EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 13 • 8. AUGUST 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

14.—15. septembril kohtuvad Tartus, Dorpati Konverentsikeskuses ettevõtjad nii Eestist kui välisriikidest, et kuulata ja

õppida esinejatelt nagu ettevõtluse arendaja Arne Strand (teemad: rahvusvahelise miljoniettevõtte ülesehitamine ning rahvus-

vaheliste meeskondade juhtimine). Tony Aperia, tunnustatud mainekujundaja kõneleb mainekujundusest rahvusvahelises

keskkonnas ja J. Margus Klaar, kes annab näpunäiteid rahvusvahelises turunduses. Huvitavaks etteasteks kujuneb tulla John

Longhursti poolt, kes jagab kogemusi globaalses keskkonnas töötamise ja investeerimise alal, olles ise üle kahekümne viie aasta

olnud Londoni üks hinnatumaid finantsanalüütikuid. Eksporditurgudel oma väärtuspakkumist logistika toel maksimeerimisest

räägib Illimar Paul, Jakob Saks kõneleb müügivõrgu loomisest välisturgudel, Raul Sõmer annab nõu investorite leidmisel.

Lisaks eelmainituile esinevad Yrjö Ojasaar (Solon Partners), Jane Saatre (Tartu Ülikool), Silja Elunurm (Kredex), Matti Hyyrynen

(EBRD), Toomas Kästik (EAS), Xiaotian Zhang (Raatuse International Trade), Juhan Bernadt (EkspordiAkadeemia), Antti Veranen

(Advanced Business Management Limited), Mats Soomre (Belbin Associates), Mae Hansen (FinanceEstonia) ja Kalev Kaarna

(TÜ Ideelabor) ning konverentsi ajal toimub Business Networking Event ehk võrgustiku loomine. Konverentsi galaõhtul kuulu-

tatakse välja ka Silmapaistev Noor Eestlane, tunnustamaks meie tegijaid ettevõtluse, teaduse, kultuuri, eetika, meditsiini ja

teistest valdkondadest.

Tule ja võta osa selle konverentsist, kust saad tõuke järgmise sammu

astumiseks koos mitmesaja ettevõtjaga Eestist ja välismaalt!

REGISTREERUMINE

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikemetele kehtib soodushind -15% kehtivast

hinnast ja valitud paketist. Registreerimine soodustusega kuni 31. august 2012.

Soodustuse saamiseks lisada registreerumisel kommentaari KODA15.

PARTNERID:

KAASRAHASTAJAD:

MEEDIAPARTNERID:

JCI Estonia Ettevõtlike Noorte Koda koostöös Eesti Kaubandus-Tööstus-

kojaga on pannud kokku programmi, mis hõlmab ühele ettevõtjale olulisi

teemasid tänapäeva globaalses maailmas, keskendudes peamiselt kahele:

rahvusvaheliste meeskondade juhtimine ja ettevõtte rahvusvahelistumine.

Juhtimis- ja ekspordikonverents Check-IN14.—15. septembril 2012 Tartus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA JA EKSPORDIAKADEEMIA SOOVITAVAD:

LOE ROHKEM JA REGISTREERI JUBA TÄNA

MAIT PALTSPeadirektor

3

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

õik need on äärmiselt oluli -sed teemad ning tahaks vaid

loota, et kuumaks taotud raudnüüd koos sügisel saabuvate vih-madega uuesti ei jahtus. Ülekrimi-naliseerimisega tegelemise vaja -dusest, sanktsioonide ühtlustami -sest ja korrigeerimisest on räägi-tud vähemalt viimased kolm aas -tat — kui mitte rohkemgi. Suuremahoo sai teema sisse pärast 2010.aasta mais Riigikohtus valminudanalüüsi, milles tõdeti, et kehtivakaristusega isikuid oli toona Eestielanikkonnast 26,3%, kuid tööe a -listest isikutest juba 37,3%. Needon kehtivad karistused. Kui võetialuseks aga karistusregistrissekantud isikud Eesti elukoha järgining vaadati nii juba kustunud kuika veel kehtivaid karistusi, oli tule-museks see, tööealisest elanikkon-nast 55,6% on olnud kantud karis -tus registrisse. Olgugi, et suur osaneist on erinevad väärteokaristu -sed (enamiku moodustavad liiklus-rikkumised), on tegelikult mõtle -mis ainet neist numbritest küllaga.

Justiitsministeeriumi juures käibjuba mõnda aega koos ka vastav

töögrupp, mis karistusõiguse küsi -musi erineva nurga alt vaagib, jamille töö tulemusi võib oodata jubasel sügisel. Eks näis, mis ettepane -kutega töörühm välja tuleb, kuidootamist väärib see igal juhul.

Teine ja Kaubanduskoja jaoks kind-lasti olulisemgi teema, mille veelenne jaanipäeva Justiitsministee -riumis toimunud kohtumisel tõsta -tasime, puudutab aga just ette -võtluse poolt ning neid nõudeid, kohustusi ja piiranguid, mis ette -võt lusvabadust piiravad. Ka sellelteemal on viimasel ajal mitmel korral sõna võetud ja arvamustavaldatud. Mis on igati tervitatav.

Kaubanduskojas näeme erinevaidseaduste ja määruste eelnõusidpäevast päeva ning kahtlemata onnende seas ka selliseid, millest tu-leneb kohustusi, millega riik soovibettevõtjat koormata. Tõsi on, et egauusi nõudeid ja piiranguid ehkenam nii palju peale ei tule kui veel5-10 aastat tagasi, kuid samas eiole ka näha, et keegi aktiivseltebavajalike koormiste revisjonigategeleks. Lisaks karistusõiguse

ülevaatamisele oleks tänasel päe-val kindlasti asjakohane üks suu -rem revisjon ka nende ettevõtlus -piirangute, kohustuste või nõueteosas, millega ettevõtjad igapäe -vaselt silmitsi seisavad. On selge,et ühiskond muutub ja sellega kooska keskkond, kus meie ettevõtjadtegutsevad ning seetõttu võibtõesti olla aeg-ajalt vajalik ka uuteregulatsioonide kehtestamine,kuid samavõrd loogilisena tundubseegi, et ajast ja arust nõudeid, misiseenesest kogu õiguskeskkonnalegitiimsust devalveerivad, tuleksrevideerida.

Et sellega veidigi algust teha ja tee -mat vähemasti aktiivsena hoida,korraldame uue ärihooaja algusesoma liikmete hulgas ka vastavaküsitluse, mille eesmärk on justsellis te ettevõtlusele kehtestatudpii rangute, kohustuste ja nõueteväljaselgitamine, mis teie hinnan-gul kõige olulisemad ja mille põh-jendatus jätab küsimärgid õhku.Kes sellistest piirangutest teavita-misega küsitluseni oodata ei jõua,võib aga juba praegu need minu e-postile mait@koda.ee läkitada. �

MILLISED PIIRANGUD, KOHUSTUSED JA NÕUDED

TAKISTAVAD ETTEVÕTLUST?

Suvi ei ole tavaliselt aeg, millal oluliste ja põhimõtteliste küsimuste üle

diskuteerida soovitakse. Sellele vaatamata on just viimasel ajal ilmunud

ajakirjanduses mitmeid sõnavõtte käskude ja keeldude teemal ning

vaieldud koguni selle üle, kui palju siis ikka on Eestis kuritegude või

väärtegude eest karistatud isikuid ning kas seda on palju või vähe.

K

Tõsi on, et ega uusi nõudeid ja piiranguid ehk enamnii palju peale ei tulekui veel 5-10 aastattagasi, kuid samas eiole ka näha, et keegiaktiivselt eba-vajalike koormiste revisjoniga tegeleks.

4

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIMillised piirangud, kohustused 3ja nõuded takistavad ettevõtlust?

SEADUSANDLUSRiigikohtu otsus osaühingu osade 5registreerimise kohta

Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi 6seaduse muutmise eelnõu

Gallupid 7

EUROOPA UUDISED 8

KASULIKKUSEPA – mis see veel on ja keda see puudutab? 10

INNOVATSIOONIVEERGSel sügisel antakse esmakordselt 11välja Eesti Disainiauhinnad 2012

TARBIJAKAITSE„Suunanäitaja” näitab suunda 12

KOJA LIIKMEDMiks on ettevõtjal mõtet arvestada noore tööle 13kandideerimisel noorsootöö kogemustega ningmillised on noorte töötajate eelised

TEATED 17

KOOSTÖÖPAKKUMISED 20

RIIGIHANKETEATED 21

LIIKMELT LIIKMELE 21

UUED LIIKMED 22

25. august Ärihooaja 2012/2013 avamine Lennusadamas

Lennusadamas (Küti 17, Tallinn)Priit RaamatTel: 604 0060E-post: priit@koda.ee

14.-15. september Juhtimis- ja ekspordikonverents Check-IN

Dorpati Konverentsikeskuses (Soola 6, Tartu)Liisi Toom Tel: 527 0534E-post: liisi@conference-checkin.com

18.-21. september Puidutööstuse ettevõtete

kontaktreis Prantsusmaale

Kristy Tättar Tel: 604 0093E-post: kristy@koda.ee

27. september Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson Tel: 744 2196E-post: toomas@koda.ee

27.—29. september Ärivisiit Peterburisse

Kristy TättarTel: 604 0093E-post: kristy@koda.ee

16. oktoober Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson Tel: 744 2196E-post: toomas@koda.ee

13.—15. november Toiduainetööstuse ettevõtete

kontaktreis Taani

Kristy TättarTel: 604 0093E-post: kristy@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

astavalt aga Riigikohtu Põhi -seaduslikkuse Järelevalve

Kolleegiumi 6. juuli otsusele (nr 3-4-1-3-12) tunnistati põhiseadu -sega vastuolus olevaks ja kehte -tuks Eesti väärtpaberite keskre -gistri seaduse § 18 lg 2 osas, millessee ei sisalda õiguslikku alust osa -ühingu osade Eesti väärtpaberitekeskregistrist kustutamiseks osa -nike otsuse alusel, kui see ei oleseotud äriühingu ümberkujunda -misega ja kui osaühingu osad ei olepanditud.

Riigikohus leidis, et EVKS § 18 lg-s2 sisalduv piirang ei ole osaühinguosade Eesti Väärpaberite Kesk-re gistrist (EVK) kustutamiseks väljaspool äriühingu ümberkujun-damist vajalik abinõu, et kaitsta osaühingu osanike õigusi, sh õigustteada, kellele osa kuulub ja millalsee omanikku vahetab. Sama ees -märki on võimalik osanikke ja osaühingut vähem koormatessaavutada, kui osanike nimekirjapeab osaühingu juhatus. Osanikeõiguste kaitse tagab osade võõran-damise tehingute notariaalnetões tamine ning tehinguandmeteedastamine avalikule äriregistrile.Lisaks on osanikel võimalus vaid-

lustada osaühingu juhtimiseksvas tuvõetud osanike otsused koh-tus. Seega on EVKS § 18 lg-s 2sisalduv piirang ebaproportsionaal -ne ja põhiseadusega vastuolus.Milline täpselt seaduse uus sõnas-tus hakkab olema, ei ole veel ot-sustatud.

Osaühingute osade registreerimi -ne EVKs on vabatahtlik ning osa -nike nimekirja, milles tuleb näidataosanike nimed, aadressid ja isiku-või registrikoodid, samuti nendeosade nimiväärtused, peab üld-juhul osaühingu juhatus. EVKosade registreerimist peetaksekahtlemata turvaliseks ning läbi-paistvaks, kuid osade registreeri -mine registris toob osaühingulekaasa lisakohustusi. Nimelt peabosaühing, kelle osad on registree -ri tud EVKs, teavitama registripida-jat viivitamata kõigist muudatus -test registris registreeritud osanikeõigustes ja kohustustes; dividendimaksmise kohta otsuse tegemi -sest; võlakohustuselt intressi mak -smisest ja võlakohustuse lunas-tusmakse tegemisest; ühinemis-,jagunemis- või ümberkujundamis -otsuse tegemisest, likvideerimis -otsuse vastuvõtmisest või pank -

rotimenetluse algatamisest osa -ühingu suhtes ning kõigist muuda-tustest osaühingu registripidaja

suhtes esindama õigustatud isi ku -te seas. Eeliseks on küll, et EVKsregistreeritud osade võõrandami -sel ei kohaldata notariaalset tões-tamise nõuet. Seega võimaldabosade registreerimine EVKs sõlmi -da osade ostu- või müügitehinguidilma kohustusliku notariaalse te -hinguvormi nõuet järgimata ning

notaritasusid maksmata. Kuid igasellise tehingu või muudatusetegemisel tuleb registrile tasudateenustasu. Siiani kehtinud regu-latsioon võimaldas küll osanikelvabatahtlikult registreerida osadEVKs, kuid ei andnud võimalust osanike otsuse alusel registree -ringut soovi korral kustutada.

