Peamised väljakutsed üldhariduses järgmise viie aasta

jooksul

Janar HolmÜld- ja kutsehariduse asekantsler

ÕpilasedMunitsipaal- ja eraüldhariduskoolide 1.-6. klasside (sünniaastad 1995 – 2000)

õpilaste arvu muutus õppeaastatel 2001/02 – 2006/07 õppeaastal ja võimalik õpilaste arv 1.-6. klassis õppeaastal 2011/12.

26 00

3

9 268

9 265

76 98

7

2 458

5 362

2 369

2 271

4 445

2 171

2 013

3 743

2 528

2 588

1 795

708

31 88

9

9 995

9 643

80 07

8

2 302

5 047

2 151

2 054

3 940

1 920

1 722

3 154

2 098

2 118

1 476

569

23%

8% 4% 4%-6% -6% -9% -10% -11% -12% -14% -16% -17% -18% -18% -20%

-33% -30%-39%

-33% -32% -30%-41%

-31% -33% -34% -34% -35%-41%

-3%

-16%

-45%-37%

-42% -42% -41%

-53%-45% -49% -51% -52% -53%

-61%

-31%-24%-26% -26%-29%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

10 000

Harju

Tartu

Ida-

Viru

EEST

I

Järva

Pärnu

Rapla

Valga

Lään

e-Vir

u

Saare

Põlva

Viljan

di Võru

Jõge

va

Lään

e Hiiu

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%Sündide arv 1995-2000 (1.- 6. klass täna)

Sündide arv 2000-2005 (1.- 6. klass järgmise 6 aasta jooksul)

Sündide arvu muutus 2005. aastal võrrelduna 2000.ga

1.-6. klassi õpilaste arvu muutus 2001/2002 2006/2007

Õpilaste arvu muutus 2012 vs 2001 (prognoos)

Õpilased

Õpilaste arv üldhariduskoolides õppevormiti 1999/00-2005/06. aastal

212 184 207 612 200 478 192 570 183 951

6 162 6 223 6 514 6 928

180 963190 879199 084206 701213 774218 555222 200

173 822215 841

27 68928 05927 17626 83126 14125 44922 0507 1416 359 6 3710

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06

Üldhariduskokku

Päevaneõppevorm kokku sh erivajadustega õpilasedÕhtune jakaugõppe-vorm

Õpilased

Õpilaste arvu muutus üldhariduse päevases õppes aastatel 1992/03-2005/06 ja

prognoos aastateks 2006/07- 2010/11

* - 1990. ja varasemate aastate kohta puudub statistika klassiastmete lõikes, seetõttu on jaotus tehtud aluseks võttes kolme eelneva aasta keskmist proportsiooni

62

50

7

64

63

7

65

55

3

51

67

5

46

56

5

42

35

1

40

07

6

38

59

7

37

08

2

36

30

2

36

75

9

37

38

6

37

15

1

55

81

4

59

48

8

61

51

5

60

13

7

65

60

5

62

05

8

57

78

3

51

99

5

46

91

8

42

47

9

39

81

9

38

12

3

36

60

4

35

82

9

56

54

8

60

27

1

62

32

4

57

02

4

61

95

0

64

43

7

65

27

1

64

89

7

61

65

7

57

53

1

51

24

3

45

72

3

41

06

8

38

52

6

27

51

9

29

33

1

30

33

0

31

84

8

32

95

4

34

55

2

35

07

3

35

60

0

36

77

9

36

73

0

36

71

1

34

89

2

36

28

1

58

64

7

36

27

351

76

72

6 2

03

33

01

3

29

36

6

0

50000

100000

150000

200000

1980/8

1*

1985/8

6*

1990/9

1*

1995/9

6

2000/0

1

2001/0

2

2002/0

3

2003/0

4

2004/0

5

2005/0

6

2006/0

7

2007/0

8

2008/0

9

2009/1

0

2010/1

1

prognoos------------

Gümnaasium

III kooliaste

II kooliaste

I kooliaste

Õpilased - katkestamine

% 20-24.a. eagrupist kes on vähemalt keskharidusega (ISCED 3), 2005.a.

