Sindi Gümnaasiumi õpilaste häälekandja NR. 6 MÄRTS 2011

MÄRTS 2011 1 SINDI SAHISTAJA

Suhelda saab viipe, pilgu, sõna

abil. Kirjandus suhtleb meiega

tekstide abil. Iga lugeja taasloob

loetut. Loetu on mõistetav, kui see

on lugejale arusaadavas keeles.

Seekordseks emakeelepäevaks

said põhikooliõpilased (5. kuni 12.

klassini) eri kirjandusteoste

tekstide põhjal kokku panna oma

nägemuse, anda tekstidele oma

tõlgenduse. 14. märtsil kogunesid

huvilised 2. ja 3. tunni ajal

aulasse, kus sai kuulda nii laulu,

kuuldemängu, ettelugemist kui

vaadata üht sketši.

Mõnest klassist oli esinemas lausa

mitu seltskonda, 12. klass oma

esindust välja ei pannud.

Alustati kõige väiksematest – 5.a

klass:

„Lumivalgeke

tänapäeva

maailmas“.

Autor Merili

Pilliroog.

Esitasid Eliise

Kull, Marie

Ruumet ja Sander Laaneväli.

6. klass: „Punamütsike &

Buratino“. Autor Kristi Sild.

Esitasid Maria-Liis Tomson, Renee

Lugeda on lahe

Ailt, Maarika Joa, Sten Tuurma,

Mairis Tropp, Argo Laus ja Andrea

Õispuu.

7. klass: „Tasuja“. Autor Teele

Lääts. Esitasid Eliise Nõmm ja

Karl Gurko.

7. klass: „Kääbik“ + „Videvik“.

Autor Kairi Retpap. Esitasid Evelin

Männiste, Allan Kuusik ja Robin

Reidma.

Loe edasi lk 4-5

16-17

märts

külastavad

meie kooli

külalised

USA-st

Norrast ja

Hollandist.

Kolmapäeval 16 märtsil külastavad

nad 7-12 kl tunde ning õhtul kell

17.00 toimub arvutimängudeõhtu 4

-5 klassile. 6-9 klassidele kell 18.00

toimub Ameerika

sportmängudeõhtu. 17. märtsil

külastatakse 9-12 kl tunde. Suurtel

vahetundidel tehakse aulas

muusikat ja tutvustatakse David

Pinkstoni bändi. Sama päeva õhtul

kell 18.00 antakse ka kontsert kooli

aulas koos kohaliku bändiga.

Kuulama on oodatud kõik klassid.

Jane Reino

Külalised

2 MÄRTS 2011 SINDI SAHISTAJA

Väljavalitu

Meie gümnaasium osutus Eestis

üheks väljavalitud kooliks, kes

osales 1. märtsil 2011 toimunud

saksa keele testides. Sellesse

valimisse võeti Euroopa Liitu

kuuluvast igast riigist vähemalt

1500

põhikooli

lõpuklassi

õpilast.

Testimiseks

valiti välja

igas

osalevas

riigis kaks Euroopas enam

õpetatavat keelt, Eestis inglise ja

saksa keel.

Miks pidas Euroopa Komisjon

sellist suuremahulist uuringut

vajalikuks? Uuringu

eesmärkidena on välja toodud

mitmed aspektid. Nimelt

soovitakse saada statistiliselt

esinduslikke andmeid põhikooli

lõpetajate võõrkeeleoskuse kohta.

Samas peetakse vajalikuks välja

selgitada seda, kuidas

demograafilised, sotsiaalsed,

majanduslikud ja hariduslikud

olud ja taust mõjutavad

keeleoskust. Selle tarvis täidab iga

testitav õpilane peale keeletestide

veel emakeelse taustküsitluse, mis

selgitab välja tema perekondlikud

sotsiaal-hariduslikud olud, kogub

õpilastelt keeleõppe kohta

kontekstilist infot ja taustandmeid.

Samuti täidavad samalaadse

küsitlustesti nii koolijuht kui ka

aineõpetaja, andes tagasisidet

haridus- ja keelepoliitika ning

õpetamismeetodite kohta.

