Kokkuvõtvalt kooliaastast ja kultuurisuvest Lk 4-5.

Ajaloo-rubriik Lk 7.

II Nissi valla rahvajooks: põhjalik üle-vaade Lk 6-7.

32011Teataja

Nissi valla ajaleht

Kui varasemalt olid preemiad ja-gatud kategooriatesse HARIDUS, KULTUUR ja SPORT, siis nüüdsest on aastapreemiaga seonduv mää-ratletud järgmiselt:

Aastapreemia määratakse isikule, kollektiivile või organisatsiooni-le silmapaistvate või sügavamat tähendust omavate teenete eest, millega on elavdatud vallaelu ja/või toodud vallale tunnustust. Igal aastal määratakse kuni kolm aasta-preemiat. Lisaks võib ühe aasta-preemia määrata valla noorele (kuni 19-aastasele isiku-le). Aastapreemia saajaid autasusta-takse valla tänu-kirjaga ja rahalise preemiaga, nomi-nente tänatakse meenega.

Sel aastal laekus 12 ettepanekut, kokku esitati 13 kandidaati.

Noore aastapree-mia nominendid olid:

Ebe Vaarmets - Nissi Põhikooli väga hea õppee-dukusega õpilane, olnud edukas maakondlikel ja vabariiklikel aine-olümpiaadidel;

Ats Kiisa - Audentese Spordikooli õpilane, väga kõrgete sportlike saa-vutustega kergejõustikus vabariigi tasemel;

Noore aastapreemia sai Lehe-tu küla aktiivse edendamise

ja kogukonna liitmise eest A N Ž E L I K A RAAGMETS.

Anželika on Tur-ba Gümnaasiumi 12. klassi õpilane, ühiskondlikult aktiivne noor Le-hetu külas, kes korraldab ja orga-niseerib huvitavaid ettevõtmisi ja üritusi. On kirjutanud ja lavasta-

nud näidendeid ning loonud tant-se tähtpäevadeks. Äramärkimist väärib tema Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks lavastatud näidend, mis rääkis elust suurpere keskel. Traditsioonilise Lehetu Minimissi korraldaja. Väärtustab kodukoha heakorda, tehes heakorratöid. Va-batahtlikuna aidanud laiali jagada Nissi kiriku poolt antavat toiduabi.

Valla aastapreemia nominendid

olid: Piret Kunts - rahvatant-su ringi juhendaja Turba ja Riisi-pere Kultuurimajas, kes juhendab laste-, naiste- ja memmede tantsu-rühmi;

Jaan Vaidla - lauluringi juhenda-ja, laste lauluõpetaja Riisipere Kul-tuurimajas, Nissi Põhikoolis, Laine Villenthali loomingu kogumiku üks koostajatest;

Astra Kallasmaa, Kersti Tšerni-kova, Mirjam Laht, Mari-Liis Si-movart - MTÜ Nissi Trollide noo-red õpetajad, kes on olnud ise selle kooli õpilased ning nüüd, naastes õpetajatena koduvalda, jagavad meie valla laste-le muusikaharidust;

Iveta Jürisson - väga tubli õpetaja, koori diri-gent silmapaistvate tule-mustega rahvusvahelis-tel koorifestivalidel;

Ingrid-Signe Bärenk-lau - endine tubli õpe-taja, aktiivne kultuuri-tegelane, humoorikas omaloomingu viljeleja näidendites, tantsudes;

Aastapreemia sai suusaraja arenduse, korrashoiu ja kogu-konnale sportimis-võimaluste loomise eest TANEL EHRPAIS - klubi „Orhivar“ juha-tuse esimees. „Orhivari“

üheks suureks ettevõtmiseks on Alema suusaraja haldamine ja kor-rashoidmine. Igal talvel korraldab ta traditsioonilist kolme-etapilist suusavõistlust „Alema karikavõist-lus“, kus osalevad meie valla, kui ka väljaspool valda võistlejad. 2010. aastal taotleti projektina uus raja-masin, tänu millele on rada saanud kaasaegse kvaliteedi. Suusarada on avatud tasuta kasutamiseks kõikidele spordisõpradele. Seal toimuvad kooli kehalise kasvatu-se suusatunnid ja muud talispordi üritused.

Aastapreemia sai aastatepikku-se panuse eest seltsitegevusse ja kultuuri MERIKE KIISEL - Nissi Valla Pensionäride Ühenduse juhatuse liige, asutaja. 2010. aastal tähistas ühendus 10. aastapäeva. Invaühingu toetajaliige. Projekti-de ja ürituste eestvedaja, läbiviija. Eestvedaja ja algataja pensionä-ride taidlusringidele, millest kõik tegutsevad, olles ka ise aktiivne isetegevuslane. Sõprussidemete hoidja Põhjamaade sõprusvaldade-ga (Soome, Rootsi, Norra). Koostöö eestvedaja teiste valla MTÜ-de ja allasutustega.

Aitäh esitajatele, kes märkasid tub-lisid inimesi! Olge sama aktiivsed ka järgmisel aastal! •

Valla 19. sünnipäeval jagati aastapreemiaid Peedo Kessel

vallavanem

Jaanipäeval oli meil vallavolikogu esime-he Annely Ajaotsaga väga hea meel jätka-ta ilusat traditsiooni ning anda üle tänu-kirjad ja mastivimplid Nissi valla kaunite kodude loojatele ja omanikele.

Presidendi poolt algatatud ja seni riigi poolt läbi viidud ürituse lõpetas Riigi-kantselei küll ära, aga Nissi valla kaunid kodud väärivad ikkagi esiletõstmist, mis-tõttu vald otsustas siiski üritusega jätka-ta. Kaunite kodude omanikele oli meil au üle anda valla tänukirjad ja valla lipu vär-vides mastivimplid.

Hariduselu teelahkmel Lk 2-3.

Nissi valla kaunid kodud

Anne ja Rein Edovald, •Nissi tee 56, Riisipere

Mari ja Vladimir Leppik, •Spordi tn 5, Riisipere

Virve Holm ning Helgi ja •Harri Klemm, paarismaja Tööstuse 11 ja 11a, Turba

Marja Jõudna ja Raivo •Hindrikson, Männiku talu, Nurme küla

Nissi valla kaunid kodud 2011

Annely Ajaots Nissi vallavolikogu esimees

Seekordne Nissi valla sünnipäevapidu oli ootus ärev enne kõike põhjusel, et taaskord tunnustas ja tänas vald pari-maid kohaliku elu edendajaid valla aas-tapreemiaga. Kui kahel eelneval aastal seoses raha liselt raske ajaga preemiaid ei jagatud, tegime 2011. aasta valla-eelarvet koostades pingutusi selle ni-mel, et saaksime käesoleval aastal oma tublisid valla koda nikke tunnustada.

Anželika Raagmets

Tanel Ehrpais

Merike Kiisel

Fotod: Vaido Holm

12. mai 2011 Volitati Turba Gümnaasiumi direktorit kehtestama kooli vastuvõtu tingimusi ja korda, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korda gümnaasiumi vastuvõtmisel ning Nissi Põhi-kooli direktorit kehtestama kooli vastuvõtu tingimusi ja korda.

Kehtestati Tuuliku detailplanee-ring.

Määrati Nissi valla 2011. aasta aastapreemia Merike Kiiseli-le, Tanel Ehrpaisile ja Anželika Raagmetsale.

9. juuni 2011 Otsustati müüa Nissi vallale kuu-

luv Mandri kinnistu otsustuskor-ras Malle Tanner`ile.

Kinnitati Nissi valla 2010. aasta majandusaasta aruanne.

Esimesel lugemisel oli Riisipere Lasteaia põhimääruse muutmi-ne ja Turba Lasteaia põhimäärus.

Anti nõusolek AS Baltecole vee erikasutuseks.

Nissi Vallavolikogus:

14. aprill 2011Anti kirjalik nõusolek AS-le Bal-teco septiku paigaldamiseks kin-nistule Tabara külas.

Anti ehitusluba AS-le Tootsi Turvas saeraami hoone lammu-tamiseks Turbas Lehetu tee 21.

Määrati projekteerimistingimu-sed AS-le EcoPro sarkofaagi (ar-seenireostuse likvideerimiseks) ehitusprojekti koostamiseks.

Otsustati maksta koolitoetust ühele taotlejale summas 50 €, hooldekodutoetust ühele taotle-jale 303,07 € kuus, erakorralist toetust seitsmele taotlejale ko-gusummas 346,50 €.

Seati hooldus ühele raske puude-ga isikule ning määrati talle hool-daja; hooldajale määrati hoolda-jatoetust.

Lõpetati hooldajatoetuse maks-mine ühele puudega isiku hool-dajale seoses hooldatava surma-ga.

Otsustati lülitada välja tänava-valgustus valla asulates ajavahe-mikuks 10. maist kuni 31. juulini 2011. a.

5. mai 2011Anti kirjalik nõusolek Piret Kan-gurile ja Jaanus Umbergile sep-tiku paigaldamiseks kinnistule Ellamaa külas.

Määrati koha-aadressid kahele Mustu külas riigi omandisse jäe-tavale kinnistule ja kolmele valla munitsipaalomandis olevale tee-le.

Kinnitati riigi omandisse jäetava-te ja AS-le Saidafarm kasutusval-dusesse antavate kahe maatüki pindala, sihtotstarve, koha-aad-ress ja maksustamishind.

Otsustati maksta ravimitoetust kolmele taotlejale kogusummas 56,50 € ja rehabilitatsioonitoe-tust ühele taotlejale summas 25,50 €.

Määrati õpilastoetus summas 300 € Joanna Joale seoses osale-misega rahvusvahelisel koorifes-tivalil Küprosel.

Eraldati 130 € Riisipere Kultuu-rimaja naisrahvatantsurühmale Roosi seoses 15. aastapäevaga.

Anti nõusolek eestkostetava poolt korteriomandi ostmiseks.

Vabastati üks jäätmevaldaja kor-raldatud jäätmeveoga liitumisest ning ühele jäätmevaldajale lubati jäätmemahuti tühjendamist üks kord iga 12 nädala tagant.

Kooskõlastati AS EcoPro jäät-meloa taotlus.

Kooskõlastati Baltaleks OÜ rändkaupluse (värske kala ja ka-latoodete müük) müügikohad Nissi vallas.

Öeldi üles Feodor Reiga sõlmitud üürileping.

19. mai 2011Määrati ehitusprojektide koos-tamiseks projekteerimistingi-mused Silvander OÜ-le: Riisi-pere alevikus Nissi alajaama ja Saeveski alajaama vahel õhuliini asendamine kaabelliiniga, Turba alevikus Turba-1 alajaama ühen-damine Jaama alajaama toitele.

Anti kirjalik nõusolek kuur-kas-vuhoone ja maakeldri püstitami-seks Kivitammi külas Vana-Rii-sipere kinnistule.

Anti kirjalik nõusolek sauna ehi-tamiseks Lepaste külas Kuiaru-männiku 3 kinnistule.

Anti kirjalik nõusolek septiku ehitamiseks Nurme külas Kari-lepiku kinnistule.

