EESTI POSTI SISELEHT | August 2013 | nr 51

mida Kärmase sõnul võib eesku-

juks seada ka teistele e-teenustele.

Kärmas avaldas lootust, et lähiajal

hakkab paremini minema ka üle-

jäänud infologistika teenustel, sest

see on valdkond, millele on prog-

noositud kõige suuremat kasvu.

Edukalt on käivitunud ka tü-

tarettevõtete tegevus. Eriti hoog-

salt on kasvanud Läti pakiauto-

maatide mahud.

"Läti pakiautomaatide mahud

on täna sama kaugel kui olid Eestis

möödunud aastal ehk kasv on ol-

nud märkimisväärne ja kiirem kui

Leedus," tunnustas Kärmas.

Leedus aga näitavad häid tule-

musi Unipakase kullerteenused.

"Muidugi on ootus ja lootus see, et

Post 24 teenuste kasv Lätis ja Lee-

dus oleks veelgi kiirem, sest ka järg-

misteks aastateks oleme seadnud

endale kõrged eesmärgid," ütles

Kärmas.

Lisaks headele majandustule-

mustele on Kärmase sõnul para-

nemise märke näha ka teenuste

kvaliteedi osas, kus 60% teenus-

MARGUS LIIVIK:Teenuste kvaliteet on paranenud

> lk 2

UUDISED:Struktuur saab kliendikesksemaks

> lk 3

KOGEMUS:Suvepäevade pildid ja reportaaž

> lk 4-5

Eesti Posti tänavuse I poolaasta

kasumi 700 000 eurot tingisid

pakiteenuste, e-teenuste ja rek-

laamiteenuste kasv. Kõige suure-

ma hüppe tegi Kirjakeskus, mille

kaudu elektrooniliselt saadetavate

dokumentide maht kasvas ligi 80

korda. Endiselt näitab langust kirja-

teenus, mis on vähenenud 8%.

Eesti Posti juhatuse esimees

Aavo Kärmas ütles, et meil on

põhjust rahuloluks, sest sellised

tulemused annavad alust eeldada,

et aasta lõpuks saab täidetud ka

selle aasta sihiks võetud kahe mil-

joni eurose kasumi eesmärk.

Heade majandustulemuste taga

on logistika- ja infologistika kasv

ning rahul on põhjust olla ka posti-

teenustega, mis on vaatamata kir-

jateenuse mahtude langusele täit-

nud kasumieesmärgi.

Infologistika teenustest on kõige

edukamalt läinud Kirjakeskusel,

Kristi Veiler

miseks, näiteks Pärnus ja Rakveres,

Otepääl ja Valgas, kolitud Viljandi

kandekeskus ja tehtud veel hulga

muid haldustöid, mis töökeskkon-

da mõnusamaks ja mugavamaks

muudavad. •

Poolaasta edukad majandustulemused annavad alust eeldada, et aasta lõpuks jõuab Eesti Post planeeritud kahe miljoni eurose kasumini.

Meil on põhjustrahuloluks.

test on eesmärgid täitnud ning

90% teenuste tulemused paremad

kui eelmisel aastal.

"Meie plaanid on üsna ambit-

sioonikad ja selleks, et neid täita

peame kõvasti pingutama," märkis

Kärmas, "kuid poolaasta tulemu-

sed näitavad, et ettevõte läheb

Kadri Tonkakadri.tonka@post.ee

seda teed, nagu me oleme ise ette

näinud. Suur aitäh kõigile tööta-

jatele tänu kellele saame öelda, et

Eesti Post on edukas ettevõte."

Küsimusele, mida teenitud ka-

sumiga peale hakatakse, vastas

Kärmas, et suur osa kasutatakse

investeeringuteks, osa makstakse

Ametiühingute läbirääkimised keskenduvad töötasuleSeptembris algavad Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu (ESTAL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühinguga (ETTA) kolmepoolsed läbirääkimised, kus keskendutakse tänavu vaid töötasule. Kehtiva kollektiivlepingu ülejäänud tingimusi ei muudeta.

Eesti Posti juhatuse esimees

Aavo Kärmas ütles, et saab aru

töötajate ootustest palgatõu-

suks, kuid andis samas mõista,

et vajalik summa selleks tuleb

ettevõttel ise teenida.

„Loota sellele, et ainult klien-

did maksaksid hinnatõusude

kaudu meie kulud kinni, on lühi-

nägelik, peame ise otsima või-

malusi, kuidas oma tegevused

efektiivsemaks muuta,“ lausus

Kärmas.

Kärmas kinnitas, et tänast pal-

gataset analüüsitakse väga põh-

jalikult ning palkade korrigeeri-

misvõimaluste otsimisega on

alustatud juba juunis.

Personaliosakonna juhataja Kadi

Tamkõrv lisas, et lisaks töötasudele

vaadatakse üle ka ülejäänud moti-

vatsiooniallikad, nagu näiteks jär-

jepidev panustamine töötajate

koolitamisse ja arendamisse, töö-

keskkonna parendamine, üldine

hea tööõhkkond ja töötajaid väär-

tustava juhid.

„Ettevõtte suurim vara on et-

tevõtte töötajad, mistõttu on mei-

le väga oluline töötajate kõrge

motivatsioon ja rahulolu,“ kinnitas

Tamkõrv.

Eesti Posti delegatsiooni juhib

juhatuse esimees Aavo Kärmas,

lisaks esindavad ettevõtet admi-

nistratiivdivisjoni juht Kaido Padar,

personaliosakonna juhataja Kadi

Tamkõrv, postiteenuste divisjoni

juht Jaan Vainult ja jurist Kristin

Kraft. •

riigile dividendideks ning muidugi

investeeritakse ka töötajatesse ja

töötingimuste parendamisse.

Ta tõi näiteks, et sel aastal on

juba tehtud väga palju remon-

ditöid üle Eesti. Näiteks on kolinud

paljud postkontorid, tehtud mit-

meid töid töötingimuste paranda-

Kollektiivlepingu allkirjastasid eelmisel aastal ETTA esimees Peep Peterson (vasakul), ESTALi esimees Õie Väljas ja Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Trükk: POS Print

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104

Kujundaja: Grete Siim, 625 7122

Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Trükk: POS Print

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104

Kujundaja: Grete Siim, 625 7122

Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321

Selline olukord annab meile hea stardipositsiooni uue kvaliteedi-

taseme saavutamiseks, mis tähendab, et 80% teenustest saavuta-

vad oma eesmärgi.

Siseriiklikud kirjad ületasid teisel kvartalil seatud 91% eesmärgi-

joone ning ka aasta jooksev tulemus on tubli. See teeb rõõmu ning

jääb üle vaid soovida jõudu ning jaksu kogu kandevõrgu töötajaskon-

nale ning tänada tehtud pingutuse eest. Veelgi parema tulemuse

saavutamiseks saame veel rohkem pöörata tähelepanu kirjakastide

õigeaegsele tühjendamisele ning sorteerimisosakonnas kirjade sihi-

tamisele.

Rahvusvaheliste kirjade sisenevate kirjade kvaliteediprotsent

jääb siseriiklikele mõnevõrra alla olles

85,9%. Selle põhjuseks olid hilinemised

kandes ja mõnikord ka sorteerimises.

Kuid kvaliteedi on aidanud tõsta aasta

alguses läbi viidud töökorralduse muu-

datused. Järgmiseks sammuks on kirjadele prioriteetide seadmise

projekt, sest üks hilinemine riikidest, millega meil on tihedam kir-

javahetus, langetab kvaliteeditulemust rohkem kui hilinemine väik-

sema postivooluga riigist.

Tõusnud on aga riigist väljuvate kirjade kulgemise kvaliteet – meil

on vähem hilinemisi korjel ning rahvusvahelisel transpordil. Üldjuhul

jõuab 70,3% Eestist Euroopasse saadetud kirjadest sihtriiki postita-

misele järgnevaks tööpäevaks, ning 95% kirjadest on sihtriiki jõud-

nud ülejärgneval tööpäeval.

Stabiilselt häid tulemusi näitavad täht- ja väärtkiri, ELS 10 ja ELS

Standard ning rahvusvaheline pakiteenus EPG – kõik ületavad ees-

märgijoont.

