Et nimetatud teema saaks põhjaliku ja mitmekesise käsitluse, oli koolituspäeva lektoriteks palutud erineva-te ametialade esindajad, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku laste ja peredega. Esimeseks lektoriks oli Tallin-na Sotsiaal- ja Tervishoiuame-ti hoolekandeosakonna pea-spetsialist Merle Leopard, kes rääkis laste füüsilisest karis-

tamisest sotsiaalsest aspektist lähtuvalt. Teiseks lektoriks oli Põhja Prefektuuri kriminaal-büroo lastekaitsetalituse juht Pille Alaver, kes käsitles laste füüsilist väärkohtlemist po-litseiametniku pilgu läbi ning kolmandaks lektoriks hinge-hoidja Naatan Haamer, kes keskendus oma ettekandes lapse muredele ning sellele, kuidas vanem saaks oma lap-sele toeks olla.

Koolitusel sai paljuski räägi-tud asjadest, mida vanemad ehk kõik oma sisemuses tea-vad, kuid mis vast argimurede tõttu teinekord meelest unu-ma kipuvad. Kasvõi nii lihtsast asjast, et kui lapsel on mure või kui lapsega on mure, siis spet-sialistiks nende probleemide puhul on ikkagi laps ise ning seetõttu tasubki alati alustada lapsega asjade arutamisest.

Samuti jäi kõlama mõte, et tegelikult ainult vitsaga last ei kasvata, pigem sõltub kõik omavahelisest läbisaamisest ja üksteise mõistmisest ja aus-tamisest. Kui omavahelised suhted peres on korras, on lap-sele karistuseks juba see, kui ta näeb, et tema tegu tegi ema või isa kurvaks. Iga laps tahab ju hea olla ning oma vanema-tele meeldida!

Kuna laste kehalise karistami-se keelustamise teemaatika on viimasel ajal Eesti ühiskonnas väga aktuaalne, siis lektorite ettekanded tekitasid elavat arutelu ka koolitusel osalenud lastevanemate seas. Kogu koo-lituspäeva vältel olid vanemad väga aktiivsed ja osavõtlikud - küsisid küsimusi, arutlesid, avaldasid oma arvamust ja ko-gemusi. Suur tänu teile selle eest!

Eeltoodud lastevanemate koo-litus oli planeeritud sissejuha-tusena septembrikuu kooli-tuspäevale, kus käsitletakse põhjalikumalt positiivse las-tekasvatuse teemat. Positiivne kasvatus ei seisne piirangute puudumises lastekasvatuses ega ka üksnes karistamises. See kujutab endast pikaajali-si lahendusi, mis arendavad lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi. Positiivne kasvatus seisneb vägivallatu-se, empaatia, eneseaustuse, inimõiguste ning teistest lu-gupidamise õpetamises. Kõige baasiks on loomulikult lap-sest siiralt hoolimine – tahe pakkuda talle armastust ja turvatunnet. Positiivse kas-vatuse juurde kuulub veel:

piiride seadmine ja lapse •käitumise suunamine - reeglite seadmine turvali-suse tagamiseks ja väärtus-te kujundamiseks. Lastele tuleb selgitada, milline on sobimatu käitumine ning olla ise heaks eeskujuks;

tunnustamine, ja siin all •ei mõelda ainult kiitmist. Lapsed vajavad, et neid nä-hakse, kuulatakse ja väär-tustatakse kui isiksust. Lapsevanemad peavad oma laste vastu huvi üles näita-ma iga päev ja kuulama, mis neil öelda on, ning püüdma nende seisukohti mõista. Oluline on lapsega suht-lemisele pühendatud aeg, kuid ära ei tohi unustada enda vajadusi. Aega tuleb leida ka paarisuhtele;

lapse enesekindluse aren-•damine, et lapsel tekiks tunne, et ta on pädev, oskab end kontrollida ning suu-dab vägivalda kasutamata mõjutada ka teiste hoiakuid ja käitumist.

Vanemaks ju ei sünnita, vaid kasvatakse koos lastega ning nõu ja abi kulub igale vane-male marjaks ära. Hea uudis lapsevanematele, kes maikuus koolitusel osaleda ei saanud, sügisel on uus võimalus! 12. septembril toimub teine üle-vallaline koolituspäev, kus põ-

hiteemaks on positiivne kas-vatus ja kooskasvamine ning rõhuasetus saab olema juba konkreetsetel nõuannetel, kuidas ja mida teha, või mida mitte teha, ning kuidas end lapsevanemana kehtestada.

Lõpetuseks täname kõiki lap-sevanemaid, kes leidsid aega ja osalesid koolitusel. Täname toredaid lapsi ja nende juhen-dajaid, kes esinesid lauludega. Täname väga Hasartmän-gumaksu Nõukogu rahalise toetuse eest, sest tänu sellele saime korraldada koolituse lektorite esinemise, toitlus-tuse, materjalid, transpordi jmt. Suur tänu koolituspäeva sponsoritele – Fazer Eesti AS-ile šokolaadiga suu magusaks tegemise eest, Tea & Coff ee Centre’ile aromaatse kohvi-pausi eest ning ajakirjale Pere ja Kodu, kes loosis ühele koo-litusel osalenud lapsevanema-le aastase ajakirjatellimuse. Samuti suur-suur tänu Riisi-pere Kultuurimajale ruumide kasutada andmise eest ja Nis-si Valla Noortekeskusele, kes hoidis koolituspäeval oma uk-sed avatud ja pakkus vaba aja veetmise võimalust lastele ja noortele, kelle vanemad osale-sid koolitusel.

Oli tore päev ja kohtume taas 12. septembril! •

Esimene ülevallaline lastevanemate koolituspäev

Lasteaia-kohadHetkeseisust Nissi valla lasteaedades Lk 2.

Kuidas ravimite eest vähem maksta?Lk 7.

I Nissi vallarahvajooks Osalejatest ja tulemus-test Lk 6.

Lasteaiakohad – see on kuum teema nüüd ja edaspidi. Et kas jätkub või mitte. Iseenesest, laiemas plaanis vaadates on see ju hea. Sest vastupi-dine – kui küsimu-se all oleks kohtade ülejääk, st laste vähenev arv – oleks kurb.

Kuid igapäevaelus põhjus-tab lasteaiakohtade puu-dus lapsevanematele nii palju probleeme, muret ja ebamugavust, et pole kaht-lust, kõige parem oleks, kui lasteaiakohti jätkuks igal ajal igale soovijale. Millal selline olukord saavutada õnnestub, ei oska praegu keegi prognoosida. Käes-oleval aastal uute rühma-de avamiseks – otsustades senise vallaeelarve tulude laekumise järgi – võimalusi ei ole.

Milline on hetkeseis ja kui-das on lood laste lasteaeda panemisega selle aasta sü-gisel, on lugeda lasteaedade juhatajate artiklitest.

Loe lähemalt lk. 2 >

32010Teataja

Nissi valla ajaleht

Lasteaia- kohad

23. mail toimus sotsiaalprojekti ÄRA LÖÖ LAST raames Riisipere kultuurimajas esi-mene ülevallaline lastevanemate koolitus-päev, kus keskseks teemaks oli laste kehaline karistamine - käsitleti seadusandlust, arutleti ühiskondlike hoiakute ja väärtuste ning abi-saamisvõimaluste üle. Vanemaid tuli kokku üle terve valla – Riisiperest, Turbast, Lehe-tust, Ellamaalt, Ürjastest ja Munalaskmest.

Kaia-Leena Lass, Turba Gümnaasiumi ja Nissi Põhikooli psühholoogElerin Sagar, Nissi Vallavalitsuse lastekaitsenõunik Projekti ÄRA LÖÖ LAST korraldajad

Projekti ÄRA LÖÖ LAST teave on avaldatud veebi-lehel www.nissikool.ee/vitsata

Tagasivaadevalla kultuuri-sündmusteleLk 5.

1. juulil 2010. a jõustuvad uus pere-konnaseadus ning perekonnaseisutoi-mingute seadus.

Peamised muudatused:

Minnakse üle elektroo-nilisele süsteemile ja loo-butakse sünni-, surma- ja abielutunnistuste väljaa-ndmisest, rahvastikuregist-risse tehakse vastav kanne, millest tehakse väljavõte ehk tõend.Need tõendid kujutavad en-dast kinnitatud väljavõtteid rahvastikuregistri andmetest, tõenditele kantakse samad andmed, mis praegu kantakse tunnistusele.

Paberandmebaasist siiski täielikult ei loobuta: perekon-naseisuametnik peab pärast perekonnaseisukande tege-mist viivitamata sellest välja-trüki tegema, kinnitama oma allkirjaga ning saatma Sisemi-nisteeriumile. Nii säilivad kõik perekonnaseisuandmed mi-nisteeriumis ka sel juhul, kui elektroonilise andmebaasiga peaks mingil põhjusel midagi juhtuma.

Lisandub lapse hooldusõi-guse kandmine rahvastiku-registrisse.Uus perekonnaseadus sätes-tab lapse hooldusõiguse, mis jaguneb isikuhoolduseks ja varahoolduseks. Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanematel, kes omavahel abielus ei ole, on isa-duse omaksvõtu tahteavaldust esitades võimalik jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vane-

matest. Andmed hooldusõigu-se kohta kantakse rahvastiku-registrisse.

Kaob ära isa kande tegemi-ne ema ütluste alusel.Täiesti on seadusest välja jäe-tud fiktiivsete isikute isana tuvastamise võimalus (praegu kehtiv perekonnaseadus an-nab võimaluse teha isa kanne ema ütluste alusel). Selliste fiktiivsete kannete tegemine ei ole vähimalgi määral lapse hu-vides, sest isaduse tuvastamise eesmärk on anda lapsele teine vanem ning tagada vanemako-huste täitmine. Lisaks ei ole mõeldav tegelikult mitteek-sisteerivate isikute kandmine elektroonilistesse andmebaa-sidesse.

Notarid saavad õiguse sõl-mida ja lahutada abielu.

Täpsemalt on reguleeritud abikaasade varasuhted.Abiellujatel on võimalik on valida varasuhe järgmiste va-rasuhete liikide hulgast: va-raühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus, varalahusus. Jät-kuvalt saab sõlmida abieluva-ralepingut.

Perekonnaseisuametnikud peavad sooritama eksami.Perekonnaseisuametnikuks tohib nimetada üksnes isi-ku, kes on läbinud koolituse ja sooritanud perekonnasei-suametniku eksami. Eksam kehtib kolm aastat ning pere-konnaseisuametnik võib pe-rekonnaseisutoiminguid teha üksnes eksami kehtivusajal.

