1

MINA JA KESKKOND Valdkond “Mina ja keskkond” annab teistele tegevusvaldkondadele temaatilise sisu, liites keskkondi, kus laps viibib, mis mõjutavad tema arengut ning millest terviklik arusaam aitab tal tulla toime edaspidises elus. Eesmärgid: laps

• omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest inimsuhetes, sh -saab aru, et inimese tervis on väärtus, mida mõjutab eluviis ja ümbritsev keskkond, -teab, mida on vaja teha selleks, et jääda terveks, -mõistab üldinimlikke väärtusi, -teab, et on olemas erinevad kombed ja traditsioonid, -saab aru, et turvalisuse tagamiseks tuleb teada reegleid ja neist kinni pidada; • väärtustab loodust ja keskkonda hoidvat ja säästvat mõtteviisi, sh

-mõistab taime- ja loomariigi mitmekesisust ning erinevaid elukooslusi, -saab aru ilmastiku seostest erinevate aastaaegadega, -oskab näha enda ja teiste tegevuse tagajärgi lähiümbruses. Sisu: SOTSIAALNE KESKKOND LOODUSKESKKOND JA

LOODUSHOID TEHISKESKKOND

-mina, perekond ja sugulased; - kodukoha loodus; -ehitised; -kodu, lasteaed, kool; -muutused looduses; -kodutehnika; -ametid; -elukeskkond; -jäätmed; -koduma;a -inimese mõju loodusele; -transpordivahendid; -eesti rahva tähtpäevad, kombed; teised rahvused Eestis; lapsed mujal maailmas;

-jäätmed -jalakäija ohutu liikumine;

-üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid;

-turvavarustus;

-tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha so tervisekasvatus;

-virtuaalkeskkond

-ohuallikad ning ohutu käitumine so liikluskasvatus, minu pere ja kodu

2

SOTSIAALNE – JA TEHISKESKKOND MINU PERE JA KODU Õpisisu Kuni 3 aastased 3-5-aastased 5-7-aastased Mina

Mul on ees- ja perekonnanimi. Olen poiss/tüdruk; vanuse näitamine sõrmedel

Olen poiss/tüdruk. Milline ma olen? Mida ma suudan? Minu vanus. Minu koht perekonnas.

Minu sünniaeg (kuupäev, kuu). Minu kohustused ja õigused; omadused ja huvid.

Minu perekond ja sugulased

Mul on ema, isa, vanaema, vanaisa. Minu õed ja vennad, nende nimed.

Minu pereliikmed, nende nimed; ühine perekonnanimi. Suur või väike pere. Armastus pere ja kodu vastu, perekondlik ühtekuuluvus. Suuremad õpetavad ja abistavad väiksemaid, väiksemad saavad suurtelt teadmisi ja oskusi – nii antakse tarkust edasi. Vanemate ametid.

Lähemad sugulased. Erilaadsed pered: ema, isa ja laps(ed), ema ja laps(ed), isa ja laps(ed), vanavanemad ja laps(ed). Mõiste kasuvanemad. Pereliikmete töökoht ja elukutse (tegevuse põhisisu).

Loomad peres

Nimetab loomi, kes ta kodus elavad. Loomade häälitsused, nende eristamine, tegevus. Võõraid loomi ei tohi puutuda.

Lapsed hoiavad loomi-linde- need kuuluvad pere juurde, loom ei ole mänguasi. Ohud seoses võõra loomaga.

Rõõmud ja kohustused seoses loomaga peres, vastutus looma eest. Hulkuvad loomad, nendega kaasnevad ohud.

Tööd ja toimetused peres. kodumasinad

Kodus on igaühel oma töö. Mina aitan ema-isa. Mõnda tööd tehakse koos. Kodus on erinevad kodumasinad ja elektroonika. Koduga seotud ohtlikud asjad: tuli, kuum vesi, teravad lõikeriistad, õnnetuse vältimine

Pereliikmete kodused tegevused. Lapse kohustused nende hulgas. Vanavanemate tegevus kodus. Tööriistad-ja vahendid; tööriided. Kodumasinad- ja elektroonika, nende otstarve ja nendega kaasnevad ohud.

Pere heaolu sõltub kõigist pereliikmetest. Koostöö peres: koos kasvatatakse lapsi, tehakse aia-ja põllutöid; kogutakse saaki (talvevarusid), hoolitsetakse loomade eest. Kodused majapidamistööd eri aastaaegadel, töövahendid. Kodu ja koduümbruse korrastamine: ruumide, koridoride või trepikodade, õueala

3

korrastamine. Osalemine jõukohastes töödes. Kodumasinad- ja elektroonika, nende otstarve ja nendega seotud ohud. Töö ja vastutus, töö kui väärtus, kokkuhoidlik eluviis.

Suhted perekonnas ja suhtlemine

Ema ja isa armastavad oma lapsi, lapsed armastavad oma peret. Kodused rõõmustavad, kui ma hea laps olen. Jonn ja pahandused kurvastavad koduseid. Suhtlemine kaaslaste ja täiskasvanutega. Mõisted hea ja halb tähendus. Viisakas suhtlemine: tervitamine, hüvasti jätmine, palumine, tänamine

Peres ollakse üksteise vastu tähelepanelikud ja hoolitsevad, arvestatakse teisi pereliikmeid (nt ei kolista, ei räägi valju häälega, kui keegi pereliikmetes puhkab jne). Rõõmud peres.

Osasaamine teiste rõõmust või õnnestumistest: õnnestunud töö, vanema õe või venna hea koolitunnistus; saamis-ja kinkimisrõõm jm. Pereliikmete vastutus oma tegude ja käitumise eest; oma teo võimalikud tagajärjed. Kaebamine ja valetamine kurvastavad lähedasi. Pere erinevad suhtlemisvõimalused ja sellega seotud viisakas käitumine (teiste jutu vahele ei segata, telefonikõnet pealt ei kuulata jne).

Pere puhkus ja harrastused

Puhkepäevad kui pere puhkus: lapsed ei lähe lasteaeda-kooli, ema-isa tööle. Üheskoos puhkamise võimalused (käiakse külas, teatris, jalutamas jne). Päike ja vesi: kasulikkus, ohud.

Öö kui puhkeaeg valdavalt kõigile inimestele; tööde-tegemiste vaheldumine puhke ajaga tagab reipa meeleolu ja on kasulik tervisele. Puhkeaja sisustamise võimalused: matk, reis, teater, kino, sportimine, lugemine jne. Puhkus- perega koosolemise aeg.

