Pealinnaregiooni juhtimise õiguslikud ja majanduslikud

probleemid ja nende lahendamise võimalused

Mikk Lõhmus

1

Eesti piirkondlik asustus

Eestit iseloomustab maakonnakeskuste (ja keskuste üldisemalt) domineerimine haldussüsteemis:

Tallinna pealinnaregioonis elab 37% Eesti elanikest, Tallinnas 74% Harjumaa elanikest;Tartu linnas elab 66% maakonna elanikest, Pärnus 48%, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Kuressaares igaühes ca 40% jneIda-Virumaa

2

Pealinnaregiooni piiritlemine

Pealinnaregiooni piiritlemine on vaieldav ning ühene definitsioon puudub - kas me uurime pendelrännet, valglinnastumist, erinevate sotsiaal-majanduslike küsimuste lahendamist;

Kokkuvõttes on piiritlemise aluseks see, missugust probleemi lahendada soovitakse;

Teatud tunnuste alusel eristuvad vahetult pealinnaga piirnevad omavalitsusüksused teistest.

3

Pealinnaregioon

4

Pealinnapiirkond 2011Linn või vald Elanike

arv 01.01.2006

Elanike arv 01.01.2011

Kasv 2006-2011

% piirkonna elanikest

Harku vald 8 677 12 359 3 682 2,45

Jõelähtme vald 5 292 6 035 743 1,19

Kiili vald 3 218 4 444 1 226 0,88

Maardu linn 16 524 16 582 58 3,28

Rae vald 8 445 12 675 4 230 2,51

Saku vald 8 015 8 961 946 1,77

Saue linn 5 594 6 021 427 1,19

Saue vald 7 792 9 568 1 776 1,89

Tallinna linn 400 376 411 903 11 527 81,51

Viimsi vald 12 281 16 798 4 517 3,32

5

Pealinnapiirkonna eripära

Tuumiklinna suur domineerimine; Jätkuv valglinnastumine, elanike arvu kasv olukorras, kus

ülejäänud riigis on pigem vastupidine tendents; Pealinnapiirkonnas elab 37% Eesti elanikest, samuti

annab see 2/3 (ja isegi rohkem) Eesti SKP-st; Pealinnapiirkonna linnad-vallad on elanike arvu poolest

Eesti keskmisest tunduvalt suuremad; Sarnase üldistuse võib teha sisuliselt kõikide

naaberriikide pealinnaregioonide kohta.

6

Pealinna(regiooni) konkurentsivõime ja teenuste kättesaadavus Regionaalne ruumiline planeerimine

(infrastruktuur (ettevõtlus, elamu, puhkealad; teedevõrgustik jne);

Ühistranspordivõrgustik; Haridusasutuste võrgustik; Muud avalikud teenused (sotsiaalasutuste

võrgustik, jäätmehooldus jne)

7

Millised on võimalused?

Vabatahtlik koostöö- Eesti praktika näitab, et õiguslikel, majanduslikel, omavalitsuspoliitilistel jne põhjustel vabatahtlik koostöö ei toimi;

Kohustuslikud ühisteenused; Kahetasandiline omavalitsus; Ühinemine.

OECD raport!

8

Miks vabatahtlik koostöö ei toimi

Küsimus: kes saab kasu (!) ja kes maksab? Lokaalsed huvid kohalikes volikogudes; Õigusruum ei soosi koostööd: vabatahtlik

koostöö ei ole õiguskindel, puudulikud organisatsioonilised võimalused, seadustes sätestatud delegeerimisvõimalused jne

9

Avalik- õigusliku koostööliidu õiguslikud ja majandusalased põhimõtted Teenuspiirkond ja ühiselt täidetavate ülesannete maht

sätestatakse seadusega; Õigustloovate aktide andmine; Otsustusõiguse jaotus põhimõttel, et oleks tagatud nii

suurima partneri kui teiste osapoolte huvid. Teenused finantseeritakse põhimõttel, kus kõik

osapoole katavad teenuste kulud proportsionaalselt mahule ja haldamise kulude osas ei taga suurim osapool üle 50% kuludest.

10

KOKKUVÕTE

Arengujärgus avaliku halduse süsteemid vajavad ilmselt hoopis reglementeeritumat õigusruumi kui väljakujunenud süsteemid, mis toimivad paljuski tavaõiguse ja kujunenud halduskultuuri põhjal.

Kasutagem julgemalt avaliku halduse eksperimente.

11

Tänan tähelepanu eest!

12