Uuringu põhitestile eelnes 2010.

aastal läbi viidud sõel- ehk eeltest,

mis määras kindlaks iga õpilase

üldtaseme antud keeles. Selle

taseme alusel jaotati testitavad

õpilased kolme raskusgruppi ja

vastavalt sellele koostati iga õpilase

keeleoskusele vastav test.

Eesmärgiks oli anda igaühele

võimalus näidata end oma parimast

küljest ning tagada jõukohasus

testide tegemisel. On rõhutatud, et

koolidelt eeldatav panus ei ole üle

jõu käiv. Testid mõõdavad kolme

keelelist osaoskust: kuulamis-,

lugemis- ja kirjutamisoskust. Iga

õpilane teeb kaks keeletesti: kas

kuulamis- ja lugemistesti,

kuulamis- ja kirjutamistesti või

lugemis- ja kirjutamistesti ning

lisaks täidab emakeelse

taustküsimustiku. Riigis

koordineerib uuringut riiklik

eksamikeskus. Andmed ja

tulemused jäävad anonüümseks.

Ühegi üksiku õpilase andmeid ei

avalikustata (testid on koodidega).

Seega rõhutatakse, et kellelgi ei ole

vaja muretseda läbisaamise või

ebaõnnestumise pärast.

Rahvusvaheliselt ei võrrelda

uuringus ühtki õpilast või

õpetajat või kooli teisega Mida

see ainulaadne rahvusvaheline

projekt annab? Toonitatakse,

et see annab teavet nii

üleeuroopalise kui ka oma riigi

edasise hariduspoliitika jaoks.

See aitab õpilastel paremini aru

saada mitmekeelsusest ja

sotsiaalsest sidususest, annab

õpilastele kasuliku kogemuse

sooritada keeleteste, mis on

seotud Euroopa keeleõppe

raamdokumendiga. Teatavasti

on Euroopa Liidu keelepoliitika

seadnud eelduseks ja eesmärgiks

vähemalt kahe Euroopas

enamlevinud keele valdamise,

milleks on inglise ja saksa keel.

Rõhutatakse, et iga osalenud

õpilane aitab kujundada tuleviku

Euroopat ja samas annab see

õpilasele võimaluse lisada ka

oma keelemappi või

elulookirjeldusse tõendi

uuringus osalemise kohta.

Seega võib väita, et meie 9. a

klassi üheksa saksa keelt

õppivat õpilast on saanud

tõeliselt privilegeeritud

euroopaliku võimaluse ning

selle võrra ka kogemustelt

rikkamaks. Tänu neile!

Tiia Reiksaar, saksa keele õpetaja

SINDI SAHISTAJA

Messile tasuta nänni saama!

MÄRTS 2011 3

Foto: Raul Meel

18.-20. veebruarini toimus Eesti

Näituste Messikeskuses 20.

rahvusvaheline turismimess

Tourest 2011. Meie väisasime

üritust avapäeval, 18. veebruaril ja

seda seoses turismi- ja

hotellimajanduse

õppeprogrammiga.

Eesmärgiks oli saada aimu,

millises seisus on hetkel Eesti

turismiettevõtted ning millise

taktikaga üritavad erinevad

ettevõtted sadade teiste hulgast

silma paista. Loomulikult andis

üritus selgemalt aimu sellest, kui

laialdase osa Eesti ettevõtlusest

hõlmab just nimelt

turismivaldkond. Üritust pidime

paraku külastama koos Pärnu

Kolledži noortega, mis oli üsnagi

ebamugav, sest tegemist oli suure

ja lärmaka seltskonnaga.

Kohapeal võeti meid vastu

jahedate ruumide, kalli riietehoiu

ning erakordse rahvasummaga.

