ojast lnde on Udria kiviklv, kus

meres asuvate rahnude mbermt ulatub 10-18 meetrini. Rah-

nude kivimiline koostises on segunenud paljude lhtepiirkondade

kivimid, mis on vee ja rsij mjul saanud uhkeks kiviklviks. Kivi-

klv on osa Udria maastikukaitsealast, mis hlmab kogu Sillame ja

Narva-Jesuu vahele jva klindiastangu ja sellel kasvava metsari-

ba. Utria rndrahnude klv veti kaitse alla juba 1939. aastal, 1986.

aastal laiendati kaitstava ala piire Udria oru ja parkmetsa kaitsesks.

Kaitseala eesmrk on klindi, pangaaluste koosluste, Udria park-

metsa, Udria oja oru, Usari metsade ja rannamaastiku kaitse. Udria

vaade Prguaugumelt alla

18

Udria kiviklv

maastikukaitseala jaguneb neljaks sihtkaitsevndiks:

1. Udria ja Usari sihtkaitsevnd tuleb tagada metsade looduslik

areng, raieid ja puiduvarumist ei toimu

2. Pimestiku- ja Perjatsi sihtkaitsevnd toimub liigirikaste niitude

hooldamine, et hoida kpalistele sobiv elukeskkond

3. Udria piiranguvnd on olnud ajaloliselt pllumajandusega

seotud. Endised Kupanje-Udrise talumaad olid vahepeal Nukogu-

de sjave ksutuses ning rikutud pinnase vallitamistega ja ehitiste-

ga. Kaitsekorralduskava neb ette siinsete alade korrastamist.

4. Perjatsi piirkonnavndi hlmab philiselt klindialuse tasandiku,

mida kasutatakse puhkekohana.

Udria ja Merikla vahel tuseb pankrannik otse merest, Meriklast

edasi aga taandub ja kulgeb maismaa astangutena edasi Narva

poole. Udria pangaalune on idapoolseim paikkus meri otse vastu

klindisaart uhub ja seda tasapisi murrutab.

Langevoja juga on imetletav Vaivara vallas, Sillame linna lhistel,

Stke orgu laskuval lhikesel ojal - Langevojal. Langevoja joa kait-

19

Udria klindisaar

Trvaje juga

seala asub Ida-

Virumaal Sillame

linnas ja Vaivara

vallas. Paephjali-

ne org ja joastik on

kaitse alla vetud

1959. aastal. Joa

krgus ulatub eri-

nevatel andmetel

3,3 5,2 meetrini.

Stke je orgu l-

nest laskuval Lan-

gevojal on ka samanimeline joastik, enam kui 4 m krguse astan-

guga. Oja on uuristanud paari meetri sgavuse oru, mis joa kohal

ja sellest privoolu laieneb paarikmne meetrini. Umbes 5 meetri

ulatuses enne joa astangut langeb vesi astmeliselt 1,2 meertit. kait-

seala pindala on 1,8 ha.

Trvaje juga jb Tallinn-Narva maanteest Trvaje bussipeatu-

sest phja poole.

Veerikastel aega-

del on joa lange-

mine 2 m krgu-

selt phiastangult

vimas.

Enne juga langeb

vesi 6 m ulatuses

1,6 m, moodus-

tades paekihtidel

20

kaskaadi. Joa astangu krgus on 1,8-2,2 m, sltuvalt veepinna sei-

sust. Joa laius on 6 m. Joast allavoolu jb 20-30 m laiune ja kuni 10

m sgavune kanjon. On looduskaitse all (Eesti NSV MN korraldus nr.

331-k, 13. mrtsist 1959.a.).

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Sinime ala

mis paikneb Stke jest Udria oja suudmeni hlmates pankranniku

ja Sinimed.

21

Ida-Virumaa loodusvrtused Lunaregioon

Alaje vald

Avinurme vald

Iisaku vald Lohusuu vald

Illuka vald

Tudulinna vald

22

Alaje

Alaje vald ulatub piki Peipsi phjarannikut Uusklast Narva je

lhteni. Rbiti rannikuga kulgevad metsaga kaetud luiteahelikud,

neist phja poole jb soostunud tasandik.

Peipsi jrv on htlasi piiriveekoguks Eesti ja Venemaa vahel.

Peipsi liivaseid rannaluiteid kutsutakse ka laulvateks liivadeks, sest

nendel liikudes vib kuulda krudisevat heli. Krgemad luited asu-

vad Smolnitsas ja Alajel.

Struuga maastikukaitse-

ala on vetud kaitse alla,

et kaitsta:

1) Narva je lhteala

vanajgede (struugade)

ja luhtade elustikku ning

rndlinnuliikide elupaiku;

2) jgede ja ojade lam-

miniidud

3) kaitsealal elutsevaid liike: soortsu (Asio flammeus) ja rohuneppi

(Gallinago media), kes on htlasi II kategooria kaitsealused liigid -,

ning rukkirku (Crex crex), kes on III kategooria kaitsealune liik;

4) jgedes ja ojades elutsevate liikide - tugja (Aspius aspius) ja

paksukojalise jekarbi (Unio crassus), kes on htlasi II kategooria

kaitsealused liigid -, hingu (Cobitis taenia), vldase (Cottus gobio)

ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes on htlasi III kategooria kaitsealu-

sed liigid, ning kaitse alla mittekuuluva ojasilmu (Lampetra planeri)

elupaiku.

Jaama struuga

23

Struuga MKA on vetud laitse alla Vabariigi

Valitsuse 9. mai 2007. a mrusega nr 139.

Alaje vallas asub ka Smolnitsa maastiku-

kaitseala. Smolnitsa luidestik veti kaitse alla

1967. aastal. Oma praegustes piiridas on

kaitseala 1996. aastast. Phieesmrk on kaits-

ta Peipsi phjaranna luidestikku ja sealseid

mitmekesiseid taimekooslusi. Luitevlja laius

on 100-150 m. Luidete suhteline krgus on 12 m. Palju on hsti vl-

jakujunenud paraboolluiteid. Luited on enamasti kaetud hreda

rohuga ja psastega (vareskaera-liiv-aruheina kooslus), kuid palju

on ka lahtist liiva. Luitevalli taha jb kohati soostunud liivane ta-

sandik. Kaitseala pindala on 239 ha.

Natura 2000 vrgustiku alal paikneb

Struuga linnuala ja siin kaitstavad liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on

soorts (Asio flammeus) ja rohunepp

(Gallinago media)

Ida-Virumaa vrtuslike maastike

loetellu kuulub Vasknarva-Smolnitsa

maastik, siin asuvad luited,ordulinnuse

varemed ning igeusu kirik. Jaama-Ka-

roli tnavaklade piirkond ja Jaama je suudme vanad jeharud

koos perioodiliselt leujutavate rohumaadega on samuti arvatud

Ida-Virumaa vrtuslike maastike nimekirja.

