SÕIDUKI JUHTIMINE ALKOHOLI JA NARKOOTIKUMI MÕJU ALL 10/2014

1

SÕIDUKI JUHTIMINE ALKOHOLI JA NARKOOTIKUMI

MÕJU ALL 10/2014

http://www.turu-uuringute.ee/

2

UURINGU METOODIKA JA VALIM

Üldkogum: üle14-aastane Eesti elanikkond ~ 1 113 355 inimest (Statistikaamet, 01.01.2013 seisuga)

Meetod: Omnibuss (CAPI)

Valimi koostamine: kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit, hiljem tulemused kaaluti üldkogumile vastavaks maakonna, asulatüübi, soo, vanuse ja rahvuse järgi.

Planeeritud valim: 1000

Tegelik valim (vastanute arv): 1007

Valimiviga: 1000 vastaja puhul ±3,1%, väiksemat gruppide vaatlemisel või viga olla suurem

Küsitlusperiood: 10.09 - 05.10.2014

Küsitluse pikkus: 5 lehekülge

Vastutajad:

Tellijapoolne kontaktisik Vitali Nester

Uuringu projektijuht ja aruande koostamine Liis Grünberg

Valim, ankeedi programmeerimine ja andmetöötlus Reijo Pohl

Küsitlustöö koordineerimine Marina Karpištšenko


I

Alkoholi ja narkootikumide tarbimine

3


I Alkoholi ja narkootikumide tarbimineKOKKUVÕTE

4

ALKOHOLI JA NARKOOTIKUMIDE TARBIMINE

Üle 14-aastasest elanikkonnast on alkoholi tarbinud 94 ± 1,5%, so 95% tõenäosusega 1024 500 – 1 058 300 vastavas eas elanikku, sh viimase poole aasta jooksul on neist alkoholi tarbinud 85%, so 861 - 916 tuhat elanikku.

Alkoholi on tarbinud sagedamini mehed, 25-64-aastased ja kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad, viimase poole aasta jooksul on alkoholi tarbinud keskmisest sagedamini aga ka 35-49-aastased, Kesk- ja Lõuna-Eesti, samuti väiksemate linnade elanikud.

Üle 14-aastasest elanikkonnast on narkootikume tarbinud 6 ± 1,5%, so 95% tõenäosusega 54 – 88 tuhat elanikku.

Narkootikume on tarbinud sagedamini samuti mehed, 15-34-aastased ja kõrgemasse sissetulekugruppi kuulujad ja tallinlased. Narkootikume pole üldse tarbinud üle 65-aastased. Kõik narkootikume tarbinud on proovinud ka alkoholi.

ESMAKORDNE ALKOHOLI TARBIMISE VANUS

Alkoholi proovimise osas ei ole ühte kindlat eristuvat vanusevahemikku. Küll eristub, et enne 15-aastaseks saamist on alkoholi tarbinud sagedamini praegused noored (15-24-aastased), mehed ja eestlased; samas kui 20-aastaselt või hiljem on sellega tutvust teinud sagedamini praegused 65-aastased või vanemad, naised ja mitte-eestlased.


I Alkoholi ja narkootikumide tarbimineAlkoholi ja narkootikumide tarbimine ja alkoholi tarbimise sagedus

5

alkoholi

narkootikumi

ei ole tarbinud kumbagi

Ei oska öelda

94

6

6

0

Kas Te olete oma elus vähemalt korra tarbinud ... ?

n=1007

Peaaegu iga päev

Vähemalt korra nädalas

Vähemalt paar korda kuus

Korra kuus või harvemini

Pole tarbinud viimase poole aasta jooksul

3

19

25

38

15

Kui sageli Te olete tarbinud alkoholi viimase poole aasta

jooksul?n=950 (on tarbinud alkoholi)


I Alkoholi ja narkootikumide tarbimineAlkoholi ja narkootikumide tarbijad

6

KÕIK

Mees

25-34 a.

50-64 a.

75+ a.

Eestlane

201-300 €

401-500 €

651+ €

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

pealinn

muu linn, keskus

kutse-, kesk, kesk-eri

85.3722543741747

89.923022427254481.363071880577

889.167201972531

689.540096780759593.202214590332988.029392927677

879.103073269878551.746133310715

2

87.73879224959480.1178648156605

84.465497293220282.935287352374575.728674817887

490.043584404522990.312614029903994.265197946283287.371126319912

182.872277587921

585.32342952806680.858694037267685.709969501293

889.49132656580689.7267578351342

82.872277587921581.841592389538791.317184301988

786.5614078479376

Tarbinud alkoholi viimase poole aasta jooksul

6.4362879461245510.49042141381053.0118781

363767811.998573769474217.385572

53037225.967027586615781.6460093

368668100

7.077255983469925.057030476766659.231133707190291.2285717

26175592.822245638859256.551869271777962.6366890

147123215.48331869081758.0719382

36254359.634422261710812.1566779

77624294.238420457757057.8857776

0853021.262147750547537.2527422

49933089.634422261710814.9344523

47406686.452682993603814.1444933

1213028

Tarbinud narkootikumi


I Alkoholi ja narkootikumide tarbimineEsmakordne alkoholi tarbimise vanus

7

14-aastaselt või nooremana

15-aastaselt

16-aastaselt

17-aastaselt

18-aastaselt

19-aastaselt

20-aastaselt või vanemana

Ei oska öelda

16

10

17

12

16

4

15

10

Kui vanalt Te tarbisite esimest korda alkoholi?n=950 (on tarbinud alkoholi)



8

ALKOHOLI TARBIMISE ARVATAV PÕHJUS

Vastajatel paluti nimetada vabas vormis, miks nende arvates alkoholi tarbitakse. Hiljem sarnase sisuga vastused rühmitati ühise nimetaja alla, et mõista põhjenduste ulatust. Keskmiselt toodi välja 1,3 erinevat põhjust, vastamata jättis 11%.