Nissi valla ametnikest on ek-sami edukalt sooritanud Mare Rabi ja Heli Puusepp ning neil on õigus registreerida sünde ja surmi. •

Muutused perekonna-õiguses

2 VALLA JUHTIMINE Teataja 3/2010

Tiina Rannakivi Riisipere Lasteaia juhataja

Jällegi on üks õppeaasta lõp-pemas ja soov on jagada oma rõõme ja muresid. Rõõmu val-mistab, et meie vallas on pii-savalt väikeseid tüdrukuid ja poisse, kes vajavad lasteaeda, kus mängimas ja esimesi elu-tarkusi õppimas käia. Lõppev õppeaasta oli erakorraline, sest sellel aastal said kõik soovijad lasteaiakoha. 2009.a. septemb-riks oli lasteaiakoha saamiseks laekunud 31 avaldust ja tõsine mure oli, et paljud lapsed ei saa lasteaiakohta, sest vabanes 18 kohta kooli minevate laste arvelt. Üllatuslikult, mitmed vanemad lükkasid oma las-teaiakoha soovi aastaks edasi tuues põhjuseks lapse tervise või töökoha kaotuse. Samas mitu peret vahetasid õppeaas-ta jooksul elukohta ja tekkisid vabad kohad. Nii lahenes asi ilma suuremate tülideta – septembris 2009 oli lasteaias 67 last, aasta jooksul lahkus 6 last ja saabus 5 last. Hetkel on lasteaias 66 last, nendest koo-liteele saadame 14.

2010.a. septembriks soovi-vad lasteaiakohta 34 last ning jällegi on mure suur, kuidas rahumeelselt asja lahendada, sest vabasid lasteaiakohti on ainult 16.

Lähtudes vajadusest, on laste arvu suurendatud rühmades maksimumini: rühma regist-reeritud laste arv lasteaiarüh-mas kuni 24 last ja liitrühma kuni 20 last. Samas on tagatud tervisekaitsenõude täitmine, mis ütleb, et ruumi pindala ei tohi olla vähem kui 4 m2 lapse kohta (magamis- ja mängu-ruum). Kitsaskohaks on väi-kesed riietus- ja tualettruu-mid, mis ei ole nõuetekohaselt suured (1 m2 igale lapsele). Samas peab nentima, et laste lasteaias käimine on ebaüht-lane. Käesoleva õppeaasta sep-tembris, oktoobris, märtsis, aprillis käis kohal keskmiselt 64-75% laste üldarvust. No-vembris, jaanuaris, veebruaris käis kohal 57-59% lastest aga detsembris ainult 34% (hai-gestumine grippi). Samas on ka vanemaid, kes on oma lap-sele lasteaiakoha saanud, kuid

kasutavad seda väga vähe või üldse mitte, makstes ainult koha-tasu.

Laste vastuvõtmisel lasteaeda olen lähtu-nud Nissi Vallavalit-suse 28.01.2000 määrusest nr 2 “ Laste lasteasutustesse vas-tuvõtu ja sealt väljaarvamise kord Nissi vallas”.

Hetkel toimuvadki lasteva-nematega läbirääkimised sü-giseste lasteaiakohtade osas,

kuid lõplik otsus saabub koo-lieelikute tõttu augusti lõpul, sest neid tuleb vastuvõtmisel eelistada. Loodan väga, et saa-vutame lastevanematega so-biva kokkuleppe.

Soovin kõigile toredat suve-puhkust! •

Riisipere lasteaed

Maie Joaveski Turba Lasteaia juhataja

Lasteaiakohtade temaatika aktuaalsus on sellel kevadel eriti paanikat tekitanud, seda just Tallinnas ja teistes Eesti suuremates linnades. Maa-kondades on elatud rahuliku-mat elu. Selle rahu edasiseks säilitamiseks Turba alevikus teen kokkuvõtte mööduvast ja heidan põgusa pilgu uude õp-peaastasse siinses lasteaias.

Lasteaiakohtade teema “kuu-mus” on otseses sõltuvuses kooliminevate laste arvust. 1.septembril 2009. aastal asus meie lasteaiast kooliteele 26 last. Selline olukord võimal-das kõikidel soovijatel saada koht. Moodustatud sai kolm lasteaiarühma: üks liitrühm - kahe- kuni kolmeaastastele, keskmine rühm - kolme-kuni viieaastastele, vanem rühm – viie- kuni kuueaastastele las-tele.

Laste arv rühmades on seadu-sega paika pandud: liitrühmas – kuni 20 last ja lasteaiarüh-

mades – kuni 24 last. Rühma-desse registreeritud laste arv 1.septembril 2009. aastal oli 68 last.

Õppeaasta jooksul toimunud liikumiste (elukohavahetused, kojujäämised jm.) tulemusena said, vastavalt vanemate soo-vile, koha kuus kaheaastaseks saanud last.

Üsna sageli kuuleme meediast ja loeme ajalehtedest, et las-teaiarühmades on lapsi palju,

seal toimub ainult laste “kar-jatamine”, pole magamiseks voodeid jne.. Selliste hirmu-juttude kummutamiseks on abiks arvud, mis näitavad, kui palju lapsi keskmiselt kuude lõikes iga päev kohal käib.

Põgus pilguheit uude õppe-aastasse näitab,et 1.septembril 2010 alustab kooliteed 12 last. Tänasel päeval on sügiseks ko-hasoovijaid 16. 10 last nendest kaheaastaseks saanud või saa-mas. Uued rühmanimekirjad

moodustuvad iga kohasoo-vijaga individuaalse vestluse käigus augustikuu jooksul. Kui üks vanematest on kodune, on sellises vanuses lapsele kodune keskkond ja ema-isa lähedus kõige olulisemad. Lapsevane-mad on olnud kokkulepete sõl-mimisel väga arusaajad. Usun, et ka uus õppeaasta toob kaasa mõlemat osapoolt rahuldavad kokkulepped.

Kõigile koostööpartneritele kaunist suve! •

KuuTöö-

päevade arv kuus

LIIT- RÜHM

reg. 20 last

KESKMINE RÜHM

reg. 24 last

VANEM RÜHM

reg. 24 last

KUU KESKMINEreg. 68 last

september 22 14,5 15,7 16,4 46,6

oktoober 22 13,5 15,7 13,4 42,6

november 21 11,1 13,4 13,2 37,7

detsember 21 6,9 7,8 6,3 21

jaanuar 20 10,5 10,5 13,2 34,2

veebruar 19 11,4 12,4 15,1 38,9

märts 23 11,1 10,9 12,7 34,7

aprill 21 13,2 12,6 16,1 41,9

Laste keskmine kohalkäimine Turba Lasteaias 2009-2010. õppeaastal.

Turba Lasteaed arvude keeles

Nissi Vallavalitsuse määrus “Laste laste-asutustesse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord Nissi vallas” sä-testab, et kui lasteaias ei jätku kohti kõigile soovijatele, eelistatak-se vastuvõtmisel lapsi:

kelle mõlemad vanemad •töötavad või õpivad statio-naarselt päevases õppevor-mis (töökoha/õppeasutuse tõend);

kelle vanematest vähemalt •üks teenib kaitseväes või töötab mõnes Nissi vallaasu-tuses;

kelle paigutamist mõjuvatel •põhjustel (laps on pärit asot-siaalsest perest jm) lasteaeda eelisjärjekorras taotleb valla humanitaarnõunik;

kes on saanud viieaastaseks.•

Vallabuss7.juuni-31.august:

Teisipäev

Turba kauplus 15:30

Lehetu 15:35

Nurme 15:40

Nissi kauplus 15:50

Tagasi 17:30

Neljapäev

Viruküla 09:35

Siimika 09:45

Ellamaa 09:55

Turba 10:10

Tagasi kokkuleppel

Nissi kauplus 12:40

Nurme 12:50

Lehetu 13:00

Turba 13:10

Tagasi 14:15

Riisipere 14:45

Nissi kauplus 14:50

Tagasi 16:00

Munalaskme 15:40

Riisipere 16:00

Tagasi 17:00

15. aprill 2010Väljastati kasutusluba elamule aadressil Tööstuse 11, Turba ale-vik, anti kirjalik nõusolek Turba alevikus Tööstuse 11 kinnistule majandushoone ehitamiseks, väljastati ehitusluba kanalisat-siooni rajamiseks Riisiperes Nissi tee 55 kinnistule.

Määrati teenindusmaa kahek-sale Nissi valla kohalikule teele seoses vajadusega taotleda maa munitsipaalomandisse.

Seoses 10. tegevusaasta täitu-misega otsustati eraldada raha-list toetust 2000 krooni Turba Kultuurimaja naisansamblile Cantus.

Taavi Ehrpaisile anti luba spor-divõistluse TOP-10 korraldami-seks 15. mail 2010. a Riisiperes Nissi tee 53c territooriumil.

Nissi Põhikooli hoolekogu 12. aprilli 2010. a ettepaneku alusel otsustati kehtestada Nissi Põhi-kooli kooli lõuna hinnaks alates 1. maist 2010. a 11 krooni ja 50 senti.

Määrati õpilastoetus kolmele lapsele á 3000 krooni.

21. aprill 2010Väljastati ehitusluba Raja elamu rekonstrueerimiseks Munalask-me külas.

Anti raieload Riisipere alevikus Liiva tee 6a kinnistul ühe paju ja Nissi tee 55 kinnistul 15 saare ja 1 jalaka raiumiseks.

Määrati hooldajatoetus kolmele hooldajale.

Anti luba ürituse „Turba Laste-aia laadapäev 2010“ korralda-miseks.

Kehtestati valla ajalehe Teataja kuulutuste ja reklaami hind.

Otsustati anda üürile eluruum Turbas Lille tn 13-11.

Kiideti märkusteta heaks „Nissi vallas Jaanika külas Tõnu kin-nistutele detailplaneeringuga planeeritud arendustegevuste-ga kaasnevate mõjude keskkon-namõju strateegilise hindamise programm“.

Anti nõusolek veehaarde puur-kaevu rajamiseks Kivitammi külas Arro kinnistule.

4. mai 2010Otsustati maksta lasteaiatoetust ühele taotlejale 200 krooni.

Väljastati kolm raieluba.

Määrati hooldajatoetus kolmele puudega isiku hooldajale.

Anti luba avaliku ürituse „Ro-hevahetus“ korraldamiseks Turbas 8. mail.

Väljastati ehitusload Munalask-me külas Toa kinnistul elamu rekonstrueerimiseks, Ellamaa külas elektri õhuliini püstita-miseks, Siimika külas Järveotsa puhkebaasi hoonete rekonst-rueerimiseks.

Määrati projekteerimistingi-

mused Rehemäe külas Randoja kinnistule sauna ehitusprojekti koostamiseks, Lehetu külas Va-na-Salu kinnistule tiigi ehitus-projekti koostamiseks.

Määrati teenindusmaa valla omandisse taotletavatele tee-dele.

Keelduti muutmast Keila Ha-riduse Sihtasutusega sõlmitud „Erakooli sihtotstarbelise toeta-mise lepingut“.

Alates 10. maist 2010. a tunnis-tati kehtetuks vallavalitsuse 13. aprilli 2010. a korraldus nr 98 „Sõidukeelu kehtestamine ja liikluskorraldusvahendite pai-galdamine kohalikele teedele“.

Kiideti heaks ja otsustati esitada volikogu päevakorda määruste eelnõud:

Nissi valla jäätmehooldus-•eeskirja ning Nissi valla hea-korra- ja kaevetööde eeskirja muutmine;

Täisealisele isikule hoolduse •seadmise ja hooldaja määra-mise kord;

Nissi valla kaevetööde ees-•kiri;

Toimetulekutoetuse mää-•ramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtes-tamine.

Otsustati lülitada valla asulates välja tänavavalgustus ajavahe-mikuks 10. mai kuni 31. juuli 2010. a.

