Ristikheinaleht Nr 1 (139), kevad 2016

Foto: erakogu.

l seik

lused

va

ba

ta

ht

lik

un

a l

gaidid vabariigi aastapäeval l heateod vere-

kes

ku

ses l

uu

est

ju

ha

tu

sest

lä

hem

alt

l s

uv

e u

ued

ku

um

ad

la

ag

rid

2 Üritused

Vanemgaidide talverõõmud

3Üritused

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa – see tähendab, et oli jällegi käes aeg vanemgaidide talverõõmudeks!

anemgaidid ilmusid Kääriku-le kohale üle terve Eesti ning teineteist kallistati ja patsutati korralikult. Reede õhtul maa-

busid kõik väsinult oma tubadesse, et lau-päeval terve päev hullata lumes. Laupäeva hommik – unised näod hommikuse võilei-va kõrval, arutamas, mida keegi kavatseb

ette võtta. Moodustavad rühmad vastavalt oma plaanide kohaselt ning päev võib ala-ta! Loo autor võttis sihikule Kuutsemäe, et seal proovida nii lumelauatamist kui mäe-suuska. Pooleks päevaks oli tagumik lauast nii siniseks löödud, et otsustati lumelaud vahetata mäesuuskade vastu. Järsust mäest alla tuhisemine võttis silma märjaks ning mõtted, mis peaks juhtuma, kui nüüd peaks külili heitma, võtsid kõhust külmaks. Pä-rast tervet päeva hullamist ning sinikaid oli aeg kosutavaks õhtusöögiks ning saunaks.

Traditsiooniline jääauk võttis nii mõnegi neitsi oma külma ja värskendavasse rüppe. Saunas oli mõnus konte soojendada ning rääkida gaidisõbraga, kellega polnud ammu näinud. Jõudiski kätte see viimnepäev – pühapäev, et jätta hüvasti oma sõprade ja tuttavatega. Ei kurvastatud, sest teati, et ikka järgimisel gaidide üritusel jälle näeb. Meeldiks selline seiklus? Tule sinagi järg-mine aasta talverõõmudele ja saame ühes-koos sinikaid täis.vgd Katrin-Helen Kasvanik

v

e

Foto

d: K

eidi

Sag

or

Miia ja Kristina väsinult, Kuid vapralt Mäe otsa rühKiMas

luMelauaga sõitMine teeb õnneliKuKs!

KelgutaMiseKs pole KelKu vajagi!

elmise aasta lõpus, 13. det-sembril kogunesid gaidi-juhid, juhatus ja ka teised vahvad tegelased Tallinnas-

se Lennusadamasse, et tähistada juba traditsiooniks saanud tänulõunat. Üritus algas tuuriga, mille käigus said juhid tutvuda püsiväljapanekuga ning uudis-tada interaktiivsete ekraanide kaudu kil-lukesi ajaloost ja muid huvitavaid fakte. Kui ametlik tuur läbi, oli igaühel endal võimalus ringi vaadata, paberlennukeid lennutada ning ka polaarekspeditsiooni kajastava väljapanekuga tutvuda. Kogu kupatus oli ütlemata vahva! Lõpetuseks istus kamp sinipluuse Lennusadama kohvikusse, kus pakuti meeletult maits-vaid taldrikutäisi kõikidele näljastele, pealekauba veel ka magustoitu. Sööki oodates jagasid armsad expeagaid Ma-ri-Liis ja tegevjuht Mailiis juhtidele tänutäheks meeneid, mille kõik suure rõõmuga vastu võtsid ning öeldi veel viimased tänusõnad, enne kui toitu nau-tima hakati. Kõigil oli tuju hea, kõht täis ja hulk uusi teadmisi taskus, boonuseks said kõik kaasa ka motivatsioonilaine, mille tõi kaasa tublide juhtide tunnusta-mine. Tänutunne on vastastikune!vgd Kaire Jürgenson

Foto

d: K

aire

Jürg

enso

n

Foto

: Mai

liis J

õgis

lennusadaMa angaaris eKsponaate järele prooviMas

juhtidele üllatusKingituste valMistaMine

Gaidijuhtide tänulõuna Lennusadamas

viiMased tänusõnad

ja siis lõuna!

54 ÜritusedÜritused

Gaidid Eesti Vabariigi aastapäevalEesti Vabariigi aastapäeal võtsid gaidid aktiivselt osa meie riigi sünnipäeva tähistamisest nii Toompeal, Tallinna Toomkirikus, Vabaduse väljakul, Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis kui ka mujal üle Eesti.

isaMaa auKs varbad KülMa!

varajastel hoMMiKutundidel tooMpeal

grislid tooMKiriKus lippu KandMas

MarsiMe vabaduse poole!

gaidid vabaduse väljaKul

reeliKa ruubeli isaMaalist Kõnet KuulaMas pärnus.

vägev lõpp vabaõhuMuuseuMi Mängu päevale!Fo

tod:

era

kogu

d

Toimekad gaidid hõivasid kolmeks päevaks Viimsi huvikeskuse, et mõelda, planeerida ning tegutseda aastal 2016!

märtsil algas tõhus nädala-vahetus Viimsi noortekesku-ses, kus toimus noortekogu ealistele suunatud majandus-

alane turuplatsi mäng. Järgmisel päeval, 5. märtsil olid oodatud gaidid osa võt-ma nõupäevadest, kus tulid arutamise-le mitmed erinevad teemad, sealhulgas aastakoosolekuga seotud küsimused. 6. märtsil leidis aset sisutihe aastakoosolek, mille raames planeeriti Eesti Gaidide Lii-

du 2016. aasta toimetusi.Laupäeval, 5. märtsi hommikul

võtsid gaidid pärast väikest hommi-kukohvi kohad sisse Viimsi noor-tekeskuse mugavatel diivanitel, et koos heita pilk teatud punktidele, mis eesoleval koosolekul päevakorda tu-leb. Üle sai vaadatud nii finantsid, liikme- ning osavõtumaksud ja liik-meskonna koordinaatori ametikoht. Lisaks toimusid ka mitmed ajurünna-kud gruppides – esmalt toimus arutelu omatuluteenimise võimalikkusest gai-derkogu, suvelaagri ning tibude loen-duse jaoks. Räägiti ka läbi, millised reeglid ning kord peaks olema laagrites.

76 Üritused Üritused

Eesti Gaidide Liidu nõupäevad ja aastakoosolek 5.-6. märtsil

4

Rühmades kaalutleti ka omakorda, milli-seid üksuste üritusi oleks kohalikul tasan-dil võimalik ette võtta ning kuidas oma ko-dukohas gaidlust reklaamida. Mõttetiheda päeva jooksul pandi paika samuti eelole-vad üritused ja nende vastutajad kuni Hea-de Mõtete Päevani 2017, kõneleti Gold projektist ja Omaani kogemusest ning lõ-petuseks toimus gaidide noortekogul oma-keskis koosolek.

Nõupäevadel sai palju olulist läbi aru-tatud tänu gaidide hoogsale mõttelennule ning sellele pani väärika lõpu ühine Eu-rovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvooru vaatamine.

6. märtsil kogunes suur gaidipere kok-ku, et üheskoos kinnitada 2016. aasta te-gevusplaan ning valida enda sekka uusi toimekaid juhatuse liikmeid. Viimsi huvi-keskusesse kogunes arvestatav hulk gaide ning kokku oli hääletamisel 71 mandaati

(vastavalt EGLi põhikirjale toimus aasta-koosolek volinike koosolekuna).

Aastakoosolek algas tagasivaatega eelmisesse aastasse, kus Miia Kraun, Elo Lättemägi, Elo Sagor, Raine Lahtvee ning Lianne Teder esitasid 2015. aasta aruan-deid, andes ülevaate gaidide eelmise aasta ettevõtmistest.

Päeva teisel poolel toimus käesoleva aasta planeerimine, kus võeti kinnitamise-le Eesti Gaidide Liidu 2016. aasta tegevus-kava ja eelarve. Järgnevalt tuli koosolekul kinnitamisele 2016. aasta liikmemaks, mille summa püsib eelmise aastaga samal tasemel. Eesti Gaidide Liidu aastakoosole-ku üheks tähtsaks päevakorrapunktiks oli ühtlasi ka juhatuse koosseisu määramine. Otsustati kinnitada Eesti Gaidide Liidu ju-hatus seitsmeliikmelisena. Juhatusse valiti viis uut juhatuse liiget: peagaid Liina Si-niveer, koolitusjuht Trine Tamm, välissek-

retär Ragne Olvet, kommunikatsioonijuht Liina Sõrmus ja liikmeskonna koordinaa-tor Reelika Ruubel. Juhatuses jätkab prog-rammijuht Miia Kraun ja majandusjuht Elo Sagor ning kontori poole pealt tegev-juht Mailiis Jõgis. Lisaks määrati revis-jonijuhi liikmed: Raine Lahtvee ja Mare Oidekivi ning uueks liikmeks Urve Luht. EGL ja ESÜ Sihtasutuse nõukogu liikmed: Tarmo Kruusimäe ja Liina Siniveer ning EGL ja ESÜ Sihtasutuse juhatuse liikmed: Elo Sagor ja Annely Ristikivi.

Aastakoosolek lõppes endiste ja uute juhatuse liikmete tänamise ning õnnitle-misega. See toimekas nädalavahetus an-dis gaididele võimaluse taas kohata vanu sõpru, tunda end ühtse perena, meenutada vahvaid aegu koos ning saada innustust uute väljakutsete näol. Edu ja jaksu meile kõigile selleks aastaks!gdj Jaanika Parm

jõuti järeldusele järgnevates punktides:• Gaidilaagrites tuleks ära jätta

pidevad poodides ja puhveti-tes käimised.

• Nutiseadmete kasutamist tuleks piirata, kasutada ainult vajadusel helistamiseks.

• Üritustel toimub liikumine salkades, mitte üksinda.

• Varem ärkajatele ning vanem-gaididele tuleks anda eraldi ruum, et ei segataks teiste uneaega.

• Grupijuhi vastutada on see, et lapsed oleksid kõik tegevustes, juhid on eeskujuks ja teevad ka ise kaasa.

• Hea tava - kui midagi sööda-vat laagrisse võtad, jagad seda oma salga liikmetega.

õhtul jürile pöidlaid hoidMas

Foto

: Mar

i-Liis

Kes

kpai

k

Foto

: Miia

Kra

un

aastaKoosoleK: Kaunilt sinises

HM

P K

AH

E P

ILG

U L

ÄB

I

M

Heade Mõtete laagriks kogunes Tori bussijaamas koos minuga Aria, Dorit, Triinu, Kristella Laura ja minu ema. Õhtul, kui Toris bussi läksime, teadsime meie Ariaga enamikku inimestest, ainult mõned olid võõrad.

eiega koos sõitsid Pärnu Vabakooli, Raeküla ja Rääma kooli õpilased. Mõned olid ka muudest Pärnu koolidest. Sõit

kestis päris pikka aega, umbes 2 tundi ja bussis ei olnud eriti mida-gi teha. Kui Nõo põhikooli kohale jõudsime, saime kohe süüa ja pä-rast seda tutvustati, mis edasi saab. Kokku oli tulnud 110 last ja noort üle Eesti. Jagasime end gruppideks nii, et ei oldud oma salgaga koos, vaid teistega segamini ja hakkasi-me ülesandeid lahendama. Näiteks pidime tegema ühest grupiliikmest superkangelase, pidime iseloomus-tama oma kaaslasi, tegime hinga-misharjutusi joogaõpetajaga jne. Läksime magama kell 23.00.