Mess oli

jaotatud

nelja ossa:

esiteks

peahall,

kuhu oli

kogunenud

tohutu hulk

erinevaid

reisibüroosid

ning

erinevaid meelelahutuslikke

asutusi, kes kõik üritasid ennast

väärikalt esindada. Loomulikult

oli võimalik soetada endale

messihinnaga reisipileteid. Teise

saali peateemaks oli „Puhka

Eestis“, mis tähendab seda, et

kõigi 15 Eesti maakonna

esindajad olid kohale saabunud

selleks, et teha rahvale selgeks,

miks just nende maakonnas on

kõige rohkem võimalusi nii

puhkamiseks kui ka

meelelahutuseks. Ülejäänud kaks

osa kujutasid endast spetsiaalset

programmi professionaalidele ja

samuti aktiivset tegevust

pisipõnnidele.

Mainimata ei saa jätta ka seda,

et paljud ettevõtted oli otsustanud

endid reklaamida just maskottide

abiga, mis, tuleb tõdeda, osutus

üsnagi efektiivseks.

Messikeskuses jalutasid ringi nii

Nukitsamehed, tegelased

vanadest tummfilmidest (huvitav,

kas see meelitas rahvast või

hoopis peletas), rüütlid oma

kaunite daamidega ja samuti

tulnukad, kes nägid tõesti

üllatavalt tõetruud välja.

Meie veetsime messil

poolteist tundi, mis oli täiesti

piisav ürituse analüüsimiseks,

erinevate teadmiste

kogumiseks ja kogu tasuta

„nänni“ kokkukahmamiseks.

Ürituse lõppedes külastasime

Miia-Milla-Manda

teemamuuseumi, mis on

väikestele lastele tore

ajaveetmise koht, kuna

tegemist on muuseumiga, kus

lapsed saavad ise asju

puudutada ja nendega

mängida. See oli kohati ka

veider kogemus, kuna kõik

leidsid enda sellest east juba

väljas olevat. Külastuse

eesmärgiks oli noori teavitada,

kuidas töö just selles

muuseumis käib ja leida

seoseid muuseumi ja turismi

vahel.

Peale seda võeti suund taas

Pänu poole, kuhu me ka

õhtuks õnnelikult jõudsime.

Liis Mitt, Dajana Raab, Maarika

Buht 10.kl

Mille poolest erineb unistus eesmärgist?

Nii küsis

endine

purjetamise olümpiahõbe ja

praegune Riigikogu liige Toomas

Tõniste 7. veebruaril kooli aulas,

alustades kohtumist

põhikooliõpilastega ja rääkides

neile sihikindluse,

eesmärgiseadmise ja õppimise

olulisusest.

Toomas Tõniste rääkis sellest, mida

annab noorele tegelemine spordiga,

kui tähtis on leida end huvitav ala,

miks on Eestis vaja rohkem

ettevõtlikke inimesi.

Õpilastele loeng meeldis, esineja

oskas arvestada auditooriumiga,

tõi elulisi näiteid, tema jutt oli

lastele huvitav. „Hakkasin

mõtlema, et kui mul tulevad

treeningu käigus ette raskused,

siis ei anna ma alla, vaid pingutan

eesmärgi nimel edasi,“ vastas üks

8. klassi poiss küsimusele, mida

talle see loeng andis.

Kõige keerulisem oli kuulajatel

mõista pensionide teemat. Nii

mõnigi sai aru, et tulevikus on

vaja hakata head palka teenima

sellepärast, et praegused töötajad

pensioni saaks. „Osa meie

tulevasest palgast

läheb muidugi riigikokku,

millest nemad (kui nad vanad

on), saavad pensionit. Praegu

töötavad nemad, et laste

vanaemad ja vanaisad pensionit

saaksid,“ võib õpilaste

tagasisidest lugeda.

Mõne lapse jaoks jäi siiski

teema kaugeks, sest järgmises

tunnis ei suudetud meenutada

ei esineja nime ega

tegevusalagi.

Mille poolest siis erineb

unistus eesmärgist? Eesmärgi

täitumisele aidatakse ise

kaasa, unistus võib aga

unistuseks jäädagi.

Lugeda on lahe

9.a klass: „Katk“. Esitasid Lisette

Kandima, Liisi Buht ja Angelina

Divonina.

