PRATA VETRA (LAT) 22.06 PÄRNU VALLIKÄÄR

meediapartner

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE NR 2/2013 (6) JUUNI

TEHNIKAKuidas lõpetada truult teeninud kodumasina elutee loodushoidlikult?

PUHKUSVäikeses Eestis leiab põne-vaid kohti, mis avastamist väärivad. Miks mitte veeta suvepuhkus kodumaal.

AEDAiamööbel kestab kaua, kui toole-laudu vaid heaperemehelikult kohelda.

Teadja leiab ka Eestist suve

Kui ma olin jupp maad noorem, käisime isa ja onudega kevaditi ikka met-sas küttepuid tegemas.

See on alati ilus aeg – metsas on veel lund, kuid kasel mahl juba jook-seb, sinililled õitsevad, kuid puude lehed on veel punga sees peidus, päi-

ke paitab soojalt, kuid putukad veel ei tülita.Ma tahtsin alati metsa puid tegema minna, lausa ootasin seda aega. Päris väikse-

na, kui mootorsaagigi hoida ei jaksanud, pani onu minu lõkkemeistriks. See oli aus-tav amet. Nüüd, aastaid hiljem, on juba poeg saega puude kallal ja mina taas lõkke-meister, ei jaksa ju enam nii palju rassida.

Aga ega see töö polnudki kõige suurem magnet, miks mulle need metsaskäigud nii väga meeldisid. Metsaskäigu tegi köitvaks hoopis lõunapaus. See oli hetk, kui termoselt sai keeratud kork ja ajalehepaberist välja otsitud praemuna, kotletid ja leib, mis kodust kaasa pandud.

Need olid erilised hetked, kui seal kännu otsas istudes ja esimeste kevadekuulu-tajate sädinat kuulates lõunapausi nautida võis. Siiamaani on, ehkki ajalehenuus-taku asemel saab toidupoolis nüüd kaanega plastkaussidesse pandud ja uuema aja termoski peab paremini kuuma. Ent hetked ja emotsioonid on samad.

Eks inimene ikka tahab vabas õhus süüa. Kui on kena ilm (seda meie Eestimaa suves ikka juhtub), istume pigem välikohvikus, suvemajja ehitame väliköögi, grilli-kupli lükkame isegi vihma vaheajal välja juba esimeste kevadilmadega.

Õues on mõnus süüa ja süüa teha. Et nauding veelgi suurem oleks, on hea teada väikeseid nippe, mis võivad palju muuta. Üle ilma leviv mürgine süütevedeliku hais ja märgade söetükkide vihmas loputamine pole just päris see. Ilusa õuesistumise võib rikkuda ka sääskede armee, ent sellegi vastu leiab rohtu.

Ja kui kodus olemine üksluiseks muutub, tasub ringi vaadata. Seda, et Eesti kubi-seb kaunitest kohtadest, pole mõistnud üksnes välisturistid, vaid pikapeale saame sellest aru ka meie ise.

Nädalalõpu väljasõit loodusesse, tutvumine mõne kauni arhitektuuripärliga, taaskohtumine kultuurimälestisega, mis annab meile teadmisi ammustest aega-dest, seda tänapäeval isegi nutitelefoni ja QR-koodi abil, ja jälle – eine murul, olgu siis pere või kallimaga. Seda kõike tuleb võtta kui argirutiinile kosutavat vaheldust, mis tegelikult toidab meie meeli ja vaimu järgmisteks argipäevadeks.

Kui endal ahju ei ole, kuhu puid teha, kui ei ole oma metsa, kus teetermos avada, ei ole sellest lugu ühti. Kes natukenegi tahab, leiab lahenduse kas või RMK abil, aga samuti kümnel ja kümnel teisel moel. Ja märkame märkamatult – ka Eesti suvi võib nauditav olla!

Autoriõigused,

AS Ühinenud Ajalehed, 2012

Peatoimetaja Aarne Mäe,

e-post: aarne.mae@ajaleht.ee

Toimetaja Kristi Ehrlich,

e-post: kristi.ehrlich@ajaleht.ee

Küljendus: Ain Kivilaan,

e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee

Reklaampindade müük:

müügijuht Jane Barbo,

telefon 526 3578

e-post: jane.barbo@ajaleht.ee

Levijuht Erkki Lumisalu,

e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee

Väljaandja

AS Ühinenud Ajalehed

Tartu t 8, 71020 Viljandi

Telefon 433 0040

Trükk AS Kroonpress,

trükiarv 40 000

Järgmine tasuta ajakiri Osuti

jõuab Pärnu Postimehe, Sakala,

Virumaa Teataja, Järva Teataja

ja Valgamaalase tellinud inimes-

te postkasti 7. detsembril 2013.

Märtsikuu numbris meeldis

lugejatele kõige rohkem lugu

«Aeg näpud mulda pista».

Loosiõnn naeratas sel korral

Helgi Johansonile, Malle Rabale

ja Ilmele Viljandist.

Võitjad on auhinnad kätte

saanud.

juhtkiri

2 Juuni 2013

peatoimetaja

Aarne Mäea

e

Osuti lugejamäng!

Vastused saata hiljemalt 17. juuniks e-postiga osuti@ajaleht.ee või posti teel aadressile Tartu t 8, Viljandi 71020.Palume lisada nimi jatelefoninumber.Võitjatega võtame ühendust.

Milline lugu köitis Sind kui tarbijat juunikuu numbris kõige enam?

Millistele küsimustele soovid edaspidi meie tarbijateemalisest ajakirjast vastuseid leida?

Kõigi vastajate vahel loosime välja:

Palun kirjuta meile:

Valgeranna seikluspargi pääse kuni 18-aastasele noorele

Harvest Lagerkomplekt

23 liitri koduõllevalmistamiseks

10%Tarbijakaitseamet kontrollis selle aasta esimesel neljal kuul garantii ja pretensiooni esitamise kohta antavat teavet 317 müügikohas üle Eesti. Rikkumisi tuvastas amet ligi kümnel protsendil kontrollitud kauplustest.

Lisaks tootja või müüja antud müügigarantiile on tarbijal õigus esitada kahe aasta jooksul pre-tensioon, mis paneb kauplejale teatud kohustu-sed. Paraku ei ole kõik müüjad nende kahe mõis-te erinevusest teadlikud ning väärinfo andmise-ga eksitavad tarbijat.

Näiteks öeldi ühes kaupluses, et koerakostüü-mi kohta saab pretensiooni esitada 30 päeva jooksul. Teises kaupluses väitis müüja, et alla-hinnatud käekoti kohta, hinnaga kümme eurot, pretensiooni esitada ei saa. Kahel juhul ei olnud müüja pretensiooni esitamise õigusest üldse teadlik.

Võrreldes 2011. aasta kontrolli tulemustega on müüjate teadmised pretensioonist ja garantiist oluliselt kasvanud. Tookord oli rikkumisi 47 protsendil müügikohtadest. Möödunud aasta esimeses pooles oli rikkumisi 18 protsendil, 2012. aasta septembris aga kõigest ligi üheksal prot-sendil kontrollitud kauplustest.

Kõigi tänavu tuvastatud rikkumiste suhtes on tarbijakaitseamet alustanud menetlust.

Puudusega toote või teenuse puhul saab tarbi-ja esitada ettevõttele pretensiooni kahe aasta jooksul alates ostetud toote või teenuse kätte-saamisest. Inimesel on õigus sellisel juhul nõuda lepingutingimustele mittevastava või tootmis-veaga asja parandamist või selle asendamist uuega. Kui parandamine või asendamine ei ole võimalik või ei õnnestu, on õigus raha tagasi nõuda.

Garantii on aga kaupleja või tootja lubadus pakkuda teatud aja jooksul soodsamaid tingi-musi, kui näeb ette seadusest tulenev kaheaasta-ne pretensiooni esitamise õigus. Näiteks võib kaupleja pakkuda tarbijale asendustoodet garan-tiiremondi ajaks.

Põhjus oma rahaasjadega tegelemiseks.

Koos loome uusi võimalusi

Hea meelega arutame põhjused koos Sinuga läbi! Personaalse nõustamise käigus jõuame lahendusteni, kuidas saaksid oma rahaasju targalt planeerida.

Lepi endale sobiv aeg telefonil 1772 või nordea.ee

Tutvu teenuse tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1772.

puhkus

Kui eelmisel aastal olid põhilisteks ko-dumaisteks turismimagnetiteks len-nusadam ja teletorn, siis tänavu võib olukord muutuda, sest nii mitmedki

populaarsed turismiobjektid on pärast uuen-duskuuri senisest oluliselt põnevamad.

Muuseumid uuenevad pidevalt

Kohtla kaevanduspargis saab lisaks kaevurite maa-aluse eluga tutvumisele ka näiteks maas-turisafaril osaleda, seinaronimist proovida või kasvõi ujumistiigi kaldal rannamõnusid nauti-da. Kaevanduspargi tegevjuht Sigrid Karon tõi uudisena välja põnevad tegevuspaketid, näiteks kaevuri kursused ja võimaluse kaevanduspar-gis seminari pidada.

Rakvere linnus on oma ekspositsiooni tublis-ti täiendanud ja üha rohkem süveneb linnuse-väravast sisse astudes tunne, et oledki sattunud XVI sajandisse, eemale igapäevasest tormami-sest. Uue nurgakesena on avatud linnusehoovil askeldajate pilgu eest kõrvale jääv romantika-aed, tublit täiendust on saanud linnuse relva-park ja garderoob.

SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Lee-mets vedas kultuuriminister Rein Langiga pu-

deli šampanja peale kihla, et Rakvere linnuses käib tänavu rohkem külastajaid kui lennusada-mas. Tibusid loetakse sügisel.

Rakveres tasub sisse põigata ka vast avatud politseimuuseumi. Muuseumi mitmes teema-toas saab proovida näiteks joobeseisundit si-muleerivate prillidega autojuhtimist, märuli-politseinikuna rahvarahutuste mahasurumist, sõrmejälgede võtmist ning luusida rõskes keld-ris, kus lebab prostituudi laip. Lisaks mitmesu-gusele tegevusele on muuseumis ka hulgaliselt lugemist-sirvimist viimase aja verisematest ta-patöödest, narkokuritegudest ning muust põ-nevast.

Konkurentsis Rakverega ei istu käed rüpes ka lennusadam. Tallinna merepäevade ajal 12.-14. juulini on lennusadamas külas maailma suu-rim purjelaev Krusenstern ja sel ajal pääseb len-nusadama angaaridesse vaid kolme euro eest.

Kindlasti tasub lennusadamas uudistada 1854. aastal Tallinnas valminud Ottomar Ger-ni allveelaeva koopiat, sest sellest ajast pärit all-veelaevu või nende koopiaid on maailmas veel kõigest kolm.

Teletorn peab peaaegu samal ajal merepäeva-dega ehk 10.-12. juulini oma sünnipäeva ja sel pu-hul tuleb teletorni turundusjuhi Viktoria Toom-pere sõnul teletorni kokku ligi 70 BASE-lange-varjurit, kes rahvale unustamatut vaatemängu pakuvad. “Meil on plaanis kolm päeva hommi-kust õhtuni hüpata ja pealtvaatajatele pakkuda elamust, mida nad muidu ei pruugi oma silma-ga kuskil näha,” rääkis langevarjur Toomas Talts.

Lisaks pakub teletorn kolm ühes elamustuu-ri, mis peale teletorni külastuse sisaldab ka me-rereisi purjekal Kajsamoor ja lõunat merel.

Teaduskeskus Ahhaa Tartus avab 1. juunil uue ja ainulaadse näituse “Ahhaa, räim toma-tis!”, mis võtab vaatluse alla koduse Lääneme-re, meie igapäevase toidutarbimise ning ülla-tuslikud ja ülipõnevad seosed nende vahel.

Igal juhul tasub kiigata ka väiksematesse kohtadesse, kus samuti palju põnevat leida võib. Ajakeskus Wittenstein Paides pakub pre-sident Toomas Hendrik Ilvese sõnul ühte huvi-tavaimat ja inimlikumat Eesti ajaloo käsitlust üldse.

Ajakeskuses rännates saavad külalised tea-da, mis oli muinasajal eestlaste Nokia ja kuidas Eesti esimest korda Euroopasse arvati. Veel saab tutvuda täies varustuses eesti viikingiga ja tema kauni emandaga, aidata sepal rauda ta-guda, šamaani tantsu ja joiu abil välja kutsuda välgunoolt, süüdata urituld ning endalegi väge paluda, et järgnev teekond kulgeks edukalt.

Tartumaal Äksis ootab külastajaid unikaal-ne Jääaja keskus, Põlvamaal Varbusel aga maanteemuuseum. Põnevaid üritusi toimub su-vel mõlemas.

Sel suvel on esimest korda võimalik külasta-da aprillis avatud Kihnu tuletorni. Kohalikud loodavad, et avatud majakas annab saarele li-saväärtust juurde.

Terve perega on aga vahva käia näiteks Jää-aja keskuse lähedal asuvas Elistvere loomapar-gis või hoopis Kurtnas Vembu-Tembumaal.

Suvi täis head muusikat

Nagu ikka, toimub suvel terve rida põnevaid fes-tivale. Tallinna merepäevadest oli juba põgu-salt juttu, paljude jaoks on aga suve tõeliseks

Suvi Eestimaal – miks ka mitte?

4 Juuni 2013

Enne Pariisi mi-nekut olla mõist-lik Nuustakul ära käia. Kui Nuusta-kule minna ei viitsi, siis leidub Eestis teisigi kau-neid ja põnevaid kohti, mis avasta-mist väärivad. Su-vel veel eriti.

andres.pulver@ajaleht.ee

Andres Pulver

FO

TO

: KÜ

LL

IKE

RO

OV

ÄL

I/P

OS

TIM

EE

S

puhkus

Juuni 2013 5

Tule 8. ja 9. juunil Kõrvemaale piknikule, kus kohtad värvikaid tegelaskujusid metsateel, saad matkata,piknikku pidada ning teatrit nautida.

RMK TEATRIPIKNIK

3 km pikkusel matkal läbi laane tutvume erivanuselise metsaga ja teeme kolm peatust, kus meid ootavad Ivan Orav (Andrus Vaarik), Otto Strandman(Mait Malmsten), K. Rozin (Uku Uusberg) ning muusikud. Teater metsas: Friedebert Tuglase „Helene, Marion ja Felix”. Osades Guido Kangur (Felix), Maria Avdjuško (Marion) ja Piret Kalda (Helene). Võta oma sõbrad ja piknikukorv – metsahüved ootavad! Osavõtutasu 3 eurot.

Registreeriminewww.teatripiknik.ee

Külastusmäng

Kakskümmend kuus mõisat, milles asuvad koolid, on külalistele sel aastal kuuel päeval avatud.Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat. Külastuspäevad: 27. juunil, 6., 7., 27. ja 28. juulil ning 10. augustil. Mõisad on avatud kl 10–18.40Külastustasud: pered 3.20 €, täiskasvanud 1.60 €, õpilased ja pensionärid 0.90 €www.unustatudmoisad.ee

avalöögiks Pärnu veefestival, mis peetakse 14.-22. juunini.

Birgit Baumer veefestivali korraldusmees-konnast ütles, et tänavuse festivali naelteks on 21. juunil vanade purjelaevade etendatav me-relahing ning kodumaise menubändi Ewert and The Two Dragons selle suve ainus kontsert ko-dumaal päev hiljem. Kontserdil lööb kaasa ka Läti bänd Prata Vetra ehk Brainstorm.

Veefestivali ajaks kerkib Pärnu kesklinna in-teraktiive näitusetelk, mis pakub rohkelt tege-mist kogu perele.

Suve suurim muusikasündmus leiab aset 28. ja 29. juunil, mil Tallinn Star Weekendil astu-vad üles maailmakuulsad staarid Jose Carreras ja Elton John. Koos Carrerasega on laval meie Annely Peebo, Elton Johni kõrval esinevad aga Tõnis Mägi ja Ultima Thule ning Sophie Ellis-Bextor.

Aga võib-olla on kõige vägevam suvine muu-sikaüritus hoopis Rock Summer, millega tähis-tatakse legendaarse muusikafestivali 25. aasta-päeva. Veerand sajandi eest esinenud artistidest on laval John Lydon ja Public Image Limited, Sa-kari Kuosmanen ning Ivo Linna ja In Spe. Maa-ilmanimedest on kohal Bryan Adams, Skid Row ja Zucchero.

3.-6. juulini on Tallinna lauluväljak muutu-nud juba tavapärase Õllesummeri pärusmaaks. Festivali peaesineja on ansambel Pet Shop Boys. 20. sünnipäeva tähistava festivali korraldajad on lubanud Õllesummeri ajaks püstitada üle tu-hande külastaja mahutava õllerestorani.

Suve suuremate folgipidude rea avab Hiiu Folk, mis toimub 18.-21. juulini. Festivalil astu-vad üles kodumaised tipptegijad ning külalised Iirimaalt, Belgiast, Suurbritanniast ja Brasii-liast.

25.-28. juulini peetava Viljandi pärimusmuu-sika festivali teema kajastub pealkirjas “Püha müristus” ja see on pühendatud pühade ja pi-dupäevadega seotud muusikale. Põnevaimad külalised on tulekul Indiast, Jaapanist, Hiinast ja Alaskalt.

Viru Folk kutsub Käsmu kaptenite külasse 9.-11. augustini, külaliste valikul on sel aastal põ-hirõhk rootsi muusikal. Aga laval näeb esine-jaid ka Ameerikast, Brasiiliast, Valgevenest, Suur britanniast, Soomest, Norrast ja Vene-maalt. Ning loomulikult kodumaise folkmuusi-ka raskekahurväge.

Käsmu folgisuvele pannakse algus aga juba 2. juunil ning seal astuvad üles Haydamaky Uk-rainast ja nende eestimaine noorem vend Svja-

LENNUSADAM: Mullu külas-tajatele avatud lennusadam oli esimesel tegutsemisaastal ülipopulaarne.

>> lk 6

puhkus

6 Juuni 2013

ta Vatra. Kaheksast kontserdist koosnev Käs-mu kaunite kontsertide sari päädib 13. juunil Urmas Alenderi suure juubelikontserdiga.

Folgist on kantud ka Leigo järvemuusika esi-mene päev ehk 2. august, mil on laval Johanso-nid, Inna Želannaja Venemaalt ja kuuleb ka Sven Grünbergi filmimuusika kontserti. 3. a ugustil annab kontserdi Annely Peebo, festi-valiorkester, mis pandud kokku Venemaa muu-sikutest, kannab ette kaks sümfooniat.

Pealinnas ootavad huvilisi veel keskaja päe-vad 4.-7. juulini ja Birgitta festival Pirita kloost-

ri varemetes 9.-18. augustini. Piritale toovad kü-lakosti näiteks Opera North Suurbritanniast, Kremli ballett Moskvast ja Komische Oper Ber-lin Saksamaalt.

Mäng viib seiklusesse

Kindlasti tasub suvel veeta palju aega värskes õhus. Adrenaliininäljaseid kutsuvad seikluspar-gid Alutagusel, Kundas, Valgerannas, Roostal, Nõmmel, Tartus, Valmal, Padisel, Otepääl, Kehtna vallas Pangamäel.

Mitmed seikluspargid on mõeldud vaid grup-pidele, seega tasub eelnevalt lähemalt uurida, kuhu on mõtet üksinda või perega seiklusjanu rahuldama minna.

Mudilastele mõeldud seiklusrajad on avatud Nõmme, Otepää, Valgeranna ja Alutaguse seik-luspargis, Tartus on omaette rajad neile seikle-jatele, kel pikkust vähemalt meeter.

Alutaguse seikluspargis on Eesti ainuke su-vetuubirada, kus saab suurel kiirusel tuubis mäest alla kihutada.

Looduses saab rahu nautida ka matkarada-del, millest omanäolisim on kahtlemata Eestit läbiv 370 km pikkune RMK matkatee põhjaran-nikult Oandust Läti piiri äärde Iklasse. Matka-teed ei pea läbima ühekorraga, teekonna hõl-bustamiseks on RMK selle jaganud kuueks lõi-guks. Teele jääb piisavalt matkajaile mõeldud lõkkeplatse ja ööbimiskohti.

Et aga kodumaal seiklemine lõbusam oleks, on reisisellide jaoks välja mõeldud mitu reisi-mängu. Juba mitu aastat käib Baltikumi reisi-mäng, mis pakub võimaluse muuta oma puh-

kus meeldejäävaks, avastades põnevaid siht-kohti kolmes Balti riigis.

