Ida- Virumaa taimed Ja metsad

Ida-Virumaa ja Narva loodus Maret Vihman

Ida- Virumaa metsad, pargid ja taimestik

Eesti on metsasuse jrgi Euroopa ks rikkamaid (4.kohal metsasuse % jrgi). 45% Eestimaast on kaetud metsaga, Ida- Virumaal le 50 % territooriumist. Ida- Virumaal vib nha nii kuiva Nmme-, laane- vi palumetsa, kuid ka niiskeid lodu- ja soometsi. Eesti metsades kasvab 4 liiki okaspuid. ~16 liiki lehtpuid ja psaid, 2 liiki liaane.

okaspuud Lehtpuud ja -psad liaanid

Metsadega on seotud suur hulk Eesti loomi, linde, putukaid.

Metsa elustik on liigirohke ja mitmekesine, inimese toidulauale annab mets marju, seeni,

ravimtaimi aga ka loomseid saadusi.

Phklime parkmets Eesti levinumad metsapuud on MND (Pinus sylvestris) , ARUKASK (Betula pendula), KUUSK (Picea abies) ja SANGLEPP(must lepp) (Alnus glutinosa) Phklimel on nad kik esindatud. Psastest domineerivad nii Eestis kui ka Phklimel hall lepp (Alnus incana (L.) ja pajud (Salix). Pajude perekond on Eesti looduses kige liigirikkam: 20 liiki pajusid, mille hulgas domineerivad niiskuslembelised psad. 5 liiki pajusid kasvavad ka ~20 m krgusteks puudeks, tuntumad on raagremmelgas (Salix caprea) , hberemmelgas ((Salix alba) ja haljastuses sageli kasutatav rabe remmelgas vi kerapaju (Salix fragilis).

Phklimel on arvukalt esindatud ka sarapuud (rahvasuus phklipuud ) (Corylus avellana). Euraasias ja Phja-Ameerikas levinud 15-st sarapuuliigist kasvab Eestis ainult ks harilik sarapuu (rahvasuus phklipuu) (Corylus avellana) . Harilik sarapuu on levinud Euroopas Luna-Soomest (levila phjapiir) kuni Trgini (levila lunapiir) ja Briti saartest (levila lnepiir) kuni Uraalideni (idapiir). Eestis on sarapuu levinud enam krgustike mber aga ka lubjarikkal pinnasel vi niitude ja pldude servades, kuid puudub soodes ja liigniisketes metsades.

Sarapuu phklid sisaldavad 5072% kvaliteetset li, 1020% proteiine, 1014% karbohdraate, 910% ssivesikuid, 2,5% mineraale: raud (Fe), magneesium (Mg), vask (Cu), seleeni(Se) ning 0,30% eri vitamiine (B- ja E-) ja rohkesti kiudaineid.

Sarapuu levikule aitavad kaasa phkleid talveks varuvad ning neist toituvad imetajad (kaelushiir, metssiga, orav) ja linnud (rhnid, pasknr, phklimnsak, puukoristaja jt.).

2012.a. kevadtalgute kigus istutati Phklimele ka pihlakaid, kastaneid, vahtraid, elupuid ja mningaid teisi mittetavalisi metsapuid.


Linnade haljasalad ja pargid Eestis looduslikud Sissetoodud puuliigid

esinevad ka metsas

okaspuud lehtpuud kunagi laialt

levinud 13.-19. sajandil misate juurde istutatud

20.sajandil sisse toodud

mnd, kuusk,

kadakas,

jugapuu

kask, lepp,

haab, sarapuu,

saar, tamm,

pihlakas, toomingas,

pajud,

remmelgad

prn, tamm, jalakas, saar,

pooppuu ja

viirpuu

jugapuu

prnad, vahtrad, kastanid, lehised,

paplid, jalakad, pgid, nulud, sirelid,

hbe- jt.pajud

hbekuused, torkav kuused,

ebatsuugad,

valge mnd, seedermnnid, elupuud

Emamesinevat pargipuud Eestis: prn, tamm, vahtrad, kastan Enamesinevad pargipuud Ida- Virumaal: vahtrad, saared, kastan, pappel, tamm, prn, kased


