► Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevadIseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevad

► Leida iseseisvalt üks kultuurigeograafiline teaduslik uurimus Leida iseseisvalt üks kultuurigeograafiline teaduslik uurimus (soovitavalt artikkel andmebaasist (soovitavalt artikkel andmebaasist Thomson Reuters Web Thomson Reuters Web of Knowledgeof Knowledge, aga võib ka mujalt). Teha sellest kokkuvõte , aga võib ka mujalt). Teha sellest kokkuvõte ja lisada lühidalt omapoolne hinnang uuringule (mis meeldis, ja lisada lühidalt omapoolne hinnang uuringule (mis meeldis, mis ei meeldinud, mis jäi artiklis segaseks, mida oleks tulnud mis ei meeldinud, mis jäi artiklis segaseks, mida oleks tulnud põhjalikumalt käsitleda jne.). Samuti selgitada mõne lausega, põhjalikumalt käsitleda jne.). Samuti selgitada mõne lausega, millist metoodikat on antud uurimuses kasutatud millist metoodikat on antud uurimuses kasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne, ülevaateartikkel vms.) Tekst ei (kvalitatiivne, kvantitatiivne, ülevaateartikkel vms.) Tekst ei tohi olla pikem kui kaks A4 lk.tohi olla pikem kui kaks A4 lk. Uurimuse leidmisel on abiks andmebaasid Uurimuse leidmisel on abiks andmebaasid

► ISI Web of KnowledgeISI Web of Knowledge► JSTOR (vanemad ajakirjad)JSTOR (vanemad ajakirjad)► Google ScholarGoogle Scholar► jnejne

► Töö esitamise tähtaeg on 5. mai 2013 aadressile pae@ut.ee Töö esitamise tähtaeg on 5. mai 2013 aadressile pae@ut.ee (paberil pole vaja esitada)(paberil pole vaja esitada)

► Esitatud töö puhul peab olema selgelt aru saada, millist Esitatud töö puhul peab olema selgelt aru saada, millist uurimust on kasutatud.uurimust on kasutatud.

Tähtsamad Tähtsamad allikmaterjalid allikmaterjalid

VäljaandedVäljaanded

► Eestis oma kindel väljund puudubEestis oma kindel väljund puudubAjakirjad: Ajakirjad: AkadeemiaAkadeemia; ; Keel ja KirjandusKeel ja Kirjandus; ; TunaTuna; ; Ajalooline AjakiriAjalooline Ajakiri; ; TramesTrames jm. jm.

► Maailmas mitmed ajakirjadMaailmas mitmed ajakirjad Journal of Cultural GeographyJournal of Cultural Geography — Oklahoma — Oklahoma

Ülikooli poolt välja antav. Ülikooli poolt välja antav. Cultural GeographiesCultural Geographies - peamiselt uue - peamiselt uue

kultuurigeograafia artiklid. Kättesaadav ülikooli kultuurigeograafia artiklid. Kättesaadav ülikooli arvutivõrgusarvutivõrgus

Social and Cultural GeographySocial and Cultural Geography ► Tihti mahub kultuurigeograafia ka interdistsiplinaarsete Tihti mahub kultuurigeograafia ka interdistsiplinaarsete

ajakirjade või siis regioonikesksete ajakirjade allaajakirjade või siis regioonikesksete ajakirjade alla Journal of Baltic StudiesJournal of Baltic Studies

► Kultuurigeograafilisi tekste ka mitmetes muudes Kultuurigeograafilisi tekste ka mitmetes muudes inimgeograafia väljaannetesinimgeograafia väljaannetesNt. Nt. Geografiska Annaler BGeografiska Annaler B; ; Journal of Historical Journal of Historical

GeographyGeography; ; GeoJournal, Area GeoJournal, Area jmt.jmt.