Ka Kaubanduskoja liikmed on möö-dunud aastal läbiviidud küsitlusesleidnud, et ei pea osaühingu osaderegistreerimist EVKs oluliseks jaeelistatakse osanike nimekirja pi-damist juhatuse poolt. Kuna osa -nike andmed esitatakse majandus -aasta aruandes äriregistrile nagu-nii, siis peetakse täiendavat osaderegistreerimist EVKs pigem lisa-kuluks, kui eeliseks. Tehtud küsit-lu sest selgus ka, et üldjuhul (90%vastanutest) ei ole probleeme reg-istris registreerimata osadega te -hinguid (müük, panti mine, kinki mi-ne) tehes probleeme täheldatud. �

RIIGIKOHTU

OTSUS OSAÜHINGU OSADE REGISTREERIMISE KOHTAEesti väärtpaberite keskregistri seadus (EVKS § 18 lg 2) sätestas, et registris

registreeritud Eesti äriühingu osad või aktsiad kustutatakse registrist vastava

äriühingu lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse lõpetamisega

või äriühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise korral. Selle sätte eesmärgiks

on seadusloojate poolt peetud kolmandate isikute (eelkõige pandipidajate)

ja väikeosanike kaitse, kel ei ole endal võimalik otsustusprotsessi tegelikult

mõjutada ning osanikele lubatav osade vabam haldamiskorraldus võiks kahjustada

võimalikke võlausaldajate ja pandipidajate seadusega kaitstud õigusi ja huve.

V

Põhjalikumalt on võimalik

kohtulahendiga tutvuda

Riigikohtu kodulehel

http://www.riigikohus.ee

/?id=11&tekst=RK/3-4-1-3-12.

Kaubanduskoja liikmedon läbiviidud küsitlusesleidnud, et ei pea osa ühingu osade regist ree rimist EVKsoluli seks ja eelistatakse osanike nimekirja pidamist juhatusepoolt. Kuna osanikeandmed esitatakse majandusaasta aruandes äriregistrile nagunii, siis peetaksetäiendavat osade registreerimist EVKspigem lisakuluks.

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

elgituseks olgu öeldud, et pa -kendiseaduse kohaselt pea -

vad pakendiettevõtjad tagama sel -le, et nende poolt turule lastudpakendid ja pakendijäätmed saak-sid kokku kogutud taaskasutamiseeesmärgil. Pakendiettevõtjaks onisik, kes majandus- või kutsetege-vuse raames pakendab kaupa,veab sisse või müüb pakendatudkaupa (nt toidukauplused). Seaduslubab pakendiettevõtjatel vastavakohustuse ka üle anda akreditee -ritud taaskasutusorganisatsiooni -dele. Olgu siinkohal öeldud, ettänasel päeval on seda teinud lige-male 3000 ettevõtjat (pakendiet-tevõtjat). Taaskasutusorganisat -siooni ülesanne ongi korraldadatalle vastavad kohustused üle and-nud pakendiettevõtjate pakendi japakendijäätmete üleriigilist kogu-mist ja taaskasutamist ning aren-dada edasi taaskasutussüsteemieesmärgiga tagada pakendijäät-mete taaskasutamine vähemaltseaduses sätestatud taaskasutusesihtarvude ulatuses. Täiendavatinfot pakendite ja pakendijäätmetetagastamise ja taaskasutusse võt-mise süsteemi kohta leiab Kesk -

kon na ministeeriumi koduleheltaadressil www.envir.ee/999.

Eelnõu seletuskirjas selgitatakse,et tagada tuleks parem ülevaadekokku kogutud ja taaskasutussevõetud pakenditest ja pakendijäät-metest. Seetõttu täpsustatakse jatäiendatakse andmeid, mida ja miskujul peab pakendiettevõtja, kespole oma kohustusi üle andnudtaaskasutusorganisatsioonile, esi-tama järelevalveametnikule. Taas -kasutusorganisatsiooni tegevuseosas täpsustatakse mitmeid erine -vaid asju. Näiteks täiendatakseakrediteeringu saamiseks vajalikufinantsplaani nõudeid ning sätes-tatakse konkreetsemalt teenitudtulu reinvesteerimise tingimusi.Täpsemalt seda, et taaskasutus-organisatsiooni kasumi reinves -tee rimine saab toimuda üksnestaas kasutusorganisatsiooni põhi -kirjalistest eesmärkidest tulene -vasse tegevusse. Taaskasutus -orga ni satsioonide tegevuse osassoovitakse muuta ka seda, et eel-neva aasta tegevuse ülevaate kesk -konnaministrile esitamise täht -aega lükataks edasi majandus -

aasta aruande esitamise tähtajale,st 30. juunile. Ülevaates soovitakseedaspidi näha muuhulgas andmeidpakendi taaskasutuse teenus -tasude ja eelmise kalendriaastajooksul toimunud pakendimaterjalikokkuostuhinna muutuste kohta.

Oluline kavandatav muudatustaaskasutusorga nisatsioonidejaoks on kindlasti see, et nendeakrediteering soovitakse muutatähtajaliseks, s.o 7 aastaks (praeguon see tähtajatu). Eelnõu juures onkahjuks probleemiks see, et kehti-vad akrediteeringud soovitaksekehtetuks tunnistada suhteliseltkiiresti. Sealjuures on vastuolu eel-nõu ja eelnõu seletuskirja tekstidevahel — üks nimetab vastava kuu -päevana 31.12.2012 ja teine 31.12.2013. Kaubanduskoja hinnangulpeaks andma mõistliku aja muuda-

PAKENDISEADUSE JA PAKENDIAKTSIISI SEADUSEMUUTMISE EELNÕU

O L U L I N E :

Suve hakul avaldas Keskkonnaministeerium pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi

seaduse muutmise eelnõu. Muudatuste sisseviimise vajadust põhjendatakse

eelkõige sellega, et kehtiv regulatsioon ei ole piisav, et tagada selge ülevaade

kokku kogutud ja taaskasutusse võetud pakenditest.

SEelnõuga:

• täpsustatakse ja

täiendatakse andmeid,

mida ja mis kujul peab

pakendiettevõtja, kes

pole oma kohustusi

üle andnud taaskasu-

tusorganisatsioonile,

esitama järelevalve-

ametnikule.

• täiendatakse taaska-

sutusorganisatsiooni

akrediteeringu

saamiseks vajaliku

finantsplaani nõudeid

ning sätestatakse

konkreetsemalt teeni-

tud tulu reinvestee-

rimise tingimusi.

• soovitakse lükata

edasi eelneva aasta

tegevuse ülevaate

keskkonnaministrile

esitamise tähtaega

majandusaasta

aruande esitamise

tähtajale, st 30. juunile

Taaskasutus-organisatsioonideakrediteering soovitakse muuta tähtajaliseks, s.o 7 aastaks.

7

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

tuste ettevalmistamiseks ja kehti-vad akrediteeringud peaksid keh-tima vähemalt kuni 31.12.2013,aga kindlasti oleks parem andaaega veelgi rohkem, nt 1,5- 2 aas-tat. Taaskasutusorganisatsioonilesoovitakse peale panna ka kohus-tus korraldada pakendi ja pakendi-jäätmete käitlemisega seotud tee- nuse ostmine konkreetsetele tingi-mustele vastava avaliku kon kursikaudu, et tagada vastavate teenus-te ostmine konkurentsi olukorras.

Kavandatavate muudatuste osasväärib kindlasti märkimist väike -ettevõtteid puudutav muudatus -ettepanek. Nimelt kehtiva seadusekohaselt on ettevõtjad, kes lasevadturule plastkilest pakendit massigaalla 10 kg aastas ja muust mater-jalist pakendit massiga alla 20 kgaastas, vabastatud pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise,pakendiregistrisse andmete esita-mise ja pakendijäätmete taaskasu-tamise kohustusest. Kohustus onvaid pakendi arvestuse pidamiseosas, et pakendiettevõtjal olekspidev ülevaade selle kauba, mille taon turule lasknud, pakendi mas-sist. Eelnõu kohaselt soovitaksetõsta vastavaid piirmäärasid vas-tavalt 100 kg ja 200 kg.

Oluline muudatusettepanek, mispuudutab nii pakendiettevõtjaidkui ka taaskasutusorganisatsioo -ne, seondub pakendiauditi kohus-tuse kehtestamisega. Nimelt, pa -ken di ettevõtjatele, kes on kohus-tatud esitama pakendiregistrisseandmeid ning kes lasevad turulepakendatud kaupa pakendimas-siga rohkem kui viis tonni aastas,ja taaskasutusorganisatsioonidelenähakse eelnõus ette kohustus kor-raldada pakendiregistrisse esitata-vate andmete auditeerimine lähtu-valt audiitortegevuse seadu sest.

Siinkohal tuleb aga rõhutada, etKaubanduskoja hinnangul ei oleeelnõu regulatsioon selge, kuivõrd

erinevate mahtudega pakendeidturule laskvate pakendiettevõtjatekohustused pole üheselt mõiste-tavad. Viimast just selles osas, etkehtiva seaduse ja eelnõu sõnas-tust koosmõjus vaadates jääb tea-tud ettevõtetele kohustus esitadaaudiitori poolt kontrollitud andmedja teatud ettevõtetele kohustusteostada pakendiaudit. Kui pa ken -diauditi sisu täpsustatakse antud

eelnõus, siis see, mida tähendab„audiitori poolt kontrollitud and -med“ (kas see on audiitortegevuseseaduse mõttes ülevaatus võiaudit või midagi kolmandat?), jääbkahjuks ebaselgeks. Kaubandus -koda juhtis muuhulgas vastavaleasjaolule ka Keskkonnaministee -riumi tähelepanu omapoolses kir-jalikus arvamuses. Kui arvestadaseda, et eelnõuga soovitakse olu -liselt karmistada ka trahvimäärasidseaduse nõuete rikkumiste osas,siis on äärmiselt oluline, et kõik ettevõtjad saaksid ühtemoodi jaõigesti oma kohustustest aru. See -ga vajab eelkirjeldatu kahtlemataselgitamist, mida Kaubanduskodaomapoolses Keskkonnaministee -riumile esitatud seisukohas ka rõ -hutas. �

Eelnõu ja selle seletuskirjaga

on võimalik täpsemalt

tutvuda Kaubanduskoja

kodulehel www.koda.ee.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelnõuregulatsioon selge,kuivõrd erinevate mahtudega pakendeidturule laskvate pakendiettevõtjate kohustused pole üheselt mõistetavad

Kas EL peaks piirama väljastpoolt ELi pärit pakkujate juurdepääsu ELi riigihanketurule?

Jah, peaks — 50%

Jah, kui teised riigid ei oleavanud oma turgu ELi ettevõtetele — 36%

Ei — 7%

Ei oska öelda — 7%

(Vastajaid 14)

Millise Vene õigusvaldkonna suhtes sooviksite põhjalikumat informatsiooni?

Lepinguõigus — 21%

Äriõigus (nt ettevõtte asutamine jms) — 21%

Tööõigus — 2%

Ehitusõigus — 14%

Maksu- ja tolliõigus — 21%

Täitemenetlus (oma nõuete sissenõudmine) — 0%

Kohtumenetlus — 21%

(Vastajaid 14)

Kas peate vajalikuks Euroopa ühtse müügiõiguse kehtestamist?

Jah — 48%

Ei — 19%

Ei oska öelda — 33%

(Vastajaid 21)

KOJA GALLUPID —TEIE ARVAMUSEST SÕLTUB PALJU!