Narva pargid, puud ja Linne aed Narva varasematest parkidest on vaid teateid, silinud ei ole eriti midagi. On andmeid, et A.D. Menikovi poolt rajatud Joala misa mber on olnud korraprane park, Germontide misa Ferdinantshofi (praegune Siivertsi linnaosa ja kalmistu piirkond) mber oli park. Roheline oli ka Kreenholmi saar, kahe vimsa kose servadesse ning ketrus- ja kudumisvabrikute vahele istutati puid ja psaid. Tnapeva Narva pargid on suhteliselt noored. Kindluse territooriumile ja selle mber ei lubatud istutada puid, sest le je lastud tulenooled vi muu laskemoon suurendasid tuleohtu. Alles 19.sajandi keskel (1863.a.), kui Narva kustutati thtsate kaitserajatiste nimekirjast, hakati rajama parke.

Narva linna vanim park Pimeaed rajati 19.sajandi keskel Victoria bastionile (Suur Pimeaed), hiljem laienes park ka bastionile Pax (Vike Pimeaed) ja Hahni treppideni (rajatud 1875.a. linnapea Adolf Hahni algatusel). Pimeaed sai nime krval asunud Pimevrava (kaarega kigu) jrgi, kust viis linnast tee sadamasse. Park on 19.sajandi aed-pargi arhitektuuri nidis. Narva Pimeaed pindlaga 1,8 km2 veti looduskaitse alla 1959.a. Peale puude rajati parki lilleterrassid, purskkaev ja vaateplatvorm ning paigutati istumispingid

ja loodi korrastatud teedevrk. Pargist avanevad kaunid vaated Narva jele ja vastaskaldale. Pimeaed ja kaunid vaated kindlustele ja jele on inspireerinud loomingule mitmeid luuletajaid (n. Igor Severjanik), kunstnikke (n. Aleksander Stavtsev, Marc Chagall / Moisej Shagal) ja

linnaelanikke (Jonas Bertulis). Kuni aastani 1944 oli Pimeaias klakoda, kontserdite ja tantsuplats, talvel valgustatud uisuvli. Pargis paiknevad mlestusmrgid Phjasjas (1704) langenud vene sjameestele ja Eesti vabadussjas (1918) langenud punaarmeelastele ning mlestuskivi Narvas sndinud Eesti kunstnikule ja botaanikule Albert ksipile (1886- 1966). Vanade puude liigilisse koosseisu valiti kodumaised pikaealised lehtpuud. Puude vanus

kigub 50-st aastast 125 aastani, puid on Pimeaias kokku le 500, erinevatid puu- ja psaliike on 22. Kige arvukamalt on esindatud harilik saar (Fraxinus excelsior) (154 puud) ja vahtrad (Acer platanoides) (154 puud), jrgnevad prnad (Tilia cordata) (79 ), tammed (Quercus robus) ( 69) ja jalakad (Ulmus glabra) (23). Vhesel mral esindatud hbepappel (Populus alba ) (11), hobukastan ( Aesculus hippocastanum) (7), Knnapuu (Ulmus laevis) ( 7), on veel ksikud kased (Betula pendula), tuhkpuu (Cotoneaster Medik), aedunapuu (Malus domestica), sirelid (Syringa L.), ltspuud (Caragana)ja kibuvitsad (Rose).

Istutamisel on hsti palju kasutatud kontrastsuse phimtet, puuliigid vahelduvad reas, mis nitab kontraste ja vrve eriti sgisel. Koidula ja Pimeaia tnavat ristaval alleel kasvavad pensilvaania saared (Fraxinus pensilvanica) (22) ja harilikud vahtrad (Acer platanoides).

