1 / 4

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.

INFOLEHT: TOIDUGA KINDLUSTATUS JA ÕIGUS TOIDULE Nüüdisaja maailmas, kus kõik on üha rohkem vastastikuses sõltuvuses, on Euroopa Liidul (EL) ülioluline mõju ülemaailmse toiduga kindlustatuse säästva arengu kulgemisele. Praegu toodetakse maailmas kõigi jaoks täiesti piisavalt toitu. Ometi läheb iga seitsmes inimene maailmas igal õhtul näljasena magama. Seevastu 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust läheb kaduma või raisku. Nälga põhjustab toidu ebavõrdne jaotamine ja see, kui inimesed on jäetud ilma õigusest pääseda juurde enda inimväärikaks toitmiseks vajalikele loodus-, rahalistele ja tehnoloogilistele ressurssidele ning kontrollist nende üle. Toiduainete hinnatõusu tõttu pidi näiteks 2008. Aastal 100 miljonit inimest nälga kannatama ning 2010. aastal tõugati samal põhjusel 44 miljonit inimest äärmisesse vaesusesse. Mõiste „õigus toidule” ÜRO määratleb õigust piisavale toidule kui kõikide inimeste inimõigust „omada korrapärast, alalist ja piiranguteta juurdepääsu kas vahetult või rahaliste ostude kaudu kvantiteedi ja kvaliteedi poolest piisavale toidule, mis vastab selle rahva, kelle hulka tarbija kuulub, kultuurilistele traditsioonidele, ja mis tagab füüsilise ja vaimse ning individuaalse ja kollektiivse rahulduse ning väärika ja hirmuvaba elu.” Põllumajandustootmise roll Kõikide inimeste õigust toidule saab kindlustada vaid jätkusuutliku põllumajandustootmise võimaldamisega igas maailma piirkonnas, keskendudes eelkõige väiketalupidamistele. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) järeldab oma raportis et: „Ainus jätkusuutlik lahendus näljaprobleemile peitub vaeste ja toiduga kindlustamata riikide tootlikkuse suurendamises”1. Kusjuures tootlikkuse tõstmises mängivad keskset rolli naised, sest kui anda neile meestega sama juurdepääs põllumajandusressurssidele võib see vähendada nälga kannatavate inimeste arvu maailmas 12–17% võrra. Kuigi EL tunnistab, et väiketalunike toetamine arengumaades on oluline, kahjutavad teised ELi poliitikavaldkonnad seda eesmärki. ELi toiduga kindlustatuse poliitika ja rahvusvaheline tegevuskava FAO hinnang, et ülemaailmne põllumajandustootmine peaks suurenema 70%, et toita maailma kasvavat elanikkonda 2050. aastal, on andnud palju kõneainet põllumajandusse taasinvesteerimise kohta. Siiski põllumajandusele suunatud rahvusvahelise abi osakaal on aastate jooksul vähenenud: 17%-st 1980. aastate alguses 6%-ni 2009. aastal.

1 FAO (2009). The State of Food Insecurity in the World 2009 (Toiduga kindlustamatusest tulenev olukord maailmas 2009.

aastal), Economic crises – impacts and lessons learned (Majanduskriisid – mõju ja saadud õppetunnid).

2 / 4

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.

Mitmed valitsusvälised organisatsioonid ja väiketalupidajate liidud on esitanud ettepanekuid radikaalseteks muudatusteks ülemaailmses toidusüsteemis. Ettepanekutes, mis on leidnud toetust ka mõnes ELi ja ÜRO ametkondades, keskendutakse tungivale vajadusele paigutada ümber toidusüsteemid, lõpetada arenguriikide sõltuvus rahvusvahelistest turgudest ja rakendada vaeseimate inimeste õigust saada tagasi kontroll nende elatusvahendeid mõjutavate tegurite üle. Need põhimõtted sisalduvad toiduga isevarustamise raamistikus, mille on välja töötanud talupidajatest põllumajandustootjad ja pereettevõtete sotsiaalsed liikumised ning teised väikeettevõtjaist toiduainetetootjad. Euroopa lähenemisviisi osas näitab 2010. aastal vastuvõetud uus ELi toiduga kindlustamise poliitiline raamistik üliolulisi edusamme. Poliitika tunnustab õigust toidule ja keskendub soodsa keskkonna loomisele väiketootjate sektori kui kõige tõhusama arenguriikides toiduga kindlustatuse suurendamise vahendi jaoks. ELi raamistiku ülioluline aspekt on ka tunnistamine, et poliitika tuleb sõnastada nende kohalike sidusrühmade osalusel, kes on toidu ja toitainetega kindlustatuse alustalad. ELi kaubandus- ja põllumajanduspoliitika Põllumajanduse arengul on vaeste riikide arengus ülioluline mõju. Teadusuuringud näitavad, et põllumajanduse areng vaestes riikides on vaesuse vähendamisel kolm kuni neli korda tõhusam kui kasv teistes sektorites. Ometi takistab põllumajanduse arengu realiseerimist praegune rahvusvaheline kaubanduskord, soodustades süstemaatiliselt odavat importi jõukamatest riikidest. Kuigi Euroopa ÜPP on toimunud positiivseid muutusi, võimaldab praegune toetustesüsteem ELil ikka veel oma põllumajandustooteid rahvusvahelisel turul madalamate hindadega müüa. Näiteks tõrjub Euroopa piimapulber Kameruni turult välja kohalikud tootjad, kes peavad tootmiskulude katmiseks saama liitri värske pastöriseerimata piima eest vähemalt 0,61 eurot, samas kui viimastel aastatel maksab Euroopa subsideeritud piimapulbrist valmistatud piim kõigest 0,4 eurot liiter. Euroopa piimaeksport pärsib kohalike tootjate arengut ka Bangladeshis ja mitmetes Lääne-Aafrika riikides. Hindade kõikumine ja spekulatsioon Pärast 2008. aastat on maailmas nähtud toidukauba hinna äärmuslikke kõikumisi, mis on viinud ulatuslike näljakriisideni. Dereguleeritud finantsturgudel toiduainetel põhinevate tuletisväärtpaberitega liigne spekuleerimine on aidanud kaasa toidu hinna dramaatilisele kallinemisele ja volatiilsusele, mille tunnistajaks oli maailm 2008. ja uuesti pärast 2010. aastat. Euroopa Liidul tuleb kehtestada ranged regulatiivsed meetmed suurendades finantstehingute läbipaistvust ning piirates liigset spekuleerimist kauplejate