Stabiilse, kuid mitte rahuldava kvaliteediga teenused on stan-

dardpakk, arve-saateleht tagasi, EMS (sisenev). Standardpaki tee-

nuse kvaliteedi viivad alla valesihitused sorteerimisosakonnast

ning valed BAR sihitused. Kvaliteedi parandamiseks on vaatluse all

sorteerimisosakonna töö ümberkorraldamine, kuna hetkeolukord

ei võimalda saadetiste õigeaegset kulgemist teatud sihtpostiasu-

tusse. Arve-saateleht tagasi teenuse kvaliteeti mõjutab kullerpunk-

tides õigeaegselt edastamata ja väljastamata saadetiste suur kogus.

EMSi puhul on põhilised vead hilinemised sorteerimises; valesihitus

töötajate kogenematuse tõttu; väljastuste ja väljastuskatsete ma-

hamärkimine hilinemisega.

Huvitav on jälgida menetlusdokumentide teenuse kvaliteedi-

arengut. Kandevõrgu arendusosakond on võtnud tähelepanu alla

saadetiste kulgemise postkontori ning kandekeskuste vahel ning

võib öelda, et töö kannab vilja. Teenuse kvaliteet liigub kindlalt üles-

mäge olles saavutanud 3%-lise tõusu aasta algusega võrreldes ning

juulikuu tulemus oli eesmärgist kõrgemgi.

Eraldi tuleb välja tuua Post24 Eesti teenus, kus meie teenuse osu-

tamise ressursid pole järgi jõudnud turu nõudlusele.

Jaanuarikuu peaaegu eesmärgipärasele tulemusele

93,3% järgnes kukkumine, mis saavutas põhja april-

lis. Seejärel on teenus aeglaselt kosunud, kuid kuude

lõikes ebastabiilne alla eesmärgi tulemused rõõmus-

tamiseks põhjust ei anna.

Kui analüüsida põhjusi, mis kõige rohkem kvaliteeti mõjutavad,

siis jäävad enim silma vead, mida tehakse õigeaegse saadetiste

kulgemise ja mahamärkimisega. Samuti on probleeme ettehelista-

miste tegemisega kullersaadetise kohaleviimisel. Logistikadivisjoni

LEAN metoodika juurutamine tootmisosakonnas võtab aega ning

pole veel täiel jõul rakendunud.

Kvaliteediosakonna üheks 2013. aasta eesmärgiks on olla

sisekliendile aktiivsem koostööpartner, mis tähendab lisaks kitsas-

kohtade väljatoomisele ka parendusettepanekute tegemist ning või-

malusel ka osalemist nende elluviimisel. •

„Eestlased on postimaailmas tuntud ka kui rahvas, kes on kõige kiiremini pakiautomaadid omaks võtnud. Seega pole võimatu, et ühel hetkel kolib kogu pakkide saatmine automaatidesse.“

Hea tiim toob head tulemusedTänavused suvepäevad Jõulumäel tõid kokku rekordilise hul-

ga inimesi – koos lustis üle 400 kolleegi. See on suurim hulk

viimase viie aasta jooksul. Kokkutulnud kolleegid tundsid en-

nast hästi ja nautisid üksteise seltskonda, võtsid osa ühistest

tegemistest, võitlesid, võistlesid ja ergutasid üksteist.

Kui kõik suvepäevalised ühises laulupeorongkäigus öölau-

lupeole marssisid, tekkis hea tunne küll. Usun, et nii mõnedki

leidsid ennast mõtlemast, et need inimesed ongi need minu

inimesed, kellega koos tulest ja veest läbi minna. Energiatase,

mis ühislaulmisega saavutati oli sedavõrd kõrge, et oleks

võinud koos ka mägesid paigast liigutada.

See annab kinnitust, et Eesti Posti töötaja on tugev, vintske

ja lõbus tegelane, kes oskab peol pidutseda ja tööl häid

tulemusi saavutada.

Ühiseks töövõiduks võime pidada poolaasta majandus-

tulemusi, mis annavad põhjust rahuloluks, sest oleme oma

tööd teinud just nii hästi, et püstitatud eesmärgid on reaalne

aasta lõpuks ka täita. Heade majandustulemuste taga on

kõik tublid töötajad, kes oma tööd pühendunult teevad.

Ambitsioonikad eesmärgid oleme võtnud ka kvaliteedi-

tulemuste tõstmiseks. Teenuste kvaliteeti analüüsides usub

kvaliteedijuht Margus Liivik käesolevas lehes, et mõningate

kitsaskohtade likvideerimisel on tõenäoline, et võime aasta

lõpus uhkeldada veel paremate kvaliteeditulemustega.

Kuigi hea töö taga on

tugev ja tubli meeskond,

soovib Eesti Post parima-

test parimaid töötajaid

eraldi tänada ja eeskujuks

seada. Kommunikatsiooni-

ja turundusosakond ning

personaliosakond on kuulutanud välja posti parimate valimi-

sed, et leida üles kõige säravamad pärlid ja neid vääriliselt

tunnustada. Paberlehe vahelt leiad ankeedi, kuhu saad märki-

da, kes Sinu meelest väärib pärli tiitlit. Elektroonilise lehe

lugejatele saadetakse küsitlus meilile. Ära siis ole kiitusega

kitsi ja anna kindlasti oma eelistustest meile teada.

Parimad töötajad kuulutame välja postikonverentsil

novembrikuus, kui Eesti Post tähistab oma 95. sünnipäeva

piduliku konverentsiga Tallinnas.

Juubeliaasta tähistamiseks lõppes mõned nädalad tagasi

ka jutuvõistlus „Minu kõige-kõige…“, mis pakkus ohtralt

huvitavaid lugusid kolleegide tööst ja tegemistest. Suur aitäh

kõigile, kes oma lood esitasid! Esimese koha pälvinud lugu ja

žürii kommentaare saad lugeda selle lehe viimaselt küljelt,

ülejäänud lood leiad intranetist.

Lisaks sellele, et sügisel tähistame Eesti Posti sünnipäeva,

on paljudel peredel kindlasti põhjust tähistada ka kooli

algust. Ära siis unusta, et kui Sinu laps astus tänavu esimesse

klassi, siis võid taotleda koolialustamise toetust. Ning kui

Sa ise koolipinki istusid, siis uuri kindlasti, millised on või-

malused õppepuhkuse saamiseks.

Loodetavasti andis suvi koos toredate väljasõitude, kosu-

tavate puhkuste ja meeleolukate suvepäevadega piisavalt

võimalusi patareid korralikult täis laadida ning nüüd oleme

valmis, et hea meele ja rõõmsa tujuga võtta vastu väljakut-

sed, mida pakub meile aasta teine pool.

Kadri Tonka

Infosarve toimetaja

Esimese poolaasta kvaliteeditulemuste põhjal võib üldiselt öelda, et meie teenuste kvaliteet on stabiilne ning pigem tõusu- kui langustrendis.

Stabiilselt häid tulemusi näitavad täht- ja väärtkiri,

ELS10 ja ELS Standard.

Ansi Arumeel, Sakala, 8. august 2013

Margus Liivikmargus.liivik@post.ee

EEesti Postti töötaaja on ttugev, vinntske jaa lõbus ttegelane, kes osskab peol ppidutsedaa ja töööl häid ttulemusi saavuttada.

3Infosarv | August 2013 | nr 51

Autodesse pannakse GPS-seadmed

Aastast aastasse kasvavad pakimahud on põhjustanud olukorra, kus on tekkinud laadimislüüside puudus ja senised sorteerimisruumid on jäänud liiga väikseks. Probleemi lahendamiseks on juht-kond vastu võtnud otsuse tootmispinda laiendada.

Post24 pakiautomaatide mahud on Lätis lühikese ajaga jõud-nud samale tasemele, mis oli Eestis eelmisel aastal.

Septembris hakkab Eesti Postis kehtima uus struktuur, kus oma olemuselt ja funktsioonidelt sarnased rollid liidetakse ja paigutatakse ühe divisjoni alla. Muudatus puudutab teenuste juhtimist ja müügiosakondasid.

PALJU ÕNNE:22. augustil tähistas Post24 pakiautomaatide võrgustik oma teist sünnipäeva.