Hommikul tõusime kell 8, te-gime häälejoogat ja seejärel läksi-me sööma. Pärast hommikusööki käisime oma salgaga kaheksas punktis ja õppisime üle maailma gaidide keskuste kohta ja siis suun-dusime matkale. Matk läks Tõra-vere observatooriumisse, aga enne pidime leidma Nõost erinevaid asutusi ja täitma küsimustiku nende kohta. Sai-me näiteks teada, et Nõos valmistatakse isegi komme. Matka ajal oli hästi tugev tuul ja seepärast pä-ris raske kõndida. Kui jõudsime raud-teejaama, oli vaja teha ülesanne, kus piltidel pidi tundma erinevaid maailma kohti, nagu Eiffeli torn ja Vabadussam-mas. Meil läks hästi:

saime 10 punkti. Edasi jõudsime observatooriumisse. Seal räägiti Maa tehiskaaslastest ja ajaloost. Nägime ilusaid pilte kosmosest ja pilte, kus kosmosest oli pildista-tud Maad. Lõunaks sõime sealsa-mas suppi. Siis tuli meil joonistada pilt, kuidas me ühineme maailma-ga, seda pildistada õues National Geographicu kollase raami sees ja panna üles facebooki ning kir-jutada juurde #connect10million ja #WTD2016. Mis tähendab, et ühineme 10 miljoni gaidiga ja üle maailma on pilt näha ning oleme Heade Mõtete laagris 2016. Õues oli samuti vaja otsida küsimustele vastuseid. Kui need vastatud, võisi-me minna ööbimiskohta tagasi. See

tee tundus lühem. Mängisime lumesõ-da ja rääkisime jutte. Kooli jõudes olime väga väsinud. Seal võtsime riided ära ja meile tehti koolitus kaelarätist. Õppisime tegema sõbrasõlme. Pärast seda õpetust saime osta endale vormipluusid ja sin-na juurde anti WA-GGGSI embleemid. Kell 19 oli õhtusöök ja siis valmistusime diskoks. Disko oli mereteemaline ja

seal oli ka vaja leida enda kaksik. Saalis tehti meiega intervjuusid inglise keeles. Tantsisime kuni öö-rahuni, jälle 23.ni.

Pühapäeva hommikul oli hinga-mise jooga ja siis pakkisime enamu-se asju kokku ning läksime sööma. Ka peale seda pidime klassis asju pakkima ja panime ruumid just sel-listeks, nagu need enne olid. Korja-sime kokku prahi ja tõstsime paika lauad. Kell 10 saime teha kolme moodi origamit. Esimeses kohas tuli voltida seletamise järgi, teises ju-hendi järgi ja kolmandas teha teise voltimise järgi. Saalis joonistasime ühisele pildile motiivi, mis sellest laagrist meelde jäi ja kell 11.45 ha-kati jagama aukirju. Aria sai aukirja selle eest, et oli stiilne diskol ja meie kõik olime parimad matkal. See oli meile tegelikult suur üllatus. Meile kingiti rõngassallid ja matkalusikas, mida saab kasutada ka kahvli või noana. Seejärel tegime suure sõp-rusringi kõigi osalejatega ja saime ka laagri embleemi. Sõprusringist lahkudes läksime sööma suppi ja pannkooke.

Kell 13.30 istusime bussi ja sõit-sime kodu poole. Olime kõik väsi-nud ja sõitsime vaikselt. Koju jõud-sime kuskil 15.30.

See nädalavahetus oli küll vä-sitav, aga huvitav, õpetlik ja lõbus. Ootan juba järgmist laagrit.gd Keity-Liisa Luttvärk

98 Üritused Üritused

Aria sai aukirja selle eest, et oli stiilne diskol ja meie kõik olime parimad matkal. See oli meile tegelikult suur üllatus.

Heade Mõtete Päev osaleja pilgu läbi

ReedeKohale jõudnud, said lapsed kohe süüa (ilmastikuolud olid hal-vad ning bussisõit oli kujunenud oodatust pikemaks). Pärast söömist toimusid erinevad mängud, mida tuli läbida oma sal-gaga. Mängud toimusid kooli erinevates kohtades ja punkte, mida läbida oli palju ja lastele meeldisid need. Siis oli asjade lahtipakkimine ja magama sättimine.

LaupäevHommik algas häälejoogaga (mõnes teises laagris võiks seda kindlasti korrata). Pärast hommikusööki valmistuti ette matkale

minekuks. Ilm oli väga külm, kohati oli rajal punkte hõredalt ja tuli kõndida 3-4 km nii, et mitte ühtegi punkti ei olnud. Tartu observatooriumis oli äärmiselt põ-nev, mulle meeldis väga selle külastami-ne ja need ülesanded, mida tuli lahenda-da. Minu salgale meeldis kõige rohkem, et nad said plakati joonistada, kuigi nad oleks tahtnud seda tunnikese täiendada, kui vaid aeg ei oleks peale surunud, sest tagasitee oli pikk ja kell palju. Tagasi läksime koos Pandade salgaga, soovitan selle salgaga koos olla, sest nad lõhnavad kõige paremini ja on väga rõõmsad. Kal-dusime rajalt korraks ka kõrvale, aga õn-neks oli see maa, mis tuli tagasi kõndida,

lühike. Laulsime laule ja mängisime mänge, nii möödusid need seitse kilomeetrit väga kiiresti. Koolimajja jõudnud, vahetasime riided ja läksime sööma. Tulid ka uued vormid ja kõik, kes soo-visid said endale uued vormid osta. Enne diskot toimus Pandade salga hellakese lubaduse andmine. See oli ilus tseremoonia: kõik lapsed laususid korraga lubadust ja oli näha, et nad olid selle kor-rektselt selgeks õppinud. Pärast seda algasid ettevalmistused dis-koks. Selle teemaks oli ühendumine Eestiga läbi merekultuuri, seepärast olid ka kodust kaasa võetud mereteemaliseid riideid. Diskoõhtul anti vahva ülesanne, kus lapsed pidid võtma paari-desse selle järgi, kellel olid sarnased kostüümid. Peol sai iga laps valida enda lemmiku kostüümipaari ja nende poolt hääletada. Juhtidele oli samal ajal korraldatud joogakoolitus, mis andis to-hutult palju rahu ja head meelt. Alguses oli teoreetiline osa ja pärast praktika. See osa oli vaieldamatult minu lemmik!

PühapäevHommik algas joogaga. Hommikusöögile järgnes asjade pakki-mine ja seejärel tänamine ja autasustamine. Liina ja Aira tegid väga korraliku töö laagri korraldamisega. Pärast lõunasööki al-gaski kojusõit ning kõik lapsed olid nädalavahetusega väga rahul.gdj Relika Lupp

Heade Mõtete Päev gaidijuhi silme läbi

Tagasi läksime koos Pandade salgaga, soovitan selle salgaga koos olla, sest nad lõhnavad kõige paremini ja on väga rõõmsad.

Foto

d: A

nnab

el K

lein rõõMsad

laagrilised tegevus-punKtis

püraMiidiMeistrid

avaMisõhtu KoguneMine

tõraveres

disKol saiMe sõpradeKs Ka piraatidega

Gaidijuhtide motivatsioonipäevad 2015

10 Üritused 11Üritused

Uued, lõbusad ja põnevad motivatsioonipäevad on kohe ukse ees, niisiis vaatame meenutusi eelmise aasta seiklustest.Motivatsioonipäevad toimuvad sel aastal juuni teisel nädalavahetusel, 10.-12. juunil Vormsil. Täpsemalt vaata lk 31.

Foto

d: E

lo L

ätte

mäg

i

nii palju rõõMu... ... et haKKa või lendaMa!

Motiveeritud gaidijuhid

silla alla ja sillalt alla sõlMesgaid ei Karda väljaKutseid! julgustaMe ja julgestaMe

Köietöö

isetehtud Madalrada, hästi tehtud Madalrada!

Motivatsiooniratas

Koos üMber viljandi järve ehK

KogusiMe Minuteid gaidide endoMondo

väljaKutsele

Ühel oktoobrikuu päeval saatis kohaliku Tori põhikooli direktor mulle kirja. Algselt sai ta selle Eesti Gaidide Liidult ja sisu oli järgmine:

utsume põnevast koolitusest osa saama...

... Sind, kes Sa soovid alustada või oled juba alus-

tanud oma salga juhtimisega ning tahad ennast täiendada

... Sind, kes Sa pole salgajuht ning hetkel ka ei plaani oma salka luua, ent soovid ennast siiski hoida kursis sellega, mis salgas tehakse

Koolituse sisu:• Gaidlikud meetodid• Järgukava• Koonduste planeerimine ja läbiviimine• Salga arhiivi koostamine (läbivalt)• Teema X (kujuneb vastavalt osalejate

soovile)Juhikoolitusega alustasime 7. novembri hommikul kell 10.00 Pedasel. Sõitsin sin-na kindla teadmisega, et ma EI tea gaid-lusest midagi. Tõesti ei teadnud - ja väga loodsin nende kahe päevaga kurssi viia, KAS ma vajan seda või ei.

Esimene sissejuhatav osa oli juba ins-pireeriv - pealkirjaks olid gaidlikud mee-todid ja salk. Muidugi mulle kui uuele oli vajalik kogu info, alustades gaidide vor-mist ja lõpetades salga koostamisega.

Sellest kõigest rääkis meile Reelika Ruubel, kes viis meiega läbi ka ühe lü-hendatud kujul “ 50 mängu”.

Pärast seda tutvustas Annely Ristiki-vi tegevusi ja teadmisi, mis peaks olema pidepunktiks järgukavas. Tutvustas järgu-kava ja rääkis selle kasutamisest koondu-sel. Ka tema tegi seda läbi mängu - ehk siis tunnetasime ise, mida ja kuidas vaja lastele õpetada.

Lõunasöögi järel oli meil juttu koon-duste korraldamisest. Loomulikult käis see kõik läbi tegevuste ja mängude - tut-vustas seda Maria Bulak. Sain aimu, kui-das, kui kaua ja mida - muidugi ei olnud reeglid kivist, oluline, et lastel oleks tore!

Samuti saime teadmisi enesekehtesta-misest, mida on ka vaja teada, sest muidu võib tekkida kaos. Sellest rääkis Annely Ristikivi. Ja veel kord mängud, mängud, mängud - koostöö ja mõtlemine, üksteise toetus ja kaasaelamine!

Pühapäeva hommikul rääkisime grupi arengutest ja juhi rollist salgas. Ega selles ei olnud midagi uut - ajas tagasi minnes

12 Koolitused 13Koolitused

015.a Akadeemia toimus ok-toobri lõpus Portos. Kohal oli üle 200 noortejuhi ja vaba-tahtliku koolitaja. Samal ajal

toimusid võrgustiku kohtumised peagai-didele ja -skautidele, noortevolikogude esindajatele. Nii oli sel nädalavahetusel Portos 240 Euroopa gaidide ja skautide organisatsiooni esindajat.

Akadeemias said osalejad valida omale sobivad töötoad, lähtuvalt enda hinnangul vajalikest arendatavatest vald-kondadest. Iga töötuba kestis 3 tundi. Teemad varieerusid, sisaldades näiteks mentorlust, tööd vabatahtlikega, mitte-formaalse õppimise tunnustamist, juhti-

mist. Igale valdkonnale sai ennast kirja panna kohapeal vahetult enne sessioone.

Gaidide ja skautide maailmaorgani-satsioonide Euroopa regioonide korral-datud sündmuse tutvustuses kirjeldati, et Akadeemia 2015 on unikaalne skaudi-gaidisündmus, mis on kujundatud, et või-maldada osalejatel saada kõrgetasemelist koolitust ja võrgustiku loomise võimalu-si eelisvaldkondades.

Eesti gaidide poolt oli Euroopa re-giooni vabatahtlike meeskonnas osale-mas gdr Lianne Teder. Koos WOSMi esindaja Jo Deman’iga valmistati ette ja viidi läbi kohapeal populaarne töötuba muutuste juhtimisest. Algselt koos WOS-

Mi vabatahtlikuga Taanist, ent kohapeal siiski ilma temata sai läbi viidud töötuba loovate lahenduste leidmisest. Selleks oli plaan lähemalt tutvustada Aalborgi Ülikoolis välja töötatud Loova Platvor-mi kontseptsiooni. Osalejatena tegutses Akadeemias ka kaks eesti skaudijuhti.