Õpilased - katkestamineVarajane koolist väljalangemine

% 18.-24. aastaste eagrupist kes on vähemalt põhiharidusega (lower secondary education) ning ei osale enam haridussüsteemis, 2005.a.

Õpilased - katkestamine

Õppetöö katkestamine üldhariduse päevases õppes, muutus aastati

141

150

130

188

127

61

254

284

257 34

6

313

161

455

467

371 47

1

427

36449

0

484

369

585

482

454

245

191

196 31

0

260

116

138

87 142

141

118 25

2

1,4% 1,5% 1,2%1,5%

1,0%

2,7%2,3% 2,0%

3,0%2,4% 2,2%

1,3%

0

200

400

600

800

1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05-0,02

-0,01

0

0,01

0,02

0,03

7. klass 8. klass 9. klass

10. klass 11. klass 12. klass

katkestanute osakaal põhikooliastmes

katkestanute osakaal gümnaasiumiastmes

Õpilased - katkestamine

• 2004/2005 õppeaastal jättis põhikooli pooleli 586 õpilast, mis moodustab 1% põhikooli III astme õpilastest (0,62% põhikoolis õppivatest õpilastest).

• Gümnaasiumiõpingud katkestas 822 õpilast - 2,2% gümnaasiumi õpilastest.

Õpilased

Koolieelses lasteasutuses käivate laste osakaal eagrupist 2000. ja 2004. aastal13

%

50%

74%

79%

83%

82%

12%

56%

81%

84%

88%

88%

12%

81%

86%

89%

87%

57%

0%

20%

40%

60%

80%

1-aastased 2-aastased 3-aastased 4-aastased 5-aastased 6-aastased

2000. a.

2004. a.

2005.a.

Õpilased

Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilased üldhariduse päevases õppes ,

muutus aastati

5 16

6

5 06

5

4 93

4

22 1

11

23 1

25

21 6

65

2,6% 2,6% 2,7%

10,8%12,6%11,5%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2002/03 2003/04 2004/05-10,0%

-5,0%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0% HEV- kool

Tavakool

HEV koolide õpilaste osakaal päevakoolideõpilaste arvustTavakoolide HEV õpilaste osakaal päevakoolideõpilaste arvust

Õpilased - täiskasvanud

Viimase 4 nädala jooksul koolituses osalenud täiskasvanud (vanuses 25-64)

osakaaluna elanikkonnast, muutus aastati

6,5% 6,4%5,9%

10,2%9,9%

8,9%

7,6%7,5%7,5%

5,4% 5,4%6,7%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

2000 2001 2002 2003 2004 2005

EL 25 riigi keskmine Eesti

Õpilased - täiskasvanud

Viimase 4 nädala jooksul koolituses osalenud täiskasv anud (v anuses 15-74) haridus-tasemeti

osakaaluna elanikkonnast, muutus aastati

1,1% 1,0% 1,2%

0,0%

1,4%0,9%

2,2% 2,6%1,7% 1,3%

2,1%1,6%

7,2%8,0%

6,3% 6,4%

5,2%4,4%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

1997 2000 2001 2002 2003 2004

Esimene tase Teine tase Kolmas tase

Õpilased - täiskasvanud

Osalemine elukestvas õppes

25-64.a. osakaal eagrupist kes on osalenud haridus- ja koolitussüsteemis viimase nelja küsitlusele eelnenud nädala jooksul