Sihtasutus Põhja-Eesti Turism kutsub aga kõiki külastusmängule “Leia Põhja-Eesti avas-tamata pärlid”. Viies maakonnas – Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Järvamaal on välja valitud kümneid põnevaid sihtkohti, mida külastada. Ja kui auhinnamän-gus veab, võib mõnes neist uuesti käia.

Kui tahtmine Eestimaal seigelda on suur, aga mõtteid ikka ei ole, tasub internetist üles otsi-da portaal Puhkaeestis.ee. Kui sealt ka abi ei saa, siis tuleb vist reisiplaanid maha matta.

PALJU MAKSAB?Kohtla kaevandusmuu-

seum – täiskasvanu 10, soo-

duspilet 6 eurot

Rakvere linnus – täiskasva-

nu 6, sooduspilet 4, perepilet

12 eurot

Politseimuuseum – täiskas-

vanu 6, sooduspilet 5, perepi-

let 12 eurot

Lennusadam – täiskasva-

nu 10, sooduspilet 5, perepi-

let 19 eurot

Teletorn – täiskasvanu 7, soo-

duspilet 4, perepilet 15 eurot

Ahhaa keskus – täiskasva-

nu 12, sooduspilet 9, perepilet

26 eurot

Ajakeskus Wittenstein –

täiskasvanu 6, sooduspilet 3,

perepilet 12 eurot

Jääaja keskus – täiskasva-

nu 6, sooduspilet 3, perepilet

12 eurot

Maanteemuuseum – täiskas-

vanu 4, sooduspilet 2, perepi-

let 8 eurot

Elistvere loomapark – täis-

kasvanu 3,2, sooduspilet 1,6,

perepilet 6,4 eurot

Vembu-Tembumaa – täis-

kasvanu ja üle meetri pikkune

laps 15, pensionär 10 eurot

KAEVANDUSMUUSEUM: Kohtla kaevanduspark viib maa alla, aga pakub põnevaid tegevusi ka maa peal.

JÄÄAJA KESKUS: Jääaja keskuses tervitavad kü-lastajaid mammutiema Voorika ja pisike Äksel.

FO

TO

: KR

IST

JAN

TE

ED

EM

A/P

OS

TIM

EE

S

turvalisus

Telefon heliseb. Küberkoer I-Cybie teatab, et majas on vargad. Ta on sellest teada andnud ka politsei-le. Mees paneb autole hääled sis-

se ja kihutab koju. Juba eemalt märkab ta väravas politseiautosid ja vilkuvaid kodu-tulesid. Lähemale jõudes näeb ta, kuidas politsei käeraudades varga autosse talutab. Koduuksel vilgutab silmi ja liputab saba ro-botist lemmikloom – küberkoer I-Cybie.

Kirjeldatu ei ole stseen mõnest ulmefil-mist, vaid koduvalve ja -jälgimise tänapäev Eestis. Ehk juba ka eilne, sest 475 eurot maksev I-Cybie on Cybnatic OÜ juhatuse liikme Andrus Kanarbiku sõnul olnud tu-rul juba mitu aastat ja pole enam kõige uuem lahendus.

Kaardista vajadused

Enne valve- või kodujuhtimise seadmete muretsemist tasub sügavalt kaaluda, mille järele tegelikult vajadus on, sest kodu val-vamise ja kaitsmise süsteeme ja võimalusi on mitmesuguseid.

Kas on vaja üksnes turvasüsteemi või tar-vis ka jälgida või juhtida mingeid koduse majapidamise protsesse? Kas vajadus tee-nuse järele on aastaringne või üksnes puh-kuse ajal? Kui kaugel asub valvatav objekt naabritest ja lähimast linnast, kus asuvad turvafirma meeskonnad.

Kas on lapsed ja koduloomad, kellel on vaja aeg-ajalt silma peal hoida, olles ise kau-gemal? Kas on soov näha ka videopilti või huvitavad ainult liikumistehäired?

Kas vajalik valvetehnika osta või rentida? Kas valvatavaid objekte on üks või rohkem? Mida saab raha eest, mida teenusepakku-jale maksta tuleb?

Üks võimalus on minna Oomipoodi või tellida nende kodulehelt seadmed ja need ise üles panna.

“Need seadmed ei ole üldse raskesti pai-galdatavad. Kõigi seadmetega on kaasas eestikeelsed kasutusjuhendid,” rääkis Rak-vere Põhjakeskuse Oomipoe müüja-konsul-tant Lauri Ehrlich. Tema sõnul pole valve-seadmete seadistamine raskem ükskõik millise kodutehnika seadistamisest.

Oomipoest leiab nii juhtmega kui juht-mevabu seadmeid. Esimesed neist töötavad vooluvõrgus, teised aga patareide või aku-de pealt ning nende puhul tuleb akude lae-tust aeg-ajalt kontrollida. Valida võib mit-mesuguste stardikomplektide vahel, milles on lisaks keskjaamale liikumisandurid ning ukse- ja aknaandurid. Kui valvata on vaja vaid ühte ruumi, on olemas ka lihtsad sead-

med, milles on GSM-seade ja liikumisandur ühes korpuses (129 eurot). Näiteks stardi-komplekti Asor saab Oomipoest 450 euro-ga. Sellele on vajadusel võimalik osta juur-de lisaandureid või kaameraid. Oomipood paigaldamise ja seadistamise teenust ei pa-ku.

“Isepaigaldatavad koduvalvesüsteemid võimaldavad kasutajal paigalduse kuludelt kokku hoida. Samas on meilt võimalik li-saks süsteemi komplektile osta ka paigal-duse teenust. Sellistel süsteemidel puudub igakuise maksega pikaajalise lepingu sõl-mimise kohustus. Süsteemis saab kasuta-da igasuguseid SIM-kõnekaarte, nii odava-maid kui ka kvaliteetsemaid,” selgitas Cyb-natic OÜ juhatuse liige Andrus Kanarbik.

Isepaigaldatavate valvesüsteemide puhul tuleks tema sõnul uurida, kuidas käib nen-de paigaldamine ja millised on ülalpidamis-kulud, samuti süsteemi töökindlust ehk kui

palju seda on paigaldatud ja kas või milli-seid probleeme on esinenud.

Cybnatic OÜ pakub odavaima lahendu-sena 65 euro eest turvakontrollerit, millel on liikumisandur juba sisse ehitatud. Sel-list süsteemi saab aktiveerida nii kontrol-leri klaviatuuri kui ka komplektis oleva kaugjuhtimispuldiga, n-ö püsikulud on seo-tud kord aastas soetatavate patareide ja kõ-nekaardiga.

“Kõik liikumisandurid töötavad infrapu-na põhimõttel. On olnud juhuseid, kus ise-gi printerist välja tulnud sooja paberilehe peale on andur tööle hakanud. Seetõttu peab koduloomade olemasolul sellega ar-vestama. Andureid on võimalik suunata ja “välja lõigata” valvatavaid piirkondi, et ei te-kiks põhjuseta häireid,” selgitas Lauri Ehr-lich. Tööpõhimõte on neil seadmetel sama: peabloki sisse käib GSM-kaart ja häire kor-ral hakkab tööle kas kohalik signalisatsioon või helistab seade neile numbritele, mis on seadmesse sisestatud. Samuti on võimalik sõlmida leping turvafirmaga, kes häire kor-ral auto välja saadab.

Kiirelt ja mõnusaltHelsingisse!

Piletid ja lähem info telefonil 66 46 000.

ÖÖPAKETTKAHELE58€ALATES

79€AUTO-

PAKETTALATES

ÜHE SUUNAPILETALATES 25€

REIS

KESTAB

2,5

TUNDI

Hinnad kehtivad kuni 22.06.2013

Koduvalveks leiab mitmesuguseid võimalusi

risto.kukk@ajaleht.ee

Risto KukkFOTOD: M

EELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

>> lk 8

turvalisus

8 Juuni 2013

KINDEL KATUSOTSE TOOTJALT!

LISAPLEKIDVIHMAVEESÜSTEEMIDKATUSETARVIKUDTURVATOOTED

Trapetsprofiil

Klassikprofiil

Valtsprofiil

Kiviprofiil

VILJANDITel 5347 4353viljandi@olly.eeLeola 58

TALLINNTel 5344 3388tallinn@olly.eeKadaka tee 185

TARTUTel 5620 2300tartu@olly.eeTähe 110

JÕGEVATel 5698 0949jogeva@olly.eeKassinurme, Jõgevamaa

TÜRITel 5360 0757tyri@olly.eeTallinna mnt. 20

IDA-VIRUMAATel 5620 2188juri@olly.ee

www.olly.ee

“Kuigi turvaseadmed on alati esimene valik, ei tasu unustada ka usaldusväärseid naabreid. Küllap on lähemal või kaugemal häid inimesi, kes võiksid olla teadlikud asjaolust, kui kodu pi-kemaks ajaks omapäi jääb. Turvaauto kohale jõudmine võib võtta teatud juhtudel oluliselt kauem aega kui hea naabri saabumine,” rõhu-tas GSM-valve tootearendaja Tõnu Vahter, kes siiski soovitas kasutada ka turvafirma teenu-seid. GSM-valve koduvalvesüsteemi on tema sõ-nul võimalik liita enamiku Eestis tegutsevate turvafirmade pakutavad autoteenused. “Kind-lasti loob lisaväärtust seegi, kui koduuksel või -aknal on turvalahendusele viitav kleebis, mis võib juba aegsasti pahareti ettevaatlikuks muu-ta,” soovitas Tõnu Vahter.

Mis on perimeetrivalve?

GSM-valve pakub nii turvakaamerate lahendu-si kui liikumisanduritel põhinevat juhtmevaba koduvalvesüsteemi. Lisaks leiab neilt perimeet-rivalve, mis on hea lahendus juhuks, kui puh-kusele sõites jääb auto koduõuele seisma. “Veel enne, kui õuel oleva auto signalisatsioon tööle hakkab, saabub kohale turvaauto. Nii saab ku-ritegu lahendatud enne, kui auto rüüstamiseni jõutakse,” tõi Tõnu Vahter näite.

Juhtmevaba koduvalvesüsteemi lahenduse peamine eelis on see, et selle paigaldamiseks ei tule ühtegi juhet spetsiaalselt vedada. Süstee-miga on võimalik liita vajalikud telefoninumb-rid, millel GSM-valve edastab kliendi kirjelda-tud häiresõnumite sisu.

“Peamine kasutegur tuleb välja süsteemi paindlikkusest. Kui töötab hästi naabrivalve, võib süsteemiga liita ka naabri telefoni. Kui lä-heduses inimesi ei ela, saame kasutada turva-auto lahendust. Meie juhtmevaba koduvalve la-hendust kasutatakse isegi ehitusjärgus olevate majade valvamiseks. Seatakse üles ajutine val-ve, ja kui maja valmib, paigaldavad meie tehni-kud püsivalt jääva süsteemi,” selgitas Tõnu Vah-ter.

Valvekaamerat soovitab GSM-valve kasuta-da juhul, kui jälgimist vajab majas või maja üm-ber toimuv. Näiteks kui kodus on lapsed, kelle tegevusega soovib lapsevanem tööl olles kursis olla. Et kaamerate edastatavat pilti saab jälgi-da ka mobiiltelefonist, on kodus toimuv alati lä-hedal. Kvaliteetset pilti edastatakse ka öisel ajal. Siiski tasub teada, et kaamerad salvesta-vad ainult siis, kui on liikumist.

Maja saab valve alla panna ja selle maha võt-ta ka mobiiltelefoni abil. Selline võimalus võib abiks olla, kui on väikesed lapsed, kes valvesüs-teemi ise käsitseda ei oska. Vajadusel võib val-ve alla panna ainult ühe osa kodust. Suurema-tele lastele on mugavaks abiliseks valvesüstee-mi juhtimispult, mille abil saab laps ühe näpu-liigutusega panna kodu valve alla või valve ma-ha võtta.

Et valvesüsteem ei hakkaks tööle lemmikloo-made liikumise peale, aitavad liikumisanduri-tesse paigaldatavad spetsiaalsed kiled.

“Praktika on näidanud, et meie süsteemid so-bivad nii eramajja kui ka korterisse. Siiski pai-galdatakse korteritesse rohkem liikumisandu-reid ja eramajadesse soovitakse kaameratega lahendusi. Meie juhtmevaba süsteemi saab pan-na mitmele hoonele ühe keskusega juhul, kui need hooned on päris kõrvuti. Aga alati tasub meie tehnik eelnevalt kohale kutsuda olukorda hindama. Videovalvelahendused ei sea kaame-rate hulgale ega vahemaadele mingeid piiran-guid,” rääkis Tõnu Vahter.

GSM-valve valvesüsteem edastab häireid S MSidena. Sõnumite sisutekstid seadistab teh-nik valvekeskust tööle pannes. Häireid on või-malik edastada kliendi vabalt valitud telefoni-numbritele või siis turvateenuseid pakkuvale juhtimiskeskusele. Ainukeseks jooksvaks tööks

on seadmete patareide vahetus, millest GSM-valve juhtimiskeskus klienti SMSi teel informee-rib.

Kogu juhtmevaba GSM-valve koduvalvesüs-teemi paigaldus ja koolitus maksab 150 eurot. Kuumakse algab 7.40 eurost.

KÜBERKOER I-CYBIEKui omanik on kodust ära, lü-

litab S-CyberDog ennast val-

verežiimile. Kui elektrooniline

kutsu märkab liikumist, hak-

kab ta maja tuledega vilguta-

ma ja kutsub koduomaniku

vajadusel koos politseiga ko-

hale. Samas on ta ka tõeline

elektrooniline lemmikloom,

kes oskab käitumise ja žes-

tidega väljendada oma tun-

deid. Ta on armas ja taibukas.

Tänu oma võimsale protses-

sorile ja tarkadele sensorite-

le võib CyberDog teha kõike,

välja arvatud tunda maitset ja

lõhna. Ta käitub nagu tavaline

koer. Tema eest on vaja küll

“hoolitseda” ja temaga mängi-

da, kuid ta ei taha kunagi toit-

mist ega pesemist.

CyberDog oskab täita käs-

ke ja eriti meeldib talle, kui te-

ma pead silitatakse. Kui ko-

duomanikul pole aega oma

elektroonilise koeraga tegele-

da, käib ta ringi ning leiab kel-

legi teise, kellega mängida.

Kui mänguseltsiline jääb leid-

mata, lülitab ta ennast unere-

žiimile. CyberDog kaalub 2 kg

ning koosneb 1400 detailist ja

30 m kaablist.

Allikas: Cybnatic OÜ

VALVETEHNIKA: Rakvere Põhja-

keskuse Oomipoe müüja-konsul-

tant Lauri Ehrlich tutvustas poes

müügil olevaid isepaigaldatavaid

valveseadmete stardikomplekte

ja nendega ühilduvaid kaame-

raid.

turvalisus

Mine koos perekonnaga kruiisile ja tunne rõõmu

lähedaste inimeste seltskonnast. Unustamatud elamused.

Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu) või www.tallink.ee

Perekond on oluline.

Sirje perega 2013Sirje perega 1982

Meenuta

merel!

Kui tegemist on turvakaamerate lahenduse-ga, läheneb firma objektile pigem projektipõhi-selt. “Videovalve hinnapakkumise teeme alati personaalse, lähtudes soovitud võimalustest,” märkis Vahter.

Abikäe ulatab teenusekalkulaator

Selleks et saada ülevaatlik pilt koduvalveks pa-kutavatest võimalustest ja nende maksumusest, on G4Si koduvalvel spetsiaalne teenusekalku-laator, mis abistab valvepaketi koostamisel.

Kalkulaatoris saab valida sobivad seadmed, lisateenused ja maksmisviisi, samuti näitab see automaatselt G4Si teenusepakettide hinnavõrd-lust ning sedagi, milleks üks või teine seade va-jalik on ja mida valikuid tehes silmas pidada.

Teenuse hinnad algavad kolmest eurost kuus, mille eest saab G4Si väljakutseteenuse. See on mõeldud eelkõige neile, kes kasutavad oma va-ra valvamiseks lokaalset valvesüsteemi, mis ei ole G4Si juhtimiskeskusega ühendatud, ja häi-reteade saabub koduomaniku telefonile.

Kui klient on liitunud G4Si väljakutseteenu-sega, saab ta ASi G4S Eesti Lõuna müügiosakon-na juhataja Üllar Libliku sõnul häire korral he-listada G4Si Eesti juhtimiskeskusesse, identifit-seerida ennast salasõnaga ning paluda eelnevalt kaardistatud objektile saata patrulli. Patrulli väljasõidud tasustatakse hinnakirja järgi.

Juhi ise oma kodu

Kodujuhtimine on Elioni kodujuhtimisteenuse ärijuhi Riivo Pilviku sõnul rohkem kui turva-süsteem, võimaldades kliendil endal kasutuse-le võtta lihtsam valvesüsteem ilma keeruka pai-galduseta. Süsteemi on integreeritud videola-hendus. Ennekõike keskendub lahendus klien-di vajadustele, mille puhul soovitakse enamat kui turvasüsteem, samas turvateenuse osuta-jat aga ei vajata. Patrullteenuse pakkujaid on lähiajal soovi korral võimalik siduda ka kodu-juhtimise teenusega.

“Kodujuhtimine on täna pigem n-ö iseenda naabrivalve, mille ampluaa pidevalt laieneb. Järgmine samm ja vastutulek kasutajatele on kindlasti ka olemasoleva turvateenusega liides-tamine. Seepärast on oluline saada aru, et Elio-

ni kodujuhtimise teenus ei konkureeri mitte mingil moel turvateenusega, vaid seda võib võt-ta kas palju mitmekesisema kodujuhtimise või-malusena, mille üks osa võib olla ka valve, või koduvalve täiendusena. Meie eesmärk ei ole pakkuda alternatiivi turvateenusele või konku-rentsi turvafirmadele, pigem teha nendega koostööd,” selgitas kodujuhtimisteenuse ärijuht Riivo Pilvik.

Kodujuhtimise lahendus sobib tema hinnan-gul nii majja kui korterisse. Pigem on tegemist la-hendusega, millest on huvitatud pered, kus on kaks või enam liiget ja kelle kodu on pigem suu-rem kui väiksem. See tähendab, et üksi elav va-

nem inimene ei pruugi Pilviku sõnul teenust va-jada. Küll aga huvitab see lastega peresid, suurte majapidamiste omanikke ja kodusid, kus liigub ringi palju inimesi või kus tahetakse käia kaasas tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega.

Ainus kohustuslik seade teenuse kasutami-seks on kodujuhtimise keskseade ehk keskus, mis tagab andmeside ühenduse serveriga kodu-seadmete juhtimiseks ja häirete edastuseks. Kaamera puhul on vajalik ka internetiühendus läbi ruuteri. Kõik andurid ja juhtseadmed saab klient vabalt valida ja ise paigaldada. Jälgitava-tele ruumidele ja juhitavatele seadmetele vas-tab teatud arv seadmeid. Näiteks ühetoalise korteri valvamiseks piisab ühest ukseandurist ja liikumisandurist.

Ühte süsteemi võib Pilviku sõnul panna ka mi-tu hoonet, eeldusel, et keskseadme ja anduri va-heline signaal levib piisava tugevusega (vabas õhus umbes 30 m, ruumides umbes 15 m). Levi saab pikendada nutipistikute kasutamisega. Kaamerad vajavad tööks võrgutoidet ja interne-tiühendust ruuteriga läbi võrgukaabli või Wifi.

Elion tagab seadmete kaughoolduse (tarkva-ra uuendamise vajadusel). Klient peab umbes kord aastas anduritel patareisid vahetama ja vajadusel seadmeid tolmust puhastama ning jälgima nende optimaalset paigutust ruumikor-ralduse muutusel (levi ning vaateväli).

Elioni kodujuhtimise teenuse kuutasu algab 10 eurost, mis sisaldab ka ühte vabalt valitud kaheeurost lisateenust (kodujälgimine, ener-giajälgimine, kaamerasalvestus), tagavara and-mesideühendust, kümmet tasuta SMS-teavitust kuus (meili- ja telefoniteavitused on tasuta).

Vastavalt kasutatavatele seadmetele saab klient ise valida omale vajalikud teenused. Klient peab kindlasti arvestama ka seadmete-ga seotud kulutustega. Seadmed on võimalik kohe välja osta või soetada need kuni kolmeaas-tase järelmaksuga (soodusintress 10%, lepingu-tasu 0 eurot).