Lubati ühele jäätmevaldajale jäätmemahuti tühjendamise harvemat sagedust ning viis jäätmevaldajat loeti üheks aas-taks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

12. mai 2010Otsustati maksta sotsiaaltee-nuste toetust ühele taotlejale summas 650 kr ja hooldekodu-toetust ühele taotlejale 1000 kr kuus.

Anti luba Maido Kaljurile avali-ku ürituse „I Nissi valla rahva-jooks“ korraldamiseks 26. mail 2010. a.

Otsustati esitada avaldus no-tarile Nadežda Huhko pärandi vastuvõtmiseks.

Anti kaks korraldust maa ostu-eesõigusega erastamiseks, vaba põllumajandusmaa kasutusval-dusesse andmiseks.

Kinnitati OÜ Nissi Elamud 2009. aasta majandusaasta aru-anne.

31. mai 2010Otsustati anda mittetulundus-tegevuseks ühekordset toetust Nissi Maarja kogudusele kal-mistupäeva korraldamiseks 750 krooni, seltsingule Võrgu Võlu-rid võrkpalli liivaväljaku turnii-ri korraldamiseks 500 krooni, Nissi Valla Invaühingule puue-tega inimeste suvelaagris osale-miseks 2000 krooni ja MTÜ-le Mängumuru Lehetu külas laste-

le ürituste korraldamiseks 500 krooni.

Otsustati maksta koolitoetust ühele taotlejale 1000 krooni, erakorralist toetust seitsmele taotlejale kogusummas 5840 krooni, ravimitoetust kuuele taotlejale kogusummas 2538 krooni, rehabilitatsioonitoetust ühele taotlejale 2000 krooni ja sotsiaalteenuste toetust ühe-le taotlejale 400 krooni, ühele taotlejale sotsiaaltoetuse maks-misest keelduti.

Otsustati üks vanemliku hoolit-suseta laps suunata perekonnas hooldamisele.

Määrati projekteerimistingi-mused Riisiperes Männiku tee 5 laohoone laiendamisprojekti koostamiseks ning Lepaste kü-las Uuetoa kinnistule majan-dushoone ehitusprojekti koos-tamiseks.

Anti ehitusluba Riisiperes Nissi tee 1 kinnistul majandushoone rekonstrueerimiseks ning kir-jalik nõusolek Riisiperes Vana-Haapsalu mnt 1 kanalisatsiooni ehitamiseks.

Väljastati kasutusluba jalgteele Ellamaal Männituka kinnistul ning kanalisatsioonile Riisipe-res Nissi tee 55.

Anti kaks korraldust katastriük-suse moodustamise kohta vaba põllumajandusmaa kasutusval-dusesse andmiseks ning korral-dus erastatava vaba metsamaa katastriüksuse moodustami-seks.

Vaadati läbi Heino Tamme Toa maaüksuse detailplaneeringu algatamise ettepanek. Vallava-litsuse hinnangul vastab ettepa-nek üldplaneeringule ja ehitus-määrusele. Detailplaneeringu algatamine otsustatakse pärast piirinaabritega kooskõlasta-mist.

Kiideti heaks valla 2009. aasta majandusaasta aruanne.

10. juuni 2010Väljastati ehitusload Riisiperes Männiku tee 5 majandushoone ehitamiseks, Lepaste külas Uue-toa katastriüksusele majandus-hoone ehitamiseks ja Lehetu külas Vana-Salu katastriüksuse-le tiigi ehitamiseks.

Anti raieluba 1 okaspuu raiumi-seks Riisipere alevikus Aiandi tee 2 kinnistul.

Anti luba Riisipere Kultuurima-jale jaanitule korraldamiseks Riisiperes 23. juunil 2010.a.

Anti luba MTÜ-le Lehetu Küla-selts jaanitule korraldamiseks Lehetus 22. juunil 2010.a.

Anti luba Turba Kultuurimajale jaanitule korraldamiseks Tur-bas 19. juunil 2010.a.

Otsustati maksta sotsiaaltoetu-si kogusummas 11573 krooni, ühele taotlejale keelduti toetu-se maksmisest. Keelduti ühele taotlejale sotsiaaleluruumi and-misest. •

Nissi Vallavalitsuse istungitel otsustatust

13. mai 2010 Nissi valla põhimääruse muut-mine võeti vastu.

Riisipere aleviku kaugküttepiir-konna määramine võeti vastu.

Nissi valla jäätmehooldusees-kirja ning Nissi valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja muut-mine oli I lugemisel. Eelnõu eesmärgiks on ühtlustada küt-tekoldevälise tule tegemiseks kehtestatud regulatsioone Nissi valla jäätmehoolduseeskirjas ja Nissi valla heakorra- ja kae-vetööde eeskirjas ning viia see regulatsioon kooskõlla sisemi-nistri 18.06.1998. a määrusega nr 15 „Tuletööde tuleohutus-nõuded“.

Nissi valla kaevetööde eeskiri oli I lugemisel. Eeskiri määrab kae-vetööde üldise korra Nissi valla kohalikul teel, reformimata rii-gimaal ja munitsipaalmaal ning on kohustuslik kõikidele kaeve-töid teostavatele isikutele.

Toimetulekutoetuse määrami-seks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine oli I lugemisel. Seoses üleriigilise sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR käivitu-misega, palus Sotsiaalministee-rium kohalikel omavalitsustel üle vaadata kehtiv eluaseme ku-lusid reguleeriv määrus.

Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määrami-se kord oli I lugemisel. 1. juulil 2010. a. jõustub uus perekonna-seadus, mille rakendussätetega muudetakse muuhulgas sot-siaalhoolekande seadust.

Nissi valla aastapreemia kandi-daatide esitamise ja aastapree-mia määramise kord oli I luge-misel.

Nissi valla tänukirja andmiseks taotluse esitamise, tänukirja vormistamise ja kätteandmise kord oli I lugemisel.

Anti põhimõtteline nõusolek Männiku kinnistu (Virukü-la) maakasutuse sihtotstarbe muutmise kohta.

10 juuni 2010Nissi valla jäätmehooldusees-kirja ning Nissi valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja muutmi-ne võeti vastu.

Nissi valla kaevetööde eeskiri võeti vastu.

Toimetulekutoetuse määrami-seks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine võeti vastu.

Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord võeti vastu.

Nissi valla aastapreemia kan-didaatide esitamise ja aasta-preemia määramise kord võeti vastu.

Nissi valla tänukirja andmiseks taotluse esitamise, tänukirja vormistamise ja kätteandmise kord võeti vastu.

Kinnitati 2009. aasta majandus-aasta aruanne.

Nissi Vallavolikogu 11.03.2010 otsuse nr 11 „Vallavara võõran-damine“ muutmine võeti vastu.

Otsustati Nissi vallale kuuluva Mandri kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks.

Keelduti Nissi vallas Madila kü-las asuvatele maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste-le elamumaa sihtotstarbe mää-ramisest.

Võeti Nissi vallale varaline ko-hustus nõuete omandamiseks osaühingult Nissi Elamud.

Võeti Nissi vallale varaline ko-hustus kuni 222 000 krooni Rii-sipere, Turba ja Lehetu reovee-kogumisalade ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide re-konstrueerimise ja laiendamise projekti Ühtekuuluvusfondi veemeetme rahastustaotluse koostamiseks. •

Nissi Vallavolikogu istungitel otsustatust

Harju maavanem algatas oma 27.04.2010 korralduse-ga nr 665-k Harju maakon-naplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harju-maa kergliiklusteed“ ja antud planeeringu kui strateegili-se planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplanee-ringu eesmärk on maakonna kergliiklusteede võrgustiku planeerimine läbi teekorido-ride määratlemise ning selle

võrgustiku sidumine teiste infrastruktuuridega. Planee-ringualaks on kogu Harju maakond, välja arvatud Tal-linna linn. Planeeringu keh-testajaks on Harju maava-nem. Planeeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kor-raldusega on võimalik tutvu-da Harju Maavalituse kodu-lehel www.harju.ee/public/Maakonnaplaneering/kerg-liiklus/korraldus_665-k.pdf .

Harju Maa-valitsus teatab

3VALLA JUHTIMINETeataja 3/2010

Täiendav info: 608 7109 või 555 111 08, vallavanem Peedo Kessel.

Vallavara müükNissi Vallavalitsus müüb otsustuskorras:

Vara Hind

korteriomandi Lehetu külas, Papli-10, 4 tuba, 80,3 m2 40 000 kr

korteriomandi Riisiperes, Nissi tee 53b-5, 3 tuba, 56,2 m2 70 000 kr

korteriomandi Riisiperes, Nissi tee 53-24, 1 tuba, 24,8 m2 40 000 kr

korteriomandi Riisiperes, Metsa 6-11, 2 tuba, 42,2 m2 70 000 kr

korteriomandi Riisiperes, Metsa 8-17, 3 tuba, 49,6 m2 70 000 kr

korteriomandi Turbas, Metsa 3-28, 2 tuba, 52,8 m2 60 000 kr

korteriomandi Lehetu külas, Tamme 6, 4 tuba, 80,3 m2 50 000 kr

elamumaa Ellamaa külas, Side, 51801:001:0457 100 000 kr

ärimaa Turba alevikus, Lehetu tee 10, 51801:001:0435 100 000 kr

ärimaa Vilumäe külas, Vilumäe söökla, 51802:002:0368 70 000 kr

elamumaa Munalaskme külas, Väikenurga, 51802:001:0217 70 000 kr

Reklaam ja kaastöö: ajaleht@nissi.ee Materjalide saatmise tähtaeg 01. august.Nissi valla ajaleht "Teataja" Väljaandja: Nissi Vallavalitsus

Toimetus: Nissi Vallavalitsus, Nissi Vallavolikogu teabekomisjon

Ajaleht "Teataja" ilmub 6 korda aastas. Järgmine number ilmub augustis 2010.

Reakuulutus (<200 tähemärki):

Eraisikutele tasuta

Valla allasutusele ja valla osalu-sega ettevõttele tasuta

Vallas registreeritud jur. isikule tasuta

Vallavälisele jur. isikule 100.-

Reklaammoodul (43x43 mm):

Eraisikutele 100.-

Valla allasutusele ja valla osalu-sega ettevõttele tasuta

Vallas registreeritud jur. isikule 100.-

Vallavälisele jur. isikule 300.-

Ajalehe "Teataja"reklaamihinnakiri

Aastase reklaamilepingu soodustus 50% hinnakirjast.

Kristel Kadak

Muraste Looduskool asub Suu-rupi poolsaarel Muraste mõisa-pargis. Paikkonna loodus pakub huvilisele vaid mõnetunnise jalgsimatka jooksul võimalust külastada erinevaid maastiku-tüüpe ja tutvuda nende asu-katega. Selline rikkus niivõrd pealinna ligiduses on määratu aare, mis ettevaatlikul ja oskus-likul kasutamisel võimaldab anda loodusteavet ja -haridust paljudele Tallinna ja Harjumaa elanikele - esmajärjekorras aga kindlasti loodusõppe järele ja-nunevatele õpilastele ja õpeta-jatele.