AndmebaasidAndmebaasid

► Kehtivad kõik samad reeglid, mis muu teadustöö puhulKehtivad kõik samad reeglid, mis muu teadustöö puhul

Eelkõige Eelkõige Thomson Reuters Web of KnowledgeThomson Reuters Web of Knowledge

Jmt.Jmt.► Juurdepääs neile www.utlib.ee/andmebaasid (vaid ülikooli IP Juurdepääs neile www.utlib.ee/andmebaasid (vaid ülikooli IP

aadressiga)aadressiga)► Vanemad ajakirjadVanemad ajakirjad

http://www.jstor.org/ http://www.jstor.org/ ► Alati võib proovida muidugi ka GooglegaAlati võib proovida muidugi ka Googlega

http://scholar.google.com/ http://scholar.google.com/

Eesti andmedEesti andmed

► Kui väljastpoolt Eestit otsime peamiselt artikleid, Kui väljastpoolt Eestit otsime peamiselt artikleid, siis Eestisiseselt omab suuremat tähtsust erinevate siis Eestisiseselt omab suuremat tähtsust erinevate kultuurigeograafiliste andmete otsimine nii kultuurigeograafiliste andmete otsimine nii trükikirjandusest kui ka arhiividest.trükikirjandusest kui ka arhiividest.

Raja Teele maja Palamuse alevikus. Adeele ise oli 1937. aastal veel elus, ent elas Austraalias. Eesti ajalooarhiiv 2111-1-8988

18/19. sajand18/19. sajand► Varasemalt andmeid mitmetest kroonikatest ja Varasemalt andmeid mitmetest kroonikatest ja

üksikallikatestüksikallikatest► Esimene põhjalik Eesti ala kultuurigeograafiline Esimene põhjalik Eesti ala kultuurigeograafiline

kirjeldus kirjeldus

A. W. Hupel (1737-1819)A. W. Hupel (1737-1819)

Topographische Nachrichten von Lief- Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland.und Ehstland. 3 köidet 1774-17823 köidet 1774-1782

http://www.utlib.ee/ekollekt/buecher/http://www.utlib.ee/ekollekt/buecher/Hupel,TopogrNachricht.pdfHupel,TopogrNachricht.pdf

L. A. Mellin.L. A. Mellin. Atlas von Liefland oder von den beyden Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der

Provinz Oesel 1791-1798Provinz Oesel 1791-1798

► 19. sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud 19. sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. Asutati ka erialaseid seltse nt. seotud Tartu Ülikooliga. Asutati ka erialaseid seltse nt. Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet (1792)Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet (1792) Õpetatud Eesti selts (1838)Õpetatud Eesti selts (1838) Looduseuurijate Selts (1853)Looduseuurijate Selts (1853) Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842)Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842) jms. jms.

Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis puudutavad 19. sajanditpuudutavad 19. sajandit

► E. A. WinkelmannE. A. Winkelmann (1838-1896) (1838-1896) ““Bibliotheca Livoniae historica” Teine täiendatud väljaanne 1878 ligi 12 000 süstematiseeritud kirjanduse Bibliotheca Livoniae historica” Teine täiendatud väljaanne 1878 ligi 12 000 süstematiseeritud kirjanduse

nimetustnimetust

EE.. Blumfeldt Blumfeldt,, N N. . LooneLoone,, Bibliotheca Estoniae historica 1877-1917 = Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917Bibliotheca Estoniae historica 1877-1917 = Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917 . Tartu 1933-39.. Tartu 1933-39.

► F. J. Wiedemann,F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat 1869 Eesti-Saksa sõnaraamat 1869 Sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja isikunimesidSõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja isikunimesid

► ""Baltisches historisches OrtslexikonBaltisches historisches Ortslexikon””. Teil I. Estland“. Teil I. Estland“ (Köln, 1985) (Köln, 1985)

Vällamägi ja Suur Munamägi W. S. Stavehageni (1866) litograafial. Pildil olev Vällamägi ja Suur Munamägi W. S. Stavehageni (1866) litograafial. Pildil olev järv pole mitte Vällamäe jalamil asuv Perajärv, vaid Kavadi järv Uue-Saaluse järv pole mitte Vällamäe jalamil asuv Perajärv, vaid Kavadi järv Uue-Saaluse

mõisa juuresmõisa juures..