Koolid

Üldhariduskoolide arv koolitüübiti, muutus aastati

81 127196 153 130 113 96 91 84

232247

269247 242 239 227 224

204224

228237 236 236 235 236 232

42

4948

46 4846

16 16

72107

226238235

186235

4346 46

48

43

151516

1817

21

28 19192123201513

132

0

100

200

300

400

500

600

700

800

19

80

/81

19

85

/86

19

90

/91

19

95

/96

20

00

/01

20

01

/02

20

02

/03

20

03

/04

20

04

/05

20

05

/06

20

06

/07

* Aastatel 1999-2003 ei kajastunud International School of Estonia (gümnaasium) riiklikus statistikas. * Koolidele lisks on kaks filiaali - Audentese Erakooli Tartu filiaal ja Audentese Spordikooli Otepää filiaal

Õhtu- jakaugõppeosa-konnad (enne 1990andmed puuduvad)

Täiskasvanutegümnaasiumid(enne 1990 andmedpuuduvad)

Kooliderivajadustegalastele

Keskkoolid jagümnaasiumid

Põhikoolid

Algkoolid

Õpetajad

Õpetajate vanuseline struktuur üld- ja kutsehariduses 2005/06. aastal,

üldharidus muutus aastati

22% 20% 17% 11% 12% 13% 11% 12% 11% 10%

51% 51% 53%53% 53% 54% 54% 50% 54% 45%

27% 29% 30% 36% 34% 33% 35% 38% 34% 45%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1994

/95

1995

/96

1996

/97

1997

/98

1998

/99

1999

/00

2000

/01

2004

/05

2005

/06

üldh

arid

us20

05/0

6

kuts

ehar

idus

üle 50-aastased

30-49-aastased

alla 30-aastased

Õpetajad

Õpetajate vanuseline struktuur üldharidu-ses 2004. aastal, võrdlus Euroopa riikidega

31

13 10 16 14 19

28 34

16 20 23 14 11 11 16 18 17 15 12 9 10 1

58

69 68 62 62 55

46 40

57 51 49 57 59 59 54 50 51 51 50 50 45

48

10 18 21 22 25 26 26 26 27 28 28 29 30 30 31 31 32 34 38 41 45 52

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Küpro

s

Slove

enia

Bulga

aria

Portu

gal

Leed

u

Belgia

Rumee

nia

Mal

ta Läti

Slova

kkia

Luks

embu

rg

Prantsu

smaa

Mak

edoonia

Soom

e

KESKMIN

E

Suurb

ritan

nia

Iirim

aa

Belgia

EESTINorra

Rootsi

Itaali

a

ÕpetajadTöötavate õpetajate pensioniea saabumine

2005-2016 (pensioniõiguslik staaž 63 aastat)

214197

240

203

316

374

313331

347

380 376

425

150

200

250

300

350

400

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

Õpetajate arv

Õpetajad

Õpetajaskonna jaotus vanuseti, 23-70 eluaastat

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70

Õpetajad

Pedagoogilise ettevalmistusega üldhariduskoolide õpetajad ametikohtades ja osakaaluna õpetajate koguarvust maakonniti 2005/06. õppeaastal