Peamiseks alkoholi tarbimise põhjuseks peetakse selle meeleolu/tuju tõstvaid omadusi, mis kaasnevad seltskonna, peo ja lõbuga (37%) – sagedamini tõid seda põhjust välja naised (42%) ja 15-24-aastased (48%).

Ligikaudu viiendiku poolt nimetai alkoholi tarbimise põhjustena ka selle lõõgastavaid kui ka mure ja stressi leevendavaid omadusi. Alkoholi tarbimise lõõgastavat toimet nimetasid sagedamini 35-49-aastased (29%), eestlased (25%) ja kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad (32%); mure ja stressi leevendavat toimet aga mitte-eestlased (26%) ja madalaimasse sissetulekugruppi kuulujad (39%).

Muid vastuseid nimetas juba vähem kui kümnendik elanikkonnast, sh pidas alkoholi tarbimist lolluseks või rumaluseks sagedamini 65-74-aastane elanikkond (11%) ja igavuse peletajaks või ajaviitmise võimaluseks mitte-eestlased (10%).


I Alkoholi ja narkootikumide tarbimineAlkoholi tarbimise arvatav põhjus

9

meeleolu/tuju tõstmiseks, seltskonna mõttes, pidu ja

lõbu

lõõgastumiseks

murede, stressi leevendamiseks

traditstioon

harjumus, sõltuvus

igavusest, ajaveetmiseks

julgustus

lollusest, rumalusest

muu

vastamata

37

22

20

8

8

6

4

4

3

11

Miks Teie arvates alkoholi tarbitakse?n=1007 (kõik)



10

TEADLIKKUS ALKOHOLI MÕJUST

Meeste teadmisi alkoholi mõjust testiti küsimusega: “Kui 80 kg kaaluv noormees tarbib 30 minuti jooksul kolm 5%-se alkoholi sisaldusega pooleliitrist õlut, siis kui kõrge on tema vere alkoholisisaldus 30 minutit peale õlle joomise lõpetamisest?”. Õige vastus oli 1,07‰, sobivaks pidasime vastuseid vahemikus 1 – 1,2‰. Vastava vastuse andis vaid 12% meestest. Pea neljandik arvas, et tekkiv alkoholi sisaldus veres on madalam ja pea kümnendik, et see on kõrgem; üldse ei osanud vastata 55% meestest.

Naiste teadmisi alkoholi mõjust testiti küsimusega: “Kui 55 kg kaaluv naine tarbib 30 minuti jooksul kolm 5%-se alkoholi sisaldusega pooleliitrist siidrit, siis kui kõrge on tema vere alkoholisisaldus 30 minutit peale siidri joomise lõpetamisest?”. Õige vastus oli 1,81‰, sobivaks pidasime vastuseid vahemikus 1,7 – 1,9‰. Vastava vastuse andis vaid 1% naistest. Pea viiendik arvas, et tekkiv alkoholi sisaldus veres on madalam ja 5%, et see on kõrgem; üldse ei osanud vastata 72% naistest.

Sõidukijuhtimise õigusega naised pakkusid keskmisest oluliselt sagedamini, et vastav joobeaste jääb alla 1,7‰-i (36%) ehk alahindasid tekkiva joobe mõju. Sõidukijuhtimise õigusega meeste hinnangud joobe mõjule ei eristu keskmisest.


I Alkoholi ja narkootikumide tarbimineTeadlikkus alkoholi mõjust

11

üldse mitte

vähem kui 1 ‰

1 - 1,2 ‰

enam kui 1,2 ‰

Ei oska öelda

0

24

12

9

55

Kui 80 kg kaaluv noormees tarbib 30 minuti jooksul kolm 5%-se alkoholi

sisaldusega pooleliitrist õlut, siis kui kõrge on tema vere alkoholisisaldus

30 minutit peale õlle joomise lõpetamisest?n=420 (mehed)

üldse mitte

vähem kui 1,7 ‰

1,7 - 1,9 ‰

enam kui 1,9 ‰

Ei oska öelda

0

22

1

5

72

Kui 55 kg kaaluv naine tarbib 30 minuti jooksul kolm 5%-se alkoholi

sisaldusega pooleliitrist siidrit, siis kui kõrge on tema vere alkoholisisaldus

30 minutit peale siidri joomise lõpetamisest?n=587 (naised)


II

Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju sellele

12


II Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju sellele KOKKUVÕTE

13

MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISÕIGUS

Üle 14-aastasest elanikkonnast omab mootorsõiduki juhtimisõigust 58 ± 3%, so 95% tõenäosusega 613 -681 tuhat elanikku.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on sagedamini meestel (78%), 25-49-aastastel (74-77%), eestlastel (63%), samuti pigem kõrgemasse sissetulekugruppi kuulujatel (neto üle 401 euro kuus pereliikme kohta).