Läti Post24 pakiautomaate saadab edu

Eesti Posti struktuur saab kliendikesksemaks

Lähiaastate prognoose ja stra-

teegia numbreid vaadates on nä-

ha pakimahtude jätkuvat kasvu,

mis tähendab, et praeguste res-

surssidega jätkates on raske taga-

da teenuse kõrget kvaliteeti, efek-

tiivsust ja ökonoomsust. Kui seni

on tegevus toimunud erinevatel

tasanditel ja saadetised liiguvad

majasiseselt risti, siis tulevikus on

plaanis kõik ühele tasandile kokku

tuua.

Protsess loogilisemaksAdministratiivdivisjoni juht Kai-

do Padar ütles, et peale tootmis-

pinna laiendamist läheb protsess

loogiliseks, mida ta praegu enam

suurte mahtude ja väikse ruumi

juures ei ole. „Juurdeehitus on

samm edasi kaasaegse logis-

tikakeskuse suunas. Et püsida

edukas, peab ettevõte üha muu-

tuvas maailmas sellega sammu

pidama,“ lisas Padar.

Logistikateenuste tootmisüksu-

se projektijuhi Marit Juure sõnul

on üheks suurimaks fookuspunk-

tiks ka Tallinna kullerpunkt, mis

võidab tänu laiendusele juurde

vaba pinda. Samuti paraneb mär-

gatavalt kullerite töö, kuna kau-

pade laadimine tuuakse keldrist

sorteerimiskeskusega samale ta-

sapinnale ja kullerid ei pea enam

kaupu liftiga keldrisse transportima.

„Lisaks maja laiendusele on ette

nähtud innovaatiline juurdeehi-

tus pakisorteerimisliinile, millest

tulenevalt muutub kogu sorteeri-

miskeskuse töö kiiremaks ja liht-

samaks. Uuendatud sorteerimis-

liin tõstab töö efektiivsust ning

lühendab kaubikute ja veokite

peale- ja mahalaadimiseks kulu-

vat aega,“ kommenteeris Juur.

Ta lisas, et tänu ruumi suure-

nemisele on võimalik eraldada

töödeldud ja töötlemata saa-

detised – igal kaubal saab olema

oma kindel koht, mis välistab

kaupade segunemise. Kindlasti

vaadatakse läbi mitmeid töö-

protsesse ning tegevusi eesmär-

giga vähendada saadetise tööt-

lemiseks kuluvat aega ja tõsta

teenuste kvaliteeti.

Uus laiendus ehitatakse endise

Läti ärijuht Joona Saluveer, mis on Läti edu taga?Üheks edu tagamaaks on see,

et Post24 tegi uutele klientidele

häid pakkumisi, kes omakorda

pakkusid meie teenust lõpptar-

bijale. Lühikese ajaga suudeti

sõlmida leping sealse suurima ja

tuntuma e-poega 220.lv ja alla-

hindlusportaalidega, nagu zizu.

lv ja perkakompa.lv, mis omakor-

Juhatuse liige Mait Sooaru ütles,

et struktuurimuudatuse tingis as-

jaolu, et samadest väärtustest

koosnevat ahelat pakuti seni eri-

nevatest üksustest ja divisjonidest.

Ta tõi näiteks, et müües kliend-

ile postitust, tahame me sageli

müüa ka printimist ja ümbrikus-

tamist ja lisaks sellele ka veebi-

lahendust, teinekord aga ka e-

arveid, otsekorraldusi ja muudki.

„Täna oleme organiseerunud nii,

et kõik valdkonnad töötavad eral-

di tiimides, neil on eraldi müügi-

inimesed ning neid ka arendata-

kse eraldi,“ ütles Sooaru.

„Klienti aga ei huvita, kuidas

meie enda sees oleme organi-

seerunud, tema tahab ühe part-

neriga suhelda ja sellepärast ongi

ka meil mõistlik need funktsioo-

nid ühe juhtimise alla seada.“

Samalaadne seis valitseb Sooaru

Septembri lõpuks paigaldatakse

kõikidesse Eesti Posti autodesse

GPS-seadmed, mille kaudu on alati

näha, kus sõiduk parajasti asub

ning kui kiiresti sõidab.

GPS-seadmete paigaldamise

eesmärk on muuta praegu pa-

berkandjatel toimiv sõidupäevi-

kute süsteem elektroonseks. Kan-

deringide optimeerimisega vähe-

neb läbitav kilometraaž ja kütuse-,

hooldus- ning remondikulud.

„Me oleme väga rahul, et GPS-

seadmed saab paigaldatud kõi-

da lihtsustasid läbirääkimisi ka

väiksemate e-poodidega. Suure-

mate koguste nimel pakkusime

tuntud tegijatele esimesteks ku-

udeks väga head hinda või muid

soodsaid tingimusi, küll aga te-

gime lepingud vähemalt 2014.

aasta lõpuni, et summad, mis

me allahindlusena see aasta ära

andsime hiljem tagasi teenida.

Kuna Post24 teema on Lätis uus

ja huvitav, siis töötajatel silmad

säravad ja nad tahavad teenuse

müügi ja promomisega tegeleda.

Lisaks toimusid juulis ja augus-

tis pakiautomaatide demonstrat-

sioonid ja tutvustamised ning

8–21. augustini kestev Facebooki

kampaania. •

kidesse Eesti Posti autodesse,“

kommenteeris transpordi halduse

grupi juht Arthur Raichmann. „Uue

süsteemiga vähenevad autopargi

kulud ja lisaks on reaalajas näha

alati sõiduki asukoht ja kiirus.“

Eelnevalt on olnud üksikutel

masinatel GPS seadmed, kuid ter-

vet autoparki hõlmav hange toi-

mub Eesti Postis esimest korda.

Alalised GPS-seadmed pannakse

370 Eesti Posti sõidukisse ja lisaks

võetakse kasutusele 300 mobiilset

seadet. •

postmargi maja ja plekkangaari

asemele. Ehitustööde tulemuse-

na lisandub üle 2000 ruutmeetri

tootmispinda ja tööd peaks valmis

saama 2015. aasta alguses. •

sõnul ka reklaamivaldkonnas, kus

aadressiga ja aadressita reklaam

ning kanne on täna postiteenuste

divisjonis, kuid sihtpost, leibelda-

mine, printimine infologistikadi-

visjonis.

Teenused koonduvad äriüksustesseEttevõtte struktuuri lisandub

uue mõistena äriüksus, tuues

sellega kaasa postiteenuste di-

visjoni ja infologistikadivisjoni

struktuuri muutumise. Postitee-

nuste divisjonis saab olema kolm

äriüksust, milleks on perioodi-

kaäri, reklaamiäri ja jaeäri. Infolo-

gistikadivisjonis hakkavad olema

kaks äriüksust – ärisüsteemide

üksus ning infohaldusäri üksus.

Äriüksuste peamine ülesanne on

oma vastutusvaldkonnas oleva-

te teenuste arendamine lähtu-

Kristi Veiler

Infologistikadivisjoni äriüksused• Infohaldusäri - juht Mari Allese (senine andmelahenduste osakonna juhataja)• Ärisüsteemid - juht Margus Tammeraja (senine aArvekeskuse juht)

Postiteenuste divisjoni äriüksused• Perioodikaäri – juht Mergit Inno (senine PTD Teenuste- ja ärimüügiosakonna juhataja)• Jaeäri – juht Mergit Inno• Reklaamiäri - juhi kohale kuulutatakse konkurss

Infologistikadivisjoni tugiüksused• e-teeninduse osakond - juht Sander Aasna• printteenuste osakond (vana nimega printlahenduste osakond) - juht Margus Sinimets• digiteerimisteenuste osakond (senine dokumendihalduse grupp) - juht Anneli Undrest• andmeteenuste osakond (senine andmelahenduste grupp) - juht Reet Kivinurm IT teenuste osakonnas ja arendusosakonnas muudatusi ei

toimu

Postiteenuste divisjoni tugiüksused• Kandevõrgu üksus - juht Kaupo Järve • Jaemüügi üksus (vana nimega jaeäri üksus) – juht Kristel Mansberg

valt kliendi vajadustest ja turu

olukorrast. Äriüksus vastutab ük-

suse vastutusvaldkonnas oleva-

te teenuste tulude teenimise

ning kasumieesmärkide saavuta-

mise eest.