8

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

EUROOPA LIIDU EHITUS-STRATEEGIA AITABÄRA KASUTADAMADALA ENERGIATARBEGAHOONETE POTENTSIAALI

Euroopa Komisjon esitas strateegiaehitussektori kui töökohtade loo -mise ja jätkusuutliku majandus -kasvu peamise edendaja tugevda -miseks. Strateegia keskendub ma -dala energiatarbega hoonetele,millel on suur potentsiaal CO2–heite piiramiseks ja energiakuludekokkuhoidmiseks, kuid mis ei oleturul veel piisavalt omaks võetud.„Praeguse majandus- ja sotsiaal -kriisi rasketes tingimustes kuju-tavad madala energiatarbegahoo ned endast turvalisi ja elu-jõulisi investeeringuid nii ühis -konna kui ka erainvestorite jaoks.Ehitussektor peaks seda nägemakui võimalust innovatsiooniks jauutes talentides huvi tekitami -seks,” ütles Euroopa Komisjoniasepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani.Strateegia põhilised tegevusliinidhõlmavad soodsate investeeri -mistingimuste loomist eelkõigehoonete renoveerimise ja hoolda -mise valdkonnas. Sellega seosesjulgustatakse näiteks kasutuselevõtma 120 miljardi euro suurustEuroopa Investeerimispanga lae -nupaketti, mis moodustab osa juu-nikuisest majanduskasvu- ja töö -hõivepaktist. Teine eesmärk ontugevdada innovatsiooni ja paran-dada töötajate kvalifikatsiooni lii -kuvuse edendamise kaudu.

„Uutel tehnoloogiatel on suur po-tentsiaal nii uute majade ehitami -seks kui ka miljonite olemasolevatehoonete renoveerimiseks, et muu -ta need võimalikult energiatõhu -saks kooskõlas strateegia „Euroopa2020” eesmärkidega. Ärgem jät -kem seda võimalust kasutamata.Ehitussektorist võib saada jätku -suutliku majanduse eestvedaja,”lisas asepresident Tajani.

EUROOPAKOMISJON TEEBETTEPANEKUTEADUSE JA INNO-VATSIOONI ÜHTSETURU LOOMISEKSEUROOPAS

Euroopa Komisjon esitas täna konk - reetsed ettepanekud liikmesriikidetegevusele Euroopa teadusruumi —teaduse ja innovatsiooni ühtse turuloomiseks Euroopas aastaks 2014ning kirjutas alla ühis avaldusele javastastikuse mõistmise memoran-dumile ees märgiga võimaldadateadlastel, teadusasutustel ja äri -ühingutel paremini liikuda, konku -reerida ja teha koostööd piiriüleselt.See tu gevdab liikmesriikide teadus-baasi, suurendab nende konku -rentsi või met ja võimaldab tõhu -sa mat koos tööd oluliste ühiskond-like problee mide lahendamisel.80% küsitletud teadusringkonda -dest märkis, et avatud värbamis-protsessi puudumine takistab rah vusvahelist liikuvust. Seetõttupalutakse liikmesriikidel kaotadapiiri ülese teadlaskarjääri tõkkedEuroopas, toetada ühisuuringutestrateegiat, edendada asutuste

ja projektide konkurentsivõimelist ra hastamist ning tulemuslikult investeerida maailmatasemel va-hen ditesse.

EUROOPAKOMISJON TEEBETTEPANEKU KEHTESTADASÕIDUKITE TEHNO-ÜLEVAATUSELERANGEMAD EES-KIRJAD INIMESTEHUKKUMISE VÄLTIMISEKS

13. juulil võttis Euroopa Komisjonvastu uute eeskirjade ettepaneku,et karmistada sõidukite tehnoüle-vaatuse korda ja laiendada selleulatust. Uute ettepanekute ees-märk on säästa aastas rohkem kui1 200 inimelu ning hoida ära roh -kem kui 36 000 liiklusõnnetust,mille põhjuseks on mõni tehnilinerike.Eesti jaoks on peamiseks uuendu -seks vanade sõidukite sageda -semad korralised tehnoülevaatu -sed – autosid, mootorrattaid ja mo-torollereid hakatakse kontrollimaigal aastal alates kuuendast kasu-tusaastast (varem kümnendast).Muudatuse põhjuseks on asjaolu,et sõidukite 5. ja 6. kasutusaastavahel suureneb järsult tehnilistestriketest tingitud raskete liiklus -õnnetuste arv.Lisaks eelnevale on ettepanekupõhilisteks uuendusteks ühtlus-tada suure läbisõiduga sõiduau-tode ja furgoonveokite tehnoüle -vaatused muude suure läbisõiduga

sõidukitega (taksod, kiirabiautod,jne), tehnoülevaatuse kvaliteediparandamine, elektrooniliste ohu -tusseadiste kohustuslik katseta-mine ja läbisõidupettuste arvuvähendamine.Kõigil juhtudel võivad liikmesriigidvajaduse korral kehtestada ette -panekutes kindlaksmääratud üle -euroopalistest sõidukite tehnoüle -vaatuse miinimumstandarditestrangemad standardid.Praegu kehtivad sõidukite tehno -ülevaatuse miinimumstandardidkehtestati ELi eeskirjadega 1977.aastal ning neid on vaid väheselmääral ajakohastatud. Sellest ajastalates on aga autod, sõidukijuhtidekäitumine ja tehnoloogia oluliseltmuutunud.

EUROOPA LIIDUTOLL PIDAS PIIRIDEL KINNIÜLE 100 MILJONIVÕLTSTOOTE

Euroopa Komisjoni iga-aastasearu ande kohaselt pidas ELi toll2011. aastal kinni peaaegu 115miljonit toodet, mida kahtlustati intellektuaalomandiõiguste rikku-mises, sealhulgas oli kinnipidamisivõrreldes eelneva aastaga 15 prot-senti rohkem.„Tänane aruanne näitlikustab kui -võrd pingelist tööd on toll teinudvõitluses piraattoodete vastu, misohustavad meie kodanikke ja kah -jus tavad seaduslike ettevõtete te -ge vust," ütles maksunduse ja tolli -liidu, auditi ja pettusevastase võit -luse volinik Algirdas Šemeta.Kinnipeetud kaupade väärtus olipeaaegu 1,3 miljardit eurot, mis on

EUROOPA UUDISED

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

Rahvusvaheline Kaubanduskoda (Eurochambers) annab teada

Lähiajal toimuvad üritused:

• Euroopa Liit —

Lõuna-Aafrika 17. septembril leiab aset Euroo -

pa Liidu — Lõuna-Aafrika ärifoo-

rum. Üritus toimub Business

Europe’i ruumides ning selle

ees märgiks on viia kokku enam

kui 25 mõlema poole ettevõtet,

et arutada ühiste majandusalaste

tegevuste välja vaa teid. Täpsem

kava on hetkel väljatöötamisel,

kuid peamiselt keskendutakse

väike- ja kesk ettevõtete aren-

gule.

• Euroopa Liit — Uruguay18. septembril külastab Brüsselit

Uruguay äridelegatsioon, mida

juhatab Uruguay tööstus-, ener-

gia ja kaevandusminister Ro -

berto Kreimerman. Ministrit

saadab kõrgetasemeline Uru -

guay ettevõtjate grupp (vald-

konnad: biotehnoloogia, far -

maat sia, laevaehitus, taastuv -

energia, elektroonika, metalli -

tööstus jne) ning nendega

ooda takse kohtuma koostööst

huvitatud ettevõtjaid Euroopa

Liidu liikmesriikidest.

• Euroopa Liit — Hiina20. septembril toimub Brüsselis

Euroopa Liidu — Hiina majandus -

alane tippkohtumine. Kõrge tase -

melisel sündmusel allkirjasta-

takse ühisdeklaratsioon ning

kohtumisel osaleb Hiina peami -

nister Wen Jiabao, keda saadab

100 ette võtjast koosnev äri -

delegatsioon.

kasvanud võrreldes eelneva aas -taga 18 protsenti. Tollis kõige sage -damini kinnipeetud toodete hulkakuulusid ravimid (24%), pakke-materjal (21%) ja sigaretid (18%).Kõigist kinnipeetud toodetest 28,6protsenti moodustasid esmatar-bekaubad ning tarbijate tervist jaohutust mõjutada võivad tooted.2011. aastal suurenes jätkuvaltkinnipeetud postipakkide arv, kus -juures 36 protsenti pakkidest oliseotud ravimitega.Kõikidest võltstoodetest 73 prot-senti pärines Hiinast, kuigi teata-vatel tooteliikidel on oma kindelpäritolumaa, nt toiduained Türgist,alkohoolsed joogid Panamast, ka -rastusjoogid Taist ja mobiiltele-fonid Hongkongist. Ligikaudu 90protsendil juhtudel kinnipeetudtooted kas hävitati või algatatinende suhtes kohtumenetlus rik -kumise kindlakstegemiseks.

Koostöö kaubanduspartneritegaaitab vältida võltstoodete sisse-toomist ELi. Kui ettevõte kahtl us -tab, et tema intellektuaalomandi -õigusi rikutakse, võib ta nõudatollilt meetmete rakendamist. Euroopa Komisjon on koostanudjuhendi intellektuaalomandiõigus -te omajatele, et aidata neil selliseidtaotlusi esitada.ELi 2020. aasta strateegias on rõ -

hutatud, et intellektuaalomandi -õiguste kaitse on oluline edasiseksmajanduskasvuks sellistes vald-kondades nagu teadusuuringud,innovatsioon ja tööhõive. Lisaks on

intellektuaalomandiõiguste kaitsetõhustamine oluline ka tervise -kaitse ja ohutuse seisukohast,kuna teatavad võltstooted (nt toi -du ained, kehahooldusvahendid jalaste mänguasjad), mis on valmis-tatud kontrollimata keskkonnas,võivad kujutada kodanikele tõsistohtu.

EUROOPAKOMISJON TEEBÕIGUSAKTI ETTEPANEKU, ETPARANDADA TARBIJAKAITSETFINANTSTEENUSTEVALDKONNAS

Euroopa Komisjon avalikustas õigus aktide eelnõude paketi, mil-lega kehtestatakse tarbijasõbra-likud nõuded investeeringute koh -ta esitatavale teabele, muudetaksekarmimaks nõustamist käsitlevadnõuded ja teatavad eeskirjad in-vesteerimisfondide kohta, et taga -da nende turvalisus.Euroopa Komisjoni ettepanek koos- neb kolmest õigusakti eelnõust:määruse ettepanek kombineeritudjaeinvesteerimistoodete põhiteabekohta, kindlustusvahenduse direk-tiivi läbivaatamine ning ettepanekparandada investeerimisfondides -se investeerijate kaitset, midaprae gu reguleerib direktiiv vabaltvõõrandatavatesse väärtpaberi -tesse ühiseks investeerimiseks loo -dud ettevõtjate (eurofondid) kohta.Komisjoni ettepaneku eesmärk onteavitada jaeinvesteerimistoodetetarbijaid kergesti mõistetaval viisil,kehtestades uue ja uuendusliku

tooteteabe standardi, mis olekslühike ja selge ja seega oluliselt tarbijasõbralikum. Igas põhiteabe -dokumendis antakse teavet tootepeamiste tunnuste, samuti riskideja sellesse tootesse investeerimisekulude kohta. Praegused ELi õigusaktid ei käsitleüksikasjalikult kindlustustoodetemüüki, nõuded erinevad liikmes -riigiti ja need kehtivad ainult va-hendajatele. Komisjoni ettepanekueesmärk on parandada kindlus-tussektoris tarbijakaitset, luuesühtsed standardid kogu kindlus-tusmüügi jaoks ja tagada sobivnõustamine. Selleks parandataksekindlustuse müügi läbipaistvust jaluuakse vahendajatele ja kindlus-tusandjatele võrdsed konkurentsi -tingimused. Kuigi täpne professio -naalne nõustamine on kindlus-tussektoris väga oluline, müüakseviimaste uuringute kohaselt üle70% kindlustustoodetest ilma piisava nõustamiseta. �

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

Loe lähemalt Koja kodulehelt

www.koda.ee/uudised/

euroopa-uudised-2.

Osalemissoovist palume teatada:LIDIA FRIEDENTHALTel: 604 0077 E-post: lidia@koda.ee

Intellektuaalomandi-õiguste kaitse tõhustamine on olulineka tervisekaitse jaohutuse seisukohast.

ENE RAMMO Finantsdirektor

10

- K A S U L I K K U -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

uutuste sujuvat elluviimisttoetab koostööfoorum, mis

võimaldab turuosalistega läbi viiakonsultatsioone, selgitada muu-tuste tagamaid ning saada infotedasiste tegevuste kohta otsustetegemiseks. Eesti maksekesk kon -na foorum moodustati eesmärgigatoetada Eesti maksekeskkonnatasakaalustatud ja jätkusuutlikkuarengut ning kohanemist rahvus-vahelise makseteenuste turumuu tustega, soodustades fooru-mis osalejate ja kaasatud isikutekoostööd ja teabevahetust. Kau -banduskoda on kaasatud foorumitöösse ja annab arengutest vaja-likku infot oma liikmetele. Foorumiesimene koosolek toimus 6. juunilEesti Pangas.