2016.a on plaanis samalaadne Aka-deemia viia läbi Küprosel. Selle korral-damiseks on Euroopa regioon taotlenud toetust Erasmus+ programmist, millele on andnud kaaskirja ka Eesti Gaidide Liit.gdr Lianne Teder Euroopa regiooni vabatahtlike meeskonna liige

gaidi- ja skaudijuhtide akadeemia

2

Juhikoolitus "Salgaga või salgata?!"

k

olen kunagi õppinud oktoobrilaste juhi koolitusel (jah, sel ajal olin ise äkki 13) ja põhimõtted on samad, kui välja jätta muidugi poliitika punane osa. Peale selle tutvustati meile, kuidas koostada arhiivi – kuidas teha valikuid, mida talletada ja mida mitte. Kuidas hoida oma arhiivi jne . Tutvustas meile neid asju Lianne Teder. Saime endale ka materjale, et kui midagi ei meenu, siis on koht, kust järele vaadata ja näpuga rida ajada.

Mis meelde jäi? Esialgu olin tõesti uu-test teadmistest pungil ja ei olnud aimugi, kas saan neid kõiki rakendada või kuidas see lugu edasi läheb minu jaoks. Muidu-gi tuli haarata härjal sarvist – kõigepealt

tuli Reelika minuga kaasa Tori põhikooli tutvustama gaidlust ja paar päeva hiljem, 11. novembrist läks see vanker minu jaoks veerema ja kogub hetkel tuure.

Ma küll ei ole mingi kauaaegne tegi-ja gaidluses, aga selline koolitus oli hea, vajalik ja isegi ehk võiks olla korduskoo-litus: kui sel ajal oli kõik tume maa, siis nüüd ehk oleks juba rohkem küsimusi ja mõtteid, mida teistega rääkida. Kindlas-ti oli see kasulik meile, algajatele, kuid kindlasti ka tegijatele - et saada minusu-gustelt rohelistelt infot sellest, et kui ma midagi ei tea, siis mis on see, mida ta-haks teada enne alustamist.gdj Tiina Liiv

ühine ajuragistaMine

Foto

d: K

irke

Kal

amat

s

lipule au andMas

näidisKoonduse võtteid

14 Koolitused 15Koolitused

s

... on tükike suurest projektist "Ühised noored", mida juhib Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

eda osa projektist viivad koostöös ellu Eesti Gaidide Liit, AIESEC Eesti ja Sild Et-tevõtlike Noorte Tulevikku.

"Kool võib olla SEIKLUS" on vahva pakett, mis on ellu kutsutud, et õpetada noortele alusprintsiipe majandusest ning ettevõtlusest. Suurendada ja arendada nendes koostööoskust ning loovust. Tee-me seda põhimõttel, et õppimine toimub läbi mängu ja tegevusi viivad läbi meie organisatsioonide noored.

Meie paketis on mänge kahele kooliastmele: 1.- 3. klass (7-10-aastastele) – seiklus-mäng "50", kus lahendatakse erinevaid ülesandeid ja kogutakse meeskonna-na punkte vastavalt sellele, kuidas on mängus ka õnne. Osaleja meeskond veeretab täringut ja saab vastavalt saadud tulemusele ülesande, mille lahendamisel saab õiguse veeretada uuesti ja asuda uue ülesande lahendamisele. Meeskond, kes saab esimesena täis 50 punkti, on võit-nud. Tegevus kestab orienteeruvalt kaks tundi (120 minutit).

Mängus esitatud väljakutsed on üld-harivad, eluks vajalikud või täiendavad vastava vanuserühma õppeprogrammi. Mäng oma vahenditega ning selle kasu-

"Kool võib olla SEIKLUS" ...Eelmisest Ristikheinalehest sai lugeda, et gaidid arengusprindivad. Nüüdseks on väliseksperdiga kohtutud ja esimesed sammud astutud.

õhiliselt eelmise peagaidi, praeguse majandusjuhi ja tegevjuhi eestvedamisel valmis esialgne tegevus-

plaan, mille alusel soovime organi-satsiooni finantsee-r i m i s v õ i m e k u s t tõsta. Koostöös eks-pert Kristina Männiga kaardistasime kõik-võimalikud erine-vad rahastusallikad, selekteerisime välja, millised on meile so-bivad/saavutatavad, ning koostasime te-gevuskava (tähtajad, vastutajad) nende rahastusvõimaluste osas, millega hakka-me kohe tegelema.

Prioriteetseteks tegevusteks said:- organisatsiooni poolt toimuvate

sündmuste lisarahastuse leidmine- sponsorlusega tegelemine- annetuste kogumine

Kevadistel nõupäevadel sai gai-derkogu koos teiste nutikatega mõel-

da omatulu teenimisele ja annetuste kogumisele ning suvelaagri ja Tibu-de loenduse korraldajad otsisid oma sündmuse korraldamiseks täiendavaid rahastamise ja sponsorluse võimalusi. Tutvuda sai ka uute gaidipoe näidis-tega, milleks olid ristikheinalehekuju-lised puidust kõrvarõngad ja võtme-hoidja. Liikmete soovil valmistatakse ka ristikheinalehekujuline kaelaripats ja muudetakse natuke kõrvarõngaste

ja võtmehoidja suu-ruseid. Nimetatud tooteid sai juba jüri-päeval endale osta.

Järgmiseks suu-remaks sammuks on suurendada anne-tuste mahtu ja otsi-da püsisponsoreid. Selleks lisame vas-tava info sündmu-seid tutvustavatele infomater ja l ide le ja ühtlasi kutsun üles ka ise ühekord-seid või püsianne-tusi tegema Ees-

ti Gaidide Liidu annetuste kontole EE192200221055191060.

Kes on huvitatud liituma Ees-ti Gaidide Liidu finantsvõimekuse tõstmise töögrupiga, siis ootan kirja majandus@gaidid.ee või helista 51 48664. Elo Sagor

arengusprindi raames tekkinud tegevuskava

p

tusjuhendid jäävad hiljem koolile kasuta-da.

4.- 6. klass (11-13-aastastele) - "Seiklus-plats" ehk lauamängule põhinev majan-dusmäng.

Mäng on koostatud turu platsi meeto-dil majandusmängule ja looval viisil män-gitakse noortega läbi majanduse põhimõt-ted. On võimalik olla erinevates rollides, planeerida eelarvet, mõelda välja majan-dusstrateegiaid jms. Tegevus kestab orien-teeruvalt kolm tundi (180 minutit).

Mäng koos läbiviimiseks vajalike va-hendite ja õpetusega jääb koolile.

Paketti "Kool võib olla SEIKLUS" rakendatakse piloodina esialgu üle Eesti vaid viiel korral. Selle tarvis aga vajame endale koostööpartneritena koole, kes oleks nõus selles ettevõtmises osalema.

Paketi läbiviimine, vahendid, kõik korraldusega seotud küsimused lahenda-me ise. Küll aga vajame Teie abi koolis sobiva ruumi ja õpilaste leidmisel. Samuti on meie ajad tegevuste läbiviimiseks pii-ratud. Kuna paketti rakendatakse peami-selt vabatahtliku tegevusena, siis saame tagada neljapäevi alates kutse saamise hetkest, perioodil oktoober-novembri lõpp. Sobivusel on võimalik läbi rääkida ka teiste nädalapäevade osas (näiteks ree-ded).

Lisainfo saamiseks pöörduge julgesti meie poole ja me kindlasti seletame ning aitame. Samuti on võimalik huvi korral leida kirja lõpust ka täpsemad ja laiemad selgitused projekti osas.

Paketijuht: Karolin Luik - Sild Ette-võtlike Noorte Tulevikku, karolin_luik@hotmail.com või Reelika Ruubel - Eesti Gaidide Liit, liikmeskond@gaidid.ee, 53424070, Iti My Kriisa- AIESEC Eesti, itimy.kriisa@gmail.co

Projektis on lisaks veel mitmeid part-nereid, kelle täita on teised osad projek-tist: Eesti LGBT ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Kurtide Noorte Organisat-sioon, Eesti Väitlusselts, Eesti Arstitea-dusüliõpilaste Selts.

Projekt "Ühised Noored" on rahas-tatud EMP toetuste programmist „Riski-lapsed ja -noored“, mida viivad ühiselt ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Sot-siaalministeerium ja Justiitsministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning doonorpartne-riks Norra kohalike ja piirkondlike oma-valitsuste liit. Lisainformatsioon projekti kohta http://www.enl.ee/et/EMP-Uhised-Noored, programmi kohta http://www.entk.ee/riskilapsedjanoored/

töö ja lõbu Käivad KäsiKäes

bling-bling ja raha tuleb

õues on 50. Mängul iKKa hoopis teine MeKK

Foto

d: R

eelik

a Ru

ubel

Tutvuda sai uute gaidipoe näidistega, milleks olid ristikheina-kujulised puidust kõrvarõngad ja võtmehoidja.

16 Gaidilood 17Gaidilood

Teha midagi head iga päev on meie kõigi loomuses. Mõned neist tegudest on suuremad, mõned väiksemad, kuid tegelikult loeb iga tegu.

astal 2015 tekkis idee tuua gaide pildile ka doonorlusega ja vaadata, palju elupäästjaid meie seas võiks veel olla. Siis

said verekeskustesse eraldi nimekirjad, mis olid ühised skautidega.

Sama nimekiri ootas aga Pärnu gaide ka sellel aastal, Üllatusena :).

Kui soov teha head tuli ilma selleta ja tekkis idee anda meie armsatele lugeja-tele hoopis pildiline ülevaade kahe gaidi seiklustest verekeskuses. Ehk annab see teile julgust, teadmisi ja motivatsiooni.

Selleks, et head teha, peab olema taht-mine, tervis korras ja teadmine, kus on võimalik verd loovutada.

Üks heategu päevas

a

vereloovutuskohti:•Põhja-Eesti Religionaalhaigla

verekeskus (Ädala 2, Tallinn, 617 3001)

• DoonoriFoorum (Narva mnt 5, Tallinn, 664 0470)

•Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus (L. Puusepa 1A, Tartu, 7319 362)

• Pärnu Haigla veretalitus (Metsa 1, Pärnu, 4473 263)

13.Kui soovid, siis võid oma heateo nüüd panna kirja külalisteraamatus-

se. Seda selleks, et järgmine kord teaksid, et olid SIINReelika Ruubel, Relika Lupp, Geity Miilberg

1.Kui kaelarätt on kaelas (ja soovi-tuslikult sõber kaasas) ning seisad ukse juures - doonorite vastuvõtt

-, oled õiges kohas. Meil oli üks pildistav sõber ka kaasas. Registratuuris töötaja ot-sib välja sinu doonorikaardi või avab sel-le, kui oled esimest korda.

2.Kõik verd loovutada soovivad inimesed täidavad ära igal korral ankeedi ja seda on võimalik teha

nii paberil kui arvutis (meie külastusel ar-vutid ei töötanud). Ankeet sisaldab hulga-nisti küsimusi selleks, et tagada ohutust ja seda tuleks lugeda hoolega (mitte nii nagu Relika).

3.Iga doonor läbib alati ka tervise-kontrolli. Seal vaadatakse koos üle Sinu ankeet, täpsustatakse

küsimused, kui on vaja, ja tehakse sulle vereproov. Ühesõnaga saad kinnitust oma tervisele ja sellele, et kas kõik riskid on maandatud. Suur pluss asja juures on see, et saad olla jooksvalt kursis oma tervisega.

4.Tõestamaks, et kontrollis tehakse head tööd ja iga väiksemagi asja puhul küsitakse, on fakt, et läbi

ei saa mitte kõik. Pildi põhjal pole het-kel keeruline arvata, kes sai, kes mitte. Selleks, et seda ohtu välistada, võib alati tutvuda ka meelespeaga verekeskuste ko-dulehel. Ja, no teeb õnnelikuks küll :)

5.Igas verekeskuses on võimalik ja soovituslikult kohustuslik juua enne loovutamist vedelikku. Enne

soovitavalt jahedat, aga piisavalt.