Pilkuse mõis Otepää lähedal, Stavehagen, 1866

L. Höflinger, Kivisild 1860L. Höflinger, Kivisild 1860

Kodulooline (kultuurigeograafiline) Kodulooline (kultuurigeograafiline) kirjandus 20. sajandi algulkirjandus 20. sajandi algul

► Oma Maa, Postimehe KirjakoguOma Maa, Postimehe Kirjakogu► Gustav Vilbaste/Vilberg. Kodumaal rännatesGustav Vilbaste/Vilberg. Kodumaal rännates► Mihkel Kampmaa, Eesti KodumaaMihkel Kampmaa, Eesti Kodumaa

► Ajalehtedes (KirjandusmuuseumAjalehtedes (Kirjandusmuuseum)) http://dea.nlib.ee/http://dea.nlib.ee/ digiteeritud Eesti ajalehed digiteeritud Eesti ajalehed

Geograafia algus Tartu ÜlikoolisGeograafia algus Tartu Ülikoolis

► Tartu Ülikooli Geograafia kabineti kroonika (August Mieleri Tartu Ülikooli Geograafia kabineti kroonika (August Mieleri koostatud)koostatud)

5. VIII 19195. VIII 1919 Tartu ülikooli valitsuse koosolek. Matemaatika ja Tartu ülikooli valitsuse koosolek. Matemaatika ja loodusteaduste fakulteedi esitaja ettepanekul otsustatakse Tartu Ülikooli loodusteaduste fakulteedi esitaja ettepanekul otsustatakse Tartu Ülikooli juures geograafia ja antropoloogia õpetool asutada. juures geograafia ja antropoloogia õpetool asutada.

18. VIII 191918. VIII 1919 Dr. J[ohannes] G[abriel] Granö saab kirja prof. [Johannes] Dr. J[ohannes] G[abriel] Granö saab kirja prof. [Johannes] Piiperilt mis Ülikooli nõukogu ettepanekul professuuri asjus sisaldab. Piiperilt mis Ülikooli nõukogu ettepanekul professuuri asjus sisaldab.

26. VIII 191926. VIII 1919 Läbirääkimiste järele valitakse Geograafia professoriks Dr. Läbirääkimiste järele valitakse Geograafia professoriks Dr. phil. Johannes Gabriel Granö. phil. Johannes Gabriel Granö.

25.−27. VIII 191925.−27. VIII 1919 Prof. J. G. Granö Tartus. Läbirääkimised õppetooli Prof. J. G. Granö Tartus. Läbirääkimised õppetooli asjus. Tingimised prof Granö poolt. Iseseisev kabinet ja assistent. asjus. Tingimised prof Granö poolt. Iseseisev kabinet ja assistent. Nõukogu poolt pandakse ette esialgseteks ruumideks kabinetile Ülikooli Nõukogu poolt pandakse ette esialgseteks ruumideks kabinetile Ülikooli hoones Rüütli tän. ja Suurturu nurgal ruumid anda. hoones Rüütli tän. ja Suurturu nurgal ruumid anda.

14. X 191914. X 1919 Prof J. G. Granö jõuab Tartu, Helsingist kaasa tuues Prof J. G. Granö jõuab Tartu, Helsingist kaasa tuues õpiabinõudena kogu seinakaarte ja raamatuid. õpiabinõudena kogu seinakaarte ja raamatuid.

15. X 191915. X 1919 Otsustatakse Geograafia kabinet sisse seada Jaani uul 22 Otsustatakse Geograafia kabinet sisse seada Jaani uul 22 teisel korral, ruumideks on esialgu eestuba, auditoorium ja professori teisel korral, ruumideks on esialgu eestuba, auditoorium ja professori kabinet. kabinet.

20. X 191920. X 1919 Ülikooli valitsuse poolt Geograafia õpetooli juure vanemaks Ülikooli valitsuse poolt Geograafia õpetooli juure vanemaks assistendiks kinnitatud reaalkooli ja tütarlaste gümnaasiumi loodusloo ja assistendiks kinnitatud reaalkooli ja tütarlaste gümnaasiumi loodusloo ja geograafia kooliõpetaja A. Mieler. geograafia kooliõpetaja A. Mieler.

28. I 192028. I 1920 Kartograafia kursuse algus osavõtjaid 10 inimest Kartograafia kursuse algus osavõtjaid 10 inimest 30. I 192030. I 1920 Kodumaa geograafia kursuse algus osavõtjaid 11. Kodumaa geograafia kursuse algus osavõtjaid 11. 28. I 192028. I 1920 Geograafia oskussõnade komisjooni istumiste algus. Geograafia oskussõnade komisjooni istumiste algus. 19. III 192019. III 1920 Topograafia osakonna poolt Tallinnast tuleb annetusena Topograafia osakonna poolt Tallinnast tuleb annetusena

sellekohase kabineti palve pääle 331 topogr. kaarti Põhja-Eesti ala kohta sellekohase kabineti palve pääle 331 topogr. kaarti Põhja-Eesti ala kohta