Cybnatic OÜ juhatuse liikme Andrus Kanar-biku sõnul võimaldab neil müügil olev 120 e urot maksev nutikodu keskseade lisaks turvamise-le juhtida ja jälgida ka elektriseadmete tööd. “Põhimõtteliselt võib juhtida kõike,” lausus Ka-narbik. Näiteks võib süsteemi ühendada ka a utomaatse lemmikloomasöötja.

KODUJUHTUMISE VÕIMALUSED

Kodujuhtimine võimaldab kliendil kodus või eemal olles mobiili, veebi või ko-

dujuhtimise seadmete abil oma kodu jälgida ja juhtida.

Klient saab oma kodu

• valvestada ja pereliikmetele personaalseid häireteateid seadistada (liikumine, tule-

kahju),

• elektriseadmeid sisse-välja lülitada ning elektriseadmete ja kogu elektri kulu (arves-

tilt) jälgida ning analüüsida,

• ruumide temperatuuri ja valgustugevust vaadata,

• juhtimiseks seadistada automaatikareegleid (liikumise, aja, temperatuuri, valgustu-

gevuse, valvestamise ning häirete põhjal. Näiteks kui välisuks avaneb, lähevad esi-

kus tuled põlema. Või kui garaažis langeb temperatuur alla viie kraadi, lülitub nuti-

pistikusse ühendatud elektriradiaator sisse),

• jälgida videopildi abil ja seda soovi korral võrku salvestada, samuti jälgida puldi va-

hendusel pereliikmete koju saabumist.

Allikas: Elion

MIDA ON VAJA?Tõhusa valvesüsteemi loo-

miseks on vaja vähemalt

• juhtimiskeskust,

• sise- ja välissireeni,

• sõrmistikku,

• liikumisandureid,

• suitsuandureid,

• ukseandurit.

Lisaks teevad kogu süstee-

mi juhtimise mugavaks juhti-

mispuldid.

Allikas: GSM-valve

Nutipistik

Lülita seadmeid sisse-välja

veebist, mobiilist või seadis-

ta need automaatseks.

Liikumisandur

Näitab ka temperatuuri

ja valgustaset.

Ukseandur

Pildilt on näha, kas

uks on lahti või kinni.Energiamõõtja

Näitab, kui palju näiteks teler

parasjagu elektrit võtab.

Suitsuandur

Ohu korral saad kõne,

sõnumi või meili.

tehnika

10 Juuni 2013

Rahva Raamatu e-äri müügi- ja aren-dusjuht Toomas Aasmäe soovitabki e-raamatut inimestele, kes reisivad palju või elavad maal, kust sõit raa-

matupoodi võtab nii palju aega, et selle jooksul jõuaks sadakond lehekülge läbi lugeda.

Viimastel aastatel on nutitelefonid ja tahvel-arvutid muutunud populaarseks ja mõlemad so-bivad e-raamatute lugemiseks. Suurematel luge-jatel soovitab Aasmäe aga soetada e-lugeri. Nii on üks vidin kodus küll juures, kuid see ei riku nii palju silmi nagu nutitelefon või tahvelarvuti.

Korralike e-lugerite hinnad algavad sajast eurost ja kallimad mudelid maksavad kuni 170 eurot. “Kui arvestada, et e-raamat on paberist eelkäijast lige-male kolmandiku odavam, siis tasub see investee-ring raamatusõbrale kiiresti ära,” sõnab ta.

Nii tahvelarvutite kui e-lugerite hinnad on kuk-kunud ja Aasmäe usub, et need odavnevad veelgi.

Samas mõeldakse neile juurde uusi vidinaid, mis lugemise senisest mugavamaks teevad. Näi-teks on müügil juba taustavalgustusega e-luge-rid, mida saab ka hämaras lugeda. “Kui õhtul voodis paberraamatut lugeda, siis peab lamp põlema ja see võib teist inimest, kes magada ta-hab, häirida. Taustavalgustus lahendab selle probleemi.”

Kehva silmanägemisega inimestele soovitab Aasmäe e-lugerit ka sellepärast, et kui neil on väikest kirja tavalisest raamatust raske lugeda, siis nutikas seadmes saab tähesuuruse endale sobivaks sättida.

Muu lugemismugavuse üle võib vaielda, kuid mõelge: kui üks nii-öelda korralik tellis võib kaaluda üle kilo, siis e-luger on keskmiselt 160 grammi raskune ja mahutab tuhatkond raama-tut. “Sedasi on raamatukogu teiega alati kaa-sas, mis on eriti mugav sageli reisivatele inimes-tele,” lisab Aasmäe.

Olgu raamatukaupluses soodustused kuita-hes suured, siis päris tasuta sealt ühtegi paber-raamatut siiski ei saa. Suur hulk e-raamatuid on internetis aga täiesti vabalt võtta. Tõmba aga alla ja hakka lugema.

Eestikeelseid e-raamatuid ripub internetis praegu 1600 ringis, kuid paberraamatutele nad suurt konkurentsi veel ei paku, sest moodusta-vad selles äris kõigest 0,3 protsenti. Ometi usub Aasmäe, et kuna suur osa meie elust on inter-netti kolinud ja kogu aeg mõeldakse uusi e-as-ju juurde, on üksnes aja küsimus, mil ka elekt-roonilised raamatud Eestis tuule rohkem tiiba-desse saavad.

E-raamatud ja p-raamatud

Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sini-järv tunnistab, et veel mõni aasta tagasi suhtus ta e-raamatutesse skepsisega, kuid nüüd loeb e-raamatuid ja p-raamatuid umbes pooleks. “E-raamatud on telefoni sees kogu aeg kaasas ja neid saab lugeda alati, kui vaba hetk tekib. Ja muidugi on nad ladustet ka tahvelarvutis ja mu-

jal, nii et ära nad ei kao,” räägib ta uue tehno-loogia plussidest.

Elektrooniliselt loeb Sinijärv peamiselt inglise keelsed raamatuid. “Parema eestikeelse kirjanduse tahaks ikka füüsilisel kujul riiulisse mahutada,” põhjendab ta. “Kuid üldiselt tahan ma lugeda rohkemaid raamatuid kui omada, nii et e-raamat on igati sobiv variant.”

Eesti suurima raamatukauplusteketi Apollo andmetel ostavad eestlased üha enam e-raamatuid, kuid vajavad siiski veel abi e-lugeri valimisel. Milline on parim e-luger Eestis?

Euroopa ja Eesti on alles e-raamatuid ja lugereid avastamas – otsitakse parimat seadet, kus oleks emakeelses keskkonnas mugav lugeda.Apollo e-kaubanduse juhi Andre Kaibaldi sõnul ei ole e-raamatud paberraamatu otsesed konkurendid, vaid lisavõimalus raamatuid hankida ja lugeda. „E-raamatute ostjad loevad ainult paberraamatute ostjatega võrreldes palju rohkem raamatuid: aastas keskmisest üheksa raamatut rohkem. E-raamat on hulga odavam, teda saab imekiirelt kasvõi öösel soetada ja kohe lugema hakata.“ Kaibaldi sõnul algavad korralikku lugemiskogemust pakkuvate e-tindiga ekraaniga e-lugerite hinnad 80 eurost, kuid kvaliteetsemate Amazoni e-lugerite Kindle Paperwhite’i, KOBO Glo, Sony PRST-2 ja 4. põlvkonna tavalise Kindle’i hinnad võivad küündida kuni 200 euroni. Olles erinevaid e-lugereid juba mõnda aega testinud, toob Apollo välja viie populaarsema e-lugeri tugevused-nõrkused.

1. koht – Apollo soovitab: Parim e-luger on Kindle PaperwhiteAmazoni uusim e-luger, millel on puutetundlik ekraan, taustavalgustus ning lihtne ja loogiline menüü. Paperwhite’i lugemise seadistused on põhjalikud: seadistada saab fonte, tulpasid, reavahesid ja muud. Raama-tute sisu on kergelt kahe sõrmedega suumitav, teksti saab lisada märkmeid, otsida vasteid Wikipediast, kasutada sõnastikku jpm. Ingliskeelsete raamatute ostmine Amazonist on selle seadmega imelihtne – need salvestatakse tasuta Amazoni pilvlahenduses. Samuti toetab luger wifit ja töötab ühe laadimisega 8 nädalat.

Võimalikud miinused: Kindle Paperwhite ei toeta kohe EPUB-vormingut ja seega tuleb eestikeelsed raamatud ümber formaatida. Formaadi muutmine on õnneks lihtne: arvutisse tuleb laadida tasuta programm Calibre, tõsta allalaaditud raamatud sinna, ühendada Kindle arvutiga ja lohistada raamatud lugerisse. Hind Apollos 198 €.

2. koht – Kobo GloKobo Glo on Kobo uus populaarne mudel. Korpus on kvaliteetne, kummi-se pinnaga ja on käes mugav. Kirjatüüpi ja küljendust saab lihtsalt muuta, on ka tõlkevõimalus ja ühilduvus Facebookiga. Aku peab kaua vastu, eestikeelsed raamatud saab Kobo kasutajaliidese kaudu lugerisse tõsta.Võimalikud miinused: Kobo on aeglasem, arvutiga ühendamiseks tuleb installida tarkvara, seetõttu väheneb EPUB-vormingu eelis Kindle’i ees. Sõnastik töötab ainult KOBO e-poest ostetud e-raamatutega. Hetkel läbi müüdud.

3. koht Kindle, 4. generatsioonAmazoni klassika – enim ostetud e-luger maailmas. Kvaliteetne ning lihtne kasutada. Teksti saab lisada märkmeid, järjehoidjad, otsida vasteid Wikipediast, kasutada sõnastikku jpm. Ekraan on hästi loetav ning rikkalike tekstiseadistusvõimalustega. Ingliskeelsete raamatute ostmine Amazonist on vaid kliki kaugusel ja raamatud salvestatakse tasuta Amazoni pilvlahenduses. Seade toetab wifit ja töötab ühe laadimisega kuni 4 nädalat. Paljude jaoks asendamatud lehe keeramise nupud on sellel lugeril alles. Hea lugemiselamus mõistliku hinnaga!Võimalikud miinused: ei toeta Kindle’i EPUB-vormingut, kuid Calibre’i kaudu pole eestikeelsete raamatute lugemine raske. Puudub taustaval-gustus ja puutetundlik ekraan. Hind Apollos 119 €.

4. koht – Sony PRS-T2Üks kergemaid lugereid. Saab valida kolme värvi: punast, valget või musta. Ekraan on selge ja loogiline. Veebibrauser on mugav ja laseb lihtsalt ka internetis surfata või näiteks otse e-postist e-raamatu linki alla laadida. Sonyga saab ka väga mugavalt märkmeid teha ja kasvõi raamatutesse või tühjale pinnale joonistada. Toetab Facebooki, EPUB-i ja Google’i raamatuid.Võimalikud miinused: puudub taustavalgustus, resolutsioon võiks parem olla, erineb vähe eelmise põlvkonna lugerist. Hind Apollos 165 €.

5. koht – Prestigio PER3464BCPrestigio eelised on soodne hind ning audiofailide ja EPUB-vormingu toetamine. Hea valik, kui soovid ainult eestikeelseid raamatuid lugeda. Menüü pole keeruline, kuid mitte ka nii lihtne ja funktsionaalne nagu konkurentidel. Luger istub mugavalt käes ja on kaetud kummise pealiski-higa. Saab korraga nii e-raamatut lugeda kui muusikat kuulata.Paraku puudub lugeril wifi, taustavalgustus ning puutetundlik ekraan. Hind Apollos 80 €.

Uuri lisaks: www.apollo.ee

APOLLO: hea e-luger on mitmekülgne ja puutetundlik REKLAAM

E-raamat sobib hästi maainimestele ja eakateleOn laupäeva hommik. Te ve-delete diivanil ja silmate ajalehest raamatututvus-tust. Tundub hea raamat olevat, te tahaks seda otse-maid lugeda. Raa-matupood asub aga kümnete ki-lomeetrite kau-gusel. Ostke e-raamat ja võite kohe pihta haka-ta.

tiit.reinberg@ajaleht.ee

Tiit Reinberg

E-RAAMAT ON ALLES LAPSEKINGADESEestlased on väga elektroonikahuviline rahvas.

Vähesed meist käivad igapäevaseid rahaasju

pangakontoris ajamas, vaid teeme ülekandeid

internetipangas ja nutitelefonides.

Meil on taskus ID-kaart ja sellega anname e-all-

kirju ja valime isegi parlamenti kodus arvuti ta-

gant tõusmata.

E-raamatute poolest pole me maailmas aga su-

gugi esirinnas. Kui Ameerikas moodustavad e-

raamatud juba viiendiku selle äri käibest, siis

Eestis vaid 0,3 protsenti.

Möödunud aastal oli Eestis ostetuim e-raamat

Indrek Hargla romaan “Apteeker Melchior ja

Oleviste mõistatus”, mille laadis oma nutisead-

messe 257 inimest. Paberraamatuna ostis selle

aga 3099 lugejat.

2012. aasta populaarseim paberraamat oli So-

fi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”, mille soetas

12 009 inimest. Selle elektroonilist versiooni os-

teti aga kõigest 198 korral.

Saja eksemplari piiri suutis eelmisel aastal ületa-

da üksnes kümme e-raamatut.

2012. AASTAL ENAM MÜÜDUD

E-RAAMATUTE EDETABEL

1. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Ole-

viste mõistatus” (Varrak) – 257

2. Walter Isaacson “Steve Jobs” (Ajakirjade

Kirjastus) – 215

3. Sofi Oksanen “Kui tuvid kadusid” (Var-

rak) – 198

4. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Ra-

taskaevu viirastus” (Varrak) – 161

5. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timu-

ka tütar” (Varrak) – 158

6. Stieg Larsson “Lohetätoveeringuga tüd-

ruk” (Varrak) – 140

Allikas: Eesti Kirjastuste Liit

KOMMENTAARID

Indrek Harglakirjanik

E-raamatuid ei soovi mina

enam välja anda, sest ma

ei saa aru, miks peab lu-

gejaid suurema maksuga

koormama. Minu kaks vii-

mast raamatut ongi ilmu-

nud üksnes paberil.

E-raamat peaks tegema

raamatu lugemise lihtsa-

maks, kiiremaks ja muga-

vamaks, kuid kahjuks see

pole nii.

E-raamatu puhul läheb

suurem osa tulust platvor-

mi arendajatele, mitte ini-

mesele, kes raamatu kir-

jutas.

Elektroonilise raamatu õig-

lane hind oleks kolm ku-

ni viis eurot ja siis loetaks

neid kindlasti ka praegu-

sest rohkem.

Seega enne, kui pole nor-

maalset keskkonda, kus

e-raamatuid avaldada, ei

plaani ma seda teha.

Ise ma e-raamatuid ei loe,

sest mul lihtsalt pole sel-

liseid seadmeid. Arvutist

loen küll palju tekste, kuid

raamatuid eelistan paber-

kujul.

Kuna Eestis on Euroopa

kõige kallimad raamatud,

siis võiks tulevikus e-raa-

matutest abi olla, kui neid

saaks müüa odavamalt.

Epp Petronekirjastaja

Mul on Kindle'i e-luger,

aga ma ei kasuta seda

üldse. Olen selline vana-

moodne inimene, ei ole

veel harjunud. Samas

usun, et sellel on tulevik

küll. Paberraamat ei kao,

aga uus põlvkond võtab

“tahvlite” olemasolu ene-

sestmõistetavana.

Praegu olen reisil ja otsus-

tasin raamatute asemel

kaasa võtta hoopis märk-

miku, kuhu ise kirjutada.

Kindle jäi koju, paberraa-

matud ka.

Erik Tohvrikirjanik

Lasin endale augu pä-

he rääkida, et raamatud il-

muksid ka elektrooniliselt,

ja mul endal on ka need

failid olemas, kuid eelistan

ikka paberraamatut. Olen

juba vana inimene ja kül-

lalt konservatiivne, küllap

seepärast.

Arvutis ma kirjutan ja võin

sealt ka ajalehti lugeda,

kuid raamatud on siiski mi-

dagi muud. Ajaleht muu-

tub kiiresti vanapaberiks,

kuid raamatuga on lood

teised. Seda tasub ka aas-

takümnete pärast lugeda.

Samuti on raamatute luge-

misel oluline emotsioon –

nende lõhn ja see, kuidas

uue lehekülje ette keerad.

tehnika

Juuni 2013 11

Koolilõpuks valmis?Noorele koolilõpetajale riided ja kingad,

ehted, parfüümid jpm.

Uku Keskus, Tallinna tn 41, Viljandi | www.ukukeskus.ee

E-raamatute puhul ei tasu Sinijärve selgitu-sel ära unustada sedagi, et nagu paberraama-tuidki, ei pea neid üksnes ostma, vaid saab ka samamoodi laenutada. Just teatmekirjandust ja sedasorti meelelahutust, mida tõenäoliselt üle ühe korra ei loe, soovitab ta soetada elekt-rooniliselt, et säästa kodust ruumi.

“Emotsionaalse poolega on nii ja naa. Esmalt on ikkagi sisu see, mis köidab. Ja paremad raa-matud võivad alati mõlemal kujul olemas olla,” usub ta.

Sinijärv on viimasel ajal ostnud rohkem va-nade paberlemmikute e-versioone taskusse kui vastupidi. “Ent on ka asju, mille olen p-raama-tuna ostnud pärast e-raamatu lugemist,” rää-gib ta omast kogemusest.

“Üldiselt on paberit kodus juba üsna palju ja väga hea, et valikuvõimalus suureneb ning omamiskohustus väheneb.”

E-raamatu areng ei sõltu üksnes lugejatest ega kirjastajatest, vaid oma roll on siin ka riigi maksupoliitikal.

Praegu tuleb e-raamatu pealt maksta käibe-maksu 20 protsenti, kui paberil kirjasõna mak-sustatakse üheksa protsendiga. “Maks võiks kõigil raamatutel sõltumata kujust olla ühesu-gune. Ei ole ju kõvakaanelistel ja pehmekaane-listel erinevat,” analüüsib kirjanike liidu juht. “Ning ta võiks jääda väikeseks või muutuda ole-matuks, kuna lugemine on ajutegevusele sood-sa mõjuga ning kokkuvõttes võidab riik inimes-te arukuse pealt enam kui tillukeselt raamatu-turult manti võttes.”

Nutitelefon raamatut ei asenda

Osuti palus Paide neiul Kimberly Jakobsonil tes-tida e-raamatut ja anda sellele oma hinnang.

Nagu enamikul temavanustel, möödub Kim-

berlylgi suur osa vabast ajast – nii kolm kuni kuus tundi päevas – arvuti või nutitelefoni selt-sis. Kuigi oma lemmikmuusika tõmbab ta in-ternetist alla ja vaatab isegi filme arvutist roh-kem kui telerist, on ta raamatuid lugenud üks-nes paberil. “Ma teadsin küll, et e-raamatud on olemas, kuid kõik loevad ikka paberraamatuid. Sellepärast polnudki nende vastu huvi tund-nud,” selgitab ta.

Esimesena tegi ta e-raamatuga tutvust tah-velarvutist. Raamatu allalaadimine talle rasku-si ei valmistanud.

Lugemine on tema sõnul mugav. “Isegi uut le-hekülge on lihtsam pöörata kui tavalises raa-matus,” lausub ta.

E-raamatu plussina nimetab ta asjaolu, et po-le vaja järjehoidjat kasutada ega raamatu serva ära murda, et hiljem lugemist jätkates õige koht üles leida – virtuaalsest järjehoidjast piisab. “Ja õhtul voodis lugedes pole vaja ka tuld põlema panna.”

Kuigi e-luger on tahvelarvutist silmasõbrali-kum, ei kavatse Kimberly uut seadet soetada. “Tahvelarvuti on olemas ja kuna ma veedan pal-ju aega netis, siis ega see raamatute lugemine väga palju mu nägemist ei mõjuta,” arutleb ta.

Tahvelarvutist raamatu lugemise suurimaks miinuseks peab Kimberly seda, et kogu inter-netiavarus, eeskätt Facebook, on vaid ühe nä-puliigutuse kaugusel. “Kui on aga hea raamat, ega siis sinna Facebooki ei kipu ka,” lisab ta.

Raamatu nutitelefoni laadimine osutus talle aga raskemaks ettevõtmiseks ja ka sealt luge-mine meeldis talle vähem. “Telefonist on hea lu-geda lühemaid tekste, raamatu tarvis peab ole-ma ikka suurem ekraan,” arvab ta.

Osuti palvel luges Kimberly läbi oma esimese e-raamatu, kuid ta on kindel, et viimaseks oma-taoliseks ei jää see kindlasti.

