STA VKE-de koolitus Rakvere, 6. märts, 2013

Sustainable Timber Action in EuropeVastutustundlik ettevõtlus puidusektoris

Teemad:Vastutustundliku ettevõtluse ja vastutustundliku

metsamajandamise põhimõttedIllegaalse ja vastutustundetu metsanduse keskkonna-,

sotsiaalsed ja majanduslikud mõjudLegaalne puit ja EL PuidumäärusVastutustundlik metsandus ja tarneahel: FSC ja PEFCÕiglane kaubandus puidusektoris

Grupitöö:

Arutlege oma naabriga, mida tähendavad teie jaoks vastutustundlik ettevõtlus ja vastutustundlik metsandus? (ca 5 min)

Arutelu ja arvamuste koondamine

Sotsiaalturundus: Ettevõte arvestab oma otsustes ka väliste ja kaudsete sidusgruppide pika-ajaliste huvidega, sealhulgas:• äri- ja eraklientide• tarnijate• keskkonnaorganisatsioonide• inimõiguste organisatsioonide ja ametiühingute• riigi ja avaliku sektori

Vastutustundlik ettevõtlus

Vastutustundlik ettevõtlus: Vastutustundliku ettevõtluse raames arvestavad ettevõtted oma äritegevuses ja suhtluses sidusgruppidega sotsiaalsete ja keskkonnaalaste huvidega vabatahtlikkuse* alusel (Euroopa Komisjoni definitsioon)

Vastutustundlik ettevõtlus = tegevused & suhtlus

Organisatsioonisisesed tegevused: Tootmine ja lõpp-produktid Protsessid Majanduslik vastutustunne

Organisatsioonivälised tegevused: Puiduhange Tarneahela kontroll

Organisatsioonisisene suhtlus: Inimressursid Organisatsiooni kultuur

Väline suhtlus: Kliendid Metsaomanikud Kohalikud kogukonnad Ühiskond tervikuna

Vastutustundetuse mitu nägu

Illegalne raie

Mittejätkusuutlik metsandus

Mitteõiglane metsandus

?

Kas alati omavahel seotud?

• Iga kahe sekundi tagant raiutakse jalgpalliväljaku suurune ala metsi illegaalselt lagedaks, mis viib kokkuvõttes 5 mln ha metsa hävitamiseni iga aastal.

• Mõnes riigis on kuni 90% raietest illegaalsed.

• Illegaalsetest raietest saadakse 10-15 mld USD tulu – summa, mille pealt ei maksta makse ning mida tihti kasutatakse edasiste kriminaalsete tegevuste rahastamiseks.

• Igal aasta illegaalselt raiutud puidust saaks teha „keti“ mis ulatuks 10 x ümber maailma.

Allikas: Maailmapank, 2012

Illegaalsus metsasektoris

Mõnede riikide näitajad:

Riik % kogu-toodangust

Boliivia 80

Brasiilia 20 – 47

Kambodža 90

Kamerun 50

Kolumbia 42

Ecuador 70

Gabon 70

Ghana 60

Indoneesia 70 - 80

Laos 45

Malaisia kuni 35

Myanmar 50

Paapua Uus-Guinea 70

Peruu 80

Tai 40

Vietnam 20-40

Venemaa 10-15 (50)

• Mais 2012 oli kogu maailmas sertifitseeritud metsade pindala 394 mln ha.

• + 4% (14.8 mln ha) alates 2011. maist.