► Geograafia osakonna algusGeograafia osakonna algus

1919 1919 IIII

1920 1920 II

1920 1920 IIII

1921 1921 II

1921 1921 IIII

1922 1922 II

Kartograafia põhikursusKartograafia põhikursus OO OO

Maastikuteaduse põhikursusMaastikuteaduse põhikursus OO

Maastikuteaduse põhikursus IIMaastikuteaduse põhikursus II OO

Seminari harjutusedSeminari harjutused OO OO OO OO

Üldine geograafiaÜldine geograafia OO OO

Fennoskandia maateadusFennoskandia maateadus OO

Geograafia praktikumGeograafia praktikum OO OO OO

AntropogeograafiaAntropogeograafia OO

Üldine geograafia IIÜldine geograafia II OO

Antropogeograafia IIAntropogeograafia II OO

Ained, mida õpetas Johannes Gabriel Granö

29. IX 1920/Gustav Wilberg/Põhja-Eesti rannik29. IX 1920/Gustav Wilberg/Põhja-Eesti rannik

6. X 1920/August Jürgenson/Alutaguse ja Peipsi rannik6. X 1920/August Jürgenson/Alutaguse ja Peipsi rannik

13. X 1920/Elviine Piiper/Põhja-Eesti kõrgustik13. X 1920/Elviine Piiper/Põhja-Eesti kõrgustik

Kuupäev märkimata/Hans Männik/Lääne- ja HiiumaaKuupäev märkimata/Hans Männik/Lääne- ja Hiiumaa

03. XI 1920/Jaan Rumma/Saaremaa ja Muhumaa03. XI 1920/Jaan Rumma/Saaremaa ja Muhumaa

12. XI 1920/Leena Tork/Viljandi ja Otepää kõrgustikud12. XI 1920/Leena Tork/Viljandi ja Otepää kõrgustikud

17. XI 1920/David Koppel/Võrumaa17. XI 1920/David Koppel/Võrumaa

24. XI 1920/August Mieler/Emajõe orund24. XI 1920/August Mieler/Emajõe orund

08. XII 1920/Konstantin Reegel/Elistvere kõrgustik08. XII 1920/Konstantin Reegel/Elistvere kõrgustik

09. II 1921/Elviine Piiper/Mis on looduses ilus, mis ülev09. II 1921/Elviine Piiper/Mis on looduses ilus, mis ülev

23. II 1921/August Jürgenson/Lumemaastik23. II 1921/August Jürgenson/Lumemaastik

9. III 1921/Helene Rumma/Alpimägestik9. III 1921/Helene Rumma/Alpimägestik

16. III 1921/Gustav Vilberg/Tulemägede tegevus16. III 1921/Gustav Vilberg/Tulemägede tegevus

06. IV 1921/Jaan Rumma/Liustike teke06. IV 1921/Jaan Rumma/Liustike teke

8. IV 1921/Hans Männik/Mannerjää ja tema geomorfoloogiline tegevus8. IV 1921/Hans Männik/Mannerjää ja tema geomorfoloogiline tegevus

13. IV 1921/Juhan Maide/Randjoone sekulaarsed kõikumised ja sellest olenevad geomorfoloogilised tagajärjed13. IV 1921/Juhan Maide/Randjoone sekulaarsed kõikumised ja sellest olenevad geomorfoloogilised tagajärjed

20. IV 1921/David Koppel/Liivaluited20. IV 1921/David Koppel/Liivaluited

27. IV 1921/Konstantin Regel/Elamud ja asulad kõrbes27. IV 1921/Konstantin Regel/Elamud ja asulad kõrbes

4. V 1921/Anton Parts/Põõsastik maastikulise tegurina4. V 1921/Anton Parts/Põõsastik maastikulise tegurina

Seminarid 1920. aasta sügisest 1921. aasta kevadeni.

Matemaatika-Loodusteaduskonna kogu 1923. aastal. J. G. Granö lahkumise puhul?