Valdav osa mootorsõiduki juhiloa omajatest omavad B-kategooria juhilube. Kümnest juhiloa omanikust neljal on ka mõne muu kategooria juhiluba.

ALKO- JA NARKOJOOBES SÕIDUKI JUHTIMISE OHTLIKKUS

89% Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast peab alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimist väga ohtlikuks, lisaks 8% pigem ohtlikuks, seega seda mitte ohtlikuks pidajaid peaaegu polegi. Sõidukijuhtimise õigusega elanike arvamus antud teemal ühtib elanikkonna üldise hoiakuga.

Väga ohtlikuks peavad alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimist sagedamini naised (93%) ja üle 74-aastased (95%).

KOOLITUSE LÄBIMINE TEEMAL ALKOHOLI JA NARKOOTILISTE AINETE OHUD LIIKLUSES

28 ± 2,8% üle 14-aastasest Eesti elanikkonnast on läbinud koolituse, milles käsitleti alkoholi ja narkootiliste ainete ohtusid liikluses, so 280-342 tuhat elanikku. Sõidukijuhtimise õigusega elanikest on vastava koolituse läbinud 41%.

Koolituse on läbinud sagedamini mehed (37%), 15-34-aastased (44-47%), kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad (üle 651 euro kuus pereliikme kohta - 41%) ning inimesed, kes on tarbinud narkootikume (49%).


II Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju sellele Mootorsõiduki juhtimisõigus

14

Jah58%

Ei42%

Kas Te omate mootorsõiduki juhtimisõigust?

A – kategooria (mootorrattas)

B – kategooria (sõiduauto)

C – kategooria (veoauto)

D – kategooria (buss)

muu kategooria (näiteks mopeed)

Ei oska öelda

15

96

18

6

4

0

Mis kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus Teil on?

n=586 (omab mootorsõiduki juhtimisõigust)


II Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju sellele / Alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimise ohtlikkus ja vastavasisulise koolituse läbimine

15

n=1007 (kõik)

n=586 (sõidukijuhid)

28

41

68

53

4

6

Kas Te olete läbinud koolituse, milles käsitleti alkoholi ja narkootiliste ainete ohtusid liikluses?

JahEi Ei oska öelda

n=1007 (kõik)


1

2

8

9

89

88

1

1

Kuidas Te hindate alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimise ohtlikkust liikluses?

Täiesti ohutu Pigem ohutu Pigem ohtlik

Väga ohtlik Ei oska öelda



16

PÕHJUSED, MIKS JUHITAKSE SÕIDUKIT ALKO- VÕI NARKOJOOBES

Vastajatel paluti nimetada vabas vormis, miks nende arvates juhitakse sõidukit alkoholi või narkojoobes. Hiljem sarnase sisuga vastused rühmitati ühise nimetaja alla, et mõista põhjenduste ulatust. Keskmiselt toodi välja 1,1 erinevat põhjust, vastamata jättis 14%.

Peamiseks põhjuseks, miks juhitakse sõidukit alkoholi või narkojoobes, peab enam kui kolmandik elanikkonnast hoolimatust, vastutustundetust, tagajärgedele mitte mõtlemist ja ohu mitte tajumist. Vastava vastuse andsid sagedamini 50-64-aastased (44%) ja mitte-eestlased (42%), viimaste territoriaalsest paiknemisest tingituna enam ka Tallinna (42%) ja Ida-Virumaa (44%) elanikud.

Iga kuues vastaja arvas aga alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimise põhjuseks olevat rumaluse, lolluse; sama paljud tõid välja, et põhjus peitub selles, et vastavaid aineid tarbides kaob inimestel ohutunne ja enesekontroll või tekib asjatu hulljulgus. Rumalust tõid keskmisest enam esile 65-74-aastased (25%); ohutunde ja enesekontrolli kadumist aga suuremate linnade (20%) ja Lõuna-Eesti elanikud (22%).

Muid vastuseid nimetas juba vähem kui kümnendik elanikkonnast.

Taustaandmete vaatlemisel eristus olulisel määral veel, et alko- või narkojoobes sõiduki juhtimise põhjuseks pidasid vajadust ühest kohast teise liikuda sagedamini mehed (12%), 15-24-aastased (19%) ja isikud, kes on tarbinud narkootikume (19%) ning samuti need, kes on ise juhtinud sõidukit alkoholijoobes (15-28%).

Sõidukijuhtimise õigusega elanike vastused ei erine kogu elanikkonna vastustest.


II Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju sellelePõhjused, miks juhitakse sõidukit alko- või narkojoobes

17

ei mõelda tagajärgedele, ei tajuta ohtu, hoolimatus, vastutustundetus

rumalus, lollus

kaob ohutunne ja enesekontroll, tekib hulljulgus

vajadus liikuda, ühest kohast teise saada (lisa joogi järgi)

hinnatakse võimeid üle

arvatakse, et ei juhtu midagi ja vahele ei jääda

suurustlemine, lahe olemine

muu

vastamata

35

14

14

9

9

6

5

1

14

32

15

15

11

9

6

5

1

12

Miks Teie arvates juhitakse sõidukit alkoholi- ja narkojoobes?


n=1007 (kõik)



18

ALKO- JA NARKOJOOBES JUHIGA SÕIDUKIS VIIBIMINE JA LIIKLUSÕNNETUSSE SATTUMINE

Sõidukis, mille juht on olnud alko- või narkojoobes, on viibinud 35 ± 3% Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast, so 95% tõenäosusega 358 - 423 tuhat elanikku. 13% on viibinud joobes juhiga sõidukis vaid ühel korral, 18% kahel korral ja 4% veel sagedamini.

Sõidukis, mille juht on olnud alko- või narkojoobes, on viibinud sagedamini mehed (47%), 25-49-aastased (45-49%), Lõuna-Eesti (44%) ja maapiirkondade elanikud (44%).

Alko- või narkojoobes juhi süül on sattunud liiklusõnnetusse 7 ± 1,6% elanikkonnast, so 95% tõenäosusega 63 - 99 tuhat elanikku. 2% elanikkonnast on sattunud joobes juhi süül liiklusõnnetusse korduvalt.

Alko- või narkojoobes juhi süül on sattunud liiklusõnnetusse sagedamini mehed kui naised (vastavalt 12 vs 4%). Muude taustaandmete lõikes statistiliselt olulisi erinevusi ei ilmnenud.



19

ALKO- JA NARKOJOOBES SÕIDUKI JUHTIMINE JA LIIKLUSÕNNETUSE PÕHJUSTAMINE

Alkojoobes on juhtinud sõidukit viimase aasta jooksul Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast 8 ± 1,7%, so 95% tõenäosusega 74 – 113 tuhat elanikku. 5% on juhtinud sõidukit alkoholi joobes enam kui ühel korral.

Alkojoobes on juhtinud sõidukit viimase aasta jooksul sagedamini mehed, 25-49-aastased, pigem kõrgemasse sissetulekugruppi kuulujad (üle 400 euro kuus pereliikme kohta) ja Lõuna-Eesti elanikud; harvem seevastu naised, üle 65-aastased, madalamasse sissetulekugruppi kuulujad ja Ida-Virumaa ja suurlinnade elanikud.

Alkojoobes on sõidukit juhtinud viimase aasta jooksul 13% sõidukijuhtimise õigusega inimestest, samas kui juhtimisõigust mitte-omavate inimeste seas on neid 3%.

Narkojoobes on juhtinud sõidukit viimase aasta jooksul 1 ± 0,5% Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast, so 95% tõenäosusega 2 500 – 14 600 elanikku. Valdav enamus neist on juhtinud sõidukit narkojoobes enam kui ühel korral.

Narkojoobes on sõidukit juhtinud viimase aasta jooksul 1% sõidukijuhtimise õigusega inimestest, samas kui juhtimisõigust mitte-omavate inimeste seas on neid 0,2%.

Alko- või narkojoobes on põhjustanud liiklusõnnetuse viimase aasta jooksul 0,3 ± 0,3% Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast, so 95% tõenäosusega kuni 6 700 elanikku.

Sõidukijuhtimise õigusega inimestest on alko- või narkojoobes põhjustanud liiklusõnnetuse viimase aasta jooksul 0,5%, samas kui juhtimisõigust mitte-omavate inimeste seas neid polegi.

Narkojoobes sõidukit juhtinute ja alko- või narkojoobes liiklusõnnetuse põhjustanute sotsiaal-demograafiliste tunnuste väljatoomiseks on vastajate arvud liialt väikesed. Küll saab välja tuua, et alko- või narkojoobes on liiklusõnnetusse sattunud just need sõidukijuhid, kes on viimase aasta jooksul juhtinud sõidukit joobnuna korduvalt.


II Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju sellele

20

VIIBINUD SÕIDUKIS, MIDA JUHTIS JOOBES JUHT

Kõik, n=1007

Sõidukijuht, n=586

SATTUNUD LIIKLUSÕNNETUSSE JOOBES JUHI SÜÜL

Kõik, n=1007

Sõidukijuht, n=586

JUHTINUD SÕIDUKIT ALKOJOOBES

Kõik, n=1007

Sõidukijuht, n=586

JUHTINUD SÕIDUKIT NARKOJOOBES

Kõik, n=1007

Sõidukijuht, n=586

PÕHJUSTANUD JOOBES LIIKLUSÕNNETUSE

Kõik, n=1007

Sõidukijuht, n=586

0 10 20 30 40 50

13

15

6

6

4

6

22

25

2

1

5

7

1

1

35

40

7

7

8

13

1

1

0

0

korra korduvalt KOKKU


KÕIK

Mees

25-34 a.

50-64 a.

75+ a.