6.Ja siis sa lihtsalt istud mugavalt, nägu vabalt valitud suunas ja va-balt valitud emotsiooniga :) Töö-

tajad on sõbralikud, ja valmistavad sind kenasti ette nii meditsiiniliselt kui vaim-selt.

7.Siis on torge, mis ei ole valus, aga ei pruugi olla ülemäära mugav või meeldiv.

8.Iga doonori verest täidetakse ko-tike, selleks et verd enne kasuta-mist igakülgselt uurida. Doonori

veri uuritakse läbi nii HIV, hepatiitide, antikehade ja muude nakkuste osas. Kõik vaid selleks, et tagada selle inimese ohu-tus, kellele sinu verd hiljem üle kantakse. Mingeid riske ei võeta.

9.Lihtsalt istud ja lased voolata, rää-gid sõbraga, poseerid pildiks, kuu-lad töötajaid jms.

10.Umbes 6-8 minuti pärast on kõik valmis, veri kotis, nõel väljas ja süda rahul. Siis tu-

leks käsi tõsta kõrgemale ja hoida pisut. Aga see on üsna üürike aeg.

11.Sest sind seotakse kohe kin-ni. Ja loetakse peale sõnad, et vähemasti 4 tundi tuleb seda

hoida peal. Enne lebolast püsti lubamist usutletakse, et ega sul halb pole vms, vaja-dusel on nad valmis püüdma.

12.Ja siis taas sööma :) Aga olu-line on siiski jook ja nüüd tu-leks manustada sooja jooki.

Ning päris kohe ei tasu ka minema joosta, sest äkki jõudis sinu nõrkushoog sulle hil-jem järele. Aga meie pole seda kogenud ja ei näinud ka ühtegi teist inimest nõrkus-hoo poolt tagaaetavana.

Ega ma täpselt öelda ei oskagi, MIKS. Olin saanud enne juba pakkumise Tori koolist midagi noortega teha või mõne organisatsiooniga liituda – eelmisel aastal pakkus direktor, et ehk võiks see olla 4H seltskond.

õtlesin sellele pikalt. Õppisin samal ajal kaugõppes Tallinna Meditsiinikoolis ja väga kart-sin, et see on liiga raske – just

ajaliselt. Sel aastal aga ei õnnestunud mul edasi õppida – ja aeg sobis igati, et teha midagi noortega. Olen olnud 6 aastat Pär-nus kunstiõpetaja ja teadsin, milline on töö lastega. Nii ma sellest võimalusest haara-sin, kui direktor pakkus liituda gaididega. Esialgu tulin teie koolitusele nagu valge

leht – midagi ei teadnud. Veidi küll uurisin internetist, aga olin arvamusel, et küll aeg õpetab – saan parema ülevaate juba koo-litusel.

Esimesel koolitusel sain infot just sellest, kuidas koondusi läbi viia, milli-seid ettevõtmisi teha ja milline on gaidide vorm. Loomulikult ei jäänud esialgu kõik meelde. Aga aru sain sellest, et see on üks ütlemata tore kamp. Jah, ei salga, et kuskil 12-13aastaselt õppisin ise Pärnu pionee-ride majas oktoobrilaste juhtide kooli-tusel ja koonduste tegemine oli ju ka sel ajal päevakorras. Muidugi, riigi poliitika on teine, aga ideelt olid ka sel ajal meie koondused lõbusad, õpetlikud ja loomin-gulised.

Ja siis tuli esimene laager Rakveres. Kaasa sain sinna ainult kaks viienda klas-

Paar päeva tagasi rääkisin juttu oma hea sõbrannaga, kes ootamatult vestluse käigus lausus: „Ma ei saa vist kunagi peenikeseks!“ Tundsin selles väljaütlemises ära iseenda. Õigemini iseenda kahe aasta tagusest ajast, kui mu elu juhtis kinnisidee, et pean saama peenikeseks.

ägin selle nimel väga palju vaeva. Võiks isegi öelda, et mõtlesin hommikust õhtuni ainult sellele, mida ma nüüd

võin süüa ja millal jälle trenni teha saan. Ühel hetkel andis alla mu tervis, mis enam ei jaksanud sellise surve all minuga koostööd teha.

Aasta aega tagasi puutusin täpselt sama probleemiga uuesti kokku, ent siis juba teistmoodi. Minust sai 7-14-aastas-tele lastele mõeldud haridusliku prog-rammi „Olen see, kes olen!“ projektijuht. Koolitasin kokku üle 30 täiskasvanud juhi, kes hakkasid üle Eesti tegelema las-tega ja nende enesehinnangu edendamise-ga. Nimelt see „ma pean saama selliseks ja selliseks…“ probleem pole kaugeltki mitte ainult täiskasvanute kinnisidee. See puudutab meid, meie lähedasi ja lapsi meie ümber. Miks? Kasvatus tähendab eeskuju ning kui eeskuju väljendab pi-devat rahulolematust endaga, siis tekib sama tunne ka lapses, kes oma eeskuju jäljendab ning temalt õpib.

Väljamõeldud iluideaalTänasel päeval elame maa-ilmas, kus koos meiega elutseb ka iluideaal. Tege-mist on väljamõeldisega, mille on kujundanud mee-dia ning ühiskond meie üm-ber. Me kõik teame, milline näeb välja iluideaal, aga sa-mas üle maailma erinevates paikades on iluideaal väga erinev. Korduvalt olen koo-litustel läbi viinud täiusliku naise omaduste nimekirja koostamist ning uskumatul kombel tundub nendel het-kedel, nagu täiuslik naine olekski tõesti olemas, sest tema kirjeldus on alati osa-lejate poolt väga detailselt määratletud.

Ometi on see vaid pettekujutelm, mis on loodud töötlusprogrammidega, trükitud suurelt seintele, ajakirjadesse ning pai-gutatud meie pähe. Me oleme selle vastu võtnud. Tahtmatult. Nii naised kui me-hed. Sellest tulenevalt elame igapäevaselt selle surve all, et tahame sarnaneda kel-lelegi teisele. Täiuslikkusele? Ei, hoopis iluideaalile, mida pole võimalik kunagi saavutada, sest see on igaühe jaoks erinev ning pidevas muutumises vastavalt mee-dia mõjutustele.

Hind, mida iluideaali poole pürgimi-se nimel maksame, pole ilmselt midagi sellist, mida oma igakuises eelarves ka-jastame. Ilmselt pole see ka midagi sellist, mida teadlikult oleme nõus ta-suma. Meie enesehinnang pole kivist ning ühel het-kel jõuame madalseisu, kui avastame, et me polegi ku-nagi piisavalt head ja ilu-sad. Meie suhted sõprade ja lähedastega on kerged purunema, kui kurdame igapäevastes vestlustes

oma kehakaalu üle ning loobume sõb-ra valmistatud õhtusöögist toitumiskava pärast. Loota võib, et kulutused ilu nimel

piirduvad vaid kosmeetikaga ning ei jõua operatsioonide ja ilukirurgiani, oma elu ohtu seadmiseni.

Olen see, kes olen!Enda ja oma välimuse eest hoolitsemine, tervislik toitumine ja eluviis on äärmiselt olulised!!! Samas veelgi olulisem on, et inimene teeks seda iseenda pärast, mitte selleks, et olla nagu keegi teine. Seetõttu saabki kõik alguse meie endi mõtteviisist ja teadlikkusest. Vaja on veidi julgust, et vaadata peeglisse ning teha selgeks, kelle või hoopis mille nimel pingutame. Tänu sellele, et hakkasin koolitama “Olen see, kes olen!” programmis teisi, võin öelda, et jõuan ka ise järk-järgult just sellise mõtteviisini, mis aitab mul tunda ennast oma kehas hästi ning nautida hetki ja ela-musi. Iluideaali surve all elades jäävad tõelised väärtused tihti tagaplaanile. Sa-mas tean, et pole üldsegi lihtne iluideaali mõjutustest vabaneda, sest see ümbritseb meid kõikjal ning inimesed ka ise oma valikute ja tegudega muudavad iluideaa-li poole pürgimise aina loomulikumaks. Just väikesed muudatused on sel juhul juba suur võit. Näiteks, kuuldes oma sõb-ranna peenikeseks saamise kinnisideed, saab teda suunata probleemi tuumani ehk miks ta soovib peenikeseks saada.

Panin oma loo ning mõtted kirja sel-leks, et juhtida tähelepanu probleemile, mis meid ümbritseb, mis mõjutab lapsi ja noori, meie sõpru ja lähedasi, meid endid ning samas tundub olevat kellegi teise kauge probleem. Tegelikult on see meie kõigi probleem, mõne jaoks vähemal, tei-se jaoks rohkemal määral. Mõelge nüüd iseendale, oma sõpradele, lastele, lähe-dastele. Kui veidigi tähelepanelikumalt jälgida, võite avastada iluideaali järgimist ja mõjusid kõikjal, nii meedias kui ka sot-siaalmeedias, sõprade ja pere ringis, tööl, spordiklubis, teie lapse klassis… Minu eesmärgiks on juhtida sellele teie tähele-panu, et oskaksite märgata, teadvustaksite probleemi ning julgeksite mõelda teisiti. Kõlab ilmselt väga läilalt, ent 7-14-aas-tased õpivad “Olen see, kes olen!” prog-rammist seda, et pole olemas ainult ühte viisi olla ilus ning me kõik oleme erilised. See on ju tõsi. Lihtsalt, miks me seda ei usu või, kui usume, siis ei käitu vastavalt?ngdr Elo Lättemägi

18 Gaidilood 19 Gaidilood

mÕtisklus: Ma ei saa vist kunagi peenikeseks!

Elame igapäevaselt selle surve all, et tahame sarnaneda kellelegi teisele.

n

M

Mina ja gaidlus

si tüdrukut, aga koondustel käis mul neid kolm. Laagris oli lastel nii huvitav, et rää-kisid sellest vaimustusega oma klassiju-hatajale ja direktorile. Detsembri alguses liitus meiega ka neljas tüdruk. Koondustel tuginesin järguõppe kavale – vaatasime koos läbi gaidide seadused ja õppisime koos erinevaid sõlmi, lõkkeid, salakirju jne. Kindlasti on meil igal koondusel män-gud ja mingi käeline tegevus. Võtsime osa ka Tori valla üritusest Tori Ehe, kus val-mistasime koos jõuluehteid just gaidide nime all. Meil on oma FB lehekülg, kus jagame infot nii laagritest, üritustest kui ka koondustest. Seal jagame ka igasugust ma-terjali, mida koondusel käsitleme – näiteks laste õigusi ja kohustusi, liikluseeskirju, mida oleks vaja teada, ja ka erinevaid hu-vitavaid meisterdamise õpetusi. See leht on privaatne, aga selle liikmeks saavad kõik, kes on kas või ühel meie koondusel olnud.

14. veebruaril 2016 andsin ma ise esi-mese gaiditõotuse Tori kirikus koos kahe noorega. Teised kaks hakkasid nädal enne tõotuse andmist kahtlema ja ei tulnud meie-ga seda protseduuri tegema. Päev oli ärev meile kui ka meile kaasaelajatele. Tori ki-rikuõpetaja oli vaimustuses sellest, et just kirikus seda teha tahame – sel päeval oli jumalateenistus, aga algas see siis meie tõotuse andmisega. Meile olid kaasa tulnud elama ka kooliõpetajad ja direktor. Eriti tä-hendusväärne oli see, et meie tõotuse võttis vastu ka kunagine Tori gaid Mari-Liis Lind. Sellest hetke siis oma Tori rühm – Tori Lil-lekesed ja kanname oranže kaelarätte valge kandiga. Just nagu saialillede õied ja valge kant on nagu lootus helgemale, puhtamale, paremale.