Puhkuse tähtsus tervise seisukohalt. Puhkamise võimalused (erinevatel aastaaegadel). Harrastused, kui üks võimalus puhata: tervisesport, käsitöö, erinevates ringides käimine, millegi kogumine jne.

Erinevad sündmused peres

Sünnipäev: kingitus, lilled, õnnesoov, tänamine, pidulikud riided, rõõm toredast päevast. Lähen külla, meile tuleb külaline.

Tähtpäevad peres, nende tähistamine (sünnipäev, hingedepäev, jõulud, vana-aasta õhtu jm).

Tähtpäevad peres, nende tähistamine (sünnipäev, hingedepäev, jõulud, vana-aasta õhtu jm). Traditsioonid peres, traditsioonide sõltuvus rahvusest ja kommetest.

4

Inimese elukaar: lapsepõlv, noorus-ja täisiga, vanadus; sündimine-kasvamine-vananemine-surm.

Minu kodu

Minul on kodu. Kodu on suures/väikeses majas. Kodumajal on aknad, uks(ed), trepp. Kodus on erinevad ruumid. Kodu on armas, seal on hea olla.

Maja osade otstarve ja tähtsus (katus, seina, uks, aken, põrand jne). Kodus on erinevad ruumid, ruumidel otstarve ja sellele vastav sisustus. Igas kodus on oma kodukord, milles kõik kokku lepivad, et kõigil oleks hea olla.

Minu koduaadress. Kõrvalhooned, nende otstarve ja tähtsus. Ehitiseks kasutatav materjal (puit, kivi jm). Minu kodu võib olla ohus: vargus, tulekahju vm; otstarbekas tegutsemine õnnetuse korral; abi kutsumine (naabrid, päästeamet, politsei, kiirabi, vanemate töökohta helistamine).

5

MINU KODUKOHT JA IGAPÄEVAELU Lasteaed

Mina käin lasteaias. Minu rühmal on nimi. Minu koht lasteaias: riidekapp, käterätikunagi, voodi, koht laua ääres. Rühmaruumid, nende otstarve.

Lasteaiamaja ja selle nimi; asukoht. Rühmaruumid, nende ostarve, laste käitumine ruumides. Hea-halva, õige-väära mõistmine lasteaiategevuses. Mõisted minu

oma, sinu oma ja lasteaia

ühisvara; laste hoidlik suhtumine ühisvarasse. Lasteaiatöötajad ja nende tööd.

Lasteaia aadress. Orienteerumine lasteaia ruumides ja õuealal. Rühmareeglid ja lasteaia kodukord. Erinevad ametid lasteaias, nende vajalikkus. Perede osalemise tähtsus lasteaiaelus.

Kool

Kool kui õppimise koht, kuhu minnakse 7 aastaselt.

Sarnased ja erilaadsed tegevused ning toimetused lasteaias ja koolis. Tutvumine kooliga, osalemine tunnis.Mõiste koolivaheaeg.

Minu kodukoht

Kodukoha tuntumatele asutustele osutamine: pood, kool, lasteaed,

Kodukoha tuntumate asutuste nimetamine: lasteaed, kool, pood, raamatukogu, pood, sidejaoskond, perearst, hambaarst. Valla nimetus.

Kodukoha tuntumad asutused, nende vajalikkus. Suhtlemine teenindajatega. Valla lipp ja vapp, vallavanem Vald koosneb küladest.

Mida meie ümber tehakse?

Minu ema-isa käivad tööl. Lihtsamate töövõttete matkimine. Töövahendite (mänguasjade) asetamine kokkulepitud kohta.

Selgitab vestluses enimtuntud ametite (nt arst, tuletõrje,politsei, õpetaja) vajalikkust ja töövahendeid. Enese järgi koristamine (töövahendid, mänguasjad, riided)

Eri elualadel töötavad inimesed, töös kasutatavad abivahendid, tööohutus. Inimeste töö teiste heaks. Perekonna sissetulek ja väljaminekud, tarvete rahuldamine töö kaudu. Märgade riiete kuivama panemine. Alustatud töö lõpule viimine.

Tähtpäevad, pühad ja kombed

Pühadega seotud tegevused. Tuntumad rahvakombed: jõulud, vastlapäev, kadripäev, mardipäev, munapühad. Nende kirjeldamine ja nendega seotud tegevused.

Tähtpäevad: tarkusepäev, emakeelepäev, sõbrapäev, lastekaitsepäev, emade-ja isadepäev vms, nende tähistamine. Riiklikud pühad: riigi aastapäev, jõulud, vana-aasta, nendega seotud tegevused.

6

MEIE KODUMAA, TEISED RAHVUSED EESTIS Meie kodumaa, teised rahvused Eestis

Vanemate laste ja täiskasvanute tegevuse jälgimine kodumaale tähtsatel päevadel, sellest osasaamine ja jõukohasel viisil osalemine: rühmaruumide kaunistamine, lipu heiskamine, rahvalaulude –ja viiside kuulamine, küünla põletamine. Eesti lipp ja selle värvid. Minu peoriided, osalemine pidustustel.

Mõiste kodumaa, meie kodumaa on Eesti. Eesti riigi sümbolid: lipp, hümn, lill, lind. Eesti lipp minu kodukohas, lipu heiskamine riiklikel tähtpäevadel, pere pidupäevadel, leinapäevadel. Kodumaal on palju linnu ja külasid, jõgesid, järvesid, ka mägesid (Eesti kaardi vaatlus). Igal igal paigal on oma nimi; kohad, kus on koos peredega käidud. Oma rahvuse määramine, eestlaste emakeel on eesti keel, emakeel teistel rahvustel, kes elavad Eestis.

Eesti riigi sümbolid: lipp, hümn, vapp, lind, lill, kivi. lipu austamine. Eestit esindab kogu maailmas president. Eesti kaart, Eesti tähtsamad linnad ja saared, pealinn Tallinn. Tähtpäevade väärikas tähistamine, väärikas tegu-käitumine. Eesti rahva eepos “Kalevipoeg” Eestlaste ühtekuuluvust väljendavad üritused, nt laulu-ja tantsupidu. Meie rahvariided, pastlad. Teised rahvused Eestis; neil on oma keel ja kombed, nende kodu on Eestis. Eesti lähinaabrid: Läti, Venemaa, Soome, Rootsi. Eesti ja tema naabrid on sõbrad.