Pimeaia park vajab uuendamist. Tnapevase pargiuuenduse juures peetakse silmas puude tervislikku seisundit, ajaloolist vrtust, pargi vljendusrikkust ja terviklikkust aga ka nahkhiirte suviste varjepaikade silitamist.

Narva alleed ja puiesteed

Narvat vib nimetada julgelt roheliseks linnaks. Narva puiesteede rohkus paistab silma ka Eesti maastabis. Narva linna tnavatest on ~1/4 ristatud puiesteedega. Eriti suured haljasalad ja puuderhmad P. Kerese, Vidu ja Vestervalli tnaval. Enamik alleesid ja puuderhmasid on 30-60 aastat vanad, vanem osa on Pimeaed ja selle mbrus. Narva haljastus on suhteliselt sarnane ja helaadiline: prn (Tilia cordata), vaher (Acer platanoides), saared (Fraxinus), kastan (Aesculus hippocastanum), tammed (Quercus ),

kased (Betula pendula), pappel (Populus). Kohati pajud (Salix), saarvaher (Acer negundo),

jalakas (Ulmus glabra) ja knnapuu (Ulmus laevis), vhesel mral pihlakat. Psastest on enam istutud sirelit (Syringa L.),ltspuud (Caragana) ja enelat (Spiraea), kohati viirpuud (Crataegus) .


Pappel (M.Vihmani foto)

Kerapajud Lipovkal (M.Vihmani foto)

Peale II maailmasda, milles Narva vga tugevalt kannatada sai, algasid lesehitus-, korrastus- ja haljastustd ja istutati ohtralt kiiresti kasvavaid puid saart (Fraxinus) ja paplit (Populus). Peale II maailmasda on haljastatud Narva Vanalinna mbrus: kindluse mbrus ja purskkaevuga lossipark, bastionid, Peetri platsi mbrus, sadama ja ujumisranna mbrus. Peetri platsi mbruses kasvavad prnad (Tilia), kastanid (Aesculus hippocastanum) , vahtrad (Acer), paplid (Populus), hbekuused (Picea pungens f. Glauca) , psaspajud (Salix) ja remmelgad (puukujulised pajud) (Salix) , eriti sgisel pilkupdev kuid mrgiste viljadega kikkapuu (Euonymus europaeus).

1950 1956.a.(Narva Kreenholmi 100-ks snnipevaks) rajati park ja haljasala Gerassimovi kultuurimaja mber. Gerassimovi pargis kasvavad prnad (Tilia cordata), saared (Fraxinus), vahtrad (Acer platanoides), jalakad (Ulmus glabra), knnapuud (Ulmus laevis), tammed (Quercus) , kastanid (Aesculus hippocastanum), kased (Betula pendula), pihlakad

(Sorbus), sirelid (Syringa L.),. Puude vanus 25- 60 aastat.

Pukini tnava skvris on prnade(Tilia cordata) , tammede (Quercus), hbepaplite (Populus alba), kastanite (Aesculus hippocastanum) krval arvukamalt hekkideks pgatud psaid: sirel (Syringa L.), ltspuu (Caragana), enelas (Spiraea), psasmaran (Potentilla fruticosa)

Energeetikute klubi vljaku res on puude vanus 25- 60.a, istutatud on vahtrad (Acer), kased (Betula), saared (Fraxinus), una- ja kirsipuud (Malus domestica,Cerasus), palsamipaplid (Populus balsamifera), pisenelas (Physocarpus ) ja sirelid (Syringa L.),. Lipovka (Prna auk) viitab prnadele, kuid prnasid seal ei leiagi. Enam mrkab kerapajusid (Salix fragilis Bullata), saart (Fraxinus) ja paplit (Populus).