ESIMENE: Paide neiu Kim-

belry Jakobson luges Osuti

palvel läbi oma esimese e-

raamatu ja on kindel, et tule-

vikus ei osta ta enam üks-

nes paberraamatuid, vaid

laeb neid ka tahvelarvutisse

alla. FOTO: DMITRI KOTJUH/

JÄRVA TEATAJA

NICOREX e-sigaretParim toode turul. Roostevabast terasest vastupidav e-sigaret ka kõige nõudlikumale kasutajale. E-sigaret annab Sulle võimaluse suitsetamise miinused plussideks pöörata ja seejuures edasi suitsetada. Sulle jääb alles meelepära-ne tegevus, kuid e-suitsetades ei ladestu Sinu kehasse 4000 kemikaali.Hind 39–75 €.Müügil kauplustes, www.nicorex.ee

tehnika

12 Juuni 2013

Kuigi kodumasin võib pärast pikka teenimisaega truuks sõbraks saada, jääb ta ühel päeval vanaks ning peab ruumi tegema uuele. Mida aga ette

võtta vana masinaga, et tema elutee väärikalt ja loodust säästvalt lõppeks?

Kindlasti ei tohi vana külmkappi ega veekeet-jat metsa alla viia. Selleks on Eesti riigis ette nähtud kindlad kohad, kus komplektseid sead-meid tasuta vastu võetakse. Igas maakonnakes-kuses on spetsiaalsed jäätmejaamad ning vä-hemalt 3500 elanikuga asulates on kogumis-punktid.

Kui inimese kodust kümne kilomeetri raadiu-sesse ei jää ühtegi kogumispunkti, on vastavaid seadmeid müüval kauplusel kohustus seade ta-suta vastu võtta. “Aga umbes 85% Eesti elanik-konnast elab selles raadiuses, kus on kogumis-punktid olemas,” ütles elektri- ja elektroonika-seadmete ning akude ja patareide maaletooja-te ja tootjate loodud koostööühenduse EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa. EES-Ring-luse eesmärgiks ongi elektri- ja elektroonika-seadmetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korral-damine.

Kauplusel on kindel kohustus võtta elektroo-nikaromu tagasi sel juhul, kui inimene ostab sa-mast poest endale uue seadme, seletas keskkon-naministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsia-list Malle Piirsoo.

“Kui kauplus keeldub, on tegemist jäätmesea-duse rikkumisega ning sellest tuleb teada anda keskkonnainspektsioonile,” ütles Piirsoo ning lisas, et kui klient uut seadet ei osta, pole kaup-lusel ka kohustust seadet vastu võtta.

Välja arvatud muidugi juhul, kui kümne ki-

lomeetri raadiuses ei ole kogumispunkti ega jäätmejaama. Oma vana masinat kauplusesse viies tuleb arvestada ka sellega, et kauplus peab sama toodet müüma. Näiteks arvutipood ei võ-ta vastu mikrolaineahje.

Katkine korpus ei loe

Tasuta on vana kodumasin võimalik ära anda siis, kui see on komplektne. Lääne-Viru jäätme-keskuse tegevjuht Priit Raamat kirjeldas, et kui masina korpus on veidi katki, pole midagi, olu-line on sisu, mis ei pea küll töötama, kuid peab masina küljes olemas olema. Sisust saadavad väärismetallid lähevad hiljem uuesti taaskasu-tusse.

Üleüldse sobib jäätmejaama või kogumis-punkti viia kõik seadmed, mille tööks on elekt-rit vaja. Kas siis juhtmega seina pandavad või ka laetavad.

Kui jäätmejaama viidav elektroonikaseade ei ole komplektne, tuleb selle eest maksta. Mar-gus Vetsa rääkis, et metallikratid võtavad va-nadel külmkappidel kompressorid ära, lasevad sellest gaasi välja ja viivad siis ilma kompresso-rita külmiku jäätmejaama. “Sellega nad aga saastavad õhku,” ütles mees.

Seetõttu on kehtestatud, et lõhutud vana ko-dumasina eest peab maksma. Lääne-Viru jäät-mekeskuses on tonni hinnaks 84 eurot (sisal-dab käibemaksu), mis teeb kilogrammi maksu-museks 0,084 eurot.

Ka Priit Raamatul on metallikrattidega omad kogemused. Kui jäätmekeskuses on võimalik mittekomplektsete seadmete eest raha küsida, siis omavalitsustes leiduvate kogumispunktide puhul ei tea keegi, kes oma jäätmed sinna on viinud. “Teinekord elektroonikaringilt muud ei saagi kui teleri kineskoope ja tühje plastkaste,” märkis Raamat.

Aga freoon, mis külmikute kompressorites si-saldub, on ohtlik gaas. Seadmete töötlemisel võ-tavad käitlejad selle uuesti kasutusse, kuid me-tallikratid lasevad lihtsalt välja, tekitades nii-viisi saastet.

Õnneks on inimeste teadlikkus Priit Raama-tu hinnangul aasta-aastalt tõusnud. “Kujutan

ette, et see, mis metallikrattidel üle jääb, läheb metsa alla, aga üldiselt kultuur ikka järjest pa-raneb,” lisas ta.

Ettenähtud kogused jõuavad tagasi

Kuid inimesed peavad arvestama, et vana sea-de tuleb ise kogumispunkti või jäätmejaama ko-hale viia, eraldi transporditeenust selleks ette nähtud ei ole. Ka siis, kui hajaasulates kogumis-punkte korraldatakse, sest talust tallu ei sõide-ta.

Malle Piirsoo lisas, et ka kauplusesse peab inimene oma vana seadme ise viima. “Kui kaup-lus aga osutab teenust kodust äraveol kauplu-sesse, võidakse selle eest raha küsida, sest tege-mist on mugavusteenusega,” täpsustas ta.

Et inimesed üldse teaksid, mida oma vana-de kodumasinatega peale hakata, on EES-Ringlus korraldanud teavituskampaaniaid, kuid Margus Vetsa arvas, et kui inimesel on reaalne vajadus, hakkab ta sellealast infot ka ise otsima. Lisaks peaks abi saama kauplus-test ja kohalikest omavalitsustestki. “Eesti on üldiselt päris hästi kogumispunktidega kae-tud,” leidis mees.

Piirsoo ütles, et enamasti on inimesed kursis, et oma vana külmiku või teleri saab poodi ta-gasi viia, kuid ei pruugita teada, et sama saab teha ka veekeetja või vanade kõrvaklappidega. Ta toonitas, et igas kaupluses peab olema silt teabega, kus asuvad lähimad kogumispunktid ning et uue seadme ostmisel saab vana kauplu-sesse tagasi anda.

“Eks inimesed ikka on kursis,” arvas Priit Raamat ja seletas, et see kogus, mis aastatega ringluses ehk poodidest on ostetud ja mis peaks jäätmekeskusesse tagasi jõudma, on enam-vä-hem kokku jooksnud. Näiteks eelmise aastaga tuli ettenähtud 20 tonni kokku.

Kui jäätmekeskuses on koorem kokku saa-dud, läheb EES-Ringluse auto sellele järele. Sealt edasi viiakse need elektroonikaromud töötle-misele. Kõik, mis võimalik, läheb uuesti kasu-tusse, näiteks metall, klaas, plast. Margus Vet-sa sõnul tehakse kõike seda ressursside hoidmi-se ja ohtlike ainete kättesaamise eesmärgil.

KESKUSEDSuuremad jäätmekeskused

maakonnakeskustes

JÄRVAMAA

Paide jäätmejaam, Mün-

di 49, Paide (L, P 11-14; lisaks 1.

apr-30. sept K-R 10-19; 1. okt-31.

märts K-R 9-18)

Türi jäätmejaam, Viljandi tn

17 (N-R 14-19, L-P 11-14)

LÄÄNE-VIRUMAA

Lääne-Viru jäätmekeskus,

Piira küla (E-R 9-17.30, nädala-

vahetustel ja riigipühadel su-

letud)

Tapa, konteiner Ülesõidu 8 (E,

R 9-17, L 9-14)

Kunda, konteiner Koidu 55

autoparkla (E-P 10-22)

PÄRNUMAA

Paikre sorteerimisjaam, Ra-

ba 39, Pärnu, (1. nov-30. apr

E-R 8-18, 1. mai-30. okt E-R

8-18, L 10-15)

Paikre prügila, Põlendmaa

küla, (avatud E-R 8-20, L 8-18)

Vändra jäätmejaam, J. V.

Jannseni 3a (K, N, R 12-17, L

10-17)

VALGAMAA

Valga jäätmejaam, Võru

109c (E-P 9-17)

Otepää, Lipuväljak 28, kontei-

ner kaubanduskeskuse juures

(T 9-12, N 15-18)

VILJANDIMAA

Viljandi jäätmejaam, Pärnu

mnt 36 (E-R 9-19)

Võhma jäätmejaam, Kirsi tn

3 (N, R 15-18, L 10-14)

Lisaks on enamikus vallakes-

kustes olemas jäätmete kogu-

mispunktid konteinerite näol.

Allikas: EES-Ringlus

Iga masin jääb ükskord vanaks

teele.yprus@ajaleht.ee

Teele Üprus

KUNST: Koolilapsed lähenesid vanadele seadmetele hoopis loovamalt. Kasutuna seisvatest arvutiromu-

dest meisterdati Lääne-Viru jäätmekeskuse õuele robot.

FO

TO

: AR

VE

T M

ÄG

I/V

IRU

MA

A T

EA

TA

JA

» Transporditeenus alates 35 eurost» Küttepuude müük» Heakorratööd

RINGLUSPOOD

Papiniidu 17a, Pärnu

ringluspood@tulevik.info tel 5690 7161

Too oma vana kasutamiskõlblik kodumasin uuele ringile!

TÄPSEM INFO

http://tulevik.info/ Telefon 442 6400,

5667 6238

Juuni 2013 13

aed

50aastase roosikasvatamise ko-gemusega Rein Joost ütles, et rooside hea tervise tagab eel-kõige kahjurite ja haiguste

ennetamine taimedel ja neile ebasoodsate tin-gimuste vältimine või leevendamine, sest näi-teks liigne õhuniiskus soodustab roosihaigus-te, nagu hahkhallituse, ebajahukaste ja tahm-laiksuse levikut. Samas pikk kuivaperiood su-ve lõpupoole soosib jahukaste levikut. Suur niis-kussisaldus liiga sooja talvekatte all soodustab jällegi varrepõletikku.

“Õige talvine katmine on väga oluline, see peab tagama roosidele õhulise, kuiva ja jaheda mikrokliima,” selgitas Rein Joost.

Kevadel tuleb talvekate eemaldada järk-jär-gult pilviste ilmade ajal. Lõplikult eemaldatak-se kate, kui püsivate öökülmade oht on möödas. Järgneb põõsa kujundamine, seda tehakse, kui esimesed pungad näitavad värvi. Põõsa seest tuleb eemaldada peenikesed, võsastunud ja hai-ged oksad. Sellega tagab, et põõsas oleks maa-pinnalt õhule enam avatud. See on haiguste le-viku vältimise seisukohalt tähtis.

Väetamisel tuleb kindlasti jälgida, et ei liial-data mineraalsete lämmastikväetistega, kui sa-mas võib jääda vajalikust vähem kaltsiumi ning fosfor- ja kaaliumväetisi.

Roose peab kastma harva ja põhjalikult. “So-bivam aeg kastmiseks on hommikul vara, siis lehed päeva jooksul kuivavad ja ere päike ei põhjusta lehtedele põletusplekke. Põua ajal an-nab tulemust ainult õhtune kastmine,” jagas roosiekspert nõuandeid.

Joost soovitas aeda kaasa võtta terve, suletava kilekoti ja desinfitseeritud lõikevahendid, siis saab vajadusel kohe eemaldada tekkinud haiguskolded või kahjurite munadega kaetud lehed. Kott läheb hiljem põletamisele koos sisuga. See on tõhus va-hend haiguspuhangute ennetamiseks.

Tähtis on ka sortide valik, mida oma aeda viia. Joosti sõnul on haigustele vastupidavamad läikivate ja nahkjate lehtedega roosid. Samuti on tugevamad punased, roosad ning valged sor-did. Haiguskindlate sortide valikul tuleb eelis-tada Eestis antud haiguskindluse hinnanguid.

Neile, kes siiani on suutnud oma roosipeenra hoida enam-vähem haigusvaba, aga igatsevad sinna uusi sorte, mille algmaterjal ei pärine Ees-tist, soovitas roosikasvataja istutada uus taim esialgu eraldi kohta. Nii ei ole haigustekitajatel võimalik levida vanasse peenrasse.

Rein Joosti sõnul on viimastel aastatel aednikele kättesaadavate pestitsii-tide hulk oluliselt vähenenud ja nende nimistu Euroopa Liidus ülevaatamisel. Seetõttu peame tahes-tahtmata tulevikus enim kasutama kahjurite ja haiguste tõrjel looduslikke vahendeid. “Meie tõrjemeetod on edukas vaid siis, kui hakkame looduslikke vahendeid kasuta-ma juba ennetavalt ega lase kahjuritel ja hai-gustel laialt levida,” rõhutas ekspert ning pak-kus välja järgmised looduslikud vahendid kah-jurite tõrjeks.

Seenhaigusi saab edukalt tõrjuda põldosja tõmmise või hautisega.

Võtke 200 g värsket või kuivatatud põldosja ürti ja 2 l vett. Laske segul emailnõus nõrgal tu-lel üks tund haududa. Pritsimiseks lahjendage tõmmis vahekorras 1:10. Pritsida tuleb iga nä-dal, kui temperatuur on üle 10 kraadi, ja kuni hilissuveni. Kasutada võib ka kaaliumperman-ganaadi keskmiselt lillakat vesilahust. Valmis lahust tuleb kohe kasutada, sest seismisel see kaotab mõju.

Lehtpuutuhaga peletab maakirpe, kärsakaid ja seenhaigusi. Puuderdage taimi hommikuse kastega mõnepäevase vahega 2-3 korda.

Sibulaleotise abil tõrjutakse punast ked-riklesta.

Hakkige sibul peeneks, võtke 1 tl kohta klaas vett. Hoidke leotist 1 öö-päev suletud nõus, kurnake ja pritsi-ge.

Võililleleotis ei meeldi lehetäidele ja röövikutele. Võtke 1 kg võilillede kohta

10 liitrit 25-30kraadist vett ja valage või-lilledele peale. Laske ööpäev seista ja kurnake.

Küüslaugutõmmisega on võimalik edukalt tõrjuda lehetäisid, lesti, ripslasi, röövikuid ja ebaröövikuid. Samuti toimib see jahukaste ja rooste vastu. Valage peenestatud küüslaugule (200-300 g) peale 10 liitrit 25-30kraadist vett. Sulgege nõu tihedalt, hoidke ööpäev soojas pi-medas ruumis, kurnake vedelik ja pritsige.

Pritsimisvedelike toime suurendamiseks soo-vitab Rein Joost lisada lahusele 30-40 g majapi-damisseepi 10 liitri vee kohta, RS-pastat (rohe-list seepi) või muid insektitsiidse toimega see-pe.

Edukalt kasutatakse ka nõudepesuvahendit Fairy. Seda tuleb lahjendada 50 ml 10 liitris vees. Lisaks pritsimisvedeliku kleepuvuse suu-rendamisele, ummistavad seebid ja Fairy väi-kestel putukatel hingamis- ja toitumisorganid ning kahjurid hävivad.

VAHENDID POODIDESKaubanduses on kahjurite

tõrjeks saadaval Pyrethrum

aerosool; Decis 2,5 EC; Fas-

tak 50; Schultz Instant Spray;

Schultz Insect Spray, Ne-

ko ja Neko kevadprits; Acta-

ra 25WG; Neemazal T/S; Decis

MEGA 50 EW või Calypso

480 SC.

Seenhaiguste tõrjeks sobi-

vad Switch 62,5 WG, Bravo

500 SC, Topaas 100 EC, Aliet-

te 80WG. Roosi tahmlaiksu-

se, hahkhallituse, jahukaste, le-

helaiktõve tõrjeks Chorus 75

WG. Roosi tõlvrooste, samu-

ti tahmlaiksuse tõrjeks Ditha-

ne NT.

Allikas: Rein Joost

SPETSIAALSED ROOSIKINDADSellest kevadest lisandusid

Gardena valikusse spetsiaal-

sed roosikindad, mis erinevad

tavalistest töökinnastest selle

poolest, et need on välja töö-

tatud just nimelt roosidega te-

gelemiseks. Neil on tugevda-

tud näpuotsad ja peopesad,

et okkad ei saaks sõrmi ja

peopesi vigastada. Kinnastel

on pikem randmeosa, mis pa-

kub omakorda kaitset torkiva-

te okaste eest. Lisaks on kin-

naste pealispinnal kasutatud

tugevdatud materjale, mis sa-

mal ajal lasevad käel hingata.

Husqvarna Eesti OÜ tegev-

juht Jaanus Vahesalu ütles,

et roosikinnaste turule tuleku

üheks argumendiks on klien-

tide tagasiside, mis näitas, et

roosikindad on just need, mil-

lest tuntakse puudust aiatöid

tehes.

Kindad on saadaval suurus-

tes 7/S ja 9/L ja neid tasub kü-

sida kõikidest hästi varustatud

aianduskauplustest. Roosikin-

naste soovituslik jaehind on

20 eurot.

Rooside ilu viivad haigused ja kahjurid

kristi.ehrlich@ajaleht.ee

Kristi Ehrlich

Õrnade kroonlehtedega roosid võivad olla aiapida-ja uhkuseks, aga ka nuhtlu-seks, sest haigusi ja kahju-reid, mis taimi kimbutama kipuvad, on üksjagu.

Haiguste ja kahjurite vastu looduslike vahenditega

>> lk 14

aed

MÄNGUMAJAST ELUMAJANI.

LEIA SOBIV TOODE HOONE24.EE KATALOOGIST

info@hoone24.ee www.hoone24.ee

ROOSIDE KAHJURID

Lehetäid

(Macrosiphum)

Väikesed rohekad või kollakad mustade tundlatega õrnad putukad, kes

üsna lühikese perioodi jooksul katavad kolooniana noored võrsed. Il-

muvad roosidele ploomide õitsemise ajal. Rooside noored võrsed kip-

ruvad, õienupud avanevad halvasti, lehed muutuvad kleepuvaks ja tah-

munuks.

Lehetirt (Typhlocy-

ba rosae)

Lehtedel on peened valged täpid, lehe alumisel küljel esinevad rohe-

kad valkjad hüplevad putukad ja nende vastsete vatised kestad.

Ripslased

(Thrips

fuscipennis)

3-4 mm pikkused väikesed silinderjad mustad või pruunid putukad.

Nende kitsad tiivad on kaetud karvakestega. Kõige enam kahjustavad

roosiõisi kuumal ja päikeselisel perioodil. Õie kroonlehe servad muutu-

vad pruunikaks, õis ei avane, jääb mulje, nagu päike oleks õisi kõrveta-

nud. Kõige selgemini on kahjur näha, kui raputada õit valge paberi ko-

hal.

Punane kedriklest

(Tetranychus

urticae)

On rohkem probleemiks kasvuhoones, kus on soe ja kuiv. Õues võib

ta leida endale mõnusa koha roosidel, mis kasvavad vastu sooja seina.

Avamaal kahjustab enim roose erkpunane viljapuu võrgendilest. Mõle-

mal puhul on lehe alumisel poolel luubiga näha kollakasrohelised kuni

oranžpunased ämblikulaadsed olendid. Taimede lehed muutuvad täpi-

liseks, hiljem marmorjaks. Tugeva lööbe korral kattuvad noored võrsed

ja lehed võrgendiga.

Liblikaliste vastsed Rooside lehti, pungi, võrseid ja vilju ründavad liblikaliste vastsed. Nen-

de röövikud ja ebaröövikud on eri pikkuse ja suurusega, kuid neil kõigil

on hästi arenenud pea ja haukamissuised. Näiteks hariliku külmavaksi-

ku röövikud võivad suvel roosilehed roodudeni paljaks süüa ja noored

võrsed hävitada. Lehemähkuri röövik sööb õienuppe ja nukkumiseks

kerib rooside lehed endale tupeks ümber.

Mardikad Mardikalistest ründavad roose kõige enam põrnikalised ja lehekärsa-

kad. Valmikud söövad rooside lehed auklikuks ja kahjustavad õisi. Vii-

mastel aastatel on roosiaedu hakanud ründama aiapõrnikate parved.