7

ÜLDINIMLIKUD VÄÄRTUSED JA ÜLDTUNNUSTATUD KÄITUMISREEGLID: (viisakusväljendid; abivalmidus, armastus, turvalisus, tähelepanelikkus, sõprus) Viisakusreeglite jälgimine

Viisakusreeglid: tänamine, palumine, hüvasti jätmine. Mõistete hea ja halb tähendus; selgitab kuuldud muinasjutu tegelaste käitumise põhjal. Arvestan täiskasvanu hinnangut, tean, mida tohib-ei tohi, reageerin õigesti keelule. Täiskasvanu meeldetuletamisel järgib kokkulepitud reegleid

Mõisted õige ja vale tähendus elgitades neid eluliste olukordadega. Sõnakuulmatus ja karistus. Kirjeldab, millised reeglid kehtivad tema kodus. Reeglid on vajalikud ohutuse tagamiseks. Iseseisvalt põhiliste viisakusreeglite rakendamine

Üldlevinud viisakusreeglid ja oma käitumise kontrollimine ning korrigeerimine. Käitumisreeglid erinevates olukordades: kauplus, teater jm. Vastutus oma tegude ja ja käitumise eest; oma teo võimalikud tagajärjed. Miks on vajalik viisakusreegleid järgida? Mõisted ausus ja autus tähendus, vastavalt käitumine. Konfliktide lahendamine sõnaliselt. Kaasinimestega käitumine

Sõprus ja abivalmidus

Ütleb küsimisel oma sõbra nime. Selgitab, kes on sõbrad – näit need, kes mängivad koos. Lohutab sõpra täiskasvanu eeskujul. Miks peab sõpra hoidma? Miks ei tohi haiget teha?

Sõprussuhete loomine (võivad olla lühiajalised). Sõbra lohutamine omaalgatuslikult. Vajadusel nõrgema abistamine Sõbra positiivsed omadused. Tüli , andeksandmine ja –saamine (leppimne); tunded, mis tekivad tülitsedes ja leppides.

Miks on hea omada sõpra/sõpru? Mis on sõprus? Püsivate sõprussuhete loomine. Tunded, mis tekivad tülitsedes ja leppides: milline tunne on sinul? sõbral? Kuidas sõpra leida? Kuidas olla sõbrad? Kuidas sõpra hoida?

Hoolivus, tähelepanelikkus

Märkab nutvat last, püüab lohutada

Emotsioonid. Enda ja kaaslaste (täiskasvanute) emotsioonide (hirm, kurbus, üllatus, viha, rõõm) märkamine ja mõistmine. Enda emotsioonide väljendamine teisi arvestavalt. Käitumine kaaslast ja täiskasvanut arvestades Inimeste erinevused: keeleline,

Eakaaslaste ja täiskasvanute tunded, nendega arvestamine Oma tunnete kirjeldamine. Oma tugevate emotsioonidega toimetulemine. Väljendab oma käitumisega, et inimeste huvid ja arvamused võivad erineda nt näitab üles viisakat huvi teise tegevuse vastu,

8

vanuseline, tervisest tulenev Hoolimata erinevustest tuleb kõikidesse inimestesse sõbralikult suhtuda

mis ei pruugi endale meeldida Abivahendid erivajadustega inimestele (nt prillid, ratastool, kaldteed. Enda abi pakkumine neile oma võimete ja võimaluste piires

9

EELDATAVAD TULEMUSED Kuni 3 aastased 3-5 aastased 5-7aastased Mina, minu pere ja kodu -ütleb oma eesnime; -oskab öelda oma nime, vanuse ja

soo; -oskab kirjeldada iseennast ja oma perekonda;

-vastab õigesti, kas on poiss või tüdruk;

-kirjeldab oma perekonda (pereliikmed+onu ja tädi, pereliikmete nimed ja perekonnanimed);

-teab oma kohustusi ja õigusi;

-teab oma vanust (näitab sõrmedel);

-nimetab kodu asukoha: tänav, küla, talukoha nimi;

-kirjeldab enda omadusi ja huve;

-nimetab küsimisel enda perekonnaliikmeid ja loomi;

-kirjeldab oma kodu ja kodumaja omapära: maja osad ja nende otstarve, ruumid ja nende sisustus;

-mõistab, et pered võivad olla erinevad (pere koosseis, huvid traditsioonid jne);

-teab õdede ja vendade nimesid; -kirjeldab pereliikmete koduseid tegevusi ja nimetab oma kohustusi nende hulgas;

-nimetab oma pereliikmete elukutseid;

-nimetab pereliikmete koduseid toimetusi;

-kirjeldab kodumasinaid ja-elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte;

-jutustab oma vanavanematest;

-nimetab küsimisel erinevaid kodumasinaid ja-elektroonikat (pliit, külmkapp, pesumasin, teler, arvuti jm);

-oskab nimetada ohte kodus; -soovib osaleda jõukohastes kodutöödes;

-asetab töövahendid kokkulepitud kohta;

-kirjeldab tähtpäevi peres; -mõistab töö ja vastutuse tähtsust;

-räägib oma sünnipäevast (kuidas kodus tähistatakse);

-kirjeldab kodumasinaid ja-elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte;

-nimetab vanemate ameteid; -oskab kirjeldada oma kodu ja maja ehitamiseks kasutatavaid materjale (kivi, puit jne);

-teab kodust aadressi;

-nimetab hädaabi numbri ja oskab seda kasutada;

-oskab kirjeldada ja vältida

10

võimalikke ohte kodus ja teab, kuidas ohu korral käituda;

-oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist kodus;

Minu kodukoht ja igapäevaelu

-osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel päevadel (ruumide kaunistamine, laulude laulmine, peoriiete kandmin jne);

-teab nimetada lasteaiatöötajaid ja nende tegevusi;

teab lasteaia aadressi;

-tunneb ära enda lasteaia; -teab oma , võõra ja ühise tähendust;

-nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust;

-nimetab oma rühma nime; -nimetab riiklikke pühi ja nendega seotud traditsioone;

-teab ja kirjeldab rühmareegleid;

-leiab oma koha lasteaias (kapp, voodi, käterätik, koht laua ääres);

-teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust;

-teab kooli kui õppimise kohta;

-tunneb ära kodukoha tuntumad teenindusasutused;

-oskab kirjeldada tuntumaid rahvakombeid ja nendega seotud tegevusi;

-kirjeldab, mille poolest lasteaed erineb koolist;

-nimetab küsimisel pühadega seotud tegevusi;

-loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid;

-kirjeldab Eesti rahvuspühade tähistamise kombeid;