Kõigile Tallinna ja Harjumaa koolidele on ette nähtud üks tasuta õppeprogramm ning ot-sustasime seda pakkumist ka-sutada. Kuidas aga valida tervest koolist 25 loodushuvilist õpi-last? Koostasime koos õpetaja Merike Paltsiga loodusviktorii-ni, mille viisime läbi 5.-8. klassis. Igast klassist said viis parimat võimaluse osaleda õppeprog-rammis.

Loodusretk pakkus põnevaid avastusi ning kinnistas juba koolis õpitut. Loodan, et kõik osavõtjad jäid päevaga rahule ning osalevad ka järgmistel kor-dadel sarnastes ettevõtmistes.

Tänan Turba kooli huvijuhti Re-gina Multrami, kes tegi meiega selle matka kaasa, oli igati abiks ning loomulikult jäädvustas meid toredatele piltidele! •

Turba õpilased käisid Muraste Looduskoolis

4 KOOL Teataja 3/2010

Head traditsioonid on selleks, et neid hoida ja Nissi kooli pe-repäev on kohe kindlasti üks neist. Järjekordne perepäev on saanud läbi, kuid emotsioonid alles helisevad.

Osavõtjaid oli võrreldes eelmis-te aastatega rohkem: osales 44 peret. Päeva juhatasid muu-sikaga sisse Nissi Trollid. Esi-mene ühine tegevus peredele oli orienteerumine, mida viis läbi Maido Kaljur. Kiiremateks orienteerujateks olid perekond Säär, Käsper ja Roosimägi. Kooli staadionil toimusid võrkpalli-võistlused, mida viis läbi Teet Lehtme. Osales 5 võistkonda, kelledest parimateks tunnistati võistkond „Keskeakriis“. Taas olid kohal kiiking ja hobused. Proovile sai panna end liiklus-väljakul ja täpsuslaskmises, mida viis läbi Kaitseliit. Külas käis Eesti Politsei, mängida sai pinksi ning teha näomaalin-guid. Kokandusklassis sai koka-ta koos Ain Karutoomiga. Vahe-palaks olid pannkoogid ja kohvi. Ühise teatevõistluse peredele korraldas kooli hoolekogu ees-otsas Merike Koidumetsa ja Rii-na Kilgiga. Parimaks tunnistati võistkond Lall & Käsper. Toreda päikselise päeva lõpetas Hend-rik Sal-Salleri kontsert. Päeva juhtis Gaute Kivistik.

Aitäh kõigile toetajatele ja Nissi kooli peredele, kes oskavad hin-nata ühiselt veedetud aega. •

Nissi kooli Perepäev 2010

Regina Multram Turba Gümnaasiumi huvijuht

8.- 16. mail osales kuus Turba Gümnaa-siumi õpilast Come-niuse olümpiaadil Eisenbergis, Saksa-maal. Juba aastaid on Turba kool ol-nud partnerluses seitsme koo-liga Euroopast. Selle perioodi (2007-2010) ühisürituseks oli olümpiaad, kus katsuti jõudu matemaatikas, inglise keeles ja spordis.

Meid esindasid Johannes Holm, Kerttu Hongonen, Taa-vo Karja, Anette Kaerpõld ja Hendrik Lall 7. klassist ning Kaisa Usberg 6. klassist.

Õpilasi saatsid õpetajad Kristi Samberg, Heimar Tihane ja Regina Multram. Kuid meie-ga oli mõtetes ja telefonitsi ka projekti koordinaator Mari-Anne Haas.

Inglise keele võistlus toimus 10 õpilase vahel. Turbat esin-dasid Kerttu ja Hendrik. Ker-tu sai 20 punkti ja jagas 2.- 4. kohta Saksa tüdruku ja Küpro-se poisiga. Hendrik jagas 5.- 7. kohta.

Matemaatika võistlus toimus kahes osas. Hommikul pidid kõik 36 õpilast individuaalselt võistlema. Peale lõunat jaotati kõik õpilased kuude meeskon-da, igas meeskonnas üks esin-daja igast riigist (Saksamaa, Küpros, Inglismaa, Itaalia, Ungari ja Eesti). Suhelda tuli inglise keeles ja lahendada matemaatika ülesandeid.

Meeskonna töö juures oli olu-line koostöö ja inglise keele

praktiseerimine. Individuaal-ses võistluses aga loeti punkte ja jagati kohti. Meie parima tulemuse saavutas Kaisa. Ko-gudes 20,5 punkti, jagas ta 5.-7. kohta Itaalia tüdruku ja Küprose poisiga. Kaisa punk-tid andsid talle tüdrukute arvestuses kolmanda koha. Meie parimad poisid mate-maatikas olid Hendrik (15,5 punkti) ja Taavo (14,4 punkti). Eraldi peeti veel arvestust rii-giti. Meie kuus õpilast kogusid matemaatika testis kokku 74 punkti ja said sellega neljanda koha.

Viimane võistlus toimus spordis. Osalesid jälle kõik 36 õpilast. Võisteldi kohalt kau-gushüppes, topispalli viskes ja komplekstestis (Parcours). Eraldi peeti tüdrukute ja pois-te arvestust. Tüdrukute parim oli meie Anette. Anette kau-gushüpe ja pallivise olid väärt maksimumpunkte. Kertul tuli hästi välja pallivise ja Kaisal komplekstest. Kokkuvõttes oli Kerttu kaheksas ja Kaisa kahe-teistkümnes. Poistest läks kõi-ge paremini Taavol, kes kok-kuvõttes saavutas 3.- 4. koha.

Väga hästi õnnestus tal palli-vise. Hendrikul ja Johannesel oli parim ala kaugushüpe, kus mõlemale mõõdeti 2,22 meet-rit. Kokkuvõttes oli Hendrik spordis viies ja Johannes ka-heksas.

Lisaks võistlustele olid päe-vad täis suhtlemist ja tegevusi. Küll organiseeriti bowlingut, lauamänge, grillimist ja palli-mänge. Kahel viimasel päeval toimusid ekskursioonid.

Lapsed said külastada kelti-de küla, mis asus kohe meie hosteli kõrval. Suurima ela-

muse said kõik osalejad aga eksursioonist Reini jõe äärde. Laevasõit, mäkketõus üle vii-namarja istanduste ja vaade mäelt olid fantastilised.

Vaatamata pikale koduteele, tegi meie seltskond veel pea-tuse Buchenwaldis (natside koonduslaager Saksamaal).

Kokkuvõttes, üheksa päeva kodust eemal, kokku umbes 4200 km bussisõitu, palju uusi sõpru, uued kogemused ja fan-tastiline loodus. •

Comeniuse olümpiaadil

KULTUUR

Kaie Ehrpais Nissi Põhikooli kunstiringi juhendaja

Teisipäeval, 25. mai varahommikul, kogu-nesid 11 Nissi Põhi-kooli 10-14 aastast kunstiringi õpilast kokku, et sõita Hel-singisse kunsti vaata-ma ja tegema.

Helsingis elasime hotellis, mis asus mõnusasti sadama ja kesklinna lähedal, nii oli võimalik soovitud kohtades-se jõuda ilma linnatransporti kasutamata. Kogu reisi vältel joonistasime kõike, mida nä-gime ja mis meid kõnetas. Li-saks külastasime kahte kuul-sat Helsingi kunstimuuseumi. Moodsa kunsti muuseum „Ki-asma“ aitas meil mõista ja tõlgendada moodsat kunsti, analüüsida oma mõtteid ja tundeid ja teha neist järeldusi.

Soome riiklik kunstimuuseum „Ateneum“ omab suurimat kunstikogu Soomes, kuhu on kokku kogutud armasta-tud Soome meistrite teosed ja mitmeid maailmakuulsate meistrite originaalteoseid. Neljapäeva hommikul jätsime maha päikesepaistet ja soojust täis päevad õdusas ja turvali-ses Helsingi südalinnas, mu-gava hotelli ja seilasime üle mere tagasi koju.

Nende tihedalt toimetamisi ja tegemisi täis päevade jooksul tehtud töödest valmib näitus, millega me võtame kokku oma mõtted, tunded, nähtu ja ko-getu. Järgmise aasta jooksul rändab näitus ringi ning saab eksponeeritud neljas erinevas kohas: Nissi Põhikoolis, Nissi Noortetoas, Turba Noortetoas ja Riisipere kultuurimajas.

Üritust rahastas läbi Leader-programmi Euroopa Liit. Suur tänu Lääne-Harju Koostööko-gule! •

„Kunsti Levipäevad“ ehk Nissi kooli kunstiring Helsingis

Anette karikat saamas.

Evi Vendla

Riisipere Kultuurimajas võis 24. aprillil uudistada isetegi-jate näputööd. Käsitööring oli võtnud sihi osaleda Harjumaa Kaunimate Käsitööde näitusel Harjumaa Muuseumis ja Keila Kultuurikeskuses. Hinnangu tehtud töödele andis Harju-maa Muuseumi juhataja.

Vaatamiseks ja imetlemiseks olid oma loomingu välja pan-nud Mare Tedremaa, Edna Kabel, Helga Aasoja, Juta Lehtme, Selma Leetmaa, Aino Neeme, Tiiu Küti, Maarja Si-movart, Janika Printsmann, Eda Tunnel, Karin Ülevaino, Rein Kaljuvee jt.

Osales ka loovusring ( juhen-daja Terje Rand). Välja oli pandud kaarte, ehteid, savist voolimistöid, nahkehistöid, klaasimaali jpm.

Käsitööring on hobiring, kus saab õppida uut, õpetada oma kogemusi teistele – nii kasva-vad oskused. Kuid mitte ainult oma siseringist ei ammutata kogemusi. Ring tegi huvireisi Kose valda, et tutvuda sealse käsitöötegijate ja nende töö-dega. Külastati Keila Sotsiaal-maja ja käsitööringi, kus koos prooviti luua asju taaskasutus-materjalist.

Suve tulekul võetakse hoog ajutiselt maha, kuid sügisel ootame taas vanu ja uusi liik-meid näputööd tegema. •

Käsitöönäitus

Anu Parts Nissi Naisselts

Selleaastasele talgupäevale oli vaatamata ilmale tulnud palju erinevas vanuses alevikus ja külades elavaid inimesi. Kohal olid lapsed ja õpetajad Nissi Põhikoolist, Nissi Naisseltsi liikmed, Nissi Maarja Kogu-duse juhatuse liikmed, Nissi Noortekeskuse töötajad, pen-sionärid ja alevikurahvas. Kõi-ge noorem talguline oli peaae-gu 2-aastane Hugo Sassi.

Üheskoos võeti ette lehtede riisumine, heki pügamine ja vanade suurte puude langeta-mine. Puude langetamisel oli suur abi metsameestest. Siin-kohal suur aitäh Teet Leht-mele, Tõnis Tuubalile ja Ai-var Künnapuule. Langetatud puud aitas ära vedada Jaanus Ajaots.

Omapoolse panuse tööde pa-remaks sujumiseks andis OÜ Nissi Puit, tänu tõstukile sai kokku riisutud lehed hõlp-sasti ära viia. Algselt oli kuu-lutusel kirjas, et igaüks võtab kaasa piknikukorvi. Viimasel minutil selgus aga, et Pähkli

baar teeb talgulistele suppi. Nii said nemadki talgupäevast osa. Päev sujus lõbusalt ja töi-selt, hoolimata vahepeal päris kõvasti sadanud vihmast. Ele-vust töösse tõi fotograaf Juris Ramuls. Tänu temale saab lõbusaid hetki talgupäevast nautida internetis, aadressil http://www.youtube.com (ot-sisõna: nissivald100).