Aiapõrnika valmiku pea ja eesselg on metalse läikega sinakasroheline,

kattetiivad pruunikad, 12 mm pikk. Nende tõugud on pehmed, valged,

C-kujulised, hästi arenenud pea ja kolme paari rindmikujalgadega.

Kuldpõrnikas Kaunis, 20 mm pikkune metallroheline mardikas. Tema 4-5 cm pikkusi

vastseid võib leida kompostihunnikutest.

ROOSIDE HAIGUSED

Jahukaste

(Spaerotheca

pannosa var

rosae)

Haigus levib esialgu noortel ladvalehtedel ja võrsetel, minnes üle

õievartelt õienuppudele. Algul katab neid õrn jahutaoline kirme, mis

muutub pruunikashalliks. Nakatunud osad kipruvad, leheservad rullu-

vad üles, kuivavad ning varisevad maha, kasv seiskub ja õied ei arene

normaalselt.

Roosi-ebajahu-

kaste

(Peronospora

sparsa)

Lehtede pealmisel küljel piki leheroodu tekivad ebakorrapärased sina-

kaspunased laigud, kusjuures keskroo poolt on laik sirge ja valgub ser-

vade poole laiali. Laikude vastas lehe alumisel küljel moodustub õrn

hallikasvalge kirme. Lehed muutuvad hallikaspruuniks, deformeeruvad,

kolletuvad ning varisevad maha. Õie kroonlehed pruunistuvad ja kui-

vavad ega lase õiel normaalselt avaneda. Haigus levib eriti noortel isti-

kutel.

Hahkhallitus

(Botrytis cinerea)

Kasvuperioodil ilmuvad lehtedele kollakaspruunid laigud. Õievarre üla-

osa pruunistub ja kõverdub. Õienuppudele tekivad vesised mustjashal-

lid eoskirmed, mis kergesti tolmavad, levitades eoseid. Seen võib levida

pärast okste tagasilõikust piki vart kuni juurekaelani, hävitades kultuur-

osa. Levib eriti varakevadel niiske ja jahedaga.

Roosivarre- ehk

koorepõletik

(Coniothyrium

wernstorffiae)

Varrepõletik ilmneb paar nädalat pärast talvekatte eemaldamist. Vartel

on näha algul punakaid, hiljem tumepruune violetse ümbrisega laike.

Laikude kohal koor praguneb, tekivad haavandid, varre ülaosa kuivab.

Seeneosed tungivad külmalõhede kaudu vartesse, kus jäävad ootele,

et suve lõpul nakatada uusi võrseid.

Roosi-tõlvroos-

te (Phragnidium

mucronatum)

Kollakasoranžid täpilised laigud katavad roosi lehtede ülaküljed, moo-

dustades rooste suvieoste padjandid. Sügiseks tekivad lehtede alumi-

sele küljele analoogsed tumepruunid kuni mustad talieoste padjandid.

Kevadel näeme puhkevate pungade juures oranžpunaseid kevadeos-

padjandeid. Need on kergesti lenduvad ja annavad tõuke rooste tuge-

vale levikule. Seen võib nakatada kogu põõsa ja levida ka kõrvaltaime-

dele. Kahjustus võib hävitada kogu taime.

Roosi-tahmlaiksus

(Marssonia rosae)

Seeneosed talvituvad roosi vartel. Suve teisel poolel ilmuvad roosi leh-

tede mõlemale poolele tumepruunid või mustad laigud. Lehed kolle-

tuvad ja varisevad maha enne õiget aega. Et roosid ei saa läbida nor-

maalselt oma bioloogilist arengutsüklit, jäävad nad nõrgaks. Kergemini

võtavad haiguse külge nooremad taimed.

FO

TO

D: A

RV

ET

MÄ

GI/

VIR

UM

AA

TE

AT

AJA

aed

Juuni 2013 15

Siseviimistluseks LINAÕLI, VAIGUÕLI, PÕRANDAÕLIVälisviimistluseks TÕRVAÕLID, TOONITUD ÕLIDPuitmööblile VIIMISTLUSTÕRVPuitkatuste viimistlemiseks KATUSETÕRVAÕLI, KATUSETÕRVSeene, sine ja hallituse vastu ECOKRUNT Tootevalikus ka KÜMBLUSTÜNNID, TORUSAUNAD

Info meie toodete kohta WWW.ECOOIL.EE või tel 5661 5676.

Kaubavedu üle Eesti.

Aiamööbli saab materjali järgi jagada sisuliselt nelja liiki: puit-, plast-, me-tall- ja punutud mööbel. Kaupluse-keti Bauhof aia- ja kodukaupade

arendusjuhi Anu Kudeviita sõnul on neil kõigil omad eelised ning seega raske öelda, millist lii-ki mööblit oleks kõige õigem osta. Pigem sõltub see vajadusest, võimalustest ja asukohast, mil-lisesse aeda mööbel plaanitakse panna.

Supermarketi mööblisse suhtuge kahtlevalt

Hinna poolest saab kõige soodsamaks pidada plastmööblit. Kudeviita ütles, et sellise mööbli disainis väga suuri muudatusi ei tehta, kuid ma-terjal on kerge, mööblit on lihtne hooldada ja see on enamasti üsna mugav.

Märksa ilusam ja koduaeda või terrassile so-bivam on puidust, punutud või metallist möö-bel. Metallmööbli eeliseks on muidugi vastupi-davus, materjal ei nõua erilist hoolt, kuid hoo-aja lõppedes on see siiski mõistlik õuest ära tõs-ta. “Metallist istumisalune on aga külm ja peh-mel murul kipub ta rohkem sisse vajuma kui puidust mööbel,” tõi Kudeviita välja puudused.

Kudeviita julges väita, et eestlaste lemmik ja enim ostetud mööbli materjal on ikkagi puit. “Ehkki puidu ilusana hoidmiseks tuleb natuke

rohkem vaeva näha, sobib ta siiski igasse aeda, näeb õige hoolduse korral aastaid hea välja ja uudsust saab lisada näiteks toolipatjasid vahe-tades,” põhjendas ta.

Puitmööbli ostmisel tuleb jälgida konstrukt-sioone, detailide paksust ja materjali ennast, paraku müüakse Kudeviita sõnul osades super-marketites ka väga õhukesest materjalist teh-tud laudasid ja toole, mis mõne suurema grilli-sõbra all ei pruugi vastu pidada. Ka odava plast-mööbli puhul tuleb kasutamisel jälgida kaalu-piiranguid ja seda, et tool oleks tasasel pinnal, kus kõikidele jalgadele rakendub ühesugune koormus.

Viimasel paaril aastal on traditsioonilisele aiamööblile lisandunud veel neljas kategooria, milleks on plastvitstest punutud aiamööbel. See näeb samuti hea välja, on suhteliselt ilmastiku-kindel, kuid oma stiililt eeldab üsna tänapäe-vast ja modernset elamist.

Plastrotangist suvemööbel on väliselt väga

sarnane tubasele mööblile ja see on Aatriumi sisustuskaubamaja sisekujundaja Kristel Piiri-oja arvates väga suur pluss. “Kui suvi läbi, saab mööblit kasutada siseruumides ja see ei häiri silma,” tõi ta näiteks. “Väga mitme komplekti puhul on võimalik toone omavahel miksida ja saada seeläbi põnev tulemus.”

Hooldamine algab pesemisest

Hoidmaks oma aiamööblit ilusana, tuleks see igal kevadel enne suvehooaja algust üle vaada-ta. Kui ka suvel tekib pikem kasutusvaba pe-riood, on mõistlik mööbel siiski päikese ja vih-ma eest varju tõsta. Kudeviita sõnul tuleb nii la-kitud, õlitatud puitmööbli kui ka plastmööbli kevadist hooldust alustada pesemisest. Kasu-tada võib õrna pesuvahendit ning pehmemat harja või lappi.

“Kindlasti ei tohi puhastamiseks kasutada te-rasest harja või nuustikut, sest teravad metall-harjased võivad puidu pealispinda kahjustada ja karvaseks muuta,” rääkis ta.

Ka K-rauta Tondi kaupluse aiaosakonna juht Hannes Hallmets rõhutas, et igasuguse mööbli hooldamise juures on oluline, et puhastuskee-miaga puhastatavale liiga ei tehtaks. Mustuse eemaldamiseks on tootjad valmistanud mitme-suguseid keemiatooteid. Plastmööbli puhasta-miseks on šampoonid, mida võib kasutada koos survepesuriga või siis ilma.

Lakitud mööbli puhastamine sarnaneb Hall-metsa sõnul plastmööbli puhastamisega. “Kui näiteks mööbli lakikiht on vigastada saanud, tuleks see koht puhtaks lihvida ja uuesti lakiga katta,” selgitas ta. “Parema tulemuse saab ko-gu tooli või laua ülelakkimisega.”

Õlitatud mööbli puhul aitavad värsket ilmet tekitada hooldusõlid, mis kaitsevad puitu niis-kuse, mustuse, päikese ja vihma eest ning vä-hendavad puidu lõhenemist, parandavad selle

osuti@ajaleht.ee

Kuido SaarpuuMerit Männi

Aiamööbel kestab hoolsa peremehe käes kaua

Iga mööbliese, mis leiab aktiivset kasutamist, vajab kestmiseks peremehe hoolt ja armastust. Õue- ja aiamööbliga on olukord keerulisem, sest väliskesk-kond suurendab hooldus-vajadust veelgi.

Nii töötlemata kui töödeldud puitmööblit võiks õlitada vähemalt kolm korda aastas: kevadel enne õue toomist, kesksuvel ning sügisel enne talveootele pa-nekut.

FOTOD: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

aed

16 Juuni 2013

RaketisplokkBP-240 240X200X596/605BP-190 188X200X597/6050X188X200X

Metallmööblilt võib paratamatult mõne hoo-aja möödudes hakata värv kooruma. Enamasti on sellistes kohtades ka roostet. Lahendus on sama, mis lakitud mööbli puhul ehk vigastatud kohad tuleks puhtaks lihvida, vajadusel pahtel-dada ja katta uue värviga. Välistingimustesse sobivad hästi Hammerite metallivärvid, mida on saada ka pihustipudelites, need teevad vär-vimise lihtsamaks.

Ka toolikatete eluiga saab pikendada, puhas-tades neid kord nädalas tolmuimejaga või kor-ralikult kloppides. Suuremate plekkide eemal-damiseks võib kasutada diivanitele mõeldud puhastusvahtusid. Mööbliga sarnaselt on soo-vitatav viia toolikatted ajal, mil neid ei kasuta-ta, ilmastikukindlasse ruumi või vähemalt var-ju alla, et öine niiskus ja päevane päike neid as-jatult ei hävitaks.

Kui mööblipadjad on varustatud eemaldata-vate katetega, siis on neid lihtne puhtaks saada pesumasinaga pestes. “Tihtipeale odavamatel toodetel selline võimalus siiski puudub,” teadis Hallmets. “Sellisel juhul saab abi Softcare mööblihooldustoodetest, mille valikus on too-teid pehme mööbli kuivpuhastuseks ja ka pu-hastatud pindade kaitseks. Vanade ja palju ot-sese päikese käes olnud kangaste-patjade pese-mise-puhastamise juures peab siiski arvesta-ma võimalusega, et peale puhastamist ei ole tooted enam kasutatavad, sest kangas võib pu-hastamisel puruneda, kokku tõmmata või oma värvidest olulise osa kaotada.”

Kudeviita ütles, et hooaja lõppedes on mõist-lik aiamööbel taas eelnevalt pesta ning seejärel asetada see kütteta, hea ventilatsiooniga ruu-mi. Väga soojas ruumis võib mööbel liialt kui-vada, mille tagajärjeks on pragude tekkimine või suurenemine.

Hallmetsa sõnul peaks hoiustamisruum ole-ma mõistliku temperatuuriga. “Suurte miinus-kraadidega muutub enamik plast- ja kunstro-tangmööblist tavapärasest hapramaks,” põh-jendas ta. “Kogu mööbli võikski hooaja lõpus puhastada, kuivatada ja tolmuseks minemise vältimiseks ära pakkida.”

Tasuks vältida mööbli kilega katmist, sest nii võib puit mädanema või hallitama minna.

Mis puutub aiamööbli trendidesse, siis Hall-

mets teadis öelda, et aastast aastasse müüakse tegelikult samalaadseid tooteid, vahelduvad vaid materjal, kuju ja värv. “Näiteks odavat ja madala kvaliteediga idast pärit puitmööblit peaaegu enam ei pakuta ja kunagi väga popu-laarse plastmööbli müük on ka langemas,” mär-kis ta. “Klient hindab pigem materjalide pika-ealisust ja vastupidavust.”

Kujundage välituba võimalikult mugavaks

Kristel Piirioja arvates tuleks mööblikomplek-ti valikul lähtuda eelkõige otstarbest ja sellest, kui palju inimesi see mahutama peaks. Kui käib rohkem külalisi, siis tasuks valida kindlasti suurem laud ja rohkem toole. Kui tegu on suu-remat sorti terrassiga, võiks sinna lisaks söögi-lauale mahutada ka diivanikomplekti ja lama-mistoole.

Kui mööbel ostetud, on aeg seda nautima ha-kata. Et välipeod mööduksid sama mugavalt ja lõbusalt kui tubased, siis võiks Piirioja soovitu-sel laudu-toole sättides lasta mõttel lennata. “Suvi on aeg vabadusele ja seda igas mõttes,” rõ-hutas ta. “Kõik on lubatud, värvid ja mustrid välja! Võiks sobitada oma tubaseid serviise, klaase ja tekstiile natuke lihtsamate ja vastupi-davamate nõudega ja materjalidega, mida tava-liselt õues kasutame.”

Peale mööbli tasub läbi mõelda ka valgus-tuse pool. Piirioja meelest on üks lihtne ja le-vinud viis küünalde kasutamine. Nende tur-valiseks kasutamiseks on head küünlaümbri-sed ja -laternad, sest need muudavad ka ter-rassi omanäolisemaks ja hubasemaks. “Nagu õuemööbel muutub disainilt ja välimuselt a ina sarnasemaks tubasele mööblile, on sama lugu ka välisvalgustitega,” on ta tähele pan-nud.

Piirioja soovitas rõdu ja terrassi kujundami-sel ja sinna mööbli valimisel lähtuda tavalisest toa kujundamisest. “Võtke seda kõike kui suve-tuba ja toapikendust suveperioodil õue,” ütles ta. “See on see koht, mille valime ilusate ilma-de ajal elutoa asemel ja kus veedame meelsasti oma puhkehetked. Las olla see välituba siis või-malikult mugav.”

tugevust ja väljanägemist. Õlitamisel tuleks kanda puidule nii palju õli, kui puit suudab ima-da, ning seejärel, mõne tunni möödudes, eemal-dada lapiga üleliigne õli.

Nii töötlemata kui töödeldud puitmööblit võiks vähemalt kolm korda aastas õlitada: ke-vadel enne õue toomist, kesksuvel ja sügisel en-ne talveootele panekut. Suvine hooldus on eel-kõige oluline seetõttu, et mööblile koguneb nii tänava- kui ka õietolmu, samuti näiteks toidu-jäänuseid.

“Kui mööbli pind on karuseks muutunud, siis aitab lihvkäsnaga või nn karukeelega lihvimi-ne,” õpetas Hallmets. “Teha tuleks seda kind-lasti puusüü suunas. Enne kogu mööbli õliga katmist on soovitatav teha proovikatmine ja se-da kohas, kus see väga silma ei hakka, näiteks istumisaluse all. See annab aimu lõpptulemu-sest ja võib-olla aitab kaasa ka õigete töövõtete tekkimisele.”

Piirioja täpsustas, et lisaks lihtsale hooldus-õlitamisele on võimalik õlidel valida ka tooni ja toonida mööblit vastavalt oma maitsele.

Nokitsejatele tegevust jagub

Kui mõni detail on lõhki kuivanud, siis tuleb hinnata, kas see nõrgendab ülejäänud konst-ruktsiooni või on tegemist pelgalt esteetilise veaga. “Otsustades remondi kasuks, tuleks de-tail välja vahetada,” ütles Hallmets. “Kangaste puhul on asi lihtsam, katteriide vahetus ja u ute padjakatete valmistamine peaks natukenegi õmblemist harjutanud inimesele jõukohane ole-ma.”

Väga mitme komplekti pu-hul on võimalik erinevaid toone omavahel mik-sida ja saada seeläbi põnev tulemus.

Väga soojas ruumis võib mööbel liialt kuivada, mille tagajärjeks on pragude tekki-mine või suure-nemine.

PUIDUST AIAMÖÖBLI HOOLDUSNIPPE• Kui mööblit ei kasutata, on soovitatav

see katta vastavate aiamööbli katetega.

• Et saavutada optimaalset vastupida-

vust, on vaja mööblit täiendavalt õlita-

da, kasutades näiteks Boatman’s mix

õli.

• Ükskõik mis liiki puit, mida kasutatakse

aiamööbli valmistamisel, muutub vana-

nedes värvuselt hallikaks ning pideva

õhuniiskuse ja -temperatuuri muutumi-

se tagajärjel võivad sellesse tekkida väi-

kesed praod ja lõhed.

• Puit on elav materjal, mis muutub ja va-

naneb aja jooksul. Regulaarne hooldus

ja stabiilne keskkond tagavad naturaal-

sest puidust toodete kestvuse ja värske

välimuse ning tehtud investeering jääb

teid rõõmustama pikkadeks aastateks.

• Vältige liiga niisket või otsese päikesevalgusega asukohta. Liigselt ergas päikesevalgus võib mööb-

li pleegitada ja kahjustada viimistluskihti. Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad

põhjustada pragude ja lõhede tekkimist.

• Väikeste pragude või kahjustuste peitmiseks kasutage spetsiaalseid puidukaitse või töötlemise va-

hendeid, mida on võimalik osta ehitustarvete kauplustest.

• Ennetage mehaaniliste kahjustuste teket. Mööbli teisaldamisel olge ettevaatlik, liigutage mööblit tõs-

tes, mitte lohistades. Vältige kraapimist ja lööke.

Vahendanud: Elene.ee sisustuskaubamaja tegevjuht Veiko Tihemets

aed

Juuni 2013 17

Aiavalgustit valides on K-rauta ko-dusisustuse tootejuhi Margus Vällingu sõnul kõige olulise-maks võtmesõnaks funktsio-

naalsus – tuleb arvestada, milliseid õueala-sid ja käiguteid soovitakse valgustada.

Kas valgustit on vaja ainult tee tähistami-seks ja dekoratsiooniks või tahetakse ereda-mat valgusjuga. Valgustuse projekteerimi-sel soovitab tootejuht rõhuda elamu- ja ga-raažiesise, katusealuste ja teeradade val-gustamisele. Dekoratiivsus peaks olema tei-sejärguline.

Valgustid jagunevad suures plaanis ka-heks: päikesepaneeliga töötavad maasse torgatavad valgustid ning juhtmetoitega niinimetatud päris valgustid.

“Päikesepaneeliga töötavad maasse tor-gatavad üksikute LED-lampidega lihtsad piikvalgustid on aja jooksul muutunud üha dekoratiivsemaks. Piikide asemele on tek-kinud lai ja väga fantaasiaküllane valik ku-jukesi, mehikesi, liblikaid jms,” kirjeldas Välling tootevalikut.

Seevastu elektrivooluga töötavad aiaval-gustid on peamiselt klassikalise laterna ku-julised või modernsed silindrilised. Järjest enam kasutatakse ka teisaldatavaid valgus-teid, mida saab pärast aiapidu või aiahoo-aja lõppu ära panna või peita.

Valgusteid on nii liikumissensoriga kui il-ma. Liikumisanduriga valgusti üks funkt-

Toome valguse aeda, aga sääsed peletame eemaleSumedate suveõh-tute veel õdusa-maks muutmisel tulevad appi val-gustid, mis toovad aeda lisavalgust, ol-les teinekord ka de-koratiivse funkt-siooniga. Pinisevad sääsed ühe mõnu-sa õhtu juurde aga kindlasti ei kuulu. Nende vastu leiab samuti abi.

kristi.ehrlich@ajaleht.ee

Kristi Ehrlich

>> lk 18

FO

TO

: MY

PE

ST

PR

EV

EN

TIO

N.C

OM

FO

TO

: MO

DE

RN

PE

ST

.CO

M

Kaitseb kuni 8 tundi sääskede eest, lisakspuukide ja parmude hammustuse eest. Meeldiva lõhnaga, 100% taimsed koostisained. Lihtne peale kanda tänu pihustile. Sobib ka väikelastele. Sisaldab aaloed ja kookosõli, mis hooldavad samal ajal nahka. Toime on tõestatud Saksamaa Troopikainstituudis.