Tulenevalt SEPAle ülemineku lõpp-tähtaja määruse jõustumisest(30.03.2012) tuleb hakata Eestistegelema SEPA makseviiside ees -märgipärase juurutamisega. Mää -rus seab kreedit- ja otsekorral -duste osas ülemineku lõppkuupäe-vaks 1.02.2014. Selleks, et tagadaSEPA makseviiside tõrgeteta jaefektiivne juurutamine, tuleb foo-rumil korraldada Eesti turu sujuvüleminek SEPA reeglite kohasele

maksekeskkonnale ning aidata elluviia vajalikud korralduslikud, teh -nilised ja õiguslikud lahendused.

2014. aasta alguseks peavad kom-mertspangad arendama välja mak-selahendused ning ettevõtteduuendama raamatupidamistark-vara ja täiustama arvete esitamist.Eesti Pank peab uuendama panka -devahelist jaemaksesüsteemi, ettagada riigisiseste pankadevahe-liste maksete senine kvaliteet, pii ri -üleste euromaksete arvelda mine javõimalikult võrdsed kon ku rentsitin -gimused kõikidele pan ka dele.

Selle tarbeks on välja töötatud uusrahvusvaheline sõnumite standard(ISO 20022). Neid uusi sõnumiva-hetuse formaate kasutatakse SEPAmaksetoodete puhul ja need onpankadevahelises sõnumite vahe -tuses kohustuslikud (01.02.2014)ning tulevikus (01.02.2016) saabpanga ja kliendi vahelises failiva-hetuses nende kasutamine olema

kohustuslik. ISO 20022 standardileüleminekuks tuleb ettevõtete in-fosüsteemides tekitada valmis-olek standardikohaste sõnumitegene reerimiseks ning samuti stan-dardi kohaste sõnumite sisseluge-miseks (maksekorralduste algata-mise sõ num, makse staatuse sõ-num, kontoinformatsiooni sõnumid).

Üleminekul IBAN kontonumbrile riigisiseses arvelduses (01.02.2014)tuleb ettevõtetel raamatupidamis-süsteemide ja andmebaaside riigi-sisesed kontonumbrid konver tee -rida IBAN kontonumbriteks. Paljudpangad võimaldavad juba praeguoma elektroonilises keskkonnassama panga väljastatud riigisisesekontonumbri konverteerida IBAN-kontonumbriks. Mahukamaks jakontonumbri väljaantud pangastsõltumatuks konverteerimiseksavatakse rakendus Pangaliidu ko-dulehel. Pangaliidu kodulehel te -hakse kättesaadavaks ka mass -konverteerimise näidisskript.

Töö käib ka SEPA uue otsekorral-dussüsteemi nimel.

Kaubanduskoda hoiab teid SEPAedaspidiste arengutega kursis. �

SEPA – MIS SEE VEEL ON JA KEDA SEE PUUDUTAB?

Eesti maksekeskkond muutub peagi seoses muudatustega, mis on vajalikud ühtse

euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area, SEPA) eesmärkide elluviimiseks.

Muutused on peamiselt tehnilist laadi, kuid mõjutavad suuresti ka tavaklienti.

MO L U L I N E :

• Eestis tuleb hakata

tegelema SEPA

makseviiside

eesmärgipärase

juurutamisega.

• Kreedit- ja otsekorral-

duste osas on

ülemineku lõppkuu-

päevaks 01.02.2014

• 2014. aasta alguseks

peavad kommertspan-

gad arendama välja

makselahendused

ning ettevõtted

uuendama raamatu-

pidamistarkvara ja

täiustama arvete

esitamist.

• Uute sõnumivahetuse

formaatide kasuta-

mine panga ja kliendi

vahelises faili-

vahetuses saab olema

kohustuslik alates

01.02.2016.

Kaubanduskoda hoiab teid SEPA edaspidiste arengutega kursis.

PIRET POTISEPPInnovatsioonikeskusInnoEurope

11

- I N N O V A T S I O O N I V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

rinevad disaini-

valdkonnad ühtse

kontseptsiooni all

„Koondasime seni erinevate insti-tutsioonide poolt välja antud au -hin nad, et võimendada ühiskon -nas disaini häält ja sõnumit,“ avabDisainiauhindade tausta Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas.„Eesti Disainiauhindadega väär-tus tame, tunnustame ja propa -geerime head disaini, mis ei pakuvaid esteetilist naudingut, vaid la-hendab probleeme ja muudab meidümbritseva keskkonna paremaksja inimlikumaks ning seda loodust-säästvalt ja jätkusuutlikult,“ lisabOblikas. „Ühtne Eesti Disainiauhin-dade platvorm, mis koondab endaalla erinevad disainikategooriad,aitab tuua Eesti disaini laiemassefookusesse, luua selle ümber ava-liku diskussiooni ning edastaks niidisaineritele, publikule, ettevõt-jatele ja avalikule sektorile ühtse-mat ja selgemat sõnumit,“ kom -menteerib disainer Martin Pärn.

Esmakordselt on ühtse kontsept-siooni alla toodud ja tunnustatakseviimase kahe aasta jooksul loo-dud parimaid tootedisaini projekte

(BRUNO), noort disainerit (SÄSI),veebi- ja graafilist disaini (ADC*E) .

Eesmärk on väärtustada

disaineri rolli ühiskonnas

BRUNO on Eesti disaini auhind,mida Eesti Disainerite Liit annabvälja alates 2006. aastast. Auhin -da, mis on nime saanud disainika-teedri rajaja ning esimese disaini -auhinna initsiaatori professorBruno Tombergi järgi, antakse väljaeesmärgiga väärtustada disainerirolli ühiskonnas ja demonstreeridadisaini potentsiaali elukeskkonnainimväärsemaks muutmisel ja kon -kurentsivõime tõstmisel. „Eesti et-tevõtjaid silmas pidades annabBRUNO auhind hea ülevaate eestidisainerite konkurentsivõimest;rahvusvahelise žürii otsused fina -listide valikul aitavad positsio nee -rida eesti disaini ja märgata neidtugevusi ja nõrkusi, mida tavapä -ra selt eesti inimene ei pruugi näha.Võimalus iga kahe aasta taganttutvuda eesti disaini paremikuga,kuulata kasutajate kommentaare,luua autoritega kontakte – seepeaks looma soodsa koostööpin-nase ja sillutama tee ettevõtmis-tele, kus keskkonna kujundamisel

ja lisaväärtuse loomisel mängibtähtsat rolli disain,“ selgitab EestiDisainerite Liidu esinaine Ilona

Gurjanova.

BRUNO 2010. a võidutöö Voldik -kann on olnud tootmises ja seda onka turustatud nii Eestis kui ka Vene-maal. Eestis on müüdud umbes 40 000 kannu nii, et hetkel peaksigal 30ndal eestlasel see kodusolema. „Voldikkannu odava laiatar-be kaubana piimaletis müümine onpraeguseks hetkeks ennast am-mendanud ja uute suurte partiidetootmist hetkel ei planeeri,“ va-hendab tooteidee autor Veiko Liis.„Selliste ürituste korraldamine onoluline, kuna väärtustab uute too -dete disainimist ja kavandamist.Samuti annab see inimestele vih-jeid selle kohta, mis omadusedvõik sid olla ühes hea tootes tõeli -sed väärtused,“ tõstab Liis auhin -na tähtsust esile. Mare Klepman,BRUNO 2008. a võitja, sekundee -rub: „Konkursside korraldamine onkindlasti oluline ja eriti rahvusva-helise žüriiga, see annab võimalu -se hetkeseisu asjatundliku kõrval -pilguga hinnata.“ Klepman tõdeb,et võit tuli tookord talle endalegisuure üllatusena. „Ju see siis kõne-

tas positiivselt paljunäinud žüriid,“ütleb ta kokkuvõtvalt.

Disainiauhinda BRUNO 2012 jaga -takse kahes kategoorias: parimatootedisaini ning parima disaini -projekti eest. Bruno eelnevatekslaureaatideks on olnud MartinPärn, Annike Laigo, Tarmo Luisk,Mare Kelpman, ByRoller (designmanagement kategooria), MaarjaMõtus, Veiko Liis ja Kadarbiku Köö-givili OÜ (design managementkate gooria). �

SEL SÜGISEL ANTAKSE ESMAKORDSELT VÄLJA

EESTI DISAINIAUHINNAD 2012 Eesti Disainerite Liidu, Eesti Disainikeskuse, ADC*Estonia ja Teenusmajanduse Koja

koostöös antakse 21. septembril välja Eesti Disainiauhinnad 2012, mille alla kuuluvad

BRUNO auhind parimale tootedisainile ja parimale disainiprojektile, SÄSI parimale

noorele tootedisainerile, ADC*E auhinnad parimate veebi- ja graafilise disaini

lahenduste eest ning esmakordselt ka auhind parima teenusedisaini projekti eest.

Lisaks tunnustatakse ka parimat disainikriitikut ning disainerit/disainimeeskonda.

E

Eesti Disainiauhinnad 2012

laureaadid kuulutatakse välja

VII Disainiöö festivali raa mes

toimuval auhinnagalal 21.

septembril Lennusadamas.

Nominentide töid tutvustavad kaks

näitust ning ülevaatlik kataloog.

Erinevate disainivaldkondade töid

hindavad žüriid, kuhu kuuluvad kuus

rahvusvahelist eksperti. Töid saab

esitada kuni 31. augustini 2012.

Konkursi tingimused ja lisainfo: www.eestidisainiauhinnad.eewww.edl.ee

HANNA TURETSKI Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika jaavalike suhete osakonna juhataja

arbijakaitseametil valmis möö -dunud aastal uus strateegia

aastani 2016, kus on sõnastatudameti visioon — loome vastutus-tundliku ja usaldusväärse tarbi -miskeskkonna. Usaldus tekib kahe -poolse tegevuse tulemusena jaselleni on sageli raske jõuda, samason seda kerge kaotada. Headekliendisuhete aluseks on õige jaõiglane käitumine, seejuures on niiklienditeenindaja kui ka tarbijateadlikud oma õigustest ja kohus-tustest ning oskavad neid vaja -dusel kasutada erinevates olukor -dades sh säilitades väärikuse.

Tarbijakaitseameti tegevuste foo -kus on strateegia elluviimiseks suunatud lisaks järelevalve ja kae-buste lahendamisele olulisel mää -ral ka tarbijate ja ettevõtjate tead -likkuse tõstmisele. See, et stratee-gia ei oleks vaid paberil, olemeloonud ametile koolitusbrändi „Suunanäitaja“ ning selle nime alloleme korraldanud juba paar vii -mast aastat erinevaid ettevõtjateleja ettevõtlikele inimestele suuna -tud tarbijakaitseteemalisi koolitusi.

Populaarsed koolitused

Käesoleva aasta kevadel korraldasTarbijakaitseamet koostöös EestiKaubandus-Tööstuskojaga kolmettevõtjatele suunatud koolitust

„Suunanäitaja 2012. Kõigil kolmelkoolitusel oli teemaks pretensiooniesitamise õiguse ja müügigarantii -ga seonduv. Teema valikul on mitukonkreetset põhjust, millest oluli -sem on see, et pretensiooni esita-mise õigus on tarbija üks põhi -õigus test ja selle järgi võib tarbijakauba puuduse ilmnemisel poepoole pöörduda kahe aasta jooksul.Kusjuures võlaõigusseadus, misantud teemat reguleerib, on kehti -nud juba kümme aastat, kuid möö-dunud aasta kontrollide statistikanäitas paraku seda, et ca pooled ettevõtjad ei täida kõige elemen-taarsemat nõuet ja eksitavad tar-bijaid. Tõsi, võrreldes möödunudaastaga on olukord paranenud selaastal paranenud ning eksitavatinfot anti ameti inspektoritele 18%kontrollitud ettevõtetes, kuid heaksseda siiski pidada ei saa.