Nõustuti kahe Mustu külas ja ühe Ürjaste külas asuva maaük-suse riigi omandisse jätmisega.

Otsustati maksta koolitoetust õpilaskodu üüri tasumiseks ühele taotlejale summas 125 €, kooliriiete ostmiseks viiele taotlejale kogusummas 250 €, ravimitoetust neljale taotlejale kogusummas 98,61 € ja erakor-ralist toetust viiele taotlejale ko-gusummas 324,10 €.

Seati hooldus ja määrati hoolda-ja ühele raske puudega isikule, hooldajale määrati hooldajatoe-tus.

Vabastati üks Riisipere aleviku jäätmevaldaja üheks aastaks korraldatud jäätmeveoga liitu-misest.

Anti luba Maido Kaljurile avali-ku ürituse – II Nissi valla rahva-jooksu – korraldamiseks 25. mail 2011.a.

Anti load kaevetöö teostamiseks AS-le Elero Siimika külas Selg-küla L6 teel ja Viruküla-Padise teel tähtajaga kuni 18.06.2011.

Otsustati sõlmida töövõtuleping Toode AS-ga Turba Gümnaasiu-mi algklasside hoone katuse re-konstrueerimiseks.

1. juuni 2011Vaadati läbi Merle Reepsi kahju-nõue.

Kooskõlastati puurkaevude asukohad Lehetu külas Aru kin-nistul ja Ellamaa külas Tuuliku kinnistul.

Anti luba MTÜ-le Orienteeru-misklubi Nõmme Tallinna tervi-seteisipäevaku korraldamiseks 28. juunil 2011 Järveotsa järve ääres.

Vabastati kolm Kivitammi küla jäätmevaldajat liitumisest kor-raldatud jäätmeveoga kolmeks aastaks.

Otsustati tagastada 8696 m2 suurune maa-ala Virukülas Ken-no Kristjuhanile.

Seati hooldus ühele raske puude-ga isikule ning hooldajale määra-ti hooldajatoetus.

Määrati õpilastoetus summas 300 € Christin Pootsmaale seo-ses osalemisega rahvusvahelisel koorikonkursil Austrias.

17. juuni 2011Nõustuti Siimika külas Valgejär-ve maastikukaitseala 1 maaük-suse ja Rehemäe külas Kloostri metskond 72 maaüksuse riigi omandisse jätmisega.

Otsustati maksta koolitoetust ühele taotlejale 50 €, laagritoe-tust üheksale taotlejale kogu-summas 405,20 €, ravimitoetust kahele taotlejale kogusummas 59,71 €, erakorralist toetust kuue-le taotlejale kogusummas 327 €.

Moodustati hajaasustuse vee-programmi komisjon koosseisus esimees Peedo Kessel, liikmed Taavi Ehrpais, Joel Joa, Lilian Saage ja Raivo Tammert.

Otsustati anda üürile korteri-omand Riisiperes Nissi tee 53-16 viieks aastaks.

Kehtestati kontsertsarja „Nissi Suvemuusika 2011“ piletihinnad (täiskasvanud 4 €, õpilased, üli-õpilased ja pensionärid 2 €, pe-repilet (kaks täiskasvanut ja kaks kooliealist last) 10 €).

Kehtestati elukohajärgse munit-sipaalkooli määramise tingimu-sed ja kord.

Anti load jaanitulede korralda-miseks.

Anti raieluba Tiit Laanekivile.

Väljastati ehitusluba Turbas Tööstuse 25 elamu rekonstruee-rimiseks.

Väljastati kasutusluba Turbas Metsa 3-48 korteriomandi kasu-tamiseks perearstikeskusena.•

Nissi Vallavalitsuses:

2 VALLA JUHTIMINE Teataja 3/2011

Ajaleht "Teataja"

Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Toimetus: Nissi Vallavalitsus,Nissi Vallavolikogu teabekomisjon

Järgmine number ilmub septembris 2011.Reklaam ja kaastöö: ajaleht@nissi.eeMaterjalide saatmise tähtaeg 31. august 2011

Peedo Kesselvallavanem

Viimase kümne aasta jooksul toimunud muutused valla rah-vaarvus, valla elani-ke, s.h. noorte arvu vähenemine on meie valla gümnaasiumi elujõulisuse löögi alla seadnud. Vallavolikogu ja -valitsus, Tur-ba Gümnaasiumi juhtkond, kollektiiv ja hoolekogu on juba aastaid pead murdnud, kuidas ja mis meetoditega suurendada õpilaste arvu Turba kooli güm-naasiumiastmes. Just õpilaste arvu suurendamises peitub võti gümnaasiumiosa elujõulisuse säilitamiseks. Lahendust pü-sivaks õpilaste arvu suurenda-miseks ei ole õnnestunud leida. Teiselt poolt avaldavad survet muudatused haridusseadus-tikus, mis järjest jõulisemalt suuri gümnaasiumeid soosivad. Käesoleva aasta algusest jõustu-nud põhikooli- ja gümnaasiumi-seadus oma senisest tunduvalt suuremate nõudmistega kooli gümnaasiumiastmele on see vii-mane piisk karikas, mis sunnib sügisel tegema põhimõttelisi valikuid, milline peaks olema koolikorraldus Nissi vallas tule-vikus ning milliseid muudatusi lähiaastatel teha tuleb.

Kohe hakatuseks olgu öeldud, et käesolevas artiklis kõneks tulevad ohud varitsevad üksnes kooli gümnaasiumiastet. Turba kooli põhikool (1.-9. kl) on tugev ja elujõuline, samuti ka Nissi Põ-hikool, ning võib liialduseta öel-da, et põhikoolid hoiavad seni ka gümnaasiumit püsti.

Teiseks olgu öeldud, et tänavu sügisel algab järjekordne õppe-aasta ka gümnaasiumiastmes nii nagu alati. Järgnev jutt puu-dutab kaugemat tulevikku, neid asjaolusid ja tendentse, mille kallal vallavalitsus ja volikogu sügisel pead murdma peavad

hakkama. Eesmärgiga valida järgnevateks aastateks tee, mis meie valla lastele parima võima-liku hariduse tagaks.

Liiga väike gümnaa-siumiaste kurnab põhikooleNagu öeldud, gümnaasiumiosa püsib püsti tänu põhikoolidele. Riigieelarvest laekub raha peda-googide töötasuks vastavalt õpi-laste arvule. Kui riigieelarvest laekuv pearaha samal kombel, s.t õpilaste arvu järgi, kooliast-mete vahel ära jagada, saaksid põhikoolid päris hästi hakkama. Kuid üha rohkem põhikoolidele kuuluvast pearahast tuleb pan-na gümnaasiumi kulude katteks. Varasematel aastatel on Turba enda põhikooli osa gümnaasiu-mit piisavalt toetada suutnud, kuid tänavu tuli juba ka Nissi Põhikooli rahastamist vähenda-da, et tagada gümnaasiumiõpe-tajate palgaraha.

Põhikoolide võimalused jäävad seeläbi üha kitsamaks ning pike-mas perspektiivis langeb paku-tava/omandatava põhihariduse kvaliteet. Paratamatult süveneb tendents, et suureneb nende põ-hikooli lõpetajate hulk, kellele gümnaasiumis või ametikoolis jätkamine liiga raske näib või ka tegelikult raske on. Saavuta-mata jääb peamine eesmärk, et põhikooli lõpetajates põleks õp-pimishimu, et nad oleksid vaim-selt valmis ( juba tunduvalt ise-seisvamalt) edasi õppima ning ka omandatud teadmistepagas seda soovi toetaks.

Põhikooli rahastamise vähene-mise all kannatab kõigepealt hu-vitegevus. Kui raha enam ei jät-ku, ei saa loomulikult ainetunde vähendama hakata, küll aga on võimalik ära jätta õppekava vä-line huvitegevus. Rahamurede süvenemisel satuvad löögi alla sellised tugifunktsioonid nagu psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Aga vajadus nende pakutava abi järele suureneb püsivalt. Juba praegu vajavad meie põhikoo-lide õpilastest ca 30% üht või teist liiki tugiteenust. Ning kui abi ei ole võimalik, mõjub see otseselt ja viivitamatult ka õpi-tulemustele.

Turba koolis napib õpetajaid Õpetajate puudus Turba koolis on krooniline. Õpetajate puudu-se tõttu ei ole isegi ainetundide andmine alati 100-protsendi-

liselt tagatud. Kuid maakooli õpetajaid leida on jätkuvalt väga raske ja paranemist selles osas ei ole loota. Õpetajate puudus on viinud äärmusliku olukorra-ni, kus Turba kooli õpetajad töö-tavad suure ülekoormusega, mis mõnel juhul ulatub 1,8-kordse normaalkoormuseni. Nii suure ülekoormuse juures ei suuda üksi inimene kestvalt nii hästi töötada, kui ta ise tahaks ja vaja oleks. See ei ole lihtsalt võima-lik. Ka Turba kooli juhtkonna liikmed töötavad oma põhitöö kõrval õpetajatena, ning seda üsna suures mahus. Aga ikkagi juhtub, et mõned ainetunnid jäävad koguni paari kuu jooksul andmata. Lihtsalt ei ole õpeta-jat, kes need tunnid läbi viiks. Kannatavad kõik, nii õpilased kui õpetajad. Võib-olla aitaks olukorda leevendada oluliselt suurem töötasu, mis õpetajad linnast maakooli tooks, aga väi-kese õpilaste arvu tõttu ei ole palga tõstmine võimalik

Rahastamine kuivab kokkuRiiklikku rahastamissüsteemi õpetajatele palga maksmiseks on mitmel korral muudetud, kuid kõik need muudatused soosivad suuri gümnaasiume, et mitte öelda: suretavad väike-si aegamööda välja. Põhikooli-de säilimist maakohtades riik toetab. Kui põhikoolis jäävad klassid väga väikesteks, siis eral-datakse riigieelarvest vahen-deid rohkem, kui õpilaste arv eeldaks, s.t. riik maksab kinni ka osa n.ö. tühje õppekohti. Güm-naasiumite puhul seda ei tehta. Kui gümnaasiumi klassis on viis õpilast, siis viie õpilase pearaha vallale riigieelarvest ka laekub.

Minimaalne gümnaasiumiõpi-laste arv, mille puhul oleks taga-tud õpetajate palgavahendid, on 60-65. Turba kooli gümnaasiu-miõpilaste arv kipub allapoole jääma. Õpilaste arvu suurenda-miseks on tehtud kaks stratee-gilist otsust. 2007. aastal alus-tati korvpalliklassidega, mille tulemusel suurenes õpilaste arv kuuekümneni, ning 2009. aastal avati õhtukool. Kuid vii-mastel aastatel on õpilaste arv jälle vähenenud. Kuna ka põhi-kooli õpilaste arv ei kasva, vaid pigem väheneb nii Turbas kui Riisiperes, ei ole edaspidigi loo-ta gümnaasiumis õpilaste arvu suurenemist.

Vallas sünnib aastas keskmiselt 34-36 last. Sisserändega arves-tada ei saa, pigem vastupidi, nii

Mis saab Turba gü mnaasiumist?