• Sertifitseeritud metsade pindala moodustab pea 10% maailma metsade pindalast ning ca 14% maailma metsade produktsioonist.Allikas: UNECE FAO 2012

Vastutustundlik metsandus

Sotsiaalsed probleemid

• Metsad on koduks hinnanguliselt umbes 15 mln inimesele, peamiselt erinevatele põlisrahvastele

• Metsadel on mitmetes riikides tähtis kultuuriline ja sotsiaalne roll

• Maa omandiõiguste üle võitlemine metsatööstusega • Tööliste õigused, tervise- ja ohutusnõuded tarneahelas

halvasti kaetud

Metsaraie

Keskkonnamõjud (1/3)

Maakasutuse muutmineKeskkonnamõjud (2/3)

Metsade seisukorra halvenemine

Haigused ja metsatulekahjud

Keskkonnamõjud (3/3)

Sotsiaalsed mõjud

• Kaovad traditsioonilised teadmised, pärimus, identiteet, väärtused ja traditsiooniline elulaad.

• Konfliktid omandi- ja kasutusõiguste üle ning kohalike elanike traditsiooniliste õiguste kadumine.

• Illegaalse metsanduse tuludest toetatakse relvakonflikte (Libeeria, Kongo DV).

Majanduslikud mõjud (1/2)

• Palju ja keerulised, tihti seotud sotsiaalsete mõjudega.

• Vähenevad „tootjariikide“ tulud (nt. Tansaania) turumoonutused + tulude äravool

• Mittejätkusuutlik metsamajandamine võib vähendada metsa produktiivsust kahjustatakse inimeste toimetulekut

Allikas: 2011, FAO – FRA 2010

• Praegune situatsioon on parem kui 10 aastat tagasi, aga metsade kadu on osaliselt korvatud istandustega.

• Degradatsiooni (ja metsade väärtuse kahanemist) ei ole arvestatud.

Majanduslikud mõjud (2/2)

1.Mitu ha metsa on viimasel aastakümnel üle maailma igal aastal kadunud?A: 1 mln ha; B: 25 mln ha; C: 13 mln ha

2.Kui palju inimesi on hõivatud metsamajandamise ja -kaitsega?A: 1 mln; B: 10 mln; C: >10 mln

3.Kas Teie arvates, võivad Eesti kaubanduses müügil olev puit ja puidutooted pärineda ebaseaduslikust metsaraiest?

4.Kas Teie arvates tegeletakse vastutustundetu metsamajandamise ja sellest tulenevate probleemide teadvustamisega Eestis piisavalt?

Küsitlus:

• Tarbijaid huvitab üha enam toodete päritolu:

Mis on „jätkusuutlik puit“?

“Jätkusuutlik metsamajandamine, muutuva ja areneva kontseptsioonina, püüdleb kõikide metsatüüpide majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väärtuste kasvatamisele praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks“ (ÜRO, 2007)

• Legaalsus – metsaomanik või -majandaja peab omama seaduslikku õigust raieks ja puitu raiutakse, töödeldakse ja sellega kaubeldakse vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele, rahvuslikele ja regionaalsetele seadustele.

• Keskkonnaalane jätkusuutlikkus – metsi majandatakse viisil, mis säilitab metsade hea tervise tulevastele põlvkondadele.

• Sotsiaalne jätkusuutlikkus – puitu raiutakse, töödeldakse ja sellega kaubeldakse pidades lugu nende protsessidega seotud inimeste õigustest ja pöörates tähelepanu nende töötingimustele.

Metsade vastutustundlik majandamine hõlmab kolme peamist suunda:

EL vastutus

2003 aastal importisid EU15 riigid üle maailma 82,24 mln tm illegaalset puitu (~20%) (Euroopa Komisjon ja WWF UK, 2004)

• EL Puidumäärus (EU Timber Regulation ehk EUTR), mis jõustus 3. märtsil, mis keelab ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puidutoodete esmakordset laskmist EL siseturule. Määrus nõuab, et ettevõtted, kes puitu ja puidutooteid siseturule esmakordselt tarnivad, rakendaks nõuetekohast hoolsust.

Kuidas tegeleb EL legaalsuse probleemiga:

EL metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja EL toodavate puidutoodetega kauplemise tegevusplaan (EU Forest Law Enforcement Governance and Trade Action Plan ehk FLEGT) paneb paika tegevused, mis ennetavad illegaalset päritolu puiduga kauplemist sõlmides vabatahtlikke partnerluslepinguid (Voluntary Partnership Agreements ehk VPA) EL ja mitmete puitu tootvate riikide vahel.