Vaadates kevadistele „Suunanäi-taja“ koolitustele tagasi, võime öel -da, et nii suurt osavõttu ja posi -tiiv set tagasisidet ei osanud me algselt plaane tehes oodata. Ka-vandasime kahte koolitust, kuidkuna suhteliselt kohe selgus, ethuvi on suur, lisasime aegsaltkavva ka kolmanda. Statistikaleotsa vaadates saame tõdeda, etkokku oli kolmel koolitusel osale-jaid 231, kes esindasid 130 erinevatorganisatsiooni. Rohke osavõtt

näitas, et tegemist oli huvipakkuvateemaga ning osajatelt saadud infoon andnud mõtted minna edasi kateistesse maakondadesse. Sellisejulguse mõelda saime valdavalt po -sitiivsest tagasisisidest, mille palu -sime ettevõtjatel täita ning sealtnähtub, et 34% osalenutest hin-das koolitust hindega „suurepä -rane“ ning 61% hindega „hea”.Etteruttavalt võin öelda, et järgmi -sena plaanime minna samasisu-lise koolitusega Ida-Virumaale. Kelhuvi, jälgige infot ameti veebileheltwww.tarbijakaitseamet.ee ja EestiKaubandus-Tööstuskoja veebile-helt www.koda.ee.

Kuidas edasi?

Kindlasti peaks iga ettevõte, kessoovib olla hooliv ja vastutustund-lik oma klientide suhtes (sedapeak sid kõik tarbijale kaupu ja/võiteenuseid müüvad ettevõtted ole -ma), vaatama üle sisemised kooli-tused ja standardid ning vajaduseltäiendama oma koolituskavasidvõi juhiseid selliselt, et iga töötajasaab selged juhised ja vajalikukoolituse, kuidas nõustada klientetarbijaõigusega seonduvates küsi -mustes juba siis, kui neile tutvus-tatakse klienditeeninduse aluseidja ettevõtte tööpõhimõtteid. Olemekoostanud mitmeid praktilisi ju -hendeid, õpetlikke videoid ja spet-

siaalselt teenindajatele mõeldudmeelespea, mida kõiki võib kasu-tada ka sisekoolitustel. See onlähim eesmärk, kuid pikem on et-te võtjatele suunatud põhjalik ju -hend „Pretensiooni esitamine jagarantii ning kaebuse lahenda mine“.

Suvi on käes ja eelnevale ei saa vaa-data läbi sõrmede ka päikesepaistes.Traditsiooniliselt on suve perioodilkaubandus- ja teenindusette võ tetesabikäed ulatanud asen dustöötajad.Seetõttu tuletan ettevõtjatele-müü-jatele meelde, et korrektset infot kaheaastase pretensiooni esitamiseõiguse kohta peavad tarbijateleandma ka suveks palgatud ajutisedhooajatee nindajad, mitte ainultpüsi personal. �

„SUUNANÄITAJA” NÄITAB SUUNDA

Hästi toimiva tarbimiskeskkonna aluseks on turul toimuv aus ja tugev

konkurents ning turuosaliste kõrge teadlikkus. Kõrge teadlikkuse saavutamiseks

on oluline pöörata senisest rohkem tähelepanu turuosaliste koolitamisele.

T

Lisalugemist:• Erinevad ettevõtjatele

suunatud koolitused:

http://www.tarbijakaitse

amet.ee/index.php?id=15346

• Täpsemalt pretensiooni

esitamise õigusest:

www.tarbijakaitseamet.ee

/kuhu-ja-kuidas-esitada-

kaebust

• Teenindaja meelespea:

www.tka.riik.ee

/doc.php?15738

• Õpetlikud videoklipid:

www.youtube.com

/tarbijakaitseamet

12

- TA R B I J A K A I T S E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

INGRID VÄRAVAS Eesti Noorsootöö Keskus

13

- E T T E V Õ T L I K K U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

oorsootöö on Eestis koond-nimetuseks juhendatud mit-

teformaalsele õppimisele, mistoi mub koolist ja tööst vabal ajal.Noorsootöö on Eestis väga pikatraditsiooniga, näiteks esimesednoorteühendused tekkisid juba 17.sajandil ning aktiivsemaks ja pro-fessionaalsemaks arenes nendetegevus iseseisvunud Eestis, säilisläbi nõukogude aja ning arenebjõudsalt ka taasiseseisvunud Eestis.

Noorsootöös osalevad noored mit-mel erineval moel, näiteks laagriteja malevate kaudu, osalevad huvi-hariduses, huvitegevuses, on ak -tiivsed noortekeskustes, osalevadrahvusvahelistes noortevahetus -tes, teevad vabatahtlikku tööd, te -gutsevad noorteühingutes ja noor -te kogudes, algatavad uusi tegevu -si kogukondades jpm. Noored, keson valmis ja võimelised algatamauusi projekte, kas või mänguväl-jaku ehitamiseks oma koduhoovi,panema ideed projekti vormi, han-kima rahastust ning juhtima koguprotsessi tulemuseni, saavad tule-vikus hakkama ka ettevõtte võivabaühenduse tegevuse korralda -misega, start-up ettevõtete välja -arendamisega jpm.

19–26-aastased noored, kes noor -te seire raames läbiviidud küsitlu -ses osalesid, tõstsid esile noorsoo -

töös osalemise käigus omandatuduusi teadmisi ja oskusi, mis edas-pidises tööelus vajalikuks osutusid,arenenud vastutustunnet ja isik-suse mitmekülgset arendamistning konkreetse töökogemuse saa -mist. Mitme teise uuringuga ontõestatud ka see, et noorsootöösosaledes areneb noorte suhtle -misoskus, meeskonnatöö, teistegaarvestamine, tulemusele orien-teeritus, kohusetunne ja mitmedmuud oskused. Ettevõtlikkuseseisukohalt on oluline noorte või-malus osaleda noortevolikogudetöös, õpilasmalevates, projektidealgatamine ja nendes osalemine,noorteühingutes panustamine.

Eelnevad faktid annavad aluse eel-dada, et noored ise väärtustavadoma kogemusi, kuid puudu võibjääda oskusest neid tulevaseletööandjale presenteerida. Teiseltpoolt eeldab see jällegi valmis ole -kut tööandjate poolt noorsootöösomandatud kogemuste arvesta -miseks.

Milliseid oskusi

noorsootöö arendab?

Noored saavad läbi noorsootöö näi data enda algatusvõimet noorte - algatuste projektides, riiklikul võirahvusvahelisel tasandil. Projek-tide eesmärk on juhtida tähele -

panu teatud teemale ning seejärelkogukonnas midagi ära teha.Noorte algatuste projektid annavadnoorele eduelamuse tunde (ka või-malik ebaõnnestumine on kõigestõppetund), et ka nende ideed japanus selle elluviimiseks on olu -lised ning annavad võimaluseseeläbi maailmaparandamise prot-sessides osaleda. Lisaks saavadnoored projekte juhtides tõestadaennast liidri ja juhi rollis.

Noortevolikogudes osalemine või -maldab kaasa rääkida otsustetege misel, mis puudutavad noorteelu. Sealt saab noor oskuse ja jul-guse kaitsta oma seisukohti, argu-menteerida ning kindlasti aitabvolikogudes osalemine kaasa suht -lusoskuste arengule.

Noored, kes löövad kaasa erine va -tes noorteprojektides, kas osaledesmõnes projektis või olles selleeestvedajaks, omandavad mitmeidettevõtlikkust toetavaid oskusi.Näiteks projektide eestvedajad puutuvad kokku planeerimisega,ressursside kavandamisega jaoman davad juhtumiskogemusi.Projektis kaasalööjad ning ka liidrirollis olles saavad noored mitmeidkoostöökogemusi nii kohalikul kuika võimalik, et rahvusvaheliseltasandil ning õpivad suhete loo -mist ja hoidmist.

MIKS ON ETTEVÕTJAL MÕTET ARVESTADA NOORE TÖÖLE

KANDIDEERIMISEL NOORSOOTÖÖ KOGEMUSTEGA NING

MILLISED ON NOORTE TÖÖTAJATE EELISEDEesti noored on aktiivsed noorsootöös osalejad. 2011. aasta noorteseire andmetel1 ei ole

vaid üks noor kümnest viimase kolme aasta jooksul ühegi noorsootöötegevusega kokku

puutunud. Noorsootöö annab noortele võimaluse oma oskusi ja teadmisi arendada ning

omandada kogemusi, mida tööturule sisenedes tööandjad noortelt ootavad.

N

Noored saavad läbi noorsootöönäidata enda algatusvõimetnoortealgatuste projektides, riiklikulvõi rahvusvaheliseltasandil.

14

- K O J A L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

Mis on noore eelised ja miks

on teda mõtet tööle võtta?

Ettevõtjatel võib sageli tekkidaküsimus, millised on noorte eeli -sed lisaks noorsootöö kogemus -tele ning mida ettevõte võidab,kui võtab tööle aktiivse noore?Mina tooksin välja noorte head jakiiret õppimisvõimet, loovat mõt -lemist tööülesannete lahenda -misel ning värskemaid teadmisi.Võttes tööle noori ja andekaidtöötajaid, kellel võib olla rohkemuuenduslikke ideid, aitab see et-te võttel paremini tulevikuvälja -kutsetele vastu minna ning ga -ranteerib ka pikemaajalise jätku -suutlikkuse. Toote või teenusearendamisel, mille sihtgrupp onnoored, kaasake kindlasti ka nooriendid. Nii tagate, et toode või tee -nus vastab ka tegelikele noortevajadustele.

Vabatahtlik tegevus ning noor-sootöö projektides osalemine näi -tab, et noor inimene on valmisvähese või olematu raha eest,kuid kindla idee nimel pingutama.See on tõestuseks, et ta on heameeskonnatöötaja, kes sundima -tult töötab ühise eesmärgi saavu-tamise nimel. Kui mitmed töö -andjad näevad vaeva, et kollek -tiivist saaks meeskond, kes ühiseeesmärgi nimel pingutab, siis va -batahtlikuna töötanul tuleb seejuba loomulikult.

Pragmaatiliselt mõeldes võib järg -misel korral noore CVd vaadatesvõi mõne noortekeskuse, male-vakorraldaja või noorteühingukoostööettepanekut läbi vaadateskokku arvestada, millised on te -gelikud kulud ühiskonnale, kuinoortele arenguvõimalusi ei pa -ku ta ja noored ühiskonnast väljalangevad ning riik peab ettevõ -tetelt saadud maksutulud suuna -ma mitte majanduse infra struk -tuuri arendamiseks ja ettevõtlusetoetamiseks vaid riskikäitumise

tagajärgede likvideerimisele. Sa -muti mõtiskleda teemal, kust võt -ta insenere ja täppisteadustehuvilisi, kui mitte soodustadamaast madalast laste ja noortetehnika ning teaduse huvi aren-damist neile meelepärases vormisja keskkonnas, nagu on mõni huvikeskuse tehnika- ja tööõpe-tuse maja või mõni noortekeskus.

Kuidas ja kust

leida ettevõtlikke

häid noori töötajaid?

On loodud mitmeid veebiportaale,mis on noorte tööotsijate seaspopulaarsed ning kuhu on koon-datud kokku just noortele mõel-dud tööpakkumised. Lisa endatöökuulutus alljärgnevatele lehe -külgedele:• www.stardiplats.ee • www.firstjob.ee • www.workbook.ee • www.inspent.org

Töökuulutuse saate lisada tasuta.Lisaks tasub tööpakkumisi saataka suuremate ülikoolide karjää -rinõustamise keskuste listidesse.

Noorsootöö erinevate tegevustening koostöösoovide kohta onalati võimalik võtta ühendustEesti Noorsootöö Keskusega(www.entk.ee), mis on Haridus- jaTeadusministeeriumi hallatav riigiasutus ning vastutab noor-sootöö arendamise ja koordinee -rimise eest, siinhulgas on suurteriiklike programmide elluviija na -gu näiteks noortemalevad, laag -rite ja noortekeskuste program -mid, noorteseire ja noorsootöökvaliteedi hindamine. �

1 www.noorteseire.ee

LRT Grupp, mis asutati 1996.aastal, on Eesti suurim töös-

tuskontsern, tegutsedes mitmelalal, sh laevaehitus ja -remont, suuremõõtmeliste metallkons -truktsioonide ja kõrgtehnoloo gi -liste seadmete tootmine, metal -lide müük ja töötlemine, masinae-hitus, vanametalli kokkuost, med-itsiiniliste ning tööstusgaasidetootmine ja müük, transpordi-,sadama- ja stividoriteenused.Eesti ühe suurima tööandjana an -nab BLRT Grupp tööd ligi 2000 in-imesele, teistes riikides ligi 4000.Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kor -raldatavas Eesti Ettevõtete Kon -ku rentsivõime Edetabelis on BLRTGrupp tulnud alates aastast 2004igal aastal konkurentsivõimelisi-maks tööstus- ja energeetika -ettevõtteks. 2011. aastal oli BLRTGrupp Konkurentsivõime Edeta -belis üldjärjestuses EMT järelteisel kohal.Usutlesime juubeliaasta puhul et-tevõtte juhatuse esimeest FjodorBermanni.

