Matmiskombed Eesti muinasajal

Liia Vijand2013

Keskmine kiviaeg e mesoliitikumKeskmise kiviaja matuseid Eestist on vähe teada• Ainus haud on lapsehaud Narva I mesoliitilises kihis. Siiski on tõenäoline, et

maeti surnuid asulaist eraldi asetsevatesse matmispaikadesse. On võimalik, et surma ei käsitletud tol ajal elu lakkamisena või katkemisena, vaid selle vormi muutusena. Surnukehade kinnisidumine ja haudade katmise kiviplaatidega lubab aga oletada, et surnuid või nende tagasipöördumist võidi ka karta .

• Narva lapsehaud. Asula kõrgeimas kohas. Väga halvasti säilinud luud asusid otse põhjakividel. Kolju purunenud ning vajunud lamedaks. Põdrahambast ripats. 20 cm kõrgemal paeplaadid, mis võisid olla kaitseks

• Mesoliitikumi võib kuuluda ka üks Võrust soostunud veekogu põhjast juhuslikult leitud naisekolju, mille lähedalt tuli välja Kunda kultuurile iseloomulik luutuura ots.

• Põhja – Lätis Zvejnieki kalmistu laibamatused olid siruli asendis, kaetud ookriga, vahel surnu keeratud nahka või kinni seotud. Enamasti üksikmatused, aga oli ka kollektiivmatuseid. Leidudeks ripatsid ja tööriistad. Surnuga seotud kultus. Vanim 7150 eKr

Noorem kiviaeg e neoliitikumNarva kultuur•Matused Kõnnust ja Narva Jõeorust

(paeplaatidega kaetud lapsmatus, mis on väga halvasti säilinud)

» Kõnnus. Ilmselt varaneoliitikumis maetud surnu lebas paremal küljel, põlved konksus, käed ilmselt pea all. Pea oli suunatud läände. Põlvede juurest leiti üsna rohmakalt töödeldud poolik kivitalb ning lähikonnast veel kvartsuurits ning tulekivi- ja kvartsikild.

• Rikkalikuim matus Zvejniekist

Noorem kiviaeg e neoliitikumKammkeraamika

• Eestist on leitud kaheksa kammkeraamika kultuuri aegset matmispaika ning neist on teada varasemast hoopis rohkem matuseid (nt Tamula, Narva, Naakamäe, Riigiküla).

• Surnud asula territooriumil, elamute juures või isegi elamute all. • Matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga

kaetud. • Esineb meeste ja naiste vastassuunas matmist. • Panusteks olid ripatseid, vahel ka looma- ja inimesekujulised.

Sageli esineb neis matustes merevaiku (Zveinijekist näiteks on leitud arvatavalt silmadele asetatud merevaigutükikesi). Ebaselge otstarbega on matustes vahel esinevad lihvitud kivirõngad (nt Saaremaalt Kõljala luustiku juurest on saadud seitse taolist rõngast). Kaasa on surnutele antud ka tööriistu: kõõvitsaid, nuge vm.

http://www.waspress.co.uk/journals/beforefarming/journal_20071/abstracts/

Noorem kiviaeg e neoliitikumKammkeraamikaTuntud on lapsematus Tamulast, kus surnu mõlemas käes olid olnud sookure tiivad. Lisaks oli lapsele antud kaasa kaks linnukujulist ripatsit. Paraku pole sellest matusest säilinud ühtegi autentset fotot või joonist, kuigi sellele kirjanduses sageli viidatakse. Ilmselgelt oli tegemist erilise lapsega, võib-olla laps-śamaaniga. Leitud matuste äärmine vähesus ning mitmete neist juures avalduvad selged kultuslikud märgid sunnib küsima, kes olid need inimesed, kelle matuseid leitakse? Ilmselt on meieni säilinud üksnes väike väljavalitud osa kunagistest surnutest. Nende hulgas on samas nii mehi, naisi kui ka lapsi. Kas võiks oletada, et silmatorkaval ja arheoloogilisi jälgi jätval moel maeti vaid inimesi, kellel arvati olevat üleloomulikke võimeid?

