Ristikheinaleht Nr 2 (138), sügis 2015

Foto: erakogu.

l AUGUSTI REISID

l JAMBOREE KOLME PILGU LÄBI

l KES ON ESTOOKIN?

l KOOLITUSED USAS, RUMEENIAS JA BELGIAS

l KAIRE PIHTIMUSED

2.-23. augustil kogunesid nii mõnedki gaidid koos oma pere ja sõpradega Soomaa kanuumatka- ja sau-nakeskusesse, et veeta üks põnev nädalavahe-tus lõbusa seltskonna keskis. Et tegu

oleks aktiivse puhkusega, mindi kohe pärast saabumist Riisa rappa matkama mööda viiekilomeetrist laudteed. Vaatepilt oli hämmastav: kaunis raba koos oma laugastega, metsa all jõhvikad ja mustikad ning selgeks said ka sookail koos kaaslastega. Pärast lõunasööki mindi aga vee pea-le matkama, nimelt kanuumat-kale. Läbida tuli ligikaudu 10 kilomeetrit mööda sillerdavat Navesti jõge. Õhtul sai nautida grillimist, Papa laule, kilesauna ja kümblustünni. Et parasjagu

oli ka perseiitide langemise aeg, suunas nii mõnigi ööpimeduse saabudes silmad taeva poole ning võttis aja maha, nautides kau-

nist vaatepilti ja soovides mõnd ilusat soovi. Siinkohal tu-leks mainida, et pered olid kaasanud üritusse ka

oma väiksemad liikmed, kes tublisti kogu päeva vastu pidasid.

Pühapäev oli pakkimiseks. Kiire-mad jõudsid veel paadiga jõe peal

käia ning nii mõnigi sulpsas veel viimast korda vette. Hoolimata vähesest osavõtust võib kokku-võtlikult üritusega rahule jääda, sest need, kes kohal olid, said mõnusa energialaksu loodusest ning pere ja sõprade/tuttavate-ga kvaliteetaega veeta.vgd Trine Tamm

Grislid

2 Üritused

Vanemgaidide suverõõmudRÕÕMSAMEELSED TRINE JA MAILA

PUHKEHETK VAATETORNIS

LAPSED LUSTIMASTOIDUNURGAS

Foto

d: K

aire

Jürg

enso

n

30.mail 2015. a korraldati kümnendat korda Maailmapäev Tallinnas. Juubelini jõudis ka Elav Raamatukogu, mis on igal aastal pakkunud võimalust Elavate Raamatute laenutamiseks, et muuta eelarvamusi ning avardada inimeste maailmavaadet kogemuste jagamisega.

aidide korraldamisel on Elav Raamatukogu avatud juba kaheksanda t aastat järjest.

Ometi on gaidide esindajad olnud seotud algusest peale. Nii on kõigil kümnel aastal Elavas Raamatukogus eri-nevates rollides kaasa löö-nud Annely Ristikivi.

Annely sõnul on üllatav, kuidas aina vähem inime-si tahavad olla sallivad ja vihkavad erinevusi. „Iga aastaga on raskem leida ka Elavaid Raamatuid, kes on valmis oma isiklikust ko-gemusest rääkima. Ilmselt see on ka omamoodi väljendus sellele in-tolerantsusele – et inimesed ei taha näidata oma erisusi ega rääkida oma teistsuguseks olemisest,“ kirjeldab Annely. Samas kin-nitab ta, et Elavas Raamatukogus kaasa lööma ajendab mõte, et oleks kasvõi üks sallivam, maailma avaramalt ja avatumalt vaatav inimene rohkem.

Päikeselisel laupäeval, 30. mail kell 13–17 Tallinnas Vabaduse väljakul avatud Elavas Raamatukogus oli kataloogis 14 Elavat Raamatut. Seejuures kaks neist olid justkui kaheköitelised ehk korraga vestles samal teemal kaks inimest. Abilised olid

samuti platsi peal värbajad ning raamatukoguhoidjad, kõik kokku 20 inimest. Ar-vestades ka eeltööd, võib hinnata, et kokku tehti Ela-va Raamatukogu toimima saamise nimel 160 tundi va-batahtlikku tööd, mis võiks olla neli töönädalat.

Maailmapäeva 2015. a teema oli „Lapsed terves ilmas“, millest ajendatuna ka Elava Raamatukogu kata-loog sai koostatud. Enim laenutatuiks osu-tusid sel korral Elavad Raamatud „Koo-lis kiusatu“ ja „Meistrite vormija“, keda kumbagi laenutati neljal korral. Ühe kor-ra vähem jagasid oma kogemust „Gaid“, „Noor õpetaja“, „Noorelt kodust lahku-nud“, „Tarbimise mõtestaja“ ning „Uhke lapsevanem“. Lisaks olid kataloogis va-likus „Karjääriredel“, „Noore ema laps“, „Noorelt abielluja“, „Noorteteatri juht“, „Seksuaalselt väärkoheldud noor“, „Va-batahtlik noorsootöötaja“ ning „Õpetaja“. Kokku toimus 32 laenutust ning vestlused toimusid 586 minutit.

Lugejatest 77% olid naised, valdavalt laenutati Elav Raamat üksinda lugemiseks, aga silma jäid kahekesi lugejad eriti juh-tudel, kus laps oli koos lapsevanemaga. Noorim lugejakaardi täitja oli 7-aastane ning vanim 70-aastane. Lugejad katsidki terve elukaare, pooled olid alla 20-aastased ning pooled vanemad.

Lugejad jõudsid Elavasse Raamatu-kokku peamiselt juhuslikult, jalutades Maailmapäeval sellest mööda. Vaid ühel juhul tuldi sõbra juhatusel. Nii on ka soo-vitustes välja toodud, et võiks olla rohkem reklaami Elavale Raamatukogule. Soovita-ti ka pildimaterjali näidata.

Lugejate antud tagasiside põhjal meel-dis Elava Raamatukogu juures enim või-malus arutleda sisukalt, rääkida huvita-vatel teemadel, kuulata lugusid, küsida ja saada vastused ilma otsimata, vahetu ja avatud arutelu, suhtlus ning saada tarkust juurde. Elava Raamatukogu idee ja kont-septsioon meeldisid mitmetele, samuti ini-mesed selles. Näiteks avaldati arvamust, et „elava inimesega on ikka parem rääkida, kui ainult raamatuid lugeda“.

Kuus vastanut arvasid, et võiksid olla ka ise Elavad Raamatud, jagamaks oma kogemust teemadel üksiklaps, reisija, kõrgharidusega töötu, noor maailma muut-ja, Eesti NATO lugu. Üks lugeja avaldas soovi tegutseda raamatukoguhoidjana. Võimalike Elavate Raamatutena edaspidi soovitati kaasata looduse Elavaid Raama-tuid, kõrgharidusega töötu, julgeolekutee-malisi, pagulasi ja pagulaste abistajaid.

Eesti Gaidide Liidu korraldamisel sai Elav Raamatukogu teoks tänu paljudele vabatahtlikele ning eriliselt Tallinna Üli-kooli Pedagoogilise Seminari noorsootöö õppekava II kursuse tudengite kaastööle.Gaider Lianne Teder

160 vabatahtlikutundi Elava Raamatukogu heaks Maailmapäeval

Oleks kasvõi üks sallivam, maailma avaramalt ja avatumalt vaatav inimene rohkem.

Foto

d: K

atrin

Jõgi

saar

3Üritused

54 ÜritusedÜritused

Laupäeval, 26. septembril toimus juba 25. korda Pärnumaa matkamäng. Rõõm on tõdeda, et mängu populaarsus on taas kasvuteel, sel aastal osales juba ligikaudu 250 inimest, neist 222 matkaradadel.

Kui nüüd uuesti otsast alustada, siis:Tere! Mina olen Kairi, Tori gaid. Tori gaidid alustasid oma tegutsemist juba möödunud sajandil, 1999. aastal, just sellesama matkamänguga. Meie jaoks oli see esimene kokkupuude gaidlusega ja ilmselgelt jättis kustumatu jälje, kuna vähem või rohkem aktiivselt tegutseme siiani. Viimase 16 aasta jooksul oleme alati matkamängul esindatud olnud. 2011. aastal muutusime juba nii enesekindlaks, et otsustasime asja ise eest vedama haka-ta. Nii et veel väike juubel – juba 5 aastat on Pärnumaa Matkamäng olnud torikate vedada. Loomulikult on meil palju abilisi ka.

Politsei tuli mänguSel aastal olin mina n-ö liikuv ekipaaž ehk siis autoga rajal. Esmakordne koge-mus ja võib öelda, et ka igati tore viis päe-va veeta. Esimeses pooles oli palju sibli-mist – postkastide üles panemine, söögi transport. Teine pool oli rahulikum, siis

jõudsime rohkem punktide tegevusi jäl-gida.Ühte punkti viisid läbi politseinikud, seega nende sinivalged masinad parkisid maantee serval. Oli näha, et autojuhid on meil väga kokkuhoidev seltskond – ak-tiivselt vilgutati tuledega. Teadsime küll, et need politseinikud tegelikult üldse möödasõitjaid ei jälginud. Aga oli näha, et punkti paigutamine maantee serva täitis oma eesmärki – kiirust vähendati ja ümb-rust jälgiti tähelepanelikumalt.