Rahvaarv Nissi valla asumites, 2009-2011

3VALLA JUHTIMINETeataja 3/2011

et siin sündinud lapsed ongi meie tule-vased koolilapsed. Üleriigiline statisti-ka gümnaasiumisse astujate kohta näi-tab, et ca 50% õpilastest jätkab samas koolis. Ka meil on samasugune omas koolis jätkajate protsent. Lisades siia asjaolu, et Nissi Põhikoolist läheb Tur-ba Gümnaasiumisse edasi õppima heal juhul 1-2 õpilast aastas, võime tulevikus arvestada klassi suuruseks maksimaal-selt 12-13 õpilast.

Seadusandlus muutub ebasoodsas suunasViimane muudatus haridusseadustikus, käesoleva aasta alguses jõustunud põhi-kooli- ja gümnaasiumiseadus, võimen-dab probleeme veelgi. Järgmise paari aasta jooksul tuleb välja arendada ja gümnaasiumiõpilastele pakkuda vähe-malt kolm erinevat õppesuunda. Loo-mulikult suureneb selle tõttu antavate tundide arv ning õpetajate palgakulu. Minimaalseks õpilaste arvuks gümnaa-siumi kolmes klassis kokku, mille puhul oleks tagatud õpetajate palgavahendid riigieelarvest, kujuneb ca 100 õpilast.

Aga lisa on tulemas. Haridusministee-riumi asekantsleri Kalle Küttis rääkis oma ettekandes Harju Omavalitsuste Liidu volikogu istungil, et juba käib töö järjekordsete seadusemuudatuste kal-lal, millega sügisel Riigikogu ette tahe-takse jõuda. Praegune haridusminister ei ole rahul, et uue põhikooli- ja güm-naasiumiseaduse kehtestamist liiga pehmelt toimetati. Mitmed algsed ees-märgid jäid saavutamata. Määramata jäid näiteks minimaalsed kriteeriumid, millele gümnaasiumid peaksid vastama, et üldse riigieelarvelisi vahendeid saa-da. Samuti jäi teostamata põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamine. Juhtus, nagu demokraatias tihtipeale juhtub: mitte keegi ei ole tulemusega rahul, ei seaduse kehtestaja – riik –, ei omava-litsused, ei koolid. Kui jõuliselt käitub praegune haridusminister, et algselt plaanitut siiski realiseerida, ning mil-lised muudatused sügisel tulemas on, ei ole praegu täpselt teada, aga kindel on, et muudatused lähevad samas suunas – eesmärk on gümnaasiumite arvu vä-hendada, et kujuneksid suured tugevad koolid. Haridusministeeriumi nägemu-ses võiks Eestis olla praeguse 220 ase-mel olla umbes 70 gümnaasiumit.

Korvpalliklassid ei ole päästerõngas Lähtudes eeldusest, et gümnaasium peaks teenima eelkõige meie kandi noorte huve, on korvpalliklassid, mis vahepeal oluliselt õpilaste arvu suuren-dada aitasid, jäänud kunstlikuks õpilas-te arvu suurendamise vahendiks, mis kohalikele noortele hariduslikus mõttes midagi erilist ei paku. Kohalikud noored ei ole korvpalliklassidest huvitatud. Ei praegu, ega ka tulevikus, nagu on näha 7.-9. klasside õpilaste seas läbi viidud küsitlusest soovitavate õppesuundade

kohta. Spordisuund ei ole õpilaste seas populaarne.

Rahaliselt on korvpalliklasside tegevus üsna kulukaks osutunud. Korvpalli-klasside avamisel 2007. aastal ei olnud tulude ja kulude vahekord kõige olu-lisem argument. Tol hetkel oli suurim oht, et kui õpilaste arv langeb allapoole kuutkümmet, siis lõpetab riik üleüldse gümnaasiumiastme rahastamise. Selles olukorras oli korvpalliklasside avamine mõistlik meetod õpilaste arvu suuren-damiseks ning ka mõningane rahaline kahju oli aktsepteeritav, et ära hoida veel suuremat kahju.

Viimasel kahel aastal (2009-2010) üle-tasid korvpalliklassidega seotud ku-lud tulusid ca 45 tuhande euro võrra aastas. Praegu mingit alumist õpilaste arvu piiri administratiivselt sätestatud ei ole ning taolise kulu talumine ei ole suurema kahju ärahoidmise vajaduse-ga õigustatud. Teiseks, kujundatavatest kolmest õppesuunast ühe rahastami-ne teistest oluliselt suuremas mahus ei ole samuti millegagi põhjendatud. Kuid kõigi õppesuundade rahastamine lisaks riiklikule ainekavale korvpalli-klasside rahastamisega samas mahus käib vallale selgelt üle jõu. Kolmandaks, spordisuund ei saa olla orienteeritud ühele korvpalli(mees)konnale. Spordi-suuna ainekava peab olema avatud kõi-gile huvilistele ühetaoliselt, nii poistele kui tüdrukutele, nii korvpalli- kui ka teiste spordialade huvilistele.

Nii ei jäägi muud üle, kui spordisuuna ainekava ja rahastamine tõmmata koo-male, riikliku kohustusliku ainekava piiridesse, ning ainekavast väljuvat te-gevust käsitleda kui huvitegevust. See tähendab, et suure osa treeningute, laagrite ja võistlusreiside kuludest tu-leb edaspidi kanda lapsevanematel. Mis paratamatult langetab spordiklasside atraktiivsust ning märkimisväärset õpi-laste arvu suurenemist spordiklasside arvel ette näha ei ole.

Sügisel tuleb teha põhimõttelised valikudTurba kool on teelahkmel. Otse edasi minemise võimalust – ilma muutuste-ta, nii, nagu varem – ei ole. Tuleb pöö-rata kas ühele või teisele poole.

Esimene võimalus on püüda säilita-da gümnaasium, et meie noortel oleks kohapealne mugav võimalus lõpetada gümnaasium. Selleks tuleb täita kõik seadusest tulenevad suurenenud ja edaspidi tõenäoliselt veelgi suurene-vad kohustused ning arvestama peame suuremate kuludega, mis paratamatult teiste valla tegevusvaldkondade ja asu-tuste arvelt kaetakse.

Teine võimalus on loobuda oma güm-naasiumi pidamisest, mis annaks või-maluse tugevdada põhikoole. Tugevates põhikoolides omandatud hea põhihari-dus annab õpilastele paremad väljavaa-ted ja laiemad võimalused edasiõppimi-seks meelepärase kooli valikul. •

Mis saab Turba gü mnaasiumist?

Kaido Katalsepp Nissi Vallavolikogu Haridus- ja Noorsootöökomisjoni esimees

2011 a. Nissi valla eelar-vet menetledes anti see üle vaatamiseks ka Nissi Vallavolikogu Haridus- ja Noorsootöökomisjonile, eesmärgiga vaadata üle haridusasutuste eelar-ved ning soovitada kär-pekohti, kuna esialgne eelarvekava oli korralikus miinuses.

Seda ülesannet oli aga väga keeruli-ne täita, kuna neid kärpekohti näha ei olnud.

Meie lasteaiad töötavad miinimum-programmiga – ilma reaalse võima-luseta teha investeeringuid laste olmetingimuste parendamiseks. Ka õppematerjalide ostmiseks on finantse minimaalselt. Kas näiteks keegi mäletab, millal lasteaedades uuendati mänguväljakuid?

Parem ei ole olukord ka meie kooli-dega.

Kui Nissi Põhikool on ette antud võimaluste piires seni suhteliselt hästi hakkama saanud, siis Turbaga on olukord keerulisem. Seda mitmel põhjusel.

Esmalt on Turbas vaja üleval pida-da kolme erinevat hoonet, mis kõik kuskilt otsast lagunevad ning vaja-vad alalõpmata parandustöid.

Teisalt mõjutab juba aastaid Turba Gümnaasiumi õpilaste vähesus põ-hikooli osa õpitingimusi – põhikoo-lile ette nähtud raha eest makstakse osaliselt kinni ka gümnaasiumi õp-petegevus.

On ju teada küll juhtumeid, kus lapsed ei saa käia kohustuslikus ujumistunnis, kuna selle jaoks ette nähtud raha on kulunud muudele tegevustele, poiste tööõpetust ei ole normaalselt toimunud päris mitmel viimasel aastal, kuna puudub vajalik ruum ja sisseseade.

Neid näiteid on kahjuks rohkemgi.

Olemasolevate finantsidega me aga seda probleemi hetkel ei lahenda.

Tõuseb esile küsimus, kui kaua nii edasi ja kas siin saame midagi ette võtta.

Kindlasti – hea tahtmisega suuda-me kõike. Küsimus on aga selles, kas oleme valmis maksma seda hinda ja kas lõpuks kroonib meie ponnistusi edu.

Haridusasutuste eelarveid läbi vaa-dates tekkisid hariduskomisjonil mõned ideed, mis vähemalt paberi peal tundusid head.

Ühe võimalusena nägime kulude kokkuhoidu asutuste liitmise teel. Nimelt annab uus Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus võimaluse põhikoolide ja lasteaedade ühenda-miseks. Sellisel juhul võiksime või-ta veidi juhtimiskulude ja võib-olla ka majanduskulude pealt. Võib-olla oleks mõistlik pakkuda toitlustust Turba koolile Turba lasteaias, nagu tehakse Nissis. Sel viisil võidaksime köökidele tehtavate kulutuste pealt, kaotaksime aga mugavuses.

Olid ka mõtted, et võib-olla oleks mõistlik kahe asula – Riisipere ja Turba koolid omavahel ühendada üheks Nissi valla kooliks – ehk an-naks see tulemuseks selle, et edaspi-di ka Nissi õpilased gümnaasiumisse edasi tuleksid.

Mõtteid ja plaane oli, ent nagu nende asjadega ikka, jooksevad need vahel vett vedama. Ennekõike seetõttu, et inimesed kardavad muutusi.

Sageli ei too aga ümberkorraldused kaasa soovitud tulemusi, sest raske on muuta väljakujunenud süsteemi ning harjumuste jõudu.

Tulles tagasi aga meie peamise mu-relapse - Turba Gümnaasiumi juur-de, siis statistika näitab, et Turba Gümnaasium teenindab peamiselt Turba (Lehetu, Ellamaa) elanikke. Nissi Põhikooli lõpetajad valivad mingitel põhjustel õppimise teistes gümnaasiumites.

Lisaks pakume haridust väljastpoolt Turbasse õppima tulnud korvpal-lipoistele, tänu kellele täna teatud mõttes kool veel ka püsib.

Kurvem statistika näitab aga seda, et ka kohalikud õpilased, kes lõpetavad Turbas põhikooli, ei astu enam mee-leldi meie gümnaasiumisse. Tekib küsimus – milles siis probleem?

Statistikast lähtudes võime väita, et 1/3 elanikest on enam-vähem rahul gümnaasiumi pakutavaga, 2/3 aga mitte.