► Geograafia osakonna paiknemineGeograafia osakonna paiknemine Algselt oli ettepanek Geograafia kabineti paiknemiseks Algselt oli ettepanek Geograafia kabineti paiknemiseks

Rüütli tänRüütli tänavaava ja Suurturu nurgal ja Suurturu nurgal. See plaan ei teostunud.. See plaan ei teostunud. 15. X 191915. X 1919 ootsustatakse Geograafia kabinet sisse seada tsustatakse Geograafia kabinet sisse seada

Jaani uulJaani uulitsaitsa 22 teisel korral, ruumideks on esialgu 22 teisel korral, ruumideks on esialgu eestuba, auditoorium ja professori kabinet.eestuba, auditoorium ja professori kabinet. Sinna jäädi Sinna jäädi aastaks. Pole täpselt teada, kus need ruumid asusid!aastaks. Pole täpselt teada, kus need ruumid asusid!

20. X 1920 töötab geograafiakabinet uuel aadressil Aia 38a.

Vanemuise õppehoone Vanemuise õppehoone ajaloostajaloost

Tartu ülikooli Tartu ülikooli geoloogiaprofessor geoloogiaprofessor G. P. G. P. Mihhailovski (TÜ 1905-1912) Mihhailovski (TÜ 1905-1912) algatas praeguse Vanemuise algatas praeguse Vanemuise tn õppehoone püstitamise tn õppehoone püstitamise mõtte ja nõutas ka mõtte ja nõutas ka haridusministeeriumilt haridusministeeriumilt vastava rahalise toetuse vastava rahalise toetuse ((800 000 rubla800 000 rubla)). A. Hofmanni . A. Hofmanni projekteeritud hoone oli projekteeritud hoone oli algselt ette nähtud ainult algselt ette nähtud ainult geoloogia- ja geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ja zooloogiamuuseumi ja vastavate instituutide jaoksvastavate instituutide jaoks. . Maja Maja valmis 1914. a ja alanud valmis 1914. a ja alanud sõja tõttu antisõja tõttu anti hoopis hoopis sõjaväehaigla kasutusse.sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai tollase Aia tn Ülikool sai tollase Aia tn hoone enda käsutusse peale hoone enda käsutusse peale Vabadussõja lõppu. Vabadussõja lõppu.

Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid

maakondlikud koguteosedmaakondlikud koguteosed

► Üld- ja eriosaÜld- ja eriosa► Kihelkondade kaupaKihelkondade kaupa► Iga kihelkonna ees statistiline ülevaadeIga kihelkonna ees statistiline ülevaade► Loodus, Inimene, Ajalugu, RändajaileLoodus, Inimene, Ajalugu, Rändajaile

IllustreeritudIllustreeritud

Koguteos Koguteos Tartu 1927Tartu 1927

http://www.tarkvarastuudio.ee/grafo/view.php?gid=1http://www.tarkvarastuudio.ee/grafo/view.php?gid=1

... Kihelkondade kirjeldamise kava, millest võiksid juhatust saada just kohapealsed kaastöölised, nagu õpetajad, seltsitegelased, arstid, kirikuõpetajad

Koguteos EestiKoguteos Eesti ► Tartumaa. Eesti I. Maateadusline, majandusline ja ajalooline Tartumaa. Eesti I. Maateadusline, majandusline ja ajalooline

kirjeldus. 1925.kirjeldus. 1925. (toimetajad J. Rumma, J. G. Granö, J. V. Veski). Tartu, 740 (toimetajad J. Rumma, J. G. Granö, J. V. Veski). Tartu, 740 lk.lk.

► Võrumaa. Eesti II. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Võrumaa. Eesti II. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. 1926. 1926. (toimetajad J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski). Tartu, 498 lk.(toimetajad J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski). Tartu, 498 lk.

► Setumaa. Eesti III.Setumaa. Eesti III. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1928. 1928. (toimetajad A. Tammekann, E. Kant, J. V. Veski). Tartu, 381 lk.(toimetajad A. Tammekann, E. Kant, J. V. Veski). Tartu, 381 lk.

► Pärnumaa. Eesti IV. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline Pärnumaa. Eesti IV. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1930.kirjeldus. 1930. (toimetajad A. Tammekann, J. Kõpp, E. Kant). Tartu, 762 (toimetajad A. Tammekann, J. Kõpp, E. Kant). Tartu, 762 lk.lk.

► Valgamaa. Eesti V. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Valgamaa. Eesti V. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1932.1932. (toimetajad A. Tammekann, A. Luha, E. Kant). Tartu, 484 lk. (toimetajad A. Tammekann, A. Luha, E. Kant). Tartu, 484 lk.