Ordulinnuse varemed

24

Avinurme

Avinurme vald on keskmise suurusega vald Ida-Virumaal, mis piir-

neb phjas Tudulinna ja idas Lohusuu vallaga. Maastikuliselt on

Avinurme vald piirialaks Peipsi no ning Alutaguse

suurmetsade ja Kirde-Eesti soomaastike realadel. Tnu oma

kaugusele suurlinnadest ja suurematest magistraalidest ning oma

maastikulisest eriprast on

Avinurme psenud ena-

must Ida-Virumaad kujun-

danud tstuse arenguga

kaasnevate loodust kahjus-

tavate mjude ksist. Met-

samaa ldpindala on 14,2

tuhat ha, mis

moodustab ca 73% valla

ldpindalast. Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Sood

haaravad enda alla 125 ha, s.o. 5,6% valla pindalast. Suuremad

sood on Kirbu, Maetsma, lisoo, Lissi ja Adraku.

Valla territooriumil on 19 loodusobjekti, kultuurimlestist ning huvi-

vrsust, mis on vi vrivad kaitse alla vtmist.

Kaitse alla on vetud:

Avinurme vallas asuvad plispuud - Avinurme prnad, mis asuvad Avinurme alevikus, Avinurme kooli aias, staadioni krval. Need on

3 prnapuud, millest suurima mbermt on 4,0 m ja krgus 27 m.

Kaitse alla vetud ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja kskkir-

jaga nr 25 (17.03.1959. a ).

Jrvevlja maastikukaitseala, mille moodustavad Jrvevlja lui-

Metskits

25

testik ja lhivaldades asuvate I ja II kategooria looduskaitse-aluste

liikide elupaigad. Kaitseala phiosaga on liidetud need lahustkid,

millel on kahe vi enama vastava liigi leiukoht vi on kaitsealuse

liigi esinemine seotud muu loodusvrtusega (plis- vi loodusmets

jms).

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti Natura 2000 vrgustikku

kuuluvad alad Avinur-

me vallas on:

Natura loodushoiuala Avijgi 28,05 km ula-tuses on kaitse alla

vetud Avije ning

sealsete liikide Hariliku

vldase (Cottus gobio)

ja rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia) elupaikade kaitsealana.

Natura ala - Paadenurme looduskaitseala (pindala 267,34 ha) - on moodustatud Vabariigi Valitsuse

04.02.1997.a. mrusega nr.26, mil-

le kaitse eesmrk on I ja II kategoo-

ria kaitsealuste liikide elupaikade

kaitse - vanad loodusmetsad (soo-

viku-kuusikud, rabastunud mnni-

kud).

Natura loodusala- nniksaare

(pindala 1,62 ha) - on moodusta-

tud karvase maarjalepa (Agrimo-

nia pilosa) kaitseks.KKaitse alla ve-

tud Keskkonnaministri 13. jaanuari

Avijgi

Avinurme prnad

26

2005.a. mrusega

nr. 1.

Kaitsekategooriasse kuuluva liigi - metsi-se elupaiku Avinur-me vallas on kaks.

Kaitstavaid lendo-

rava (Pteromys vo-

lans) elupaiku Avi-

nurme vallas on neli

ja nende asukoht

on valdavalt Avinurme metskonna territooriumil.

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu kuuluvad Vadi ala (kla

ja pllumaad) ning Ulvi-Adraku-Laekannu klad ja nende pllud,

samuti Avinurme Maetsma kus Maetsma kla vaatamisvrsused

on histiristlik kirik ja kitsarpmelise raudtee lik koos veduri ja vagu-

niga.

Vadi kla kevadise suurvee ajal

Kitsarpmelise raudtee lik endisel Avinurme-Sonda raudteel

27

Iisaku

Iisaku kuulub Alutaguse maastikurajooni, mida iseloomustavad

metsade ja soode rikkus ning hre inimasustus. Kolmest kljest piira-

vad valda looduslikud objektid: Muraka ja Agusalu sookaitsealad,

lunast Peipsi jrv. Iisaku valla territoorium on pinnavormilt valda-

valt tasane. Tasast pinnavormi ilmes-

tavad Varesmetsa ja Vhma mhnas-

tikud ning mandriluited. Mandriluidete

levik ei piirdu ksnes Peipsi phjaran-

nikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel

rannavallidel kaugele sisemaale.

Loodusmaastikule lisavad vrvi roh-

ked jrved ja Peipsi suunas voolavad

jed ojad. Valitsevad lodumetsad,

puistutes kasvab mitmeid kaitsealu-

seid taimi nagu nsiniin, kuldking, jt.

Esindatud on kik Eestis elavad ulukid, lisaks haruldane lendorav.

Valla territoorium on valdavalt metsarohke tasandik, mida lbib

edelast kirdesse Iisaku Illu-

ka oos. Ooside ahelik algab

Iisaku oosiga, Trivere me-

ga (Alutaguse krgeim loo-

duslik punkt krgusega 94 m

le merepinna) ning jtkub

paralleelse reana le Juga

(Eesti krgeim, suhtelise kr-

Vaatetorn Trivere mel

Nsiniin

28

gusega 40 m). Ooside

vahelistes ngudes paik-

nevad Juga jrved, neli

maalilist metsajrve, neist

suvituskohana tuntud Pe-

sujrv.Jrve pindala on

2ha ja sgavus 9,5 m kuid

vesi on vhe lbipaistev.

Ainsaks kalaliigiks jrves

on koger, leidub veekonna. Mikrokihilised jrvesetted sisaldavad

informatsiooni ala paleogeograafia

ja inimtegevuse ajaloo kohta.

Iisaku maastikukaitseala on loodud Iisaku oosi, omanolise parkmetsa

ning kaitsealuste liikide ja nende elu-

paikade kaitseks. Kaitseala maa-ala

jaguneb vastavalt kaitsekorra erip-

rale ja majandustegevuse piiramise

astmele heks sihtkaitsevndiks

(Trivere sihtkaitsevnd) ja kolmeks

piiranguvndiks: Iisaku-, Kaevu-

me- ja Kirikume piiranguvnd.

Iisakust idas asuva, Agusalu maasti-

kukaitseala koosseisu kuuluva Valge-

soo mbruses leidub kuni 20 m krguseid pohla-palumnnikutega

kaetud mandriluiteid, mida nende kaarja kuju prast venelased

kriivadeks nimetama hakkasid.

Muraka raba looduskaitseala on osalt (Matkasoo-, ja Letermaa sihtkaitsevndid ning Roostoja piiranguvnd)ka Iisaku valla terri-

Pesujrv

mnnikuga kaetud luide

29

tooriumil (1405,3 ha).

Valla arengukavas nimetatud loodusvr-

tused: Muraka sookaitseala, Iisaku-Illuka

magistraalne oosideahelik, Uus-Srume

moreenkngastik, Juga-Rtsma mhna-

terrass, Kauksi-Kuru luitestik, Pootsiku-Imatu

luitestik (griivad), Slliku luitestik (griivad);

parkidest Iisaku park, Pootsiku park ja Iisaku

parkmets; ksikobjektid: Katmani tammed,

Kuru mnd, Srume mnnid.