Kui tulime Heade Mõtete päeva laag-risse, olid meiega liitunud ka kaks 7. klassi tüdrukut ja üks 4. klassi tüdruk, koondusel veebruaris olime me juba viiekesi. Loomu-likult oli ka see laager nii inspireeriv, et tüd-rukud ootavad juba võimalust anda tõotust ja kanda kaelarätti. Vormis kaaslasi näha oli see, mis mõjutas. Matka ajal tundus see neile küll raske, aga kuna saavutasime seal esikoha, oli kokkuvõtteks kõigil väga hea meel.

Jüripäeval käisime juba kümnekesi. Kas kõik neist ka jäävad meie ridadesse, seda näitab aeg, aga omalt poolt teen kõik, et meie koondused oleks läbimõeldud ja huvitavad. Novembri algusest tänaseni on meie koondus igal kolmapäeval kell 16.10 Tori kooli saalis! See on nagu mänguline sõõm keset nädalat. Sain juba gaidiusku pöörata oma töökaaslase, kes aitab mul koondusi teha ja minuga koos neid lillekesi kasta! Kui kauaks? Nii kauaks, kui jätkub energiat!gdj Tiina Liiv

Viimased seitse kuud on mul olnud väga keeruline vastata küsimusele, millega ma tegelen. Sõnapaar "vabatahtlik töö" loob tavaliselt kujutluspildi Kolmanda Maailma, vaalade või puuetega inimeste päästmisest, vabatahtlikud ise sealjuures ennastohverdavalt peost suhu elamas. Ka mina teen täiskohaga vabatahtlikku tööd, kuid murran kõiki neid eelmainitud stereotüüpe.

aani sattusin ma Erasmus+ Euroopa Vabatahtliku Teenis-tuse programmi kaudu. See tähendab võimalust töötada 2-12 kuud mõnes Euroopa

riigis (hea tahtmise korral on võimalik leida ja luua projekte ka teistes maailma-jagudes), sealjuures õppides tundma ko-halikku kultuuri ja elu-olu. Kompenseeri-takse elamiskulud ning vastavalt sihtriigi elatustasemele antakse ka taskuraha, nii et vaesuses virelema ei pea. Projekte on väga erinevaid, levinuimad neist hõlma-vad endas tööd laste, noorte või vanurite-ga. Mina leidsin end aga hoopis teistsugu-

sest kohast.Kui omavahel kokku liita Rock Café,

Kultuuriklubi Kelm ja Eesti Gaidide Liit, on tulemus umbes midagi sellist nagu Gimle. Gimle on Taanis Roskildes asuv vabatahtlikule tööjõule tuginev kontser-dipaik, kohvik, baar, öö- ja kultuuriklubi, kus teisipäevaõhtuti saab oma teadmised proovile panna muusikaviktoriinis, lau-päevahommikuti naudi-vad jazz-muusikat pen-sionärid, pühapäeviti õpivad lasteaialapsed tsirkusetrikke või trum-mimängu ning muul ajal on lakkamatu pidu. Rahvast näeb siin säde-levatest klubihuntidest kuni tõsimeelsete naba-ni habetunud viikingi-teni iganädalaselt. Kol-leegid on kõik natuke kiiksuga, aga vahvad. Ega muidu seda tööd vist teha ei saakski.

Sama multifunktsionaalne olen seal minagi koos nelja rahvusvahelise vaba-tahtlikuga - kord võib meid leida baarist õlut valamas, karaokeõhtut korraldamas,

siis köögist 100 inimesele risotot valmis-tamas, vahel lavasid kokku ja lahti pakki-mas ja mõned nädalad tagasi sattusin ma ka DJ puldi taha. Võimalusi on lõputult, tuleb ainult skandinaavlaslikult loov ja ettevõtlik olla ning kõik teed on valla. Aususe huvides tuleb küll tunnistada, et minu hing on ikka Ida-Euroopast ja olles oma kultuuriruumis harjunud sellega, et

omavoli on pigem halb, on mul vahel heas mõt-tes tulnud end vaimselt jalaga tagumikku lüüa, et midagi uut ja huvita-vat teha.

Elame EVSi vaba-tahtlikega koos mõni-sada meetrit Roskildest väljas vanas talumaja-pidamises keset hiiglas-likke põlde, silmapiiril Taani klišee: tuulegene-raatorid. Suvel kasuta-

takse meie koduümbrust pika traditsioo-niga Roskilde festivali telkimisplatsina. Pärapõrgus põldude vahel ei lase end märkamata jätta ka võrdlemisi ebameel-div Taani kliima. Õhk on pidevalt niiske

ning tuulevaikne päev on haruldus. Rat-tasõit on selles kontekstis parim trenn, kui isegi allamäge sõitmine vahel suurt pingutust nõuab.

Rääkides üleüldisest Taani mentali-teedist, ei saa mainimata jätta kahte asja-olu: hygge (õdusus, chill) ja fakt, et nad on veendunud, et nende riik on maailma parim. Nad on perekesksed inimesed, keda üldiselt ületöötamises süüdistada ei saa, normaalne töönädal kestab 35 tundi. Neile on väga oluline võtta elu rahulikult ja mõnusalt, veeta palju aega oma lähe-dastega ning ma arvan, et see on suurim õppimiskoht eestlastele. Loomulikult tuleb see suuresti ajaloolistest ja ühis-konnakorralduslikest erinevustest, kuid sinnapoole tasub püüelda. See rahvas ei ole asjata aastaid kõikvõimalike õnnelik-

kusedetabelite tipus püsinud.Kuid integreerumine pole alati lust ja

lillepidu, ka siis, kui tulla võrdlemisi sar-nasest (euroopalikust) kultuuriruumist. Tasub aru saada, meeles pidada ja arvesse võtta, eriti praeguste trendide valguses.

Keele- ja eneseväljendusoskused on elus väga olulised turvatunde tekitajad. Emakeelses keskkonnas elades ei tule

tihti selle peale, kui palju oleneb rahulolu väikeste olmeliste asjadega sellest, mis keelt su ümber räägitakse. Mugavustsoo-nist väljudes on keeruline isegi poes õi-get juustu valida, rääkimata pangakonto haldamisest või arvete maksmisest. Oled nagu beebi, matkid ja õpid. Ükskõik kui suurepäraselt skoorida CAE, TOEFL, IELTS või mistahes muu keeletest, jääb võõrkeele rääkijana sügavam keeletun-netus vajaka ning mõttevahetused vae-semaks. See väsitab. Esimesed nädalad vaba aega Taanis kulutasin julgelt küll ainult magamisele.

Järgmine faas tekitas aga rohkelt frustratsiooni. Standardiseeritud lausete tasemel suheldes (st "eee...hõkk...mul on siin klaasi...hõkk...sees vist auk" ei läinud minu jaoks arvesse kui "palun veel üks õlu", sest ma lihtsalt ei saanud veel neist vaimukustest lennult aru), ei ole vahet, kas ma olen elanud niimoodi 50 aastat, 5 aastat või 5 kuud. Välja paistab ikka ühte-moodi, kui kellelgi tundmatul kiiresti mi-dagi vaja on: keegi, kes on liiga loll/ülbe/ei viitsi pingutada/on kuri sissetungija/on põhimõtteline nihilist. Ja sa ei saagi kuna-gi teada, et mis siis täpselt on.

Aga ega muidu ei arene, kui end ta-gant ei sunni ja nüüd olen läbi lootuse-tuseudu ja parandamatu nohikluse jõud-nud ikkagi sinnamaale, et ka kerge rootsi aktsendiga taani keeles suhtlemine ei ole minu jaoks eriline probleem, kui minuga mõistlikul kiirusel ilma pobisemata räägi-takse. Nimelt meeldib taanlastele pooled tähed sõnades alla neelata ja umbes mil-jon viisi r-tähte hääldada ei tee õppeprot-sessi just liiga lõbusaks. Positiivse poole pealt tundub mulle, et viimaks on täitu-mas minu algkooliaegne unistus minna logopeedi juurde - kurguhääli ma veel teha ei oska. Muuseas, kõrs(sugerør) ja hapu tagumik(sur røv) häälduvad taani keeles väga sarnaselt, edasise jätan siin-kohal lugejate fantaasia hooleks, kuidas baaris töötades kliente lõbustada saab.

Isikliku arengu poole pealt on välis-kogemus siiamaani olnud hindamatu. See on olnud suuresti endassevaatamise aeg, mis ilmselt kellelegi kahju ei tee. Enesele omaselt olen valanud rohkelt pisaraid nii kurbusest kui rõõmust; läbinud kultuu-rišoki (ma olin minnes täiesti kindel, et minuga seda ei juhtu); õppinud tundma nii palju toredaid inimesi ja nägema maa-ilma uue nurga alt ja nii edasi ja nii edasi. Ilmselt on veel vara kokkuvõtteid teha. Ja seda, mida ma edasi teen, ärge mult palun enne augustit küsige. Elul on ikka kom-beks ootamatuid pöördeid võtta.

PS Saatke mulle kohukesi.ngdr Mariliis Kolk

20 Välismaa 21Välismaa

Mariliis Taanis

tMul on heas mõttes tulnud end vahel vaimselt jalaga tagumikku lüüa, et midagi uut ja huvitavat teha.

(padja)sõda saKslastega

Kui Muidu eriline peo-looM ei ole, tuleb selts-KondliK lahendus leida töös.

pohitoost vabal ajal tu-leb vabatahtliKel silMad lahti hoida Kõige Muu jaoKs, Mida enda uMber pareMaKs võiKs Muuta.

Köögis peab Kurja vaeva nägeMa, et pärast oMa vahetuse lõppu elusalt Koju naaseda.

22 Välismaa

Juhatuse kogemusest23Inimesed

3. aprillil tähis-tas Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas jüripäeva

täpselt nagu meie – uhke paraa-diga Toronto Eesti Majas. Eesti skautlus ja gaidlus Kanadas on viimase nelja aasta jooksul läbi-nud suuremat evolutsiooni. Eel-mise aasta jooksul toimus vist viimane oodatud samm selles protsessis: sügisel tulid Kalevi lipkond ja Lembitu Malev kok-ku ja uus skautlipkond "Põhja-kotka" sai loodud. Laupäevasel skautide ja gaidide jüripäeva paraadil tutvustati avalikkuse-le esimest korda skautlipkonna "Põhjakotka" uut märki. Uue lipkonna nimi otsustati ära kii-resti ja valutult läbi interneti-hääletuse, kuid uue „Põhjakot-ka“ märgi üle vaieldi nagu õiged e e s t l a s e d ikka. Lip-konna juhi nskm. Peter Türgi sõ-nul on uue l i p k o n n a m o o d u s -t a m i s e g a saavutatud uus kriitiline mass skaute, mis aitab skauditege-vust Torontos elus hoida.

Paraadil võeti kokku möö-dunud talviseid tegevusi ning, nagu jüripäeval traditsiooniks, anti ka seal välja terve rida au-tasusid, edutusi, tiitlikõrgendusi ning auhindu aasta jooksul teh-tud töö ning võistluste tulemus-te eest.

Kuidas eestlased üle ookeani jüripäeva tähistasid ehk meie sõprade jüripäeva pidustused toronto eesti majas

2M

Eesti Gaidide Liit õnnitleb samuti kõiki tunnustatuid ning saadab sõpradele üle ookeani palju sooje tervitusi!

valvel!

Fotod Enno Agur

Foto

d: E

nno

Agu

r

eesti lipp ja Kanada lipp.