Narva uued mikrorajoonid on omaalgatuslikult ja planeerimatult haljastatud, istutatud on

vahtraid (Acer platanoides), saarvahtraid (Acer negundo), kaski (Betula), hobukastaneid

(Aesculus hippocastanum), papleid (Populus). Ilus noor park on Phklime skvr, kus kasvavad dekoratiivsed kerapajud (Salix fragilis Bullata), seda pargiala arendatakse edasi

puhkealaks.

Haljastus on puudulik Phklime piirkonnas. Phklime looduslikus metsatukas, kuhu on rajatud spordi- ja terviserada, plaanitakse rajada ka loodusrada ja puhkepaigad.

Tnapeval on kimas paplite kui allergia tekitajate vljavahetamise ja pgamise kampaania (n. Vidu tn). Taastamist, uuendamist ja hooldustid vajavad Gerassimovi park, Rudovi haljak, Rakvere tnava red ja teised viksemad pargialad. Kimas on haljastamine ja uuendamine spordihoonete mbruses, laste- ja noortepargi (Vallikraavis), Rootsi lvi monumendi ja Aleksandri kiriku mbruse ning kaldapealse haljastamine Tallinn- Peterburi raudteeni, Kerese (male)pargi planeerimine ja rajamine


Kerese tnavale ning Ajaloopargi ja Chagalli ( vene pritolu maalikunstnik) keskuse rajamine Rugodivi kultuurimaja juures. Narva Lipovka uuendamiseks ja vljaehitamiseks on kimas 3D projekt, mille jrgi uuendatakse ka Joaoru haljastust.

Okaspuude esinemiskohti Narvas

Eesti looduslikke okaspuid euroopa kuuske ja mndi haljastuses eriti ei kasutata. Puude lehed ja okkad koguvad endasse hutolmu, tahma ja autode heitgaase ning sgiseks on tugevalt kahjustunud ja elujuetud. Lehtpuu viskab oma mrgid lehtedega maha, puhkab talve ja alustab sgisel puhtana uuesti. Okaspuudel psivad hed okkad 3-6 (vahel isegi 8) aastat, okaspuud ei pea puhastumiseni vastu. Seega sobivad linna okaspuud, mille okkad on kaitstud vaigu- vi vahakihiga (hbekuusk e. torkav kuusk) vi heitlehelised okaspuud (lehis).

Narvas vib okaspuude rhmi nha Peetri platsi ja Triumphi bastioni krval - hbekuused (Picea pungens f. Glauca) (9 puud), Tallinna mnt ja Kerese tn rismiku ringtee sdamikus mgimnnid (Pinus mugo), Linnuse eespargis elupuud (Thuja)(3 p), Rugodivi kultuurimaja juures lehised (Larix decidua) (4 p), Pukini ja Vaksali tnava ristmikul mgimnnid (Pinus mugo), kadaks (Juniperus) , Hahni treppide juures mgimnnid (Pinus mugo). ksikuid okaspuid leidub mitmel pool mujalgi: Pimeaias lehis (Larix decidua) (4 p), harilik kuusk (Picea abies) (1 p), Energia tnaval lehis (Larix decidua) (4 p). Kerese selveri krval - noored kadakad (Juniperus).

Kvaliteetsed puhkeotstarbelised rohealad peaksid olema kttesaadavad ja paiknema jalakigutee kaugusel kikides linna piirkondades. Linnaelanike ja klaliste jaoks olulisemateks pukealadeks plaanitakse kujundada Vanalinna bastionitevnd, Joaoru

puhkeala ja rannaala, Gerassimovi park, Kerese-Vidu nurga puhkeala, Kerese malepark, Kadastiku puhkeala, Energeetiku park ning Phklime puhkeala.


(Allikas: Narva linna ldplaneering 2000- 2012. vana.narvaplan.ee/uldplan/III%20koide.doc)

Linne aed 2009.a rajati Narva kindluse Phjaue juurde Linne aed. Karl Linn ( Carolus Linnaeus) (1707- 1778) oli Rootsi loodusteadlane ja arst.

