Prof. Leif KalevEttekanne 19.08.2013

Eesti riikluse taasloomise 22. aastapäeva konverentsil

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Eesmärgiks riikluse põhielementide taasüles-ehitamise lühianalüüs ja hetkeseisu hinnang◦ Alusmaterjaliks Eesti 20 kogumiku artikkel (Kalev,

Roosmaa 2011; Vetik jt 2011)◦ Lisaks uuemad tähelepanekud, mis paratamatult

põhinevad kahel rollil◦ Samas väljendab ettekanne minu mõtteid

teadlasena, st esinen siin professorina ja mitte kantslerina

Iseseisvuse taastamine ja riikluse ehitamine Riiklus kui loogiliste elementide kaupa

analüüsitav nähtus, mitte kui metafoor

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Riiklus kui poliitika ja valitsemise süsteemne korraldus teatud maa-alal (ja inimesteringis)

Riikluse põhitahud (väga üldistatult):◦ Sümboltasand◦ Poliitiline ühisruum: ulatus ja toimimine◦ Riigiaparaat ja valitsemine◦ Lisaks riigidiskursused

Riikluse ülesehitamise järgud:◦ Varamodernne◦ Kõrgmodernne◦ Hilismodernne

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Legitimatsiooniliin

Lühikirjeldus 1992 2000 2008

Valitsemisvõimekus

Riigiaparaadi ehitamine Administratiivvõimekuse arengValitsemistehnikate arengInfrastruktuurilise võimu areng

48 71 42

Põhiseadus-patriotism

Rahvuslik enesemääramine ja suveräänsusRahvuslikud sümbolid ja traditsioonidAjalookäsitlusedPõlvnemismüüdid

22 26 64

Rahvusriiklus

Kodakondsus kogukonnas liikmelisuse määrajanaKodakondsusõigused, kohustused, vabadused Demokraatia ja demokraatlikud protseduuridKodanikeühiskond

15 32 86

Õigusrahu

Õiguskorra stabiilsusPõhiseaduslikud protseduurid Õiguskorra rakendamise süsteemsusInimõiguste kaitse ja riigivõimu piiramine Inimeste suuremad tegevusvõimaludsed tänu õigusliku taristu olemasolule, progress

8 15 16

Muud liinidMuud omadused, millega riiki legitimeeritakse

42 67 109

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Sümboltasand eeskätt faatiline Poliitilise ühisruumi ulatus (identiteedipoliitika):

kaitseasend vs proaktiivsus ja inerts (VMS, lõimimine) vs inimeste praktiline hargmaisus

Ühisruumi toimimine (erakonnasüsteem ja rohu-juurepoliitika): stabiilsus ja võime end ise uuen-dada, kodanikeühiskond ja demokraatia kvaliteet

Valitsetus (jäljendamine ja sisemised arenguressur-sid): õigus, raamatupidamine ja poliitikaanalüüs

Institutsioonipoliitika: harjumuse lõksud, eelarvesurve, „säästlikkus“ ja mõjusus, riigi- ja omavalitsusreform, teenusstandardid ja abikaugus

riig

iteaduse

d.t

lu.e

e

Eesti riigi põhielemendid on korrastatud ja toimivad juba vähemalt kümmekond aastat

Siseväljakutseks on suutlikkus omariiklust ise uuendada, analüüsipõhiselt ja refleksiivselt

Välimiseks väljakutseks on üleilmastumine, euroopastumine ja hargmaisus

Tänan tähelepanu eest!