Äriüksusi toetavad tugiüksusedÄriüksuste eesmärkide elluvii-

mist toetavad tugiüksused pak-

kudes klientidele vajalikke tee-

nuseid ja lahendusi. Postitee-

nuste divisjoni struktuuris asu-

vad tugiüksused on kandevõrgu

üksus (Kaupo Järve juhtimisel) ja

jaemüügi üksus.

Kandevõrguüksuses sisemises

töökorralduses ja struktuuris

muudatusi ei toimu. Seevastu

senise jaeäri üksuse struktuur

muutub ning sellega seoses

muutub ka üksuse nimi. Jaeäri

üksuse uueks nimeks saab jae-

müügi üksus (juht Kristel Mans-

berg), väljendades sel-lega

üksuse põhilist rolli – müüa

postkontorite ja koostööpartne-

rite kaudu klientidele erinevaid

teenuseid ja lahendusi.

PTD ja ILD müügiosa-konnad liidetakseKliendikesksemaks muutumise

eesmärgil ühendatakse seni eral-

di kahes divisjonis olevad müügi-

osakonnad. Nii postiteenuste di-

visjoni kui ka infologistika di-

visjoni müügitöötajad liiguvad

uude loodavasse osakonda, äri-

klientide müügiosakonda, mida

asub juhtima Tõnis Teder. Uus

osakond hakkab asuma äridivis-

joni struktuuris.

Praegune struktuurimuudatus

ei puuduta logistikadivisjoni. •

STRUKTUURIMUUDATUSED

4 Infosarv | August 2013 | nr 51

Suvepäevadel rokkisime laulva

SUVEPÄEVADEL OSALES REKORDARV INIMESIJõulumäe tervisespordikeskuses toimunud Eesti Posti suvepäe-vadel oli rekordarv osalejat kokku 403 inimest. Kohal olid ka Läti ja Leedu töötajad.

Tundub, et keegi on ilmataadiga

hea tehingu sõlminud. Sompus

ilm, mis Tallinnas valitses minu

suvepäevade startimise hetkel,

taandub päikese ja suvise soojuse

ees. Vähemasti saan täiel rinnal

päeva nautida ja ei pea vihma-

keebiga õues kükitama.

Suvepäevalisi tervitab juba park-

las energiast pakatav ja rõõmsa-

meelne päevajuht Andres Torm.

Suupeale see mees kukkunud pole

ja nutikaid kommentaare pillub

Torm tormina. Registreerimisel ula-

tavad SIRElased mulle puhvi ja pa-

kuvad kommi. Tuleb välja, et minu

maitse eelistusest sõltub see, kuhu

meeskonda satun.

Kella kaheks on kogu rahvas ko-

gunenud Jõulumäe laululava juur-

de. Istume kõik pinkidel ja oota-

me elevusega, mis edasi saab. Al-

guses õpetab päevajuht meile,

kuidas iseennast heade tulemuste

eest tunnustada, kui parasjagu

kedagi teist läheduses kiitmas ei

juhtu olema. Ma pean iseendaga

„viska viis“ viskama. No sellise as-

ja peale annab tulla! Turtsatan

muhedalt.

Juhatuse esimees Aavo Kärmas

tervitab kohalolijaid ja kuulutab

suvepäevad ametlikult avatuks.

Eesti Posti lippu läheb heiskama

kohalviibijaist staažikaim töötaja

Liia, kes on siin üle 40 aasta tööta-

nud. Peaaegu kaks korda rohkem

kui minul üldse eluaastaid on.

Torm kutsub nüüd meid lavale ja

hakkab seletama võistkondadesse

jagunemist, mis toimub kommide

maitse-eelistuse alusel. Minust va-

sakule kogunevad inimesed, kelle

randme ümber ilutseb pael kirjaga

Ruta, paremale Oravakesega ini-

mesed. Ja juba liigumegi üle mäe

kompleksi juurde tagasi, kus oota-

mas meid korvpalliväljak.

Esimene mõõduvõtmine on Bal-

ti kett. Muidugi tuleb see riietest

teha. Mis seal siis ikka… Tennistelt

võtan paelad ja pluusi alt sikutan

välja rinnahoidja. Kolm minutit

tiksub halastamatult. Kusagilt kos-

tub karune hääl: „Püksirihmad,

võtke püksirihmad ka!“. Silmanur-

gast näen, et üks tiim kasutab isegi

oma reketeid. Ja pikimaks Balti keti

omanikuks kuulutab kohtunik Ora-

vakese.

Pärast riietumist asume mees-

konnaga arutama, kes läheb õh-

tuseks ühislaulmiseks koori töö-

tuppa laulma ja kes jääb erinevatel

võistlustel meeskonna au kaitsma.

Otsustan minna laulma.

Kooriruumis ootab dirigent

Peeter Perens juunior, kes võtab

meid vastu nagu ammuseid koori-

kaaslasi. Alustame „Mässajate lau-

luga“. Päris hästi kõlame kokku.

Minu kõrval laulab tugeva ja

kindla häälega mees. Pärast laulu

läbilaulmist soovitab Perens meil

lausa oma Eesti Posti koor luua.

Ja juba võtamegi järgmise laulu

„Pistoda laulu“. Esimesed katse-

tused lähevad nüüd käredamalt.

Helistik on liiga kõrge. Läti müügi-

juhile Raivisele Ozolinsile määrab

dirigent laulu jutustava soolo. Olen

rõõmsalt üllatunud, kui kenasti ta

eesti keelt oskab. Hiljem selgub, et

Raivise ema on eestlane.

Eesti Posti suvepäevade tunnus-

laulu „Ärgake Baltimaad“ õppi-

mine ajab keeled põhjalikult sõlme.

Ja kui lätikeelse salmiga saab veel

kuidagi hakkama, siis leedukeelne

on tõeline väljakutse. Oh… üks

leedulanna hakkas just hääldust

seletama. Veel on lootust.

Pausi ajal lähen piilun, kuidas

meeskondadel spordiväljakul läheb.

Sean sammud tiigi juurde, kus

toimub parvetamine. Juba kaugele

on kosta veega pladistamist ja Tor-

mi kommentaare. Kaldal takseerib

võistlust kohtunik, stopper käes.

Igal meeskonnal tuleb välja pan-

na neli naist ja neli meest, kes paki

ja kirja kuivana ühelt kaldalt teise-

le toimetavad. Publikuks tulnud

võistkonnakaaslased ergutavad

omasid. Hüütakse: „Üks-kaks, üks-

kaks!“, et sõudjad ikka hea rütmi

kätte saaks.

Konkurendid omakorda aruta-

vad, millist tehnikat kasutada, kui

nende kord võistelda kätte jõuab.

Kas panna parvele kaks meest või

kaks naist või hoopis üks naine ja

Pean iseendaga „viska viis“ viskama.

No sellise asja peale annab tulla!

Tennistelt võtan pae-lad ja pluusi alt siku-tan välja rinnahoidja.

1. Päeva vedas juba eelmise aasta suvepäevadelt tuttav Andres Torm. 2. Pikima Balti tarbeks pol-nud osalistel kahju ka aluspesust loobuda. 3. Balti rahvaste pallis kandsid mehed maske, et jõud naistega võrdsemad oleksid. 4. Suvepäevadel osalejad nägid välja nagu 1980ndate lõpu-aastate inimesed. 5. Üheks kirglikumaks võitluseks kujunes kahepoolse postivahetuse nime kandnud parvetamise võistlus. 6. Päevajuht Andres Torm juhatab kohalviibinuist staažikaima töötaja Liia lippu heiskama.

1 2

3

4

5 6

Maarja Väravmaarja.varav@post.ee

5Infosarv | August 2013 | nr 51

üks mees ja kui moodustada sega-

paar, siis kes peaks ees aerutama?

Serenade otsustab, et kõige parem

oleks parve peale hüpata, siis saab

alguses kohe korraliku hoo sisse.

Praktikas läheb aga mõte nihu.

Noormees võtab kaugelt hoogu ja

hüppab parvele. No hoo saab sisse

küll, kuid paariliseks olnud neiu

enam pakiga parve peale hüppa-

ma ei ulatu. Nüüd ei jää muud üle,

kui tagasi aerutada, samal ajal, kui

Kaseke juba poolel teel vahetus-

punkti poole on. Vahetuspunktis

lõhub Kaseke aga ühe aerudest ja

see annab Serenadele võimaluse

korralik lõpuspurt teha ja duell

võita.