► Saaremaa. Eesti VI. Maateadusline, tulunduslik ja ajalooline Saaremaa. Eesti VI. Maateadusline, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1934.kirjeldus. 1934. (toimetajad A. (toimetajad A. Luha, E. Blumfeldt, A. Tammekann). Tartu, Luha, E. Blumfeldt, A. Tammekann). Tartu, 858 lk.858 lk.

► Viljandimaa.Viljandimaa. MMaateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldusaateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus.. ÜÜldosa, ldosa, 1939 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuuripoognad)1939 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuuripoognad)..

► Läänemaa.Läänemaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus Üldosa, Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus Üldosa, 1938 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuurpoognad).1938 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuurpoognad).

► VirumaaVirumaa, 1924, 1924

Koguteoste ilmumineKoguteoste ilmumine

teoseidteoseid

► Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, 1926, 1255 lk.Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, 1926, 1255 lk.► Eesti biograafiline leksikon, 1926-29, 1940 täiendusköideEesti biograafiline leksikon, 1926-29, 1940 täiendusköide

► Eesti entsüklopeedia (peatoimetaja R. Kleis), ilmus 1932-37 Eesti entsüklopeedia (peatoimetaja R. Kleis), ilmus 1932-37

täiendusköide 1940.täiendusköide 1940. ► Geograafia Instituudi publikatsioonide sari 1925-tänapäev. Geograafia Instituudi publikatsioonide sari 1925-tänapäev.

Alusepanija M. HaltenbergerAlusepanija M. Haltenberger

► Eesti talundid : Tartumaa / koostanud I. Lilles jt.Eesti talundid : Tartumaa / koostanud I. Lilles jt. 1939. 1939.► Eesti talundid : Võrumaa / koostanud E. Lill jt. 1940Eesti talundid : Võrumaa / koostanud E. Lill jt. 1940.. ► Eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased / toimetanud J. Eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased / toimetanud J.

Kesanurm ja E. Talvist 1938Kesanurm ja E. Talvist 1938..► Maakondlikud suurmehed : Põhja-Eesti kultuurlugu ja Maakondlikud suurmehed : Põhja-Eesti kultuurlugu ja

tegelased / toimetanud A. Kalda, 1937tegelased / toimetanud A. Kalda, 1937..► Pärnumaa tegelaste biograafiad. Elulolisi andmeid Pärnumaa tegelaste biograafiad. Elulolisi andmeid

Pärnumaal elavate ja tegutsevate avalikkude tegelaste Pärnumaal elavate ja tegutsevate avalikkude tegelaste kohta. Toim. J. Andreller ja A. Leetmaa. 1937.kohta. Toim. J. Andreller ja A. Leetmaa. 1937.

August Miks, 1938. Märkusi Eesti kultuuritegelaste päritolu kohta. August Miks, 1938. Märkusi Eesti kultuuritegelaste päritolu kohta. Eesti Kirjandus nr. 3.Eesti Kirjandus nr. 3.

Eesti KirjandusmuuseumEesti Kirjandusmuuseum

ArhiivraamatukoguArhiivraamatukogu►kõiki eestikeelseid trükiseid (olenemata nende kõiki eestikeelseid trükiseid (olenemata nende ilmumiskohast); ilmumiskohast); ►Baltimaid ja/või siin elanud ning elavaid isikuid Baltimaid ja/või siin elanud ning elavaid isikuid käsitlevaid trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, käsitlevaid trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid;Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid;

►fennougristika alaseid teatmematerjalefennougristika alaseid teatmematerjale

Eesti kultuurilooline arhiivEesti kultuurilooline arhiiv

► Käsikirjalised kogudKäsikirjalised kogud► Fotokogu Fotokogu ► KunstikoguKunstikogu► Käsikirjade andmebaas ELLENKäsikirjade andmebaas ELLEN► Ühendus Eesti EluloodÜhendus Eesti Elulood

http://www.folklore.ee/radar/pealeht.phphttp://www.folklore.ee/radar/pealeht.php

ajaloolist pärimustajaloolist pärimust

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?m=frontpagehttp://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?m=frontpage

Eesti biograafiline andmebaas ISIKEesti biograafiline andmebaas ISIK

Eesti Rahva MuuseumEesti Rahva Muuseum

► FotokoguFotokoguSäilikuid (seisuga 1.1.2005):Säilikuid (seisuga 1.1.2005):