* K.L. on kirjutanud mitmeid teoseid botaanika algetest, taimede paljunemisest (Taimede

kihlumisest ja seksuaalelust, Lapimaa floorast, taimede ssteemist). * Ttas vlja looduse sstematiseerimise ssteemi ( taime-ja looma-liigid, klaasid, perekonnad.), jagas taimed rhmadesse suguorganite (ie kuju ja ehituse) jrgi ja kujundas arusaama taime- ja loomaliigi htsusest ja arengust; hiljem lisandus ka mineraalide ja haiguste sstemaatika. * Vttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused Praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jnud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevetud nimedest , n. Homo Sapiens. Narva muuseumi Linne aed teeb kummarduse suurele teadlasele ja Linn taksonoomiale, sest aias on kasutatud pea ainult Linn poolt nimetatud ja kirjeldatud taimi. rdiaia rajamisel lhtus muuseum Carl von Linn poolt 17. sajandi lpul algatatud traditsioonist rajada misate ja paleede lhedusse ning selleks ajaks oma esialgse (sjalise) funktsiooni kaotanud linnustesse vi nende varemetesse rdiaedasid. Loodud rdiaed on klassikalist tpi, kus kasvavad kgis ja meditsiinis kasutamist leidvad taimed. Karl Linne lemmiklill ja tema vapilill on harak-kuljus (phjamaade kelluke) (Linnaea borealis), kuid kuna tegemist on okas-metsade taimega, siis seda aias kasvamas ei leia.

Iga aeda rajatud ruum kannab vastavalt taimevalikule oma karakterit ja alateemat siit leiab Roosilise puhkehoovi, Loodusehoovi, Rndava rdiaia ja Kgitaimede hoovi. Kik aiaosad pakuvad suvel silmailu, kuid kaks viimasena nimetatut annavad lisa ka maitsemeelele. Aias

kasvavaid maitse- ja kgitaimi ning nende traditsioonilist kasutamist tutvustatakse muuseumi haridusprogrammides ning Phjaues suviti toimuvates ttubades. Kgitaimede hoovi ja Rndava rdiaia taimekoosseis ja kujundus muutub vhesel mral igal aastal. Tutvuge Linne aiaga ja pdke leida mni sgi- vi maitsetaim n. rabarber (Rheum) vi piparmnt (Mentha piperita), midagi Eestis looduslikku ja ravivat n. kortsleht (Alchemilla vulgaris L.) vi nmm-liivatee (Thymus serpyllum) ning midagi ilu jaoks n. roosid (Rose) vi elupuu (Thuja).

Kevad Linne aias (M.Vihmani foto)

2) Loomariik


Linnud

Tpilisteks ja mrgatavateks linnaloomadeks on eelkige linnud. Kige sagedamini kohtab tuvisid (Columba livia), varblaseid (Passer), vareseid (Corvus corone cornix), Narva je res sinikaelparte (Anas platyrhynchos L.), naerukajakaid (Larus ridibundus). Harvemini satub tnavatele ja prgikastide juurde kalakajakas (Larus canus), ronk (Corvus corax (L.), hakk (Corvus monedula L.). Linnud on harjunud toituma prgikastidest, kevadel, kui inimesed jalutavad parkides ja istuvad pinkidel, kolivad parkidesse ka linnud, sest teavad,

et siit saab sa. Klmadel talveilmadel koguneb sadu sinikaelparte sgi ootel turgude vi suurte ostukeskuste juurde. Suuremates parkides (n. Pimeaias, Joaorus), kalmistutel ja