Lõpp hea, kõik heaKummalisel kombel on ilm matkamän-gu ajal peaaegu alati väga mõnus. Kuld-ne sügisilm. Mäletan ainult paari aastat, kui on olnud vihmane. Ühel neist kulges rada Valgerannas mööda merepiiri ja see on eriti elavalt meelde jäänud. Ikka üsna tormine, pilliroo müür kõikus tuules ja vihma peksis näkku. Tagantjärele on tore meenutada, aga kohapeal nii tore ei olnud :) Sel aastal ilmselt rajal erilisi ekstreem-susi polnud. Tundus, et kõik kulges pa-rajas tempos, punktides pikki järjekordi ei tekkinud ja kõik jõudsid enne pimedat metsast välja ka. Seega, korraldajatena võisime kergendatult hingata, et läks häs-ti. Loodetavasti jäid ka matkajad päevaga rahule ning järgmisel aastal tullakse taga-si ja võetakse sõbrad ka kaasa. Kohtumi-seni 24. septembril 2016!Kairi LumbergTori gaid

Muljeid Pärnumaa XXV matkamängust ALTARLÕKKE VALMISTAMINE JA SÜÜTAMINE

AUHINDADE JAGAMINE

ESMAABI PUNKT

HELLAKESTE SÖÖGIPAUS POLITSEI PUNKTIS

KUIDAS KÖITEGA TOIME TULLA

NOORTEKOGU TIIM UUDSET TELKI DEMONSTREERIMAS

SPAGETI-TEIBI TORN

TUTVUMINE POLITSEITÖÖGA

VÕITJAMEESKOND

ÜLIENTUSIASTLIKUD KIKU JA KADI

Fotod: Kairi Lum

berg

76 Üritused Üritused

Aprilli lõpus, 24.-26. toimus selleaastane jüripäev Pärnus. Nagu ikka oli see kevade saabumist kuulutav rahvapüha ajaks, mil endaltki viimased talveriismed maha said aetud. Reedel oli korraldatud osalejatele avatseremoonia ja väike rongkäik. Ööbimine toimus kohalikus koolimajas.

ommikuse ärkamise järel pidime Liis-bethiga uurima, kellega koos matkale saame minna, kuna olime enda üksust esindamas kahekesi. Kujunes välja nii,

et liitusime Balti Jamboree esindustiimiga, mil-le koosseisu kuulus lisaks neljale gaidilembelisele neiule ka täitsa jamboree skaudist laagrijuht Krist-jan isiklikult. Matk kujunes väga meeleolukaks. Esi-mene matkapunkt vajas ka pisukest ettevalmistust igalt võistkonnalt, nimelt tuli iga meeskonna poolt midagi kaasa tuua Eesti Toidupanga tarbeks. Üles-annetest tulid ette ka veel sõnaseletusmäng, vaat-lustorni võimalikult täpne mõõtmine olemasolevate vahenditega, seejuures võtsime appi ka sõrmepik-kuse. Siis olid ülesanneteks veel lipuvalve seisak ja vahetus, lausa kahes punktis tuli jalgadele tuld anda kogu meeskonnaga ning viimaseks punktiks oli ket-tagolf (disc golf), milles tegi eriti kõva tulemuse Maria, kellele seda sporti ka igapäevaselt harrastada meeldib.

Lisaks mitmekülgsetele ülesannetele jäi mat-kast meelde muidugi ka meeskonnavaim. Kogu teekonnal oli meie tiimi saatmas ka ustav tam-buriin, mille rütmi saatel sai nii tantsitud, lauldud kui ka vägevaid pildi-jäädvustusi loodud. Eriti hästi meeldis mulle meie kambavaim, mis suuresti tänu laheda mõtteviisiga inimestele ja kindlasti ka meid ühendavale tambu-riinile oli igati suurepä-rane. Päid ei lasknud me norgu isegi nii kriitilisel hetkel, mis meile toidu-punktis osaks sai. Asi oli selles, et kui meie selts-kond juba mitmeid tunde näljastena matkanult ja mõne kõrvalekalde järel lõpuks toiduni jõudis, oli toit järsku otsa saanud. Aga mis meil muud üle jäi, kui esimesse ettejuhtuvasse Hesburgerisse einesta-ma minna. Kõhud said täis ja tuju oli endiselt ülev. Pärast jaksasime tee peal veel DJ Kristjani ja DJ Mariliisi retromuusika pagasi järgi rokkida ka. Selli-sed mõnusad matkamängud on kindlasti üks põhjus-test, mis mind gaidluse juures köidab. Need loovad väga mõnusa meeleolu kohe tükiks ajaks.vgd Annabel KleinGrislid

Jüripäeva matk

Pärast jaksasime tee peal veel DJ Kristjani ja DJ Mariliisi retromuusika pagasi järgi rokkida ka.

Foto

d: A

nnab

el K

lein

AVARONGKÄIK

HELLAKESED ANDMAS SOOJA

KA PUBLIK SAI AVAMISEL LAULDA

KOGU GRISLID-JAMBOREE TIIM

LIPU KÄSITLEMISE PUNKT PAPA JÜRIPÄEVA LAULUGA SISSE JUHATAMASPÄRNAKAD PÄRNUS SILLAL

98 Üritused Üritused

Kusjuures Toomas oli väga üllatunud, et me ronimise kohta juba varem nii palju ise teadsime

JAM

BO

REE

KO

LME

PIL

GU

LÄ

BI

Esimest korda osalesin Balti Jamboreel 2010. aastal Leedus. Sellel suvel kolmandat korda toimunud jamboreest Eestis võtsin osa IST-ina.

aabusime oma üksu-sega üks päev varem enne laagri algust. Laagriala avaldas

mulle muljet: see oli päris suur maa-ala, kust ei puudunud ka jõgi ja lisaks kolmekor-ruseline metsamaja. Seejärel püstitasime telgid ja läksime tut-vuma teiste korral-dajate ning abistaja-tega.

Kõik laagripäe-vad möödusid suju-valt. Avapäeval ai-tasime me laagrisse saabuvatel osalejatel end sisse seada ja te-gime neile laagriala tutvustavaid tuure. Sellele järgnenud kolm päeva veetsin ma seikluspargi alal koos oma kolme sõbraga – Rihards, Kaso-ars, Martinš. Instruktor Tomase juhendamisel abistasime me pal-jusid laagrilisi mitmete seikluspar-gi ülesannete läbimisel. Ronimis-ala oli üllatavalt hästi planeeritud ja ette valmistatud. Väga tore oli aega veeta koos Toomasega seik-lusradadel ebatavalisi ronimis-ülesandeid sooritades ja samal ajal ka uusi asju õppides. Kusjuures Toomas oli väga üllatunud, et me ronimi-se kohta juba varem nii palju ise teadsi-me, sest sarnaseid tegevusi olime me Lätis oma laagrites ka varem teinud. Kuigi päeval oli-me tegusad met-sas seikluspargis töötades, siis õhtud veetsime

me teiste IST-idega koos olles.Üleüldiselt möödus meie

laager suurepäraselt. Ülejäänud päevad olid täis teistsuguseid te-gevusi ja üritusi. Mäletan, kuidas viimasel päeval kogunes kogu laager ühte kohta kokku, et osale-da suurel laagri laadal ja teha muid huvitavaid tegevusi erinevates töötubades, mida viisid läbi IST-id vabatahtlikkuse alusel. Sama päeva õhtul toimus ka disko koos kõigi laagrilistega. Mõned asjad

olid võrreldes Lä-tiga täiesti teist-moodi, nagu näi-teks lõkkeõhtud ja liputseremoo-niad. Me olime harjunud rohkem organiseeritute ja korrektsemate üritustega. Kok-kuvõttes võin öelda, et mul oli imetore nädal. Sain endale pal-ju uusi sõpru ja tuttavaid, kelle-ga ma ka edas-

pidi suvel kohtusin. Samuti sain küllakutseid teistesse riikidesse, õppisin uusi mänge ja õpetamis-stiile, kogusin uusi ideid ja sain suurepärase kogemuse, mis mulle alatiseks meelde jääb.Mārcis AkmeņkalnsLäti skaut

Jamboree IST-i pilgu läbi

Olen gaid olnud juba mitu aastat ning käinud väga paljudel üritustel. Balti Jamboree oli aga minu jaoks midagi uut. See oli esimene rahvusvaheline üritus, kus ma käinud olen. Laagriala oli väga suur ja pakkus palju võimalusi igasugusteks tegevusteks.

Mulle meeldisid kõik teemapäe-vad, kuid kõige enam meeldis mulle loodusepäev, kus sai proo-vida kanuusõitu, vibulaskmist,

mudamaadlust ning paljusid teisi huvitavaid tegevusi. Looduspäeval tundsin ennast päris

kindlana, sest varasemalt olen palju taoliste ülesannetega kokku puutunud. Kõige tore-dam asi laagri juures oli, et leidsin palju uusi sõpru. Gaide ja skaute oli kokku tulnud erine-vatest riikidest: Lätist, Leedust, Ameerikast, Hong Kongist. Põhiline laagri suhtluskeel oli inglise keel. Laagriga seoses tuleb meelde üks tore seik, kus rääkisime ühe poisiga pi-kalt inglise keeles ja lõpuks tuli välja, et ta oli eestlane. Balti Jamboree on kahtlemata tore üritus ja kui nelja aasta pärast tuleb võimalus sinna veel minna, siis ma kindlasti lähen.Raul PastakNõo gaid

Jamboree osaleja pilgu läbi

Foto

d: B

alti

Jam

bore

e

AVALÕKE

LAADAPÄEVA GRILL

LÄTI IST-DSTAAP ABIVAJAJATELE TEED JUHATAMAS.

Baltimaade Skautide ja Gaidide III Jamboree 14.-19. juulil 2015 õnnestus Eesti juhtimisel hästi vaatamata sellele, et aega oli korraldamiseks jäänud vähe ning skaudi- ja gaidijuhte, kes saaksid oma vabast tahtest korraldamisele kaasa aidata, oli keeruline leida.

Kaheksa kuud enne jambo-reed said kokku laagrijuht, Eesti Skautide Ühingu skau-dijuht Kristjan Kruus ja

laagrijuhi parem käsi, Eesti Gaidide Liidu Grislide üksuse juht nooremgaider Maria Bulak. Esimesel kohtumisel lepiti kok-ku jamboree toimumisaeg ja arutati läbi, keda staapi appi kutsuda. Pärast koosvii-bimist algas tegus ettevalmistusaeg.

Muistsed mängudKohe oli vaja paika saada laagri nimi, teema, logo ning otsida laulukirjutaja. Eelnevalt oli paigas, et üheks teemaks on olümpiamängud, sest jamboree tõttu jäi ära 2015. aastal toimuma pidanud ESÜ traditsiooniline olümpialaager. Üsna pea oli selge, et jamboreel mängitakse muist-sete baltlaste mänge. Sellest tulenevalt sai laagri nimeks Baltic Olympic Jamboree 2015 „Ancient games“ ehk „Muistsed mängud“. Samuti sai kohe selgeks, et all-laagrite nimed tulevad muistsete eesti, läti ja leedu jumalate nimede järgi. Eestlastel läks lihtsalt, loomulikult sai üheks väl-javalituks Taara ja teiseks vähemtuntud Uku. Lätlased valisid Ūsiņš ja Mārtiņi. Leedukad Vėjas ja Milda.

Üldse oli jamboreega seotud 660 inimest. Programmis oli osalejaid 485. Ülejäänud 175 inimest olid korraldajaid, külalised ja korraldajate väikelapsed. Vä-lisriikidest olid esindatud Belgia, Ungari, USA, Saksamaa, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Hiina (Hongkong), Inglismaa ja Austria. Kokku koos Eestiga 12 riiki.