Koristustöid tehti juba enne õiget talgupäevagi. Kultuu-rimajas koos käivad eakad võimlejad ja raamatukogu ja kultuurimaja töötajad kor-rastasid ühiselt kultuurimaja ümbrust.

Peale õues rassimist sai het-keks koju puhkama minna. Õhtul oli kultuurimajas tal-gulistele kauni muusikalise kontserdi ette valmistanud Riisipere kammerkoor koos väikeste laululastega.

Kes ei saanud osaleda talgutel, olid tublid oma õues. Võitsid kõik kauni ilme loomisel ko-duvallale.

Suur tänu kõigile, kes 1. mai talgutel olid ja kohtumiseni järgmisel aastal. •

Talgupäev Nissis

Ellamaa rahvas Ellamaa rahvamajas1. mail 2010 olid 1131 talgu ning 31299 talgulise seas toimekad ka Ellamaa küla vanad ja kobedad ning noored ja nobedad.

Kasutusel olid nii suured kui väikesed tööriistad, millega korrastati Ellamaa rahvamaja sisemus ning ümbrus. Võtsin vedada Ellamaa talgud, kuna MTÜ Ellamaa Küllarenduskeskus ja selle tegemised on minu lapsepõlve kujutluspilt ühe küla ühistest ettevõtmistest. Olen pärit suurest perest ning kogenud seda, et koos töö tegemine laabub kiire-mini, lõbusamalt, nauditavamalt kui üksi. Talgud on selleks parim võimalus.

Nissi vallas oli teisigi talguid ja tublisid talgulisi. Mõned registree-ritud suure üleskutse all, teised vaiksed, ilma suurema kärata. Oluline on, et oma kodu ja selle ümbrusega niimoodi toimetada tahad, et seal endal ja teistel hea olla on.

Aitäh kõigile Ellamaa talgulistele ning kiitus kõigile teistele talgu-listele!

Miina Frank

Jüriööjooks 201023. aprillil toimus järjekordne Nissi kooli Jüriööjooks. Nissi koolist oli võistlemas 8 võistkonda. Oma võistkonna olid välja pan-nud ka Ürjaste küla, Lehetu küla, perekond Ragilo, Nissi Naisselts, Nissi Vallavalitsus, Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjon, Nissi kooli vilistlased+ ja esindatud oli ka Nissi kooli õpetajate võistkond, kus viimast vahetust jooksis ürituse erikülaline kreeka- rooma maadluse maailmameister Heiki Nabi. Nissi kooli arvestuses võitis karika 9. klassi võistkond koosseisus: Elerin Källo, Kristi Käl-lo, Sander Roosimägi, Julius Liiv, Jana Pipar ja Lembit Vinogradov. Üldarvestuse karika võitsid vilistlaste+ võistkond koosseisus: Ain Kilk, Raina Vaarmaa, Toomas Joa, Maria Joa, Liina Sinijärv ja Maido Kaljur. Muusikaline vahepala tuli Kernu kooli bändilt.

Politseiüritus "Turvaliselt kooli"Nissi valla Turba ja Riisipere lasteaia mudilased, kes lähvad sü-gisel kooli, oskavad nüüd teadlikumalt liigelda, sest Lääne-Harju politseijaoskonna noorsoopolitsei viis läbi eelnimetatud laste-aedades 17.05.2010.a. ja 20.05.2010.a. projekti „Turvaliselt kooli“. Projekti raames räägiti lastele liikluses käitumisest, näidati multifilmi „Ole nähtav!“, kus peategelaseks on vahva liikluskoer Värdi, mängiti „Liiklusmemoriini“, viidi läbi nn „muna ja kiivri kat-se“ ja muid huvitavaid tegevusi. Lapsed said mäletuseks meeneid ja suu magusaks. Lasteaed sai kingituseks liiklusteemalisi õppe-materjale ja mänge, mille eest ollakse tänulikud Maanteeametile.

Laura Laan, Kaspar Reinmaa, foto Enely Estaal

Menukas näidend TurbasTurba Kultuurimajas toimus 28. mail hooaja suursündmus - esietendus L.Tungali kahevaatuseline näidend „Kuningal on häda”, mida esitasid Keidy Kadak, Kristiine Eliise Kadakas, Merily Petersoo, Adeele Rass ja Sandra Hongonen. See oli üle hulga aja tõeliselt välja mängitud omatehtud teatritükk, mida just meie maja lavalauad väga ootavad. Nüüd sai see taas tehtud.

Peale etendust oli rõõmu ikka nii esinejate kui pealtvaatajate silmis. Tänu- ja kiidusõnadega ei olnud külalised kitsid, mis sun-dis unustama kõik eelnevad proovis olnud raskused! Tublidele tüdrukutele saab veel lisada „Ise tehtud, hästi tehtud!”. Loodan, et Turba Kultuurimaja laval näeme ikka ja jälle oma inimesi mängimas!

Anne Kuusk, näidendi „Kuningal on häda” lavastaja

Kaunis algatus naisansambliltTurba Kultuurimaja naisansambel Cantus tähistas oma tegevuse 10. aastapäeva juubelikontserdiga 24. aprillil. Toredal üritusel astusid üles ka endised ansambliliikmed ning Tõnu Kangroni laululapsed. Erilise üllatuse pakkus ansambel, kui lisandusid ka meeshääled.

Kuid üllatusi jätkus veel: kontserdil tegi Cantus üleskutse heategevusele „Toetame Turba Kultuurimaja uue klaveri ostmist”. Majale kingiti kaunis kinni pitseeritud läbipaistev korjandusnõu, kus seeme juba sees.

Austatud rahvas, teilgi on võimalus teha väikest heategu ühe meie maa-hõngulise kultuurimaja uue klaveri ostmiseks. Annetust saate teha a/a 221035027808 (Swedbank), 10002018909000 SEB. Saaja: Nissi Valla-valitsus, märgusõna „kultuurimaja klaver“. Samas ootab korjanduskast kultuurimajas ikka täitmist!

Suured tänud naisansamblile Cantus vahva ürituse algatamise eest! Tänud teile, kes on juba annetanud ja ette tänades, kes seda teevad!

Anne Kuusk, Turba Kultuurimaja juhataja

5KULTUURTeataja 3/2010

Kummide sahisedes pidurdab Turba Kultuurimaja ees buss ja sellest pudeneb rahvariideseeli-kutes naisi, õlgadel rahvuslikes mustris kootud keebid. Need on Ridala tantsijad „Tamme daa-med”.

Peagi saabusid ka „Riisipere tantsumemmed” oma sinistes pottmütsides ja küütseeliku-tes. Fuajees võtavad neid vastu „Haspeli” pidumeeleolus tant-sijad. Säravad naeratused, kal-listused, tervitussõnad ja kor-rapealt on kultuurimaja nagu üks värvikirev lillepeenar. Juba on kohal ka naisrühm „Turba tantsupisik” ning kui publik on saalis kohad leidnus, kõlab „Sünnipäevavalss”, millega Tur-ba „Haspel” alustab oma esine-miskava.

Täna, 27. märtsil 2010.a. tähistab „Haspel” oma 15. sünnipäeva.

Jah, kes oleks võinud arvata, et see tantsimine nii pikalt kestab!

Kui 15.a. tagasi Evi Valdmees, Aino Arula, Leida Tsupsman, Aino Prikk, Elsa Jakobson, Leh-te Murd, Elsa Pelska ja Ingrid Bärenklau tantsuks kokku tulid, lubas Ingrid neile ainult „Tüh-jajutu tantsu” selgeks õpetada, öeldes, et enamaks tal kogemu-

sed puuduvad, aga lugu kujunes teistsuguseks.

13.aasta jooksul õpiti vaeva ja valuga, aga ka rõõmu ja rahul-dustundega selgeks rohkesti ilusaid tantse, käidi Soome- ja Saaremaal, Norra- ja Rootsi-maal, Tõstamaal ja Ellamaal, Hiiumaal ja Harjumaal.

Praeguseks on rühma staa-zikammad liikmed särtsakas Signe Reinmann ja Eha Kalmu ning Aino Oja, kes oma lapsed ja lapselapsedki on tantsupisiku-ga nakatanud- nemad on vastu pidanud 14 aastat. Hiljem on li-sandunud Anni Izmestjeva, Evi Ülevaino, Vilve Samma, Taimi Maidra, Elle Kaarma ja Milvi Saveljeva. Katrin Salep ja Eda Tomikas jaksavad tantsida nii „Hasplis” kui ka „Turba Tantsu-pisikus”.

Olen ikka imetlenud , kuidas Signe, Anni ja Vilve seljavalu-dest hoolimata on esinemistele tulnud, kui kohusetundlikud on olnud Elle, Taimi ja Milvi, kuidas põlvevalust üle olles on tantsinud Evi. Mis hoiab neid koos? Mida tants neile annab? Vastaksin 3 R-iga! Rõõmu. Rei-pust. Rühti. Vaadake vaid meie Salme Tartlandi, kes veel möö-

dunud aastal, hoolimata east, tantsis meie rühmas!

Selle näite kinnituseks võin pajatada ühe loo Tallinna bus-sijaamast, kus 3 daami äkki mu juurde astusid ja koduselt juttu alustasid. Selgus, et nad on Ida- Virumaalt ja osalenud äsja min-gil rahvatantsuseminaril Tallin-nas. Nad olid kindlad, et minagi tulen sealt. Kui küsisin, kuidas nad sellele mõttele tulid, ütle-sid nad „Vaatasime, kui kergelt ja kindlalt te astute, nõnda võib käia vaid rahvatantsija? Nii, et – tantsigem!

Meie juubelipeol sai imetleda „Tamme daamede” ilusat suju-vat liikumist, noore naisrühma särtsakust ja Riisipere tantsu-memmede tantsu puhtust.

Paistis, et külalistelegi meeldis meie kava, eriti aga humoorikas „Promenaad”, mis kutsus esile marulise aplausi.

Juba teist aastat juhendab meid, Turba naisrühma ja Riisipere rühmi Piret Kunts. Tahame tal-le soovida vastupidavust, head tervist, kordaminekuid ja ilusat, ilusat suve!

„Haspeli” nimel Ingrid Bärenklau

Ikka reipal sammul

Kultuurikalender JUUNI

18.06 kl 18:00 Turba Gümnaasiumi 9. klassi lõpuaktus

19.06 kl 15:00 Lõpupidu Nissi Põhikoolis

19.06 kl 17:00 Turba Gümnaasiumi 12. klassi lõpuaktus

19.06 Turba suur spordi- ja pidupäev

22.06 Jaaniõhtu Lehetus

23.06 Jaanipäev Riisiperes

JUULI

03.07 Turba ja Riisipere rahvatantsijad osalevad Kalevi võimlemispeol Tallinnas

07.07 Nissi valla eakate ekskursioon Lääne-Virumaale

10.07 Harjumaa Memme-Taadi XVI Lustipidu Jõelähtme vallas Neeme külas, osalevad Riisipere ja Turba kultuurimaja isetegevuslased

24.07 Lehetu külapäev „Saida Sovhoos“

25.07 Surnuaiapüha Nissi kalmistul: 11:00 armulaud kirkus 12:00 jumalateenistus kalmistul Buss kirikusse väljub kell 10:15 Turbast, 10:25 Lehetust ja 10:30 Nurmest.