koduaedades vib nha mitmeid metsalinde, niteks kirjurhnid (Dendrocopus major (L.)), metsvint (Fringilla coelebs (L.)), kuldnokk (Sturnus vulgaris), mustrstas (Turdus merula), bik (Luscinia luscinia), psalinnud (Sylvia borin). Metsvint on Eesti kige rohkearvulisem laululind. Suvel ei puudu ta kll heski metsas, metsatukas, pargis ega puiesteel. Mustrstas on ldiselt rndlind, kuid linnas elavad rstad vivad muutuda paigalindudeks. Phklime parkmetsas vib nha tpilisi metsalinde, nit. pasknr (Garrulus glandarius L.), punarind (Erithacus rubecula (L.),laulurstas (Turdus philomelos), erinevaid tihaseliike: rasvatihane (Parus major (L.), sinitihane (Parus caeruleus (L.),

phjatihane (Parus montanus (Conr.)). Talvel vib Narva parkides ja aedades nha sageli tihaseid (Parus), kohati salkadena taliklalisi: leevikesi (Pyrrhula pyrrhula (L.) ja siidisabasid (Bombycilla garrulus (L.).

Ronk (M.Vihmani foto)

Siidisaba

(http://www.google.ee/search?hl=et&q=siidisaba&um

Imetajad

Kige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav (Sciurus vulgaris L.). Orav on segatoiduline ning lisaks kbidele ja phklitele sb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi.

Kuid arvukamad ja levinumad imetajad on tenoliselt koduhiir, pld- uruhiir (Microtus arvalis (Pall.), karihiired (Sorex), kodurott, rndrott. Koduhiir (Mus musculus L.) sigib hoonetes aastaringselt (5- 8 korda aastas), looduses vaid suvekuudel (2-3 korda aastas),

pesakonnas on 3- 8 poega. Seega vib koduhiir saada aastas 10- 60 poega! Kodurott (Rattus rattus L.) on Eestis levinud alates 13.sajandist. Kodurott on tielik inimkaasleja ja Eesti kliimas ta arvatavasti ilma inimeseta poleks psima jnud, kodurott on kodustatav. Rndrott (Rattus norvegicus) sb ja nrib kike valimata, vib levitada nakkushaigusi ja on Eestis inimesele ks ohlikumaid ja vihatumaid loom.


Aedadesse, kaldarsetele ja haljasaladele tekkivad mutimullahunnikud viitavad sellele, et sinna on elama asunud mutt (Talpa europea L.). Mutt asustab saastumata pinnasega alasid,

phitoiduks on vihmaussid ja putukad, sb ka hiiri ja konni. Bastionites olevad kigud (kasematid) on kujunenud sobivaks elupaigaks nahkhiirtele, nende hulgas on I ja II kategooria kaitsealuseid liike. Maastikukaitseala Narva Pimeaed ja selle

lhimbrus on mitmete nahkhiirtliikide elu- ja toitumispaik: tiigilendlane (Myotis dasycneme), suurkrv (Plecotus auritus), phja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja veelendlane (Myotis daubentoni). Bastionide kigud on nahkhiirte sobivad talvituskohtad, sest siin psib

talvel temperatuur +4-+8C ringis. Toitumisalaks sobib Pimeaed ja Joaorg ning suvisteks varjumiskohtadeks sobivad Pimeaia piirkonna eelkige vanad nsustega puud. Tiigilendlane (Myotis dasycneme), on ks suurimaid Eestis esinevatest nahkhiirtest, Eesti asurkond on 1000- 3000 vahemikus, talvitujaid vaid ~400, suurte talvekolooniate puhul

moodustuvad koopalaes kuni 50-isendilised kobarad. Tiigilendlase elupaik on laienenud