Ei kaotajaid ega võitjaid

Jamboree programm oli üles ehitatud traditsiooniliste tegevustega: avatsere-moonia, lõkkeõhtud, tegevusväljad, laat, disko. Erinevalt suurlaagritest oli prog-rammi toodud kogunemised lipuväljakul,

kus enne tegevustesse minemist üheskoos Eesti, Läti ja Leedu lemmikuid liikumis- ja laulumänge mängiti. Uue tegevusena lisati sõprusmängud, kus oli eesmärgiks mängida selliseid mänge, kus ei selgu kaotajaid ja võitjaid. Laat muudeti hu-vitavamaks suure grilli ehitamisega. Iga laadaline sai maitsta grillliha või -juur-vilju. Boonusena oli laagriraadio, mida oli kuulda kogu laagri territooriumil läbi vanaaegsete elektriliste udupasunate. Ko-gunemiste korral mängiti raadios laagri-laulu, mis oli märgiks, et alanud on kogu-nemine. Tegevusvälju oli seekord kokku 3 – sport, loodus ja mõttemängud. Sporti tegid leedukad, loodust lätlased ja mõtte-mänge eestlased. Kõigil kolmel riigil oli ka oma teemapäev, kus siis kogunemistel tutvustati oma maa mänge.

Toitlustusega võtsid korraldajad en-dale suure riski, tehti seda, mida varem pole Tagametsas tehtud. Soov oli toitlus-tada kogu laagriperet ühest söögikohast. Tahtsime teha midagi uut ja seeläbi all-laagritelt ära võtta ühe suure vastutu-se ning anda osalejatele rohkem aega tegevustes osaleda.

Meie teine plaan, et turvameeskond kataks ära kogu valveaja, ei läinud läbi, sest me ei saanud kokku piisavalt inimesi, kes selle enda vastutada oleks võtnud. Seega said igast all-laagrist osad laagrised omal nahal n-ö turvamehe ametikohustu-si proovida.

Jamboree korraldati osalejate osavõtumak-sudest ja suurima toetaja, Hasartmängu-maksu Nõukogu rahadest. Lisaks olid toeks väikesed ja suuremad ettevõtted oma toodete, teenuste või soodustustega. Loomulikult ei oleks saanud jamboree toimuda ilma vabatahtliku tööjõuta.

Kokku vajas jamboree õnnestumine umbes 130 inimese väiksemat ja suure-mat panust. Tänu 48 IST-ile ei jooksnud me oma korraldamisega jamboree ajal umbe ja kõik vajalik sai vähemalt miini-mumiga kaetud ning korraldajate vähesu-

se tõttu ei pidanud midagi suurelt ümber muutma või ära jätma.

Uus sildEellaagris tegi väga suure töö ära Belgia skaudiüksus. Tänu nende abile sai valmis uus sauna juurde viiv, põhimõtteliselt au-tot kandev sild. Kohe laagri alguses läks katki sild, mis viis all-laagrite alale. Tänu osavatele skautijuhtidele nii Eestist, Lee-dust kui Rootsist saadi valmis meistriteos, samuti ehitati uus, põhimõtteliselt autot kandev sild, mis on ka silmale ilus vaa-data. Kuna laagris kohapeal olid oma ala meistrid Leedust, siis tänu nendele paran-dati ära Metsavendade onni sisselangenud lagi.

Minul on isiklikult väga hea meel sel-le üle, et EGLi liikmed ja nende sõbrad olid jamboree korraldamisel üheks suure-maks jõuks kui mitte kõige suurem. Selle panuse üle võime kõik uhked olla.

Eriline tänu nooremgaider Mariliis Kolk’ile, kes 12. klassi lõ-petamise kõrvalt koos minu, Kristjan Kruusi ja Sander Lillemäega vedas eest jam-boree korraldamist ja kelle-ga koos sai nii laagri eel kui laagris lõbusalt töiseid öid veedetud.

Teine eriline tänu on gai-dirühmale Grislid. Enamus grislidest olid abis eellaag-rist kuni järellaagri lõpuni.

Aitäh kõikidele gaidi-dele, kes viisid ellu Balti-maade Skautide ja Gaidide III Jamboree: Milla-Mona Andres, Maria Bulak, Liis-beth Horn, Michelle Hughes (UK gaid), Mailiis Jõgis,

Kaire Jürgenson, Piret Jürgenstein, Kirke Kalamats, Kristina Kasvandik, Mari-Liis Keskpaik, Annabel Klein, Mariliis Kolk, Natalja Korol, Miia Kraun, Leiki Laht-vee, Raine Lahtvee, Merili Laul, Tiit Lil-lemaa, Mare Oidekivi, Aet Raudsep, Pille Rikka, Keidi Sagor, Trine Tamm, Riina Tartu, Lianne Teder, Kai Tõns ja Merilin Ulm.ngdr Maria BulakBaltic Olympic Jamboree 2015 Ancient games laagrijuhi parem käsi

Seega said igast all-laagrist osad laagrised omal nahal n-ö turvamehe ameti-kohustusi proovida.

Ülevaade jamboree korraldamisest

10 Üritused 11ÜritusedBELGIA SKAUDIJUHT JA LAAGRIJUHT KAAMERALE LEHVAMAS.

TEISTE KULTUURIDEGA TUTVUMISED.

PIDULIK SILLA AVAMINE.

UHIUUS SILD, MIS PÕHILISTE EHITAJATE JÄRGI NIME SAI.

PEASKAUDI JA PEAGAIDI JOOKS.

EESTI JA LEEDU SÕBRAPILT. AVALÕKKE ESINEMISED.

SPORDITEGEVUSVÄLJAL.

12 Koolitused 13Koolitused

äksin „Olen see, kes olen“ kooli-tusele mõttega, et mina üksi omale

salka ei võta, teen seda kellegagi koos ja aitan teisi neid asenda-des või ettevalmistamisel. Läks aga nii, et lõpuks seisin seal klassi ees, seitse suurt silmapaa-ri vastu vaatamas. Korraks oli hirmus, aga kuna ettevalmistus oli väga hea, siis kohtumistele läksin alati enesekindlalt ja kui miski ununeski, oli raamatust kohe hea spikerdada.

Ma otsustasin jaotada ühe kohtumise kaheks ja sain las-tega kokku kaks korda nädalas. See tundus nii neile kui ka mul-le lihtsam. Pärast esimesi koh-tumisi oli tunne, et need tüdru-

kud ei saa küll mitte millestki aru. Kui tuli arutlusele teema, mida öelda sõbrale, kes tunneb end oma kehas halvasti, või tuli teha selleteemalisi etteasteid, oli näha küll, et töö kannab vil-ja. Minu tütar oli ka selles gru-pis ja kui ma kodus tegin oma keha kohta halvustava märkuse, siis Melite kohe torkas: „Emme, OSKO! Pole oluline, milline sa väljast oled, oluline on ju sisu.“ Seega võin öelda, et see tões-ti töötab. Tüdrukud olid väga vaimustuses ja jagasid õpitut ka oma klassikaaslastega, nüüd on nende klassist meil oma salk, mida veavad grislid Kirke ja Annabel.ngdr Mailiis JõgisTori gaid

Suve keskel käisin Brüsselis, kus toi-mus WAGGGSi Euroopa regioonile

mõeldud koolitus just NLDPst. Esmalt NLDP (National Lea-dership Development Program-me) ise tähendab riiklikku juhikoo-lituste arendamise programmi, milleks on välja töötatud 8 moodulit, et anda juhtidele edasi põhi-lisi teadmisi nii isik-likuks arenemiseks kui ka organisatsioo-ni arendamiseks.

Koolitusel jul-gustati meid lähtuma just õp-pijate, meie oma juhtide va-jadustest ja väärtustest. Mina

võtsingi sellelt koolituselt kaasa mõtte, et peaksime proo-vima ka oma organisatsiooni koolitussüsteemi veidi uuen-dada, et see oleks paindlikum ning lähtuks rohkem meie oma liikmete vajadustest. Seepärast

pöördun ka Sinu poole. Nimelt, kui oled huvitatud kaasa rääkima koolitus-süsteemi uuendami-se teemal ning tahad panustada sellesse, et meie koolitused oleksidki mõeldud just Sulle, siis anna mulle endast märku, kirjutades aadressile

koolitus@gaidid.eengdr Elo LättemägiLähte gaid

Minu OSKO

NLDP ?!

OSKO KOOLITAJAD.

KÕIK TEGIJAD.

ÜHISED NAERUNÄOD.

RAHVUSVAHELISED OSALEJAD.

TEGUTSEME!

Alates juuni lõpust osalevad gaidid poolaasta jooksul Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) poolt korraldatud arenguprogrammis “Arengusprint 2015”. Programmi eesmärgiks on tõsta noorteühingute ja noortekogude juhtimiskvaliteeti ja tegutsemisvõimekust.

Ega see ole esimene kord gai-didel samalaadsetes arengu-programmides osaleda, kuid vajab ju organisatsiooni aren-

damine järjepidevat te-gelemist ning ainult hea, kui selleks on olemas ka väline tugi.

Programmi avakoo-litus toimus juuni lõpus, seal tegelesime peami-selt oma organisatsiooni hetkeolukorra kaardista-misega, et sõeluda välja kitsaskohad, millele soo-vime programmi raames enam tähelepanu fokus-eerida. Lisaks on toimunud või toimumas koolitused teemadel organisatsiooni mõju hindamine, strateegiline planeerimine, fi-nantsjuhtimine, kommunikatsioon ja tu-rundus, eestvedamine, juhtimine ning jät-kusuutlikkus. Suureks lisaväärtuseks antud

projektis pean väliseksperdi poolt saadavat konsultatsiooni lähtuvalt meie eesmärgist.

Arengusprindi raames valisime juha-tuse ning listi saadetud üleskutse tagasisi-de põhjal oma arengueesmärgiks organi-satsiooni finantsvõimekuse suurendamise, et tagada kasvav rahastus läbi erinevate finantsallikate ja toetuste. Plaanis on koos väliseksperdiga kaardistada erinevad või-malikud rahastusallikad ning teemaga te-gelemiseks vajalikud kompetentsid ja või-malused, mis organisatsioonis on olemas või vajavad arendamist. Seejärel seada prioriteedid, panna paika täpsem tegevus-

kava ning hakata juba si-hipärasemalt tegutsema.

Kuna projekt on poo-le peal ning kohtumised väliseksperdiga ei ole veel toimunud, siis ole-me juhatusega veel tu-lemuste osas ootel, kuid kindlasti oleme saanud juba toimunud koolitus-telt häid mõtteid ning võimaluse organisatsioo-ni arendamisele natuke

teises keskkonnas ja laiemas kontekstis mõelda. Lisainfo arenguprogrammi kohta on leitav: http://www.enl.ee/et/Arengu-programmngdr Mari-Liis KeskpaikTori gaid

valisime oma arengu-eesmärgiks organisatsiooni finants-võimekuse suurendamise

Gaidid arengusprindivad

Metsa puises südames

On väike gaidikodu sees

Ja väikse laagri poole teel

Meid väikseid gaide veel ja

veel

Me buss lähemale jõudes

kiirendab

Ja süda põues trummeldab

Ma tean, täna korda läheb

päev

Sest täna oma gaidineidu

näen

Juba kaugelt märkan ma

Ta vormisärkide sinimere

seas

Ta särgil kõigist rohkem

märke on

Ja üks neist teatab - ka mu

südame ta võitnud on

Külli-Triin Laanet

LUULE

NURK

14 Koolitused 15Koolitused

Sel suvel oli mul suurepärane võimalus osaleda USAs Kajaka salga koolitusel. Tegu on Eesti-Ameerika Heatahtliku Seltsi poolt ellukutsutud juhikoolitusega, mida toetavad väliseestlased. Koolitusel saavad osaleda Eesti skautlike organisatsioonide (skaudid, gaidid, noorkotkad, kodutütred) liikmed.

arasemalt on samalaadsel koo-litusel osalenud kokku umbes 80 vastavate organisatsiooni-de liiget ning järgmisel suvel

on plaanis juhikoolitus 20 osalejale Eestis.