Kanada gaidid paraadil.

sKautide ja gaidide orKester Kõla.

iks otsustasid juhatus-se kandideerida?Olin juba umbes pool aastat varem hakanud mõtlema

sellele, et minu töökoht hakkab end vaikselt ammendama ning et võiksin enda edasiarendamiseks juurde saada juhtimisalast kogemust. Kuna Mailiis oli tol ajal gaidide juhatuses ning Piret plaanis kandideerida välissekretäriks, siis hakkasid nad mulle vaikselt pähe istutama peagaidiks kandideerimise mõtet. Muidugi võtsin seda esialgu huumoriga, sest väga keeruline on ikka "mehena metsast" tulla organisatsiooni etteotsa. Mida lähemale märtsi-kuu tuli, seda rohkem tuli meelitamist ja moo-simist ning eks natuke ikka hakkasin ses osas mõtteid mõlgutama. Mäletan hästi, et aastakoosoleku hommi-kul ärkasin üles ja oli lumetorm, mistõttu ma autoga kindlasti sõita ei tahtnud, Mailiis aga juba teadis, et Torist tuleb ka buss, kuhu peale ma siis end sättisin. Kuigi kõne pidepunktid olid valmis mõeldud, ei teadnud ma veel bussis olles, kas kandideerin või mitte. Endas polnud ma kindel ka veel lõuna ajal ning ütlesin vist isegi korra ei, kuid siis küsis Elo Lättemägi minult oma suurte kurbade silmadega, kas sa tõesti ei kandideeri ning mul ei olnud enam südant ära öelda. Lõppkokkuvõttes olin ju saanud pakkumise, mida tahtsin: saada juhtimiskogemust ning gaidlus tundus olevat turvaline koht, kus end proovile panna. Mis on olnud juhatuse ajast kõige põnevam? Mind motiveerivad eelkõige inimesed ning põnev ongi olnud tutvuda ja koos

toimetada nii juhatuse liik-metega, teiste gaididega kui ka inimestega teistest noor-teorganisatsioonidest. Juhtimise poole pealt olen päris palju mõelnud ja analüüsi-nud, kuidas ise käitun või oleksin võinud mõnes

olukorras käituda ning milliseid külgi peaksin endas veel edasi arendama. Otse loomulikult on põne-vad olnud ka erinevad projektid, koolitused, suvine Ameerika ja Kanada kogemus ning just vahetult presiden-di vastuvõtul käimine.

Mida teeksid juhatuse liikmena nüüd teisiti?Lootsin tegelikult rohkem käia ük-sustel külas, nii et see oleks kindlasti asi, mida teeks teisiti. Tunnen, et alles teisel aastal, kui olin organisatsiooni-siseste asjadega enam-vähem kursis ning inimestega tuttav, tekkis võimalus rohkem ka väljapoole meie organisat-siooni suhelda ning arendusprojekti-des osaleda. WAGGGS pakub väga mitmeid võimalusi, mida võiks roh-kem kasutada. Ja no kindlasti on neid "oleks-peaks-võiks" asju veel teisigi. Mida jääd juhatuse ajast igatsema?Jään igatsema Elo Sagori rahulikku meelt, Miia üdini gaidlikke mõtteid,

Elo Lättemägi perfektsionismi, Pireti muretut suhtumist, Mailiisi alati val-misolekut, Reelika tahtejõudu ja Liisu nunnut olekut. Eks meil juhatusega on olnud igasuguseid hetki, nii lillepidu kui ka murepilvi, kuid hästi armas on olnud see, et üksteist toetatakse ja oma-vahel saab nalja. Mida soovitad uuele juhatusele?Esiteks, tehke nii, et teil endil oleks tore - kui teil on tore, siis on energiat ja jaksu ning ka liikmetel on tore. Teiseks, küsige abi - gaid on abivalmis, aga üldiselt ei ole gaid selgeltnägija, seega küsige julgelt. Kolmandaks, ärge üle pingutage - inimvõimetel on piirid ja kui tervet rehkendust ei jõua (kui-gi hirmsasti ju tahaks), siis tehke nii palju, kui jaksate, homme on ka päev. Ning viimase asjana, nautige - alati ei ole kerge ning kindlasti tekib ka teil neid hetki, kus mõtlete, et milleks mulle seda kõike vaja, aga neid hetki tasub võtta rahulikult ja lasta emotsioo-nil natuke settida. Eks iga kogemus on midagi väärt ning järgmisel hetkel juba keegi teeb või ütleb midagi vahvat ja jälle on hea ning mõnus olla!ngdr Mari-Liis LindEesti Gaidide Liidu peagaid (2014-2016)

minu kaks aastat peagaidina

Võtsin seda esialgu huumoriga, sest väga keeruline on ikka "mehena metsast" tulla organisatsiooni etteotsa.

24 Inimesed 25Inimesed

len olnud gaid aastast 1999, mil ma andsin oma gaiditõotuse Tori põrgus koos ülejäänud Tori ük-susega. Olin viibinud erinevates gaidilaagrites nii korraldaja kui ka osalejana. Ning üks suvelaager

n-ö saatuslikuks saigi. Minu hea sõber Mailiis kutsus mind appi korraldama seda ning tõmbas mind vaikselt-vaikselt ta-gasi gaidluse rüppe. Pool aastat hiljem kuulsin tuttavate gai-dide käest, et varsti vahetub välissekretär, et kas ma ei tahaks kandideerida.

Mõtlesin sellele pikalt ning lõpuks leidsin, et on aeg gaid-lusesse rohkem panustada ja samas oleks see ka hea kogemus iseendale.

Nii ma kandideerisingi ja võitsin. Esialgu kobasin natuke aega pimeduses, kuid siis hakkasin leidma erinevaid tuluke-si, mis teed näitasid. Kohtusin põnevate inimestega ning sain aru, et gaidlus on palju laiaulatuslikum, kui olin arvanud. Sa-muti sain aru, et mul on lahkeid ja abivalmis inimesi võtta 146 erinevast riigist.

Minu välissekretäri aja tipphetkeks jäi reis maailmakon-verentsile Hongkongi, kust sain kuhjaga tutvusi ja kogemusi, mida hiljem oli hea teistega jagada. Ma arvan, et kui kellel-gi peaks kunagi tekkima motivatsiooni langus ning küsimus, miks peaks gaidlusega edasi tegelema, siis soovitan tal reisida mõnda riiki, kus gaidlus ongi paljude inimeste elustiiliks. Ta-gasi tulles olete laetud nii paljude positiivsete emotsioonide-ga, et on tunne, nagu võiks mägesid liigutada.

Juhatuse ajast jään ma taga igatsema kõige rohkem ilmselt head seltskonda, kellega aeg-ajalt koosolekuid pidada.

Uuele juhatusele soovin siinkohal jõudu ning jaksu ja kui tunnete, et hakkate väsima, koguge enda ümber positiivseid inimesi, kes suudavad su tuju taevani tõsta, ning te saate aru, et homme tõuseb päike jälle! Oluline on mitte unustada huu-morimeelt!

Piret JürgensteinEesti Gaidide Liidu välissekretär (2014-2016)

minu kaks aastat välissekretärina

jlen Elo Sagor, Kuristiku gaid alates 2002. aasta sügisest. Majandusju-hina jookseb mul teine

ametiaeg. Majandusjuhina pean eelkõige jälgima, et püsiksime eel-arves ja finantsvahendeid jaguks kõikideks planeeritud ettevõtmis-tele. Vajadusel aitan leida lisara-hastust. Vastutan kuludokumentide õige kajastamise eest raamatupida-mises. Koostöös gaiderkoguga hal-dan Heade Mõtete Fondi ning jõu-dumööda panustan ka gaidipoodi. Üheks suuremaks väljakutseks on 2015. aastal läbitud Arengusprindi raames koostatud organisatsiooni finantsvõimekuse tõstmise ellura-kendamine. Inimesena püüan olla tolerantne, sõbralik ja abivalmis. Olen alati valmis kuulama Sinu rõõ-me ja muresid.

Elo SagorEesti Gaidide Liidu majandusjuht

uhatuse liikme töö on hea väljakutse ning era-kordselt põnev, kui oled sellises olukorras esma-kordselt. Olles kasvanud inimeseks selles orga-nisatsioonis, on juhatuses olemine minu jaoks

võimalus pakkuda noortele seda, mida ma ise olen elu jooksul toredaks, põnevaks ja arendavaks pidanud.

Programmijuht peab korraldama programmi, tagama gaidlike meetodite ja eesmärkide, rakendamise tegevuste lä-biviimisel ja jälgima, et tegevusprogramm vastaks ka ühis-konna vajadustele. Samuti korraldama vajadusel tegevus-programmi uuendamise, muutmise või täiendamise, tegema EGLi üksuste juhtidega koostööd, korraldama tegevuste ja sündmuste toimumise ja palju-palju muud. Lisaks veel olema kursis kogu juhatuse tööga ning organisatsiooni tegemistega.

Kindlasti on üks põnev osa programmijuhi töös koostöö korraldamine teiste noorteorganisatsioonidega ning rahvus-vaheliselt teiste organisatsioonidega. See on võimaldanud palju reisida, areneda ja saada kogemusi teiste organisatsioo-nide ja riikide praktikast. Nende kogemuste ja uute mõtete rakendamine meie organisatsioonis on väljakutse, mis hetkel võtab suure osa minu tööajast, kuid samas on nii põnev ja eriline teha midagi uut ja põnevat.

Arvan, et programmijuhi amet on juhatuses üks põneva-maid, samas ka lihtsamaid, aga ka vastutusrikkamaid. Kind-lasti tasub vahel mõelda: Mida teeksin mina teisiti, kui olek-sin EGL programmijuht? Pane oma mõtisklused kirja ja saada programm@gaidid.ee või joonista mulle EGLi kontorisse Tööstuse 48a, Tallinn ja ma joonistan Sulle vastu! :)

Ja üks lahe asi on veel, programmijuht saab oma meiliaadres-si, millel on @gaidid.ee lõpp, kas saab veel la-hedamaks minna? JAH, saab! Programmijuht saab ka EGL Facebooki ja Instagrami kasutaja haldajaks, nii saab pide-valt spämmida ja keegi ei saa aru, et see sina oled. Siinkohal oleks targem vist lõpetada.

Alati Teie jaoks olemas,Miia KraunEesti Gaidide Liidu programmijuht

iks otsustasid juhatus-se kandideerida?Ilmselt oli otsuses oma osa uudishimul. Pean aga

tunnistama, et suuremas osas kandidee-risin sellepärast, et arvasin kõike väga hästi teadvat ning mul oli välja kujune-nud oma arvamus, kuidas asjad peaksid käima ning mida tuleks teha. Noor-tekogus tegutsemisest mäletan, et oli alati väga lihtne kritiseerida kõike, mis tuli juhatuse poolt. Samas on ju teada tõde, et ega suuga suurt linna ei ehita. Seetõttu võtsingi julguse kokku ning järgmisel hetkel olin juba koolitusjuht.

Mis on olnud juhatuse ajast kõige põnevam?Kõige põnevam oligi jälgida kogu seda juhatuse tööd nii lähedalt ning olla ise osa sellest, mida enne kõrvalt vaadates arvustasin, ent nüüd elasin ise läbi. Ma õppisin vaatama asjadele hoopis teise pilguga ning sain aru, kui mitmeta-sandiline ja vastutusrikas on juhatuse liikme töö. Mul on hea meel, et sain juhatuses töötades kasutada ära oma varasemaid eelarvamusi, lükata need enda jaoks ümber ning samas ka aitasid need mul mõista, kuidas meie liikmed väljaspool juhatust meie tööd võivad tõlgendada. Põnev oli organisatsiooni arendades ise areneda.

Mida teeksid juhatuse liikmena nüüd teisiti?Küsiksin rohkem abi! Nimelt, kui töö-tada meeskonnas ja organisatsioonis, kus on tegelikult nii palju särasilmseid inimesi, kes tahavad ja ka oskavad aidata, siis pole mõtet üksi rabeleda. Üksi jõuab küll kiiremini, aga koostöö tulemus on palju tugevam ja jätkusuut-likum.

Mida jääd juhatuse ajast igatsema?Kõige enam nautisin töötamist mees-konnas, kus oli kirge ja tahtejõudu. Jään igatsema meie meeskonna süner-giat ja üksteise täiendamist.