Kohaliku gümnaasiumi säilitamine ei saa olla eesmärk omaette. Peami-ne eesmärk peab olema meie lastele hea koolihariduse võimaldamine. Kui parim lahendus selle saavuta-miseks on kohalik gümnaasium, siis tuleb sellesse ka panustada. Kui kohalik gümnaasium aga ei suuda anda noortele konkurentsivõimelist haridust, millega nad tunneksid end ülikooli sisse astudes kindlalt, siis tuleb meil selle olukorraga midagi ette võtta.

Lahenduseks võib olla:

gümnaasiumisse oluliselt suure-•mas mahus investeerida, tõstes õpetajate palkasid ning parenda-des õppetingimusi,

vahetus kooli juhtkonnas – leida •veel võimekam juht, kes olemas-olevate finantsvõimalustega suu-daks tõsta kooli taset ja seega ka mainet,

luua noortele võimalused oman-•dada gümnaasiumiharidus mujal .

Juhul, kui soovime, et Turba Güm-naasium jätkaks tegevust, siis eeldab see kindlasti suuri muudatusi, sest samas taktis liikudes ei jõua me kau-gele.

Esmalt eeldab see KOHALIKE lap-sevanemate OLULISELT suuremat panust gümnaasiumi töösse, sest ennekõike peab gümnaasium või-maldama keskhariduse omandamist

kohalikele lastele. Peab olema suu-rem kaasarääkimise võimalus kooli õppesuundade valimisel.

Kahjuks kogesid sel aastal TG hoo-lekogu lastevanemate esindajad just seda, et gümnaasiumitele kohustus-like õppesuundade valimisel arves-tati suhteliselt vähe kohalike lasteva-nemate ja laste soovidega ning seisti kramplikult selle eest, et jätkuks korvpallialane tegevus. (Hoolimata sellest, et kohalikelt lapsevanema-telt sellist soovi ei tulnud.) Samas on see juhtkonna poolt ka teatud mõt-tes mõistetav – kui oled alustanud mingi suuna arendamisega, siis on ühtäkki emotsionaalselt väga raske tehtule kriips peale tõmmata.

Teiseks tuleb meil vastu võtta konk-reetsed otsused, millised on allikad, mille arvelt me Turba Gümnaasiu-mit hakkaksime rahastama.

Lihtne on öelda, et gümnaasium peab jääma, ent sellisel juhul peame leidma selleks ka rahalise katte.

Kas finantseerime Turba Gümnaa-siumit kohaliku kultuurimaja arvelt, muusikakooli arvelt, vanadekodu arvelt, raamatukogude arvelt, talvise teehoolduse arvelt, MTÜ-de tegevu-se arvelt, lasteaedade arvelt?

Kindlasti on raha võimalik leida – selles küsimust ei ole. Ent küsimus on – mis on selle hind.

See valik eeldab aga ühist otsust.

Selge on see, et gümnaasiumi sulge-mine tooks endaga kaasa aga loomu-likult hoopis teised probleemid.

Oluliselt peab paranema ühistrans-pordi kvaliteet, et ka Turba noored saaksid mugavalt ja mitte väga suure vaevaga lähimasse korralikku güm-naasiumisse.

Väheneb valla kassasse maksudest laekuv tulu, kuna väheneks ka õpe-tajate arv.

Kindlasti mõjutaks gümnaasiumi kadumine ka Turba eluolu ja vaim-sust. Oleme näinud küll külasid, kus kaovad koolid ning kaupluse ümber õlut joovate meeste arv kasvab.

Kool on asula süda ja meie kõigi soov on, et see süda oleks terve.

Ühte asutust sulgeda on alati liht-sam, kui seda kunagi uuesti alusta-da.

Seega oleks sulgemisotsus 99% -lise tõenäosusega lõplik, ilma edaspidi-se võimaluseta gümnaasium kunagi taastada.

Käes on raskete valikute aeg ning neid valikuid ei saa vallavolikogu teha ainult omal käel.

Kuigi volikogu on valitud rahvast esindama, siis meie mandaat lõppeb 2013. aasta sügisel järgmiste koha-like omavalitsuste valimistega. Ot-sused, mis peame aga tegema nüüd, mõjutavad meie elu aastakümneid.

Seetõttu – millisele tulemusele me iganes jõuame – sellele peab eelne-ma põhjalik eeltöö. See eeldab suht-lemist rahvaga ning kogukondlikku otsust, võttes arvesse kõiki objektiiv-seid ja ka subjektiivseid arvamusi.

Oleme teelahkmel, kus peame vali-ma tee, mida mööda hakkame käi-ma.

Mida varem aga alustame, seda kind-lamad võime olla, et jõuame parima võimaliku lahenduseni ning loode-tavasti suudame valida meie jaoks tänastes oludes ainuõige tee. •

Raskete valikute aeg

Day Lee Holm Nissi kooli õppealajuhataja

Kevad on kooliaasta kiireim aeg. Lisaks lõpuspurdile õppetöös on kevadel koolielus veel pal-ju muid tegevusi – spordipäev, perepäev, lõpetajatega seotud üritused, õppeekskursioonid. Siiski oli, on ja jääb kooli põhi-tegevuseks õppimine. Alljärg-nevalt Nissi kooli õpilaste selle õppeaasta tublid tulemused.

Väga hea õppeedukusega lõ-petasid klassi:

Anette Anderson, Taavo Ehrpais, Eliise Kadak, Hannaly Kirsika Kaldjärv, Cassandra Kokman, Markus Källo, Märten Nõm-me, Martin Peebo, Karl-Enrico Piin, Erich Voomets, Ott Ajaots, Eerik Ehrpais, Oskar Heinsaar, Hanna-Liisa Juhanson, Katriine Laanjärv, Märt Maasikas, Oliver Tamm, Rianne Väli, Aleks Kroon, Kevin Kuuskor, Laura Malofejev, Lee Vanamölder, Karmen Kilk, Keio Laht, Christin Pootsmaa, Sa-rah Liis Seppel, Lysann Viitamees , Joanna Joa, Kristin Saar, Evelin Alliksaar, Ebe Vaarmets.

Kiituskirjaga lõpetasid Nissi Põhikooli Evelin Alliksaar, Ebe Vaarmets

Põhikooli lõpueksamid soo-ritasid viitele (eesti keel ja kirjandus, matemaatika, inglise keel) Evelin Alliksaar, Ebe Vaarmets

8. klassi üleminekueksami sooritasid viitele:

Vene keel - Joanna Joa•Keemia - Kristin Saar•Ajalugu - Kaisa Ehrpais, •Berit Kivimets

Edukalt esindati kooli ka erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel:

Harjumaa omaloomingukon-kurss ( juhendaja õp. E. Pae): Kristin Saar – 1. koht

Harju maakonna vene keele olümpiaad ( juhendaja õp. A. Kolodijeva): Joanna Joa – 2. koht, Kristin Saar – 10. koht.

Tartu Ülikooli teaduskooli ini-mese anatoomia ja füsioloogia kursus ( juhendaja õp. U. Lepp-laan): Ebe Vaarmets

TV 10 Olümpiastarti Harjumaa III ja IV etapp (treener A. Kii-sa): Triinu Oder – 2. koht

XI noorte laulu- ja tantsupeo EHE MAA JA ILM 2011 „Eesti oma ehe“ õpilasvõistlus ( ju-hendaja õp. K.Ehrpais): Evelin Alliksaar

„Riisipere Laululaps 2011“ ( ju-hendajad õp. L. Arro, ringijuht J.Vaidla):

Ott Ajaots – 1. koht, •Christin Pootsmaa 1. koht, •Helery Säär – 1. koht•

Nüüd, kus suur suvi on täies hoos, võib rahuliku südamega õppeaastale punkti panna ning päikesest rõõmu tunda. Kohtu-me taas sügisel! •

4 HARIDUS Teataja 3/2011

Turba Gümnaasiumilõpetajad 2011

Õppeaasta lõpusirge Nissi Põhikoolis

Pühapäeval, 29. mail toi-mus taaskord kooliaastat kokkuvõttev Nissi kooli perepäev.

Päeva juhtis rõõm-sameelne Gaute Kivistik ja pärast avasõna direktor Annely Ajaotsalt algas ühine tege-vus peredele, mil-leks sel aastal oli fotojaht. Pered olid jagatud 20 võist-konnaks. Igale võistkonnale anti kaasa üks fotokaamera ja pildid kohtadest, kus tuli vastavalt teemale lavastada situatsioon ja see pildistada.

Pärast fotojahti ootasid pe-resid kooli õuel erinevad te-gevused: kiiking ja hobune, lastetiir ja Kaitseliidu telk, näomaaling. Mängida sai pinksi ja võrkpalli. Kostita-da sai end kohvi, pannkoogi ja supiga ning kokata Ain Karutoomi juhendamisel. Päeva lõpetuseks kogune-ti kooli saali fotojahi pilte vaatama, peresid ja sponso-

reid tänama ning kontserti kuulama, kus esinesid Nissi kooli õpilased ja vilistlased.

Aitäh kõigile osavõtjatele ja toetajatele!

Perepäeva sponsorid ja toe-tajad, tänud teile: Balteco AS, Elektritsentrum AS, Nissi Juuksur (Merike Ma-rie Nimmerfeldt), OÜ Rii-sipere Tervisekeskus, Nissi Puit OÜ (Lembit Kedelauk), Arkadi Lillmaa, Lembit Si-nijärv, Alema ja Mets (Taavi Ehrpais), Mõisama PM OÜ (Jaanus Ajaots), Riisipere Puit OÜ (Ain Kilk), Meelik

Rannakivi, Urmas Sepa talu, Silvaron OÜ (Gerli Ragilo), Headuse Salong (Annely Joa), Evely Koidumets ja Priit Pillerpau, Anne ja Rain Ajaots, Lauri Lall, Jaak ja Heldur Simisker, Heli Prii-mägi, Raivo Õisma, Marko Petoffer, Priit Laanekivi, FIE Maido Kaljur, Kaitseliit (Aivo Traks jt), Lääne-Har-ju Politsei, Gaute Kivistik ja Eneken Maripuu, Teet Lehtme, Keila Tarbijate Ühistu, Jaak Vackermann, Marika Bucht. •

Veedame koos ühe toreda päeva! Regina Multram

Turba Gümnaasiumi huvijuht

2010/2011 õppeaasta suuremad tegemised on nüüd juba selja-taga. Õige aeg teha väike kokku-võte ja seda teistega jagada. Õp-peaastale tagasi mõeldes on nii palju erinevaid ja põnevaid asju juhtunud. Igas klassis oli väga tublisid õppijaid, kes õppeaasta lõpetasid kiituskirjaga. Aktused olid pidulikud, kuid ka kurvad, sest nii suur hulk „ära lendajaid“ on see kord!

Mis siis Turba õpilased lisaks õppimisele õppeaasta jooksul tegid?

1.klass jõudis edukalt oma esi-mese õppeaastaga lõpule juba suures koolimajas, nagu ka 2.-4. klass. Eks see oli kogu kooli jaoks suurim muutus ja katsu-mus, kõik koos ühe katuse alla õppida. Mitmed 1. ja 2. klassi õpilased olid koos õpetaja Tiia Ojastega tublid maletajad. Ke-vin Klemm oli väga tubli peast arvutaja, osaledes mitmel võist-lusel. Koos Keviniga osales neil võistlustel suur hulk algklasside õpilasi. Neid kõiki toetas ja aitas õpetaja Viivika Laak.