-matkib lihtsamaid töövõtteid; -teab oma valla nime; -teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ja nende vajalikkust;

-selgitab raha otstarvet; -nimetab kodukoha

teenindusasutusi ja nende vajalikkust;

Meie kodumaa, teised rahvused

-leiab Eesti lippu nähes erinevate värvide seast Eesti lipu värvid;

-teab oma rahvust ja keelt ning riigi tähtsamaid sümboleid;

-teab Eesti Vabariigi presidendi nime;

-oskab nimetada sündmusi, millal heisatakse riigilipp;

-oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta, pealinna;

-kirjeldab eesti sümboleid, rahvariideid ja teab, kes on Kalevipoeg;

-oskab nimetada erinevaid rahvusi oma rühmas ja kodukohas;

-oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli, teab nende kombeid ja

11

traditsioone; -nimetab Eesti lähinaabreid: Läti,

Venemaa, Soome, Rootsi; Üldinimlikud väärtused -meeletuletamisel tänab, palub,

tervitab ja jätab hüvasti; -teab mõistete õige ja vale

tähendust; -teab mõistete ausus ja autus

tähendust; oskab vastavalt käituda;

-teab mõistete hea ja halb

tähendust; -teab üldtuntud viisakusreegleid;

-oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades;

-mõistab endale suunatud keeldude tähendust ja muudab oma käitumist vastavalt täiskasvanu korraldustele;

-nimetab sõbra positiivseid omadusi;

-mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest;

-küsimise korral nimetab oma sõbra (sõprade) nime;

-oskab sõpra lohutada, andeks anda ja leppida;

-oskab luua ja püüab hoida sõprussuhet, teab sõpruse tähendust, oskab kirjeldada sõbraks olemist ning sõber olla;

-oskab haiget saanud sõpra lohutada:

-oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt;

-kirjeldab tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides;

-märkab kaaslast ja oskab teisi arvestada;

-oskab konflikte lahendada sõnadega;

-oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, vanuseline, tervisest tulenev).

-oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda;

-oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid;

-oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi;

-teab nimetada erivajadustega inimestele vajalikke abivahendeid ning pakub oma võimete ja võimaluste piires abi.

Kasutatud kirjandus Põlluste, M.2003 Koduloo põhimõtte rakendamine ning kodu ja selle ümbrusega Seotud teemade käsitlemine lasteaias. Tartu Atlex Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkond. Tallinn 2009 Simanson, R. Lapse õigused . Ainekava 5-7 aastaste laste õpetamiseks koos metoodiliste soovitustega. Lastekaitse Liit Tallinn 2004

12

LOODUSKESKKOND JA LOODUSHOID SÜGIS Õpisisu Kuni 3aastased 3-5aastased 5-7aastased Aedviljad, teraviljad, metsaannid

Aedviljad Täiskasvanu poolt nimetatud aedvilja leidmine. Eristamine välimuse, nimetuse järgi; maitsmine, värvus, kuju.

Aedviljad Erinevad aedviljad, nende välimus, kuju, maitse. Missugust osa kasutatakse toiduks. Seened Seene osad: jalg, kübar. Söögi-ja mürgiseened (nt kukeseen, pilvik, kärbseseen). Metsamarjad: maasikad, mustikad, pohlad, jõhvikad. Mürgine mari-ussilakk.

Aedviljad erinevad kasvukohad: -peenar, põld, põõsas, puu. Maitsmise, kompimise, kirjelduse järgi äraarvamine. Aiasaaduste hoidistamine. Kasulikkus tervisele. Aedviljad: porgand, kaalikas, peet, naeris; köögiviljad: kartul, kapsas (sh eri liigid – lillkapsas, punane peakapsas), kurk, tomat, hernes, uba, salat, rabarber, kõrvits; maitsetaimi: petersell, till, piparmünt, basiilik, meliss; puuvilju: kirss, ploom, õun, pirn, kreek; aiamarjad: maasikas, vaarikas, karusmari, punane sõstar, mustsõstar, astelpaju. Teraviljad Rukis, oder, kaer, nisu. Teraviljadest saadavad toitained ja nende vajalikkus inimesele: tangud, manna, jahu. Jahust valmistatakse saia, leiba, küpsiseid, torte, makarone. Leiva teekond põllult kauplusesse. Ametid:autojuht, kombainer, kuivatitööline,mölder,pagar,müüja. Leib tuleb lauale raske tööga. Seened Kuju, värvus, kasvukoht; söögi-ja

13

mürgiseened. Seente korjamine (noaga); seente kasutamine toiduks.

Puud, põõsad, taimed

Lilled Lille maapealsed osad: vars, leht, õied. Lilled on mitmevärvilised, ilusad, lõhnavad. Igal lillel on nimi. Lillepeenardele ei tohi astuda. Närtsinud lill. Toataimed Taime osad: vars, lehed, õied. Koos täiskasvanuga kastmine. Puud-põõsad: Puudelt langevad lehed maha. Puu eristamine põõsast; põõsa eristamine rohttaimest.

Lilled Lillede vaatlus ja nimetamine (erinevad õied, lehed). Lillede äraarvamine kirjelduse järgi. Lillede otstarve:kinkimine, ruumi kaunistamine. Toataimed Tunnused, mille järgi näeme, et taimel on niiskuse vajadus (lehed longus, närbunud). Mulla seisundi määramine: kohev-kõva, niiske-kuiv, on poti küljest lahti. Lillede eest hoolitsemine: kastmine. Puud-põõsad Õuealal ja loodusrajal kasvavad puud-põõsad. Puude lehted muudavad värvust, lehed kolletuvad ja langevad maha. Millised puud langetavad varem lehed? Lehtede ja viljade järgi eristamine. NB! Lehtede ja närbunud taimede kogumine komposterisse (toimunud muutusi vaadelda kevadel)

Lilled Õite kirjeldamine ja võrdlemine (värvus, kuju). 4-6 tuttava lille nimetus. Toataimed Lillede eest hoolitsemine: kastmine, lillepottide aluste pesemine, lillevaasis vee vahetamine. Puud-põõsad Õuealal ja loodusrajal kasvavad puud: võra vaatlus, koore kompimine. Lehed värvuvad, langevad maha. Millised puud langetavad varem, millised hiljem? Lehtede, koore ja viljade järgi eristamine. Puude ja põõsaste oksi ei tohi murda! NB! Koguda närbunud taimi ja lehti komposterisse (edaspidi vaadelda toimunud muutusi kevadel)

Loodusnähtused

Ilm Erinevad ilmastikunähtused ja nende nimetamine: sajab vihma,

paistab päike, puhub tuul. Vihmapiisa teekonna vaatlus

Ilm Päike paistab harva. Tuule mõju: nõrk tuul kiigutab puude oksi - tugev tuul rebib okstelt lehti, puud painduvad,

Ilm Vaadelda ja võrrelda erinevatel päevadel:päikesepaisteline-pilves- udune; kuiv-sajune,tuuline-vaikne, kõle, külm.