Narvas kikide bastionide alale. Suurkrv (Plecotus auritus) on paikne liik, suvise asurkonna suurus Eestis hinnanguliselt 8 00040 000, talvituvate isendite arv ~4300. Phja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on levinud kogu Eestis ja sage ka linnades, kus on koopaid, kike, vanu hooneid, varemeid, keldreid, seinapragusid, mre, sillaaluseid vi mahajetud kaevusid. Phja-nahkhiir on Eestis esindatud kige rohkearvulisemalt: suvine asurkond 100 000300 000, talvitujaid teadaolevates grupilistes talvituskohtades ~8300. Veelendlane (Myotis

daubentoni) on Eesti mandriosas, saartel ja ka linnades laialt levinud, suvise asurkonna

suurus on hinnanguliselt 10 00040 000, talvituvate isendite arv teadaolevates grupilistes talvituspaikades on ~2000. Kik nahkhiired on looduskaitse all, neist tiigilendlane on kantud ka Punasesse raamatusse ohustatumate liikide hulka. Seega tuleb ka bastionide

rekonstrueerimisel ning eelkige Pimeaia puude uuendamisel ja vljavahetamisel silmas pidada, et ei kaoks ra nahkhiirte ps talvituskohtadesse ja ei kaoks tielikult suvised varjumiskohad.

Orav (http://www.google.ee/imgres?imgurl=http

//miksike.ee/docs/referaadid2006/harilik_orav)

(http://www.hot.ee/p/pisiimetajad/SP3.HTM

Metsaimetajaid satub linna enam klmadel ja lumistel talvedel, mil sa on vhe vi ei saa seda ktte. Phklime, Siivertsi ja Kulgu linnaosades on nhtud jneseid (Lepus), metskitse (Capreolus capreolus L.), rebast (Vulpes vulpes), khrikkoera (Nyctereutes procyonoides Gray). Kerese linnaosas elutses 2011.a. talvel tuhkur (Mustela putorius L.) vi keegi samas mdus vikekiskja, kes ronis puudel ja tegutses pimedas. Kreenholmi linnaosas raudtee ja tehasehoonete uel vis 2011.a jaanuarist aprillini nha khrikkoera (Nyctereutes procyonoides Gray). Sellesse perioodi jb khrikul talveuinak, kevade poole ka jooksuaeg, tundub, et neid toiminguid saab teostada ka linnatingimustes.


Ida- Virumaa pargid *Toila-Oru park

Eesti phjaranniku suursugune loodus meelitas vene suurkaupmehi Grigori Jelissejevi

sedavrd, et ta otsustas enda jaoks siia suvelossi ehitada. Rajati villa itaalia renessanss-

arhitektuuri mjutustega, kavandajaks Peterburi ks tuntumaid arhitekte Gavril Baranovski ja

pargi plaani kujundajaks sai pargiarhitekt Georg Kuphaldt Oru loss sai valmis 1899.aastal,

selle juurde rajati ks Eesti uhkemaid pargiansambleid puude, erinevatel krgustel

lillepeenarde, purskkaevude ja skulptuuridega. Phaorg rikkalik allikate poolest, leida vib 3

koopasuud ja Phja- Eestis harvaesinevat liivakivipaljandit. Pargi pindala 105 ha. Lossi

juurde viis Karuvravatega algav allee, kus hollandi prnade tved oli pargiarhitekti poolt

tahtlikult muhklikuks teinud. Liigirikkuselt Eestimaa rikkalikumaid parke 270 puu- ja

psaliigiga. Eksootilisemad liigid: elupuu, manduuria phklipuu, hbehall kuusk, alpi

seedermnd, pramiidpappel, pk ja valgepk, lehis, korgipuu ja vga haruldane Jaapani

juudapuulehik.