Eestlane

201-300 €

401-500 €

651+ €

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

pealinn

muu linn, keskus


8.43449116155182

15.41552109695872.5378161794637

8.9192786521695911.684078412750

412.3252586590647.882060872605573.4076983478580

60

9.694669054246895.7227962408223

65.3093862276320

34.004201621072333.607155439613611.487028871623

614.626858910006615.374846237702

78.96583837121682

8.209689521146468.675467749206732.2286755775522

17.15225807507436.18765008238906 13.265386647343

48.2096895211464

65.409304267757467.7759512825484

810.8910084620459

Sõitnud alkojoobes

II Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju selleleSõitnud alkojoobes

21


III

Alkoholi ja narkojoobes sõidukijuhtide takistamine ja hinnang kontrollile

22


III Alkoholi ja narkojoobes sõidukijuhtide takistamine ja hinnang kontrollileKOKKUVÕTE

23

JOOBES JUHIST TEAVITAMINE POLITSEILE

Alko- või narkojoobes juhist oleks valmis politseile teada andma 47% elanikkonnast tingimusteta, 29%-l on küll põhimõtteline valmisolek teavitamiseks, kuid nad jätaksid selle tegemata juhul, kui tegu oleks enda tuttavaga. Joobes juhist ei annaks politseile teada 12% elanikest ja sama paljud ei tea, kuidas nad antud olukorras käituksid.

Joobes juhist annaks politseile kindlasti teada sagedamini naised (54%), eestlased (51%) ja Lääne-Eesti elanikud (69%); ei annaks teada aga sagedamini mehed (15%) ja Lõuna-Eesti elanikud (17%). Mitte-teavitajate seas on märgatavalt enam ka neid, kes ise on alko- või narkojoobes sõidukit juhtinud.

Enda tuttava politseile üles andmist välistavaid, kuid üldiselt politseile joobes juhist teavitamist vajalikuks pidajaid on keskmisest enam taas meeste (34%) seas, kuid ka 15-34-aastaste (38-40%), kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujate (üle 600 euro kuus pereliikme kohta - 38%), Tallinna ning Põhja-Eesti elanike (vastavalt 34% ja 37%) seas.

JOOBES JUHI TAKISTAMINE

Analoogne on elanikkonna jagunemine ka senise käitumise osas – 42% on takistanud või püüdnud takistada kõiki ja 29% vaid oma tuttavaid. Seega on 71% elanikkonnast takistanud või püüdnud takistada joobes inimest sõiduki rooli minemast. Takistada pole proovinud neljandik elanikkonnast ja 4% ei soovinud vastata.

Sagedamini on takistanud või püüdnud takistada joobes inimest autorolli istuma 25-34-aastased (86%), pigem kõrgemasse sissetulekugruppi kuulujad (üle 400 euro kuus pereliikme kohta; 76-79%), piirkonniti Põhja- ja Lääne-Eesti (kumbki 78%) ning väiksemate linnade, maakonna-keskuste (78%) elanikud, samuti isikud, kes omavad juhiluba (76%).


III Alkoholi ja narkojoobes sõidukijuhtide takistamine ja hinnang kontrollile Joobes juhist teavitamine politseile ja joobes juhi takistamine

24

n=1007 (kõik)


47

47

28

30

12

11

12

12

Kas Te olete nõus joobes juhist politseile teatama?

Jah, teavitate kõigist

Jah, kuid tuttavaid politseile üles ei anna

n=1007 (kõik)


42

49

29

30

25

19

4

3

Kas Te olete takistanud /püüdnud takistada inimest, kes juhtis või soovis juhtima hakata sõidukit alko- või

narkojoobes? Jah, olete takistanud / püüdnud takistada kõikiJah, olete takistanud / püüdnud takistada vaid tuttavaidEi


n=1007 (kõik)


13

14

46

50

27

26

6

5

8

4

Kuivõrd piisavalt kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet Teie arvates alko- või narkojoobes juhtimist liikluses?

Täiesti piisavalt Pigem piisavaltPigem eba-piisavalt Väga eba-piisavaltEi oska öelda

III Alkoholi ja narkojoobes sõidukijuhtide takistamine ja hinnang kontrollileKOKKUVÕTE

25

HINNANG POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI POOLSELE JOOBES JUHTIDE KONTROLLI PIISAVUSELE

Politsei- ja Piirivalveameti tegevust alko- ja narkojoobes juhtide kontrollimisel liikluses peab 59% elanikkonnast piisavaks ja 32% ebapiisavaks. Kõige sagedamini peetakse Politsei- ja Piirvalveameti tegevust pigem piisavaks (46%). Hinnangut ei osanud anda 8% vastajaist.

Sõidukijuhtimise õigusega elanike hinnang Politsei- ja Piirvalveameti tegevusele joobes juhtide kontrollimisel on veidi positiivsem kui elanikkonnas tervikuna (piisavaks pidajaid 5% enam).

Politsei- ja Piirivalveameti tegevust joobes juhtide kontrollimisel peavad piisavaks sagedamini Põhja- ja Lõuna-Eesti (vastavalt 71% ja 65%) elanikud, samuti kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad (üle 651 euro kuus pereliikme kohta – 69%); ebapiisavaks seevastu ülejäänud piirkondade (va Tallinn, 38-45%) ja suurlinnade elanikud (39%).


IV

KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli”

26


IV KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli” KOKKUVÕTE

27

SPONTAANNE KAMPAANIA MÄRKAMINE

Joobes juhtimise liiklusohutuskampaaniat “Sõber ei lase purjus sõpra rooli!” arvas märganud olevat 74% elanikkonnast (spontaanne märkamine), sõiduki juhtimisõigusega elanikest arvas antud kampaaniat näinud olevat 81%.