Täpsusvisete platsil asub män-

gima tiim Tõmmu. Korvid on

tähistatud Post24 automaatide

asukohtadega. Mida kaugem asu-

koht, seda kõrgemal asub korv.

Tõmmu tõmbab korvide viskejär-

jekorraks Pärnu, Võru, Tartu, Vil-

nius ja Tallinn.

Kohtunik teatab, et seni kiireim

aeg on Mesikäpa tehtud 1:58.

Kus nüüd läheb alles siblimiseks!

Mehed hüppavad ja naised kilju-

vad. Kiiruga tehakse ülesannete

jaotus: ühed viskavad korvi, teised

püüavad palli. Iroonilisel kombel

saadakse Tallinna korvi sisse al-

les ma-ei-tea-mitmendal katsel.

Lugemine läks sassi. Oleks nad

saanud esimese korraga sisse,

oleks ala võit tulnud. Tõmmu lõ-

petab ajaga 3:34.

Veel sõjakam meeleolu valitseb

aga rahvastepallis. Enda tagasi

hoidmisest ei saa enam rääkidagi.

Karjutakse: „Viska talle jalgadesse,

jalgadesse!“ Mehed peavad män-

gus kandma maske ja pommitama

kahe käega. Õnnelikud nad selle

üle pole. Nii mõnigi üritab maski

silmapilusid salaja suuremaks te-

ha, et nähtavust pisutki paranda-

da. Rahvastepalli poolfi naal võtab

aga väga ägeda pöörde. Äridivis-

joni juht Rauno Stüff vigastab jalga

ja peab longates eemale lonkima

ning mängimisest loobuma.

Aeg on valmistuda rongkäiguks.

Rahvas on välja otsinud temaatil-

ised riided ja juba kaugele paista-

vad isetehtud loosungid. Üm-

berringi kuuleb saginat, naeru,

inimestel on häältes elevusenoo-

did. Kusagilt on kosta ka akordioni-

mängu. Tõeline laulupeo tunne on

hinge pugenud.

Ühislaulmisega läheb rahvas

väga hästi kaasa, öölaulupeo

meeleolu on õhus. Lugusid saada-

vad suured aplausid, lauldakse

seistes ja kätest kinni hoides. Laulu

„Ärgake Baltimaad“ jaoks kutsub

Torm kõiki lava ette, et üheskoos

läti, leedu ja eesti keeles laul ette

kanda.

Õhtu kulminatsiooniks saab aga

ootamatu üllatusesinemine. Ju-

hatus ja divisjonide juhid lähevad

koos Mahavokiga lavale. Kõlab „Ei

ole üksi ükski maa“. Juhid tunnevad

tõelist mõnu laulmisest ja publik

läheb aina enam pöördesse. Per-

sonaliosakonna juhataja Kadi Tam-

kõrv toob muidu mehisesse selts-

konda veidi pehmemat naisvo-

kaali, siis on mikker infologistika-

divisjoni juhi Kaur Lohki käes. Ja

see mees ei hoia tagasi ei mikrisse

rokkimise ega silmalaineriga! Na-

gu Gunnar Graps oleks ellu ärga-

nud. Rahvas naerab südamest ja

kätega tehakse laineid. Lugu tuleb

kordamisele. Kui esimese kaasa

laulmisega mu hääl veel hakkama

sain, siis korduslooga võin kõrile

kriipsu peale tõmmata.

Peomeeleolu hoiab üleval Mart

Juur, kes mängib segamini nii laul-

va revolutsiooni aegseid kui ka tä-

naseid hittlugusid. Tantsupõrand

on rahvast täis ja näib, et kõigil on

plaan jalanõud ribadeks tantsida.

Pühapäeva hommikul on plats

täis uniseid nägusid, kes Andres

Tormi juhtimisel hommikuvõim-

lemisega erksust taga ajavad.

Juhatuse esimees Aavo Kärmas

tõdeb veelkord, et Eesti Postis on

väga toredad ja lahedad töötajad

ja tal on siiralt hea meel, et nii palju

inimesi kohale tuli.

Järgmine aasta jälle! •

Lugusid saadavad suured aplausid,

lauldakse seistes ja kätest kinni hoides.

Näib, et kõigil on plaan jalanõud

ribadeks tantsida.

Mehed hüppavad ja naised kiljuvad.

revolutsiooni rütmides

7. T-särgi nurgas said soovijad endale ise kaunistada uue särgi. 8. Öölaulu-peol laulsid kõik koos isamaalisi laule 9. Üllatusettekandega astusid üles Eesti Posti juhid, kes esitasid Mahavoki saatel laulu „Ei ole üksi ükski maa“ 10. Juhatuse esimees annab auhinda üle stiilseimale naisele Giedre Vaiteku-naitele Leedust. 11. Stiilseimaks meheks tunnistati kvaliteedijuht Margus Liivik. 12. Ühislaulmisele öölaulupeole marsiti ühises rongkäigus. 13. Pühapäev algas virgutava hommikvõimlemisega.

9

11

13

12

10

7

8

10

6 Infosarv | August 2013 | nr 51

Eesti Post maksab töötaja lapse

1. klassi mineku korral toetust

32 eurot. Toetuse saamiseks tu-

leb esitada avaldus ning tõend

koolist lapse õppima asumise

kohta. Toetust saab kolme kuu

jooksul pärast kooli astumist. •

Lapse koolialustamise toetus 32 eurot

Töötajatel, kes alustavad kooli-

teed või jätkavad sügisest õpin-

guid on võimalik võtta aastas kuni

30 kalendripäeva õppepuhkust,

millest 20 päeva eest makstakse

keskmist töötasu.

Lisaks on kooli lõpetamise puhul

võimalik saada 15 päeva lisapuh-

kust, mille eest tasustatakse töö-

tasu alammäära alusel. •

Tatjana, Margus ja Aleksandr

Hea lugeja, kui palun Sul ette kujutada Eesti Posti loomana, siis milline on see loom, keda Sa kirjeldaksid?

Kadi Tamkõrvkadi.tamkorv@post.ee

Kas kujutaksid ette Eesti Posti

kui tugevat ja jõulist loomariigi

kuningat, lõvi? Või hoopis nu-

tikat, väärikat ja intelligentset

öökulli? Või ehk nooruslikku, vä-

ledat ja kavalat rebast? Ilmselt

kirgastub ühel üks, teisel teine

loom silme ette.

Läbilõige Eesti ühiskonnastKui peaksid kirjeldama Eesti Pos-

ti töötajaid, siis milline oleks see

kirjeldus? On Eesti Posti töötajad

pigem naised või mehed, eaka-

mad või nooremad, doktorikraa-

diga või tehnikuharidusega,

Malled või Vladimirid?

Meie ligikaudu 2600 töötaja

hulgas leiab väga erineva tausta,

kogemuse, hariduse ja vanusega

töötajaid. Oleme selle sõna kõige

paremas mõttes läbilõige Eesti ühis-

konnast.

Kuid milline siiski on kesk-

mine Eesti Posti töötaja? Tegime

töötajate kohta teadaoleva infor-

matsiooni põhjal analüüsi, mil-

lest selgus järgmine:

Eesti Postis töötab 2013 I poo-

laasta lõpu seisuga 2572 tööta-

jat, kellest 78% on naised ning

22% mehed. Seega on võrdlemisi

feminiinne organisatsioon, kuigi

meeste osakaal ettevõttes pisitasa

iga aastaga kasvab.

Pisitasa kasvab ka kõrghari-

dusega töötajate osakaal (14%)

ning seda seetõttu, et üha rohkem

vajame kõrge kvalifi katsiooniga

spetsialiste, kes tänapäeva kiire

tehnoloogia arenguga maailmas

suudavad ajaga võidu joosta ning

leida võimalusi, kuidas homme

teha sama tööd targemini ja liht-

samini kui täna teeme.

Töötajate keskmine vanus püsib

44 eluaasta juures, mis näitab, et

meie töötajates on piisavalt elu-

kogemust ja küpsust. Seejuures ligi-

kaudu pooled (ehk 44%) töötajatest

on töötanud ettevõttes vähem kui

5 aastat, samas on meil väärikas

hulk väga staažikaid töötajaid, kel-

le kogemus Eesti Postis on 20

aastat ja enam. Võime olla uhked,

et meil on nii neid töötajaid, kelle

ajalooline mälu aitab ehk nii mõ-

negi vea jätta kordamata kui ka

neid, kes oma värske õhinaga jul-

gevad ette võtta samme, mis esi-

mesel pilgul ehk hulljulged tundu-

vad.