14

aknal. pilved liiguvad kiiresti, mõiste

tuul vihiseb. Vihm krabistab aknal. Ilmastikunähtuste eristamine ja nimetamine:külm-soe-palav, päikesepaisteline- pilves tuuline-vaikne, udune-kuiv-vihmane-sajune. Mõiste udu. Sügisene udu katab maad loorina- veeaur muutub veepiiskadeks. Sooja ilmaga kuivavad loigud kiiremini ja jaheda ilmaga aeglaselt. Õpetada nägema loodusnähtusi ning tajuma lihtsamaid seoseid: öökülmad, rohttaimed närbuvad, putukad kaovad, linnud lendavad lõunamaale.

Tuule mõju loodusele: puud liiguvad-painduvad, pilved liiguvad kiiresti-aeglaselt. Tuule suuna ja tugevuse määramine (paberist lindid, lipud, tuuleveskid vms); tunnetada tuule mõju ja tugevust: joosta vastu-ja alla tuult, kuulata tuule ulgumist, vingumist, mõiste tuuleiil, torm. Maapinna seis vastavalt ilmale: päikese käes kuiv-soe, vihmaga külm, tume, porine. Mõiste hall (veeaur, mis muutub jääkristallideks). Jääkirme tekkimine. Hilissügise looduse võrdlemine varasügisese loodusega:päevade lühenemine, ööde pikenemine; ilm muutub järjest külmemaks ja sajusemaks. Pimeda aja valgusallikad on kuu ja tähed.

Inimene ja loodus. Loodushoid.

Õueminekuks otstarbekohane riietus vastavalt ilmale. Üldmõisted: riided-jalatsid. Riisutud lehtede kompostimine.

Loodusnähtuste mõju inimestele: riietuvad soojemini, käivad vihmavarjuga, kütavad ruume. Matkad loodusesse, käitumisreeglid looduses. Kompostimne. Joogivee kokkuhoidmine.

Inimese käitumine ja riietus vastavalt ilmale. Inimeste tegevus: koristustööd aias, põllul; talvevarude kogumine: juurvili, kartul; ruumide kütmise alustamine vastavalt ilmale. Kuidas vältida külmetushaigusi. Matkadloodusesse;käitumisreeglid looduses ja hoidlik suhtumine taimedesse. Kompostimine. Joogivee ja elekti kokkuhoidmine.

15

Loomad, linnud, putukad

Mõiste talveuni; karu jääb talveunne. Linde jääb vähemaks, nad lähevad soojale maale. Putukad lähevad talveunne.

Talveunes olevad loomad: siil, rästik, karu. Putukate kadumine, lähevad talveunne. Linde jääb vähemaks, lendavad lõunamaale.

Loomade valmistumine talveks: talvevarude kogumine (orav), karvastiku muutumine (värvus, tihedus), pesade soojustamine. Talveuni ja talveune paigad: karu-koobas,siil-pesa,maod-kändude all jne. Inimeste abi loomadele talvel (lisatoit). Putukate kadumine sügisel: poevad puukoore pragudesse, lehtede alla, maapinnasesse, kuhilatesse. Magavad talveund, selle põhjus: toidu puudumine ja külma saabumine. Konnade kadumine: külma saabudes ja toidu vähenedes liiguvad veekogude poole, kus magavad talveund veekogu põhjas. Lindude kogunemine parvedesse ja rännuviisid: väikesed linnud parves, kured kolmnurgas, metshaned ja luiged rivis. Lindude äralennu põhjus: ilma külmenemine, toidu vähesus (putukate kadumine).

16

TALV Õpisisu Kuni 3aastased 3-5aastased 5-7aastased Puud, põõsad, taimed Rohi ja lilled on talveunes,

“magavad” lumevaiba all. Puude-põõsaste okstel lumi; kui on sadanud palju lund, raputada seda ettevaatlikult okstelt, et oksad ei murduks. Toataimed Hoolitsemine koos täiskasvanuga

Lumekatte tähtsus taimedele. Mõiste raagus. Puule iseloomlik kuju: tüvi alt laiem, ladvast peenem, oksad tüve juurest jämedamad, otstest peenemad. Selleks vaadelda üksikult raagus puud taeva ja valge lume taustal. Okaspuude vaatlus, võrdlemine lehtpuudega, mõiste okaspuu. Kuuse ja männi okaste ja käbide võrdlemine. Toataimed Lillede eest hoolitsemine.

Taimede puhkus talvel: ei kasva, ei õitse, elavad edasi. Lumekatte tähtsus taimedele: kaitseb taimede juuri külma eest. Puud, põõsad, taimed ei kasva edasi, sest puuduvad vastavad tingimused: ei ole soojust, küllaldaselt valgust, maapind on külmunud, ei saa niiskust. Õpitud puude eristamine koore järgi. Miks tuleb pärast suurt lumesadu okstelt lumi maha raputada (et oksad ei murduks). Puude ja põõsaste oksi ei tohi murda Toataimed Selgitada, et lillede kastmiseks tuleb vesi panna nõusse seisma ja soojenema Taimede kasvuks vajalike tingimuste olemasolu või puudulikkus, puuduste kõrvaldamine (kastmine, väetamine).

Loodusnähtused

Lume omadused: valge, külm, kerge (mõiste kerge

tutvustamiseks visata lund üles). Jää omadused: külm, libe. Lumehelbe omadused: kerge Kuhu lumi langeb? aiale, katusele, puudele jne. Mõisted jääpurikas, jäälill,

lumevaip.

Lumehelveste ilu; vaadata luubiga kuju, mustrit. Lumesadu: lumehelbed hõljuvad kergelt, keerlevad, sulavad soojuse käes. Lume kirjeldus: valge, pehme, krudisev, sädeleb päikese käes. Jää kirjeldus: kõva, libe, läbipaistev. Mõiste härmatis.