Keskmisest enam arvasid seda näinud olevat 15-34-aastased (85-90%), eestlased (83%), kõrgemaisse sissetulekugruppi kuulujad (91%), piirkonniti Lääne- ja Lõuna-Eesti (vastavalt 91% ja 83%) elanikud; samuti inimesed, kes on tarbinud viimase poole aasta jooksul alkoholi (78%). Keskmisest vähem on kampaania nägijaid üle 65-aastaste (53-59%), mitte-eestlaste (58%), piirkonniti Ida-Virumaa elanike (56%) seas.

Iga kampaaniat märganud inimene märkas seda keskmiselt 1,8-s erinevas teabekanalis.

Kampaania märkamise peamiseks kanaliks peeti televisiooni (79%), sellele järgnesid juba oluliselt väiksema auditooriumiga väli-, interneti- ja raadioreklaam. Muudest teabekanalitest märkas kampaaniat oli juba oluliselt väiksem osa elanikkonnast.

Sõidukijuhtimise õigusega elanike kampaania märkamise kanalid ei erinenud oluliselt koguelanikkonna omadest.

KAMPAANIA MÕJU

Joobes juhtimise liiklusohutuskampaaniat “Sõber ei lase purjus sõpra rooli!” peeti ¾ elanikkonna poolt positiivseks – valdavalt peeti seda pigem positiivseks (46%). Kampaania negatiivseks pidajaid peaaegu ei olnudki (2%), samas pea kümnendik ei uskunud, et kampaanial üldse mingit mõju on, vastata ei osanud kuuendik.

Võrreldes koguelanikkonnaga pidasid sõidukijuhtimise õigusega elanikud vastavat kampaaniat sagedamini pigem vajalikuks (+4%) ja harvemini ei osanud hinnangut anda (-3%).

Kampaania positiivsesse mõjusse usuvad sagedamini 15-34-aastased (84%), tallinlased (80%) ja pigem kõrgemasse sissetulekugruppi kuulujad (üle 501 euro kuus pereliikme kohta (83-86%). Seda, et kampaanial mingit mõju pole, arvavad sagedamini mehed (13%).


IV KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli” Spontaanne kampaania märkamine erinevates kanalites

28

televisioonis

raadios

trükimeedias

välireklaami plakatitel

interneti-keskkonnas

autonäitusel või muul ekspositsioonil

politseiaktsioonidel

muu

Ei oska öelda

79

24

14

31

24

1

2

3

1

79

26

13

31

25

1

2

3

1

Kus Te seda kampaaniat märkasite?

n=482 (sõidukijuhid, kes märkasid kampaaniat)

n=762 (kõik, kes märkasid kampaaniat)


IV KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli”Kampaania mõju

29

n=1007 (kõik)


0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

27

26

46

50

1

1

9

10

16

13

Milline oli Teie hinnangul antud kampaania mõju?

kindlasti positiivne pigem positiivne pigem negatiivne

kindlasti negatiivne mõju puudus ei oska öelda


IV KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli” KOKKUVÕTE

30

AIDATUD KAMPAANIA MÄRKAMINE

Et mõista täpsemalt, kui paljudeni kampaania erinevates teabekanalites jõudis, esitati vastajatele konkreetseid kampaania elemente (heli- ja videoklipid, plakatid) ja uuriti, kas nad on neid näinud/kuulnud. Sellise nn aidatud kujul kampaania märkajaid on 79% elanikkonnast, samas ei võta see arvesse kõiki võimalikke kanaleid (nt trükimeedia jmt). Sõidukijuhtimise õigusega elanike seas on aidatud kujul kampaania märkajaid 84%.

Sotsiaal-demograafiliste tunnuste osas olulisi erinevusi võrreldes kampaania nn spontaansete märkajatega ei ole, va see, et aidatud kujul on kampaaniat märganud keskmisest sagedamini ka tallinlased.

Aidatult on iga kampaaniat märganud inimene täheldanud seda keskmiselt 2,1-s erinevas kanalis, mis on enam kui spontaanse märkamise puhul (1,8).

Ka aidatud märkamise puhul on antud kampaaniat nähtud kõige enam televisioonist, seejärel välireklaamina ning siis raadio- ja internetireklaamina. Kui televisiooni osatähtsus on nii spontaanse kui aidatud märkamise puhul samal tasemel, siis ülejäänud kanalite puhul on need aidatud kujul kõrgemad.

Kui kõikidest reklaamikanalitest on kampaaniat märganud keskmisest enam 25-34-aastased ja sõidukijuhtimise õigusega elanikud, siis:

väli- kui ka internetireklaamist ka 15-24 aastased, lisaks välireklaamist tallinlased ja internetireklaamist mehed;

televisioonist kui ka raadiost veel Lääne-Eesti ja maapiirkondade elanikud, televisioonist lisaks ka eestlased.


IV KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli”Kampaania märkamine

31

0

25

50

75

100

7479

60

43

35

28

8184

64

48

42

32

3 25

15

3 24

10

n=1007 (kõik) n=586 (sõidukijuhid)ei puutu kokku (kõik) ei puutu kokku (sõidukijuhid)


IV KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli”Kampaania märkamine

32

KÕIK

Mees

25-34 a.