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Iisaku valla

mitmed maas-

tikud:

Juga kbas-

kalmistu ning

Iisaku-Illuka

oosiahelik ja

selle hargne-

miskohtadesse

tekkinud jr-

ved (Juga

jrved), Kauk-

si-Remniku kahekmne kilomeetri pikkune Peipsi liivarand koos

luidetega ja Kotka Lpe ala, mis hlmab metsamassiive Iisakust

Lnes ja edelas ( petaja sood, Rannapungerja je lammi ja Iisa-

ku kanali mbrust), samuti Trivere mgi, mis on Eesti vallseljakutest

ks suuremaid.

Pohlad

petaja soo

30

Lohusuu

Lohusuu vald asub Ida-Viru maakonna lunaosas, Peipsi jrve

looderannikul, kuuludes Alutaguse lunapoolsesse ossa. Valla ter-

ritooriumist on 70% kaetud metsaga. Peipsi jrve suubuvad valla

territooriumil Avijgi (Lohusuus) ja Kalma jgi (Kalmaklas) ning

viksemad jekesed vi ojad (Ninasi, Annoja, Raadna ja Lagedi).

Lohusuu valla territooriumile jvad Jrvevlja maastikukaitsealast

Krasi ja Karusoo sihtkaitsevndid ning Kodassaare piirangu-

vnd. Kaitseala phiosa on loodud Peipsi jrve erinevate staa-

diumite poolt kujundatud luidete kaitseks, lahustkid plismetsa ja

metsakoosluste kaitseks.

Psielupaikadest on kaitse all: Piilsi kalakotka psielupaik, Separa

kalakotka psielupaik, Krasi vikekonnakotka psielupaik ja Ku-

kemurrumetsa lendorava psielupaik. Looduslikest ksikobjektidest

on thtsamad kiviklv- Kalevipoja sild. Piilsi rndrahnud, Jemetsa

prn ja Jemetsa valgelepp.

Peipsi jrv

31

Avijgi

Lohusuu valla territooriumile jb Natura 2000 aladest Avije

hoiuala (hariliku vldase ja rohe-vesihobu kaitse), Loode-Peipsi

hoiuala (viupardi, suur-laukhane, rabahane, stka, vikeluige, lau-

luluige ja hallpsk-pti kaitse) ja Sahmeni hoiuala (hariliku tugja

kaitse).

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Lohusuu-Se-

para ala, mis hlmab Avije alamjooksu ja Lohusuu alevit. Avijgi

on siin lai, looklev ja tasase vooluga. Kevadise suurvee ajal tuseb

veetase je suudmealal kuni kolm meetrit.

32

Illuka

Illuka vald asub Ida-Virumaa kesk- ja kaguosas ning ulatub Ahtme

lhistelt Narva je lemjooksuni. Plevkivi kaevandamise ja selle

mjuga on seotud kogu valla loodeosa kuid valla territooriumil on

nii rgset loodust kui ka kaitsealasid.

Kurtna maastiku-kaitseala loodi 1987. aastal seal-

se mhnastiku ja

jrvede kaitseks.

Mhnastik paik-

neb Vasavere

mattunud alus-

phjalise vagumu-

se kohal. Mhnas-

tik on 9 km pikk ja le 3 km lai. Mhnad on valdavalt phja-luna

suunaliselt piklikud, mille suhtelised krgused on 15 kuni 20 m. Siin

on Eesti jrvederikkaim ala, kaitsealale jb le 30 jrve. Kurtna

jrvestik on lisaks oma jrvede rohkusele mrkimisvrne ka tpo-

loogilise mitmekesisuse ja haruldaste liikide leiukohtade poolest.

Jrved on termokarstilise pritoluga. Suurim kaitsealale jv jrv

on Kurtna Suurjrv (33 ha) ja sgavaim Kuradijrv (11,5 m). Kaitse-

ala on ks Ida-Virumaa olulisi puhkepiirkondi. Kaitseala pindala on

2805 ha.

Illuka valla arengukavast vib lugeda: Kurtna maastikukaitse-

alaga seotud ksimuste lahendamise venimine on piiranud selle

rekreatsiooniotstarbelist sstemaatilist kasutuselevtmist ning too-

Niinsaare jrv

33

Rkjrv

nud kaasa stiihili-

se Kurtna jrvistu

suvise klastamise,

millega on oma-

korda kaasnenud

negatiivsed mjud

keskkonnale. Tekki-

nud probleemide

lahendamine ja

kaitseala raken-

damine puhkeotstarbel eeldab paljude partnerite (omanik kesk-

konnaministeerium, haldaja riigimetsa majandamise keskus, Illuka

vallavalitsus, Alutaguse matkaklubi, Alutaguse suusaklubi jne) jtku-

vat sstemaatilist koostd.

Kurtna jrvistu jrvede ning sealse maastikuga on vimalus tutvuda

klastades Kurtna matkaradasid.

Knnu dendraarium asub Kurtna jrvestikust luna pool, Alutagu-se laante sdames. Rajamist alustas 1984.aastal Endel Kaljuvee

ja dendaarium asub eramaal. 1989.aastaks oli dendraariumis 100

liiki. Ida-Virumaal jb Knnu dendraarium liigirikkuse poolest alla

vaid Oru pargile. Esineb haruldasi

puid nagu amuuri nulg, tsissuselegine

vaher, Middendorffi kask, naastuline

kikkapuu, Browni kuslapuu, amuuri

maakia, Glehni kuusk, sale pihlakas,

amuuri prn. Kaitse alla on vetud

1993.a.

Kureme 92m krgendikult avaneb kaunis vaade. Peale kauni looduse

Valge toonekure pesa Kuremel

34

kutsub kaugemalt

tulnuid inimesi siia

Kureme klooster

ning muistsed p-

rimused. Kureme

ja selle mbrusega

on seotud mitmed

Kalevipoja muis-

tendid. Primuse

jrgi asunud Kure-

mel ka Eestlaste pha hiis, mille tunnistajaks olevat looduskaitse-

alune tamm kloostri kalmistul ja ohvriallikas.

Eesti ks suurimaid soostikke on Illuka vallas asuv Puhatu soostik - soomaastik, mis on

tekkinud kunagiste

jrvede kinnikasva-

misel ja kus esineb

erinevaid sootpe

ning arvukalt laukaid.

Soostiku ksikud osad

kannavad erinevaid

nimetusi: Laukasoo,

Krgesoo, Anisoo,

Krivasoo, Mustaladva

soo, Talguta soo, Agusalu soo.

Agusalu maastikukaitseala, on Puhatu soostiku lunapoolne osa,

kus erinevate mrgalade vahelt ulatuvad vlja endised jrve-

luited. Neid palumnnikutega kaetud luiteid kutsutakse kriiva-

deks.

Ohvriallikal pha vett vtmas

Puhatu soostik

35

Valla territooriumil asuvatest parkidest on looduskaitse all Illuka

park. Pargis asuvas endises misahoones asub praegu Illuka Phi-

kool.