9.a klass: Lydia Koidula ja Rein

Rannap „Eesti muld ja eesti süda“

Esitasid Mart Nõmm, Karl Vaba, Ilja

Kuvšinov ja Siim Arusaar.

10. klass: „Puškin ja Sipsik“. Autor

Mari-Liis Jüris. Esitasid Mari-Liis

Jüris ja Liina Latserus.

10. klass: „Pipi Pikksukk“. Autor

Maarika Buht. Esitasid Marilyn

Ollep, Regina Fitkulina, Karl Vaba

(9.a) ja Kevin Park (9.b)

10.

klass:

„Tristan

ja

Isolde“.

Autor

Dajana

Raab. Esitasid Kevin Park (9.b),

Dajana Raab, Riko Kivimägi, Ahto

Raba, Kairo Roots ja Maarika

Buht.

10. klass: „Säärane mulk ehk Sada

vakka tangusoola. Tänapäeva

versioon“. Autor Liis Mitt.

Esitasid Marilyn Ollep, Siim

Arusaar (9.a) ja Kevin Park

(9.b).

11. klass: „Vigane pruut“. Autor

Kerli Kask. Esitasid Valeria

Januškevitš, Kerli Kask, Reti

Soovik, Helin Arro ja Jane

Reino.

Pärast etteastete lõppu said kõik

osalejad tänukirjad ning suu

magusaks tegemiseks kommi.

Pealtvaatajatel oli ürituse lõpus

kohustuseks väljajagatud

lehtedel märkida oma lemmik

ning publiku lemmikuks osutus

10. klass „Säärane mulk ehk

SINDI SAHISTAJA MÄRTS 2011 4

Küsimus on aususes

Alles hiljuti pidasin emaga maha

dialoogi, kus ta nimetas mind

õelaks ja solvavaks inimeseks.

Jah, pean tunnistama, et tal on

õigus nagu emadel ikka. Ta ütles,

et kui

ma

inimeste

suhtes

nii

otsekohene olen, siis kaotan ma

oma sõbrad. Mina aga vastasin, et

ma ei ole veel aususe pärast ühtegi

sõpra kaotanud. Kui ma ütlen

emale kõik, mida mõtlen, ausalt

välja, siis olen tema arvates solvav

ja õel. Samas kui ma valetaksin,

siis ütleks ta, et olen silmakirjalik.

Milline variant siis parem on?

Mina panustaks aususe peale. Jah,

tõde on mõnikord tõesti valus

kuulata, aga kui elaksime

maailmas, kus keegi kellelegi

midagi ausalt välja ei ütle, siis

kuidas saaksime ennast

parandada?

22.veebruaril toimus

gümnasistidel kohtumine

Marianne Mikkoga, kes

rääkis oma panusest Eesti

ühiskonna toimimisse.

Tuletas meelde, kui tähtis

on minna valmima.

Mainimata ei saanud ta muidugi

jätta, kui kasulik oleks hääletada

Sotsiaaldemokraatliku erakonna

poolt. Kuid selle kõige juures

tahaks küsida, kui aus ja õiglane

on enne valmisi erakondade

reklaamimine koolides? Kahjuks

ei saa õpilane valida, kas sellisel

kohtumisel osaleda või mitte, sest

need toimuvad tundide ajal.

Puudumine on lubatud ainult

põhjusega. Samalaadne

kohtumine toimus ka

28.veebruaril Marko Šoriniga

Keskerakonnast. Kui mina ütlen

praegu oma arvamuse välja nende

kohtumiste kohta, siis kas see on

vale? Kas ma peaksin vaikima?

Mina arvan, et ei, sest kui keegi

ei avalda arvamust, siis ei saagi

midagi muutuda. Muidugi olen

ma selle poolt, et inimesed

peaksid käima valimas aga olen

selle vastu, et sellist

reklaamikampaaniat tehakse

koolides.