Mida soovitad uuele juhatusele?Võtke vahel teadlikult aeg maha, tund-ke ka ise oma õnnestumiste üle rõõmu ja ärge võtke kõike isiklikult. Kokku-võttes on oluline, et leiaksite oma õige raja. Kusjuures see on juba teie enda otsustada, kas jätkate sissetallatud tee rajamist või keerate varasemalt teelt kõrvale. Kui ise usute, et just see tee viib kuskile, siis usuvad teised ka. Ja kui mitte kohe, siis üsna pea…ngrd Elo Lättemägi

Eesti Gaidide Liidu koolitusjuht (2014-2016)

oM

minu kaks aastat koolitusjuhina

o

mina kui majandus-juht

mina kui programmi-juht

26 Inimesed 27Inimesed

uus juhatus

Tervist, mõnus gaidipere!

Mina olen Lii-na, ühtlasi ka teie uus kommunikat-

sioonijuht. Tegutsen Nõo ja Grislide üksuses, Metsaotti-dele omaselt on mul lõppemas talveuni ja kevad tõotab tulla vilgas. Luban Eesti Gaidi-de Liidu kommunikatsioonis uued tuuled puhuma panna ja lasen selleks käiku kõik va-hendid, alates tuvipostist kuni tahvelarvutini. Mulle pole probleemiks võtta ühendust mõne mardikaga kivi all ega Robert Deniro endaga. Erili-seks plussiks on minu hõrgu-tav hääletämber, mis ei jäta külmaks ühtki tähtsat nina-meest, ning pistan saadud info ja nõusolekud kergelt tasku. Minu juhitud suhtlus on kind-lasti meid edasiviiv jõud!

imi: Trine TammVanus: 18Tähtkuju: NeitsiHobid: laulmine, näitlemine, trenn

Tulevikuplaan: diplomaatGaid aastast 2009, rühmas GrislidPositiivsed omadused: töö-kas, uudishimulik, sõnaosav, õpihimulineNegatiivsed omadused: per-fektsionist, liiga jutukas, liialt emotsionaalne, kulukasPlaanid koolitusjuhina: Soo-vin teha asju uuest võtmest, et ka neil, kes koolituseteema va-rem läbinud on, oleks huvitav. Katsun läheneda programmile nii, et teil oleks võimalik kõik kogetu ka uhkelt CVsse kirju-tada.

len Liina – Kei-la gaid, kes elab koos elukaaslase ja kahe lapsega

Hiiumaal. Ülikoolihariduselt olen ajakirjanik, aga vahe-tasin eriala ja nüüd tegutsen tervise valdkonnas. Põhitööd teen Hiiu vallas ennetustöö spetsialistina. Vabal ajal olen toitumisnõustaja ja koolita-ja MTÜs Toiduga Sõbraks. Töö imetamisnõustajana kannustas mind sel kevadel looma Hiiumaa Perekooli. Peagaidi aastasse võtan tar-kust kaasa kõigilt peagaidi-delt, kelle ajal ma gaidiradu olen astunud ja kes on olnud heaks eeskujuks. Just gaidlus on see, mis on kujundanud minu väärtussüsteemi. Olen kindel, et gaidi seadused on need väärtused, mille järgi-mine loob usaldusväärsuse kaaslase, sõbra ja kolleegina. Soovin meile toredat gaidisuve sõprade, lõkete ja lauludega!

lustasin gaiditeed 2004. aastal Me-rirooside salgas (Tallinna Malev).

Kui meie juhid natuke eemal-dusid gaidlusest, sattusin üha rohkem käima Kuristiku koon-dustel gaidluse häid tavasid ja oskusi õppimas. Algusaastatel kasutasin hoolega ka neid rah-vusvahelisi võimalusi, mida gaidlus pakkus. Olen käinud välislaagrites Soomes, Itaalias Roverwayl ja USAs kajakana. Viimastel aastatel olengi roh-kem olnud seotud USA Välis-Eesti gaidide ja skautidega ning sealset eluolu vaadelnud. Välissekretärina soovin eel-kõige anda meie gaididele või-maluse rännata ja kokku saada väga toredate gaidide ja skauti-dega ning õppida nende koge-mustest. Kindlasti on olulisel kohal ka kõikvõimalikud rah-vusvahelised koolitused ja men-torlusprojektid. Minu eelkäija on väga hästi sellele kaasa aida-nud ja proovin ka endast anda parima. Teen siinkohal üleskut-se – kes tahaks rahvusvahelises plaanis kaasa lüüa, võib minuga julgelt ühendust võtta. Kõik ideed või mõtted on teretulnud!

Peagaid Liina Siniveer

o

koolitus-juht Trine Tamm

välis-sekretär RagneOlvet

a

kommu-nikat-siooni-juht Liina Sõrmus

tn

Minu nimi on Relika Lupp. Ma töötan Raekülas lasteaiaõpetajana. Lisaks õpin veel Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks. Olen tegelenud gaidlusega suhteliselt lühikest aega - alates aastast 2015.

ndsin gaiditõotuse 11. aprillil 2015 OSKO kohtumisel Saadjärve ääres. Juhin koos Jaanika

Parmuga ka salka Plastiliinid. Suurim soov oleks endale saa-da lemmikloomaks iguaan, et temaga Pärnu rannas jalutada.

Olen väga energiline inimene ja suudan tegeleda päris mitme asjaga üheaegselt.

Millega tegelen gaidluse kõrvalt? Suur osa mu ajast kulub poja Rasmuse kasvatamisele. Mulle meeldib veel sõita jalgrattaga ja ka rulluisutada. Olen ka erine-vate rühmatrennide suur fänn. Kõige enam olen tegelenud bodypump’iga umbes poolteist aastat. Lisaks sportimisele olen ka väga hea delegeerija. Viima-sel ajal on mind veel huvitama hakanud režissööri töö, see tun-dub eriti huvitav olevat. Lisaks korraldan sel aastal esimest korda kunstilaagrit 12-15-aas-tastele noortele.

kas ma tahaksin tege-leda mingi alaga veel aktiivsemalt? Bodypumpi treeneri mõte on peast läbi käinud küll, aga kah-juks pole selle jaoks piisavalt aega. See on muidu väga äge treening. See kujutab endast rühmatreenin-gut, mis treenib kehas peaaegu kõiki suuremaid lihasgruppe. See annab nii palju positiivset ener-giat. Soovitan soojalt kõigile!

Mis on gaid-lus mulle andnud?Oi! Gaidlus on mulle väga pal-ju andnud. Kõik inimesed on

väga toredad. See on avarda-nud mu silmaringi ja õpetanud mulle veel rohkem loovat lähe-nemist lastega. Gaidlus on and-nud mulle palju reisimisvõima-lusi. Näiteks olen ma käinud Eestis sellistes kohtades, kus ma varem pole käinud ja ka vä-lismaal koolitusel.

kui ma saaksin minna ükskõik kelle kontser-dile, siis kelle omale ma läheksin?Linkin Parki kontserdile lähek-sin, selles poleks kahtlustki. Linkin Park on läbi aegade üks bänd, mida ma olen alati kuu-lanud, olen neid kuulanud um-bes 13 aastat kui mitte rohkem. Nad teevad head muusikat ja neil on päris hea sõnum ka alati enda muusikas. Minu lemmik-lugu neilt on „Numb“.

kuhu soovin reisida?Indiasse läheksin ma alati ta-

gasi! Veelgi rohkem tahak-sin minna kus-kile Aafrikasse vabatahtlikuks ja niisama kü-laelu nautima. Ma tahaks min-na midagi neile õpetama, niisu-gust elementaar-set asja, mida ma väga hästi oskan, näiteks õmblemist.

Mida ma kar-dan kõige rohkem?Ma kardan konni ja hiiri. Kon-nad on limased ning hiired on

Relika Lupp?

Konnad on limased ning hiired on vastikud ja närivad. Konni kardan isegi rohkem kui hiiri.a

reliKale Meeldib sõita rattaga ja tegeleda Ka Muude spordi-aladega.

Kes on

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb liikuda ajas umbes paar aastat tagasi ning teha aus ülestunnistus, et kui ma peagaidiks hakkasin, siis käisid mu peast läbi ka kaks täiesti omakasupüüdlikku soovi.

eist esimene oli see, et saak-sin Ameerikas käia (kuna olen kaks suve USAs toimetanud, siis on see riik minu jaoks kuidagi kodune). Teise asjana

oli soov saada kutsutud vabariigi aasta-päeval toimuvale presidendi vastuvõtule (teadsin, et varasemalt on see au ka pea-gaidile osaks saanud). Ja peab ütlema, et minu puhul peab vist paika see ütlus: "Ole ettevaatlik, mida sa soovid, sa võid seda saada" ehk siis 2015. jaanuaris tuli kiri Eesti-Ameerika Heatahtlikult Seltsilt ning mind kutsuti osalema Kajaka salga koolitu-sele, mis toimus möö-dunud suvel USAs ja Kanadas. Ning jaa-nuaris helistas Mai-liis ja uuris, millal ma juba kontorisse tulen, tal on mulle üllatus. Selleks oli kutse pre-sidendi vastuvõtule!

Kuidas siis presi-dendi vastuvõtt välja näeb? Kogu üritus on organiseeritud sedasi, et nii nagu teat-ris käieski on sul olemas istekoht (meil

oli selleks teine rõdu), kus saad kontserti jälgida. Pärast kontserti hakatakse inimesi järjest kätlema lubama, algselt saal, siis esimene rõdu, teine rõdu jne. Oodata tuli

üksjagu, kuid saalis oli otseülekanne, mida sai jälgida. Samuti olid teisel rõdul kohad

peaskaudil ning kodutütarde ja noorkot-kaste peavanemal, seega tuttavaid nägusid ning ühiseid jututeemasid jätkus seniks, kuni ühel hetkel antigi märku, et nüüd on aeg. Veel veidi ootamist ning siis järsku olimegi sealmaal, et president paistis ja meile öeldi, et nüüd võite minna.

Teadsin kindlasti, et kätlemisel märgin gaidid ära, nii soovisingi presidendile gai-dide poolt palju õnne ning proua Ilvesele kaunist aastapäeva.

Humoorika seigana võib välja tuua seda, et kui sageli on naisterahvastel suu-reks mureks see, mida selga panna, kus soeng jne, siis minul said need asjad tänu hiljutisele pulmakogemusele korraldatud poole tunniga. Väga kaua ei läinud mul ka aega sellega, et mõelda välja, mida presi-dendile öelda. Minu mureks oli hoopis see, et ma punasel vaibal sünnitama ei hakkaks. Oleks olnud küll tore moodus avalikkuse tähelepanu saada ning kätlemise ülekannet jälgides ikka naljaga vaatasime, kui pal-ju arste on kutsutud. Ka Kristjan Pomm ütles, et ta on elus ühe lapse sünni vastu võtnud. Aga no kuna vaip oli sinine, siis ilmselgelt jäi sünnitamise trikk tegemata ning saime pärast kätlemist juba tantsida, nautida suupisteid, vestelda teiste tuttavate külalistega ning üleüldiselt olla osa sellest melust, mida seni oleme saanud ainult te-leekraanilt jälgida.

Kokkuvõttes võib öelda, et üks mu elu unistusi on taas täidetud ning muidugi väga uhke oli käia gaide sellisel suursugu-sel sündmusel esindamas. ngdr Mari-Liis Lind

muljed vabariigi 98. aastapäevalt

Minu mureks oli hoopis see, et ma punasel vaibal sünnitama ei hakkaks.