Lumehelveste vaatlus. Erineva ilmaga lume langemine (vaikse-tuulise), lumehangede tekkimine. Tuisk, lumehangede tekkimine. Pakase ja sulailma tunnused. Härmatis puudel. Jää ja lume võrdlus. Vee 3 olekut. Kuulata külma ilmaga lume krudisemist jalgade all. Aiateibad

17

Lume ja vee omadused: vesi voolab, on läbipaistev; lumi on valge, pehme, külm, krudisev.

praksuvad. Talvel on kõige lühemad päevad ja kõige pikemad ööd.

Inimene ja loodus. Loodushoid

Laste talvised tegevused ja mängud õues. Lume koristamine teedelt. Inimesed toidavad linde. Riietumine vastavalt ilmale. Prügi sorteerimine.

Laste talvised tegevused ja mängud õues. Talvised tööd ja tegemised õues: teede puhastamine, külmaga lume loopimine lillepeenardele lume kaitseks,lindude-loomade toitmine. Inimese riietus talvel, talvespordiriietus. Prügi sorteerimine. Joogivee kokkuhoidmine.

Lume puhastamine sõiduteedelt: lumesahk; teede liivatamine, selle eesmärk (tagada ohutu liiklemine) Riietumine vastavalt tegevusele:suusatamine, kelgutamine, jalutamine vms. Lilleseemnete külvamine. Prügi sorteerimine. Joogivee ja elektri kokkuhoidmine.

Loomad, linnud, putukad Lindude tegevus: lendamine, istuvad puudel, nokivad toitu.

Lindude käitumine: otsivad toitu, hoiduvad majade lähedusse. Lindude toit:taimede seemned, tangud, rasv. Inimese abi lindudele: toidumajade ülesseadmine. Vaadata linde, kes külastavad toidumaja; tunda leevikest ja rasvatihast.

Paigalinnud, nende toidulaud (varblased: tanguterad, saiapuru, umbrohuseemned; rasvatihane: mage rasv, päevalilleseemned; leevike: sireliseemned, pihlakamarjad). Linnud, kes sagedamini külastavad toidulauda. Lindude toiduotsimise kohad: puuvõra, maapind, inimese pandud toit, toidumajad NB! Lindudele ei tohi anda leiba, praetud ega soolast toitu!

18

KEVAD Õpisisu Kuni 3aastased 3-5aastased 5-7aastased Aedviljad, teraviljad

Mõista seemned, külvamine. Mõisted reha-labidas. Nendega seotud tegevused: riisumine, kaevamine, istutamine.

Oa ja herne seemne kuju võrdlemine. Sibula ajatamine. Mõiste põld ja peenar. Kevadised aiatööd.

Noorte taimede kasvamise jälgimine, hooldamne, kastmine. Seemnete külvamine; jälgida seemne kasvamist taimeks. Põllu kündmine, vilja külvamine. Aiatööd: maa kaevamine, väetamine, peenarde tegemine, seemnete külv, istutamine. Aiatööriistad: reha, labidas, kõblas, hark, käru, kastekann jm.

Puud, põõsad, taimed

Tuua puu-põõsaste oksi ajatamiseks. Tärkab rohi, puhkevad lilled, puudele ilmuvad lehed. Eristada: lehte, rohtu, puuoksa, lille. Puu eristamine põõsast; põõsa eristamine rohttaimest.

Täpsustada ja kinnistada teadmisi taimede ehitusest: lehed ja oksad moodustavad võra nii puudel kui põõsastel, mullas juured toidu saamiseks. Puude okste ajatamine; kus puhkevad varem lehed õues või toas? Miks? Mõiste kevadlill; esimesed kevadlilled. Ravimtaimed. Puude, taimede erinev kasvukoht: mets, park, aed, niit. Toataimed Toataimi astetakse sagedamini. Vajadusel ümberistutamine.

Taimede kasvuks ja arenemiseks vajalikud tingimused: päev pikem, päike-valgus, soojus, kevadvihm, muld soe. Esimesed kevadlilled, niidutaimed, ravimtaimed. Puude-põõsaste pungade vaatlus, liigi määramine. Puude lehed: sile, läikiv, karvane; lehe serv: sile, sakiline. Puude, taimede erinev kasvukoht: mets, park, aed, niit. Kompostri sisu vaatlus: mis on saanud närbunud taimedest ja lehtedest? (ussikesed, mardikad, putukad muudavad looduse surnud jäätmed, lehed, taimed uuesti mullaks, kus kasvab jälle uus taim; inimesed ja loomad saavad uutest taimedest toitu) Toataimed Tunnused, kas taim vajab ümberistutamist: kidur, kollane, pott väike.

19

Loodusnähtused

Kevade algus: päike paistab, ilmad lähevad soojemaks, lumi-jää sulavad, maa muutub märjaks, taevas helesinine. Jääpurikas, seda ei tohi imeda.

Kevade tunnused: tilkuvad räästad, tekivad jääpurikad. Öösel on külm, vesi jäätub uuesti. Ilmastiku muutused: soojenemine, sulamine, vihmasadu. Seosed päikese soojuse ja lume sulamise vahel.

Lume ja jää sulamine, veenirede tekkimine, jääpurikad. Kus sulab õuealal lumi varem, kus hiljem, miks? Kuidas sulab lumi metsa all, lagendikul, puude ümber päikesepoolsel küljel. Päikese tähtsus ärkavale loodusele Muutused vastavalt aastaajale: päevad pikenevad, ööd lühenevad, päike paistab kõrgemalt, soojemalt, tõuseb varem, loojub hiljem.

Inimene ja loodus. Loodushoid.

Riietus vastavalt ilmale. Inimese hoolitsus looduse eest: koristustööd kodus aias, lasteaiahoovis, loodusrajal, mitte prahti maha loopida, mitte lõhkuda. Riietus vastavalt ilmale.

Looduses koristustööd. Puude – põõsaste istutamine. Prügi sorteerimine.

Loomad, linnud, putukad Loomade tundmine. Mõiste linnupesa. Linnulaulu eristamine teistest häältest. Putukate väljailmumine.

Loomade ärkamine talvunest. Linnud muutuvad elavamaks, hakkavad laulma; lindude arvukuse suurenemine(saabuvad soojalt maalt) ja pesaehitus; linde tuleb kaitsta. Putukate elu: söövad õitest õiemahla ja taimede lehti. Putukate ilmumise põhjus: soe, taimedel ilmuvad lehed ja õied.