Suurim arv töötajaid töötab jät-

kuvalt postiteenuste divisjonis,

olles seega väga lähedal kliendile

ja andes igapäevaselt oma panuse

meie klientide teenindamisse. Juh-

tide ja spetsialistide osakaal tööta-

jate hulgas on 14% ning ühe juhi

kohta on meil keskmiselt 23 alluvat.

Ligikaudu 1/3 töötajatest (31%)

kasvab peres alla 18-aastasi lapsi.

Põnev on ka analüüsida popu-

laarsemaid mehe ja naisenimesid.

Meie ettevõtte naispere hulgas on

kõige enam Tatjana nime kand-

jaid, meeste hulgas jagavad võrd-

selt väärikat esikohta Margus ja

Aleksandr. •

Kliendirahulolu algab sisekliendist

Töölepingute allkirjastamine läheb digitaalseks

Maikuus läbi viidud sisekliendi

rahulolu-uuringust selgus, et ra-

hulolu kolleegidevahelise koos-

tööga on 82%, mis on ühe prot-

sendi võrra rohkem kui eelmisel

aastal.

Rahuolu on suurenenud tänu

paremale kolleegide kättesaada-

vusele ja töötajate avatusele koos-

tööle ning meeskonnatööle. Lisaks

on tõusnud töötajate initsiatiivikus

parimate lahenduste otsimisel ja

probleemide lahendamise kiirus.

Negatiivse poole pealt selgus

uuringust, et oluline langus on

toimunud üldises heatahtlik-

kus suhtumises, mis kukkus 4%.

Sageli kujundatakse üksuse kohta

üldine arvamus kolleegide suh-

tumise põhjal. Kehva suhtumist ei

kompenseeri kõrge professionaal-

sus ega tähtaegadest kinnipida-

mine. Kui aga kolleegi suhtes ol-

lakse mõistev ja väärikas, antakse

andeks nii mõnigi inimlik eksimus.

Kõrgeima sisekliendi rahuloluga

on juba mitmendat aastat admi-

nistratiivdivisjon ja fi nantsdivisjon.

Suurima arengu on läbi teinud

kolmas tugidivisjon – äridivisjon.

Tugidivisjoni kliendiks on just pea-

miselt siseklient, mistõttu kol-

leegide rahulolu on nende divisjo-

nide jaoks eriti olulise tähtsusega.

Tuludivisjonide tulemused on võr-

reldes eelmise aastaga stabiilselt

tugevad, püsides organisatsiooni

keskmise rahulolu juures. •

Kadi Tamkõrvkadi.tamkorv@post.ee

Õppurid saavad lisapuhkust

SÜNNITOETUS 320 EUROTLapse sünni puhul maksab Eesti Post sünnitoetust 320 eurot. Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus ning sünnitõendi koopia. Toetust saab kolme kuu jooksul pärast lapse sündi.

Kõik Eesti Posti töötajad, kelle soo-

vitusel täidetakse vaba ametikoht

väljastpoolt ettevõtet värvatud

töötajaga, kes sobib oma hoia-

kutelt, kvalifi katsioonilt ja kom-

petentsilt otsitavale ametikohale,

saavad selle eest värbamispree-

miat 60 eurot.

Värbamispreemia saamiseks

tuleb täita ankeet, mis on leitav

intranetist. Infot võib küsida ka

oma juhilt. Ankeet võiks jõuda

personaliosakonda koos uue

töötaja CV-ga, kuid mitte hiljem

kui 14 kalendripäeva jooksul

soovitatud töötaja tööle asu-

misel. Värbamispreemia maks-

takse siis, kui soovitatud töötaja

on edukalt läbitud katseaja ja

jätkab töötamist Eesti Postis.

Kui soovid, et info vabadest

töökohtadest jõuaks otse Sinu

postkasti, anna enda soovist mär-

ku aadressile kerli.okas@post.ee

ja Sind lisatakse vabade töökoh-

tade listi kasutajaks. Samuti on

meie töökuulutused leitavad int-

ranetist ja välisveebist aadressil

http://www.post.ee/konkursid. •

Igal aastal sõlmitakse ja lõpeta-

takse Eesti Postis mitusada tööle-

pingut. Ja see kõik toimub paberil.

Lisaks veel sadades lehekülgedes

töölepingute muudatusi, dokumen-

tide paljundamisi jms. Kui me teek-

sime seda kõike digiteeritult, hoiak-

sime kokku palju väärtuslikku töö-

aega ja vähendaksime paberikulu.

Seetõttu oleme otsustanud ha-

kata tulevikus kõiki töösuhtega

seonduvaid dokumente (tööleping,

ametijuhend, lepingu lisad jne)

allkirjastama digitaalselt.

Töötajal peab olema ID-kaartTöölepingu digiallkirjastamine tä-

hendab seda, et töötajal peab ole-

ma kehtiv ID-kaart, kehtivad ID-

kaardi sertifi kaadid ja paroolid, ID-

kaardi lugeja ja arvutisse paigalda-

tud tark-vara.

Töölepingute digitaalsele allkir-

jastamisele üleminek saab toi-

muma järkjärgult ning piisava

etteteavitamise ajaga. Hetkel te-

hakse postiteenuste divisjoni ja

logistikadivisjoni töötajate hulgas

küsitlust, mille käigus soovime

teada saada, kui paljudel töötajatel

täna ID-kaarti pole. Kaardistamise

käigus uuendame ka töötaja isi-

kuandmeid, et meie personalibaasis

Eesti Posti maksab värbamis-preemiat

Meeste osakaal ettevõttes pisitasa iga

aastaga kasvab.

Ühe juhi kohta on keskmiselt 23 alluvat.

oleks värske info töötaja kohta. Li-

saks kaardistatakse postkontorite

ja kandekeskuste arvutite olukord,

et teha vajalikud ettevalmistused

ID-kaardi lugejate ja tarkvara ole-

masoluks. Töötajatele, kelle jaoks

ID-kaardi kasutamine allkirja and-

misel on senini võõras teema olnud,

valmivad vajalikud abimaterjalid.

Digiallkirjastamisele läheme üle

sammhaaval. Esmalt hakkame di-

giallkirjastama uute töötajatega

sõlmitavaid töölepinguid, seejärel

võtame uue põhimõtte kasutusele

olemasolevate töötajate hulgas.

2013. aasta sügisel käivitub di-

giallkirjastamine äridivisjoni, info-

logistikadivisjoni, fi nantsdivisjoni ja

administratiivdivisjoni uutele töö-

tajatele. 2014. aastal liituvad pos-

titeenuste divisjon ja logistikadivis-

jon eeldusel, et töökohas on olemas

digiallkirjastamist võimaldav arvu-

tikoht. Olemasolevatele töötajatele

rakendame digiallkirjastamise mõ-

nekuulise nihkega.

Täpne info digiallkirjastamise ra-

kendumise ajakavast saadetakse

osakondade ja üksuste juhtidele.

Kõikidele töötajatele aga siinkohal

palve – vaadake üle, kas teil on ole-

mas ID-kaart ja kehtivad paroolid. •

Selleks, et vähendada paberikulu ja hoida kokku tööaega, läheb Eesti Post järkjärgult üle töösuhtega seonduvate dokumentide digi-allkirjastamisele.

Digiallkirjastamisele läheme üle

sammhaaval.

Töötajate arv

Haridus

Ametikohad

7Infosarv | August 2013 | nr 51

Spordiklubi alustab uut hooaegaKui suvised tegemised kipuvad otsa lõppema, siis mõeldakse ikka ka sagedamini oma tervise, kaalu ja sporditegemise peale. 1. septembrist alustabki Eesti Posti Spordiklubi oma seitsmendat hooaega.

Miks on kasulik olla Eesti Posti Spordiklubi liige?

Lühike vastus on lihtne: saab raha kokku hoida. Kõik spordiklubi

liikmed võidavad vähemalt poole rahast, mida nad kulutavad spordi

peale. Sport on ka kohalikus kultuuri- või vallamajas toimuv aeroo-

bika või joogatreening. Samuti on poole odavam registreerumine

kõigile rahvaspordiüritustele nagu näiteks maijooks, SEB Sügisjooks,

erinevad jooksu-, suusa- ja rattamaratonid jne. Samuti on võimalus

osaleda meie enda rühmatreeningutes.