Uurijad on üldiselt üksmeeles selles, et püügimajanduslike inimeste vaimumaailma iseloomustasid animism ja totemism, mis mõistagi võisid esineda paljudel eri kujudel. Animism on usk looduse hingestatusse. Totemism on usk inimeste ja loomade vahelisse müütilisse sugulusse.

Noorem kiviaeg e neoliitikumNöörkeraamika• Eestist on teada paarkümmend kalmistut, milles kokku

on üle 70 haua (nt Sope, Ardu, Tamula). • Kalmistud asulatest väljapoole kõrgematele küngastele

va. Tamula• Tavaliselt ühes kohas 1-2 matust, harvem kuni 5• Üksikmatused on maasse kaevatud haudades külili

(sageli lebavad naised vasakul küljel, mehed paremal) kägarasendis, üks või mõlemad käed pea all

• Sopes maetud ka istuli• Mõne luustiku puhul võib arvata, et on kinni seotud –

surnuid hakati kartma

PronksiaegVanemast pronksiajast matuseid pole teadaNoorem pronksiaeg• Kivikirstkalmed (1000-300 a eKr)

• Matusepaigad, mille keskel on kividest (peamiselt pae kividest) laotud kirst (võis olla ka kirstuta), kuhu surnu sängitati. Kirstu ümbritseb üks või mitu ümmargust kivimüüri. Müüri ja kirstu vaheline ala täideti kividega, harvem kruusaga, vahel sängitati ka sinna surnuid. Keskses kirstus tav mees

• Asuvad rühmiti, 5-6 kalmet, 5-6 m läbimõõduga• Teada u 100 kalmet• Esemeid pandi kaasa harva

• Maahaudmatused • nii põletus- kui ka laibamatused• Leitud kivikalmete alt

• Laevkalmed 3 tk• Eestis täidis nagu kivikalmes• Surnud sängitati põletatult• Arvatav Skandinaavia mõju http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=3621&layer=224&lang=est#3621

Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr

• Jätkus kivikirstkalmetesse matmine• Tarandkalmed

• 1-2x2-3m vahel asusid kivikirstkalmete kõrval• Tarandimüüride vahel laibamatus, harva põletatult• Vanimad ebakorrapärase kujuga ja lohakalt laotud, paiknesid

kärjetaoliselt üksteise kõrval• Tarandeid on kuni mitukümmend• Vahel pandi kaasa ehteid, harvem nõusid

• Kangurkalmed• 5-15m läbimõõduga kivihunnikud, sisekonstruktsioon puudub

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13692 http://www.arheo.ut.ee/balt45.gif

Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr• Tüüpilised tarandkalmed

• 2x3-10m• Põletatult, tuleasemelt korjatud luud ja esemed puistatud

kalmekivide vahele• 10-20 inimese jäänused• Arvatavasti eelkõige maaomanike perede matmispaigad• Iga sugupõlv rajas oma tarandi

http://www.arheo.ut.ee/balt54.jpg

Keskmine rauaaeg 450-800• Kasutusel mitmed matmispaigad: vanad tarandkalmed, uusi

enam juurde ei tehtud, sh paadismatused (surnud kalmel koos paadiga põletatud)

• Uued sisekonstruktsioonita kivivare kalmed• Põlenud luud• Vähe panuseid. Üksikud rikaste panustega matused hõbeehted ja relvad,

isegi kullatud ja kullast esemeid• Proosa kalme väga rikkalik• Paju ja Lepnas võis olla isegi puidust hauakambrid• See viitas ühiskonna kihistumisele

• Kääpad• 5.-9. saj. Põletatud surnud, vahel urnides, esemeid vähe • 0,5-1m kõrgused, paarikümne kuni sajakonna meetri pikkused

• Maahaudmatused• Laibamatus, 6. saj, 170 leideset

Kivivarakalmest leiud

http://www.arheo.ut.ee/balt82.jpg

Kääpad

Kasutatud kirjandus

• Kiviaeg – Eesti esiajalugu http://www.tlu.ee/UserFiles/Ajaloo%20Instituut/Arheoloogia%20osakond/Eesti%20esiajalugu%20%28Kiviaeg%29.pdf

• Eesti muinasaeg http://dc354.4shared.com/doc/F-XIQwbM/preview.html