Millisena näete BLRT rolli Eesti

majanduses?

Meil endil on raske määratledaoma rolli. Kui rääkida näitajatekeeles, siis eelmise aasta käiveulatus 347,3 miljoni euroni, selaastal ootame käibe kasvu 365,5miljoni euroni. Seejuures eks por -dime üle 80% oma toodangust jateenustest Eestist Skandinaaviariikidesse, Saksamaale ja teistessemaailma paikadesse. 2011. aastalinvesteerisime 64,2 miljonit eurot,tänavused investeeringud ulatu-vad ligi 50 miljoni euroni. Ningteatavasti on meie kontsern üksEesti suurimatest tööandjatest.

Kuidas avaldas ülemaailmne

kriis BLRT-le mõju, kui üldse?

Majanduskriis ei saanud meiekontserni mitte mõjutada, kunasuurem osa meie toodangust jateenustest eksporditakse. Kokku-võtlikult öeldes — mida kehvem

on välisturgude seis, seda rohkemtuleb meil pingutada oma turu-positsioonide säilitamise nimel.Võin öelda, et 100. juubeliks õn -nestus meil saavutada üsna headtulemused. Vaatamata maailma jaEuroopa majanduses toimuvale,suurendasime möödunud aastalkontserni käivet 15% võrra, tee -nisime 9,8 miljonit kasumit ningtugevdasime oma positsioonetur gudel, kus töötame. Kahjuks on järjekordne langustaas märgatav kõikidel tegevus -aladel ja turgudel, kus meie kont -sern täna töötab. Näiteks võibtuua laevanduse ning mõistagi

laevaremondi ja laevaehituseturud, kus olukord meenutab2008. aasta kriisi algust. Laeva -omanikel on raskusi mitte ainultolemasolevate laevade moderni -seerimise ja uute ehitamisega,vaid ka korralise remondi rahas-tamise ja varem võetud laenudetagasimaksmisega. See kajastuska meie selle aasta esimese kvar-tali tulemustes, mis ei olnud meiejaoks rõõmustav. Kuid me võtsimeeesmärgiks teenida kasumit kajuubeliaastal. Usku edusse annabjuurde kogemus, mille meie mees -kond on omandanud viimastelaastatel. Loodame, et toeks on kainvesteeringud seadmetesse, teh -no loogiatesse ja töötajatesse, mi -da me ei katkestanud ega kat kes -ta isegi kriisiolukorras.

B

Fjodor Berman: „Kavatseme säilitadaarengutempot,samuti jätkata investeerimistja tõsta oma efektiivsust. Selle võrra rohkemloodame me panustada ka meieriigi majandusse.”

KAIDI TALSENToimetaja

15

- K O J A L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

BLRT Grupp on olnud seitse aa-

stat järjest Eesti Ettevõtete

Kon kurentsi võime Edetabelis

kon kurentsivõi melisim töös-

tus- ja energeetika ettevõte.

Mis on aidanud edu tagada?

Peamine edu võti on professio -naa lide meeskond, seda nii juh tide,tootmisspetsialistide kui ka töö-liste tasandil. Senine kogemusannab aluse väita, et see muutubvaid aina tugevamaks ja profes-sionaalsemaks. Olulist rolli mängivad traditsioonid,mida meie kontsern on kogunud

sajandi vältel. Peamine neist onvalmidus pidevaks arenguks läbiaina raskemate tehno loogiate sel-geks õppimise ja aina keerulisemateprojektide elluvii mise.Mõistagi edu toob ka investeeri -mispoliitika — investeerida, inves -teerida ja veelkord investeeridaprojektidesse, mis võimaldavad tu -gevdada meie liidripositsioone.

Millised olulisemad projektid

on praegu töös? Millised suu-

nad valitsevad laevaehituses

ja -remondis?

Meie kontserni ettevõtted tööta -vad kaheksas erinevas riigis küm-nel erineval tegevusalal. Peamis -teks tegevusaladeks on laevaehi-tus, laevaremont, kõrgtehnoloo -giliste seadmete ja keeruliste suu -remõõtmeliste metallkonstrukt-sioonide tootmine, metalltoodan -gu töötlus ja müük, gaaside toot -mine ja müük.Kui rääkida selle aasta suurimatestinvesteerimisprojektidest, siis jät -ka me tütarettevõtte Elme Metalltegevuse arendamist Lätis (Riias).Me oleme peagi lõpetamas sealse

logistikakeskuse ehituse esimestetappi, aasta lõpuks kavatsemejõuda lõpule ka teeninduskeskuserajamise esimese etapiga. Ühtlasitäiustab ettevõte oma infrastruk-tuuri Eestis ja Soomes.Ühisettevõte Elme Messer Gaaskäivitas gaasitehased Ukrainas(Dnepropetrovskis) ja Lätis (Liepā-jas). Aasta lõpuks kavatseb ette -võte käivitada sarnase tehase kaEestis (Vaivara vallas).Sel aastal plaanime ehitada valmiskaks kuivlastilaeva, mille tellijakson kontsern ise. Asutasime trans-pordiettevõtte Ukrainas, mis onEestis, Lätis, Leedus ja Venemaaltegutseva Elme Transi haruks. Mis puutub laevaehitusse ja laeva -remonti, siis kahjuks on mõlemadtegevusalad hetkel madalseisus.Laevaremondi alal keskendumekonversioonitöödele. Hetkelgi teos -tavad Tallinn Shipyardi spetsialistidEesti tankeri Flagman konversiooni. Laevaehituse alal eelistame jät -kuvalt projekte, mis võimaldavadmeil ehitada eriotstarbelisi laevu„võt med kätte“ põhimõttel. Näi -teks ehitab Klaipedas asuv West-ern Baltija Shipbuilding hetkelkaas aegseima põhjasüvendiga lae-va (Taani ettevõtte Rohde Nielsentellimusel) ja kalalaeva (tellijaksTaani ettevõte Gitte Henning). Tallinnas arendame me väikelae-vaehitust, sealhulgas alumiiniu-

EESTI SUURIMAID TÖÖANDJAID TÄHISTAB JUUBELIT —

BLRT GRUPP 100Juunis tähistas väärikat sünnipäeva Eesti üks vanemaid ja auväärsemaid

ettevõtteid — BLRT Grupp. 1912. aastal Tallinnas Kopli poolsaarel laevaehitust

alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud 77 ettevõttega kontserniks.

BLRT GRUPP• Asutatud 1912.

aastal Tallinnas

• Gruppi kuulub

77 ettevõtet

kogu maailmas

• Annab Eestis tööd

ca 2000 inimesele

• Kaubanduskoja

liige aastast 1989

BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman.

16

- K O J A L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

mist laevade ehitust. BLRT Mar -ke tex jätkab kalasöötmiskomplek-side ehitamist, tellijaid on Norras,Jaapanis ja Venemaal. Juulis and-sime tellijale, Suurbritannia ette -võttele Sure Wind Marine üle esi -mese tervenisti alumiiniumistehi tatud ka ta maraani, mis onmõeldud ava mere tuuleparkideteenindami seks. Oktoobriks plaa -nib BLRT Marketex ehitada valmisveel kolm taolist katamaraani.

Kas seadusandlus ja ettevõt -

lus keskkond nii Eestis kui ka

mujal on lasknud BLRT-l prob-

leemideta areneda ja kasvada

või näete siiski probleeme, mil le

muutmine/parandamine soo -

dustaks ettevõtte arengut?

Eesti valitud liberaalne majandus-poliitika võimaldas meie kontsernilkiiresti areneda ja saavutada mär -kimisväärseid tulemusi, mille poo -lest BLRT Grupp täna tuntud on.Kiire areng ja kõrgelt kvalifitseeri-tud töötajate puudus meie peamis-tel tegevusaladel on aga põhjus -tanud meile probleeme vajalikevälisspetsialistide kaasa mi sel. Aja -pikku on protsess parane nud, kuidkahjuks jäävad Eesti seadused

siiski teiste Euroopa Liitu kuuluvateriikide, isegi Läti, Leedu ja Poolaseadustele alla ning halvendavadseeläbi meie konku rentsivõi met.

Kas suurettevõttena tunneb

BLRT kontsern endal suuremat

sotsiaalset vastutust?

Kahtlemata tunnetame suurt vas-tutust. Eestis on meie palgal ligi2000 spetsialisti, kellele püüametagada nii huvitavat tööd ja vää -rikat palka, kui ka luua neile heatöökeskkonna. Meie jaoks on oluline ka Eesti ühis -konna käekäik. Vastavalt võima -

lus tele võtame osa erinevatest kul-tuuri-, spordi- ja haridusprojek-tidest, pakkudes ka rahalist abi.Näiteks oleme viis viimast aastatolnud Eesti meestennisistide võist -konna peasponsoriks. Tulemusedavaldavad juba muljet — JürgenZopp on tõusnud ATP edetabelis80. kohale. Samuti oleme juba mituaastat toetanud Vene Teatrit ningmuusikafestivale Nargen ja Birgitta.Selleks, et pöörata Eesti tulevikuleveel suuremat tähelepanu, asuta -sime juubeli eel Eesti Rahvuskul-tuuri Fondi juures oma fondi, millevahendite arvelt hakkame toeta -ma noori talente kõrghariduseomandamisel. Kõik eeldused ideeelluviimiseks on olemas — fondihalduskogusse kuuluvad tuntudEesti avaliku elu tegelased RaivoVare, Indrek Neivelt ja AnvarSamost ning kontserni esindavadMark Berman ja Katja Ljubobratets.

Kuidas plaanib BLRT tulevikus

Eesti majandusse panustada?

Kavatseme säilitada arengutem-pot, samuti jätkata investeerimistja tõsta oma efektiivsust. Selle võr -ra rohkem loodame me panustadaka meie riigi majandusse. �

BLRT Grupp toetab ka Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja selleaastast

Ärihooaja avamist Lennusadamas.

Tallinnas, Kopli 103 asuv tootmisala, kus BLRT Grupp on tegutsenud juba 100 aastat.

BLRT Grupi ehitatud laevade hulgas on ka maailma suurim veeldatud gaasil töötav parvlaev. Tellijaks on Norra transpordifirma Fjord1.

Esimene avamere tuuleparkide teenindamiseks mõeldud katamaraan, mille BLRT Grupi Eesti spetsialistid ehitasid tervenisti alumiiniumist ja andsid üle tellijale tänavu juulis.

17

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II27. septembril, 16. oktoobril ja 1. novembril Kaubanduskojas

Jätkame kevadel alanud finantskoolituste tsüklit teise osaga, mis keskendub kuluarvestuse, eelar-vestamise ja rahastamisega seotud küsimustele. Seminaridel toetutakse koolitustsükli esimesesosas omandatud teadmistele ja eelkõige on need mõeldud neile firma võtmeisikutele, kellel puudubfinantsalane eriharidus. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat,mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Koolituse viib läbi Eesti Raamatupida-jate Kogu juhatuse liige, vandeaudiitor Margus Tinits. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

Kuluarvestus (27. septembril)• Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused ja sarnasused.

• Toote- ja perioodikulud – tulud-kulud raamatupidamises.

• Finantsarvestuse (raamatupidamise) piiratus ja sobimatus paljude juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.

• Asjassepuutuvad ja mittepuutuvad kulud.

• Juhtimiseks vajalik kuluarvestus.

• Püsi- ja muutuvkulud. Kasumiläve analüüs ühe ja mitme toote korral.

• Kulude juhtimine piiratud ressursside korral (piirangute teooria, throughput accounting,

lineaarne planeerimine ja Excel Solver).

• Otsesed ja kaudsed kulud.

• Kulude jaotamine toodetele ja teenustele (otse- ja kaudkulud).

• Kululiigid, -kandjad ja -kohad. Tegevuspõhine kuluarvestus (ABC süsteem).

• Hinnakujundus lähtuvalt kuludest ja turust.

Eelarvestamine (16. oktoobril)• Eelarvete süsteem – tegevus-, investeeringute- ja rahavoo eelarved.

• Eelarvestamise perioodid. Tuleviku prognoosimise meetodid.

• Erinevad lähenemisviisid eelarvestamise protsessile (0-based, Bottom-Up ja Top-Down,

paindlikud eelarved, vastutuskeskused, arvestuslikud sisehinnad, variatsiooni analüüs jne).