Veebruaris 2013 olid VPAd ELi ja Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Ghana, Indoneesia, Libeeria ja Kongo Vabariigi vahel. Läbirääkimised pooleli Malaisia, Vietnami, Gaboni, Kongo DV, Guyana, Hondurase ja Laosega.

Põhimõtteliselt käsitletakse FLEGT litsentseeritud puitu EUTRi raames legaalsena.

Veel viise legaalsusega tegelemiseks:

MCPFE kriteeriumid jätkusuutlikule metsamajandamisele:

ASPEKTID KRITEERIUMIDÖkoloogilised aspektid

1. Metsaressursside säilitamine ja edendamine ning nende panus globaalsesse süsinikuringesse;

2. Metsa ökosüsteemi tervise ja elujõulisuse säilitamine;

3. Metsa ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitse ja edendamine;

4. Ökosüsteemide teenuste säilitamine ja edendamine metsa majandamisel (eelkõige pinnase- ja veekaitsefunktsioonid);

Majanduslikud aspektid

5. Metsa produktiivsuse säilitamine ja edendamine (nii puidu kui ka mittepuiduliste metsasaaduste);

Sotsiaalsed aspektid

6. Sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja seisundi säilitamine.

Jätkusuutlikkuse kindlustamine

Sertifitseerimine

Vastutustundliku metsamajandamise sertifitseerimisskeem:• Nõuab vastavust legaalsuse ning keskkonnaalase ja

sotsiaalse jätkusuutlikkuse printsiipidele;• annab sõltumatu kinnituse, et puit tuleb vastutustundlikult

majandatud metsast;• sisaldab meetmeid, mille abil jälgitakse toodete päritolu ja

teekonda metsast kuni lõpptarbijani (tarneahela sertifitseerimine – Chain of Custody ehk CoC).

Rahvusvahelisel tasemel on tunnustatud kaks peamist sertifitseerimisskeemi:

• FSC® - Forest Stewardship Council® – Metsahoolekogu – www.fsc.org / www.fsc.ee

• PEFC - The Programme for the Endorsement of Forest Certification – Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm – www.pefc.org

Enamik vastutustundliku puiduhanke poliitikad aktsepteerivad mõlemat märki kui ühte võimalust kinnitamaks vastavust erinevatele vastutustundlikkuse nõuetele.

Sertifitseerimine

Vastutustundlikkuse printsiipidele vastavuse tõestamine:

Rahvusvahelisel tasemel

kinnitamine - ASI

Rahvuslikul tasemel

– Eesti Standardi-keskus

Sertifitseerimine

Tarneahela põhimõte:• Kõik tarneahela lülid peavad olema

kaetud vastava CoC sertifikaadiga• Põhimõte on sama nii FSC-l kui ka

PEFC-l• Peamiselt on tegemist turupõhiste

protsessidega

Sertifitseerimine

FSC märgistusedFSC

sertifitseeritud

FSC kontrollitud puit

Ringlussevõetud

FSC 100%: 100% FSC sertifitseeritud metsast pärinev puit.

FSC Mix: FSC sertifitseeritud puit + kontrollitud puit + ringlussevõetud puit (märgistamiseks vajalik vähemalt 70% sertifitseeritud puitu).

FSC Recycled: ringlussevõetud materjalist, lubatud nii tarbijajärgsed kui ka tarbijaeelsed materjalid (märgistamiseks vajalik vähemalt 85% tarbijajärgseid materjale).Rohkem informatsiooni www.fsc.org – CoC standard: FSC-STD-40-004 V2-1

kaubamärkide kasutamise nõuded: FSC-STD-50-001 V2-0

PEFC märgistusedPEFC

sertifitseeritud

Mittevastuolulistest allikatest puit

Ringlussevõetud

PEFC Certified & Recycled: ringlussevõetud tarbijajärgne ja tarbijaeelne materjal ja sertifitseeritud puit(märgistamiseks vajalik vähemalt 70% ringlussevõetud puitu).