Saadaval Looduspere poodides Pirita TOP-is (15. juunist Pirita Selveris), Viru Keskuses ja Tartu Lõunakeskuses ning e-poes www.looduspere.ee.

Hind: 9,98 €

aed

www.husqvarna.ee

HUSQVARNA 122 C 21,7 cm³, 0,6 kW, 4,4 kg.

Madal müratase.

SmartStart lihtsustab käivitamist.

Automaatselt tagastuv seiskamislüliti.

HUSQVARNA M 46 ABS plastikust korpus.

BioClip®.

Briggs & Stratton 450 Series mootor.

Niidulaius 46 cm.

Kaal 18 kg.

Kampaaniahind

165 €Kampaaniahind

255 €

Kampaaniahind

2299 €

HUSQVARNA LTH154 + KINGITUSEKS KAASA

TRAKTORI HOOLDUSKOMPLEKT Võimas Kohler® mootor.

Niidulaius 97 cm.

Elektriline terade käivitus.

LTH mudel on varustatud pedaalidega juhitava hüdrostaatilise käigukastiga.

Kampaania kestab kuni 22.06.2013.

sioon on turvata valgustatavat ala ja võõras süttiva valguse sähvatusega eemale peletada. Teine funktsioon on pimedas teed juhatada. Liikumissensoriga valgustid on ka ener-giasäästlikud, sest valgus süttib vaid vajadu-sel.

Üldvalgustiteks sobivad hästi näiteks post-valgustid, nendega saab valgustada aiateid ja -radasid ning taimerühmi. “Maasse torgatud valgustite puhul peab arvestama, et liiga ma-dalale pandud valgustid jäävad talvel lume alla,” juhtis tootejuht tähelepanu.

Kui siiski on soov kasutada pinnasesse sü-vistatud valgusteid, siis sobivad need ka sein-tesse ja müüridesse. Selliselt säilitavad need oma funktsionaalsuse talvelgi.

“Dekoratiivsusele rõhudes võib eelistada terrassipinda süvistatavaid lampe, mis val-gust väga ei anna, kuid on pimedas efektsed,” märkis Välling.

Aiateede valgustamisel soovitas ta lähtu-da pragmaatilisusest ehk valgustada need teed, mis on kõige käidavamad ka pimedal ajal.

Aga mida ometi teha tüütute sääskedega, kes õues istumise lausa võimatuks võivad te-ha? Üks võimalus sääskede peletamiseks on gaasiballooniga töötav peleti ThermaCell. Seadme plastist korpuses olev aktiivaine plaat eraldab gaasiballooni tööle pannes a inet, mis 21 ruutmeetri suurusel alal sääsed eemal hoiab.

Balloonis jagub gaasi 12 tunniks ja üks ak-tiivainega plaat kestab neli tundi. Komplek-tis on kolm plaati. Seade koos ballooni ja kol-me plaadiga maksab Stokkeri Rakvere kaup-luses 29.90, täitekomplekt (balloon + plaadid) 9.90.

ASi Stokker Rakvere müügipiirkonna juhi Urmas Arva sõnul on tegemist lauale panda-va üpris tõhusa seadmega, mida eelnevatel aastatel on hästi ostetud. Eraldatava aine lõh-na tunneb inimene minimaalselt, lubas müü-gipiirkonna juht.

Tondi K-rauta aiakaupade osakonna juht Hannes Hallmets soovitas siseruumides ja ka-tusega terrassidel kasutada näiteks UV-lam-biga töötavaid sääselõkse, mille toimeraadius jääb olenevalt mudelist vahemikku 30-80 m2. “Nende tööpõhimõte seisneb selles, et sinise valgusega meelitatakse putukas vastu elekt-riseeritud võrku lambi sisemuses ja putukas on sellega neutraliseeritud,” selgitas Hallmets.

UV-lampide hinnad K-rauta kauplustes on vastavalt võimsusele ja mudelile vahemikus 12-70 eurot.

Osakonnajuhi sõnul on aasta-aastalt popu-laarsemaks muutunud elektrilised püünised, mida saab sääsetõrjeks kasutada kas toas, keldris või terrassil. “Nende tööpõhimõte seis-neb helis, mida peleti edastab ning mõjub sää-sele rünnaksignaalina,” märkis Hallmets. Pe-letava heliga pinistajaid leidub nii elektriga töötavaid kui patareitoitel, vastav rakendus on koguni mobiiltelefonidel. Vooluvõrgu toi-tel kasutatavaid püüniseid saab kasutada ruu-mides pindalaga kuni 20 m2, patareidega püü-niste raadius on aga vabas õhus kolm meetrit.

Putukatõrjevahendite tootja OFF valikust leiab toote Clip On. Tegemist on seadmega, mille saab kinnitada vöö või koti külge või ase-tada enda kõrvale toolile. Nii ei pea sääsetõr-jevahendit endale ega riietele pihustama. Too-de töötab patareide abil ja eritab inimese üm-ber lõhnatut tõrjevahendit, mis hoiab tüütud putukad eemal.F

OT

OD

: ME

EL

IS M

EIL

BA

UM

/„V

IRU

MA

A T

EA

TA

JA”

SÄÄSETÕRJE: Peleti ThermaCell

eraldab sääskede e emal

hoidmiseks ainet, mille

lõhna inimene vaevu

tajub.

7.-8. JUUNI, PÄRNU VALLIKÄÄRU AASSöömapüha peab ikka olema!

Eesti vanasõna

Hea Toidu FestivalGrillfest 2013

1

Piletit ei ole ega tule, parklad onTasuta sissepääsuga toidufestivalile on hea tulla jalgsi, mootor- või jalgrattaga, sest festivali amet-lik autoparkla asub festivalialast veidi eemal, suu-rel sadamakail, aadressiga Kalda 2. Seal tagab muretu parkimise Pärnu Haldusteenused OÜ 3€ eest. Kui soovite parkimiskohta ette broneerida, siis saate seda teha aadressil parking@grillfest.ee või helistades 5283077. Paadiga saabujatel tuleb samuti võtta ühendust Pärnu Haldusteenustega. Jalgratastega ja tsiklitega külalised pargivad ta-suta Speedesti motoparklas festivalialal Ringi tä-nava ääres (kuni kohti jätkub). Speedesti parkla tööd korraldab MTÜ Mootorispordi arendamise keskus, parklakohti saab broneerida: speedest@grillfest.ee või 5157507. Parkimise lisainfo: www.grillfest.ee.

Lapsi ootab Nesquik MängumaaGrillfest on kogupere-festival ja seepärast on laste rõõmuks rajatud suur mängumaa, kus lisaks batuudilinnaku-le jätkub tegevust igale vanusele. Avatud on ka mähkmistuba väikelastele, saab kasutada veega tualette ja töötab kauni sadamavaatega pereres-toran.

Koerad ja kassid sööma!Neljajalgsete sõpra-de auks avab Purina festivali tootjate ja restoranide alleel suure restorani, kus lisaks toidule paku-takse ka värsket vett ja kakakotikesi.

Kui tavaliselt on suurüritustele lem-mikloomadega saa-bumine keelatud, siis Grillfestil on vastupidi - kõik pereliikmed peavad saama heas seltskonnas hästi süüa!

Toetame ToidupankaIgaühel on võimalus aidata neid, kel-le toidulaud ei ole nii rikkalik kui festivalil pakutav. Tee annetus festi-vali kesktänaval Pärnu Toidupanga infopunktis või helista Toidupanga annetustelefonidele 9009005 (2€), 9009010 (8€).

Head naabrid, külalised ja ko-dulinna rahvas! Armastus käib kõhu kaudu. Mis seal pattu salata, elu üks olulise-

maid naudinguid on söömine. Või mis patt see ka on! Toitumine on eluks ju lausa hädavajalik, kasvamaks ja taasta-maks oma energiavarusid. Kuskilt maalt peaks kasvamine muidugi peatu-ma. Seepärast on tähtis, et vahele ei to-hi jätta seda osa söömisest, mis kannab “märki” tervislik. Selle järel võib ka vä-hemtervislikke toite nautida. Nii on ka Grillfestist saanud Hea Toidu Festival, kus tuntud ja aus oleva “vana ja hea” grillliha kõrval on järjest rohkem ruu-mi ja tähelepanu kvaliteedil ning tervis-likkusel. See on aja märk, ehk isegi lau-sa moes, mille üle võib vaid rõõmu tun-da.

Möödunud aastal toimunud Grillfest oli aasta üks rahvarohkemaid meelela-

hutusüritusi Pärnus. Külastajaid ligi 40 000. Nii paljude inimeste osavõtt on pa-rim tunnustus ja kvaliteedimärk Hea Toidu Festivali korraldajatele, osaleja-tele ja Pärnule. Festivali “peakokk” Au-ris Rätsep on lubanud, et sel aastal tu-leb ägedam. Ja järgmisel aastal, kui on juubeliaasta, mil täitub esimesest Grill-festist 15 aastat, veelgi võimsam. See ei tohi jääda nägemata!

Oma silm ja kõht on kuningad. Oota-me kõiki hea toidu, hea seltskonna, hea kultuuriprogrammi ja Pärnu sõpru Val-likääru aasale 7. ja 8. juunil, saamaks osa ühest parima miljööga rahvapeost – see on lihtne, lõbus ja toitev. Kui sind ei ole siin, siis ... oleme kurvad! Alusta-me suurt suve Pärnus, üheskoos, sest koos on vahvam! Ja piletit polegi vaja.

Toomas Kivimägi

Pärnu linnapea

Hea Toidu FestivalGrillfest 2013

Koht: Pärnu linn, Vallikääru aas

Kuupäevad: 7. ja 8. juuni

Avatud: kell 11-23

Sissepääs: tasuta

GIP käepael festivali infopunktist: 5€

GIP sooduspakkumised: gip.grillfest.ee

Festivaliala: 27000m2

Osalejaid: 200

Esinejaid: 350

Külalisi: kuni 40 000

Festivali lisainfo: www.grillfest.ee

Festivali infopunkti telefon: 554 3000

Laud on kaetud japillimehed kutsutud!

REKLAAM Hea Toidu Festival – Grillfest 2013

2

Mehhiko kokk teeb kunstiFestivali peatänaval restoranis Le Che koh-tuvad Ladina-Ameeri-ka, Idamaade ja Vahe-mere maitsed. Kunst-nikust kokk Leno Morfin üllatab meid puhaste vegetariaansete roogadega. Li-saks maalib ta laupäeval kell 16 E-Piima juustulaval RAMi meeste laulu saatel lõh-nava toidumaali, mis Eesti Toidupanga toetuseks oksjonil maha müüakse.

Need, kes on Grillfestil käinud, teavad, et festivalil pakutakse väga hästi küpse-tatud liha igale maitsele. Ka sel aastal austatakse festivali arvukates restora-

nides lamba-, veise- ja mõistagi sealiha. Liivimaa Lihaveise telgis selgitatakse superchef veiseliha valmistamises. Ka-hel festivalipäeval peetakse suured toi-

duvõistlused Rakvere searibi, Talleggi kanaliha ja Kaupmehe fantaasiaroa grillimises. Liha peab Grillfestil saama, igatahes!

Kohv on poppSegafredo tutvustab Hea Kohvi Kohvikus uut, soodsa hinnaga myespresso kapsli-masinat. Festivali kesktänaval teenindab teid Coffee Angelsi kohviratas ja Coffee Be-ani kohvik, nii et kõikvõimalikud moodsa aja kohvijoogid on festivalil esindatud.

Juustusaia ja kultuuriKui E-Piima juustulaval jagatakse mõlemal festi-valipäeval toidutarkust ja esinevad suurepärased artistid, siis E-Pii-ma suures telgis küpsetatakse värsket juustusaia, mis oma lihtsuse ja hea koduse maitsega on võlunud Grillfesti külastajaid juba aastaid. Maksi & Mooritsa toidulaada laval pakutakse maitsvat rahvakultuuri ja õhtusel ajal vürtsitavad külastajate meeli vah-vad noor-tebändid.

Rohkem gaasi!Gaasiga saab häs-ti süüa teha, aga mitte ainult. Fes-tivali suurtoetaja Reola Gaas tut-vustab festivali võistlusalas gaasi kasutusvaldkondi. Platsile tuuakse isegi gaasiga sõitev auto, et laulda üheskoos: “Sidur, pidur, gaas, gaas!”

Angerjas + säga = angersäga?Värsket kala saab fes-tivali toidulaadalt kaasa osta M.V.Wooli kalabussist, samuti pakub mitu restorani häid kalaroogasid. Toiduliit tutvustab 2013. aasta Eesti parimaid toiduained, nende seas kuldmärgi pälvinud M.V.Wooli marineeritud angersäga. Selle huvitava nime ja hea maitsega kala “kasvuisa” Avo Leok on toidulaadal ka ise kohal – kasuta-ge võimalust, astuge ligi ja uurige järele!

Seto ja Kihnu söögid ja kultuur on kohalFestivali peatänava äärest leiame Sanaka baari, kus pakutakse Seto putru suulliimi-ga. Kihnlased tulevad välja oma tuntud hea leiva ja saiaga, rahvusroaks võib ni-metada äädikaräimesid ja suitsukala, pa-kutakse ka võilillemett ja sooja toitu. Kih-nu pillilatsed esinevad E-Piima juustula-val: mängivad pille, laulavad ning tantsi-vad. Muide, Kihnus on ainsana Eestis säi-linud tantsimine ringis liikudes.Lihakummardajate pidupäev

Värsket vaadikalja peab saama!

Köögikubjas jälgib mänguKokkade hirm Juha “Köögikubjas” Rantanen inspekteerib kahel festiva-lipäeval toidupakkujaid ja annab lau-päeval kell 17 E-Piima juustulaval üle auhinna festivali parimale restorani-le. Eelmisel aastal pälvis selle tiitli Tartust saabunud restoran Meat Mar-ket. “Need poisid suhtusid lihasse loo-minguliselt ja see avaldas muljet!” teatas Köögikubjas. “Restoranis näe-me ...” lisas ta.

Maailmakuulsad lihameist-rid Türi Pritsumehed on ko-hal igal Grillfestil.

3

Hea Toidu Festival – Grillfest 2013 REKLAAM

HEA TOIDU FESTIVALI GIP-PAKKUMISEDFestivali GIP-käepaela omanik on tõeline VIP, sest osalejad teevad häid sooduspakkumisi, festivali infopunktist saab kingiks jodeeritud vett ja kasutada Daisy GIP-tualette. Festivali ametlikele jätkupidudele on GIP-sissepääs poole hinnaga. Kõik pakkumised on kirjas lehel gip.grillfest.ee. GIP-pakkujate täpseid asukohti küsi ja vaata infopunktist ning iga GIP-osaleja juures on sooduspakkumine ka suurelt kirjas. GIP-käepaela hind Piletilevis ja festivali infopunktis on 5 €.

REKLAAM Hea Toidu Festival – Grillfest 2013

4

Reede, 7. juuniE-PIIMA JUUSTULAVA11.00 festivalipäeva äratus - paugutulestik11.05 muusikaline soojendustervitus: Taavi Peter-

son & Peacemaker12.00 Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivali

pidulik avamine12.20 Hiline hommikukohv Meira ja Segafredoga12.40 Toiduliit tutvustab: Eesti parim toiduaine

201313.00 esineb JJ-Street Dance Company13.20 Liivimaa Lihaveis ja Eesti Kulinaaria Instituut esitlevad: Superchef 201313.40 Konksupood esitleb: Eesti rahva kalapüügikool14.00 Pärnu linnapea tervitus ja Pärnu linna tervituskontsert, esinevad Pärnu Poi-

sid15.00 Mare Liiger ja Margit Pärn esitlevad: Eesti rahva esmaabikool (põhitõed)15.20 Fairtrade - valikute mäng kõigile15.40 Veinimaailm.ee esitleb: Eesti rahva veinikool16.00 Reola Gaas esitleb: Eesti rahva gaasikool "Kokkame, sõidame ja kütame gaa-

siga!"16.30 Premia jäätisemäng16.40 E-Piima juustumäng17.00 esinevad Kihnu lapsed17.30 Purina koerterestoran esitleb: Suur koerteshow18.00 Rahvatantsuansambel "Kajakas" esitleb: Eesti rahva

rahvatantsukool (pedagoogid Marge Rull ja Roland Lan-ding)

18.30 Meira publikumäng "Maitsesta julgesti!"18.40 E-Piima juustumäng19.00 esineb Kolumbus Kris20.00 Rakvere Lihakombinaat ja meisterküpsetaja Tarmo Märss

kutsuvad heategevuslikule BBQ-seaoksjonile20.15 Koolidevahelised meistrivõistlused grillimises - Grillium

võitjate autasustamine20.30 esineb Kolumbus Kris21.00 festivali erikülaline: Koit Toome22.00 esineb Kolumbus Kris23.00 suur ilutulestik, festivalipäeva lõppLava peakokk: Emil Rutiku

MAKS & MOORITS TOIDULAADA LAVA12.00 söögipalve ja festivali avamine E-Piima juustulaval12.15 laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus12.30 laadakauplejate esitlused13.00 Vana-Pärnu Kultuuriseltsi kollektiivid Vesiroos, Ilse ja

Hõbene13.30 laadakauplejate esitlused14.00 Pärnu linna tervituskontsert festivali E-Piima juustula-

val15.00 Ukraina seltsi Vitšisna kollektiivid Barvinok, Trembita

ja Devšata15.30 laadakauplejate esitlused16.00 Segaansambel Mõnusalt16.30 laadakauplejate esitlused17.00 Folkloorirühm Mesilased ja rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri17.30 laadakauplejate esitlused18.00 Pärnu AMS folkloorirühmad Kunglarahvas, Räämakad ja Tõmba-Jüri18.30 laadakauplejate esitlused19.00 esineb ansambel Suund on Pluuto20.00 esineb ansambel Boondocks21.00 esineb ansambel Free Ride22.00 esineb ansambel Ol 23.00 laadapäeva lõppLava peakokk: Urmas Salmu (Pärnu Päikeseraadio)

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALAKoolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grillium10.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, küpsetamise algus13.15 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike

koolitus, esineb Enn Tobreluts14.00 1. vooru (Rakvere searibi) võistlustööde pimehinda-

mine14.15 Eesti Rahwa Grillikool 1.osa15.00 2. vooru (Talleggi kanaliha) võistlustööde pimehin-

damine15.15 Eesti Rahwa Grillikool 2.osa16.00 3. vooru (Kaupmehe fantaasiavooru) võistlustööde avalik hindamine19.00 võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks20.15 autasustamine E-Piima juustulavalVõistlust juhatab: Allan Hook

Laupäev, 8. juuniE-PIIMA JUUSTULAVA11.00 festivalipäeva äratus - paugutulestik11.05 muusikaline soojendustervitus: ansambel 4 Tankisti & Rebane12.00 Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivalipäeva pidulik avamine12.20 Maks & Moorits grillikool (pedagoog Enn Tobreluts)13.00 Üleriigiline kalapüügivõistlus - Kalake algus Vallikraavis13.20 Lõunakohv Meira ja Segafredoga13.40 Veinimaailm.ee kutsub: Eesti rahva veinikool14.00 Pärnu linna tervituskontsert, esineb Swing X ja Fred Rõigas15.00 Mare Liiger ja Margit Pärn esitlevad: Eesti rahva esmaabikool (toiduteemali-

ne)15.20 Premia jäätisemäng15.30 Reola Gaas esitleb: Eesti rahva gaasikool "Kokkame, sõidame ja kütame gaa-

siga!"16.00 RAMi Lõbusate Poiste Bänd ja Leno Morfini toidumaali live-kontsert-maalimi-

ne-oksjon16.40 E-Piima juustumäng17.00 Üleriigilise kalapüügivõistluse - Kalake võitjate autasustami-

ne17.15 Purina koerterestoran esitleb: Suur koerteshow17.45 Juha "Köögikubjas" Rantanen esitleb: Festivali Parim

Restoran 201318.00 MyFitness esiteb: Eesti rahva Zumbakool (pedagoog

Marge Rull)18.30 Meira publikumäng "Maitsesta julgesti!"18.40 E-Piima juustumäng19.00 StarFM kogutud heategevusraha pidulik üleandmine19.10 ansambel Hellad Velled20.00 Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest ja Eesti rahwa

barbecue võistlus – BBQ võitjate autasustamine ja festi-vali lõpukõned

20.30 ansambel Hellad Velled21.00 festivali erikülaline: The Belka22.00 ansambel Hellad Velled23.00 suur ilutulestik, festivali lõppLava peakokk: Emil Rutiku

MAKS & MOORITS TOIDULAADA LAVA12.00 söögipalve ja festivalipäeva avamine E-Piima juustulaval12.15 laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus12.30 laadakauplejate esitlused13.00 Rahvatantsurühmad Lindi Lappajad ja Audru Naised13.30 laadakauplejate esitlused14.00 Pärnu linna tervituskontsert E-Piima juustulaval15.00 Rahvatantsuansambel Kajakas15.30 laadakauplejate esitlused16.00 Purina koerteshow16.30 laadakauplejate esitlused17.00 Raeküla Seltsi folkloorirühm Kaasike ja Audru rahvatantsu-

rühm Tuuletallajad17.30 laadakauplejate esitlused18.00 Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit18.30 laadakauplejate esitlused19.00 esineb ansambel The Sunstorm20.00 esineb ansambel Trains21.00 esineb ansambel Meeletu22.00 esineb ansambel The Pedestrian Hit Squad23.00 laadapäeva lõppLava peakokk: Urmas Salmu (Pärnu Päikeseraadio)

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALAEesti meistrivõistlused grillimises - Grillfest ja Eesti rahva barbecue võistlus - BBQ09.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise algus11.00 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koolitus, esineb Enn Tobre-

luts13.00 Eesti Rahwa Grillikool14.00 1. vooru (Rakvere searibi) võistlustööde pimehindamine (Grillfest)14.30 2. vooru (Talleggi kanaliha) võistlustööde pimehindamine (Grillfest)15.00 1. vooru (Rakvere searibi) võistlustööde pimehindamine (BBQ)15.30 2. vooru (Talleggi kanaliha) võistlustööde pimehindamine (BBQ)15.00 3. vooru (Kaupmehe fantaasiavooru) võistlustööde avalik hindamine (Grillfest)16.30 3. vooru (Kaupmehe fantaasiavooru) võistlustööde avalik hindamine (BBQ)19.00 võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks20.00 autasustamine E-Piima juustulavalVõistluseid juhatab: Allan Hook

NESQUIK MÄNGUMAAFestivali Nesquik Mängumaal on lastete-gevuste telgid, suur mänguväljak, erine-vad atraktsioonid, väikelaste mähkimis-tuba ja kauni vaatega pererestoran.