Elamusi reisist on mit-meid, kuid kuna tegu oli koolitusega, siis pean olu-liseks jagada just seda, mis enda jaoks õppisin ning or-ganisatsiooni tagasi toon.

Esiteks sain palju n-ö nüansiteadmisi ja mõtteid, mida võiks meil ellu viia, näiteks peavanema rolli taastamine, koolitussüstee-mi ülevaatamine (sh vaa-data ka kodutütarde süs-teemi), vaadata üle meie asjaajamiskord ja inventar, teha koolitusi lõkkevana ülesannete ning kaardi tundmise kohta, teha laagris õhtuid lapsevanematele ning juhti-dele ja gaideritele, kaasata laste ja noorte tegevustesse erinevate spetsiifiliste elualade esindajaid (nt mesinik), võtta videosse või

õpetada/tuletada meelde laulu-liigutuste mänge jne-jne.

Lisaks nüanssidele mõtlesin laiemalt, kuidas organisatsiooni arendada – liikuda meie arengusuundade poole, suurendada liikmeskonda ning pakkuda liikmetele või-malusi eneseteostuseks. Ega just tihti ole võimalust viibida nädal aega keskkonnas, kus saad rahuikult mõelda ning ka teiste-ga arutleda, kuidas oma organisatsiooni arendada. Väga meeldis mulle kullerfirmas UPS töötava väliseestlase Carl Skonbergi esitlus, kes rääkis meile sellest, kuidas UP-Sis püütakse protsesse muudkui kiiremaks

teha ning vältida üleliig-seid liigutusi. Arvestades gaidide arvu ning seda, et toimetame oma vabast ajast ja tahtest, peaksime meiegi tähelepanu pööra-ma sellele, kuidas toime-tada võimalikult efektiiv-selt ehk siis kuidas vältida üleliigseid tegevusi, mis kulutavad meie väärtus-likku aega.

Koolituse väga suu-reks lisaväärtuseks pean silmaringi avardumist – kuulates erinevate vä-liseestlaste lugusid nende eludest, Eestist põgene-

misest ja pagulusperioodist, haridusest, praegusest elu-olust, sellest, kuidas nad on oma elud uues riigis üles ehitanud ning kui palju nad panustavad eestluse hoidmisesse – see kõik on imetlusväärne. Kuulates neid

jutte, hakkasin mõtlema sellele, et peaksi-me neid lugusid talletama, organisatsiooni vaatevinklist just eriti neid, mis on tihedalt seotud gaidide ja gaidlusega. Ja isamaalise organisatsioonina peaksime veelgi rohkem pöörama tähelepanu eestlusele.

Lõpetuseks, minupoolne au ja kiitus vä-liseestlastest toetajatele, tänu kellele saime sellise koolituse. Ning muidugi ka läbivii-jatele, võõrustajatele ning Priit Parmingule, kes kogu Kajaka koolitust eest vedas. Oli kogemus, millest õppisin väga palju!ngdr Mari-Liis KeskpaikTori gaid

Mida ma Kajaka koolituselt õppisin?

Maikuu viimasest nädalast juuni alguseni olime Trinega Rumeenia väikekülas, et osa-leda sealsel 12-päevasel koo-

litusel „NGOs Communication Camp“, mille põhiteemaks oli MTÜ-de turundus ja kommunikatsioon. Lisaks eestlastele ja rumeenlastele võtsid koolitusest osa veel noored Horvaatiast, Poolast, Itaaliast ja Tšehhist.

Koolitusel saime põhjalikke teadmisi erinevatest ajurünnaku viisidest, personal branding’ust, projektide kirjutamisest, kor-raldamisest ja ettevalmistamisest ning üle-üldiselt MTÜ-de toimimisest. Seal saime grupitööna koolituse lõpus välja töötatud ka suure kommunikatsiooni kampaania ka-vandi meie organisatsioonile, kust leidus nii ulmelisemaid ideid, nagu näiteks Guinnessi rekord, kui ka ideid, mis on tänaseks juba teostatud, näiteks Facebooki kampaaniad. Kõige olulisemana saime sealt kaasa aga üleüldise idee sellest, millist rolli kommuni-katsioon organisatsiooni jaoks mängib ning mil määral ja millise nurga alt sellele rõhku panna. See on palju enamat kui esmapilgul tunduda võib!vgd Liisbeth Horn, Grislid

NGOs Communi-cation Camp ehk mis Rumeenia meile õpetas

Eesti gaidliku liikumise ajalugu ulatub tagasi 1920ndate aastateni. Igal päeval, nädalal, kuul ja aastal on keegi loonud eesti gaidlikku liikumist iseloomustavaid materjale. Nüüd on üks osa neist talletatud arhiivi ning kättesaadav tutvumiseks igale huvilisele gaidide kontoris.

Gaidiüksuste materjalid ilmestavad gaid-liku liikumise mõju noorte inimeste aren-

gule ning on väärtuslikud gaidijuhtide loovmõtlemise kirjeldamiseks. Materjalid saavad väärtuse vaid siis, kui need sisal-davad piisavat infot ning võimaldavad aru saada kontekstist. Seepärast on soovitav iga materjali loomisel – olgu tegu õppevi-hiku, töölehe, õppemängu, kontrollpunkti ülesande, liikmete nimekirja, infolehe või tegevusvahendiga – märkida sellele lisa-info. See on vähim, mida teha, et hiljem materjalide konteksti tabada. Fotodelegi peaks märkima selle konteksti (nt Balti

jamboree 14.-19.07.2015 Kodumetsa laag-rialal Tagametsal), nimeliselt sellel olevad inimesed (nt vasakult esireas ...) ning kui pildil olijaid miski ühendab, siis ka see tunnus (nt tehnilise töögrupi liikmed või Belgia esindusüksus), lisaks koha info (nt lipuväljakul, all-laagri värava ees).

Eesti Gaidide Liidu materjale korrasta-takse 2015.a projekti „Ühenduste arhiivid“ raames, mida rahastab EMP toetuste Vaba-ühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahen-dusel. Oktoobrikuus toimusid infopäevad

Täna loodu võib olla väärtuslik 25 aasta pärast

Hakkasin mõtlema sellele, et peaksime neid lugusid talletama, eriti neid, mis on tihedalt seotud gaidide ja gaidlusega

teistele vabaühendustele gaidide kogemu-se jagamiseks Tallinnas ja Tartus, novemb-ris saavad gaidijuhid omandada teadmisi materjalide korrastamisest gaidide arhiivi tarbeks. Oma materjalide üleandmiseks gaidide arhiivi võib ühendust võtta konto-riga või kirjutada aadressil arhiiv@gaidid.ee. Ülevaate tehtust leiab gaidide veebile-helt ettevõtmiste alajaotusest „Ühenduste arhiiviv“.Eesti Gaidide Liidu arhiivimeeskond gaiderkogust

Materjali loomise aeg – vähemalt aastase täpsusegaMaterjali looja – autor või mees-konnaliikmed nimeliselt, gaidlike ametikohtade või ülesande järgi (nt salgajuht, kontrollpunkti läbiviija, laagri infojuht)Materjali kasutus – kus, mille raa-

mes kasutati, kellele loodud (nt info-leht Nõo salga liikmetele 15.11.2001 koondusel jagamiseks paberkandjal)Resolutsioon, mis sellest sai, vaja-dusel (nt edutamise avalduse peal märge „kinnitatud/tagasi lükatud 10.04.2005 gaiderkogu ja juhatuse otsusega“).

Loodavale materjalile lisainfo:

GDR URVE PÕHI JA NSKM LEELO LINASKIGA.

JÄRVEMETSA EESTI MAJAS.

JÄRVEMETSA LAAGRIPAIGAS KOOLITUMAS.

NINJAD KALJUL.

HOMMIKUNE MASSAAŽIRING.

BRASOVIS SEIKLEMAS

16 Välismaa 17Välismaa

KUHU? Free Being Me festival SangamisKES? Kristina Kasvandik, Jaanika Parm, Relika Lupp, Liina SõrmusMILLAL? 16.-27. august

Päev 1 (esmaspäev)Lennureis oli väsitav, kuid nautisime väga toitu ning mugavusi, mis lennukis olid. Mumbai lennujaamas tervitas meid autojuht, kes sõitis nagu tõeline hindu - valgusfoorid ning sõidurajad olid soo-vituslikud, kuid sellegipoolest tundsi-me end turvaliselt. Kohale jõudes olime rampväsinud, kuid meid võeti vastu soo-jade tervitustega. Seadsime end sisse ning läksime ümbruskonda jalutama. Püüdsi-me palju pilke, nii naistelt, meestelt kui lastelt. Tagasi tulles läksime uhiuude Sangami basseini ujuma. Seejärel tukas-tasime ning ujusime ja tukastasime jälle. Õhtul katsetasime internetiühendust, mis

oli kõigi seas populaarne.

Päev 2 (teisipäev)Kõik ärkasid hommikul varem ja käisid hommikujoogas. Pä-rast väga rikkalikku hommi-kusööki mängisime kõik koos Pelele mängu. Seejärel jaotati meid väiksemateks gruppideks ning sõitsime rikšadega ning

bussidega turule. Seal lõhnas hullult hästi vürtside ning värskete puu-ja köögiviljade järele. Ostsime endale bengalseid, mis on sari juures traditsioonilised ehted. Seejärel ostsime endile Laxley roadilt sarid. Pood oli kahekorruseline ning seal oli meeletult palju sarisid ja punjabisid. Valik oli väga keeruline. Seejärel käisime söömas koha-likus restoranis. Tagasi Sangamisse saa-budes räägiti meile india kultuurist ning saime vastuseid paljudele küsimustele. Seejärel valmistusime järgmise päeva te-gevusteks. Õhtul käisime veel kord uues basseinis ujumas.A

ug

ust

is o

lid g

aid

id e

sin

dat

ud

la

usa

kah

el u

uel

man

dri

l

Brigaad INDIA

Päev 3 (kolmapäev)Ärkasime vara ning läksime esimest poolt OSKOst DES kooli tegema. Kuna meie, 4 eestlast, olime jagatud erineva-tesse gruppidesse, oli väike närv ka sees. Ei me tundnud teisi ning oma grupikaas-lastega olime vaid paar päeva tuttavad. Kuni kella 12ni tegime lastega OSKO programmi ning seejärel oli natukene vaba aega – otse basseini. Kahe tunni pärast hakkasimejälle tegevustega pihta. Mängisime pot of goldi koos Iirimaalt pärit härjapõlvla-

sega. Seejärel valmistasime ette järgmi-se päeva tegevusi. Õhtul oli meil Taco õhtu, kus sõime tacosid!