Poroni je rgorus on silinud le 100 aasta vanune rgmets, mida

ilmestavad suured laanesnajalad. Leorus paljanduvad keskde-

voni kivimid. Siia on rajatud huvitavad matkarajad, tutvustamaks

Poruni rgmetsa, taimestikku ning prandkultuuri. Rada jb Puha-

tu looduskaitse alale, samuti on ta Natura 2000 alas.

Poruni jgi saab alguse Puhatu soo lunaservast ja suubub Narva

jkke.

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud: Kuningkla-

Permiskla ala, Kureme Kivinmme ala ja Kurtna Illuka ala.

Plismets Poroni je kaldal

36

Tudulinna

Tudulinna vald asub Ida-Viru maakonna edelaosas, Lunas on

valla piiriks 4 km ulatuses Peipsi jrv, 67 % moodustab metsamaa.

Tudulinna valla territooriumile jb ka kaks looduskaitseala:

Jrvevlja maastikukaitseala Ran-napungerja klas, Kaitseala on

loodud 1967.a. luidestiku kaitseks.

Luited on tekkinud Peipsi jrve

taandumisel. Luitevallide krgus

on 1-2m (lunaosas) ja 7-8m (ph-

jaosas). Luidetel kasvab mnni-

mets. Kaitseala pindala on 582 ha

(sellest Tudulinna vallas 3597,8 ha)

Muraka looduskaitseala - osa Muraka soostikust veti kaitse alla

1938. aastal Ratva rabareservaa-

dina. 1957. aastal loodi Muraka raba keeluala. Oma praegustes

piirides on kaitseala 1997.

aastast. Kaitseeesmr-

giks on Eesti he suurema

loodusmaastikukomplek-

si Muraka soostiku

sealsete soode, loodus-

metsade ja kaitstavate

liikide elupaikade kaitse.

Luitel asuv Rannapungerja tuletorn

Muraka raba

37

Muraka looduskaitseala on elupaigaks

mitmetele kaitstavatele loomaliikide-

le (lendorav, kaljukotkas ja must-too-

nekurg, kassikakk (Bubo bubo), laa-

nerhn (Picoides tridactylus), samuti

kasvab seal I kategooriasse kuuluv

taimeliik, lehitu pisikpp. Oma rikka

linnustikuga kuulub Muraka looduskait-

seala Eesti vrtuslikemate linnualade

hulka. Siin elutsevad I kategooria kaitsealustest liikidest kassikakk

(Bubo bubo) ja laanerhn (Picoides tridactylus)

ning II kaitsekategooria liigid: metsis (Tetrao urogallus), sarvikptt

(Podiceps auritus) ja val-

geselg-kirjurhn (Dend-

rocopos leucotos) ning

III kaitsekategooria liigid:

herilaseviu (Pernis apivo-

rus), hndkakk (Strix ura-

lensis), laanep (Bona-

sa bonasia), mudatilder

(Tringa glareola), must-

rhn (Dryocopus martius),

punaselg-gija (Lanius collurio), rt (Pluvialis apricaria), roo-loor-

kull (Circus aeruginosus), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus

pygargus), teder (Tetrao tetrix), vike-krbsenpp (Ficedula par-

va), vlja-loorkull (Circus cyaneus), vrbkakk (Glaucidium passeri-

num) ja sorr (Caprimulgus europaeus).

Muraka looduskaitseala on ks rahvusvahelise thtsusega mrga-

ladest (Ramsari ala), mille eesmrgiks on kaitsta elupaigatpe:

Harilik murakas

Sookured

38

rabad, rikutud kuid

taastumisvimalised

rabad, vanad loo-

dusmetsad, vanad

laialehised metsad,

soostuvad ja soo-leht-

metsad, siirdesoo- ja

rabametsad ning lam-

mi-lodumetsad. Samuti

omab ta piirkonnas

suurt veekaitselist thtsust. Kaitseala pindala on 13984 ha.

Muraka rabas on ka mitmed matkarajad tutvustamaks raba -

realadel olevaid erinevaid metsatpe ning Muraka raba.

Tagaje hoiuala hoiueesmrk on Tagaje ja tema lisajgede lam-mialade kaitse. Tagajgi saab alguse Tudu jrvest ja suubub Ran-

Muraka raba

Raba taimkate

39

napungerja jkke. Minevikus

oli Tagajgi thtis parvetusjgi

ja jel on ttanud mitu sae-

veskit. Allikate vhesuse ja

maaparndustde tttu on

Tagaje lem- ja keskjooks

muutunud kuivadel suvedel

vga veevaeseks ja kaota-

nud oma endise kalandusliku vrtuse.Tagajgi talvel

Tagajgi kevadel

40

Rannapungerja jgi talvel

Oonurme rndrahn

Oonurme rndrahn asub Oo-nurme klas, Rakvere-Ran-

napungerja maantee rsel

pllul ja on kaitse alla vetud

1959.aastal. Rahn koosneb

kahest krvuti asuvast tkist.

I osa mdud: pikkus 4,4m,

laius 3,6m, krgus 2,2m mb.

14,5m. II osa: pikkus 5,1m, laius

2,9m, krgus 2,8m, mb. 10,8m. Kivimitp - rabakivi-graniit.

Tudulinna vallas on looduskaitse all veel mitmed lendorava

(Pteromys volans) psielupaigad. Lendoravad on kige tundliku-

mad elupaiga muutustele, mis toimuvad pesapuu vahetus lhe-

duses (20-25 meetri raadiuses). Ida-Virumaa vrtuslike maastike

loetellu on arvatud Rannapungerja-Tudulinna ala kus lammorus

looklev Rannapungerja jgi ja seda mbritsev mets on kauniks loo-

duspildiks igal aastaajal.

41

Ida-Virumaa loodusvrtused keskregioon

Jhvi vald

Kohtla-Nmme vald

Kohtla-Jrve linn

Kohtla vald Toila vald

Metaguse vald

42

Jhvi

Jhvi vald on Ida-Virumaa maakonna keskuseks hlmates maa-

konna keskust Jhvi linna ning seda mbritseva endise Jhvi valla

territooriumi. Tnases Jhvi valla arengukavas puudub looduskesk-

konda ksitlev osa.

43

Kohtla-Jrve

Kohtla-Jrve linnakeskkonna arengut on sgavalt mjutanud p-

levkivikeemia-tstuse areng (vanalinna vljakujunemine) ning

jrgnevatel aastakmnetel toimunud suurtstuse laienemine

Jrve linnaosa phjapiirkonda. Linnas paiknev keemiatstus on

phjustanud nii hu, pinnase kui phjavee lemiste horisontide

saastumise. Plevkivikeemiatstuse tegutsemise tagajrjel on

linna serva kerkinud poolkoksi sisaldavad aherainemed. Tuham-

gedest nrguvad Kohtla jkke fenoolid ning teised saasteained.