AFTER GRILLFestivali ametlikud jätkupeod ehk After Grill toimuvad ööklubides Strand, Kuursaal ja Kassa. Reedel korraldab Power Hit Radio jätkupeo ka Sunsetis. GIP-paelaga kõi-kidele ametlikele jätkupidudele sissepääs -50%. Kõiki GIP-soodustusi vaata lehel gip-pakkumised.grillfest.ee.

Festivali korraldaja jätab endale õiguse teha festivali paremaks korraldamiseks ajakavasse muudatusi, mille kohta on in-fo festivali kodulehel www.grillfest.ee ja festivalialas E-Piima juustulava kõrval asuvas festivali infopunktis.

FESTIVALI SUURTOETAJA

V ana hea eesti kombe kohaselt koguneb suguvõsa kord aastas aasale, et pidada maha üks korralik piknik ja sugulaste kokkutulek. Meid, eestlasi, ja meie häid külalisi on suure perena täpselt nii palju, et tõsisemad hea

toidu huvilised mahuvad looduskaunile Pärnu vallikääru aasale kenasti ära.Suvi on siinkandis lühike ja nii toimub igal nädalavahetusel Eesti eri paigus

miskit põnevat. Mõned meie miljoniperest jooksevad öösel mööda Rakvere lin-na, teised avastavad Tallinna lauluväljakul, et puude taga on ka inimene, kol-mandad võtavad ette palverännaku suvepealinna, kummardamaks toitu ja kõi-ke head sellega seonduvat.

Sarnaselt eelmise aastaga on Pärnu vallikääru aas valmis kahel festivalipäe-val võõrustama 40 000 toidusõpra. Et Grillfestile on sissepääs tasuta, siis lubage endale või lähedastele selle raha eest midagi tõeliselt maitsvat, ja sellest toidu-kultuuri festivalil juba puudust ei tule.

Nii nagu ka festivali nimi ütleb, pakutakse lisaks toidule mitmel laval kultuuri igale maitsele. E-Piima ja Maksi & Mooritsa laval astuvad kontsertidega üles rahvamuusikud, noortebändid ja popstaarid, nende seas Koit Toome, Hellad Vel-led, Kolumbus Kris, Taavi Peterson, RAMi Lõbusate Poiste Bänd, The Belka ja paljud teised.

Laste rõõmuks on rajatud suur Nesquiki mängumaa mähkimistoa ja lasteres-toraniga, neljajalgseid pereliikmeid toidab Purina koerterestoran. Grillfest on koguperefestival, sest heas seltskonnas hästi süüa armastavad ju kõik.

On vana tõde, et näljane inimene on kuri, ja just seepärast ei ole 7. ja 8. juunil Pärnu vallikääru aasal ühtegi sellist. Kui te ei usu, siis tulge ja vaadake ise, sest ka eesti rahvatarkus ütleb: söömapüha peab ikka olema!

Kohtumiseni Pärnus Grillfestil!Auris Rätsep

www.grillfest.ee

KUGA Trend1.6 (150 hj) EcoBoost bensiinimootor

SUVEHIND ALATES LIISINGU SISSEMAKSE

€ 20 320 0%

FOCUS 5d Trend1.6 (105 hj) bensiinimootor

SUVEHIND ALATES LIISINGU SISSEMAKSE

€ 13 260 0%

Info-Autowww.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 110 – 179 g/km. Keskmine kütusekulu 4,2 – 7,7 l/100 km.

Pildil olevad autod on illustreerivad. Finantseerimisteenuse pakkuja on AS DNB pank. Tutvu tingimustega www.dnb.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega. Pakkumine kehtib kuni 30.06.2013 või kampaaniaautode lõppemiseni.

facebook.com/infoautoford ford.ee

Selle suve soosikudFORD FIESTA särav kaasaegne disain, säästlikud

mootorid ja suviselt soodne hind teevad temast

selle suve lemmikauto

FIESTA 3d Trend 1,25 (82 hj) bensiinimootor

SUVEHIND ALATES € 9 990sissemakse 0%Liisingu

Söömapüha peab ikka olema!

HEA TOIDU FESTIVALI ERIVÄLJAANNE 1. JUUNI 2013

Hea Toidu Osuti

2 Juuni 2013

Ütle, vesi mu vesi, kas ma jukontrollida koduse kraanivee kvaliteeti?

Küsimusi on palju ja neile ammendavalt vas-tamiseks oleks vaja ruumi rohkem kui Hea Toi-du Osutil lehekülgi. Räägime gaasita ja maitses-tamata ehk tavalisest joogiveest.

Vesi on äri

Loo kirjutamise ajal annab Tallinna Vesi ava-likkusele teada lausa suurepärastest majandus-tulemustest. Lasnamäel võib näha tänavarek-laame, mis julgustavad kraanivett tarbima.

Eesti suuremad veetootjad kinnitavad, et pu-delivee ostmine suureneb pidevalt, näiteks eel-misel aastal müüdi erinevate andmete järgi kokku 33-45 miljonit liitrit pudelivett. On selge, et veega kauplemine on mastaapne äri, kuid Eesti pudeliveegigantidele siiski mitte hüperka-sumlik.

“Pudelivee tootmiseks ja müümiseks on vaja-likud samas suurusjärgus investeeringud, mis teistegi jookide tootmiseks, kuid samas on vee müügihinnad oluliselt madalamad ning kon-kurents tihedam. Seega ei saa vee tootmisega rikkaks, vaid ennekõike täiendab see ettevõtte tooteportfelli,” selgitab ärimudelit Katrin Ver-nik A. Le Coqist.

Kas minu joogivesi on puhas?

“Eestis on piirkondi, kus ei ole veevärgivett, mis oleks keemiliselt ja mikrobiloogiliselt tervisele ohutu. Salvkaevude vesi võib olla kõikuva kva-liteediga, sõltuvalt aastaajast ja sademetest. Siis on kindlasti ohutum tarvitada joogiks kauban-duses müügil olevat pudelivett,” annab hüva nõu ASi Pärnu Vesi laborijuhataja Ene Udusalu.

Igaühel on võimalus lasta oma kraani- või kaevuvee koostist maakonna terviseameti la-borites kontrollida, kuid see on kulukas ettevõt-mine. “Mikrobioloogia ja bakterireostuse saab kindlaks teha alates 17 euro eest, kuid sellele li-sanduvad veel ka väljasõidu- ja ajakulu. Vee pro-fessionaalseks süvaanalüüsiks võib kuluda ju-ba kaugelt enam kui 1000 eurot. Joogivee kvali-teet on rohkem maapiirkonna tarbijate mure, eriti kevadel lumesulamisest tekkinud pinna-vee sattumisel põhjavette või siis tulenevalt mõ-

Ilma veeta pole elu, aga millist vett juua? Kas kraanivesi on ikka joogikõlblik, eriti siis, kui sel on erilisem lõhn? Või kui vee suurema rauasisalduse tõttu värvub van-nituba või ummistuvad veefiltrid? K

as maitse ja gaasita pudelivesi ongi kraanivesi, mida targad ärimehed meile pakendatuna ja vahvate rek-laamide saatel poes müüvad? Kuidas

Eesti Grilliportaal

Auris Rätsep

KRAANIVEELE JAH• Sõltuvalt piirkonnast on kraanivesi pudeliveest

150-500 korda odavam.

• Pole taarat ja nii säästame ka loodust – puu-

dub vajadus toota plastpakendit.

• Kraanivett saab oma kodust ööpäev läbi piira-

matus koguses.

• Kraanivee temperatuuri saab ise reguleerida.

• Kraanivett kontrollitakse regulaarselt, seda ei

ole hoitud ega säilitatud plasttaaras.

Allikad: Silver Kuusik, AS Valga Vesi ja

Ene Udusalu, AS Pärnu Vesi

REKLAAM

Hea Toidu Osuti

Juuni 2013 3

RAM-i lõbusate poiste bändi plaat "Läänemere lained"Esitlus

8. juunil

Pärnus

Grillfestil!

www.records2000.ee

facebook.com/records2000

00 ee

uua sind võin

ne põllumajandusettevõtte tegevusest. Kaevu-de omanikud peaksid hoolitsema nende regu-laarse puhastamise eest,” soovitab terviseame-ti Järvamaa esinduse vaneminspektor Geidi Rõõm.

Valik on meie

Spetsiifilise lõhna ja suure rauasisaldusega ve-si ei pruugi olla joogikõlbmatu. “Jah, selline ve-si ei mõju tänapäevastele kodumasinatele häs-ti ja võib duširuumis heledamad seinaplaadid pruunikaks muuta, aga rauarikkast veest ter-

visele ohtu ei ole,” selgitab Kalle Küngas ette-võttest Kuusalu Soojus OÜ.

Kes spetsiifilise koostisega vett ravimina ei tarbi ja kelle kodusest kraanist tuleb head vett, siis sobiliku joogivee valimine on muu hulgas ka trendikuse ja uskumise küsimus. Mõistagi mõjutavad meie eelistusi reklaamid ja teavitus-töö, kvaliteetse kraanivee pakkujatel on hirmu-de maandamiseks siin mõndagi ära teha. Seda, et pudelivee järele on jätkuvalt nõudlust, kinni-tavad Andres Lember ETKst ja Katrin Pats Ri-mist: “Kuni pudeliveele on ostjaid, seda ka too-detakse ja müüakse.”

PUDELIVEELE JAH• Mugav ja käepärane – seda on kõikjale lihtne

kaasa osta.

• Mitmele veetootele on lisatud organismile va-

jalikke ja kasulikke aineid.

• Puudub spetsiifiline lõhn ja maitse, mis mõnes

piirkonnas kraaniveel on.

• Kindel puhtus ja kvaliteet, tootmises järgitak-

se kõrgeimaid toidukäitlemisnõudeid, mis tä-

hendab, et lõpptulemus on 100% kontrollitud.

Kraanivee puhul kontrollitakse puhtust, mis

veevärgist välja läheb, kuid mitte seda, mida

inimene oma klaasi saab lasta, vahepeale jääb

palju erineva kvaliteedi ja vanusega veetoru-

sid ja -sõlmi.

• Kvaliteetse vee mineraalide koostis on loodus-

lik ja sügava veehorisondi tõttu ka stabiilne.

Tarbija võib olla kindel, et vesi, mida eri päeva-

del juuakse, on alati samasugune.

Allikad: Katrin Vernik, AS A. Le Coq ja

Kristiina Tamberg, Saku Õlletehase AS

Moodsa aja funktsionaalsed joogiveed. Vasakul: Lõuna-Eestis toodetav I-Vesi. Bio-

Water OÜ tegevjuhi Keith Jürimäe sõnul pole jodeeritud lauavesi mitte ravim, vaid

kvaliteetne mineraalvesi, mis täidab organismi igapäevase joodivajaduse. Paremal:

mao ülihappesust leevendav, gaasi ja maitseta välismaine Devin.

EI KRAANI EGA PUDELIVE-

SI: Türi mees, vandeadvokaat

Indrek Naur on kindel, et

maitsvaim vesi tuleb ikka su-

vekodu vanast heast kaevust.

FO

TO

D: K

UT

T N

IIN

EP

UU

/EE

ST

I G

RIL

LIP

OR

TA

AL

Löfbergs Lila In-Cup kohv 400 g

Löfbergs Lila on loonud just

tassikohvi valmistamiseks

spetsiaalse toote, millest tänu

eriti peenele jahvatusele

valmib suurepärane jook

mugavalt otse Teie kohvi-

tassis.

In-Cup kohv on valmistatud

100% Arabica kohviubadest,

mille pehme maitse ja

elegantse aroomi toob

parimal moel esile keskmine

röst.

Uudistoode on saadaval hästi varustatud

kauplustes üle Eesti.

Koduõlle komplektid

Lai koduõlle sortide valik, alates heledatest laagriõlledest kuni musta stout'ini. Komplek-tis on maltoosa ja õllepärm, lisada vaid vett ja suhkrut. Nädal käärimist ja õlu on valmis ankrusse või pudelisse villimiseks. Õlu peaks jahedas laagerdama vähemalt ühe kuu. Mida kauem, seda parem saab õlle maitse.

Sarnased komplektid saadaval ka siidri ja veini valmistamiseks.

www.kodupruul.eu Pärnu, Kalevi pst 82

Hea Toidu Osuti

Üpriski napsulembese rahva seas on karske eluviis pigem eripära, millest asjaosalised ise avalikult palju rääkida ei taha. On see lii-

ga intiimne teema või ei soovita massist eristumist leheveerul esitleda, kuid mitu karsklasest avaliku elu tegelast ei soovinud meie loos kaasa rääkida. Kaks Viru Kanget, kuid siiski karsket peolooma on meie ees, saage tuttavaks, kes veel ei tunne: hinnatud pulmakorraldaja Tõnis Milling ja muusik-multitalent Venno “Tibu” Loosaar.

Millal viimati napsu võtsite?

Tõnis: Napsu ei ole elu sees võtnud, mitte ühtegi alkoholi sisaldavat jooki. Olen küll ühes pulmas kõmmutanud pitsi pitsi järel, aga seal sees oli Sprite.

Venno: 44 eluaasta jooksul pole veel jõud-nud võtta – elu on nii kuradima kiire. Aga kui meenutada, siis viieaastaselt sai jaani-päeval lonks õlut võetud. Suuremad poisid jagasid ka pisematele, meeste tagant sisse vehitud Žigulit, ju siis sellest piisas mulle terveks eluks. Teise lonksu võtan, kui tuleb juubel – 50 aastat esimesest lonksust!

Miks te alkoholi ei tarbi?

Tõnis: Selles suhtes on kuidagi “halvasti” läinud jah. Kunagi sai sporti tehtud ja siis oli arusaam, et sport ja alkohol kokku ei käi. Nooruses elasin Õismäel, sõitsin rattaga ringi, sõin maisikepikesi ja püüdsin Harku järvest maailma väiksemaid ahvenaid. Sa-mal ajal tegid teised kutid nurga taga suit-su ja lasid vanematel meestel õlut osta. Lap-sena vaatasin, et onud tõmbasid viina järel näo kõverasse, ja lapse loogika ütles siis, et järelikult on see üks paha jook. Hiljem oli mulle selge, et ma alkoholi tarbimisega mi-dagi ei võida ega kaota ka, lihtsalt ei taha.

Venno: Ei tunne vajadust alkoholi järele. Öeldakse, et alkohol on tarkade inimeste jook. Kõrvalt olen näinud piisavalt, et selli-seid tarku inimesi on vähevõitu ja ise ei pea ka ennast piisavalt targaks, et sellist jooki tarbida. Aga võib-olla olen ma potentsiaalne alkohoolik ja mingi kuues meel ütleb mulle, et ära üldse hakka, muidu oled varsti põhjas.

Mida teete siis, kui teised pitsi tõsta-vad?

Tõnis: Ise tõstan kah, ja just seda vedelik-ku, mis mul parajasti ees on, olgu selleks morss, mahl või vesi. Olen pitsi isegi piima-ga toostiks tõstnud. Vajadusel põhjendan,

et olen autoga, sest kui räägin karskusest, siis hakkavad teised oma joru ajama. Ja ma tõesti ei viitsi nendega siis jageleda.

Venno: Mina tõstan klaasi, seal sees on vesi, mahl või morss. Aeg-ajalt tuleb ka sel-gitusi jagada. Tavaliselt ütlen, et mul on am-pull. Hiljem lisan, et mul on ampull ka söö-gi, tantsimise ja naiste vastu ning isegi am-pulli vastu on mul ampull. Minu moto on siis: “Am-pulli peab saama!”.

Millist jooki peol naudite?

Tõnis: Kui olen korraldajana tööl, siis pean leppima sellega, mida seal on, tavaliselt morss või vesi. Ise peol käies joon mahla või alkoholivaba Mojitot, see on muide väga maitsev! Pidulikel sündmustel pakutakse tavaliselt ikka alkoholi, vaid mõnel üksikul korral on olnud värskelt pressitud mahla, smuutit või alkovaba kokteili.

Venno: Vesi on mu vaieldamatu lemmik. Kõige parem vesi on Lõuna-Eestis, minu isakodu kaevus. Ja siis tulevad muud joo-gid: tomatimahl, keefir, õunamahl ja muu.

Mis teid peol või ööklubis rõõmsaks teeb?

Tõnis: Mulle piisab heast seltskonnast ja muusikast. Kord olin peol sõbraga, kes ala-

ti ikka midagi tarbib, kuid ükskord oli täies-ti kaine. Tema jaoks oli see pidu kohutav – naised ei tundunud ilusad, muusika oli ju-be ja tantsida nagu üldse enam ei osanud, justkui viibinuks teisel planeedil. Minu kui pulmakorraldaja karjääri jooksul on olnud kaks karsket pulma. Mäletan, et need olid vägagi meeleolukad, kusjuures joogiks pa-kuti värskelt pressitud mahla ning kodust

Ka kainelt on lõbusEesti Grilliportaal

Auris Rätsep

KOKTEILID: Baarmen Tarmo Lehtla esitleb –

maitsev alkovaba kokteil igaks peoks!

Hea Toidu Osuti

Juuni 2013 5

MAITSEBNAGU TÕELISES

ITAALIAPIZZERIAS! UUS! UUS!

+372 5622 2855 info@valgerannaseikluspark.ee www.valgerannaseikluspark.ee

Kõrguste vallutamine, võrkudesse hüppamine, takistused, pikad liud maa ja taeva vahel –

SEE ON SEIKLUSPARK PUUDE OTSAS!

Valgeranna Seikluspargis on 5 kõrgseiklusrada.

Puudel seigeldes avastate ennast ja kaaslasi põnevates olukordades!

Mereäärselt rajalt vinged vaated Pärnu lahele!

Pisematele pereliikmetele on meil lõbus mudilaste seikluspark!

aseikluspark ee www valgerannas

Ära maga suve maha!

Kohtumiseni Valgeranna Seikluspargis!

õuna- ja kasemahla. Enda korraldatud pidude joogivaliku usaldan catering-fir-madele, sest ma ei tee seda, millest mi-dagi ei tea.

Venno: Tavaliselt olen peol tööasjus ja tööd teen ma alati suure lusti ning rõõmuga, sest rahvas tuleb ju möllama saada. Selles mõttes on mu tegevus vei-di silmakirjalik – ise napsu ei võta, aga teisi ärgitan peol jooma küll. Paljud ei suuda ilma alkoholita hoogu sisse saa-da, aga minu jaoks pole see probleem.