2. klassi Ethel Noortoots ja Karl Georg Kuusemets olid väga tublid Harjumaa mõista-tuste võistlusel, saavutades seal neljanda koha. Õpilasi juhendas klassijuhataja Mari-Anne Haas.

3. klassile mõeldes saab ainult kiidusõnu öelda meeskonnana töötades. Kõigil selle õppeaasta ühisüritustel tegid nad usinalt ettevalmistusi ja suur osa võist-lusi ka võideti. Ja need võidud andsid võimaluse kevadel terve klassiga Skyparki külastada, kus mitu tundi sai hullata. Koos las-tega oli alati õhinal asja juures ka nende klassijuhataja Katrin Jõeste.

4. klass oli meil väike, kuid töö-kas. Lisaks põhiainete õppimi-sele, läbisid nad kõik jalgratta-kooli. Suurel osal nendest on tänaseks jalgrattaload taskus ja oskavad kenasti liikluses hakka-ma saada.

Annabell Carina Katalsepp 5. klassist osales väga edukalt RMK metsaviktoriinil, kogudes sajast võimalikust punktist 87. Turba Gümnaasiumist osalesid sellel viktoriinil 5.-7. klassi ja 10. klassi õpilased, neid juhendas õpetaja Kristel Kadak. Timo Saaliste oli sellel õppeaasta tubli peas-tarvutaja ja ka spordipoiss.

Juba teist aastat on meie kooli 6. klass osalenud projektis Kait-se Ennast ja Aita Teisi (KEAT). Sellel õppeaastal juhendas lapsi inimeseõpetuse õpetaja Kristel Kadak. Õppeaasta jooksul osa-les terve klass mitmetes loen-gutes – politsei, päästeteenis-tus, raudtee ohutus, esmaabi. 01. juunil sõitis meeskond (8 õpilast) võistlema Murastesse. Päev oli täis proovilepanekuid ja teadmiste kontrolli. Meie õpi-lased olid väga tublid, lõpetasid võistluse eduka 4. kohaga.

Põhikooli õpilased osalesid ka tervisliku toitumise projektis. Kuulati loengut, valmistati pla-kateid ja tervislikke võileibu. 6. klassi õpilaste Signe Ristisaare

ja Anžeelika Koptei plakat oli parim. 7. klassi õpilaste Regina Tsapova, Joanna Sempelsoni ja Merilin Allesse plakat sai 3. koha. 9. Klassi õpilaste Jaanika Tinni ja Kristina Kostjaki ter-vislik võileib saavutas 2. koha. Turba koolis olid selle projekti juhendajad õpetaja Kristel Ka-dak ja Merike Palts.

Meie kooli õpilased osalesid mitmel võrkpalli võistlusel. Väga edukalt lõppes põhikooli poiste meeskonna võistlus – saavutati teine koht Harjumaal. Võrkpall on populaarne õpilaste seas, isegi kevadel vahetunni ajal oli märgata õpilasi õues mängimas. Võrkpalli pisiku on lastesse süs-tinud ja neid kogu õppeaasta ju-hendanud Jüri Kaerpõld.

Nii põhikooli, kui ka gümnaa-siumi noormehed Turbas on pa-rimad Harjumaa korvpallurid. Korvpalli poisid võistlesid õp-peaasta jooksul ka kolmel kor-ral välismaal: kahel korral Lätis ja kevadel Moskvas. 10. klassi Rauno Nurger harjutas juba koos Eesti Korvpallikoondisega. Meie 12. klassi lõpetaja Rando Tihane jõudis õpingute kõrvalt ära teha ka korvpalli treeneri kvalifikatsiooni. Korvpallipoiste juhendaja on Märt Kermon.

Spordis oli veel edukas 8. klas-si õpilased Anette Kaerpõld - Harjumaa meistrivõistlused kergejõustikus, 3. koht kuuli-tõukes. Taavo Karja esindas kooli edukalt Harjumaa meist-rivõistlustel kergejõustikus - 3. koht kuulitõukes ja 60m jook-sus. Kergejõustikus on lastele toeks olnud Ants Kiisa.

8. klassi õpilased Hendrik Lall, Taavo Karja ja Karl-Rein Voodla osalesid Harjumaa geo-graafia teemapäevadel, koos õpetaja Merike Paltsiga.

Õpetaja Piret Tamme juhen-damisel osales 8. klassi õpilane Kelly Miido, 9. klassi õpilased Alise Leetsaar, Jaana Hanga ja Merilin Kold heategevuspro-jektis „Kududes teed head“.

8. klassi korvpallipoiss Hend-rik Lall on väga tubli ka inglise keeles. Õpetaja Kristel Källo ju-hendamisel osales ta Harjumaa inglise keele olümpiaadil ja saa-vutas 4. koha.

9. klassi Liisa Rebane osales üleriigilise 26. emakeele olüm-piaadi Harjumaa voorus ja saa-vutas 3.koha. Stiina Prees osa-les mitmel luulekonkursil. Liisat ja Stiinat juhendas õpetaja Kati Kreis.

10. klassi õpilane Maret Niitla osales Noorte leiutajate riikli-kul konkursil, mängib võrkpalli, laulab kooris ja osalenud mit-mel vabariiklikul viktoriinil. 11. klassi õpilane Anne-May Kal-doja juhib Turba Gümnaasiu-mi õpilasesindust. Nende kahe gümnaasiumi neiu aktiivsust märkas ka Turba Lions klubi ja võimaldas mõlemal neiul osale-da sellel suvel rahvusvahelistes laagrites Rootsis.

Saksa keele õpetaja Anne Erriti juhendamisel osalesid meie 11. klassi õpilased orienteerumis-mängul - Saksa keele ja kultuuri radadel Tallinnas. •

Mõni sõna möödunud õppe-aastast Turba Gümnaasiumis

Evelyn Tammaru Nissi Põhikooli huvijuht

Gümnaasiumi lõpetajad:Statsionaarõpe (14 lõpetajat): Kadi Grossberg, Gerda Jürisson, Kristjan Kaljundi, Aki Kapanen, Maria Kivja, Marko Nikker, Anželika Raagmets, Tiina Saun, Tanel Sempelson, Liina Sinijärv, Annica Tantu, Rando Tihane, Villem Tsupsman, Elis Värk. Nende lõpetajate klassijuhatajad – Helme Smirnova, Kristi Liivik, Aire Brandmesiter ja Kristi Samberg.

Õhtuõpe (6 lõpetajat): Konstantin Arpiainen, Liina Dorbek, Rita Kadak, Grete Koptelkov, Indrek Loit, Alo Reintam. Klassijuhataja Merike Tsupsman.

Põhikooli lõpetajad:

Statsionaarõpe (30 lõpetajat): Alar Aasoja, Andreas Aljas, Kristo Buht, Jaana Hanga, Maria Joa, Kenert Kaarma, Kristjan Kaasik, Keit Kadak, Kelli Kadak, Aku Kapanen, Ove-Kristjan Kasemetsa, Reijo Kitsemets, Merilin Kold, Kristina Kostjak, Jaana Kruusemaa, Riigo Kärner, Alise Leetsaar, Liis Leetsaar, Ly Libert, Laura Lilleorg, Robert Mardim, Jaan Ojasild, Vahur Pilk, Stiina Prees, Elys Pumbert, Liisa Rebane, Elisabeth Rei, Jaanika Tinn, Martin Uiboupin, Jan Vilokas. Neid noori on juhatanud õpetajad Kaja Kiis, Maie Vaher ja Heimar Tihane.

Õhtuõpe (2 lõpetajat): Marko Mürk, Liina Mägisalu. Klassijuhataja Merike Tsupsman. •

Gümnaasiumi lõpetajad.

5KULTUURTeataja 3/2011

Kultuurikalender JUULI

23.07 Lehetu küla 770. sünnipäev

23.-24.07 Naisrahvatantsurühm Roosi osaleb rahvakunstifestivalil Europeade Tartus. Esinemine 24. juulil, kell 13:30

27.07 Eakate ja puuetega inimeste ekskursioon Tartumaale

30.07 kell 19:00 „Nissi Suvemuusika 2011“ Nissi kirkus. Esineb Aare Paul Lattik.

31.07 Surnuaiapüha Nissi kalmistul:kell 11:00 armulaud Nissi kirikus,kell 12:00 jumalateenistus kalmistul.Bussiring: 10:15 - Turba 10:25 - Lehetu 10:30 - NurmeTagasisõit koju kokkuleppel.

AUGUST

6.08 kell 12:00 Lõikuskuu Kirbuturg Turba raudteejaama ees (järgi reklaami lk 8)

12.08 Riisipere kultuurimaja „Laululust“ ja rahvatantsijad Vormsil

12.08 kell 20:00 Ellamaa Külakeskuses A. Tsehhovi näidend "Karu". Esitab Turba Kultuurimaja näitetrupp.

13.08 Turba Kultuurimaja näitetrupp osaleb IX Vabariiklikul Külateatrite festivalil Jõelähtmes

15.08 kell 12:00 Inkotoa müügitund Riisipere kultuurimajas

20.08 Hüvasti suvi „Keskaegne Meistritekoda“ Riisipere pargis

20.08 kell 19:00 „Nissi Suvemuusika 2011“ Riisipere kultuurimajas esineb Kuninglik kvintett

27-28.08 Nissi valla külade ja alevikevaheliste spordivõistluste finaal Tuksi Puhkekeskuses

28.08 Üleriigiline suurprojekt TeateTants 2011

Tiiu Pikkur Artikkel on ilmunud ajalehes ”Eesti Kirik” nr. 29, 22.06.2011

On ilus jaanikuu laupäev, 18. juuni. Väikeses Nissis on ta-valisest rahvarohkem, teeveered ja parki-misplatsid täituvad igas suuruses sõiduki-tega. On Lääne-Harju praostkonna laulu-päev «Üksteist peab hoidma».

Nissi Maarja kogudus võib uh-kusega osalisi ja külalisi vastu võtta – vastremonditud kogu-dusemaja, korras kirik ja hool-datud kirikuaed – kõik on lau-lupäeva ootel.

Päev algab traditsiooniliselt kooride proovidega. Laulupäe-va külalised said kultuurimajas kuulata õpetaja Laine Villent-hali luuletusi lauludes, mida esitas Keiti Roosimägi.

Laulupäeva tipptund saabus kella neljaks, kui pidulik rong-käik läbi Nissi praostkonna vai-mulikega eesotsas kiriku juurde jõudis. Kirikutäis rahvast tervi-tas püsti seistes osavõtjaid, kes sisenesid Kadri Hundi seatud rahvakoraali «Mu mano tulge, latse» lauldes. Ja see protses-sioon oli üsna pikk.

Ühist osadust kogemaLaulupäeva kontsert oli ühen-datud jumalateenistusega, laulud olid jumalateenistuse osaks. Teenisid praostkonna vaimulikud: praost Jüri Vall-salu, abipraost Annika Laats, õpetajad Lea Jants-Ylönen,

Merle Prass-Siim, Aare Kim-mel, Mihkel Kukk, Joel Siim ja Marek Roots.