Linna ettevtetest paiskuvad hku vvli-, lmmastiku- ja ssiniku-

hendid ning fenoolid. Tulenevalt tootmismahtude langusest ning

keskkonnasbralikematest tehnoloogiatest on hku paisatavate

saasteainete kontsentratsioonid vrreldes 1990-ndate aastate

lpuga vhenenud. Siiski tekitab keskkonnaseisund muret ja see

toob piirkonna ettevtetele kaasa lisainvesteeringute vajaduse

keskkonnahoidu ning keskkonnakahjustuste likvideerimisse.

44

Kohtla

Vald asub omaaegse Jhvi kihel-

konna loodepoolses osas. Siinse

unikaalse looduse kaitseks on loo-

dud Ontika maastikukaitseala, kus

asub ka Eesti krgeim juga Va-

laste juga. Nii Valaste juga kui ka

Ontika misast lnepool asuv

Karjaoru joastik on kujunenud inim-

tegevuse ja loodusjudude koos-

mjul maaharimise kigus.

Kaitse alla on vetud veel Kukru-

se misa park, Saka misa park,

Jrve misa park ning Pargipuude

rhm Ontikal.Valaste juga

Saka misa park

45

Natura 2000 alaks on arvatud di-

se loodushoiuala

Ida-Virumaa vrtuslike maastike

nimekirja on kantud Jrve-Edise-

Peeri ala, kus on nha plevkivi

kaevandamisest tekkinud muutu-

sed maastikul ning aherainem-

gede vahel silinud ksikuid talu-

sid, alasse jb ka Kukruse misa

koht. Samuti on vrtuslike maas-

tike nimekirjas Valaste-Martsa ala,

mis hlmab Phja-Eesti pankranni-

kut ja Valaste juga ning rusukaldel

kasvav laialeheline pangamets.

Puuliikidest leidub siin jalakaid, vahtraid, prnapuid, mitmeid p-

saliike ja ksnes pangametsadele omast taime - kuukressi.

Lehiste allee Kukruse misa pargis

Tiskre kihistu paljand

46

Kohtla-Nmme

Kohtla-Nmme vald asub Ida-Virumaa phjaosa tstuspiirkonnas,

Kohtla-Jrve linnast ca 4 km lunas. Vallas on 72 ha metsamaad.

Kohtla-Nmme valla ainus veekogu on Kohtla jgi, mis suubub

Purtse jkke. Kohtla jgi on kaevandamise tttu nn. tehisliku vee-

vooluga kogu je vesi pumbatakse naaberomavalitsuste plev-

kivikarjridest. Nimetatud asjaolu teeb selle je edasise saatuse

ebakindlaks.

Valla territooriumil asetsenud maavarad (philiselt plevkivi) on

endise Kohtla Kaevanduse poolt ra kaevandatud. Kaevandatud

aladel on vallas muutunud maastik, pindmistest phjaveekihtidest

toituvad kaevud on phjavee taseme alanemise tttu kuivanud

ning on tekkinud ulatuslikud phjavee depressioonialad, langetus-

alad.

tnane vaade Kohtla-Nmme hiiemelt

47

Kohtla-Nmme vallas on 1 looduskaitsealune objekt, milleks on

Kohtla-Nmme tamm.

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu kuulub Kohtla-Nmme

asula kaevanduspark-muuseum. Muuseumis asub ka kivimite tuba,

kus on vimalik ppida tundma erinevaid kivimeid. Siinsel territoo-

riumi katvad aheraine med on muutnud maastiku ldpilti, he

me tippu on kohalik rahavas hakanud hiieks nimetama ning see

on kohalike inimeste kogunemispaigaks erinevate sndmuste kor-

ral.

48

Toila

Toila vald asub Ida-Viru maakonna phjaosas. Vald piirneb phjast

Soome lahe ja Phja-Eesti pangaga, lnest Kohtla- ja Jhvi valla-

ga, lunast Illuka- ning idast Vaivara valla ja Sillame linnaga

Toila valla territoorium on osa Saka-Ontika-Toila paekalda maasti-

kukaitsealast.

Toila valla looduskait-

selised territooriumid ja

objektid on:

Toila Oru pargi maas-

tikukaitseala asub kau-

ni Phaje suudmealal,

mis lookleb sgavas

orus. Oru nlvadel

avaneb arvukalt Tiskre

kihistu liivakivi paljandeid. Siin on

ka President Konstantin Ptsi ku-

nagise suveresidentsi asukoht.

Praeguseks hvinud lossi maas-

tikupargis kasvab 258 erinevat

puu- ja psaliiki, mille tttu on

Eesti kige rikkalikum taimesti-

kukaitseala.pargi vanim osa on

vana nmmemnnik, kus leidub Oru park

Aluoja joastik

49

vga krge vanusega

puid.Kaitsealal kasvab

mets-kuukressi ja harilik-

ku kikkapuud. Oru park

on eraldiseivana maas-

tikukaitse alla vetud

1997.aastal, varem oli

ta Saka-Ontika-Toila

paekalda kaitseala

osana (rajatud 1957).

Peale Oru pargi on Toila vallas kaitse all veel Voka misa park. k-

sikobjektidest on kaitse all Aluoja joa astangud, Oru pargi kivi, La-

gedi prnad, Phaje prnad ja lehised. Kaitse all oleva Oru pargi

palsaampappli murdis torm 2010.a septembris.

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Pite maas-

tikuala kus kasvavad pankranniku paepealsetele aladele iseloo-

mulikud taimekooslused. Panga servalt avanevad merele kaunid

vaated.

Toila rand

Pite pank

50

Metaguse

Metaguse vald asub Ida-Virumaa keskosas, piirnedes Jhvi, Illuka,

Iisaku, Maidla, Kohtla- Nmme vallaga ja Kohtla-Jrve linnaga.

Metsaga on kaetud 54

% valla pindalast. Me-

taguse valda jb osa

Muraka- Ratva soosti-

kust, kus asuvad Natura

2000 aladest Muraka

looduskaitseala (2938,2

ha) ja laugasterohke

Seli soo, kuhu on raja-

tud loodusega tutvumiseks matkarada. Kaitseeesmrgiks on Eesti

he suurema loodusmaastikukomp-

leksi Muraka soostiku sealsete

soode, loodusmetsade ja kaitstavate

liikide elupaikade kaitse. Muraka loo-

duskaitseala on elupaigaks mitmetele

kaitstavatele loomaliikidele (lendorav,

kaljukotkas ja must-toonekurg, kassi-

kakk (Bubo bubo), laanerhn (Picoi-

des tridactylus),

samuti kasvab seal I kategoorias-

se kuuluv taimeliik, lehitu pisikpp.

Kaitse all on ka Metaguse tammik, Selisoo matkarada

51

mis on Kirde-Eesti ainuke

puisniiduilmeline tammik.

Natura 2000 ala on ka

Atsalama klas asuv Atsa-

lama hoiuala. Hoiuala on

vetud kaitse alla kuival

lubjarikkal mullal asuva

puiskarjamaana. Meta-

guse vald on rikas maa-

varade poolest. leriigilise

thtsusega maardlatest

paikneb vallas Eesti p-

levkivimaardla. Kohaliku

thtsusega maavara-

dest esineb vallas turvast

ja kruusa. Kuid plevkivi

kaevanduste tagajrjel

on vajunud pllumaad,

hvinud mets ja thjaks

jnud mitmed klad.