Meenutage mõnda lõbusat seika.

Tõnis: Mõni aasta tagasi otsiti “Fooru-mis” pulmaisa ja keegi soovitas mind. Kohe tuli ühe naisterahva hoiatus, et ärgu jumala pärast Millingut võtku, sest see joob pulmas korralikult. Tava-liselt ma kommentaariumides sõna ei võta, kuid siis tundsin, et pean sekku-ma. Oli tõesti üks meeleolukas pulm, kus lasin endale viinapudelisse vett panna ja tühjendasin siis pitsi mehe-moodi, öeldes ülevas meeleolus ka hul-ga tooste ja juues pitsi ikka põhjani ...

Venno: Keskkoolis peo ajal sokutas üks tütarlaps mulle mahla sisse viina, aga ma tabasin selle enne joomist ära ja siis ignoreerisin tüdrukut aasta a ega.

Kunagi ammu rääkis keegi ansambel Kala trummarile: “See Venno Loosaar on ikka üks põnev mees: kui tööd teeb, siis mitte üks tilk alkot ei võta, aga kui töö läbi saab, siis paneb nii, et maa on must.”

Ükskord oli juhtida mitmepäevane pidu ja viimasel päeval, kui kõik hakka-sid lahkuma, kontrolliti autojuhtide joovet. Pundunud ja punaste nägudega juhid pääsesid testist läbi, aga mind võeti rajalt maha, sest alkomeeter näi-tas ligi kolm promilli. Hiljem selgus, et põhjuseks oli piparmündinäts.

FO

TO

: KU

TT

NII

NE

PU

U/E

ES

TI

GR

ILL

IPO

RT

AA

L

KOKTEILIDVärske veekokteil (pildil vasakul)

Sobib hästi suvisele kodusele aiapeo-

le.

Sisaldab: vesi, kurgilaastud, sidrun,

apelsin, mündioks.

Maitseks võib kasutada siirupeid või

pressida värsket puuviljamahla.

Valmistamine: asetada kõik koostis-

osad klaasi ja valada peale vesi. Parim

oleks valmistada suurde kannu ja hoi-

da jahedas.

Kamakokteil (pildil paremal)

See sobib pakkuda ka vabariigi aasta-

päeval.

Sisaldab: jäätis, piim, jää, kamajahu,

kaneel.

Kaunistus: maasikas, mustikas, kum-

mikomm ja jõhvikas suhkrus.

Valmistamine: kõik koostisosad va-

lada blenderisse, kodus sobib ka sau-

mikser.

VAHEJUHTUMLiikluspolitseinik Hanno Pevkurile:

“Selliseid inimesi pole olemas!”

Kui oma 20. sünnipäevalt öisel ajal ko-

ju sõitsin, otsustas politsei autot ja do-

kumente kontrollida, minul aga palu-

ti alkomeetrisse puhuda. Mõõteriist

näitas jätkuvalt nulli ja sõbrad autos

püüdsid imestunud politseinikule sel-

geks teha, et ma ei tarbi alkoholi. Polit-

seinikul ei jäänud muud üle, kui head

teed soovida. Aga autost kaugemale

jõudes pöördus korravalvur ümber ja

ütles: “Selliseid inimesi pole olemas!”

Hea Toidu Osuti

6 Juuni 2013

www.skanholz.ee Info tel 767 9260

SUVE- JA AIAMAJAD

Piilia Kaubandus OÜ

Kvaliteetne lehtpuusüsi süütevedelik

süüteblokk

1 kera Camemberti juustu

fooliumit

peotäis pekanipähkleid või

Kreeka pähkleid

3 –4 sl Dansukkeri siirupit

soovi korral oksake värsket

tüümiani

serveerimiseks õhukesi

puuviljaleiva viile

Mässi juust fooliumisse, tee juustu

pinnale noaga mõned sisselõiked,

puista juust üle pähklitega ja vala

peale siirup. Suru foolium juustu pealt

kergelt koomale ja tõsta juust grillile.

Küpseta umbes 10 minutit.

Autor: JUTA RAUDNASK

GRILLITUD CAMEMBERTI JUUST

Vaadake grilliretsepte veelwww.D-kokaraamat.ee

www.dansukker.ee

Taavi Peterson

Kodus teen mina süüa, tavaliselt lihtsaid toite. Täna valmistan pasta Bolognese't šampinjonidega. Eriti meeldivad Aasia toidud, neid ma kahjuks ise valmistada ei oska. Täiesti vastumeelne on aga lei-vakreem, mida lasteaias sageli pakuti. Grillida mulle meeldib. Olen suur kala-sõber, eriti siis, kui on võimalus valmis-tada haugi ja siiga. Koduse menüü dik-teerib nüüd meie üheaastane laps, kelle toidud on muide väga maitsvad.

Emil Rutiku

Hetkel söön hummust ja jogurtikastet. Minu kohta võib hobikokk öelda küll. Väldin rämpstoitu – see on halvasti val-mistatud toit. Ka friikartuleid ja burge-rit saab hästi teha. Hindan värskelt püü-tud ja värskelt valmistatud kala. Räim, kilu ja linask on väga head. Olen söönud hobust, hüljest, madu, rotti, konna ja ro-hutirtsu. Et suurema osa kodusest ajast elan õues, siis ikka grillin. Sea- ja lamba-liha pääsevad minu grillile esimeste seas, loomaliha ma grillida ei armasta. Kodu-ses leivaahjus teen ka pitsat. Värskus on iga toidu puhul kõige olulisem.

Kairit Tuhkanen

Mina olen kõigesööja, ühte ja ainsat lem-mikrooga mul ei ole. Kui kokk on vaeva näinud, siis tuleb kõike proovida. Pulli-mune ma näiteks söönud veel ei ole, aga kui Grillfestil pakutakse, siis maitsen hu-viga. Armastan sushit, böffi ja hästi küp-setatud liha, samas pean end maailma parimaks einevõileiva valmistajaks. Heas füüsilises vormis hoian ennast tööga, mitte toiduga. Grillil valmistatut naudin hea meelega, selles valdkonnas olen pi-gem tänulik sööja kui grillimeister. Vesi ja kohv on tähtsad, ilma nendeta ei kuju-ta ma oma päeva ettegi.

Grillipiknik Eesti moodi ehk Mida staarid söövad?

Airaan 2LIFE

Naturaalselt gaseeritud hapupiimajook. Toodetud Eestis.

Tänu airaanis sisalduvale aktiivsele piimhappebak-terile on toode biokee-miliselt äärmiselt aktiivne. Hapendamise käigus luuakse bakterite arenemiseks eritingmused, mis soodustavad käärimist ja gaasi teket. See looduslik gaas eristabki 2LIFE airaani kõigist teistest klassikalistest hapupiima-jookidest.

Hea Toidu Osuti

Juuni 2013 7

KAUPMEHE JAANIMÖLL

13.06.-26.06.2013

ÜLE 250 PÖÖRASE HINNAPAKKUMISE

TEENINDAME JURIIDILISI ISIKUID KLIENDIKAARDI ALUSEL WWW.KAUPMEES.EE

Üle 100 eurose ostuga TASUTA

Äripäeva tellimus 5 nädalaks!

Koit Toome

Minu lemmiksöök on toores värske lõhe. See tuleb viilutada õhukesteks viiludeks ning serveerida sojakastme ja ingveriga. Et töögraafik on tihe, siis vormis püsimiseks mul miskit erilist menüüd ei ole ja võileiba kaa-

sas ei kanna, söön, kuidas juhtub. Esinemistelt tulles võtan mõnikord ka Statoilist burksi. Grillisõber olen suur, tegelikult ka. Kuigi praegu elan korteris, siis ma lausa ootan seda kol-me suvekuud, kui grillimiseks läheb. Kui valida saab, siis eelistan lihale

kala, aga heast grillribist või bar-beque-lihast ma ära ka ei ütle. Kala-letist ei saa ma ükskõikselt möödu-da, haug, lõhe või suitsuahjust tul-nud ahvenad – see on super! Kodus teeb ikka Kaia süüa, mina olen siis tänulik söömamees.

Hellad Velled

Märt: Meil on kaaluvahekord bändis paigast ära, oleme kõik ise kaalu mehed, minu käes on hetkel keskmine koht. Vanus on sealmaal, et tuleb juba mõelda, mida suhu panna. Grillinud sel aastal veel ei ole, aga Grillfestil kavatsen proovida head ja pa-remat.Mart: Sel aastal olen ise ühel korral küpsetanud tõelist liha – seakaelakarbonaadi. Lasin selle Tallinna sadama turul liha-meistril marineerida ja tegin söegrillil. Liha tuleb süüa, sest see on hea. Mulle sobivad ka ekstreemsed road, näiteks hailiha, see meenutab veidi kana.Hoveri: Üldiselt söön hea meelega kõike, aga siseelundeid ei söö, põhimõtteliselt. Maks ja kalamari jäävad minust puutumata. Kui grillin, siis pigem kana.

Vastuseks küsimusele, mis teeb ansamblist Hellad Velled kuumima tantsubändi, vastavad mehed naerdes: “Hästi vali-tud laulud ja ilusad poisid, igatahes!”

Koit teeb nädal enne toidufestivalil esinemist trenni, partneriks käsitööna valminud suur ja tervislik Monster Burger.

Teame, et oliiviõli on tervislik toiduaine tänu oma

headele omadustele.

Nüüd on käes see aeg, kus Polven Foods tõi turu-

le oliiviõli majoneesi Jaani kaubamärgi alt.

Majonees sobib tänu oma 55%

oliiviõli sisaldusele kõiki-

desse sinu toitudesse.

Kauaoodatud majonees on

ideaalseks kaaslaseks grilli-

kastmete valmistamisel,

ahjuroogade küpsetamisel,

pirukates või siis lihtsalt

saiale määrimiseks. Oliiviõli

majoneesil on eriline maitse,

mis teeb toidu vastupan-

damatuks. Sarnaselt teiste

Polven Foodsi toodetega

on ka oliiviõli majonees

nutikas kilepakendis.

Pakendit on mugav kasutada, kuna see on kom-

paktne, taassuletav ja hoiab majoneesi värskena.

%

Maks ja Mooritsa Värska šašlõkk selle suvehooaja hitt on Värska šašlõkk (1 kg), mis ühendab endas eestimaist toorainet, head maitset ning uuenduslikku lähenemist traditsioonilistele liha-toodetele. Marinaadis on kasutatud mineraalvett Värska Originaal, mis annab lihale loodusliku soolakuse ning pehmendab seda. Šašlõkk on valmistatud kaelakarbonaadist, mis on parim šašlõki tooraine.

Värska Originaal on looduslik ning karboniseeritud mineraalvesi. Vesi asub 470 m sügavusel. Seetõttu on Värska Originaal mikrobioloogiliselt puhas, värskendava toimega ning tervistav mineraalvesi.

Hea Toidu Osuti

tel: 510 3800 | e-post: info@grillonbbq.eu | www.grillonbbq.eu

Grilloni 50-liitrilises pakendis grillsüsikestab ka pikema grillimise lõpuni ningküpsetab suuremadki palad.Süsi sobib nii suurematele kui väiksematele grillidele ja kaminatesse ning hoiab pikalt grillimiseks sobivat temperatuuri. Seetõttu on Grilloni suures pakendis süsi nagu loodud grillimist nautiva majapidamise tarvis. Kolmekordne tugevdatud kott hoiab söe kuivana ka niiskema ilmaga.

8 Juuni 2013

Marinaad

Milleks on vaja marinaadi ja marineeri-mist?

Liha marinaadis hoidmine muudab selle peh-memaks ja teatud mõttes ka mahlasemaks. Ma-rinaad lagundab lihas- ja sidekudet, mille taga-järjel muutubki liha pehmemaks ja maitsed pääsevad sügavaimale liha sisse. Samas kaota-me marineerimisega liha naturaalsust ja liha enda head maitset, kuid teatud juhtudel on see siiski vajalik. Näiteks šašlõkkide valmistamisel, kus liha marineerimine on kohustuslik osa. Vä-ga head lihapehmendajad on kõiksugu hapu-ained ja ka näiteks karboniseeritud mineraal-vesi Värska Originaal. Marinaad aitab eriti tõ-husalt vintskema liha puhul.

Kas marineerida saab ainult liha- ja kala-tooteid või ka muud?

Marineerida saab kõiki toiduaineid, kuid liha puhul on see üldjuhul kõige tõhusam. Marinee-rimise all mõtleme siin eeskätt toiduaine mari-naadis hoidmist enne küpsetamist. Marinaadi koostis määrab toidu hilisema maitse ja väli-muse.

Kas marinaad osta poest või valmistada ise?

Poest osta on alati kõige lihtsam ja üldsegi mit-te kõige halvem lahendus. Tihtilugu arvatakse, et peab ikka ise marinaadi tegema, kuid väga hästi saame omavahel kokku segada ka poes müüdavaid marinaade ja kastmeid ning sel vii-sil uusi maitseid avastada.

Mis on hea marinaadi kohustuslikud kom-ponendid?

See sõltub hästi palju sellest, mis toote töötle-miseks me marinaadi kasutame ja millist mait-setulemust soovime. Kui soovime magusamat, on hea lisada marinaadile suhkrut, mett või hoopiski maltoosat, vahtrasiirupit, Balsamico maasikasiirupit või muud põnevat. Hea värvi annab marinaadile sojakaste. Hapukust saab lisada sidruniga, vürtsikust tšilliga või siis liht-

Poodides on müügil suures valikus kõik-võimalikke val-miskastmeid, mida sobib ka-sutada nii toi-du valmistami-seks kui ka ser-veerimiseks. Aga kas ja kui-das neid ise te-ha? Mis vahe on marinaadil, mop-kastmel ja glasuuril? Prak-tilisi näpunäi-teid küsisime Eesti Grilliliidu ja Kansas City Barbecue Society toidu-võistluste koh-tuniku, toidu-pedagoogi ja grilliguru Enn Tobrelutsu käest.

Teeme ise Eesti Grilliportaal

Auris Rätsep

Lai valik kohapeal valmistatud tooteid grillimiseks ning selle kõrvale värsket eestimaist köögivilja!

Hea Toidu Osuti

salt aromaatse musta pipraga. Oluline on säili-tada lihtsus ja maitsete kooskõla.

Mis ained marinaadis kindlasti omavahel kokku ei sobi?

Ei ole mõtet lisada üleliia soola või suhkrut. Liigne sool viib lihast naturaalseid lihamahlu välja ja muudab liha soolaseks. Liigselt magus marinaad tekitab grillimisel suure kõrbemis-ohu. Magusat glasuurkastet on hea lihale mää-rida küpsetamise lõppjärgus, et see grillil liig-selt kärssama ei läheks, vaid muudaks liha vä-lispinna mõnusalt karamelliseks.

Milline oleks lihtne koduse marinaadi ret-sept?

Näiteks ühe korraliku šašlõkimarinaadi koos-tisse võiks kuuluda Värska Originaali mineraal-vesi, rõngasteks viilutatud sibul, veidikene rap-siõli, ühe kilo liha kohta maksimaalselt supilu-sikatäis äädikat, maitse järgi purustatud mus-ta pipart, suhkrut ja soola. Lisada võiks ka mõ-ned kadakamarjad. Väga lihtne on teha ka kee-firi-, maitsestamata jogurti või hapukoorema-rinaadis sealiha – lisada tuleks veel musta pi-part ja soola ning ongi marinaad valmis.

Liha peaks marinaadis seisma kuni paar päe-va. Mida kauem liha marinaadis on, seda peh-memaks see muutub. Paari tunniga saab hak-kama näiteks vana hea Kaukaasia meetodiga, kus liha masseeritakse kätega, et maitsed lihas-se sisse läheksid ja liha pehmeneks. Parima Ar-meenia-pärase grillliha retsept ongi ohtralt värsket sibulat, maitseks musta pipart, soola, suhkrut ja peotäis värskeid hakitud ürte või siis veidikene kuivatatud ürte (basiilik või korian-der, petersell). Oluline, et säiliks liha enda hea naturaalne maitse. Maitseained peavad lisama vaid nüansse. Liha ei pea maitsema kui maitse-aine või marinaad.

Mop-kaste

Mis vahe on marinaadil ja mop-kastmel?

Marinaad ja mop-kaste võivad olla üks ja sama, kuigi tavaliselt on mop-kastmed magusamad,

vürtsikamad ja ka hapukamad kui marinaadid, sest marinaad on mõeldud toidu eelnevaks ma-rineerimiseks ja maitsestamiseks, kuid mop-kastmed maitse andmiseks küpsetamise käi-gus ja serveerimisel.

Mis on moppimise eesmärk?

Mopis olevad maitseained imbuvad lihasse ning annavad vajaliku maitsebuketi ja värvi. Lisaks kaitseb mop liha intensiivse suitsu ja kuivami-se eest. Samas ei ole mop-kastme kasutamine BBQ puhul kohustuslik – paljud eelistavad ka-sutada pinnamaitseaineid ja säilitada liha na-turaalne maitse ning veidikene kuivem välis-pind ja suitsusem mekk. Mida paksem on mop-kaste, seda vähem saab suits lihasse imbuda ja seda vähem imendub ka kastme maitse lihasse. Sel juhul imendub suits hoopis välispinnal ole-va kastme sisse ja muudab liha kooriku veidi ki-bedaks ja suitsuseks. Kui mop-kaste on vede-lam, saab liha rohkem maitset ja mahlasust, sa-mas peab liha mopiga niisutama sel juhul tihe-damini, sest vedelam mop valgub lihalt maha.

Kas moppida on mõistlik ainult liha ja ka-la?

Moppida saab kõike, kuid eeskätt kasutatakse seda liha puhul. Muude toiduainete puhul ka-sutaksin pigem glasuurimist.

Mis on klassikalise mop-kastme kohustus-likud komponendid?

Lihaga sobivad hästi kokku marjade (mustikas, mustsõstar, jõhvikas, pihlakas, kirss, kreek jne) ja alkoholi baasil valmistatud mopid (tume õlu, punane vein jne). Rasvasema liha puhul kasu-tage mopis vähem võid ja toiduõli, väherasvase liha puhul pange neid aga rohkem. Üldiselt võikski mopis esindatud olla magus, hapu ja vürtsikus, lisaks ohtralt koorevõid, mis tasa-kaalustab maitseid ja annab läiget ja rasvasust.

Milline võiks olla koduse mop-kastme val-mistamise retsept?

Väga lihtne soovitus on valida kaks meelepä-rast poes müüdavat BBQ kastet, segada need väikeses potis ja lisada veidikene maltoosat või

Balsamico maasikasiirupit, natukene Balsa-mico punase veini äädikat ning marinaadi ve-deldamiseks näiteks Dublini õlut. Vürtsi saame lisada ka musta pipra või tšilliga. Kõik kompo-nendid võiks kergelt läbi kuumutada, kloppida sisse veidikene koorevõid ja meie mop-kaste on-gi lihale kandmiseks valmis.

Kaste serveerimiseks

Valmiskastmete valik poes on rikkalik, kas on mõtet kastet ise teha?

Alati on, kuid kas see ennast ära tasub? Pigem soovitan keskenduda õigele küpsetamistehni-kale ja kvaliteetsele lihale. Hea liha maitseb il-ma kastmetagi hästi. Serveerimisel sobib kast-meks ka mop-kaste. Šašlõkkidele sobivad hästi igasugu adžika-tüüpi kastmed.

Minu lemmikkaste on toit ise või siis toidu küpsetamisel tekkinud leem. Eelistan igal juhul alati puhtaid maitseid ja originaalsust, algupä-rasust. Tihtilugu ei raatsi ma lihale peale pan-na kastmeid, soovin nautida liha enda suurepä-raseid maitseomadusi ja mahlasust.

Glasuur

Mis on glasuur ja mida sellega tehakse?

Glasuuriks nimetatakse kastet, mida kantakse toidule küpsetamise viimastel minutitel ja ser-veerimisel ilusama pinnaläike ning parema maitse saamiseks. Maitselt peaks glasuur sobi-ma maitseainete, mop-kastme või marinaadi-ga, millega liha marineeriti. Grillliha pintselda-takse glasuuriga üle vahetult enne küpsemise lõppu, sest enamasti on glasuuris ka suhkrut. Seega kõrge kuumuse juures ja pikal küpsemi-sel võib glasuur kõrbema minna ja liha kibedaks muuta.

grillkastme

Enn Tobreluts