Nissi koguduse õp Lea Jants-Ylönen tervitas laulupäevalisi, öeldes: «Oleme kogunenud siia, et kogeda ühist osadust, et me pole ainult üksikud kogu-dused, vaid üks tervik praost-kond.» Alustasid ühendkoorid, kiriku võlvide all kõlas võimas lauluhääl, mis tipnes koguduse ja koori ühise «Õnnista ja hoia» laulmisega.

Evangeeliumi lugemise järel astusid nelja laulu-ga üles lastekoorid: Ha-geri ja Keila koguduse ning Sille Krooni laulu-stuudio lapsed. Laulu-päeva solist oli Hanna-Liina Võsa, kelle «Ave Maria» ja «Ei saa mitte vaiki olla» olid esitatud suurepäraselt.

Abipraost, Risti kogu-duse õp Annika Laats oli oma kõne üles ehi-tanud laulule. Ta tõdes, et me ei tea, kas Jeesus oskas laulda, oli ta bass või tenor, kuid Jeesus ise on Jumala armastuslaul ja jumalasõna on laulude laul.

Pärast armulaua jagamist esi-nesid segakoorid, pasunakoo-rid ja lõpetuseks taas ühend-koorid. Eraldi tahaks esile tõsta praostkonna (Hageri ja Rapla) pasunakoore. Tore, et on praostkond, kus pillimehi kahele orkestrile jagub, sest mitte kõik praostkonnad ei ole nii rikkad. Esitatud neli pala olid kõik nauditavad, võimsaim neist šoti meloodia «Highland Cathedral».

Kontsertjumalateenistuse lõ-puks kogunesid altari ette taas ühendkoorid, nendega koos

nüüd ka Hanna-Liina Võsa. Laulupäeva nimilugu Kadri Hundi «Üksteist peab hoid-ma», Evelin Kõrvitsa «Ütle, mis on inimene?» ja Tõnis Mägi «Palve» kõlasid hingeliiguta-valt hästi. Lõpulaulu – Juhan Aaviku «Hoia, Jumal, Eestit» laulsid koos kõik kirikulised.

Ilus laulupäev oli läbi saamas, praost Vallsalu lausus tänu-sõnad kõigile, kes selle toreda laulupäeva ette valmistasid.

Jüri Vallsalu pöördus osalejate poole prohvet Sakarjat mee-nutades: «See siin ei sündinud küll mitte väe ega võimu läbi, vaid Jumala vaimu läbi!»

Suur tänu öeldi laulupäe-va eestvedajale ja elluviijale, praostkonna muusikasekre-tärile Pille Metssonile. Suu-re töö tegid dirigendid Arvo Pihlamets, Sigrid Põld, Merle Lend, Sille Apri, Kaia Väljamäe, Pille Saatmäe, Joel Ots ja Aigar Kostabi ning kõikide kooride juhid, kes seekord dirigendi-puldis ei olnud. Tänusõnad kuulusid ka solist Hanna-Liina Võsale, organist Jaan Vaidlale ja helitehnik Jaane Lendile.

---

Nissi koguduse õpetaja lisas omalt poolt:

Südamlikud tänud kuuluvad ka Riisipere Kultuurimajale ning sealsetele töötajatele ees-otsas Kultuurimaja juhataja Evi Vendlaga, kes lubasid lau-lupäevalistel lahkelt kasutada oma maja ning aitasid kaasa laulupäeva kordaminekule.

Pea 200 lauljat ja muusikut

ning ka peo külalised said lõu-naajal kehakinnitust maitsva supi läbi, mille valmistas ”Mati Maja”.

Laulupäeval osales kokku 15 koori (3 lastekoori, 6 naiskoori, 6 segakoori) ja 2 pasunakoori, nende seas 10 kirikukoori ja 5 koori väljastpoolt kogudusi. Ka Nissi vald oli esindatud Riisi-pere Kammerkoori ja Naiskoor ”Nelli” lauljatega. Kõik osale-jad võisid rõõmu tunda kaunist ning hinge kosutavast päevast ning laulupäeva korraldajate suurimad tänusõnad kuuluvad Jumalale rohke õnnistuse eest. •

Südamega tehtud laulupäev Nissis

Elerin Sagar Lastekaitsenõunik

2. juunil kogunesid Turba ja Riisipere lasteaia lapsed ja nende õpetajad Turba Kultuu-rimajja, et tähistada üheskoos vahvat lastehommikut näi-dendiga „Tuhkatriinu“.

Esinesid Turba Kultuurima-ja lapsed: Heili-Eliise Vainlu, Helmi Vainlu, Gerda Kiisa, Virje Laak,

Kristjan Nedostojev, Karl-Ge-org Kuusemets, Erika Kuldla ja juhendaja Anne Kuusk.

Lapsi ja õpetajaid tuli tervita-ma vallavanem Peedo Kessel.

Toreda hommiku lõpetuseks pakkusid näidendi tegelased kõikidele lastele ja õpetajatele maitsvaid puuvilju.

Nimetatud lastehommik pü-hendati rahvusvahelisele las-tekaitsepäevale, mille idee pärineb 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmselt laste heaolu teemaliselt konverent-silt. Lastekaitsepäeva kuu-päev, 1. juuni, on aga Ameerika - Hiina päritolu, sest teadaole-valt kutsus Hiina konsul San Franciscos Draakonifestivali tähistamiseks kokku vanema-teta Hiina lapsed, et nad unus-taksid argimured ja saaksid lõbutseda. Eeltoodud pidus-tus langes kokku Genfi konve-rentsiga.

Ka tänapäeval on lastekaitse-päeva põhiliseks eesmärgiks tuua rõõmu ja pöörata erilist tähelepanu kõige väiksemate-le meie seas! •

Vahva lastehommik Turba Kultuurimajas

Evi Vendla Riisipere Kultuurimaja juhataja

Naisrahvatantsurühm Roosi naudib täiel rinnal juubeli-aastat. 15. tegevusaasta juu-belikontsert 14. mail oli väike tantsupidu Riisiperes – tänu kõigile, kes esinesid ja teine tänu vaatajatele.

Seljataha on jäänud I Eesti Naiste Tantsupidu Jõgeval. Mõtlema panev teema „Nai-selugu“ – meis kõigis on oma lugu, seal anti tantsu, loitsu ja sõnaga edasi lugu Vooremaal sündinud loost.

Oma lugu kannab iga Nissi val-las elav naine. Igas naises on peidus oma LUGU. Kas kõik tahavad üldse rääkida oma lugu? Rääkides säilivad meie traditsioonid, meie legendid ja kohalikud lood. Seda on os-kuslikult osanud lahti põimida Nissi Naisselts – tänu ja edu edaspidiseks!

Naisrühm Roosi jätkab juube-liaastat, esinedes 23.–24. juulil Tartus 48. Europeade’il.

12. augustil viiakse tantsulusti ühiselt memmede ja naisan-

sambliga Laululust Vormsile, kus esinetakse Hullo kiigeplat-sil – see projekt saab teoks läbi Leader’i rahastuse (koostöös Nissi Vallavalitsuse ja Riisipe-re Kultuuriseltsiga).

28. augusti ööl vihutakse tant-su „TeateTantsu“ teatepulka edasi (Roosi ja tantsumem-med) kandes Tallinna suunas, olles ühises suures tantsurin-gis, mis ühendab erinevaid paiku üle Eesti. Siinkohal üles-kutse tantsuhuvilistele: Liitu-ge tantsijatega! Andke endast teada kultuurimajja või võtke ühendust rühmade juhendaja või tantsijatega.

Ka naisansambel Laululust naudib suve lauldes. 22. juuni möödus suve tervitades Virt-sus – seal ootasid ees tuttavad ning need, kes on loonud sa-muti Pensionäride Ühenduse rakukese. Siin tänu Merike Kiiselile.

15.–16. juulini on kontsertreis mööda Peipsi rannikut. Esi-neti Mustvee linnapäevadel ja Omedu külapäeval. See sai teoks koostöös Nissi Valla Pensionäride Ühendusega.

Riisipere Kammerkoorist pole ma veel kirjutanud. 4. juunil viis Riisipere Kammerkoori tee Lihulasse Praostkonna Laulupäevale. See oli sisse-juhatus Nissi Praostkonna Laulupäevale (18.juuni). Tore, et suurte laulupidude vahele pakutakse uusi ja meeldivad võimalusi. Laulda on eesti inimene ikka suutnud ja jaksa-nud. Kammerkoori suvelaager viib Tõstamaale.

Maakond on suur ja katsu nii üritused seada, et miski kuskil ei kattu. Raske südamega sõit-sime 18. juuni hommikul Lok-sale „Memme-Taadi Lustipeo-le“, süda tahtis olla oma vallas peetaval Praostkonna Lau-lupäeval. Lustiline oli sealne pidu, uue suunana oli toodud tantsumurule Kuusalu ja Lok-sa lapsed, et liita põlvkondi.

Möödas ka jaanituled ühiselt Nissi jaanituleplatsil, kus po-pulaarne oli ikka jaanipäeva võrkpalli rannavolle – 7 võist-konda, tublid olid kõik, kes osalesid .

Sellel korral leidsime rahastu-sele lisa Leader’ist kultuuri-seltsi eestvedamisel.

Lapsi mängitas Mereröövel. Sees oli näomaalimisega ame-

tis Eneken Maripuu käe all 4 noort julget neidu(pildid). Tänan!

Kammersaalis sai nautida hõ-bekellukesena helisevat Külli Pärnastet ning kitarri meister-likult valdavat Tiit Korsarit .

Jaaniõhtu tantsulusti tõi Haapsalu segarühm. Tervi-tusi ja häid soove tõid Nissi Vallavolikogu esimees Annely Ajaots ja vallavanem Peedo Kessel. Tunnustuse pälvisid Nissi valla kaunimad kodud. Uhked ja südantsoojendavad oli valla sümboolikaga masti-vimplid. Koos süüdatud jaani-tuligi sai hoo ja väe, et emmata ja soojendada emakest maad, anda uut jõudu ja väge paik-konnale.

Kultuurimaja hingab juulis kergemalt.

Suvised esinemised ja kont-serdid saavad teoks tänu koos-tööle Nissi Vallavalitsuse, Har-ju Omavalitsuste Liidu, PRIA ning Kodanikeühendustega.

Iga aasta on eriline, iga suvi on eriline, iga inimene on väärtus kultuuri loomisel, säilitamisel ja viljelemisel .

Kaunist suve, armas Nissi val-la rahvas! •

Riisipere kultuurimajas

Teataja 3/20116 SPORT

Maido Kaljur maido.kaljur@mail.ee

25.mail toimus II Nissi valla rahvajooks Turba Gümnaasiumi staadio-nil-alevis ning Riisipere ja Turba vahelisel Lääne-maa Terviseteel.

Riisipere Lasteaia juurest väljus buss, et viia kõik soovijad Turbasse ja seal kõik koos jooksurõõmu nau-tida. Oli rõõm tõdeda, et lapsi tuli bussi peale palju.