50-64 a.

75+ a.

Eestlane

201-300 €

401-500 €

651+ €

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

pealinn

muu linn, keskus


74.4286049968915

74.949732508860173.988423592323

89.752134807043584.552913210405

375.214327273622473.992710413365258.762646021162

852.941402960435683.297896832265

455.343352224352

69.911444971370570.990410740571464.812659278583

972.808910079741579.959613411572

390.851786981847376.183065996125

5

77.23540264876365.964903790054556.271063660781

5 91.494542850502659.310969018870

882.6440431684576

77.23540264876368.42045195254372.516816017848

576.4353163563166

Spontaanne märkamine

79.0772391167105

79.083735770220979.0717515805481

90.181155795680790.140574790868980.820321

594780480.49648063752761.403940

725835757.4884889814422

85.044738378519966.236165

224279379.303761724352973.578435

406176871.760200424178481.642420

306904584.326750026776193.455418

037183377.99599178079585.269082189459775.085569

273180560.038601755304291.027869

621110254.456400752880685.557890

268219285.269082189459771.205402

362353975.780604252647979.6867323977988

Aidatud märkamine


IV KAMPAANIA “Sõber ei lase purjus sõpra rooli”Aidatud kampaania märkamine erinevates kanalites

33

KÕIK

Mees

25-34 a.

50-64 a.

75+ a.

Eestlane

201-300 €

401-500 €

651+ €

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

pealinn

muu linn, keskus


60.0319723846864

57.386548441691162.2664858198

11968.1461820422

83468.623679672038861.3019054359

69761.029161664235646.6814429443

5543.9992508683367

71.77171937440134.7699736881

56259.3404931630

38949.711813413070951.614709092473170.0232380747

01563.423492328475471.1479995751

87862.5555325082691

57.23612616883755.91625188722838.5208544457

678 80.025237979865446.7473528702

79772.5558312486784

57.23612616883751.9429116668

35454.789028357191570.9318233432

912

Näinud telereklaami

42.974689992172843.996204788852242.11184

5855828370.665473134847659.21190

9952655642.800588800400437.04186

057029716.315503547499221.52167

8037236744.856465135615538.92542

0339048344.728767265613131.49109

9763050230.959031108763239.34231

0186867145.202305651559961.65668

6892491349.9957663423954

61.959673679327324.62180

3795321635.273142001928245.72380

7004842223.865719329077638.95403

7963995761.959673679327339.55611

4296997732.323631913311232.665345913082

Näinud välireklaami

35.1047379803873

38.829106208910931.95887

1373250833.94432259610948.67083

5470423533.257908593523937.59934

9512901827.115188582850521.60683

0132555638.275460894457528.28186

5375681941.863633030561237.40056

7940211228.68594414845539.49076

4511034938.666482334209938.215918900251933.82895

0502166337.554091654950631.68875

3654170729.756649264573347.61483

8072819127.523547439297733.15620

3673955637.554091654950625.95111

0389368430.558564507276840.98890

89712435

Kuulnud raa-

dioreklaami 28.3014117374385

34.784901359414622.82499

473245953.14824523917643.36477

8449517129.334618208580821.15718

793568387.141535707009266.60468725529308

29.444862066545425.84089

5275818826.157049014599223.15271

7777298821.112244443407334.38190

3965774139.126605465357837.932778723396426.93273

7096710533.274671709669928.34905

9104993516.266962200750935.99365

217114815.369519211759328.09293

1260526533.274671709669923.05839

7245805728.616277049390726.31550

9924055

Näinud inter-netireklaami


LISA I

ANKEET

34


35

LISA 1 Ankeet

1. Kas Te olete oma elus vähemalt korra tarbinud … ? VÕIB MITU VASTUST!• alkoholi• narkootikumi JÄTKAKE K7• ei ole tarbinud kumbagi JÄTKAKE K7• Ei oska öelda JÄTKAKE K7

KÜSIMUSED 2-6 KÜSIDA, KUI ON TARBINUD ALKOHOLI (K1=1)2. Püüdke meenutada kui vanalt Te tarbisite esimest korda alkoholi?(1 liitrit õlut, 0,5 liitrit veini või 150 grammi kanget alkoholi - viin, džinn, rumm vms)

______ aastaselt

4. Kui sageli Te olete viimase poole aasta jooksul tavapäraselt alkoholi tarbinud?• Peaaegu iga päev• Vähemalt korra nädalas• Vähemalt paar korda kuus• Korra kuus või harvemini• Ei ole tarbinud viimase poole aasta jooksul JÄTKAKE K7• Ei oska öelda

K5 KÜSIDA MEESTELT:5. Kui 80 kg kaaluv noormees tarbib 30 minuti jooksul kolm 5%-se alkoholi sisaldusega pooleliitrist õlut, siis kui kõrge on tema vere alkoholisisaldus 30 minutit peale õlle joomise lõpetamisest? _____ promilli

K6 KÜSIDA NAISTELT:6. Kui 55 kg kaaluv naine tarbib 30 minuti jooksul kolm 5%-se alkoholi sisaldusega pooleliitrist siidrit, siis kui kõrge on tema vere alkoholisisaldus 30 minutit peale siidri joomise lõpetamisest? _____ promilli


36

LISA 1 Ankeet

VASTAVAD KÕIK :

7. Miks Teie arvates alkoholi tarbitakse? ___________________

8. Kas Te omate mootorsõiduki juhtimisõigust (juhiluba)?• Jah• Ei JÄTKAKE K10• Ei oska öelda JÄTKAKE K10

9. Mis kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus Teil on?• A – kategooria (mootorrattas)• B – kategooria (sõiduauto)• C – kategooria (veoauto)• D – kategooria (buss)• muu kategooria (näiteks mopeed)• Ei oska öelda

10. Kas Te olete läbinud koolituse (näiteks autokoolis või eraldi kursusena), milles käsitleti alkoholi ja narkootilise või psühhotroopse aine ohtusid liikluses?