28 Inimesed 29Hellakesed

n

vastikud ja närivad. Konni kardan isegi rohkem kui hiiri. Kardan veekogudes ka neid taimi, mis on limased. Mul on lisaks veel hirm mustuse ees. Mulle ei meeldi inimesi kätelda ja vetsu uksi väga ei taha avalikes kohtades katsuda. See on sihuke foobia moodi juba.

nali, mis kõige paremini mind kirjeldab?„Huvitav, jalgadel on mingi imelik tun-ne… Aaaaaaa, saapad on valetpidi jalas!“

Ma olin üks saarisoo laagri peakorraldajatest, mis oli selle laagri korraldamise juures kõige meeldejäävam sündmus?Kõiki toredaid sündmusi oli niivõrd pal-ju, et ei teagi kohe alguses öelda. Kõige

positiivsem oli ilmselt see, kui Noarootsi gaidid mind nii palju aitasid. Kõik lapsed olid nii tublid ja see tegi meele rõõmsaks. Kokad olid täitsa imeinimesed mu jaoks – Natalja Korol ja Elvar Reiser olid nii tub-lid! Natalja tõi mulle pisara silma, kui me lõpus kallistasime. Kõige meeldejäävam sündmus oli vist siiski see, kuidas me lä-henesime kostüümipeole. Me andsime las-tele terve hunniku riideid ja nad tegid seal ise kohapeal endale kostüümid. Need tulid kõik nii vahvad välja!

Mis ma gaidluses veel sooviksin teha?Ma tahan nii tubliks saada kui Reelika Ruubel. Ta tegeleb aktiivselt PSGMiga, tahan ka jõuda sinnamaale, et saaksin kas-vatada üles palju väikesi mudilasi ja nad

kõik võtaksid endale salgad ja oleksid kõik sama tublid! Soovin, et mu salk oleks veel-gi suurem ja aktiivsem ja tahaksin, et mul oleks veelgi rohkem aega tegeleda gaidlu-sega.

Mida tahaksin öelda nendele noortele, kes tahaksid võtta en-dale salga, kuid ei julge?Selles ei ole midagi hirmsat. Lastelt on pä-ris palju õppida. Kogemused tulevad ainult siis, kui sa ka julged tegutseda. Kõik prae-gused gaidijuhid on sulle kindlasti toeks, tuleb ainult olla julge ja küsida abi, kui on vaja. Gaidlusega ongi see, et teised aitavad sind. Sa ei pea kõiki asju ise tegema. Me oleme nagu üks suur pere, kõik toetame üksteist!Relika Lupp

Pandade südamlik lubadus

2

lubaduse andnud pandad

Koos...

...ja hoos

0. veebruaril Heade Mõtete päeva laagris Nõos toimus Pandade rühma hellakeste lubaduse andmine. Õhtuhä-

maruses Nõo Reaalgümnaasiumi väi-keses sisehoovis tillukeste teeküünalde säras andsid seitse särasilmset tüdru-kut üheskoos oma hellakese lubaduse. Õhetavate põskede ja kergelt värisevate kätega lubati olla sõnakuulelik, austa-da taevaisa, armastada isamaad, täita hellakese-hundukese seadusi ja teha

iga päev head. Kõik pandad said kaela ka uhiuue ja täiesti enda roosa-pruuni kaelaräti, mida nüüd uhkelt kannavad. Kohalolijateks olid tubli lippur Elo Sagor, Mailiis Jõgis, Merike Maide, Katrin-Helen Kasvandik, imeline fo-tograaf Relika Lupp ning grisliperest Liina Sõrmus, juhid Kirke Kalamats ja Annabel Klein. Annabel ja Kirke looda-vad, et gaiditõotuski pole lastele enam kaugel.vgd Kirke Kalamats

31Siit ja sealt30 Siit ja sealt

24 tunni matk

innud juba laulavad ja päi-ke hakkab järjest julgemalt pilve tagant välja paistma. Seetõttu tuleb tuju hakata

planeerima suveüritusi, selle jaoks pange kõik juba varakult kirja oma-le 8. ja 9. juuli, mil toimub Harju-maal suvelaagri raames traditsiooni-line 24 tunni matk.- Üritus on mõeldud osalejatele 15+ - Võistkonnas 3-8 inimest

Osavõtutasu on suvelaagris osa-lejale 10 € ja suvelaagris mit-teosalejale 15 €. Summa kanda enne 5. juulit EGLi kontole EE172200221011362422 Kirjuta oma meeskonna osavõtust ja muude küsimuste korral: keidi.sagor@gmail.com PS Kui soovid panustada mat-kapunktis abistamisega, siis anna samuti endast teada! :)

2016. aasta suvi

on tegevuste- rikas. Võimalusi

gaidlikul viisil aega veeta leidub igas vanuses

gaididele.

l

5.-10. juulil leiab aset gaidide suvelaager "Alkeemiku jälge-des". Laager toimub

Harjumaal Alavainu talu maadel. Ööbimine on telkides Vasalemma jõe ääres. Suvelaagri hind on 25 €. Kehtib peresoodustus: esimene liige 25 €, teine 23 €, kolmas 21 € ning järgmised 19 €. See hind keh-tib 30. juunini! Maksta tuleb EGLi kontole EE172200221011362422. Selgitusse nimi, üksus, vanus ning kohalik omavalitsus.

Laagri legend kõlab järgmiselt:Ühel ammusel ajal elas kord üks al-keemik Sumra. Ta oli noor, ainult oma 230-ndates ning ta oli parim alkeemik, keda iial nähtud. Ta oli nii võimas, et kontrollis kõiki viit väge: tuld, vett, õhku, maad ning hinge. Ainuke häda oli selles, et ta oli äärmiselt hajameelne ning unus-tas tihti oma asju igale poole. Ühel päeval läks ta metsa ning unustas iseenda ära, jättes maha vaid pärgamendile kirjuta-tud juhtnöörid, kuidas teda leida. Ta oli justkui aimanud, et kunagi võib selline asi juhtuda ning oli ettenägelikult kirja pannud juhised.Paljud kõnelevad sellest metsast, kuhu ta jälgegi jätmata kadus. Avalainu mets. Nüüd, 300 aastat hiljem on leitud tema pärgament, mis kõlab järgmiselt:

Alkeemiku jälgedes

5 2

Teades, et üks päev kaotan ma end, lootustes kirjutan, ehk leiavad mind mu vend ja õde. Mu metsavend, mu metsaõde, astugem mu jälgedes ehk leiate mind mängeldes.Hoiatan teid, raskeid aegu peate kannatama! Tuli, vesi, maa, õhk ja hing - kõik need püüavad petta teid. Võidelgem ja võitkem neid kõiki, ehk leiate mind siiski.

gaidijuhtide motivatsioonipäevad vormsil

016. aasta kooli-tus toimub Eestis 19.-21. augus-

til Kaitseliidu koolis, Alus, Raplamaal. See on überlahe juhikoo-litus 5 algajale EGLi juhile (vanuses 16-22). Koolitus toimub koos kodutütarde, noorkot-kaste, skautidega ning lisaks on ka Välis-Eesti skaudid/gaidid osalemas ehk siis kokku umbes paarkümmend noort skautlikest organisat-sioonidest. Kajaka salga programmis kohtuvad skautlike noorteorgani-satsioonide tulevased liidrid õppimaks uusi juhtimisnippe ja jaga-maks kogemusi. Kursuse üldteema on allüksuse juhtimine ning kursu-se käigus käsitletavad teemad on järgmised: meeskondade moodustamine ja grupi dünaamika, konflikt ja selle lahendamine, lapse ja nooruki arengupsühholoogia, riskianalüüsi läbiviimine, koonduste kavade ja tööplaanide koostami-ne, meediaga suhtlemine ja palju muud. Kursuslased peavad olema valmis enne koolitust (augustis) esitama kolm kirjalikku kodutööd, milleks on enesetutvustus, orga-nisatsiooni ülevaade ja koonduse kava „Minu unistuste koondus“. Lisaks uute teadmiste saamisele on võimalik kohtuda teiste noorteor-ganisatsioonide liikmetega, nendega

koos seigelda ja lustida.Lisainfo, küsimused ja kursusele kandi-deerimine: Ragne Olveti

international@gaidid.ee või Mari-Liis Lind

mlkeskpaik@gmail.com Kandideerimise tähtaeg on 15.06.2016.

soome roihu laager20.-28. juulil toimub Evos, Soome lõunaosas, rahvusvaheline 7. rah-vusvaheline Roihu Finn-jamboree. Tegemist on laagriga, kuhu tulevad üle maailma kokku ligikaudu 17 000 gaidi ja skauti. Kuna regist-reerimine laagrisse on juba lõppenud, siis ootavad laagri korraldajad huvi-lisi niisama laagrit külastama. Paaril päeval on võimalus lihtsalt laagrit külastada ja osadest tegevustest osa võtta. Täpsemat informatsiooni laagri kohta võib julgesti otsida internetist.

roverway prantsusmaalÜleeuroopaline suurlaager toimub sel aastal Prantsusmaal. Alates 3. kuni 10. augustini matkavad gaidi- ja skaudisalgad igal pool mööda Prant-susmaad ühise laagripaiga poole. Oma teekondadel aitavad salgad, lisaks imeliste looduspaikade nautimisele, teha ka ühiskondlikku tööd. Alates 10.-14. augustini veedavad gaidid ja skaudid tegevusi täis pikitud päevad ühislaagris Lõuna-Prantsusmaal, Jambville’s.

Sotsiaalmeedia kaudu saab Ro-verwaylaste tegemisi jälgida järgnevate

kuude jooksul sildi #OnTheRoad alt.

Kajaka salgajuhi koolitus

Motivatsioonipäevad toimuvad sel

aastal juuni teisel nädalavahetusel,

10.-12. juunil Vormsil. Seekordseks

teemaks on eneseanalüüs ning vihaga

toime tulemine läbi draamapedagoogika.

Samuti on plaanis hommikune jooga ning

julgemad saavad proovida mediteerimist.

Tähelepanu! Kohtade arv on piiratud,

seega, kes ees, see kohal! :) Registreeri-

mise kohta leiab teavet ürituse Facebooki

leheküljelt.Küsimuste korral pöörduda

Trine Tamme, koolitusjuhi poole:

koolitus@gaidid.ee

32 Meelelahutus

Toimetus:Liina Sõrmus Liisbeth HornAnnabel KleinMerilin UlmKatrin Helen KasvandikKirke KalamatsKeeletoimetaja Anne SiniveerKujundus Ruth LaasiToimetuse aadress: Tööstuse 48a,Tallinn 10416kommunikatsioon@gaidid.eewww.gaidid.eeTrükikoda Paar

Suur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!

7. 9.

6.

11.

3.

10.

1.

4.

8.

2.

5.

Vahel tundub et elus kõik

on vaid suuremas raamatus lõik

raske leida on perspektiivi

justkui avamerel triiviks

Aga siis mõnikord hoiab sul kätt

mõni leedukas või lätt

ja soojust täis eesti sinisilm

naeratab, ja paraneb ilm

Vahet pole, kas talv või kevad

küsi vahel, mida tuttavad teevad

ja et kuidas käsi käib

või kas äkki on otsas neil leib

Küsi neilt, keda kunagi näinud

neilt, kes iial meelest ei läinud

sest need sinistes särkides neiud

on südame soojaks mul teinud..

Külli-Triin Laanet

luule

nurk

Vastusest saad teada, kuidas tunti

Püha Jüri eestlaste

seas!

suveKs vorMi!

rist-

sÕna

1. Sõlm, mida kasuta-takse kahe samajä-medusega nööriotsa kokkusidumiseks

2. Lõkketüüp, mida kasutatakse söö-gitegemisel, kuna kuumus tõuseb otse üles

3. Väike hõbedane tärn, mis tähistab ühte gaidluses olnud aastat

4. Sellega lõpetatak-se kõik gaidlikud koosviibimised

5. Eesti Gaidide Maleva kauaaegne peavanem, kes tegutses aktiivselt 1924. aastast kuni 1949. aastani

6. Gaidide ja Tüdruks-kautide Maailmaliit

7. Uue peagaidi nimi8. Salk, kust uus koo-

litusjuht pärit on9. Üritus, mis toimub

iga aasta aprillikuu lõpus

10. Lemmikloom, keda Relika tahaks endale saada

11. Gaidide ajalehe nimiRistsõna autor on Liina Sõrmus