Muutused ja tegemised metsloomade elus: talveune lõpp, karvavahetus,pesaehitus, poegade sünd, järglaste kasv ja areng talveune lõpp. Lindude tegevus kevadel: punuvad pesa, munevad mune, hauduvad poegi, otsivad toitu. Lindude erinevad pesad: maapinnal, katusel, okste, põllul jne. Konnad lähevad vette paljunema-konnakudu. Liikvel on kõik putukad, kasulikud ja kahjulikud putukad.

20

LOOMAD, LINNUD, PUTUKAD, KALAD Õpisisu Kuni 3 aastased 3-5aastased 5-7aastased Koduloomad-linnud

Tuntumad koduloomad-linnud, nende nimetamine, leidmine pildilt; Iseloomulikumad tunnused kehaosade leidmine ja nimetamine: pea, saba, jalad; peas kõrvad, silmad, sarved, suu. Häälitsuse matkimine.

Olulised välised tunnused, välimuse kirjeldamine. Käitumine, toitumine, kasulikkus häälitsus, inimese hoolitsus nende eest. Mõiste: koduloomad/kodulinnud.

Välimuse kirjeldamine, iseloomulikud tunnused,eluolu, toitumine,neist saadav kasu, inimeste hoolitsus nende eest. Koduloomade-lindude poegimine ja poegade nimetused. Koduloomadega seotud ameteid: loomaarst, lüpsja, talitaja, tallimees jm.

Metsloomad ja -linnud

Metsloomad Tuntumad metsloomad ( pildilt ära tunda jänest, karu, hunti, rebast, siili.) ,kehaosad Linnud Linnu eristamine loomast. Tuntumate lindude nimed. Linnul on tiivad, lind lendab.

Metsloomad Olulised välised tunnused, liikumisviis, häälitsus, nende tegevus vastavalt aastaajale. Mutt: välimus, eluviis. Linnud Linnu välimus: keha, nokk, saba, kaetud sulgedega. Linnud jagunevad paigalindudeks ja rändlindudeks. Oskab tuua näiteid (nimetada). Paigalinnud: varblane, tuvi, tihane, rähn, leevike, varblane. Rändlinnud: kurg, hani, luik, kuldnokk, pääsuke, lõoke, ööbik.vares, öökull.

Metsloomad Sarnasused-erinevused õpitud metsloomade vahel. Enamik metsloomi on öise eluviisiga: päeval magavad, öösel otsivad toitu, sellepärast kohtame neid päeval harva. Kiskjad ja nende tähtsus: kõrvaldavad haiged ja nõrgad loomad: metsasanitarid. Linnud Lindude erinevus üksteisest-mille poolest? Liikumisviisid: ujuvad, hüppavad, kõnnivad. Häälitsused: kuulata linnulaulu. Kõik linnud lendavad. Kasulikkus: hävitab putukaid, kütitakse toiduks, kasutatakse nende sulgi. Lindude liigitamine: kodulinnud, veelinnud, paigalinnud, rändlinnud.

Putukad, roomajad,

Mõiste uss ja liikumisviis: roomab. Putukate märkamine looduses, erinevad liikumisviisid: liblikas

Konna elukoht: vesi, maismaa. Konna liikumisviis ja toit. Putukad: lepatriinu, sipelgas, sääsk, tigu jt, nende erinevused.

Putukate välimus: 6 jalga, kolmeks jagunenud keha, kaks või kolm paari jalgu. Putukate elupaigad, kasulikkus. Putukate liikumisviis:

21

kahepaiksed lendab, lepatriinu kõnnib-lendab, sipelgas kõnnib jne. Konn, liikumisviis, häälitsus

lendavad, ronivad, ujuvad, kaevavad mullasse käike. Mille poolest on mõned putukad inimestele kasulikud (mesilane, sipelgas, lepatriinu) ja mõned ohtlikud (kärbes, sääsk, puuk). Ämbliklaadsed: 4 paari jalgu (ämblik, puuk) Konnad on kahepaiksed: elavad nii vees kui kuival maal. Konna välimus: lühikesed esijalad ja pikad tagajalad, pungis silmad, suur suu, niiske ja krobeline nahk, konn on suur putukate hävitaja. Konn kudu. Rästik: madu mitte uss, ta on roomaja, sest pole jalgu; salvab; ei tule inimesele kallale vaid põgeneb; sööb konni, hiiri. Vihmauss: elab niiskes mullas, uuristab käike, toob käikudesse kuivanud lehti. Vihmaussi kasulikkus: kobestab ja väetab mulda.

Põhja- ja lõunamaaloomad Loomade vaatlemine piltidelt, nimetuse järgi (jääkaru, elevant vms) äratundmine.

Elukoht, välimus. Eristamine eestimaa loomadest.

Elukoht, välised tunnused, käitumine, söök. Liigitamine: lõunamaaloomad/põhjamaaloomad.

Veekogud ja kalad Veekogudele osutamine pildil ja ümbritsevas. Veekogu äärde ei tohi ilma täiskasvanuta minna. Veekogu on koduks paljudele taimedele ja loomadele. Kala tundmine ja eristamine pildilt teistest elusolenditest ning nimetamine. Kala elab vees, ujub. Külm-soe vesi.

Veekogud: järv, jõgi, porilomp jne. Veetaimed: hundinui, vesiroos. Veekogude ääres käitumne. Kala kehaosad: uimed, saba, kere, pea, keha katavad soomused. Kala nimetused. Musta ja puhta vee võrdlemine.

Veekogud, leidmine kaardilt. Veekogude erinevused. Veekogude ääres käitumine. Veetaimed. Kala eluks vajalikud tingimused, tuntumad kalaliigid.

22

Maavarad

Kivide, liiva ja mulla vaatlus, nende leidmine loodusest.

Lähiümbruse maavarade kirjeldamine.

Kuidas inimene kasutab erinevaid maavarasid. Maavarasid tuleb hoida.