• Jah• Ei • Ei oska öelda

11. Kuidas Te hindate alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimise ohtlikkust liikluses?• Täiesti ohutu• Pigem ohutu• Pigem ohtlik• Väga ohtlik• Ei oska öelda

12. Miks Teie arvates juhitakse sõidukit alko- või narkojoobes? ___________________


37

LISA 1 Ankeet

13. Kui sageli Te olete viibinud sõidukis, mida juhtis alko- või narkojoobes juht?• Mitte kunagi• Ühel korral• Paaril korral• Sagedamini• Ei oska öelda

14. Kui sageli Te olete viibinud sõidukis, mis on sattunud liiklusõnnetusse alko- või narkojoobes juhi süül?• Mitte kunagi• Ühel korral• Paaril korral• Sagedamini• Ei oska öelda

K15 KÜSIDA, KUI ON TARBINUD ALKOHOLI (K1=1):15. Kui sageli Te olete möödunud aasta jooksul ise juhtinud sõidukit (s.h jalgratas, mopeed, mootorratas, auto vms) alkoholi joobes?

• Mitte kordagi • Ühel korral• Paaril korral• Sagedamini• Ei oska öelda

K16 KÜSIDA, KUI ON TARBINUD NARKOOTIKUMI (K1=2):16. Kui sageli Te olete möödunud aasta jooksul ise juhtinud sõidukit narkootilise või psühhotroopse aine mõju all (narkojoobes)?

• Mitte kordagi JÄTKAKE K18• Ühel korral• Paaril korral• Sagedamini• Ei oska öelda JÄTKAKE K18


38

LISA 1 Ankeet

K17 KÜSIDA, KUI ON TARBINUD ALKOHOLI JA/VÕI NARKOOTIKUMI (K1=1 ja/või 2 ) ja ISE JUHTINUD SÕIDUKIT ALKO- VÕI NARKOJOOBES (K15 ja/või K16 = 2-4):17. Kas Te olete möödunud aasta jooksul ise alko- või narkojoobes põhjustanud liiklusõnnetuse?

• Mitte kordagi• Ühel korral• Paaril korral• Sagedamini• Ei oska öelda

VASTAVAD KÕIK :18. Kas Te olete nõus joobes juhist politseile teatama?

• Ei• Jah, kuid tuttavaid politseile üles ei anna• Jah, teavitan kõigist• Ei oska öelda

19. Kas Te olete takistanud /püüdnud takistada inimest, kes juhtis või soovis juhtima hakata sõidukit alko- või narkojoobes?

• Ei• Jah, olete takistanud / püüdnud takistada vaid tuttavaid• Jah, olete takistanud / püüdnud takistada kõiki• Ei oska öelda

20. Kuivõrd piisavalt kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet Teie arvates alko- või narkojoobes juhtimist liikluses?• Täiesti piisavalt• Pigem piisavalt• Pigem ebapiisavalt• Väga ebapiisavalt• Ei oska öelda


39

LISA 1 Ankeet

22. Kas Te olete näinud või kuulnud joobes juhtimise liiklusohutuskampaaniat „Sõber ei lase purjus sõpra rooli!“?

• Jah• Ei JÄTKAKE K24• Ei oska öelda JÄTKAKE K24

23. Kus Te seda kampaaniat märkasite?• televisioonis• raadios• trükimeedias (ajalehtedes, ajakirjades)• välireklaami plakatitel• interneti-keskkonnas• autonäitusel (messil) või muul ekspositsioonil• politseiaktsioonidel • muu, mis? _____________________• Ei oska öelda

24. Kas Te olete näinud järgmist telereklaami? • Jah• Ei • Ei oska öelda• Ei vaata televiisorit

25. Kas Te olete kuulnud järgmist raadioreklaame? • Jah• Ei • Ei oska öelda• Ei kuula raadiot


40

LISA 1 Ankeet

26. Kas Te olete näinud järgmist välireklaami? • Jah• Ei • Ei oska öelda• Ei liigu tänavatel

27. Kas Te olete näinud järgmist internetireklaami? • Jah• Ei • Ei oska öelda• Ei kasuta internetti

28. Milline oli Teie hinnangul antud kampaania mõju?• kindlasti positiivne• pigem positiivne• pigem negatiivne• kindlasti negatiivne• kampaanial ei olnud mõju • Ei oska öelda


Documents

SÕIDUKI JUHTIMINE ALKOHOLI JA NARKOOTIKUMI MÕJU ALL 10/2014