*Narva- Jesuu Pime ( Tume) ja Hele park Heledas pargis on tiik, teerajad ja vaatepaviljon. Enam kui 100-aastases (rajatud 1882.a.) 70

puu-ja psaliigiga vabakujunduslikus pargis on rohkesti vimsaid ja haruldasi

puuliike.Heledas pargis vib nha plised mnnid, sna suuri puid on kuuskede, knnapuude,

arukaskede ja sangleppade seas. Vrpuuliikidest kidavad aga thelepanu jrgmised puud:

Hbekuuk ehk torkava kuuse-kaks 24 meetrist torkavat kuuske on Eestis hed krgemad;

Kanada ehk valge Alberta vorm-krgem kasvab bussipeatuse lhedal, madalamad on

kuursaali ees; alpi seedermnd, palsaminulg;Rumeelia mndi esineb Eestis harva, antud puu

on Eesti Vabariigis ks jmedamaid ja vanemaid, krgus 19 m ja lbimt 56 cm. Heledas

pargis asub Musumgi. Kuusehekiga eraldatud istumispaik oli kunagi hsti varjatud. Praegu

on kuused krgeks kasvanud ja alt laasunud, lbipaistvad. On mnus kuuskede vilus jalg

puhata, linnulaulu kuulata ja oravate askeldusi vaadelda. Hele ja Pime park tiendavad

teineteist.

Tume e. Pime park on metsasem ning vimaldab jalutamist puude vahel murul. Pime park

pakub samuti tuulevarju, kuid ka varju krvetava pikese eest kuumadel suvepevadel.

Rohelusse uppuv Pime park rahustab, kogu taimestik ja eriti mnnid eritavad rohkesti laetud

kergeid ioone, mis mjuvad inimestele soodsalt. Vimsad ja vanad plispuud, tormiga murtud

vi mber paisatud mnnid ja kuused, on rgse looduse tunnistajad.

*misate pargid


*Plispuud ja puude grupid Musumnd Kureme tam Kuru mnd Purtse ohvriprn Uuetoa saunakask

Kauksi rannamnnid

Eesti asub geograafiliselt maa-alal, kus saavad kokku phi ja luna, ida ja ls, see thendab, et Eestis on paljudel taime- ja loomaliikidel levila phja-vi luna-, ida- vi lnepiir. Eestis on levila phja vi- kirdepiiriks ~125 taimeliigile: saar (Fraxinus excelsior), tamm (Quercus robur), mets-unapuu (Malus sylvestris), tuhkpuu (Cotoneaster integerrimus), luuderohi (hedera helix), jugapuu (Taxus baccata), pooppuu (Sorbus

intermedia), psasmaran (Potentilla fruticosa). Eestis on levila luna- vi edelapiiriks 25 taimeliigile ( mesimurakas (Rubus arctikus), vaevakask (Betula nana), rootsi kukits (Cornus suecica).

~50 Eestis kavavat taime on oma levila lne- vi kagupiiril (niteks kitsemurakas (Rubus nessensis), rand-seahernes (Lathyrus japonicus);

~100 taime on Eestis oma levila ida- vi loodepiiril (n.viirpuu (Crataegus kyrtostyla).

*Ka mitmed Eesti looma- ja linnuliigid on oma levikuala piiril, kuigi loomade (ka lindude) liikuvuse tttu on levikuala piirid umbmrasemad kui taimede puhul. Eestis elavatest loomadest on oma levila phjapiiril valge toonekurg (Ciconia ciconia), must toonekurg (ciconia nigra), jlind (Alcedo atthis), khmnokk-luik (Cygnus olor), vaenukgu (Upupa epos L.), hallhaigur (Ardea cinerea), metssiga (Sus scrofa L.),

phklinpp(Muscardinus avellanarius L.), vingerjas (Misgurnus fossilis), levila kirdepiiril kre (Bufo calamita). Eesti loomadest on levila luna- ja idapiiril hahk (Somateria molissima), peaaegu idapiiril elab viinametigu (Helix pomatia), viigerhljes (Phoca hispida botnica), ebaprlikarp (Margaritifera margaritifera), lnepiiril lendorav (Pteromys volans). Siidisaba (Bombycilla garrulus) ja vtkaku (Surnia ulula) pesitsusala lunapiir on kll Soomes, kuid ksikuid pesitsejaid on meilgi.

Documents

Ida- Virumaa taimed Ja metsad