-- fotod - 208 264 fotod - 208 264 - muuseumiesemete digifotod - 15 402- muuseumiesemete digifotod - 15 402

► EsemekoguEsemekogu► FilmiarhiivFilmiarhiiv

www.muis.ee

Arhiivid ERM-isArhiivid ERM-is

► Topograafiline arhiiv (TA)Topograafiline arhiiv (TA) Topograafilises arhiivis hoitakse välitööde päevikuid ja Topograafilises arhiivis hoitakse välitööde päevikuid ja

reisimärkmeid alates muuseumi asutamisest 1909. aastas. Need reisimärkmeid alates muuseumi asutamisest 1909. aastas. Need sisaldavad kogumismatka teekonda, st läbikäidud külasid-talusid, sisaldavad kogumismatka teekonda, st läbikäidud külasid-talusid, kohalike inimeste suhtumist korjajatesse, teavet saadud ja kohalike inimeste suhtumist korjajatesse, teavet saadud ja saamata esemetest, legende ja jooniseid esemetest, üldisi saamata esemetest, legende ja jooniseid esemetest, üldisi etnograafilisi tähelepanekuid kohalike inimeste, kommete, etnograafilisi tähelepanekuid kohalike inimeste, kommete, suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse, ehitiste jm kohta. suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse, ehitiste jm kohta.

► Etnograafiline arhiiv (EA)Etnograafiline arhiiv (EA) Etnograafilises arhiivis on muuseumitöötajate ja stipendiaatide Etnograafilises arhiivis on muuseumitöötajate ja stipendiaatide

(ajaloo- ning kunstiüliõpilaste) kogutud kirjalik aines mitmesugustel (ajaloo- ning kunstiüliõpilaste) kogutud kirjalik aines mitmesugustel teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö ja karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö ja käsitöötehnikad, kombed, toit jne. käsitöötehnikad, kombed, toit jne.

► Korrespondentide vastuste arhiiv (KV)Korrespondentide vastuste arhiiv (KV) Muuseumi suurim arhiiv sisaldab kirjasaatjate võrgu liikmete ja Muuseumi suurim arhiiv sisaldab kirjasaatjate võrgu liikmete ja

koolide kaastöid - vastuseid muuseumi koostatud koolide kaastöid - vastuseid muuseumi koostatud küsimuslehtedele, võistlustöid ja muid kirjutisi etnograafilistel ja küsimuslehtedele, võistlustöid ja muid kirjutisi etnograafilistel ja kultuuriloolistel teemadel. kultuuriloolistel teemadel.

► Sanitaar-topograafiline arhiiv (STA)Sanitaar-topograafiline arhiiv (STA)

Sellesse arhiivi on koondatud Tervishoiu instituudi poolt 1922.-1930. Sellesse arhiivi on koondatud Tervishoiu instituudi poolt 1922.-1930. aastal korraldatud üle-eestilise tervishoidliku "inventuuri" materjalid. aastal korraldatud üle-eestilise tervishoidliku "inventuuri" materjalid. Neis on andmeid suurema osa külade kohta, eraldi koostati Neis on andmeid suurema osa külade kohta, eraldi koostati tervikülevaateid valdadest ning suvituskohtadest. Valdavalt arstide tervikülevaateid valdadest ning suvituskohtadest. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arstiüliõpilaste kirjeldused annavad ja vanemate kursuste arstiüliõpilaste kirjeldused annavad mitmekesise pildi asulatest, elamutest, inimestest ja eluolust 1920. mitmekesise pildi asulatest, elamutest, inimestest ja eluolust 1920. aastatel. Materjale on kokkuvõtvalt ja analüüsivalt kasutanud aastatel. Materjale on kokkuvõtvalt ja analüüsivalt kasutanud professor Aleksander Rammul maakondlikes tervishoiualastes professor Aleksander Rammul maakondlikes tervishoiualastes kirjeldustes (ilmusid aastatel 1928-1938). kirjeldustes (ilmusid aastatel 1928-1938).

► Etnograafiliste jooniste kogu (EJ)Etnograafiliste jooniste kogu (EJ) Etnograafiliste jooniste kogus on enam kui 50 000 üksikjoonist Etnograafiliste jooniste kogus on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest - joonistatuna nii kunstnike kui kunstiüliõpilaste tarbeesemetest - joonistatuna nii kunstnike kui kunstiüliõpilaste poolt. poolt.