Kõige esimesena said oma jooksu võimed proovile panna 2-7 aastased poisid ja tüdrukud, kelle distantsiks oli 400 meetrit. Kuni viimase hetke-ni pingutasid lapsed kõvasti, et olla teisest parem. Kokku oli tulnud til-lurajale 68 last.

Pärast pingutust ootas finišis lapsi šokolaadimedal ning vanuseklasside kolme parimat autasustati medali-tega.

Seejärel said kojusõitu alustada Rii-sipere Lasteaia lapsed, kuna neid juba ootasid nende vanemad. Teise-na said rajale miniraja jooksjad va-nuses 7-16 aastat, distantsiks oli 1,1 km. Kohale oli tulnud taaskord väga - väga palju lapsi ja selles jooksus pingutati äärmiselt palju, kuna kon-kurents oli tihe. Ka selle distantsi alistasid kõik sellel osalenud. Kokku oli südikaid poisse-tüdrukuid koha-le tulnud 84.

Minirajal osalenuid ootas finišis: kas šokolaadimedal või väike šokolaad. Pärast jooksu toimus ka tublimate autasustamine kus vanuseklasside kolm parimat said kaela medalid.

Kella 17:00-17:30-ni oli võimalik startida kepikõndijatel Riisiperest Läänemaa terviseteelt distantsile 5,8 km. 8 tublit osalejat said selle-ga kenasti hakkama, ning rõõm oli näha, et eelmise aasta kahe osaleja asemel oli nüüd osalejaid juba 8, sealhulgas ka meie valla vallavanem hr. Peedo Kessel koos vallavalitsuse liikmetega.

Pärast miniraja autasustamist väl-jus buss Turbast Riisiperre, et ära viia miniraja jooksjad, kes soovisid koju minna ning viia starti põhiraja jooksjad.

Stardis ootas ees suur üllatus, väga palju erinevatest paikadest jooksjaid oli tulnud, et panna oma jooksuvõi-med proovile. Loomulikult oli ka neid, kes tulid eelmise aasta rajare-kordit purustama.

Põhijooksu võitis Arvi Alamaa (M20) ajaga 19:52 OK Orvandist ja edestas 11 sekundiga eelmise aasta võitjat Ain Kilk´i (M40). Naistest ületas esimesena finišijoone Liina Sinijärv (N20) ajaga 27:45 Harju KEK RSK'st ning edestas 4 minutiga Elina Kutti´t (N21).

Põhirajal startis 65 osalejat, kes kõik ka läbisid antud distantsi.

Finišis ootas pika jooksu läbinud võistlejaid joogivesi ja šokolaad.

Märkimisväärne oli ka see, et osa lapsi kes läbisid miniraja olid tulnud veel ka põhirada jooksma – kiitus neile.

Kui kõik jooksusõbrad olid finišisse jõudnud alustasime põhiraja auta-sustamisega ning iga vanuseklassi 3 parimat said medalid kaela.

Kõikide jooksude parimaid autasus-tas traditsiooniliselt Nissi vallavalla-vanem Hr. Peedo Kessel.

Peale autasustamist jätkasime loo-siauhindade loosimisega, mille for-tuunaks oli põhijooksu võitja. Kuna rahvast oli väga palju, siis seekord pi-did vähemalt pooled jooksjad-kõn-dijad tühjade kätega lahkuma.

Pärast loosiauhindade jagamist said bussiga koju Ellamaa, Lehetu, Nur-me ja Riisipere spordisõbrad.

Suur rõõm oli näha, et kohale oli tuldud väga erinevatest kohtadest – lisaks meie valla elanikele oli jook-suhuvilisi ka Tallinnast, Märjamaalt, Kohilast, Juurust, Valgust ning Ruila Põhikooli ja

Ääsmäe -kooli lapsed.

Võib öelda, et seekordne rahvajooks õnnestus - oli palju osavõtjaid ja ilus jooksu ilm.

Suured tänud jooksu toetajatele: Eesti Kultuurkapitalile, Nissi valla-valitsusele ning kõikidele teistele, kes aitasid jooksu läbi viia.

Ja eriline tänu tublidele osaleja-tele, keda seekord oli kokku 225!

Kohtumiseni III Nissi valla rahva-jooksul, mis toimub traditsioonili-selt maikuu viimasel kolmapäeval aastal 2012. ■

II Nissi valla rahvajooksustPÕHIRADA (5,8 km) - ajaline koondjärjestus, osalejaid 65

VanuseklassVõistleja Aeg Kollektiiv N20 N21 N35 M20 M21 M40 M50

Arvi Alamaa 19:52 OK Orvand I

Ain Kilk 20:03 EWK I

Ats Sõnajalg 20:34 Harju KEK RSK I

Taavi Kala 20:46 Ääsmäe II

Jaanus Gross 21:10 Turba Gümnaasium III

Tenno Alamaa 21:17 Märjamaa SK II

Jaan Kiik 21:57 Tallinn III

Riho Ment 22:00 New Balance Team I

Viktor Lääts 22:06 Kohila II

Meeme Lindre 22:07 4

Andrus Pajur 22:32 Juuru III

Maido Kaljur 22:51 Harju KEK RSK 4

Harry Säär 24:22 Nissi Põhikool II

Risto Merimaa 24:48 LHSK (Turba Gümn.) III

Ats Kütt 24:49 Kohila 5

Julius Liiv 25:49 4

Dan-Markkus Pajula 26:25 Ääsmäe Põhikool 5

Tanel Kasenurm 26:25 Ääsmäe Põhikool 6

Jan Vilokas 26:32 LHSK (Turba Gümn.) 7

Priit Jüriöö 26:37 SK Ellamaa 4

Siim Edvard Sinimeri 26:55 Ääsmäe Põhikool 8

Martin Uiboupin 27:05 LHSK (Turba Gümn.) 9

Eric Paimla 27:10 Turba Gümnaasium 10

Liina Sinijärv 27:45 Turba Gümn./ Harju KEK RSK

I

Tõnu Lemsaar 28:15 5

Ove Kasemetsa 28:16 LHSK (Turba Gümn.) 11

Hendrik Sule 28:29 Ääsmäe Põhikool 12

Kristo Veiberg 28:56 LHSK (Turba Gümn.) 13

Kristo Tulp 29:01 LHSK (Turba Gümn.) 14

Hendrik Lall 29:03 LHSK (Turba Gümn.) 15

Timo Saaliste 29:39 Turba Gümnaasium 16

Rauno Nurger 29:41 LHSK (Turba Gümn.) 17

Priit Laanekivi 29:57 6

Reijo Ketsemets 30:15 LHSK (Turba Gümn.) 18

Paul Theodor Oja 31:07 Ääsmäe Põhikool 19

Sten Kiilberg 31:07 Ääsmäe Põhikool 20

Elina Kutti 31:45 Ürjaste I

Annely Gubinski 31:47 RSVK/Märjamaa I

Helery Säär 33:26 Nissi Põhikool II

Tony Kalm 33:42 Ääsmäe Põhikool 21

Geily Sinijärv 34:08 Nissi Põhikool III

Annabell Katalsepp 34:38 Turba Gümnaasium 4

Marge Rehepapp 35:21 Ruila Põhikool II

Heidi Kuningas 36:03 II

Annely Ajaots 36:59 Nissi Põhikool III

Laura-Mari Kalm 38:54 Ääsmäe Põhikool 5

Kertu Heil 39:09 Ääsmäe Põhikool 6

Lisanne Nurk 39:30 Ääsmäe Põhikool 7

Anastasia Rogozinnikova

40:02 Ääsmäe Põhikool 8

Sandra Smirnova 40:02 Ääsmäe Põhikool 9

Margarita Oja 45:20 Ääsmäe Põhikool 10

Heilis Mihkelsoo 45:23 Ääsmäe Põhikool 11

Laura Männaste 45:23 Ääsmäe Põhikool 12

Sigrid Poll 45:29 Ääsmäe Põhikool 13

Anželika Koptei 52:26 Turba Gümnaasium 14

Mari Väljaots 52:33 Turba Gümnaasium 15

Tõnu Saaliste 55:16 Turba Gümnaasium 22

Remo Kiin 55:18 Turba Gümnaasium 23

Angeelika Vallsalu 55:43 Turba Gümnaasium 16

Erlend Utrop 59:18 Ääsmäe Põhikool 24

Jaano Paldes 59:33 Ääsmäe Põhikool 25

Rauno Miller 59:41 Ääsmäe 26

Violette Tahk 59:46 Ääsmäe Põhikool 17

Gerda Kiisa 1:05:17 Turba Gümnaasium 18

Kristi Priimägi 1:05:18 Turba Gümnaasium 19

Põhijooksu võitja Arvi Alam finišeerimas.