• Investeeringute lühi- ja pikaajaline eelarvestamine (analüüs).

• Raha ajaväärtuse kontseptsioon.

• Rahavoogude aruanded – otsene ja kaudne meetod.

• Rahavoogude eelarvestamine – rahavoo plaan.

• Täissüsteemne pilt finantsarvestusest.

• Pro-forma aruanded ja asjaolud, mis tavalise rahavooplaani koostamisel võivad kahe silma vahele jääda.

• Kõikehõlmav eelarve (ja/või operatiivne aruanne) ühel lehel.

Rahastamine: laenud ja omakapital (1. novembril)• Kapitali mõiste ja koosseis.

• Võõrkapital ja rahastamistehingud (laenud, liisingud, faktooringud jmt).

• Laenuarvutused (põhiosa, intressid, laenumaksed, intressi määrad jmt).

• Kas laenuvõtmine on kasulik või kahjulik? Kuidas laenukontorid intressiarvestustega vassivad?

• Excel ja finantskalkulaatori kasutamine investeeringute ja laenude arvestamisel.

• Kapitali (keskmine) hind (WACC, CAPM).

• Kapitali hinna rakendused (EVA, ROCE) ning seosed finantsanalüüsi ja ettevõtte väärtuse hindamisega.

• Omakapitali ja aktsiate suhtarvud.

• Ülevaade ettevõtte väärtuse hindamise meetoditest (lähtuvalt netovarast ja firmaväärtusest,

oodatavatest kasumitest, diskonteeritud rahavoogudest jne, kiirhinnangud ja rusikareeglid).

• „Loominguline raamatupidamine“ ja pettused finantsarvestuses.

Kolmepäevase koolitustsükli osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 210 eurot, hinnale lisan-dub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnassisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

Info ja registreerimine: TOOMAS HANSSON • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Ärivisiit Peterburisse27.-29. septembril

Tallinna linnapea kutsub osalema Peter-buris toimuvate Tallinna kultuuripäevaderaames korraldatava äridelegatsiooni pro-grammis

27.-29. septembril toimuvad järjekordsedTallinna kohtumised Peterburis, seekordjuba üheteistkümnendat korda. Tradit-siooniliste Tallinna kohtumiste raamestoimuvad Peterburis äridelegatsioonile suunatud äriseminar, kontaktkohtumisedettevõtjate vahel ja mitmekülgne kultuuri-programm.

Äridelegatsiooni on oodatud Tallinna jaEesti ettevõtjad, kes juba omavad äriside-meid Peterburi ettevõtjatega, soovivad neidluua või on huvitatud tutvumisest ette-võtluse arendamise võimalustega Peter-buris.

Programmi raames toimub ka kahe linnaettevõtjate ühine äriseminar, kus tutvus-tatakse mõlema linna ettevõtluskeskkonda,kuulatakse ettekandeid ettevõtjatele hu-vipakkuvatel teemadel ning vaetakse äri-sidemete tihendamise võimalusi. Seejärelon võimalus luua kontakte ja kohtuda Peterburi ettevõtjatega vastavalt teie pooltesitatud soovidele. Detailsem informat-sioon avaldatakse lähiajal.

Osalemissoovist palume teatada:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

Toiduainetööstuse ettevõtete kontaktreis Taani13.-15. novembril 2012

Kontaktreisi eesmärk

Kontaktreis on hea võimalus ambitsioonikatele ja aktiivsetele ettevõt-jatele uute ärikontaktide loomiseks.

Kes võivad osaleda?

Kontaktreisile ootame osalema mikro-, väikese või keskmise suurusegaEesti ettevõtteid, kus on kuni 250 töötajat ning mille aastakäive ei ületa50 miljonit eurot. Osaleda võib ettevõtte juht, omanik, müügi- või ekspordijuht, kes soovib laiendada oma ettevõtte eksporti Taani.

Osalemistasu ja -tingimused

Kontaktreisil osalejate arv on piiratud! Osaleda saavad vaid 8 kiiremathuvilist. Osalemise tingimuseks on valmis toode või teenus, millega saabkoheselt alustada eksporti. Lisaks peab ettevõttel olema eelnev eks -pordikogemus (tuua välja eelnevate aastate ekspordikäive). Osalemisekstuleb täita profiil-ankeet, mille leiate Kaubanduskoja kodulehelt aadressilwww.koda.ee/koolitused-uritused/valisvisiidid/toiduainetetoostuse-ettevotete-kontaktreis-taani (kuna kohtade arv on piiratud, on põhja-likult täidetud profiil-ankeet eelduseks osalemisel).

Osalustasu on 1000 eurot (lisandub käibemaks) osaleja kohta, mis sisaldab:• edasi-tagasi lennupileteid;• majutust kontaktreisi perioodiks üheses toas;• transporti sihtriigis;• hommiku- ja lõunasööki sihtriigis.

Registreerimine

Osalemiseks palume täita ülalmainitud profiil-ankeedi. Palume ankeeditäitmisel olla põhjalik, kuna selle alusel korraldab Eesti Kaubandus-Töös-tuskoda koostöös sihtriigi partneritega igale osalejale kontaktkohtu-mised ning kujuneb kontaktreisi lõplik programm.

Kontaktreiside korraldamist kaasrahastab

Euroopa Sotsiaalfond

Puidutööstuse ettevõtete kontaktreisi Prantsusmaale18.-21. septembril

Kontaktreisi eesmärk

Kontaktreis on hea võimalus ambitsioonikatele ja aktiivsetele ettevõt-jatele uute ärikontaktide loomiseks.

Kes võivad osaleda?

Kontaktreisile ootame osalema mikro-, väikese või keskmise suurusegaEesti ettevõtteid, kus on kuni 250 töötajat ning mille aastakäive ei ületa50 miljonit eurot. Osaleda võib ettevõtte juht, omanik, müügi- või eks-pordijuht, kes soovib laiendada oma ettevõtte eksporti Prantsusmaale.

Osalemistasu ja -tingimused

Kontaktreisil osalejate arv on piiratud! Osaleda saavad vaid 8 kiiremathuvilist. Osalemise tingimuseks on valmis toode või teenus, millega saabkoheselt alustada eksporti. Lisaks peab ettevõttel olema eelnev eks-pordikogemus (tuua välja eelnevate aastate ekspordikäive). Osalemisekstuleb täita profiil-ankeet, mille leiate Kaubanduskoja kodulehelt aadressilwww.koda.ee/koolitused-uritused/valisvisiidid/puidutoostuse-ettevotete-kontaktreis-prantsusmaale (kuna kohtade arv on piiratud, onpõhjalikult täidetud profiil-ankeet eelduseks osalemisel).

Osalustasu on 1000 eurot (lisandub käibemaks) osaleja kohta, mis sisaldab:• edasi-tagasi lennupileteid;• majutust kontaktreisi perioodiks üheses toas;• transporti sihtriigis;• hommiku- ja lõunasööki sihtriigis.

Registreerimine

Osalemiseks palume täita ülalmainitud profiil-ankeedi. Palume ankeeditäitmisel olla põhjalik, kuna selle alusel korraldab Eesti Kaubandus-Töös-tuskoda koostöös sihtriigi partneritega igale osalejale kontaktkohtu-mised ning kujuneb kontaktreisi lõplik programm.

Kontaktreiside korraldamist kaasrahastab

Euroopa Sotsiaalfond

Lisainfo:KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo:KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

20

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

• Suurbritannia ettevõte, mis too-dab õli ning kütuse monitooringu-seadmeid raskeveokitele, otsibedasimüüjaid. Kood: 2012-06-06-042

• Taani autode heitgaasitoruotsi -kuid tootev ettevõte otsib edasi -müüjaid. Kood: 2012-06-08-010

• Itaalia meesterõivaste õmblemi -seks voodri ja sisevoodri mater-jale tootev ettevõte otsib edasi -müüjaid. Kood: 2012-06-08-040

• Suurbritannia ettevõte pakub omateenuseid turule siseneda soovi-vatele farmaatsia ja meditsii -niseadmete tootjatele. Kood: 2012-06-11-006

• Suurbritannia (Šotimaa) juhtivarhitektuuribüroo otsib partne -reid osalemaks ühiselt riigihan -getel Euroopas ja ka mujal. Kood: 2012-06-12-016

• Iiri ettevõte, mis toodab torudekülmumisvastaseid süsteeme ot -sib edasimüüjaid, pakub frantsiisi. Kood: 2012-06-13-021

• Prantsuse toiduaine-, kosmeetika-ja farmaatsiatööstuse jaoks mõel-dud uusi ning kasutatud tööstus-masinaid müüv ettevõte otsibedasi müüjaid ning pakub endedasi müüjaks. Kood: 2012-06-15-008

• Prantsuse ettevõte otsib PMR raadiosideseadmetele (kasutuseserinevates ametiasutustes), mismahuvad taskusse, on dupleks -edastusrežiimil ning hands-freepõhimõttel töötavad, edasimüüjaid. Kood: 2012-06-26-037

• Suurbritannia ettevõte, mis too-dab ustele paigaldatavaid ningsõrme/käe vigastusi ennetavaidseadmeid, otsib edasimüüjaid. Kood: 2012-06-18-027

• Iiri veini serveerimiseks ning säi -litamiseks erinevaid kappe ja süs-teeme tootev ettevõte otsib edasi-müüjaid. Kood: 2012-06-20-029

• Suurbritannia ortopeediliste pat-jade, madratsite, patsientide trans-pordivahendite jmt tootmise jahulgimüügiga tegelev ettevõteotsib edasimüüjaid, agente, müügi-esindajaid. Kood: 2012-06-21-018

• Soome ettevõte, mis plaanib tu-ru le tulla uue laste kodutekstiili jaaksessuaaride kaubamärgiga ot-sib alltöövõtjaid toodete valmis-tamiseks (sh kudumine, printi-mine). Kood: 2012-06-21-030

• Suurbritannia uudse telekommu-nikatsiooni seadme, mis blokeeribvalitud numbreid, väljatöötanudettevõte otsib edasimüüjaid japakub frantsiisi ning on huvita -tud ühisettevõtlusest. Kood: 2012-06-25-015

• Rootsi laste ja naiste riietedisai -niga tegelev ettevõte otsib kangatootjaid ja printijaid (võimaluselsama ettevõte). Kangaks on koo -tud siidist trikotaaž (50% viskoosja 50% puuvill), mis peaks võima -lusel vastama ka Fairtrade nõue -tele. Kood: 2012-06-26-033

• Saksa ettevõte on välja töötanudühe käega opereeritava süsteemijuhtmete ja kaabli kinnitamiseks

päikese- ja jõusüsteemide alumii -niumprofiilidele ning ka renovee -rimise käigus kaablite seinakinnitamiseks. Ettevõte otsib omatootele edasimüüjaid ning pakubend ka sarnastele toodetele edasi -müüjaks. Kood: 2012-06-27-045

• Poola ettevõte otsib ainulaadse -tele kamina puhastusvahenditele(spreid, katalüsaatorid, tulehaka-tised) edasimüüjaid. Kood: 2012-07-02-015

• Saksa ainulaadseid puust, tse-men dist või terasest katuse vas-tupanuvõimet (nt katusele kogu -nenud lume tagajärjel, muu ma -terjali nõrgenemine) mõõtvaidsensoreid tootev ettevõte otsibedasimüüjaid. Kood: 2012-07-05-043

• Poola autohooldus ja -puhastus-tooteid müüv ettevõte otsib eda-si müüjaid. Kood: 2012-07-09-030

• Poola spetsiaalset kriminalistikaskasutatavat, magnetkandjalt and -meid kutsutavat seadet tootevettevõte otsib edasimüüjaid ITvaldkonnas tegutsevate ettevõ -tete hulgast. Kood: 2012-07-10-003

• Saksa ettevõte, mis toodab ener-giasäästlikku seinasüsteemi, mil -le abil kerekonstruktsioon sule -takse hermeetiliselt ning õhk va-hetub kahetunniste intervalli -dega, ennetades nii hallituse jaseene levikut ning niiskuse teket,otsib edasimüüjaid. Kood: 2012-07-16-019

• Saksa toiduainetööstuses kasu-tatavaid optilisi sorteerimismasi-

naid (uudne kaameratehnoloogia,puuteekraan, vastupidavuse tõst-miseks piisavalt robustsed ning lihtsalt olemasoleva masinapar -gina ühendatavad) tootev ette -võte otsib edasimüüjaid. Kood: 2012-07-16-030

• Iiri IT vallas tegutsev tõõjõuva-hendus/värbamis ettevõte otsibkontakti samalaadsete ettevõte -tega tegemaks koostööd IT spet-sialistide värbamisel. Kood 2012-07-31-026

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehel www.koda.ee/koostoopakkumised

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo: KADRI RISTTel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

Lisainfo: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

21

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

AS FUJITSU SERVICES

AS Fujitsu Services pakub kõikidele Kaubanduskoja liikmetele võimalustproovida/kasutada veebipõhist personalitarkvara Persona V3 30 päevajooksul TASUTA (kokkuleppel ka pikemalt)! Persona V3 on kaasaegne tark-vara, mis on personalijuhi parim sõber. Selle abil saad koondada ettevõttepersonaliandmed ühte kindlasse kohta, saad arvutada puhkuseid, planeeridakoolitusi ja arenguvestluseid ning hoida silma peal ettevõtte arengul.