93%

93%

93%

93%

93%

94%

94% 95%

95%

95%

89% 90% 91%

92%

95%93%

346

446

345 1 3

54

719

1 3

86

448

411

376

410

954

4 3

71

138

401

652

12 757

84%

86%

88%

90%

92%

94%

96%

Lään

e

Võru

Põlv

a

Ida-

Viru

Lään

e-Vi

ru

Tartu

Rap

la

Järv

a

EEST

I

Valg

a

Jõge

va

Pärn

u

Har

ju

Hiiu

Saar

e

Vilja

ndi 0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

Õpetajad

Erialase ettevalmistusega üldhariduskoolide õpetajad ametikohtades ja

osakaaluna õpetajate koguarvust õppeaineti 2005/06. õppeaastal 79

%

85%

86%

87%

87%

87%

88%

88%

88%

89%

90%

90%

91%

92%

92%

92%

92%

93%

93%

95%

95%

91%

387

2 93 127

467 1 29

8

289

171

258

221 903

1 34

9

295

295

480 1 20

8

334

260

51 856 1 99

0

11 333

0%

20%

40%

60%

80%

100%

tööõ

petu

sko

dulu

guüh

iskon

naõp

etus

inim

eseõ

petu

saj

alug

uin

glise

keel

kuns

tiõpe

tus

kodu

ndus

jage

ogra

afia

lood

usõp

etus

keha

line

eesti

keel

EEST

I KO

KKU

fü

üsika

biol

oogi

am

uusik

aõpe

tus

mat

emaa

tika

saks

a ke

elke

emia

kirja

ndus

vene

keel

klass

iõpe

taja

02 0004 0006 000

8 00010 00012 000

5 peamist EL poolt püstitatud eesmärki

• Vähendada madala funktsionaalse lugemisoskusega (PISA) 15-aastaste noorte arvu 20% võrra;

• Varakult koolist väljalangenuid (early school-leavers) ei peaks olema mitte rohkem kui 10%;

• 85% noortest inimestest peaks olema vähemalt keskharidusega (upper secondary education);

• Tõsta MST (matemaatika-, loodus- ja täppisteaduste) lõpetajate arvu 15%;

• Vähemalt 12,5% täiskasvanutest peaks osalema elukestvas õppes.

Teised olulisimad Euroopa Komisjoni poolt püstitatud eesmärgid

• Pakkuda lasteaia võimalust vähemalt 90%le lastele vanuses 3 aastat kuni kohustuslik kooliiga ning vähemalt 30%le alla 3.aastastele lastele (Barcelona 2002);

• Tõsta põhioskuste (basic skills) taset, sh õpetades lastele võimalikult varajases eas vähemalt kahte võõrkeelt (Barcelona 2002);

• Koolid ning koolitusasutused, kõik internetiühendusega, peaks välja arendatama universaalseteks kõigile kättesaadavateks kohalikeks koolituskeskusteks (Lisbon 2000);

• Oluline tõus aastati inimressursi investeeringutes per capita (Lisbon 2000).

Üldharidussüsteemi arengukava• Aastaks 2010 on 95% ja aastaks 2013 on 98% 1. klassi õpilastest

osalenud eelõpetuses (Aastal 2005 vastav osalus 87%).

• Aastaks 2010 on arenguliste erivajadustega laste koolieelsesse lasteasutuste tegevusse kaasatute osakaal 3 – 6 aastaste hulgas 60 % ning aastaks 2013 70% (aastal 2005 40%).

• Aastaks 2010 on väljalangevus põhikooli kolmandalt astmelt (7. – 9. klass) 1% ning gümnaasiumist (10. klass) 3% , aastaks 2013 vastavalt 0,8 % ja 2,5 % (2003/04 vastavalt 1,2% ja 3,7%).

• Puudulike aastahinnete arvu suhe õpilaste koguarvu päevases õppevormis väheneb aastaks 2010 0,14ni ja 2013. aastaks 0,10-ni (2004. a. vastav suhe 0,18).

• Aastal 2010 on teadusandekate õpilaste toetus- ja haridusprogrammides hõivatud 3000 õpilast, aastal 2013 3600 õpilast (2006. a. hõivatus 2600).

Üldharidussüsteemi arengukava

• Aastaks 2009 on PISA tulemustes Eesti õpilaste tulemused osalevate riikide esikolmandikus (Esimesed tulemused selguvad 2006.a.).

• Aastaks 2013 on 50% -s gümnaasiumides välja arendatud täppis-, loodus-, tehnika- ja/või tehnoloogia õppesuunad (2007 kaardistatakse algtase). Aastal 2013 on 50-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal õpetajate koguarvust 34% või väiksem (2005/2006. õppeaaastal oli osakaal 34%).

• Aastaks 2013 on erialase pedagoogilise haridusega vähemalt 92% üldhariduskoolide õpetajatest (2004/2005. õppeaastal 89,1%).