31.07 „Miss Lehetu“ ja „Minimiss Lehetu“

AUGUST

7.-8.08 Nissi valla küladevaheliste spordivõistluste finaal

6.-8.08 Riisipere ja Turba Kultuurimaja tantsurühmad osalevad Saaremaa Merepäevadel

08.08 Harjumaa pensionäride piknikupäev Ääsmäel, esineb Tooma Anni

11.08 Laululusti kontsertreis Viljandisse

14.08 Nissi Naisseltsi Kirbuturg Turbas

20.08 Tütarlastekoor Ellerhein kontsert Nissi kirikus. Dirigent Tiia-Ester Loitme

20.-21.08 Lehetu küla reis Pakri saarele

21.08 Naiskoor Nelli laululaager

21.08 „Soov rännata“ Riisipere pargis laulavad ja pajatavad reisimuljeid Marek Sadam ja Toomas Laur

28.08 Ülevallaline seikluspäev „Hüvasti suvi! Tere kool!“ Riisiperes

6 SPORT Teataja 3/2010

Miina Frank

Nissi valla külade- ja alevikevahelised spordivõistlused on pisikesel puhkusel, et koguda jõudu augus-tikuus toimuvateks lõppvõistlusteks.

Võistlusaladeks on planee-rinud noolevise, köievedu ja kombineeritud teatevõistlus ja seda nii Nissi valla külade ja alevike arvestuses kui ka Lääne-Harju Koostöökogu (LHKK) piirkonna valdade ar-vestuses. LHKK valdade hul-ka kuuluvad peale Nissi valla veel Kernu, Padise, Vasalem-ma ja Keila vald. Ootame oma lõppvõistlusele nende valda-de esindusvõistkondi, kellega meie valla parim (aga võib-olla kombineeritud) võistkond sil-mitsi saab seista.

Praeguseks on võisteldud ka-heksal alal: mälumäng, bow-ling, ujumine, rahvastepall, suusatamine, võrkpall, volbri-ööjooks ja maastikumäng. Pä-rast neid alasid on punktiseis järgmine:

Võistkond Punkte

Ellamaa küla 71

Ürjaste küla 65

Turba aleviku Džinnid 63

Lehetu küla 51

Nissi Põhikool 29

Turba Gümnaasium 28

Tabara küla 10

Riisipere alevik 9

Madila küla 6

Maastikumängu lõppedes üt-les peakohtunik Heiki Pajur, et lõppvõistlusele on oodatud KÕIK spordivõistluste sarja aladel osalenud võistlejad.

Nissi valla külade ja alevike va-heliste spordivõitluste finaal toimub 7. ja 8. augustil, kuid toimumiskoha jätame esialgu veel teatamata. Võistkondade esindajatele saab info kind-lasti olema õigeaegselt kätte-saadav.

Olete kõik eranditult olnud siiani väga tublid ja üritage siis need päevad selleks ürituseks vabad hoida! ■

Külade ja alevike spordi- võistluste finaal

Vanuseklass P-2

I Kardo Kutti

Vanuseklass P-3

I Sander Dimitrjev

II Hugo Hendrik Vainlo

III Jürgen Kauksi

Vanuseklass T-3

I Lisanna Noortoots

II Kathrine-Sofie Haljamäe

III Emma Ülevaino

Liisi Ülevaino

Karin Rüüberg

Laura-Liis Kaljur

Vanuseklass P-4

I Kurmet Kutti

II Kevin Pikk

III Markus Kaljur

Sten Egert Kaldjärv

Vanuseklass T-4

I Meribel Nõmme

Vanuseklass P-5

I Patric Kuuskor

II Marten Varend

III Reigo Rebane

Orm-Jakob Kuusemets

Frederik Kaasik

Martin Pettai

Erek

Vanuseklass T-5

I Veronika Šušarin

II Kirke Jõeste

III Helmi Holm

Mari-Ella Gendrikson

Eleri Heinsalu

Sanna Ylönen

Elis Maris Lilleorg

Carolin Veltson

Vanuseklass P-6

1. Mario Marjasoo

2. Frank-Aron Ragilo

3. Jan-Janis Lazarev

Jürgen Lehtme

Markus Pipar

Ragnar Velberk

Karl-Erik Viikmäe

Vanuseklass T-6

1. Siiri Kaljumäe

2. Casandra Kokman

3. Laura Lall

Birgit Talvet

Vanuseklass P-8

I Tony Saaliste

2. Robert Pangsepp

3. Martin Peebo

4. Karl Kuusemets

5. Eerik Varend

6. Rauno Gutman

7. Egert Kallus

8. Kevin Kuuskor

9. Daniel Kulderknup

10. Erik Talvet

11. Markus Källo

12. Tanel Pajur

13. Karl-Enrico Piin

14. Hannes Kadak

15. Steven Petoffer

16. Erich Voomets

17. Kelvin Silla

18. Märten Nõmme

Vanuseklass T-8

1. Kaia Einla

2. Kristel Saul

3. Valeria Šerstnjov

4. Grete Väljaots

5. Angeelika Varisalu

6. Eliise Kadak

7. Chatreen Liiver

8. Hannaly Kirsika Kaldjärv

9. Kristi Priimägi

10. Egle Silla

11. Kristi Pajur

Vanuseklass P-10

1. Randel Vinkler

2. Margus Polma

3. Ardo Vinkler

4. Anton Koptei

5. Keio Laht

6. Rait Elias

7. Rainer Leppik

Vanuseklass T-10

1. Angela Rei

2. Leila Topkina

3. Elis-Maria Oldekopp

4. Heili-Eliise Vainlu

5. Gerda Kiisa

6. Ketlin Linnas

7. Virge Laak

Vanuseklass P-12

1. Timo Saaliste

2. Kerdo Lassi

3. Georg Lindvee

Vanuseklass T-12

1. Marta-Marleen Tamm

2. Carol Väljaots

Vanuseklass P-14

1. Toomas Joa

2. Riigo Kärner

3. Daniel Rei

4. Johannes-Joonas Joa

5. Peeter Riiv

Vanuseklass T-14

1. Marleen Kuusk

LÜHIRADA (4,2 km)

Vanuseklass P-16 Aeg

1. Harry Säär Nissi PK 17:17

2. Julius Liiv Nissi PK 17:26

3. Toomas Joa Turba Gümn. 19:18

4. Johannes-Joonas Joa

Turba Gümn. 19:51

Vanuseklass T-16 Aeg

1. Marleen Kuusk Märjamaa 31:56

Vanuseklass N-21 Aeg

1. Martine Ausing-Pipar

Märjamaa 31:57

Maido Kaljur maido.kaljur@mail.ee

I Nissi valla rahvajooks toimus 26. mail Turbas. Vaatamata eelnevate päevade ilmaprognoosidele olid ilmaolud normi piires ja kohale-tulnud 111 osalejat said täiel rinnal mõõtu võtta oma ea- ja sookaas-lastelt. Võistelda-liikuda sai sõl-tuvalt vanusest neljal distansil + kepikõnd.

Kõige tillumatele, kuni kuue aastastele lastele oli mõeldud sportliku vastupidavusala tutvus-tamine, mis seisnes ilma aja võtuta staadioni ringi läbimises. Küll aga said kohaletulijad näha, et osadel lastel on juba geneetiliselt kaasa antud võistlusvaim ja nad pingutasid väga südikalt vii-

maste meetriteni, et teistest parem olla. Sellised noored oleks kümnekonna aasta pärast eeldatav “materjal” kergejõustiku ja teiste spordialade treeneritele. Et selline pingutus antud olukor-ras märkamata ei jääks, said kõigi vanuserüh-made kolme kiiremat autasustatud medalitega. Ülejäänud lapsed said magusa suutäie ja tugeva pealtvaatajate aplausi osaliseks. Väga positiivne fakt autasustamise juures oli see, et lastele pani medalid kaela vallavanem hr. Peedo Kessel isik-likult. See oli neile suur au, mille märkisid ära ka lapsevanemad.

I Nissi valla rahvajooksTILLURADA (400 m) MINIRADA (1,1 km)

KEPIKÕND (4,2 km)Tiiu Belimova

Riisipere KM eakad võimlejad "Puruvanake"

Laine Sinijärv

Ürjaste küla

PÕHIRADA (5,8 km)

Vanuseklass N-18 Aeg

1. Liina Sinijärv Harju KEK RSK 25:39

Vanuseklass M-21 Aeg

1. Ats Sõnajalg Harju KEK RSK 20:07

2. Jaagup Liiv 23:24

3. Priit Laanekivi Riisipere 30:26

Vanuseklass N-21 Aeg

1. Elina Kutti Ürjaste küla 28:40

Vanuseklass M-40 Aeg

1. Ain Kilk Eesti Worldloppeti Klubi

19:46

2. Ain Karutoom Nissi PK 27:40

2. Jaak Vakermann 32:12

Vanuseklass N-45 Aeg

1. Juta Lehtme 30:00

2. Liis Lille Harju KEK RSK 30:45

Vanuseklass M-50 Aeg

1. Maido Kaljur Harju KEK RSK 23:02

Peale tillumate autasustamist said rajale juba suuremad, kuni 14-aastased lapsed. Ka distants neile oli tõsisem ja ees ootas 1,1 kilo-meetrit enese proovilepanekut. Selle distantsi alistasid kõik sellel osalenud ja paremad neist said tunda vallavanema tugevat käepigistust autasustamisel.

Ei saa ära märkimata jätta sellel jooksul mit-teosalenud Turba noori poisse-tüdrukuid, kes väga operatiivselt paari minuti jooksul tagasid täielikult osalejate turvalisuse.

Edasine ajagraafik nägi ette väikese bussisõi-du pikemate distantside startidesse, kus ootas ees 4,2 ja 5,8 km pikkused rajad mööda Lääne-maa Terviseteed. Kuigi teadsin ette, et meie vallas sellistele distantsidele osalejaid on ras-ke meelitada, said sellel osalenud endale omas vanuseklassis vähemalt ühe konkurendi, kes neile kuklasse hingas. Võib öelda, et rajare-kordid on nüüd olemas ja järgmistel aastatel on kindlasti selle lööjaid kergem kohale mee-litada.

Edasi toimus järjekordne autasustamine ja kuigi algselt oli planeeritud auhinnad loosi-da, siis “tänu” tagasihoidlikule osavõtule said enamus võistlejad koha oma vanuseklassis kolme hulgas ning valisid endale sponsorite abiga soetatud auhindade hulgast meeldiva-ma eseme.