Ida-Virumaa vrtuslike

maastike loetellu on arva-

tud Pagari ja Kalina klad

ning nende vahele j-

vaid pllud, Kalina linna-

mgi ja ohvritamm, mis on

maakonna ks uhkemaid

plispuid. Samuti Pagari

mis ja park, kus on kas-

Metaguse misapargi tammed

Pagari misapargi lehised

52

Selisoo

vamas veel plistammed, uhked lehised, vahtrad ja pooppuud.

Vrtuslike maastike loetellu on kantud ka Metaguse-Uhe maas-

tik, mis hlmab Metaguse misa ja alevikku, Rajakla ning neid

mbritsevad avatud pllud, samuti Kiikla-Vrnu-Ereda pllumajan-

dusmaastik, Kiikla mis ja Vrnu tnavkla.

53

Ida-Virumaa loodusvrtused Kivili-regioon

Aseri vald Sonda vald

Lganuse vald

Kivili linn Pssi linn

54

Aseri

Aseri valla looduslik keskkond on omaprane ja liigirikas. Aseri on

tuntud eelkige le viie miljoni aasta vanuse sinisavi maardlate tt-

tu, mida on kaevandatud siin aastast 1936. Aseri valla phjaosas

Soome lahe ran-

nikul on mererand

Aseri kohal vhe

liigestunud ning

lainetest uhutud

kruusavallidega.

Kalvi kohal kerkib

pstloodis paepal-

jand 52 m le me-

repinna.

Aserist ida pool

tuseb ngus mn-

nimetsaga kaetud

Mustmetsa ran-

nikupank. Samas

laiuvad siinse ranni-

kuala pinnasekait-

selised metsakvar-

talid. Meresetetele

on kujunenud v- Kalvi klint

55

heproduktiivsed

liiv- vi rhkmul-

lad, millel levi-

vad liigivaesed

taimekooslused

- rannaniidud, lii-

vikute taimkond

vi nmme- ja

palumetsad.

Vastavalt Va-

bariigi Valitsuse

18.05.2007 m-

rusele on Aseri

vallas kaitse alla

vetud Aseri maastikukait-seala. Kaitse-ala moodustub

Kalvi, Aseriaru,

Krkkla, Rannu,

Koogu ja Kestla klas pindalaga 608 ha, millest eramaad on ca 55

ha ja riigimaad 553 ha. Kaitseala eesmrk on looduslike panga- ja

palumetsade, sookoosluste ja poollooduslike koosluste, kaitse-

aluste liikide elupaikade ning piirkonna keskkonnaseisundi kaitse.

Kaitstavad elupaigatbid on eelluited, lubjavaesel mullal levivad

liigirikkad niidud, niiskuslembesed krgrohustud, rabad, lubjakivi-

paljandid, liivakivipaljandid, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad

kuusikud, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete

ja jrakute metsad ja siirdesoo- ja rabametsad ning mitmed kait-

Vaated Krkkla pangalt

56

sealused taimeliigid. Kaitsealal

on kolm sihtkaitsevndit: Aseri

-,Mustmetsa- ja Kestla sihtkait-

sevnd. Kahe esimese sihtkait-

sevndi kaitse-eesmrgiks on

metsakossteemi arengu ta-

gamine ksnes loodusliku prot-

sessina. Kestla sihtkaitsevndi

kaitse-eesmrgiks on kaitsealus-

te liikide elupaikade hoidmine,

elustiku mitmekesisuse ja maas-

tikuilme silitamine, pankranni-

ku ligu kaitse.

Lisaks maastikukaitsealale paik-

nevad Aseri vallas ka jrgmised hoiualad:

1) Arupealse hoiuala - 7 ha,

kaitse eesmrgiks puisniidud;

2) Kalvi hoiuala - 26 ha, kaitse

eesmrgiks kadastikud;

3) Pada je hoiuala - 1 km, kait-

se eesmrgiks jed ja ojad ning

jesilmu elupaik.

Aseri valla hoiualad kuuluvad

oma loodusvrtuste tttu le-

euroopalise kaitstavate alade

vrgustiku Natura 2000 alade

hulka. Lisaks on seatud piiran-

guvnd Kalvi misa pargile

11,4 ha ulatuses.Pangaalune mets Kalvis

Trepp pangalt alla

57

Piirkonnas asuvad ka puhkemajandusliku potentsiaali omavad ob-

jektid:

1. Rannu raba on liigirikka kooslusega soo-ala, mis on tekkinud rannikjrve kinnikasvamisel 6000 aastat tagasi. Paikneb keset kul-

tuurmaastikku, mida piiravad Aseri valla Rannu, Krkkla, Kestla ja

Koogu kla maad. Soost ida pool laiub samuti kultuurmaastik, kus

metsad ja niidud vahelduvad pllumaaga, langusega Purtse je

rgoru ja klindilahe suunas. Rannu rabas on rikkalik valik marja- ja

seeneliike.

2. Krtsialuse joastik (tuntud ka kui Merikla oja astang), Merikla oja astang ja juga. Joastik algab kohast, kus Rannu raba rohketest

kraavidest ja allikatest toituv Merikla oja laskub Krtsialuse kla ko-

halt klindiplatoolt alla. Esineb tosina jagu 0,2-1 meetri krgusi astan-

guid. Kaldajrsakul avaneb ilus vaade parkmaastikuilmelisele

Krtsialuse klale ja mbruskonnale. Oja vasakkaldal kasvab se-

gamets, paremkallas on enamjaolt lage knnumaa, vhese puu ja

psastikuga, kadastiku ja tarnamtastega.

3. Krkkla vaatekoht ja kivirist. Rannu-Krkkla klindiplatoo rest avaneb

suureprane vaade Phja-Eesti

klindi Ida-Viru klindiligule ja seda

ristavatele astangutele ning

Soome lahele. See on Tallinn-Nar-

va maantee res kige maalili-

sem paik, mida paljud kunstnikud

on luendile jdvustanud. Krk-

kla kivirist on krge paekivist rist,

mis on pstitatud 1590. a lange-

nud Vene bojaari Vassili Rosladini Krkkla kivirist

58

mlestuseks.

4. Kalvi ran-nikumadalik, mis, park ja pargimets. Kalvi misakompleks

asub Aserist 6

km loodes kr-

gel kaldapeal-

sel, kust avaneb

suureprane

vaade merele ja saartele Soome lahes. Misa juurde rajatud kor-

raprases stiilis Kalvi pargis leidub kokku ligi 40 erinevat liiki puid ja

psaid. Nii linnuse varemed, misahoone kui ka 10 ha suurune

park on vetud riikliku kaitse alla. Rannikul paiknev looduslik Kalvi

liivarand, madal meri ning mnnimets meelitavad suvisel perioodil

ligi rohkesti puhkajaid.