Aga võib-olla ma eksin. Sest

nagu ütles pidevalt

Keskerakonna noortekogu

reklaaminud Olga Sõtnik

sügisesel kohtumisel

gümnasistidega, et „ega

kohtumise eesmärk ei ole

propaganda“. See, et erakonnad

enne valimisi õppetundide

arvelt (ärajäänud tunnid tuleb

ju ise järele õppida) noortega

kohtumas käivad, on lihtsalt

juhuslik kokkusattumus.

Jane Reino

Sada vakka tangusoola. Tänapäeva

versioon“. Teise koha saavutas 9.a

klass „Eesti muld ja eesti süda“

ning kolmanda koha 11. klass

„Vigane pruut“.

Eestis hakati emakeelepäeva

tähistama kooliõpetaja

Meinhard Laksi eestvedamisel

1996. aastal. 14. märtsil

tähistatakse luuletaja Kristjan

Jaak Petersoni sünnipäeva.

Peterson nimetas ennast

maarahva laulikuks, hindas

kirjanduse rahvuslikku omapära

ja pidas võimalikuks

algupärase eesti kirjanduse

loomist. 1999. a sai 14. märts

emakeelepäevana riiklikuks

tähtpäevaks.

Jane Reino

SINDI SAHISTAJA MÄRTS 2011 5

Kuidas kevadet üle elada?

Nõuanded meie kooli arstilt Maie

Läänelt ja meditsiiniõelt Maria

Belkovskajalt:

1.Liikuge värskes õhus

2.Sööge hommikuti korralikult

3.Tarbige vajalikus koguses

vitamiine

4.Tegelege spordiga

5.Suhtuge ellu positiivselt

6.Öelge ei alkoholine, suitsule jms.

Nõuanded 11. kl õpilastelt:

1.Käia võimalikult palju koolis, et

kodus õppimata hakkama saada.

Koolist koju jõudnud, tuleb süüa

palju porgandit, õuna ja šokolaadi,

sest see annab energiat. Tuleks tööle

panna telekas ning diivanile

mugavasse asendisse pikali visata,

sea endale äratus kella üheksaks ja

jää taustamuusikaga (telekaga)

magama. Ärgata äratuse peale üles,

midagi süüa, juua vett ning hüpata

duši alt läbi. Panna tuduriided selga

ning minna uuesti magama. Ärgata

hommikul nii, et jõuaks täpselt

hambad pesta, riidesse panna ning

MÄRTS 2011 6 SINDI SAHISTAJA

Toimetajad: Jane Reino, Helin Arro

Täname Ave-Maria Grimmi piltide eest

E-mail: sindisahtel@gmail.com

Tegijad

kooli joosta, siis on

trenn ka tehtud.

2.Et kevad üle elada,

tuleb elus püsida.

Natuke peaks trenni

ka tegema, siis ei ole

kevadväsimus nii

suur. Sööma peaks

juurikaid. Kooli ei tohi kevade

saabudes unarusse jätta .

3.Et kevadet üle elada, on vaja

kuulata Smilersi lugu „Päike ja

Pärnu tüdrukud“

4.Palju värsket õhku ja rattasõit.

5.Nii, nagu seda varem on tehtud.

6.Tuleb kodus suurpuhastus teha,

trenni teha. Värske õhu käes liikuda

ja ärme unusta Bravot.

7.Tuleb mõelda positiivselt ja olla

rõõmus. Üks edasiviiv jõud: varsti

tuleb suvi!.

8.Tuleks trenni minna, vitamiine

süüa, kuna turule tuleb järjest

värskemad puu-ja juurvilju, siis

kindlasti süüa neid ja teha värsket

mahla. Kodus tuleks teha

suurpuhastus.

9.Tuleks trenni teha, kodu

koristada, leida aega enda jaoks

jne.

10.Enda tervisele rohkem

mõelda. Talveasjad toast välja

visata. Muuta kodu värskemaks

(tuua tuppa elurõõmsaid

värve ) . Mured visata

prügikasti!

11.Et kevadet üle elada, tuleks

liikuda väljas ja olla palju õues

värske õhu käes.

Tuleb süüa palju muru, et

tervem välja näha. Päikest võiks

ka saada, siis O2 vitamiin

möllab.