Erilised tänud ürituse sponsoritele: Nissi Vallavalitsus, Ain Kilk, Taavi Ehrpais, Juhan Särgava, Jaak Vackermann ning korraldus-toimkonnale-kohtunikele: Jaan Avik, Katrin Õisma, Liina Sinijärv, Elina Kutti, Rando Komissaarov, Kustas Sinijärv, Laine Sinijärv, Tenno Alamaa, Thea Kaljur

Küll aga sattusid korraldajad sundolukorda korraldamaks järgmise ürituse, et kõik auhin-nad saaks jagatud. Kindlasti saab see toimu-ma, kui kõik head ideed on välja käidud huvi-liste poolt. Selleks head nuputamist ja asjalike ettepanekute esitamist.

Antud üritus saab toimuma iga aasta viimasel maikuu kolmapäeval.

Kohtumiseni järgmisel aastal! ■

Miniraja ühisstart.

7TURVALISUSTeataja 3/2010 TERVIS

Gert Teder MTÜ Selts Eesti Vetelpääste

Päästeamet paneb inimes-tele südamele: „Kui võtad – võta kuivalt. Traagiliste ta-gajärgedega õnnetused saa-vad tihti alguse alkoholist“. Joobes ujumisest kirjutab pi-kaaegne päästja, vetelpäästja ja Eesti Päästemeeskonna lii-ge Gert Teder.

Kuidas joobes inimesed ära upuvadJoobes inimesed upuvad, sest ei saavuta hingamise ja liigu-tuste vahel rütmi ja hingavad vales kohas. Enamasti uputak-se üsna kalda lähedal.

Inimestele on kinnistunud arvamus, et purjus inimene hindab oma võimeid üle ja upub just sellepärast. See on ka mõnel juhul tõsi, kuid minu kogemus näitab, et uppunud inimesed leitakse enamasti üsna kalda lähedalt, mitte kal-dast väga kaugel. See näitab, et ujuma minnes uppumisel ei ole mingit pistmist võimete ülehindamisega. See pole nii, et joobes inimene on tund-nud, et suudab ujuda 50 ringi ümber saare ja siis upub ära.

Probleem on hoopis selles, et joobes inimene arvab, et kõik tema keha funktsioonid toimi-vad samamoodi nagu kainena, kuid paraku nii see ei ole. Upu-takse üsna selle koha lähedal kust vette mindi.

Joobnul puudulik tasakaalJoobes inimese liigutused kaotavad loomuliku koordi-natsiooni. See kehtib nii al-koholijoobe kui narkojoobe kohta. Joobes inimene kipub tuikuma ja kergemini tasakaa-lu kaotama. Kui sa maa peal kõnnid ja komistad ning ku-kud, lööd ennast ära. Vees ei ole meil aga pidepunkti maa-pinnaga, seal me hõljume ja lisaks eelnevale ei saa me vee all hingata. Häiritud tasakaalu tõttu tehtud viga on vees hoo-pis teiste tagajärgedega.

Ka heal ujujal joobnuna halb koordinatsioonKa kõige parema ujuja koor-dinatsioon on joobes olekus häiritud. Vees ujumiseks on vaja saavutada rütm lihaslii-gutuste ja hingamisliigutuste vahel. Kui koordinatsioon on paigast ära, ei liigu inimene rütmis ning võib vales kohas ehk vee all hingata. Inimene

tõmbab endale vett sisse ja upubki purjus peaga ära, sõl-tumata sellest kui hea või halb ujuja ta on.

„Kuiv uppumine“Inimene võib uppuda ka nii, et lahangul meedikud inimese kopsudest vett ei leia.

Nagu öeldud, ei saavuta purjus inimene hingamise ja liigu-tuste vahelist rütmi, hingab kord ühtepidi, kord teistpidi ning tekib moment, kus ta võib sisse hingata õhku veega pooleks. Vesi satub ootama-tult tema hingamisteedesse. Organismil on aga olemas kaitsereaktsioon. Teatud asju teeb organism niimoodi, et me ise seda kontrollida ei suuda. Kui hingamisteedesse satub vesi, mis ei tohiks seal üldse olla, tekib reflektoorne hinga-misteede sulg. Hingamisteed sulguvad, häälepilu tõmbub kokku, et vesi kopsu ei satuks. Aga ka õhku ei pääse enam sis-se. Sellest hetkest hakkab läm-bumine. Hädasolija käitumine ja liigutused on identsed up-pumisele. Lahangul aga mee-dikud inimese kopsust vett ei leia, kuid ikkagi on surma põh-jus vesi. ■

Päästeamet ujumisest

Eakate inimeste ning nende nooremate sugulaste igipõline mure ja probleem seisneb sel-les, kas nende eakas sugulane tuleb üksi kodus olles turvali-selt toime. Pidev muretsemine viib nii mõnegi inimese mõtted hooldekodule, kus vanainime-ne on hoolduspersonali silme all ning probleemide korral on abi käeulatuses. Samas teame ka seda, et ega inimesed hea meelega oma kodust lahkuda ei soovi ning veedaksid oma vanaduspäevi ikka oma arm-saks saanud kodus.

Meditech Estonia OÜ on selle aasta kevadest käivitanud üle-Eestilise sotsiaalvalve teenu-se, mis juhatuse liikme Paavo Ala sõnul loob vanurite ning puuetega inimeste hoolekan-des täiesti uue kvaliteedi.

Pidevalt käeulatuses olev häi-renupp võimaldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalisemalt tunda. Sotsiaal-valve teenus aitab eelkõige ea-kaid, aga ka puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, teiseltpoolt aga vajavad kindlustunnet, et kui peaks näiteks inimene kukkuma, aga ise püsti ei saa, siis abi on ühe nupuvajutuse kaugusel.

Ka väga eakad teenuse tarbi-jad kinnitavad, et teenus an-nab juurde kindlustunnet, val-veseade on väga lihtne ja selle kasutamist ei peaks küll keegi pelgama. Süsteem koosneb tavatelefoni või GSM võrku ühendatud hoolekandetele-fonist ja randmel kantavast paanikanupust. Paanikanupu-le vajutades võtab sotsiaalval-

vesüsteem koheselt ühendust teenusepakkuja ööpäevaring-selt töötava häirekeskusega. Süsteem võimaldab kahepool-set suhtlemist abivajaja ning häirekeskuse operaatoriga ning peaks võimaldama abis-tajatele teate edastada oma korteri või maja igast nurgast eeldusel, et vaheuksed on ava-tud ning abivajaja kuuleb hoo-lekandetelefoni kõlari kaudu vestlevat operaatorit ning vas-tupidi. Vastavalt häire sisule informeerib operaator kliendi kontaktisikuid, kelleks võib olla naaber, lähedased vm, või kriitilise olukorra puhul kiir-abi, päästeametit, politseid. Kui aga operaator abivajajat ei kuule, siis edastatakse siiski häireteade kontaktisikule, kes läheb kohapeale asja kontrol-lima, seega ei pea muretsema inimene ka juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni kuulde-ulatusest kaugemal (näiteks koduhoovis). Süsteemiga saab siduda lisaks veel ka erinevaid andureid, millest kõige oluli-semaks on vast suitsuandur, mis lisaks kohapealsele häirele informeerib koheselt ka häire-keskust, mistõttu on võimalik saata koheselt abi teele. Seega aitab uudne sotsiaalvalvetee-nus lisaks tervisehädadele ini-mesi ka näiteks tuleõnnetuste või turvaprobleemide korral.

Lisainformatsioon:Paavo AlaJuhatuse liigeMeditech Estonia OÜTel: +372 56 569 998E-mail: paavo.ala@medi.ee

Sotsiaalvalve teenus kindlustab hädalisele kiire abi

Eesti Haigekassa

Käesoleval aastal muutus hooldusravi eest tasumise kord.

Hooldusravi on õenduste-gevus, mida osutatakse nii statsionaarselt (haiglas) kui ambulatoorselt (koduõen-dus, vähihaigete kodune toe-tusravi). Õendushooldusra-vi on teenus, mida pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi/toi-metuleku saavutamiseks või säilitamiseks.

Hooldusravi näidustuse hin-dab ja hooldusravile suunab patsiendi eriarst peale aktiiv-ravi statsionaaris või perearst kodust või hooldusasutusest saatekirjaga. Hooldusravile suunatakse eelnevalt uuritud stabiilses seisundis haiged, kes ei vaja aktiivravi, küll aga öö-päevaringset õendushooldust tervise ja toimetulekuproblee-mide lahendamiseks.

Haiglatingimustes osutatavas hooldusravis on omaosaluse kehtestamine olnud päeva-korras mitmeid aastaid. Juba 2004. aastal heaks kiidetud Eesti hooldusravivõrgu aren-

gukavas peeti oluliseks hool-dusravi rahastamist mitmest allikast (omavalitsus, haige-kassa, inimene ise), sest ainult haigekassa vahenditest ei jät-ku kõigile ravivajajatele. Aren-gukava eesmärkideks on pa-randada hooldusravi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda mitmekülgse-maid ,sh eriti koduse hooldus-ravi teenuseid.

Alates 1. jaanuarist 2010 kehtib statsionaarsele hooldusravile patsiendi omaosalus 15%. ja haigekassa osalus 85 %.

Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest ravi-asutusele 632,62 krooni ja 30 päeva ravi eest 18978,60 krooni.

Patsiendi poolt tasutav osa ühe voodipäeva kohta on 94,90 krooni ja 30 päeva ravi eest 2847 krooni.

Ka hooldusravis kehtib sar-naselt eriarstiabile voodi-päevatasu 25 krooni päevas ning seda tohib võtta esime-se kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku kor-ra kohta.

Statsionaarse hooldusravi kõrval peetakse eriti oluliseks koduse õendusabi teenuste arendamist, see on inimesele

mugavam, ta saab edasi elada oma kodus ning tuleb raha-liselt nii ühiskonnale kui ka inimesele või tema omastele odavam.

2010 aastal võimaldab oma-osaluse kehtestamine stat-sionaarses hooldusravis rahastada kvaliteetseid hool-dusraviteenuseid 13% enam võrreldes eelmise aastaga. Muudatus võimaldab pakku-da 14% rohkem ambulatoor-set hooldusraviteenust.

Ambulatoorsed hooldusravi teenused ,sh koduõendustee-nus, on inimesele tasuta, nen-de eest maksab tervishoiutee-nuse osutajale haigekassa.

Koduõendusvisiidil tehtavate toimingute hulka kuuluvad: õendushooldusplaani koos-tamine, õendusalane nõusta-mine, patsiendi põetamine, raviprotseduuride ja teatud laboriuuringute tegemine.

Iseseisvalt osutatavad õen-dusabi tervishoiuteenused on sotsiaalministri määrusega määratletud.

Koduõendusteenuse saamise aluseks on arstlik otsus, nii teenuse osutamise alustami-seks kui ka lõpetamiseks. .Ko-duõendust vajavad krooniliste haigustega patsiendid, kes ei tule iseseisvalt kodus toime õe oskusi nõudvate toimingute-ga. Enamasti on tegemist üle 65- aastaste inimestega. •

Õige vastus: küsides apteegis sama toimeainega ravimite hulgast soodsaimat.

Ravimites on mitmeid aineid, aga ainult ühel neist (mõni-kord ka rohkematel) on raviv toime. Selliseid aineid nime-tatakse toimeaineteks. Teised ravimi koostisosad ehk abiai-ned annavad kas värvi, hoia-vad ravimit koos vms. See keh-tib nii käsimüügis vabalt saada olevate kui ainult retsepti alu-sel müüdavate ravimite kohta. Sama toimeainega ravimeid on sageli mitmeid, kuid mak-savad - erinevalt. Miks? Hind sõltub sageli sellest, kas tegu on originaal- või geneerilise ravimiga.