Päev 4 (neljapäev)Läksime jälle varakult kooli, nüüd juba veidi kindlamalt, sest olime üksteisega rohkem tuttavad. Viisime lastega läbi sessioonid 3-4. Tagasi Sangamisse jõu-des oli meil jälle natuke vaba aega – basseini! Tegime oma gruppidega (A, B, C, D) motiveerivaid OSKO ülesandeid, nt jalajälg. Valmistasime ette järgmise

päeva tegevusprojekti, kus lapsed and-sid õpitut edasi läbi erinevate mängude. Seetõttu pidi iga riik välja pakkuma vä-hemalt 3 mängu. Õhtul toimus campfire, kus iga WAGGSI regioon, pidi tegema etteaste! Laulsime veel laule ja seilasime merel.

Päev 5 (reede)Pärast varajast hommikusööki valmistasi-me ette mänge. Peatselt ka saabusid lap-sed. Hakkasime kohe tegevustega pihta, mängisime kuni 12.30ni. Lõunaks saime india tänavatoitu, mille üle kohalikud ning lapsed olid väga õnnelikud. Pärast lõunat läksid lapsed koju ning meie saime õmblejalt oma sarid kätte. Tegime jälle motiveerivaid OSKO tegevusi ning õhtu-söögi järel panime sarid selga ja läksime lõputseremooniale. Pärast tseremooniat oli uue basseini ametlik avamine, millest oli ka google hangoutsis (https://www.youtube.com/watch?v=msfWDn9JBvs&feature=youtu.be) otseülekanne ja uudised uue maailmakeskuse kohta. Hilise õhtu-ni välja kestis väga vinge basseinipidu ning samal õhtul lahkusid juba esimesed OSKOst osalejad.

UHKE BUSS.

Fotod: Liina Sõrmus, Relika Lupp, Jaanika Parm, Kristina Kasvandik

KUHU? Rahvakett 2015 Kotkajärvel + Toronto, New YorkKES? Elo Sagor, Liisbeth Horn, Annabel Klein, Kadi Sagor, Katrin Helen Kasvandik, Birgit Maidla, Grete Maidla, Annika Annus, Urve Luht, Aili Tuisk + kõik need, kes meiega Kanadas liitusidMILLAL? 5.-23(24). august

eisi ärev alguspunkt oli nagu ikka Tallinna Lennujaamas, kust edasi lendasime Helsin-gisse ning naabrite juurest

juba otselennuga paljude noorte unistuste linna New Yorki. Lennud olid väsitavad, kuid möödusid õnneks ilma suuremate viperusteta ning esimesed hingetõmbed suurlinnaõhku kaalusid 13h pikkuse reisi igal juhul üles, kuna temperatuur ulatus ligi 30 kraadini. New Yorgis veedetud 5 päeva jooksul sai linnast päris hea ülevaa-te: sõitsime hop on hop off bussiga läbi Manhattani ülaosa, sõitsime paadiga üm-ber Statue of Liberty, nägime Empire Sta-te Buildingut, külastasime Broadway’d, käisime Central Pargis ja veel paljudki.

NYCst seadsime 10. augustil oma sammud (õigupoolest küll bussirataste tiirud) juba laagrile lähemale – Kanadas-se, Torontosse. Seal liikusime taas hop on hop off bussiga läbi Toronto, sõitsime ka linnast välja, et näha kuulsat Niagra Fallsi

ja Butterfly Museumit ning osa meist kü-lastas ka Canada’s Wonderlandi...

... ning seejärel oligi kätte jõudnud meie reisi tõeline sihtpunkt - Rahvakett 2015:

Päev 1 laagris (15.09)Jõudsime kohale tegelikult päev varem, seega laagri esimesel päeval ärkasime juba Kotkajärve Peamajas, kus kuivasid ka kõik meie riided, mis eelmisel päeval vihma pärast läbimärjaks olid saanud. Ka hommikul ärgates ei olnud need su-gugi kuivemad. Laagri esimesel päeval registreerisime end sisse, panime telgid üles ja tutvusime oma all-laagriga. All-laagrid olid Kotkajärvel jaotatud vanuse ja soo järgi: hellakesed, hundud, gaidid, skaudid, vanemgaidid, vanemskaudid ja juhid. Liisbeth ja Annabel olid mõlemad Vanemgaidides. Siis panime kõik vormid selga ja toimus laagri pidulik avamine.

Laagrilised jaotati kõik ka eri värvi pere-kondadesse (Liisbeth näiteks oli Roosa ja Annabel Lilla). Oma perekondades tegi-me väikese tutvumisjalutuskäigu, et Kot-kajärve suurtest aladest paremat ülevaa-det saada. Pärast jalutuskäiku punusime endile ka iga perekonna värvile vastavad käepaelad. Õhtul kogunesime suure ava-lõkke äärde, mis oli ehitatud järve peale. Avalõkkega käis kaasas ka suur ja päris vinge show, kus etendati Kotkajärve le-gendi ning kust ei puudunud ka särts ja pauk ning muidugi lõkkelaulud. Pärast avalõket ootas vanemgaide ja vanems-kaute veel teinegi ühine lõkkeõhtuke, mis toimus Orujärve ääres ja kus me samuti laulsime ja tutvumismänge mängisime.

Päev 2 laagris (16.09)Esimene hommik, kui ärkasime telgis, kus õnneks ei olnud ei liiga külm ega ka palav. Pärast pannkoogilist hommikusöö-ki läksime metsakirikusse hommikusele teenistusele. Kõikidel olid seljas punased laagrisärgid ja kaelarätid. Seejärel koos-nes vanemgaidide all-laagri päev ainult veest (mis oli jube hea, kuna päev oli väga kuum): ujusime päeva jooksul kok-ku kaks-kolm korda, lisaks veel kanuuta-sime ja kukkusime mitu korda ümber, et päästmist õppida ning õhtul oli veel ka meie saunaaeg, mis samuti endas vette sulpsamist kätkes. Kotkajärvel ujumine

Päev 6 (laupäev)Käisime Pune turul šoppamas. Taga-si Sangamisse jõudes toimus seal India õhtu. Õppisime sari selga panema ning sõime Maharashtra toitu kohaliku kombe järgi – maas istudes ja näppudega süües. Pärast õhtusööki tegime Bollywoodi tant-su, käisime veel viimast korda basseinis ujumas ning planeerisime järgmist päeva. Pakkisime asjad kokku.

Päev 7 (pühapäev)Ärkasime ning sõime hommikust, lahku-sime korraldajate hüvastijätu laulu saatel Lonovala poole. Seal checkkisime ennast hotelli ning läksime Della seiklusparki, kus sai palju ronida, kriketit mängida, koeraga jalutada ning ka lehma lüpsta. Ta-gasi Lonovalasse jõudes käisime söömas ning uurisime homse reisimise kohta.

Päev 8 (esmaspäev)Läksime hotellis hommikust sööma ning seejärel bussile, mis viis meid Alibagi. Reis oli elamus omaette: auklikud ning käänulised teed mägede vahel sundisid meid iga paari hetke tagant tagumikke ist-me pealt lahti päästma. Kohale jõudnud, läksime rikšaga randa, kus võtsime ho-tellis endile toa. Käisime jalgupidi India ookeanis, mis oli väga õline ja must. Tegi-me pilte, jalutasime ning pimeda saabudes läksime hotelli lõõgastuma.

Päev 9 (teisipäev)Sõitsime hommikul Kashidi randa. See pidi olema hästi kena ja mõnus, kuid seal-

gi oli väga õline. Maas olid suured õlilai-gud ning plätudega käies oli selline tun-ne, nagu uisutaksid või sees. Pikutasime natukene puhta liiva peal ja saime päris kenasti põleda, olgugi et “võtsime” pil-vi. Hääletasime endid Alibagi bussi peale ja sõitsime tagasi. Läksime kohe sööma ning tellisime endile lauasuuruse juustu-pannkoogi. Läksime tagasi hotelli ning pakkisime veel asju ja pesime jalgu ning jalanõusid õlist puhtaks.

Päev 10 (kolmapäev)Sõitsime hommikul Indiasse ning läksime oma suurte kottidega vaatama India vära-vaid. Selle asemel, et teha pilti vaatamis-väärsusega, tahtsid kõik küladest kokku sõitnud hindud hoopis meiega pilti teha, nii et lõpuks olime nende poolt sisse piiratud. Õnneks leidsime pärast pikka fotoshuu-ti ühe toreda taksojuhi, kes lisaks Cricket Club of India juurde viimisele sõidutas meid päev otsa 30€ eest ringi. Ta küsis, kas me tahame näha päris India elu ja lubas meid viia enda juurde lõunat sööma, mida ta naine tegi. Olime nõus ning läksime tak-sojuhi poole, kus kohtusime ta arstist naise ning pojaga, kes käis veel koolis. Pärast lõunasööki läksime ringi jalutama ümbrus-konda, nägime ka rongijaama. Taksojuht, kelle nimi oli Mac, pakkus meile ka õh-tusööki. Siis käisime veel ümbruskonnas jalutamas, turul ja mängisime kohalikega kriketit. Lõpuks viis taksojuht meid len-nujaama, kus otsustasime anda talle 50€. Saime näha tõelist ja igapäevast India elu, mida me muidu poleks näinud. Viimasel reisipäeval istusime lihtsalt öö otsa lennu-jaamas ja lennuki peale saime kell 6.

18 Välismaa 19 Välismaa

BASSEINIPIDU SANGAMIS.

LASTE HOMMIKUNE RIVISTUS.

KOERTEGA JALUTAMINE DELLA SEIKLUSPARGIS

KRISTINA DELLA SEIKLUSPARGIS

INDIA KRIKETIKLUBI

Brigaad KANADA

Foto

d: A

nnab

el K

lein

, Liis

beth

Hor

n

NYC PAADISÕIDUL.