PEFC Certified: sertifitseeritud puit, ringlussevõetud puit ja „mittevastuoliline“ puit(märgistamiseks vajalik vähemalt 70% sertifitseeritud puitu).

Rohkem informatsiooni www.pefc.org/standards/logo-use

Küsimused 1. Mis on metsade pindala

vähenemise põhjused?2. Mis on selle tagajärjed?3. Kas Euroopa vastutab metsade

pindala vähenemise eest?4. Kuidas tunnete ära

sertifitseeritud tooted? 5. Kas Te teate sertifitseeritud

puidu või puidutoodete müüjaid Eestis?

Mõtleme ühe kirjutuslaua tarneahela peale. Kes vajab tarneahelas sertifikaati?• Metsamajandaja?• Raiet teostav ettevõte? • Puidumüüja (kaupleja)?• Pooltoodete tootja?• Mööblitootja? • Suured edasimüüjad?• Mööblipaigaldaja?

GrupitööKirjutuslaua tarneahel

Õiglane kaubandusFairtrade

Küsimus: Mida need logod tähendavad?

Õiglane kaubandus

Õiglane kaubandus

Õiglane kaubandus on dialoogil, läbipaistvusel ja lugupidamisel põhinev kaubanduspartnerlus, mis püüdleb rahvusvahelises kaubanduses võrdsuse poole. Õiglane kaubandus panustab jätkusuutlikku arengusse pakkudes tootjatele ja töölistele paremaid kauplemistingimusi ning õigusi, seda eeskätt arengumaades.[Õiglase kaubanduse definitsioon, mille on heaks kiitnud FLO ja WFTO]

1 Luua võimalusi majanduslikult ebasoodsas seisus olevatele tootjatele (vaesuse vähendamine)

2 Läbipaistvus ja vastutus (tootjate osalemine otsuste tegemises)

3 Õiglase kaubanduse tavad (ettemaksed, pikaajalised lepingud ja partnerlussuhted)

4 Õiglase hinna maksmine

5 Ei kasutata lapstööjõudu ega sunnitöölisi (ÜRO lapse õiguste konventsioon)

6 Diskrimineerimise piiramine ning pühendumine soolisele võrdõiguslikkusele ja ühinemisvabadusele

7 Heade töötingimuste tagamine (ILO konventsioonid)

8 Töötajate ja tootjate organisatsioonide võimekuse arendamine

9 Õiglase kaubanduse propageerimine (teadlikkuse tõstmine)

10 Keskkonnast lugupidamine

Õiglase kaubanduse põhilised printsiibid:

Õiglane kaubandus

[Õiglase kaubanduse printsiibid, mille on heaks kiitnud FLO ja WFTO]

1 Catering teenused (kohv, šokolaad & puuviljad)

2 Lilled

3 Suveniirid jms turismikaup

4 Käsitöö

5 Riided

6 Nahktooted

Õiglane kaubandus on edukalt juurutatud:• EL tasandil ei ole õiglase

kaubanduse kriteeriumit hankepoliitikatesse kaasatud.

• Erinevad rahvuslikud algatused siiski on, näiteks Belgias, Saksamaal, Taanis, Hollandis.

Õiglane kaubandus

7 Põrandakatted

8 Mööbel

Katsetamisel:

Õiglane kaubandus puidusektoris:

• Umbes 10 mln inimest on hõivatud metsanduses (FAO, 2010).• Palju rohkem on neid, kes on metsast oma toimetulekus otseselt sõltuvad.• Metsanduse tööhõive on peamiselt maapiirkondades, mis on nende

elujõulisuse säilitamiseks väga oluline (FAO, 2010).• Mõnes regioonis, nt. Ladina-Ameerikas, Aafrikas, on metsaga seotud

tööhõive kasvanud, kuna ümarpuidu produktsioon on kasvanud kiiremini kui tööjõu produktiivsus.