Mis on originaalravim, mis on geneeriline ravim?Ravimi teekond, alates selle loomisest kuni apteegiletile jõudmiseni on kallis ning pikk protsess. Seepärast on ravi-mi leiutanud ja turule toonud firmal õigus patendiajale ehk ravimi ainumüügiõigusele (tavaliselt umbes 10 aastat), et saada oma leiutatud nn ori-ginaalravimist kasu ning säili-tada motivatsioon ka edaspidi uute ravimite väljatöötami-seks. Peale patendiaja lõppu võivad hakata ka teised firmad tootma ravimit, mis sisaldab täpselt sama toimeainet kui originaalravim ning on mõel-dud täpselt samade haiguste raviks. Neid nimetatakse ge-neerilisteks ravimiteks, vahel

kasutatakse ka nimetust koo-piaravimid või geneerikud.

Geneeriline ravim on sama efektiivne, ohutu ja kvaliteet-ne kui originaalravim, kuna si-saldab sama toimeainet samas koguses kui originaalravim ja on kontrollitud Ravimiametis.

Miks on hind erinev?Geneeriliste ravimite toot-jad ei kanna kulutusi, mis on seotud ravimi leiutamisega ja turule toomisega. Samuti ei pea geneerilise ravimi - toot-ja läbi viima kalleid kliinilisi uuringuid, tõestamaks ravimi toimet konkreetse haiguse korral, nagu seda teeb origi-naalravimi tootja. Seetõttu -saab geneerilise ravimi tootja müüa ravimit tunduvalt oda-vamalt kui originaalravimi tootja. Tavaliselt on apteegis müügil erinevate ravimitoot-jate poolt valmistatud sama toimeainega geneerilised ra-

vimid, - nende hinnatase võib olla erinev, kuid nad on kõik sama toimega.

Osake ja julgege apteekrilt küsida odavaimat ravimitArstil on kohustus kirjutada ravimiretsept enamasti toi-meainepõhiselt ehk viisil, mis apteegis võimaldaks inimesel valida talle sobivaima hinna-ga ravimi. Samuti on apteekril kohustus pakkuda inimesele kõige soodsamat sama toime-ga ravimit, kuid osake ja julge-ge seda kindlasti ka ise küsida!

Kokkuhoid võib olla märkimisväärneVõtame näiteks suhteliselt sa-geli (eriti vanemaealiste hul-gas) esineva kõrgvererõhktõve ja sellega tihti kaasuva koles-terooliprobleemi. Vererõhu ja kolesterooli ohjamiseks on harilikult vaja enamat kui ühte ravimit. Haigekassa teh-tud arvutused näitavad, et kui inimene tarbib Eestis hetkel enimkasutatava kaubamärgiga vastava toimeainega vererõhu ja kolesterooli ravimeid, mak-sab ta kuus umbes 310 krooni. Kui ta kasutaks aga soodsai-maid saadaolevaid sama toi-meainega ravimeid, maksaks ta kuus 85 krooni. Vahe ühe kuu kohta on 220 krooni, aas-ta peale tuleks kokkuhoid aga juba ligi 3000 krooni. Seega tasub apteegist soodsaimat sama toimeainega ravimit ala-ti küsida! •

Kuidas ravimite eest vähem maksta?

Geneerilised ehk koopiaravimid on reeglina odavamad kui originaalravimid, erinevatel geneerilis-tel ravimitel võib olla erinev hind, kuid nad on kõik sama efektiiv-sed, kvaliteetsed ja ohutud.

Hooldusravist

SotsiaalvalvesüsteemSotsiaalvalveseadme komp-lekti kuulub hoolekandete-lefon ning randmel või kaelas kantav häirenupp.

Hoolekandetelefon ühenda-takse tavatelefoni või mobii-livõrku.

Häirenupp töötab valvesead-mest kuni 200 m raadiuses.

Pakume ka erinevaid lisa-seadmeid (suitsuandur, kuk-kumisandur, liikumisandur jm).

SotsiaalvalveteenusHäirenupule vajutades võ-tab valvesüsteem ühendust ööpäev läbi töötava häirekes-kusega.

Kõnekeskus võtab häireteate vastu, püüab kliendiga su-helda ja välja selgitada häire põhjuse/probleemi tõsiduse ning seejärel:

a) lahendab probleemi tele-foni teel

b) teavitab kliendi kontakti-sikuid (naaber, sugulane vm.)

c) äärmuslikes olukordades kutsub välja kiirabi, pääs-teameti, politsei vm.

HindTäisteenuse korral, mis sisal-dab seadmete renti, paigal-dust, hooldust, ööpäevaring-set kõnekeskuse teenust ning tehnilist tuge, maksab 490 krooni kuus.

Eesti Haigekassa harju@haigekassa.ee

Kaie Ehrpais

15. mai pärastlõunal sai Nissi rahvas kuul-da-näha metsamees-te tegemisi. Nimelt viidi vallamaja kõrval platsil läbi rahvusva-heline saemeeste jõu-katsumine TOP-10.

Meeste meeled olid ärevad, lisaks suviselt kuumale päi-kesele küttis tegijaid ja pealt-vaatajaid üles võistluspinge saevõistluse platsialadel. Hoolega jälgiti ja elati kaasa kohaliku mehe Taavi Ehrpaisi sooritustele võistlusplatsil ja tugev kodukandi toetus aitas-

ki tal võistluse korraldamise kõrvalt erinevaid alasid hästi sooritada.

Rahvusvahelises võistluses olid eestlaste kõrval edukad ka soome mehed: esikoha võttis Andres Olesk (Valga Puu OÜ), teine koht läks Soome Esa Tumeliusele (Silvesta UPM) ja kolmanda koha viis Jarmo Laatikainen (Metsahallitus) jällegi Soome. Üldarvestuse neljas koht kuulus Taavi Eh-rpaisile (Alemaa ja Mets OÜ) ning viiendaks tuli Martin Muttik (Valga Puu OÜ).

Kogu võistlus koosnes viiest erinevast alast: saemontaaž, kombineeritud järkamine, täp-sussaagimine, langetamine, laasimine. Puude langetami-ne ja täpsussaagimine toimus metsas Vardil, saemontaaž,

kombineeritud järkamine ja laasimine tehti publiku silme all Nissis.

Küllap oli neidki saemehi, kes võistlusärevuses lasid end häirida pealtvaatajate ole-masolust, kuid raievõistlus on sport ja publik kuulub siia juurde.

Eesti raiemehed on edukalt võistelnud maailma parimate-ga ning on koju toonud võist-kondliku maailmameistritiitli. Raie maailmameistrivõistlu-sed toimuvad iga 2 aasta järel ning Eesti võistkonna koos-seisu pääsevad 4 parimate tu-lemustega võistlejat järgmiste võistluste kokkuvõttes: TOP-10, Eesti meistrivõistlused ja Kevadkarikas.

Nissis pakuti publikule lisaks võistluse jälgimisele veel eri-nevaid tegevusi: nüri saega ketta saagimine, täpse kaaluga noti saagimine ja puumahlade degusteerimine. Neli erinevat jooki (külmutatud kasemahl, külmutatud vahtramahl, pas-töriseeritud kasemahl ja suhk-ruvesi) määrasid täpselt ära 2 inimest: Monika Naudi ja Hannaliina Rakovitš. •

Saemehed Nissi kuuma päikese all

8 ELU Teataja 3/2010

www.metsaliitto.eem

Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.

www.metsaliitto.ee

Tel: e-post: @metsaliitto.

OST-MÜÜKOstame metsamaterjali, raie-õigust ja metsakinnistuid. Tel: 56673968 ■

Küttepuude müük. Müüme aastaringselt lepa, kase, saare ahju-, pliidi- ning kamina-puitu, koos kohaletoomisega. Tel: 56464334 ■

TEENUSBalti Puurkaev pakub teile kaevude puurimist, projek-teerimist, kaevude pesu, pu-mapade müüki ja paigaldust. Kontakt: 52 17 415 ja 50 42 999, www.baltipuurkaev.ee ■

Teostame ventilatsiooni-töid, nii firmadele kui ka era-isikutele. Vajadusel projekti koostamine. Olemas vajalikud litsentsid. Tel. 566 455 84, andrei@eurovac.ee ■

aprillis:Vladimir Balabin (Riisipere)Milvi Ševeljova (Turba)

mais:Johanna Roosi (Riisipere)Hermann Jõerand (Turba)Ilmar Sorgin (Riisipere)Eda Kumari (Ürjaste)Anfisja Sorokina (Riisipere)

Meie hulgast on lahkunud:

mais:

Iivo-Vello Dorbek 70 Lembit Nõmme 70 Juhan Leetmaa 70 Elga Salep 75

juunis:

August Kivimägi 85 Aita Lang 80

Juubilarid:märtsis:

Robin Klemm

aprillis:Mihkel Kensap

mais:Moonika Tšernikova

Keito VäljaotsKetrin UrgasAnder Pihla

Uue

d va

llako

dani

kud:

Taavi Ehrpais saemontaaži sooritamas.

Nissi naised nüri saega saagimas.

KUULUTUSED

Lugupeetud seltsinaised ja –mehed endisest Saida Sovhoosist!

„Saida Sovhoos“„Saida Sovhoos“Lehetu Külaselts kutsub teid 24. juulil Lehetu külapäevale stiilis

12:00-17:00 Kogunemine, registreerimine13:00-17:00 Ekskursioonid endises Saida sovhoosi Keskuse osakonnas. Endiste aegade meenutused (jutustused, näitus).18:00-24:00 PRAASNIK Lipu sissetoomine Sovhoosi viimase direktori kõne Lõbus eeskava Lehetu rahvalt Külaliste sõnavõtud

Päevakava:Õhtust meeleolu hoiab ülevalAudru Jõelaevanduse Punt

Kõhtu täidab Cateserv OÜ

Info ja eelregistreerimine kuni 21. juulini telefonidel 50 38 460 Olvia ja 56 253 367 Rita

Osalustasu 100 krooniÖöbimisvõimalus 25 krooni

Riietus soovitavalt „sovhoosiaegne“ –võimalus laenutada Lehetu Külaseltsilt

Kontsert, Jaanivolle võrkpallis, võistlusmängud lastele, batuut,

miniloomad, ponisõit, näomaalin-gud, rammunaise ja -mehe

võistlused jpm. Süütame Jaanitule. Tantsitab ansambel Trahter. Toitlustab "Maeru Trahter"

Nissi Jaanipäev23. juunil 2010, algusega kl 15:00 Lähimas tulevikus on plaanis

moodustada Ürjaste Külaselts.Kui oled aktiivne ja soovid

kogukonna elus kaasa lüüa, siis palun registreeru Elina Kutti

juures elina51@hot.ee.Anna aga julgesti teada,

siis saab juba kokku leppida täpsemalt aja ja koha.

Hea Ürjaste küla elanik!

Nissi Vallavolikogu ja Vallavalitsus tervitavad vallarahvast Võidupüha puhul

ning soovivad ilusat Jaanipäeva!