Miks Persona V3?

• Saad kasutada kõikjal, kus on internetiühendus.• Kaasaegne disain, mugav ja lihtne kasutada —

ei eelda pikka kasutajate koolitust.• Lihtne ja soodne kasutuselevõtt — puuduvad algkulud, tasuda tuleb

ainult kuutasu vastavalt töötajate arvule ja lisakasutajate eest. Ületulek teisest tarkvarast kiirelt ja mugavalt!

• Võtab arvesse ja areneb koos personalivaldkonna seadustest ja nõuetest tulenevate vajadustega.

• Sisaldab kõiki personalitööks vajalikke põhifunktsioone: personali- ja puhkusearvestus, tööajagraafikud, arenguvestlused, tegevustemeeldetuletused (nii programmi sisse logimisel kui ka töötajate meilile).

• Võimaldab kiirelt saada juhtimisotsuste jaoks vajalikku infot jaaruandeid.

• Vastavalt õigustele juurdepääsu piiramine.• Hoiab kokku personalitöötaja aega, võimaldades keskenduda

strateegilistele tegevustele.• Võimalik proovida tasuta. Lühitutvustus saate vaadata aadressil http://youtu.be/UMW_12a_Ug0

Lisaks personalimoodulile on võimalik proovida ka veebipõhist tööajapla-neerimise tarkvara – Persona Plannerit, mis annab Sulle võimaluse muutatöötajate tööaja planeerimise ja registreerimise protsessi täpsemaks, ülevaatlikumaks ning kiiremaks. Persona Planner võimaldab:• Planeerida tööaega osakondade ja töö liikide kaupa.• Märkida töögraafikutesse puhkuste, haiguslehtede ja töö peatumiste

andmeid.• Arvestada töötajate normtunde lähtuvalt koormusest,

vanusest ja riigipühadest.• Arvestada normtunde nii kuu kui ka summeeritud arvestusperioodi

kohta (nt kvartal).• Märkida töögraafikusse puudutud päevad ja tunnid.• Aruannete koostamist nii üldisel kui personaalsel tasemel.• Planeerida töötajate lõunaid.• Drag & Drop/ Mugavat töögraafikute muutmist info kopeerimise kaudu.• Töölepinguseadusest tulenevate nõuete arvestamist (puhkeaeg,

koormus jne).• Sünkroonimisvõimalust töötaja Outlook kalendriga Lühitutvust saate vaadata aadressil http://youtu.be/1E2zJiSJy1o

Täpsemat infot ja juurdepääsu personali- ja tööajaplaneerijale küsi: KaidiNeeme (e-post: Kaidi.Neeme@ee.fujitsu.com) või täida ära kontaktivormmeie kodulehel: https://persona.fujitsu.ee.

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.eeTekstiil, rõivad, jalanõud

• Leedus hangitakse peakatteid.Tähtaeg 04.09.2012. Kood 5295

• Leedus hangitakse saapaid. Täht -aeg 03.09.2012. Kood 5296

• Lätis hangitakse meditsiinilistmööblit. Tähtaeg 21.08.2012. Kood 5297

• Soomes hangitakse seljakotte.Tähtaeg 10.09.2012. Kood 5298

• Soomes hangitakse tekstiilitoo -teid. Tähtaeg 17.09.2012. Kood 5299

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Rootsis hangitakse välisvalgus -teid. Tähtaeg 23.08.2012. Kood 5300

• Rootsis hangitakse köögimasi-naid ja -tarbeid. Tähtaeg 28.08.2012. Kood 5301

• Taanis hangitakse haiglavoo -deid. Tähtaeg 1.09.2012. Kood 5302

• Taanis hangitakse koolimööblit.Tähtaeg 03.09.2012. Kood 5303

Metall, masinad ja seadmed

• Norras hangitakse elektrisead-mete tarvikuid. Tähtaeg 03.09.2012. Kood 5304

• Norras hangitakse mõõteriistu.Tähtaeg 27.09.2012. Kood 5305

• Lätis hangitakse tööstusmasi-naid. Tähtaeg 24.08.2012. Kood 5306

IT

• Rootsis hangitakse videokonve -rentside seadmeid. Tähtaeg 28.08.2012. Kood 5307

• Leedus hangitakse tarkvara-pakette ja infosüsteeme. Täht -aeg 30.08.2012. Kood 5308

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

• Leedus hangitakse katusema -terjale. Tähtaeg 04.09.2012. Kood 5309

• Rootsis hangitakse ehituspro-jekti juhtimisteenuseid. Tähtaeg03.09.2012. Kood 5310

Toiduained

• Norras hangitakse kuivaineid.Tähtaeg 17.09.2012. Kood 5311

Muu

• Taanis hangitakse ravimeid.Tähtaeg 11.09.2012. Kood 5312

• Taanis hangitakse ratastoole.Tähtaeg 03.09.2012. Kood 5313

• Norras hangitakse tõlketeenu-seid. Tähtaeg 21.08.2012. Kood5314

• Rootsis hangitakse õhufiltreid.Tähtaeg 25.09.2012. Kood 5315

• Rootsis hangitakse jalgrattaid.Tähtaeg 13.09.2012. Kood 5316

NATO

• NATO hange erinevaid andme-salvestussüsteeme ühendavasüsteemi loomiseks (sh tehnilinedisain, tark- ja riistvara paigal-dus, installeerimine ja muu vaja-liku tehnikaga varustamine).Tähtaeg hankedokumentidegatutvumiseks 17.08.2012. Hanke -tähtaeg 27.08.2012. Kood 4927

• NATO Kommunikatsiooni ja In-formaatika Agentuuri 2. õhu -kaitseradari (DAPR – delpoyableair defence radars) CP 9A0202 –seeria 2008-5W102006-0 hange.Tähtaeg hankedokumentidegatutvumiseks 20.08.2012. Hanke-tähtaeg 31.08.2012. Kood 4928

Kaubanduskoda pakub hanketemaatikast huvitatuile

ka hangete teavitamise teenust. Küsi lisainfot!

RIIGIHANKETEATED:

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUMTaas eetris alates septembrist!

22

- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

55PROPAAN ASliige alates 2003

20AARDEMAA OÜliige alates 2004

CISTA ASliige alates 1997

EPOPÕRAND-R OÜliige alates 2001

E-SERVICE ASliige alates 1996

KESTO OÜliige alates 1997

LABKLAAS ASliige alates 1997

LAJOS ASliige alates 1998

LOO ELEKTER ASliige alates 1999

LTT ASliige alates 2001

METSÄ FOREST EESTI ASliige alates 2000

MÄNNIKU SAEKODA OÜliige alates 1997

REMEDIA ASliige alates 2007

SERVEKT ASliige alates 1994

TARITVO ASliige alates 2000

15AA VISIOON STUUDIO OÜliige alates 2002

AADE LÕNG OÜliige alates 2002

ADVOKAADIBÜROO POHLA & HALLMÄGI OÜliige alates 2002

AKVEDUKT OÜliige alates 2002

ASS-TRANSPORT OÜliige alates 2000

BELLUS FURNITUR OÜliige alates 2008

EST-AGAR ASliige alates 1998

GEOSOFT OÜliige alates 2011

GERDO EESTI OÜliige alates 2007

GERMUND HULGI OÜliige alates 2005

HAUGER OÜliige alates 2004

KADARES OÜliige alates 1999

KINTAR TRADING OÜliige alates 2001

KOMMUNAALPROJEKT ASliige alates 2001

LEVIVEOD OÜliige alates 2009

LINDORFF EESTI ASliige alates 2004

LUMINA METALL OÜliige alates 2001

MABELLE SPORT OÜliige alates 1998

MECHELIN EESTI OÜliige alates 2006

MGT-BAAS OÜliige alates 2000

OSSMET OÜliige alates 1998

PAIDE VESI ASliige alates 2003

PROMIX-MODEL OÜliige alates 2007

10APPLAFORD ES TRANSPORT & LOGISTICS OÜliige alates 2007

ARCTIC FINLAND HOUSE OÜliige alates 2005

AVANTI PLUSS OÜliige alates 2008

ERNST & YOUNG BALTIC ASliige alates 1998

FEMW OÜliige alates 2002

FIESTA REISID OÜliige alates 2006

NORDFORT OÜliige alates 2006

SAWMILL OF SADALA OÜliige alates 2012

SCANBALT TRAILER OÜliige alates 2002

VIIRATSI SAEVESKI ASliige alates 2006

5AIRVITAMIN GRUPP OÜliige alates 2011

ELKORAL OÜliige alates 2009

IMEASI OÜliige alates 2011

KORLEK EHITUS OÜliige alates 2011

PROFELD EHITUSKAUP OÜliige alates 2007

PUNANE SÜDA OÜliige alates 2011

SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜliige alates 2009

SAROS EST OÜliige alates 2009

STUUDIO REMAIND OÜliige alates 2007

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB JUULIKUU JUUBILARE!

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandus-ruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvi-tavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

23

- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 13 • 8. AUGUST 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

65TAASTUSRAVIKESKUSSÕPRUS ASliige alates 2001

55EESTI GEOLOOGIAKESKUS OÜliige alates 1997

45REOLA GAAS ASliige alates 2001

25ERAKLIINIK DENTES ASliige alates 2003

20AGROVARU ASliige alates 1998

ALARMNET ASliige alates 1996

ALVE OÜliige alates 1996

HARJU EHITUS ASliige alates 1997

IBM EESTI OÜliige alates 1996

KANSTET OÜliige alates 2004

KUUSAKOSKI ASliige alates 1996

MOODUL ASliige alates 2002

REMEDIUM ASliige alates 1997

TVS PARTNERID ASliige alates 2002

15AEGIS MEDIA CENTRAL SERVICES ASliige alates 1998

ALUOJA OÜliige alates 2006

ARMAPRO OÜliige alates 2006

ART LINK BALTIC OÜliige alates 2010

BALTI JUHTIMIS-KONVERENTS OÜliige alates 1999

DBT ASliige alates 1999

FUJITSU SERVICES ASliige alates 1997

GT TARKVARA OÜliige alates 2000

HIIULINK OÜliige alates 2000

HT MANAGEMENT OÜliige alates 2007

INTERLINK ASliige alates 2004

KBM PHARMA OÜliige alates 2001

MAGNUM ASliige alates 2009

MÜNT GRUPP OÜliige alates 2001

NARVA BUSSIVEOD ASliige alates 2004

ÕIGUSBÜROO RATTUS OÜliige alates 2003

10ATLANT VII OÜliige alates 2005

CREDITREFORM EESTI OÜliige alates 2010

DOMUS KINNISVARA OÜliige alates 2012

ECO POINT OÜliige alates 2010

EL KONSULT OÜliige alates 2011

HORECA SERVICE OÜliige alates 2005

ICEFIRE OÜliige alates 2008

JÄRVA TEED ASliige alates 2005

KAAMOS KINNISVARA OÜliige alates 2007

NE-VA TRANS OÜliige alates 2004

RACING INVEST GROUP OÜliige alates 2003

SURVEST OÜliige alates 2009

VELENTS & KO OÜliige alates 2010

5FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜliige alates 2008

GROUPAGE CARGO SERVICE OÜliige alates 2008

IDEAALKODU ASliige alates 2009

KONSOLDI OÜliige alates 2012

KPR SPEDITION OÜliige alates 2011

MÖÖBLIMASIN OÜliige alates 2010

NESCO FISH OÜliige alates 2007

SUNFIELD OÜliige alates 2011

TORI TIMBER OÜliige alates 2010

VIIEKSTRA OÜliige alates 2012

VISITRET DISPLAYS OÜliige alates 2010

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB AUGUSTIKUU JUUBILARE!