Eesti AjalooarhiivEesti Ajalooarhiiv

► ArhiiviArhiivi koondatud endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike koondatud endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike administratiivasutuste, kohtu- ja politseiorganite, administratiivasutuste, kohtu- ja politseiorganite, rüütelkondade, linnade ja talupoegade omavalitsuste rüütelkondade, linnade ja talupoegade omavalitsuste materjalid. Ajalooarhiiv hoiab kiriku- ja haridusasutuste materjalid. Ajalooarhiiv hoiab kiriku- ja haridusasutuste dokumente, mõisa- ja isikufonde, eripalgeliste seltside ja dokumente, mõisa- ja isikufonde, eripalgeliste seltside ja ettevõtete arhivaale. Siin leidub haruldasi ürikuid, ettevõtete arhivaale. Siin leidub haruldasi ürikuid, pitsatijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, pitsatijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, gravüüre ja fotosid, Eesti kõige suurem ajalooliste gravüüre ja fotosid, Eesti kõige suurem ajalooliste maakaartide kogu.maakaartide kogu.

► http://www.ra.ee/vau/http://www.ra.ee/vau/

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu

► Käsikirjakogu Käsikirjakogu Isikuarhiivid ning asutuste ja organisatsioonide Isikuarhiivid ning asutuste ja organisatsioonide

arhiivifondid arhiivifondid moodustavad käsikirjastu põhimassiivi. moodustavad käsikirjastu põhimassiivi. ► Fotokogu Fotokogu

Fotokogu aktiivselt komplekteeritava ja kasutatava Fotokogu aktiivselt komplekteeritava ja kasutatava tuumiku tuumiku moodustavad eesti teadus- ja kultuurilugu, moodustavad eesti teadus- ja kultuurilugu, eeskätt Tartu eeskätt Tartu Ülikooli elu ja ajalugu kajastavad portreefotod, Ülikooli elu ja ajalugu kajastavad portreefotod, koha- ja koha- ja kroonikavõtted. Keskse fotokogu kõrval on kroonikavõtted. Keskse fotokogu kõrval on seitse seitse fotokollektsiooni. fotokollektsiooni.

TallinnasTallinnas► Eesti riigiarhiivEesti riigiarhiiv

http://ais.ra.ee/http://ais.ra.ee/

► Eesti filmiarhiivEesti filmiarhiiv http://www.filmi.arhiiv.ee/http://www.filmi.arhiiv.ee/

► Eesti rahvusraamatukoguEesti rahvusraamatukogu E-kataloog ESTER, artiklite andmebaas ISE, digitaalarhiiv DIGAR, DEA, E-kataloog ESTER, artiklite andmebaas ISE, digitaalarhiiv DIGAR, DEA,

rahvusbibliograafia, Rahvusraamatukogu andmebaasid, litsentsiandmebaasidrahvusbibliograafia, Rahvusraamatukogu andmebaasid, litsentsiandmebaasid

► Tallinna Ülikooli raamatukogu (Baltica osakond)Tallinna Ülikooli raamatukogu (Baltica osakond)► Maaameti pärandkoosluste rakendusMaaameti pärandkoosluste rakendus

Ka väljaspool EestitKa väljaspool Eestit

► Väliseesti arhiividVäliseesti arhiivid► Herderi instituut SaksamaalHerderi instituut Saksamaal

► http://www.herder-institut.de/

Visuaalsed ajaloolised Visuaalsed ajaloolised materjalid materjalid

Tartu vanadel fotodelTartu vanadel fotodelenne II maailmasõdaenne II maailmasõda

Tiigi ja Pepleri (Pälsoni) tn. nurgal asunud Maarja apteek. Paremale jääb Maarja kirik (EPA võimla). Foto Ed. Selleke 1934 a.

Vaade Kivisillale ja ümbrusele (1924 a.)mil praeguse Turuhoone ja Kivisilla vahel asus Puuturg. Foto Ed. Selleke 1926 a.

Tsaariaegne Puškini nimeline tütarlaste gümnaasium, iseseisvunud Eestis Poeglaste gümnaasium, kannatas 1944 a. Foto Ed. Selleke 1913 a.

►http://www.boston.com/bigpicture/http://www.boston.com/bigpicture/2010/08/2010/08/russia_in_color_a_century_ago.htmlrussia_in_color_a_century_ago.html