AVATSEREMOONIA

on imeline igas mõttes – vee temperatuur on perfektselt soe ja sealne vaade liht-salt lummav. Vesiste tegevuste vahepeal meisterdasime ka oma all-laagris une-näopüüdjaid. Kuna päevane temperatuur pidavat kuulujuttude järgi olema koos niiskusega 38 kraadi, siis pandi igal pool südamele, et kõik jooksid palju vett ning seega elasime õnneks kõik selle kuumuse üle. Õhtul oli meil oma all-laagriga lõk-keõhtu, kus küpsetasime vahukomme, lõpetasime unenäopüüdjaid ja imetlesime selget tähistaevast.

Päev 3 laagris (17.08)Kohe pärast hommikusööki sõitsid va-nemgaidid ja -skaudid laagrialast umbes 45 minuti kaugusele tree-top-trekkingut tegema (meie mõistes nagu seikluspark). See oli tore ja teistsugune laagritegevus, mis meeldis meile väga, kuna põnev oli juba laagrialast välja tulla ja koos puude otsas turnida. Eesti seiklusparkidele jäi ta siiski oma üheülbalisusega pisut alla. Tagasi jõudes ootas meid laagri alal met-samäng, mida mängisime peredes ja mis koosnes hästi mitmest ülesandest: pidi-me käima läbi kaardile märgitud punkte, koguma kokku terve pika nimekirja jagu huvitavaid esemeid ja muudki (nt üks kär-bes, eestikeelne romaan, päikeseloojang, roosa kingapael, lammas jms), vastama küsimustele ja koguma tee peal nähtud värvilisi paberist parte. Pärast seda läk-sid vanemgaidid endale sõlgesid viltima, mis kõik päris ilusad välja tulid. Õhtul oli meil gaidide-hellakestega ühine lõkke-õhtu koos lõkkenaljade, laulude ja palju muuga.

Päev 4 laagris (18.08)Hommikul seoti vanemgaidid ja vanems-kaudid omavahel paarideks või kolmiku-teks käsipidi kokku ning lahti tohtisid end võtta ainult juhi loaga, näiteks vetsus käi-miseks. Selle eesmärk oli, et vanemskau-did õpiksid rohkem eesti keelt. Siis tegime endale võikud kaasa ja läksime kanuu-matkale Oru järve äärde. Kanuutasime ka-hes jaos pisikesele saarele, tegime sellele tiiru peale, mängisime mänge ja seejärel kanuutasime juba tagasi. Samal ajal, kui esimene grupp saarel käis, õppisid teised mandril matkatarkusi ja vastupidi. Pärast matka võisime juba oma käed lahti teha. Käisime siis kiirelt ujumas ning seejärel oodati meid Lembitu külla ronima ning vibu ja püssi laskma. Seejärel oli taas käes meie saunaaeg. Kui puhtad olime, saadeti kõik vanemgaidid pisikesi gaide ja hella-kesi valvama, kuni juhid koosolekul olid. Meie pidime olema gaidide juures, kellel

oli parasjagu saunaaeg, mis tähendas meie jaoks ukse taga kaartide mängimist. Õhtu lõpetuseks panime taas kõik oma Kotka-järve särgid selga ning läksime pühas vai-kuses hiievana juurde. Seal kogunesime ümber pisikese lõkke ning selle praksu-mise ja loodushäälte saatel rääkis valges ürbis vanaonu meile muistsete eestlaste loodususundist. Kogu sealne õhkkond oli nii pühalik ja ilus, et nii mõnelegi kippus pisar silma ning hinge tuli veider rahu tunne. See oli tõesti ilus tseremoonia, mil-lega oma õhtu lõpetada.

Päev 5 laagris (19.08)Viies laagripäev algas meil hoopis teist-moodi kui eelmised. Hommikust sööma läksime küll tavapäraselt, aga lippu me ei heisanudki, kuna teadsime, et õhtul pole meid seda langetamas – oli nimelt üle-öö matkapäev! Pakkisime kotid tihedalt isiklikke asju, ühist vara ja toitu täis ning asusime kahes grupis tee-le. Algus oli raske, kuna kott oli pungil täis ja va-jutas seega tugevalt õlga-dele ning ligi 35 kraadiga lauspäikese all kõndida ei ole kunagi kerge. Õnneks põikasime õige pea metsa vahele, kus oli juba palju parem. Kaua see lõbu aga ei kestnud, kuna ees ootas soo, kus kõikide jalad said läbimärjaks – ning vähe

sellest – avastasime ühel hetkel, et meie teel laiutab jõgi, millest niisama üle ega läbi ei saanud. Hakkasime siis puid lange-tama ja pikemaid oksi otsima, et jõekesest üle saada. Pärast poolt tunnikest pusimist olime õnneks kogu kambaga teisel pool ja saime oma teekonda jätkata. Õige pea olimegi Big Steve’i järve kaldal ning ehi-tasime endale juba vetsu, lõkkeplatsi ja varjualust. Õhtu jooksul pidasime spon-taanseid pulmi (pulmatordiga ja puha), grillisime vahukomme (mida oli meil hul-gi: võib küll arvata, et kunagi ei saa olla liiga palju vahukomme, aga ausõna, saab küll!), käisime ujumas, vaatasime tähti, pidasime veesõda ja tundsime end lihtsalt vabalt. See oli tõesti mõnus õhtu!

Päev 6 laagris (20.08)Ärkamine oli kuiv ja soe hoolimata sel-lest, et öösel oli vihma sadanud, järelikult varjualuse ehitamisega saime hästi hakka-

ma! Korjasime oma kodi-nad kokku, grillisime hom-mikusöögiks veel viimaseid jääke ning hakkasime tagasi sammuma. Laager oli te-gelikult ainult ligi kolme kilomeetri kaugusel ning tagasitee oli kolm korda kii-rem, kuna tee oli selge, sild ka juba ehitatud ning lõuna-söögi ajaks jõudsime seega ilusasti koju. Küll aga olime läbimärjad ja keegi meist ei

leidnud oma kehal ühtegi kuiva kohta, kuna üsna tagasitee alguses hakkas pa-dukat sadama, mis kulmineerus sellega, et enam polnud vahet, kas sa astud lom-pi või kukud jõkke, kuna tilkusime kõik ülepeakaela niikuinii. Ülejäänud päeva puhkasime matkast, kuivatasime riideid, käisime ujumas ja külastasime ka Jäme-sääre muuseumit (ehk üht suvilat, kus nägime ja kuulsime palju huvitavat Heino Jõe kohta, kes Kotkajärve ala omal ajal üldse ostis, proovisime üht olümpiaala ja nägime koolibrid!). Kuna see oli ühtlasi ka Liisbethi viimane laagripäev, siis möö-dus suur osa sellest ka pakkides ja meele-heitlikult lootes, et asjad ära kuivavad (ei kuivanud). Laagripäeva lõpetas öömäng, kus pidime teada saama Kotkajärvel ela-va kummituse nime, lahendades punkti-des ülesandeid ja sealt nimetähti kogudes. Kui nime kokku saime, pidime seda kum-mitusele ütlema, et ta lõpuks ometi rahu saaks. Mängu lõppedes tegi Liisukiisu telgikaaslastele kalli-kalli ning läks oma viimast ööd veetma juba peamajja, kuna hommikul kell 7.15 oli selle kõrvalt köö-gist lennujaama poole start.

Päev 7 laagris (21.08)Hommikut alustasime kenakese sisse-magamisega tingituna tegusast üleöö matkast. Päeva alguspool oli veel niis-kemat sorti, kuid lõuna paiku vallutas päike taevalaotuse ja saime oma matkast märgi riideid, tekikotte ja magualuseid

ilusti kuivatama asuda. Enamuse päevast veetsime omaenda vabakava alusel. Pä-rastlõunal läksime vanemgaididega ühes-koos Kalevi majja, kus saime lasta oma loomingulisel poolel hiilata: kes maalis paberile, kes nahale, kes valmistas ehteid ja kellele tuli hoopis midagi muud pähe, seda ta ka tegi. Kuna tegemist oli laagri viimase täispika päevaga, toimus õhtu-poole ka suurejooneline suurlõke. Sellest olid osa saama tulnud mitte ainult laagri-lised, vaid ka nende vanemad ning teised eestlusega seotud uudistajad. Lõkkeõhtut viisid läbi kaks õhtujuhti, kellest üks oli laagrisse sattunud tulevikust, kus ta elas aastas 2100, ja teine õhtujuht, kes oli tu-levikust tulnud mehele telefoniäpiks ehk siis selgitas esimesele, et ta on sattunud aastasse 2015 Rahvaketi laagrisse. Iga all-laager esitas üksteise järel oma ergas-tava hüüu ja seejärel pandi uhke lõpulõke kõvade paugatuste ja särtsatuste saatel põlema. Lõkkeõhtu möödus iga all-laag-ri poolt ette valmistatud laagriteemaliste lõkkenaljade, neile järgnenud hulga kii-tushüüdude ja muidugi mõista laulmise saatel. Mõned kasutasid etteastetel näitle-mist, mõned hoopis laulsid, igatahes nalja sai palju. Õhtu oli oodatust jahedamaks

osutunud, kuid mitte kauaks, sest toimus ka öine disko, mis tõi kõigile soojatuurid taas sisse. Magama jõuti sellel ööl hilja.

Viimane päev (22.08)Viimasel päeval säras terve päev päike justkui õnnestunud laagri mälestuseks. Tegeleti pakkimise ja laagris korda saa-detud paremate palade heietamisega. Laagri lõpetas suur ühine paraad ja lõpu-tseremoonia lipuväljakul. Aktiivseimaid laagrist osavõtjaid kui ka korraldajaid premeeriti toredate meenetega. Pärast viimast lõunasöömaaega tehti üksteise-le sooje hüvastijätukallisid ja klõpsutati kohe mõnuga viimaseid ühispilte. Seejä-rel tuligi juba paljudel aeg lahkuda. Meie jäime oma seltskonnaga (välja arvatud Liisukiisu, kes oli selleks ajaks juba Flo-ridas uute seikluste peal väljas) ja veel mõnede laagrilistega veel üheks päevaks Kotkajärve mõnusid nautima.

P.S. Selline oli laager ainult va-nemgaidide all-laagris toimetanute pilgu läbi. Teised all-laagrid tegid paljut teisiti ning kui tahate teada, mida tegid näiteks juhid või hellakesed, siis pöörduge jul-gesti teiste laagris käinute poole :)

Kogu sealne õhkkond oli nii pühalik ja ilus, et nii mõnelegi kippus pisar silma .

20 Välismaa 21Välismaa

ISE EHITATUD SILD ÜLE JÕE.

RAHVAKETT

VANEMGAIDID TREE-TOP-TREKKIMAS.

sest ning ulmelisest maailmast. Aasta tagasi ühinesid minuga koos seda jutustust kirjutama kaks talendikat kolleegi, kes vastutavad logistika ja süžee eest. Ise vastutan kogu lookäi-gu juhtimise, visuaalse poole ning promotöö eest.Aasta 2016 kevadel on plaanis kogu selle projekti kohta teha tutvustav näitus.