3 / 4

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.

positsioonide piiramise kaudu. Samuti tuleb üleilmse juhtimissüsteemi kaudu piirata äärmuslikku hinnavolatiilsust ja luua toiduvarusid. Toiduarusid saab luua ostes kokku teravilja kui turul on tekkind ülejääk ning vabastada see raskematel aegadel mõõduka hinna eest. Kliimamuutused ja võõra maa kasutamine Kliimamuutused mõjuvad rängimalt arenguriikidele. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hinnangul võib teatavates arenguriikides põllumajandussaak väheneda kliimamuutuste tõttu kuni 50%. EL peab tegelema kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ja mittesäästvate tootmis- ja tarbimisharjumustega, et vähendada halba mõju keskkonnale. Näiteks on ELi imporditud loomasöödal keskkonnale drastilised tagajärjed. Sojaubade hinna tõusuga 2007. aastal kahekordistus raadamine Lõuna-Ameerikas, mis on suurim ELi sojatarnija, tekitades seal tõsist keskkonnakahju. ELi poliitikast, mille eesmärk on kindlustada end toidu ja energiaga, tuleneb agressiivne põllumajandusmaa hõivamine arenguriikides, röövides kohalikelt inimestelt kontrolli nende maa ressursside üle, millest nende elatis sõltub. ELi imporditava toidu tootmise all on hetkel väljaspool Euroopat 35 hektarit maad, mis on sama palju kui terve Saksamaa territoorium. Lisaks kiirendab välisriikide maa kasutusele võtmist ELi nõudlus biokütuste järele. Kasutades põllumaad väljaspool Euroopat rikub Euroopa Liit tihti kohalike inimeste inimõigusi või võtab neilt võimaluse harida maad. Näiteks on täheldatud, et Keenias Dakatcha metsades rikutakse biokütuste kasvatamise kavaga üle 20 000 põliselaniku inimõigusi ning APRODEV on näidanud, kuidas Kambodžas aetakse oma kodudest, põllumaadelt, metsadest ja kalakasvandustest minema sadu tuhandeid inimesi, samas kui riigi juhtiv eliit ja välisinvestorid arengu sildi all maa isikliku kasu saamiseks paljaks riisuvad.

4 / 4

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.

ÕIGUS TOIDULE

ELi maainvesteeringute

poliitika

ELi kaubandus-

poliitika

Kliimapoliitika

Toiduga spekuleerimise

reguleerimine

Üleilmse toidusüsteemi valitsemine, eriti ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga

kindlustamise komitee

ELi toiduga kindlustatuse poliitiline raamistik

Inimeste õigus toidule

Lissaboni leping, art. 208

Rahvusvaheliste

toiduturgude

reguleerimine

Inimõiguste rahvusvaheline õigusraamistik

Õigust piisavale toidule tunnistatakse mitmes rahvusvahelise õiguse aktis. See on viidud sisse ÜRO

Peaassamblee otsusega 217 A (III) 10. detsembril 1948 vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklisse 25

ja 16. detsembril 1966 vastuvõetud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti

artiklisse 11. Kuid õigust piisavale toidule on tunnistatud ka eridokumentides, nagu lapse õiguste konventsioon

(artikli 24 lõike 2 punkt c ja artikli 27 lõige 3), ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise kohta (artikli 12 lõige 2), või puuetega inimeste õiguste konventsioon (artikli 25 punkt f ja artikli

28 lõige 1).

Ülemaailmsel toidualasel tippkohtumisel Roomas 1996. aastal andsid toiduõigusele tegevusliku sisu 185 riiki ja Euroopa Ühendus Rooma deklaratsioonis ja tegevuskavas. Nad kinnitasid, et: „Õigus piisavale toidule realiseerub siis, kui kõik mehed, naised ja lapsed üksi või kogukonnas omavad igal ajal füüsilist juurdepääsu piisavale toidule või selle hankimise vahenditele.” [Viide: majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti üldine kommentaar nr 12]

Nagu on tõdetud tavapärases rahvusvahelises õiguses, seab õigus toidule kohustusi kõikidele liikmesriikidele

mitte ainult nende endi territooriumil elavate inimeste suhtes, vaid ka kõikide teiste riikide elanikkonna suhtes

(ekstraterritoriaalsed kohustused). Need kaks kohustuste kogumikku on teineteise täienduseks. Õigus toidule

realiseerub täielikult vaid siis, kui mõlemad, nii „siseriiklikud” kui „rahvusvahelised” kohustused on täidetud.

Rohkem teavet aadressil www.srfood.org

ELi biokütuste alane ja

energiapoliitika

Aastatuhande

arengueesmärgid

Ühine põllumajandus-

poliitika