Kus saab soodustusi kasutada?

Tartus ja Tallinnas on selleks lepingulised spordiklubid. Siia kuulu-

vad jõusaalid, fi tness-klubid, ujulad jne. Täpne loetelu on kirjas nii

spordiklubi.post.ee lehel kui ka sportid.ee leheküljel. Mujal Eestis keh-

tib endiselt kampaania „Spordi kodu lähedal,“ mis tähendab lühidalt

seda, et iga spordiklubi liige väljaspool Tallinna ja Tartut saab valida

endale ise sobiva koha sportimiseks ja tema kuludest hüvitatakse

50%. Oluline on, et tegemist oleks rahvaspordiga. Kampaania on

mõeldud just eelkõige selleks, et meie töötajad ka väljaspool suur-

linnu saaksid mugavalt kodu lähedal spordiklubi soodustusest mak-

simaalselt osa. Spordiklubi liikmed saavad osa võtta ka meie pilatese,

võrkpalli-, korvpalli- ja jalgpallitreeningutest Tallinnas.

Kes saab olla Eesti Posti Spordiklubi liige ja mis see maksab?

Eesti Posti Spordiklubi liikmeks saab astuda iga Eesti Posti töötaja,

koostööpartner või FIE. Vajalik on täita vaid liitumisavaldus spordiklu-

bi kodulehel www.spordiklubi.post.ee või küsida liitumisavaldus

oma vahetult juhilt või personaliosakonnast ning tasuda liikmemaks,

milleks on sellest aastast 30 eurot aastas Tallinnas ja Harjumaal ning

25 eurot mujal Eestis. Kuna liikmemaks kehtib 1. septembrist kuni 31.

augustini, on just praegu parim aeg astuda spordiklubi liikmeks, sest

siis saab liikmemaksu eest kasutada soodustusi 12 kuud.

Mis soodustusi spordiklubi liikmed veel saavad?

Kõik liikmemaksu tasunud spordiklubi liikmed saavad ka personaalse

SportID parooli, millega saab SportID keskkonnas ise vaadata täpselt,

kui palju oled sportinud, millist spordiklubi külastanud ja kui palju

raha kulutanud. Samuti on võimalus osaleda 50% soodustusega rah-

vaspordiüritusel, võtta osa soovi korral fi rmaspordi sarivõistlustest

ning saada infot spordivarustuse- ja sündmuste sooduspakkumistest

e-kirja teel. Iga spordiklubiga liituja saab ka Eesti Posti sümboolikaga

särgi. Spordiklubi korraldada on ka sellised menukad üritused nagu

talvepäevad, rattaretk jne, mille kohta kõige värskem info jõuab alati

just spordiklubi liikmetele.

Kui sul on sportimisvõimaluste osas küsimusi, saad neile vastused

telefonil 625 7252, 520 8635 või e-kirja teel spordiklubi@post.ee.

Tere tulemast sportlikke postitöötajate perre! •

Indrek Raigindrek.raig@post.ee

Suvemängudel jäi Eesti Post viiendaksHoolimata sellest, et Suvemängude koondarvestus saadi alles viies koht, kogus Eesti Post Eesti Sportlikema Ettevõtte tabelisse rohkem punkte kui konkurendid.

EESTI SPORTLIKEMATE EDETABELIT JUHIB EESTI POSTEesti Post 1499 punkti; Swedbank 1363 punkti; Tallinna Lennujaam 962 punkti.

Eesti Firmaspordi suvemängudel

9.–11. augustil Elvas võitis aas-

ta parima rahvasportlase tiitli

poole tüüriv Kaija Saarepuu Võru

kandekeskusest 10 km maasti-

kurattasõidus kolmanda koha,

maailma lühimaks triatlonivõist-

luseks tituleeritud sprindikunin-

ga võistlusel (50 m ujumist, 500

m ratast, 200 m jooksu) samuti

kolmanda koha ning pronksi tee-

nis Kaija ka orienteerumises. Hõ-

bemedal tuli veel maastikujook-

su 10 km rajal ajaga 45 minuti ja

4 sekundit.

Mari Allese infologistikadivis-

jonist noppis 36 võistleja seas

hõbemedali sportpüssist laskmi-

ses 50 m rajal, saavutades 86

silma sajast võimalikust. Mari

võitis ka oma vanuseklassi sprin-

ditriatloni võistluse. Sprindikun-

inga võistlusel saavutas naistest

pronksmedali Liis Torro infologis-

tikadivisjonist.

Meie veteranspordi üks alusta-

lasid Inge Eit, kes nüüdseks sa-

muti on oma tööga kolinud Tartu

kandekeskusest Võrru, oli maas-

tikurattas oma vanuseklassis tei-

ne, sprinditriatlonis ja orienteeru-

mises kolmas ning võttis maasti-

kujooksus ja krossijooksus võidu.

Orienteerumisrajal tõi kulla

koju esmakordselt fi rmaspordi

sarjas kaasa löönud Arthur Raich-

mann administratiivdivisjonist,

kes edestas lähimaid konkuren-

te Jaak Värsit RMK-st ja Urmas

Jõelehte Elisast. "Kuigi õnnestus

rajal ka üks viga teha, tuli võit pä-

ris lihtsalt," ütles Arthur. "Muidu

oleks pidanud rajal ka noore-

mate vanuseklasside mehed ikka

paika panema." Orienteerumises

said pronksi veel meeste 50+

vanuseklassis Meelis Kopp logis-

tikadivisjonist ja naiste klassis

Heleri Kirss administratiivdivis-

jonist.

Kavas olid ka kolm pallimän-

guala, mis kõik tõid ka poodiu-

mikohad: rannajalgpallis oldi

Rene Kaasi (logistikadivisjon),

Sander Aasna (infologistikadi-

visjon) ja Gina Laose (äridivisjon)

eestvedamisel kolmandad, korv-

pallis pidid Martin Luts (logisti-

kadivisjon), Marten Seepter (ad-

ministratiivdivisjon) ja Rainer

Teidla (postiteenuste divisjon)

väga napilt leppima hõbedaga

ning rannavõrkpallis võtsid 16

paari seast võidu Kristjan Sikaste

(logistikadivisjon) ja Indrek Raig

(äridivisjon). •

1. Köieveos saavutas Eesti Posti meeskond esimese koha. 2. Orienteerumises tõi kulla Arthur Raichmann

Üheks rühmatreeninguks Tallinnas on võrkpall, mida käiakse mängimas kord nädalas teisipäeviti.

Kolm pallimänguala tõid kõik ka

poodiumikohad.

1 2

8 Infosarv | August 2013 | nr 51

Jutuvõistlus tõi põnevaid lugusid minevikust ja olevikustEesti Posti 95. sünnipäeva puhul korraldatud jutuvõistlusele „Minu kõige-kõige…“ saadeti lugusid piinlikest olukordadest, naljakatest seikadest, esimestest tööpäevadest, hirmsatest kogemustest.

Võistluse võitjaks tuli auto-

juht-kirjakandja Liia Piho Valga

kandekeskusest, kes jutustas loo

kunstinäitusest välikäimlas ja

kelle lugu võlus žürii liikmeid au-

suse ja avameelsusega. Teisele

auhinnalise kohale tuli haldu-

sosakonnajuht Villi Heinsalu,

kes meenutas Eesti Posti rel-

vaajastut ja kolmanda koha sai

Vladimir Zubko koristaja koomi-

liste seiklustega. Žürii märkis

lisaks veel ära ka Marika Vahe-

saare, Lüüdi Peki, Heli Hainase,

Artjom Tsarajevi, Lea Klukase ja

Kaisa Küti lood.

Lugusid hindas kolmeliikmeline

žürii: Eesti Ekspressi ajakirjanik

Oli tavaline tööpäeva hommik. Postkontoris post kokku pandud, kon-

trollitud, kas kõik kaasas, mis vaja, suundusin siis oma maa marsruu-

dile. Kargele talveilmale vaatamata oli üldiselt väga kaunis ilm –

päike paistis aeg-ajalt pilve tagant välja, värsket lund oli mõni tund

tagasi just sadanud, lumi sädeles.