Mis mind inspireerib kunstiga tegelema?Mulle meeldib inimesi ja kesk-konda jälgida ning analüüsida. Selle põhjal tekib inspiratsioon kunstitööde jaoks. Kui olin väike, siis vaatasin Bruce Lee eluloost filmi ja soovisin kohe sellest joonistuse teha. Mõnusa paksu sinise vildikaga „maali-sin“ jooni ruudulisele paberile ja seejärel asetasin selle oma seinale. Sellest ajast alates tegin igasuguseid postreid. Mõned hiljutised ripuvad siiani seintel.On ka kunstnikke, kes on mind mõjutanud. Viimasel ajal on mind inspireerinud kunstnikud Simon Stålenhag ja Dan Luvisi. Kõige suurem inspiratsioonial-likas on Marko Djurdjevic.

Mida soovitaksin kuns-tiga tegelevatele ini-mestele?Areng kunstis tuleb ainult jär-jepideva tööga, mille tulemuse progress lööb välja alles aastate pärast. Seda aitab kiirendada, küsides võimalikult palju kriiti-kat ja samas üritada põhjalikult analüüsida, lammutades enda teost lahti ja siis seda taasehi-tada. Vähemalt olen mina nii kõige paremini õppinud. Teisi-sõnu, soovitan omada äärmiselt palju kannatlikkust.

Mis on gaid-lus mulle and-nud?Võiks esmalt öelda, et gaidlus on mulle andnud laiema silmarin-gi, õpetades mo-raalitunnetust kui ka matkadel lõkke tegemist või sõlmede pu-numist, millega ma siiani hästi hakkama ei saa. Seda viimast, delikaatset infot ma aga oma

rühmajuhile ei soovi tunnista-da, seega teeskleme, et ma just ei öelnud seda.Tegelikult, päris ausalt olen kõige tänulikum inimestele, kes on minuga samas rühmas. Nendega on alati tore laagreid korraldada ning väljakutseid vastu võtta. Ei teagi seltskonda, kellega on eranditult alati lõbus kokku saada.Üks usaldusväärsemaid isikuid, keda ma tean, on Maria Bulak. Kõike, mis gaidlus mulle and-nud on, ei oleks ilma temata olemas.

Kui saaksin minna üks-kõik kelle kontserdile, siis kelle omale lähek-sin?Kuna Garbage’i kontserdile mul juba on plaanis minna, siis vastan, et Damien Rice’i kont-serdist ei ütleks kohe kindlasti ära. Damien Rice tekitab judi-naid alati, kui ta oma hääle val-la laseb.

Kuhu soovin reisida?Mu unistus juba väiksest peale on sõita Ameerika Ühendriiki-desse. Tegelikult ma ei teagi, miks, aga mul on olnud New York’i poole tugev tõmme. Mi-dagi on kõrgetes majades ja lin-nas, mis kunagi ei maga, mulle iseloomulik.

Mida kardan kõige rohkem?Laetud küsimus. Mitte nii lae-tud vastus: ma kardan krevette, koeri ja õhupalle. Igaühega oma lugu, mis on totram kui teine. Aga tõsiselt vastates kardan kaotada iseendale truuks ole-mist. Suurimaks hirmuks oleks paarikümne aasta pärast vaadata

peeglisse ja mitte ennast ära tunda.

Nali, mis iseloomustab mind?„She’ll take wha-tever beans neces-sary to get her

daily cup of coffee. Whatever. Beans. Necessary.“vgd Milla-Mona Andres/ Estookin AndreenGrisli

22 Inimesed

Minu nimi on Milla-Mona Andres, ent olen suuremas osas teatud oma kunstniku nime all kui Estookin Andreen. Alustasin gaidlusega aastal 2008 ning andsin tõotuse 2009. aastal Tähemetsa laagris Tagametsas. Sellest ajast alates olen olnud Maria Bulaki juhtimisel gaidirühmas nimega Grislid.

pin Tallinna Vana-linna Täiskasva-nute Gümnaasiu-mis, aga omandan

ka samal ajal haridust Vanalin-na Hariduskolleegiumi kunsti-harus.

Millal alustasin kunstiga ja kas kavatsen jätkata?Olen aastast 2009 tegelenud kunstiga. Sellest ajast on ka nimi Estookin Andreen. Alus-tasin traditsioonilise kunstiga, kus joonistasin ja maalisin ini-mesi, kes mind inspireerisid. Aastal 2013 läksin üle digi-taalmaalimisele, kus tõmban

graafikalaua abil virtuaalseid pintslitõmbeid. Nüüd teen kas illustratsioone, postreid või di-sainitöid.Kuna olen juba üsna kaua kunstiga tegelenud, siis on plaanis tulevikus jätkata, loo-detavasti ideekunsti (concept art) valdkonnas. Ma eriti ei ku-jutaks ennast ette midagi muud tegemas.

Millega tegelen veel gaidluse kõrvalt?Enamik ajast tegelen siiski kunstiga või siis töövaldkonda siduvate tegevustega, aga kui saan, siis käin rattaga sõitmas ning ka matkamas. Need on tegevused, mis võtan ette, kui igapäevasus on hakanud liialt närima. Aga muul ajal… Suu-re tõenäosusega magan.

Kuhu olen juba jõud-nud ning mis on edasi-sed plaanid?Digikunstiga tegelemine sai alguse, kui ühinesin veebilehe Level1.ee meeskonnaga ning hakkasin Level1 nime alt väl-jastama kunstiteoseid kui ka ise kunstivõistlusi korraldama.

Aitan seal vabatahtlikuna kor-raldada MängudeÖÖ-d, mis on aina tõusval lainel olev video-mängude üritus Eestis.Samuti tegelen ka isikliku pro-

Kes on Estookin Andreen?

inu jaoks on gaidiks olemine alati olnud kõhu-tunde ja südame

küsimus: kas ma olen selleks valmis, kas aeg on nüüd, lõ-puks ometi, õige ning kas olen sellele piisavalt pühen-dunud? Esimene koondus, millel osalesin, toimus veeb-ruaris 2009. aastal. Tõotuse, et saada ametlikult gaidiks, andsin juulis 2015. aastal. Lihtne matemaatika ütleb, et õige tunde saamine võttis 6 ja pool aastat.

Nende aastate jook-sul võtsin osa nii mõnestki gaidlusega seotud üritusest, sealhulgas Tibude loendus, erinevad orienteerumismän-gud, mõned koondused ning ka näiteks Teeme Ära! kam-paania, mille raames käisin grislidega Pikakari randa puhastamas. Kui abi vajati või seltsiks kutsuti, liitusin võimalu-sel alati väga hea meelega, sest mida rohkem aega edasi, seda rohkem tund-sin end grislidega koduselt ja koos sai alati pisarateni naerda.

Tagasi vaadates tuleb nentida, et tundsin end grisli-de salka kuuluvat enne, kui sama tunne tekkis gaid-luse puhul. Vahe nende kahe vahel ei ole eriti suur, kuid aastaid tähendaski gaidlus minu jaoks

nende tüdrukutega koos aja veetmist - seadustest, tava-dest ja privileegidest õppisin alles hiljem. Mida rohkem aega edasi, seda enamate uute inimestega kohtusin ning kuuluvustunne aina kasvas ja süda soojenes, sest mind koheldi kui pereliiget või kauaaegset sõpra, mis on minu arvates üks suuremaid plusse gaidluse juures.

Lõppkokkuvõttes ei ole oluline, millisel hetkel gaid-lusega liituda, ametlikult ja täitsa päriselt, kui see tundub õige. Mida varem, seda pa-rem, sest kaotada pole mit-te midagi, võita aga suurel hulgal huvitavaid koolitusi, vajaminevaid oskusi ning elukestvaid sõprussidemeid.vgd Kaire JürgensonGrisli

Jahe suveöö ja soe süda ehk kuidas minust sai gaid

23Inimesed

Ma kardan krevette, koeri ja õhupalle.

jektiga nimega Elegy of Cy-beria, mis sai alguse juba pea neli aastat tagasi. Projekt ise on jutustusena kontseptsioon virtuaalsest post-apokalüptili-

Foto

Kirk

e K

alam

ats

“ANESTHESIA”

NOOR KUNSTNIK

“BE THE ONE”

“SM1”

24 Hellakesed 25Hellakesed

Värvilises septembris sai lõ-puks teoks grislide pikaaja-line idee endale hellakesed muretseda. Lapsed on pärist

32. Keskkoolist tänu Mailiisile, kes nen-dega eelmisel poolaastal OSKO-t läbi viis ning koos suve alguses hellakeste laagris-se seiklema läks. Kõik noored olid sellest vaimustuses ning unistuseks kujunes ise ka kunagi gaidideks saada. Niisiis sündiski peale kiiret mõtete mõlgutamist nime osas Pandade rühm – sealt omakorda muutus Grislide rühm hoopis lippkonnaks. Ka esi-

mesel üritusel, Pärnumaa matkamängul sai käidud ning esimest korda oskused proo-vile pandud. Järgmisena plaanime palju suurema grupiga Rakverre tibusid loen-dama minna. Grislide ja Pandade ühiste-gevusena korraldati mängudeõhtu, et enne vaheaega üksteist paremini tundma õppida ja niisama trallitada. Entusiasm ning tead-mistejanu kannustavad tagant tõotusele ja oma kaelarätile järjest lähemale. Pandade rühma juhtideks on Annabel ja Kirke.vgd Kirke KalamatsGrisli

Kuristiku hellakesed omandasid selle aastal pimekirja kirjutamise oskuse ehk kümnesõrmesüsteemi. Kõik saavutasid tippimiskiiruse üle 120 märgi minutis.

Kaira:Pimekirja kirjutad klaviatuuril ilma tähti vaatamata. Algus oli raske ja kirjutamisel tekkis palju vigu, käed hakkasid valutama. Mõnikord pidin aina uuesti ühte ja sama harjutust kordama, kuni läks hästi. Pikka-mööda tõusis kirjutamise kiirus ja vigu tuli vähem. Käed ei valutanud enam ning lõpuks sain kõik valmis. Olin oma töö üle uhke ja rahul. Kuigi oli raske, sain hakkama!

Angeelika:Pimekirjas õpetatakse silmad kinni kirjutamist ja arvuti klaviatuuril on tähed kinni teibitud. Pimekiri on väga hea asi, siin vaadatakse kiirust ja vigade arvu. Olen endaga väga rahul ja suudan nüüd palju kiiremini kirjutada.