EELDATAVAD TULEMUSED 3aastane 5aastane 7aastane Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets- ja koduloomad; taimed, seened ja putukad

-leiab ümbritsevast ja piltidelt ning osutab veekogudele: porilomp, tiik, järv jne -tunneb rõõmu looduses viibimisest; -oskab osutamise korral nimetada metsa, rohtu, lille, puud;

-oskab nimetada kodukoha veekogusid:oja, jõge, järv, tiik; -teab vesiroosi, vesikuppu,varsakapja, pilliroogu ja hundinuia; -nimetada kärbseseent, puravikku, pilvikut ja kirjeldada neid;

-kirjeldab kodukoha loodust (Melliste järv, Luutsna oja, Marjamägi, põline mänd jne); -teab nimetada ning iseloomustada metsloomi, koduloomi ja putukaid; -oskab nimetada teravilju, mida kasutatakse toiduks või mis kasvavad kodukoha põldudel; -tunneb kodukohas kasvaid puid ja põõsaid; -oskab selgitada lehtpuude elutsüklit aastaaegade lõikes; -teab puuga seotud elusolendeid ja metsa tähtsust;

Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

-nimetab tuntumaid kodu- ja metsloomi (koer, kass, karu vms) ja tema kehaosi, matkib nende häälitsust; -oskab eristada lindu loomast; -teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures kodus;

-oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja öelda, kus nad elavad; -nimetab tuntumaid linde (nt varblane, tihane, levike, tuvi); -teab mõistet paigalind/rändlind; -põhjendab, miks loomade ja lindude elutingimused talvel raskemad on; -selgitab, mida talvel lindudele toiduks panna võib; -tunneb piltidelt enimtuntumaid põhja-ja lõunamaaloomi;

-nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja –viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust; -teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus ja poegade toitmine); -selgitab, miks mõnda looma nimetatakse kiskjaks; -põhjendab, miks mõned linnud lendavad soojale maale, -nimetab enimtuntumaid põhja-ja lõunamaaloomi;.

Putukad: erinevad elupaigad ja

-osutab (nimetab) tuttavatele putukatele (lepatriinu, sipelgas,

-nimetab 3-4 putukat (nt liblikas, kärbes, mesilane, sipelgas, kiil),

-oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende

23

eluviisid, välimus, kasv areng

mesilane);

-teab putukate elupaiku: mesilane ja mesilastaru, sipelgas ja sipelgapesa.

elupaiku, kasulikkust ja ohtlikust inimesele;

Kalad ja kahepaiksed

-nimetab tuntumaid vee-elanikke,nt kala ja konna;

-kirjeldab kalade iseloomulikke tunnuseid (uimed, soomused, saba);

-oskab kirjeldada kala; -nimetab 2-3 liiki kalu; -teab mõistet kahepaikne; -tunneb ja nimetab mõnda veetaime (vesiroos, vesikupp, varsakabi, pilliroog, kõrkjas, hundinui, vetikad);

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng

-eristab tuntumaid puu- ja köögivilju välimuse ning nimetuse järgi; -oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli; -nimetab (osutab) 2 ümbritsevas kasvavat puud (kask, kuusk);

-oskab nimetada ning kirjeldada tuttavaid puid, lilli, puu- ja köögivilju; -teab, millist osa köögiviljast kasutatakse toiduks; -eristab okaspuid lehtpuudest; -nimetab 1-2 lehtpuud ja okaspuud -nimetab mõne söögi-ja mürgiseene -teab puu ehitust: juured, tüvi, oksad, (lehed); -teeb vahet puul ja põõsal; -teab, miks jäävad lehtpuud talveks raagu;

-nimetab 4-6 sorti lilli; -teab mõistet teravili; -oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi (marjad: mustikas, maasikas, pohl, sõstar, tikker; puud: õunapuu, kirsipuu, toomingas, pihlakas, mänd jm); -kirjeldab, mida aedviljadest teha saab; -loetleb puu osi: tüvi, võra, oksad; -teab ja kirjeldab metsa ja pargi; erinevusi; -teab puuga seotud elusolendeid ja metsa tähtsust; -nimetab ja tunneb 2-4 ravimtaime; -nimetab ja tunneb mürgitaime ussilakk

Öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses

-oskab küsimise korral iseloomustada ööd (on pime) ja päeva (on valge);

-eristab ja nimetab päeva ja ööd (päeva ja öö vaheldumise iseloomustamine ning seostamine taimede ja loomade tegevusega);

-kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;

Ilmastik: erinevad ilmastikunähtused

-nimetab (kirjeldab) erinevaid ilmastikunähtused: sajab vihma-lund, päike paistab ;

-nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid; -teab õhu vajalikkust ja kasutamist;

-selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega;

24

Aastaajad

-nimetab talve ja suve iseloomulikke nähtusi (talvel on külm, sajab lund-suvl on soe, paistab päike, saab ujuda);

-oskab kõiki aastaaegu nimetada ja neid iseloomustada;

-seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning kirjeldab neid; -nimetab inimeste iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (seemnete külvamine, taimede isutamine, põldude kündmine, lehtede riisumine, suusatamine jne); -oskab nimetada loomade iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (ehitavad pesa, toidavad poegi, talveuni, rändamine lõunasse jne);

Inimese mõju loodusele, loodushoid, säästev areng

-teeb täiskasvanu eeskujul lihtsamaid töid looduses (puuokste korjamine, lindude toitmine); -mõistab, et lilli nopitakse vaasi panekuks; -teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta;

-mõistab, et joogivett on vaja kokku hoida (hambapesu, käte pesemine, nõudepesu), -teab, et inimene saab talvel loomi aidata; -oskab hoida enda ümber puhtust looduses, kodu ümbruses jm;

-suhtub ümbritsevasse hoolivalt ja käitub seda säästvalt; -kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema kodukoha loodusele; -kirjeldab, kuidas saab inimene saab lindude ja loomade eest hoolitseda (toit, pesakastid) erinevatel aastaaegadel; -teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi; -selgitab, et looduse säästmiseks saab paljusid inimeste valmistatud esemeid taaskasutada (nt plastpudelid); -selgitab, kuidas mõned inimeste loodud esemed mõjuvad loodusele halvasti (nt autode heitgaasid, põlev plastmass); -soovib osaleda looduse korrastamisel;

-teab, et taimed ja loomad vajavad -kirjeldab soojuse ja valguse -põhjendab, miks on õhk

25

Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsus

kasvamiseks vett; -osutab küsimisel soojale ja külmale (nt vesi, radiaator);

vajalikkust inimeste, taimede ja loomade kasvamiseks; -kirjeldab puhast vett; -nimetab esemeid, mille kasutamiseks on vajalik õhk (jalgratta-autokumm, ujumisrõngas, õhupall);

inimestele, taimedele ja loomadele vajalik; -kirjeldab veekogude erinevust;

Maavarad

-leiab ümbritsevast kive, liiva, mulda.

-kirjeldab lähiümbruse maavarade erinevusi (nt savi, liiv, muld).

-kirjeldab kivide, liiva ja mulla kasutamise võimalusi; -nimetab 1-2 maavara (turvas, paekivi, põlevkivi).