• Samas ei ole töö- ja sotsiaaltingimused paranenud, mis kahandab kogukondade elujõulisust.

Õiglane kaubandus

Metsanduse sertifitseerimise ja õiglase kaubanduse kombineerimine:Miks peaksid väikemetsaomanikud kulutama aega ja raha, et oma metsamajandamine jätkusuutlikuks muuta, kui puidu ja teiste metsast pärinevate saaduste eest ei maksta õiglast hinda või puudub ligipääs turule?

Õiglane kaubandus võimaldab läbi õiglaste hindade ja/või hinnalisa tagamise kogukondadele ja väikemetsaomanikele saada kompenseeritud selle eest, et nad oma metsa vastutustundlikult majandaksid.

Kummist pallid

Mööbel

Saematerjal

Erinevad puidutooted

SFM + FT

Topeltsertifitseerimise näiteid:

Tšiili – SSc Wood Technologies KÄHRS

Honduras - COATLHAL

Boliivia – Multiagro –Santa Fe – Quadrato

Printsiip 1: Kooskõla seaduste ja FSC põhimõtetega – metsamajandaja peab arvestama kõiki Eestis kehtivaid seadusi, rahvusvahelisi leppeid ja võetud kohustusi ning tegutsema kooskõlas FSC põhimõtete ja kriteeriumitega.

Printsiip 2: Maa omandi- ja kasutusõigused ning kohustused – maa ja metsaressursi pikaajaline omandi- ja kasutusõigus on selgelt määratletud, dokumenteeritud ja põhineb seaduslikel alustel.

Printsiip 3: Põlisrahvaste õigused – põlisrahvaste seaduslikke ja tavaõigusi maa, piirkondade ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse ja austatakse.

Printsiip 4: Ühiskondlikud suhted ja töötajate õigused – metsade majandamine säilitab või suurendab metsatööliste ja kohaliku kogukonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu.

FSC printsiibid ja kriteeriumid 1/3

Printsiip 5: Metsast saadavad hüved – metsa majandamine aitab kaasa erinevate metsasaaduste ja metsaga seotud teenuste tõhusamale kasutamisele, et kindlustada metsade majanduslik elujõulisus ja tuua kasu keskkonnale ja ühiskonnale.

Printsiip 6: Keskkonnamõju – metsade majandamisel kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja sellega seotud väärtusi, veeressursse, muldi ning unikaalseid ja majandamise suhtes tundlikke ökosüsteeme ja maastikke, säilitades sellega metsa ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust.

Printsiip 7: Majandamiskava – vastavalt tegevuse intensiivsusele ja ulatusele tuleb koostada ja ajakohastada majandamiskava ning seda järgida. Majandamistegevuse pika-ajalised eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks peavad olema selgelt formuleeritud.

FSC printsiibid ja kriteeriumid 2/3

Printsiip 8: Seire ja hindamine – tuleb rakendada metsamajandamise ulatusele ja intensiivsusele vastavat seiresüsteemi, mille abil saab hinnata metsade seisundit, tootlikkust, metsamajandamise sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning tõestada metsatoodete päritolu.

Printsiip 9: Kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamine – kõrge kaitseväärtusega metsade majandamine peab säilitama või parandama metsaomadusi, mille järgi on sellised metsad defineeritud. Kõrge kaitseväärtusega metsi mõjutavad otsused kaalutakse alati lähtuvalt ettevaatusprintsiibist.

Printsiip 10: Istandused – istanduste majandamine toimub kooskõlas FSC printsiipidega 1-9 ning samuti 10. printsiibi ja kriteeriumitega.

FSC printsiibid ja kriteeriumid 3/3