Kevadine meri Kalvis

Kalvi misa park

59

5. Aseri aleviku keskel asuv vike paisjrv, mida tiendab Aseri juga, paiknedes jrve vljavoolu juures. Juga on heastanguline

krgusega 1,4-1,6 meetrit.

6. Aseri pankrannik kerkib valla phjaosas Soome lahe rannikul Kalvi ja Aseri vahel kuni 51 m krguseni. Tallinna-Narva maantee

piirkonnas on see teine astang, mille teke on seotud tektooniliste

nihetega alusphjas.

7. Aseri valla kirdeosas asuv Mustmets, mis kuulub Aseri maastiku-kaitse sihtkaitsevndisse.

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Kalvi pan-

gaala kus Reeskallas looduslik paepaljand ulatub 52,6 m. le

mere pinna. Ala lneosas asub meres mitmesaja meetri pikkune

Vikkuri loo nime all tuntud piksr, mis on seotud kalevipoja pri-

mustega. Vrtuslike maastike loetelus on ka Rannu klindiala kust

avaneb kaunis vaade klindi alla jva Krtsialuse klale ja metsa-

le.

Talvine vaade Krkklast

60

Kivili

Kivili on kirde Eesti lne-

serval 11,75 ruutkilomeetril

asuv alla 7000 elanikuga

kaunite roheliste parkide

ja Varinurme ja Ktteju

linnajaoga vikelinn. Linna

phjaosas asuvad kaks Bal-

tikumi suurimat tehismge

(nn tuhamege) terrikoo-

nikud, mis laiuvad umber

200 ha suurusel maa-alal. Vana tuhame krgus on 101 m (teistes

allikates 108 m) ja uue tuhame krgus 107 m (teistes allikates 115

m) le merepinna.

61

Linn rajati koos Plevkivikombinaadiga 1922. aastal ja seda mbrit-

sevad kaevandused. Linna lhimaks veekoguks on piki linna idapiiri

voolav Purtse jgi. Rikkalike plevkivi leiukohtade tttu on maastik

mberkujundatud ja pris loodusliku ilmega maastikku on vhe.

Pinnamood on tasane, tooni annavad suured tehispinnavormid

karjrid, aherainemed. Plevkivi on olnud linna thtsaimaks

maavaraks. Ktteju karjr suleti 1951. aastal plevkivivarude lp-

pemise tttu. Kivili kaevandus suleti 1987. aastal.

Pikaajaline plevkivikaevandamine on olnud ka peamiseks reos-

tusallikaks Kivili linnas. Plevkivi ttlemisel tekib aheraine, mis la-

destatakse aheraine- ja tuhamgedena ning muul sarnasel moel.

Vaatamata rekultiveerimisele on suured kaevandamisega seotud

maa-alad olnud pikka aega kasutusest vljas, tekitades juurde

keskkonnariske ning risustades maastikku ja phjavett. Samuti on

Kivili mbrus olnud ks suurema atmosfrse husaastega piirkon-

di Eestis.

Kivili 11,75 km pindalaga linnast ca 52% moodustavad haljasalad

ja pargid. Kaitsealad linnas puuduvad.

62

Maidla

Maavaradest on vallas thtsamad plevkivi ja turvas. Plevkivi-

maardlad on levabariigilise thtsusega. Turvas on kohaliku tht-

susega maavara. Plevkivi kaevandamisel alandatakse phjavee

tase allapoole plevkivikihindi tasapinda. Vljapumbatud vesi suu-

natakse ravoolukraavide ja jgede kaudu peamiselt Soome lah-

te. Veekrvalduse eelvooludena kasutati Ojamaa jge (Viru, Som-

pa, Kohtla, Tammiku kaevandused ja Aidu karjr) Kaevandusvesi

lbib settebasseinides osalise puhastuse (peamiselt hljuvainetest)

ning ei mjuta oluliselt looduslike vete koostist. Pinnavete vrgustiku

moodustavad vooluveekogud jed, ojad ja kraavid ning seisuvee-

kogud jrved. Maidla valla pinnaveekogudeks on: Purtse-, Oja-

maa- ja Hirmuse jgi ning Mehide oja. Ojamaa jkke juhitakse Viru

kaevanduse, Aidu karjri, Sompa kaevanduse veed. Tulevikus ka

Aidu Oil kaevanduse veed.

Ligi 76% valla maafondist on kaetud metsaga..

63

Kaitstavatest loodusobjek-

tidest asuvad Maidla valla

territooriumil:

- Maidla puuderhm, Mehide

mnnid, Oandu parkmets,

Rsa kadakas, Sirtsi rnd-

rahn

Maidla vallas asub 2 loodus-

kaitseala: Sirtsi looduskaitse-ala millest Maidla vallas on 1117 ha ja Sondas 1891,4 ha,

Sirtsi raba lhedal asub Eesti, ainus karude reservaat. Teiseks loo-

duskaitsealaks Maidla valla territooriumil 5117,4 ha ulatuses Mura-

karaba kaitsealast. Kaitsealused liigid

Maidla vallas on registreeritud jrgmised vljaspool kaitsealasid

asuvad kaitsealused liigid:

I kategooria kaitsealuse liigi kaljukotkas elupaik,

II kategooria kaitsealuse liigi Ruunaknka metsise mnguasurkon-

na psielupaik,

II kategooria kaitsealuse liigi Koolma metsise mnguasurkonna

psielupaik,

II kategooria kaitsealuse liigi Virunurme metsise mnguasurkonna

psielupaik,

II kategooria kaitsealuse liigi Kaasiksoo metsise mnguasurkonna

psielupaik,

II kategooria kaitsealuse liigi Arvila metsise mnguasurkonna p-

sielupaik,

III kategooria kaitsealuse liigi knnapuu kasvukoht,

III kategooria kaitsealuse liigi suur kopll kasvukoht.

Pruun karu

64

Vrtuslikud maastikud

Maidla valla territooriumil

asub Maidla, Oandu-Rsa ning osa Koht-la-Nmme vrtuslikust maastikust Maidla vr-tuslik maastik hlmab

Maidla valla phjaosa

Maidla misakompleksi

ning seda mbritsevaid

plde. Peamiselt on tegemist avatud pllumajandusmaastikuga,

kus on suures osas silinud 20. sajandi alguse maakasutuse muster.

Silinud on palju mrke muinasajast - kmmekond kultusekivi Aidu

pldudel, asulakoht Maidlas, Purtse je idakaldal. Alates 1920.

aastast asub 1767. aastal valminud misa peahoones kool. Ala

servadel asuvad plevkivi kaevandamisalad: Kivili suletud allma-

akaevandus ja seni tegutsev Aidu karjr. Huvitavaks inimtekke-

liseks objektiks on Maidla lhedal asuv endise Kivili kaevanduse

vee vljavoolu koht.

Praegusele omanolisele maastikule on ohuks plevkivi kaevanda-

mise ldised arengud - plevkivi tootmise jtkumisel hvivad Aidu

ja Maidla pllud.