Mia-Caroly:Mul on läinud hästi, aga mõnikord on palju vigu olnud. Pimekiri mulle väga meeldis. Nüüd on see selleks aastaks läbi. Alguses võisime ek-raani pealt näha spikrit, mis näitas, kas vasak või parem käsi ja milline sõrm peab seda tähte kirjutama, aga kui tähed olid klaviatuuri peal sel-geks saanud, siis võeti spikker ära. Lõpuks sain kirjutamise kiiruseks 124 märki minutis.

Leho JõeorgGaidisõber

Tänavuaastane hellakeste/ hundude suvelaager toimus 5.-7. juunil Saarisool koostöös Tori valla töötajate ja lastega. Laager oli täis üllatusi, kuna tegemist oli ülipõneva detektiivilaagriga.

aagri maskotiks oli suur kai-sukaru nimega Pelele. Lapsed jagati rühmadesse ning anti ülesandeks moodustada detek-

tiivibüroo, sellele nimi anda ning õhtusel lõkkeõhtul teha tutvustav etteaste. Etteas-ted olid väga erinevad ja huvitavad. Hiljem

küpsetati vahukomme ning lauldi koos Ala-ri „Papa“ Jansoniga.

Järgmise päeva hommikul avastati, et Pelele on röövitud ning röövlid on saat-nud lastele kirja ja nõuavad 100 kg kom-me. Enne rabamatka pidasid meie vahvad sõbrad politseinikud lastele väikese loengu oma ameti kohta ning koos võeti ka sõrme-jälgi. Lapsed saadeti rabamatkale, mille käi-gus pidi olema väga tähelepanelik, et leida juhtlõngu Pelele asukoha kohta. Õhtupooli-kul õpiti töötubade käigus uusi oskusi.

Õhtuse disko teemaks olid maskee-ringud. Seal leidus tegelasi nimega Sügis,

Muld, Lumi ja palju teisi loodusnähte. Pü-hapäeva hommikul asuti jälle Pelele otsin-gule läbi 50 mängu ja laagri lõpuks leiti ta õnneks ka üles ning tuli välja, et röövliks osutus keegi meie endi seast, kes tundis end kurvana, kuna arvas, et keegi ei taha tema sõber olla. Lõpuks palus meie armas röövel lastelt oma teo eest andestust ja laager lõpe-tati ühise kommisöömisega.

Aitäh kõikidele, kes aitasid teoks saada sellel vahval ühislaagril ning näeme järgmi-sel aastal!!!!!!vgdr Piret JürgensteinTori gaid

Mis juhtus Saarisool? Kuristiku hella-kesed õppisid pimekirja

Grislide uued hellakesed

Foto

Kirk

e K

alam

ats

Foto

d: A

nnab

el K

lein

VÄRSKELT LUBADUSE VÕI VANDE ANDNUD HELLAKESED, HUNDUD JA GAIDID.

26 Siit ja sealt 27Siit ja sealt

Seekordne ENLi Suvekool toimus Peipsi-äärses Remniku õppe- ja

puhkekeskuses. Neli päeva kestnud suvekool oli täis põnevaid töötuba-sid ja koolitusi. Meie organisatsiooni esindasid peagaid, programmijuht ning liikmeskonna koordinaator. Kuna EGL on seotud mitmete ENLi poolt korral-datavate projektidega, siis oli igaühel meist suvekoolis ka ülesanne täita seo-ses oma projektiga. Seega ei saanud me osa võtta päris suurest osast program-mist, aga ka projektisisesed kohtumised

ning seminarid olid väga kasulikud ja põnevad. Miia ja Mari-Liis tegelesid su-vekoolis Arengusprindiga ning Reelika

toimetas Ühiste Noorte projekti kallal. Õhtuti toimusid mitmed ühistegevu-sed, unetutelejätkus ööülikool, öösport ning lõkkeõhtud ja seltskonnamängud. Remniku Suvekool oli hariv, kasulik ning kindlasti meeldejääv oma selts-konna ja ilusa loodusega. Kindlasti soovitan registreerida ennast järgmi-sesse ENLi Suvekooli kõigil noortel, kes otsivad uusi sõpru, seiklusi ja tead-misi. Järgmise suvekoolini!

ngdr Miia KraunKeila gaid

amp grislisid, kes juu-nis Inglismaale niisama puhkama sõitsid, astusid Maila soovitusel läbi ka

WAGGGSi Londoni maailmakon-torist Pax Lodgest. Külastuskäik kujunes toredamaks, kui oleks arva-nud: kõik tundsid huvi, kuidas meil läheb, kust tuleme, mis me juba ku-ningriigi pealinnas näinud oleme ning üllatuseks pakuti meile ka imehead porgandikooki. Lisaks tutvusime seal peatuvate USA gaididega, märgistasi-me suurel maailmakaardil sinise nööp-nõelaga Eesti ja ostlesime pikalt pisike-ses gaidipoes. Kõik inimesed olid väga sõbralikud ja armsad ning lahkudes anti kaasa lisaks märkidele ja täis kõhule ka

kuhjaga häid soove.Seega – kui keegi kunagi Londonisse

sattuma peaks, siis grislid soovitavad igal juhul oma sammud ka Pax Lodge poole seada.Vgd Liisbeth Horn, Grisli

Grislid vallutamas Londonit

Gaidide spordiaasta kulgemisest

Ühel tuulisel nädalavahetusel tulid kokku Kuristiku lipkonna kõi-

ge vägevamad jõud ja asusid teele Põhja-Tal-linna poole, Stroomi randa. Muidugi sel-leks, et võita kuldne kera ning haarata en-dale võimalus korral-dada ise järgmise aasta matkamäng. Kohapeal olid grislikarud igal pool laiali oma punkti-des ja ootasid, et nende pikad küüned saaksid katsumusi valmistada julgetele matkajatele. Punktid olid innova-tiivsed ja huvitavad, sealhulgas lendava taldriku täpsus-lennutamine, punktis oleva inimese naerma ajamine, soengute tegemine

ja jenka väljakutse. Matkamängust õhkus kõva tööd ja oli näha, et igaüks

korraldajatest oli and-nud oma panuse matka toimumisele.

Võitjad olid õed Kasvandikud, kes re-bisid end esikohale ainult paari punktiga. Anti üle traditsiooni-line kuldne kera ning söödi küpsiseid ja joodi mahla. Järgneva aasta matkamäng tõo-tab tulla huvitav ning põnev, kõik on ooda-tud osalema oma tiimi-ga. Ning kes teab, äkki oled järgmine aasta

võitja juba sina?Vgd Katrin Helen KasvandikKuristiku gaid

Grislide matkamäng

Ühel kargel hommikupoolikul kogune-sid gaidid ja skaudid Vabaõhumuu-

seumis, et viia läbi külastajatele huvitavaid tegevusi. Kõik said osa võtta väiksest mat-kast, kus neid ootasid erinevad ülesanded. Oli nii teadmiste kontrolle kui uusi põne-vaid, erinevaid oskusi vajavaid nõudeid. Pärast mitut tundi tegevusi kutsuti meid koolitarre hernesuppi sööma. Jagati mul-jeid ja soojendati endid maitsva supiga. Ühel meelel otsustati, et üritus oli edukas ning saadi edasi anda palju erinevaid tead-misi.

Kuna gaididele ikka väga meeldib teha koostööd Vabaõhumuuseumiga, läksime teinekordki neile tegevusi pakkuma. Sel korral olime laiali ühe väikse platsi peal, kus igaühel oli oma laud. Külastajad võisid õppida matkatarkusi, ravimtaimi, lõkketüü-pe ja palju muud. Heameel on töötada koos vahvate koostööpartneritega ning pole vaja imestada, kui jällegi näete gaide Vabaõhu-muuseumis ringi jooksmas.Vgd Katrin Helen KasvandikKuristiku gaid

Vabaõhu-muuseumis

13. septembri hommikul kogunes Vabaõhumuuseumis kokku taas noortekogu. Tegu oli uue koosseisu esimese kohtumisega. Vabas vormis koosviibimise käigus tutvustati veidi noortekogu eelnevaid saavutusi, räägiti praegusest visioonist ning, nagu aktiivsetele noor-tele kohane, pandi juba paika mõni uus plaan.Muidugi ei ole see koosseis lõplik ning kui mõnel lugejal hak-kab süda kiiremini põksuma ja ta tunneb, et sooviks selle vahva seltskonna liige olla, saab alati liituda. Selleks tuleb kirjutada Kaire Jürgensonile, kelle leiate Facebookist, aga samuti saab temaga kontakteeruda meili teel kairejrgenson@gmail.comVgd Trine Tamm, Grisli

Kohapeal ootasid grislikarud, et nende pikad küüned saaksid katsumusi valmistada julgetele matkajatele.

Kõik, kes on (ja muidugi ka need, kes veel pole) näinud Facebookis üritust „Gaidide spordiaasta ehk 525 949 minutit higistamist“ ja ei ole sinna veel oma osalust mär-kinud, teadku, et veel ei ole hilja sporditegemisega algust teha, et ka oma minutitega panustada! Tegemist on põneva väljakutsega, mille eesmärk on kambakesi koos liigutada end 525 949 minu-tit ehk täpselt ühe aasta jagu. Kogu täpsem info on olemas ka Facebookis!Septembri keskpaiga seisuga on osalejaid üritusel 53 ja läbitud kilomeetreid 22 896 – ehk just nimelt SINU abi on veel puudu!

Esikümme 14. septembril:

Ega siis midagi – tuleb jooksutos-sud tolmust puhtaks pühkida ja aktiivselt keskkonda Endomundo oma minuteid lisama hakata!Vgd Liisbeth Horn, Grisli

ENLi Suvekool Remnikul Noortekogu esimene kohtumine

MÄRKISIME KAARDIL SINISE

NÖÖPNÕELAGA EESTI.

Foto

: Ann

abel

Kle

in

28 Meelelahutus

Toimetus:Liisbeth HornAnnabel KleinMerilin UlmKatrin Helen KasvandikKirke KalamatsKeeletoimetaja Anne SiniveerKujundus Ruth LaasiToimetuse aadress: Tööstuse 48a,Tallinn 10416kommunikatsioon@gaidid.eewww.gaidid.eeTrükikoda PaarSuur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!

1. Viienda maailmakeskuse nimi2. Balti Jamboree laagri nimi3. Londonis asuva maailmakeskuse nimi4. OSKO5. Mida tähistavad gaidi märgil kolm

ristikheinalehe haru?6. Üksus, kust peagaid pärit on.7. Hellakeste-hundukeste juhtlause8. Kantakse kaelas vormipluusi krae all9. Kumma käega kätleb gaid?

Heleroosadest ruutudest saad kokku lugeda vastuse!

Ristsõna autor on Liina Sõrmus

RIST-

SÕNA 9IV

IX

VII

II

I

I II III IV V VI VII VIII IX !

IIIVI

V

VIII

4

5

6

17

8

3

2

Auto

r: Es

took

in A

ndre

en