Kõik oli õpitud ja tuttav, eks ole juba seda tööd tehtud ka varsti

paarkümmend aastat. Selle aja jooksul on ka igasuguseid situat-

sioone olnud. Osa neist saab lihtsalt möödaminnes lahendatud,

teinekord võtab mõni asi kohe päris palju aega.

Paar tundi sõidetud ja posti jagatud tuli sõita suure tee pealt

mõnisada meetrit kõrvale metsatuka sisse. Läksin viima ühele „uus-

rikkale“ tähitud kirja teadet. Eelmisel päeval inimest kodus polnud

ja nagu arvata võib, on just sellistel värsketel sissekolijatel tegu oma

postkasti ülespanekuga – see puudus, kuigi varasematel kohumistel

kliendiga lubati see kohe järgmisel päeval paigaldada. Kuid mida pol-

nud – see oli postkast. Mida teha? Kuhu jätta teade?

Teiseks suureks mureks kujunes minu suur tahtmine põit tühjen-

dada. Juba suure tee pealt keeramisega nägin silte, et on paigaldatud

videovalve. No kuidas ma ajan püksid maha ja aparaat vaatab pealt,

kuigi mõtlesin, et see on lihtsalt silt, sest seal ei pruugi veel voolugi

Madis Jürgen, Eesti Posti juhatuse

liige Mait Sooaru ja sisekommuni-

katsiooni spetsialist Kadri Tonka.

Madis Jürgen kommenteeris:

„Lood olid kirjutatud krambiva-

balt ja tore oli see, et need ei olnud

ametlikud tekstid. 30 loo hulgas oli

mõni lausa särav täht. Kuna aval-

dame parimad lood ka Eesti Eksp-

ressis, siis toimetajatel on kind-

lasti väga hea meel. Jutud olid väga

särtsakalt kirja pandud. Sai kaasa

elada ja kaasa naerda.“

Jürgeni sõnul sai otsustavaks

see, et lugu oli terviklik ja otsast

lõpuni hästi kirjutatud.

„Liia Piho võidulugu oli väga

haarav, kus ennast säästmata ini-

mene oma intiimsetest asjadest

nii avameelselt kirjutas. Relvade

lugu oli selline, millest sai uut infot

asjadest, mida minusugune poleks

üldse arvanud. Ning see koristaja

lugu oli heas mõttes ehtne Vene

komöödiafi lm ning võrreldav pa-

rimate reportaažidega. Kõik me

naersime, kui seda lugesime,“ lisas

Jürgen.

Esimese koha väärilist loo autorit

premeeriti 100 euroga, teisele ko-

hale tulnud autorit 50 euroga ning

kolmanda koha saavutanut 30

euroga. Äramärgituid tänati väik-

sema meenega.

Eesti Posti sisekommunikatsiooni-

spetsialist Kadri Tonka ütles, et jutu-

võistlus korraldati selleks, et tähis-

tada Eesti Posti 95. juubeliaastat.

„Seda ma uskusin küll, et meie

töötajatel on väga palju huvitavaid

lugusid rääkida, kuid väike hirm oli

ka, et kas inimesed oma lugusid ka

jutuvõistlusele esitavad,“ ütles Ton-

ka. „Tegelikult aga tekkis lausa tunne,

nagu inimesed oleksid oodanud sel-

list võimalust meenutusi jagada.“

Töid sai esitada kaks kuud ehk

kuni 5. augustini ning kokku laekus

31 juttu ning 1 fotoesitlus. Oli ka

palju autoreid, kes ühes loos võtsid

kokku mitu mälestust.

Juttudes räägiti peamiselt esi-

mesest tööpäevast, piinlikest olu-

kordadest, naljakamatest juhtu-

mistest, toredatest kolleegidest, ar-

mastusest ja omapärastest klien-

tidest. Meenutati aga ka kõige

hirmsamaid seikasid, raskemaid

tööpäevi, ühe kohaliku postkontori

matuseid ning suurimaid õppe-

tunde. Kõige enam laekus lugusid

klienditeenindajatelt ja kirjakand-

jatelt.

Jutuvõistlusega „Minu kõige-

kõige…“ tähistatakse selle aasta

novembris Eesti Posti 95. aastaseks

saamist. Kõiki lugusid saab lugeda

intranetist. •

Minu kõige-kõige fantastilisem kunstinäitus

Žüriiliikmed Mait Sooaru (vasakul), Madis Jürgen ja Kadri Tonka hindasid lugusid huvitavateks ja särtsakateks.

Jutud olid väga särt-sakalt kirja pandud.

Sai kaasa elada ja kaasa naerda.

olla. Veel mõtlesin, et kahju sellest värskest sillerdavast lumest, kui-

das ma lasen ühe lataka eri värvi puhtale valgele lumele.

Kannatasin veel, kõndisin maja ukse juurde, et ehk saan kusagile

prao vahele teate torgata – see ei õnnestunud, tuul oleks selle ei tea

kuhu lennutanud. Vaatasin veidi ringi, jalad tükkisid vägisi risti mi-

nema. Nägin puuriitu, tundsin veidi kergendust, et ühest hädast ehk

saan lahti, kuid ei – lumi ja hanged olid nii paksud ja kõrged, et lisaks

minu säärtele oleks veel midagi muud ära külmetanud.

Õnneks nägin raagus põõsa taga üht väikest ehitist, mida sai

nimetada välikäimlaks. Seadsin kähku sammud sinnapoole, rada oli

ka enam-vähem näha. Tegin haagi lahti, et kohe-kohe on mul jälle

hea olla – aga ei, vaip on maas. Üks jalg üleval, et mitte saapa alla

jäänud lund maha ajada, keerasin end ümber ja võtsin kiiresti ukse

taga jalanõud ära. Tõmbasin nüüd enda järel ukse ruttu kinni, et või-

malikult vähe külma sisse lasta ja siis ma seal istusin ja tundsin en-

nast taas õnnelikuna, sest mingeid arusaamatuid tagajärgi ei tulnud.

Oh imet, see istumine kestis küll pikemat aega. Kui see videovalve

oleks töötanud, oleks peremehel ilmselt tekkinud küsimus, mis ta

ometi seal nii kaua teeb?

Sellel „uusrikkal“ oli „see asutus“ niisuguseks tehtud, et vaata ja

imesta. Mul oli pikemat aega suu lahti, ei tähendanud see talvine

karge ilm, et süda oleks ära jahtunud. Oi, kuidas ma vahtisin ja uuri-

sin! Istumisest minust vasakul olid umbes 5 × 10 fotod portreedest,

natüürmortidest, maastikest. Kunstiteosed, mida ma pole kusagil

kohanud. Et üldse nii on võimalik komponeerida. Oli foto kummiku-

test, kõige lihtsamad kummikud – missugune pilt! Foto lauast, foto

toolist, jalgrattast jne. Oh, kuidas ma seda imetlesin!

Kuid mu käes oli veel ju see tähitud kirja teade. Istumisest pare-

male poole oli tehtud riiulid, millele oli pandud igasugused vanad,

päevi näinud tassid, kopsikud, kannud tiladega ja ilma.

Nüüd tuli mõte. Tõmbasin püksid üles, nööp ja lukk kinni, ning

haarasin riiulilt ühe kaanega kannu, kuhu libistasin käes oleva teate.

Pannud kaane kannule peale, tegin ukse lahti, astusin maha jäetud

saabastesse, mis andsid kohe oma külmakraadid edasi minu varvas-

tele, astusin peagi elumaja poole. Jätsin rahulolevalt kannu välisukse

ette peremeest ootama.

Mõelda vaid, see oli minu kõige, kõige, kõige fantastilisem kuns-

tinäitus, sealjuures tasuta. Ühest hädast priiks ja kohustus täidetud.

Järgmisel korral, kui oli uuesti postiülesannetes sinna minna vaja,

nägin suure tee ääres postkasti, mis oli vast tõesti järgmisel päeval

sinna pandud. •

No kuidas ma ajan püksid maha ja aparaat vaatab pealt.

Mu oli pikemat aega suu lahti, ei tähendanud see talvine karge ilm,

et süda oleks ära jahtunud.

LIIA PIHO, OTEPÄÄ

Maarja Väravmaarja.varav@post.ee