Oandu-Rsa vrtuslik maastik hlmab Maidla valla keskosa, Oandu ja Rsa kla mbrust. Tegemist on omapraste, metsalt

videtud pllumaadega, mida mbritsevad paksud Alutaguse

laaned. Silinud on endine pldude- ja asustusmuster - hajaklad,

milles iga talu seisab omaette, naabritest pldudega eraldatult.

Jed ja ojad on gvendatud kraavideks.

Mehide mnnid

65

Pssi

Pssi linn asub Ida-Viru maakonna lneosas Tallinna-Peterburi

raudtee res Purtse je ida ja Kohtla (rahvasuus Roodu) je l-

nekaldal. Linna 210-hektariline territoorium on enamuses kasutusel,

mistttu reserv- vi kasutamata maad on 55,7 ha, sellest metsa all

23,2 ha, mida viks kujundada metsaparkideks. Endine Pssi asula

on tekkinud palgiparvetamiseks ja metsattlemiseks soodsasse

kohta - Purtse je ja raudtee lhedusse, endise Pssi misa maade-

le. Linna klje all asub 70 m krgune plevkivi aevandamise taga-

jrjel tekkinud tuhamgi.

Kooduskaitsealused objektid linnas puuduvad.

66

Lganuse

Lganuse vald asub Ida- Viru maakonna loodeosas Soome lahe

rannikul. Valda jb osa Kirde-Eesti rannikulavast, mida liigestab

Purtse je alamjooksu sgav org. Purtse jgi on ks maakonna

suurimaid, mille krestikuline alamjooks lbib Lganuse valda. Kuid

jgi on olnud tstuse intensiivsetel aegadel tugevasti reostatud ja

alles nd hakkab je elukeskkond taastuma. Je res ja mitmel

pool mujal Ieidub alusphjapaljandeid. Silmapaistvaim pinnavorm

on Purtse Hiiemgi. Rohkesti leidub vanu rannavalle ja astanguid.

Lavamaa madalad aiad on Iaialdaselt soostunud (Hiiesoo). Vallas

asub unikaalne Uhaku karstiala, kus Erra jgi kulgeb maa all (maa-

alune \Trvajgi\). Kaitse alla on vetud hulgaliselt ohvrikive,

kivikalmeid ja ohvriallikaid.

Lganuse (Lygenus) oli 13saj. algul oma 45 adramaaga Ida-Viru-

maa suurim kla. millest sai samanimelise kirikukihelkonna keskus.

Purtse sadam

67

Enne ristiusustamist kandis

kihelkond nime Askle. Hil-

jem muutus nimi asukoha

jrgi Lganuseks. Purtse

klas asub kaks muinaslin-

nust - Purtse Tarakalda (oli

kasutusel 8-13. saj.) ja Purtse

Taramgi ( I aastatuhandel

muinaseestlaste linnus) ning

Aa klas Alulinn.

Ida-virumaa vrtmaastike nimistusse on aravtud Purtse hiiemgi,

mis on mbruskonna krgeim paik - arvatavasti muinaseestlaste

phapaik.

Varasemais primustes on mel

asuvat kngast kutsutud vanema-

te vi kohtunike knkaks.Algselt ol-

nud seal seitse krgemat istekohta.

Hiiemgi on varemalt olnud kogu-

konna vanemate nupidamiskoht.

Lne pool mge on olnud ka ks

ohvriallikas nn. Ukuallikas, kus veel

sajandi alul ohverdatud ja palve-

tatud. Hiieme kasutuse arvesta-

tav aeg ulatuvat II aastatuhande I

poolde meie ajaarvamise jrgi. 1992. a. alustati AIutaguse Memen-

to eestvedamisel Hiiemele Kurjuse Ohvrite Leinapargi rajamist.

Leinapargi lheduses, Purtse je idakaldal asub Purtse vasallilinnus,

mis prineb 16 sajanist.

Ohvriprn Purtse hiiemel

Kurjuse ohvrite leinapark

68

Uhaku karstiala asub Sonda tee lhedal,endise Erra sovhoosi ja Purtse je Krgekalda vahel, likudes viimase lhedal Lganuse-Ki-

vili maanteega ning on Eesti ks ilmekamaid karstialasid. Karstiala

on Eesti kige suuremaks sellistest, kus alusphi on kaetud pinna-

kattest. Uhaku karstialal neeldub Erra jgi maa alla, tulles uuesti

allikatena pevavalgele Purtse je res. Nii je neeldumist kui ka

maaaluste vooluveede kohti thisavad maapinnal suured karsti-

lehtrid.Iserasuseks on suur kurisute arv 1 km ulatuses. Suurim neist

on viimane, nn. Suurhaud.

Suurvete ajal voolab vesi le Suurhaua ja langeb vahutava joana

kanjonitaolisse jkke, mis suundub Lganuse kla poole, ja on suu-

rem osa aastast kuiv. Teiseks iserasuseks on see, et karstilehtrid,

mis thistavad maa-aluse jesngi, esinevad ahelana, millest osa

liitudes on moodustanud Pikkhaua (langatuslehtritest suurim). Osa

karsti lehtreid on nii sgavad, et ulatuvad maa-aluse je madalai-

ma tasemeni ja nende phjas on alati vett.

Endisaegse Aa misa park on vetud kaitse alla 1965. aastal ja asub praeguse Aa internaatkodu territooriumil

Loopealne maastik Purtses

69

Sonda

Sonda on Ida-Virumaa lnepoolseim vald. Suuremas osas paik-

neb Sonda vald territoriaalselt Alutaguse piires, viksem osa Kirde-

Eesti lavamaal. Suure osa pindalast hlmavad soostunud alad:

phiosa Sirtsi looduskaitsealast (1891,4 ha) ning Uljaste-, Satsu- ja

Kuresoo. Loodes paikneb looduskaitsealune Uljaste oos ja jrv (6,3

km2). Uljaste oos (vallseljak) mbritseb jrve kagust, idast, kirdeast

ja phjast olles kohati 18,5 m le jrvepinna ning on kaetud metsa-

ga. Jrve lunakaldad on vsastunud ning edelas, lnes ja loo-

des laiuvad sood. Taimestik ja loomastik jrves on vga liigivaene

kuid kaitseala on tuntud just ilusate jvevaadete ning puhkamisvi-

maluste poolest.

Uljaste jrv, soo ja oos on arvatud ka Ida-Virumaa vrtuslike

maastike loetellu.

Uljaste jrv

70

Kasutatud kirjandus

Kohalike omavalitsuste arengukavad: www.ivol.ee

EELIS: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Euroopas vrtustatud elupaigad Eestis, Jaanus Paal, Eesti Kesk-

konnaministeerium 2004

Eesti Kaitsealad, Tiit Leito, Kai Kimmel, Arne Ader, Eesti keskkonna-

ministeerium 2007

Phja-Eesti klint Eesti looduse smbol, Kalle Suuroja Keskkonnami-

nisteerium 2006

Eesti jrved ENSV Teaduste Akadeemia Zoloogia ja Botaanika Instituut

Tallinn 1968

Tallinn-Narva; Helmut Joonuks 1979

Kohtla-Jrve linn ja rajoon; O.Kirss, H. Joonuks 1980