7TURVALISUSTeataja 3/2011

Tüdrukud 8

1. Violette Tahk

2. Liisa Tikka

3. Gerli Aun

4. Ave Kaljumäe

Tüdrukud 10

1. Kertu Heil

2. Lisanne Nurk

3. Angeelika Vallsalu

4. Grete Aun

5. Leila Topkina

6. Alice Vaiknurme

7. Kaia Einla

8. Heidi Melis

9. Laura-Mari Kalm

10. Marleen Taimsaar

11. Karmen Langi

12. Kristi Priimägi

13. Katleen Luts

14. Katriine Laanjärv

Tüdrukud 12

1. Anastasia Rogozinnikova

2. Heilis Mihkelson

3. Hannela Melis

4. Sandra Smirnova

5. Angelika Rei

6. Robyn-Keiri Juhani

7. Egne Korol

8. Mari Väljaots

9. Gerda Kiisa

10. Ketlin Linnas

Tüdrukud 14

1. Helery Säär

2. Sigrid Pole

3. Laura Männaste

4. Margarita Oja

5. Anzelika Koptei

6. Reelika Rebane

Tüdrukud 16

1. Geily Sinijärv

KEPIKÕND (5,8 km)Juta Lehtme

Elerin Sagar Nissi VV

Reet Sandvik Nissi VV

Heli Puusepp Nissi VV

Krista Veskioja Nissi VV

Kaie Saar Nissi VV

Peedo Kessel Nissi VV

Tiiu Belimova Puruvana-kesed

Poisid 8

1. Denis Bobrovnikov

2. Egert Talvet

3. Tõnu Saaliste

4. Fred Vaitnurme

5. Eerik Ehrpais

6. Urmet Neem

7. Glen Kuningas

8. Risto Priimägi

9. Frank Aron Ragilo

10. Tanel Pajuran

11. Klaus Laurik

12. Kurmet Kutti

13. Taavo Ehrpais

14. Märten Nõmme

Poisid 10

1. Paul Theodor Oja

2. Erlend Utrop

3. Hendrik Sule

4. Erik Talvet

5. Randel Vinkler

6. Markus Anton

7. Ando Vinkler

8. Rauno Miller

9. Hannes Kadak

10. Egert Kallus

11. Anton Koptei

12. Jaan Talirand

13. Margus Udu

14. Robert Pangsepp

15. Maiko Nigul

16. Kevin Kuningas

17. Karl Georg Kuusemets

18. Daniel Kulterknup

19. Eerik Vares

20. Carl-Marcus Luhasoo

Poisid 12

1. Siim-Edvard Sinimeri

2. Aap Jõeste

3. Timo Saaliste

4. Margus Polma

5. Romet Säälik

6. Jaano Paldes

7. Tomy Kalm

8. Remo Kiin

Poisid 14

1. Dan-Markkus Pajula

2. Sten Kiilberg

3. Kalvi Silla

Poisid 16

1. Harry Säär

2. Tanel Kasenurm

3. Taavo Karja

4. Joonas Karm

Tüdrukud 2

1. Liis-Marie Kaljur

Tüdrukud 3

1. Kerttu Tamm

2. Ester Ardjainen

Tüdrukud 4

1. Lisanna Noortoots

2. Karin Rüüberg

3. Emma Ülevaino

4. Liisi Ülevaino

5. Minna-Matilda Reimann

6. Laura-Liis Kaljur

7. Merit Simisker

Tüdrukud 5

1. Meribel Nõmme

2. Marii-Heleen Kangur

3. Sära Pintman

4. Mari-Ella Gendrikson

5. Brianna Saareleht

Tüdrukud 6

1. Veronika Šušarina

2. Helmi Holm

3. Kirke Jõeste

4. Sanna Elisabeth Armilda Ylönen

5. Elina-Maris Lilleorg

6. Cathrin Kaiser

7. Reneli Korm

8. Emma Tšernikova

Tüdrukud 7

1. Maigi Nigul

2. Adeele Aljaste

3. Mari-Anne Gutmann

4. Mirtel Mets

5. Karoliina Säälik

6. Säde Pintman

7. Siiri Kaljumäe

8. Kertu-Liisa Loit

9. Laura Lall

Poisid 2

1. Armin Cedrik Allas

Poisid 3

1. Jürgen Kauksi

2. Remo Martin

3. Carl Aleksander Katalsepp

Poisid 4

1. Sten Täheväli

2. Hugo-Hendrik Vainlu

Poisid 5

1. Kevin Pikk

2. Steven Trepp

3. Kris-Jan Turi

4. Erek Arpiainen

5. Gert Miinpuu

6. Markus Kaljur

7. Romet Padar

8. Sten Säde

Poisid 6

1. Reigo Rebane

2. Chrisrofer Tigane

3. Timothy Pruual

4. Martin Talirand

5. Mihkel Kroon

6. Remy Rasmus Koptelkov

7. Martin Pettai

8. Kevin Kensap

Poisid 7

1. Rasmus Käige

2. Clen Pruuli

3. Klaus Laurik

4. Frank Aron Ragilo

5. Jarco Kangur

6. Sten-Erik Krull

7. Jürgen Lehtme

8. Kevin Silla

9. Madis Polma

10. Karl-Erik Viikmäe

11. Jan-Janis Lazarev

12. Rasmus Kruusemaa

13. Sten Pumbert

14. Sten Kenneth Paal

TILLURADA (400 m) - osalejaid 68

MINIRADA (1,1 km) - osalejaid 84

Kuigi võrreldes 15 aasta taguse ajaga on uppumi-si oluliselt vähem, upub igal aastal endiselt suur hulk inimesi. Möödunud aastal lõpetas oma elu märjas hauas 97 inimest, selle aasta esimese viie kuuga on Eestis uppu-nud juba kümme ini-mest. Enim upub 40–49-aastasi, suures ülekaalus on mehed.

Uppumiste peamine põhjus on nõrk ujumisoskusVähese ujumisoskusega inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama, ujutakse liialt sügavasse vette, kus jalad enam põhja ei ulata. Väsides tekib paanika, mis viib sihitu rabe-lemiseni, mis omakorda soodustab kiiret vee alla vajumist. Meeste puhul on uppumissurmade põhjus peamiselt alkoholijoove. Ei mak-sa arvata, et oht uppuda ähvardab vaid suure joobe puhul – juba väike joove või pohmell mõjutab inimest piisavalt, et vees viibimine ohtli-kuks muutub. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflek-toorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekki-

da alajahtumine ja jäsemete vere-varustus võib järsult halveneda.

Vee ääres hoia lastel silm peal!Laste järelevalveta jätmine on väi-keste lastega juhtuvate õnnetuste peamine põhjus. Liialt tihti usalda-vad lapsevanemad oma noorimad pereliikmed vanemate õdede-ven-dade hooleks, kellel ei pruugi jätku-da piisavalt tähelepanu väikelapse eest hoolitsemiseks. Samuti kipu-vad vanemad unustama, et veesü-gavus või lainetus, mis täiskasvanu jaoks on väike, võib lapsele osutuda eluohtlikuks.

Nii lapsed kui täiskasvnud peaksid ujuma selleks ette nähtud kohtades. Liiga kiirevoolulisse jõkke või suu-re lainetuse korral merevette min-na on arutu risk. Tundmatus kohas vette hüpates võib inimene sattu-da keeristesse või veekasvudesse, hulgaliselt vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenäh-tud kohtadest, näiteks sildadelt ja muulidelt. Tuleb meeles pidada, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega.

Päästevest tagab ohutuseVeekogule minnes tuleb alati jäl-gida ilmateadet ja veenduda, et

ilmastikuolud on veekogule mi-nekuks sobilikud. Päästevest selga ning töökorras ja laetud sidevahend taskusse – alles siis võib veekogule minna. Sagedasemad veesõidukite-ga juhtunud õnnetuste põhjused on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatu-te paatide kasutamine ja kogene-matus juhtimisel. Nende õnnetuste puhul saaks uppumisi vältida, kui kaatri, jahi või paadiga sõites kasu-taksid kõik inimesed neile sobiva suurusega päästeveste.

Ära lase purjus sõpra vette!Mai lõpul algas teavituskampaania, mis manitseb alkoholi pruukinuna vette mitte minema. Suvisel ajal kasvab veeõnnetustes hukkunu-te arv kolm kuni neli korda ja siis tõusevadki esile joobes inimestega juhtunud õnnetused. Nädalapäe-vadest on kõige ohtlikumad reede ja laupäev ehk päevad, mil kõige enam puhatakse. Puhkuse juurde aga kuulub meie kultuuriruumis olenevalt seltskonnast suuremal või vähemal määral alkohol. Ala-nud kampaania, et seltskonnaga veekogude äärde kogunedes võe-takse pahatihti kaasa alkohol, mida pruukinuna ja sellest «julgust saa-nuna» kiputakse oma võimeid üle hinnates vette ujuma. Olles oh-tudest teadlik, on võimalik säästa mitmeid elusid. •

Eestis upub igal aastal liiga palju inimesi

MINIRADA (jätkub)

SPORT

Astrid Ode-Laamanen

Ajalugu räägib Venemaast ja Saksa-maast, kui vaenlastest, kuid ometi on andmeid, et Stalin tõstis toosti Hitleri sünnipäeva auks.

23.augustil 1939 tehti sobing nn Molotov-Ribbentropi pakt Euroo-pa jagamisel, mille tulemusel jäi Eesti Venemaa mõjusfääri. Sala-protokoll pandi kalevi alla. Pikki aastakümneid eitas Venemaa sel-le olemasolu. MRP lubas Hitleril 1.septembril 1939 rünnata Poolat. Algas II Maailmasõda.

17.septembril tuli Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Alla kirjutati peale sunnitud vastastikkuse abistamise lepingule, kus Venemaa ettepanek oli tuua Eesti baasidesse 35 000 sõjaväelast. Eesti ettepanekul lepiti kokku 25 000 sõjaväelase toomi-sega Eestisse. Tegelikult tuli Ees-tisse 115 000 meest! See oli Eestile iseseisvuse lõpp. Mingid reeglid ja lepingud enam ei kehtinud.

Eesti territooriumilt hakati pom-mitama Helsingit. Kuna Soome ei leppinud etteantud nõudmistega, sai leidlik Venemaa sellega endale õiguse Soomega sõda alustada.

30.novembril 1940 algas Talvesõ-da. Raskeid ohvreid tuues suutsid meie põhjanaabrid oma iseseisvust kaitsta. Marssal Žukov olevat öel-nud: „Kui sõtta minna, siis valiksin endale Soome sõjamehed. Nende vaprust ei suutnud Vene marssalgi maha vaikida.“

Eestil, Lätil ja Leedul nii kergesti ei läinud. Enne "juuniküüditamist" oli kuhjaga traagikat igas Balti riigis.

14.juunil okupeeriti Leedu. Ulti-maatum tuli ka Lätile ja Eestile. 17.juunist alates oli Eesti täielikult okupeeritud. Tallinna saabus Nõu-kogude valitsuse erivolinik Andrei Ždanov. Nõukogude luureagendi-le Maksim Undile anti korraldus organiseerida 21.juunil üle Eesti „töörahva meeleavaldusi“. Selle läbiviimiseks toodi sisse ohtralt tsiviilriietes Nõukogude Liidu ko-danikke. Eestlased astusid välja, oli tulevahetust (Raua tänava kooli-majas), kuid valitsuse valikuteks oli juba hilja. Etteotsa pandi luuletaja Johannes Vares-Barbarus.

16.juunil sai meie iseseisvus lõpli-kult otsa. 14.-15.juulil 1940 lavastati Riigikogu valimised. Algasid rep-ressioonid ja vägivald. Eestlased proovisid seada üles Riigikokku vastaskandidaate, kuid kõik eba-õnnestus. Venemaa ei tunnistanud muud peale ühe partei süsteemi. Neist, kes julgesid vastuargumente nõuda, 2/3 represseeriti, teine 1/3 mõisteti surma või hukkus vangis.

6.augustil 1940 liideti Eesti ametli-kult Nõukogude Liiduga. Esimesed küüditatutest olid Konstantin Päts perega ja Johann Laidoner pere-ga - juulis 1940. Konstantin Pätsist ja tema saatusest on palju teavet. Nüüd puhkab ta Metsakalmistul, lõhnavate mändide all. Johann Laidoneri saatusest ja tema mat-mispaigast ei tea me palju.

Nüüd siis edasi. Juba 1940 aasta talvel algasid ettevalmistustööd küüditamise läbiviimiseks. Ope-ratsioon usaldati nn „troikadele“ Eesotsas olid venemeelsed ja -keel-sed rahvakomissarid Boris Kumm,

Andrei Murro ja KP I sekretär Karl Säre. Ettepanek oli küüditada 11 102 inimest. Registribüroo andme-tel oli neid u 9254 inimest.

Ja siis see algas! See oli rahuarmas-tavale Eesti rahvale täielik šokk. See oli õudusunenägu! Küüditati kodudest, töölt, isegi surijad veeti haigevooditest välja. Kõik inimlik oli sissetulnud abistajatele võõras. Pagari tänava piinamisboksid täi-tusid vangidega. Piinati ka naisi ja lapsi. Enamik meestest veeti Sta-robolski ja Babinosse, väiksem osa Kirovi oblastisse.

Rongid vurasid, vurasid! Tundus, et kõigele sellele ei tulegi lõppu. Inimesi vallutas peataolek ja hirm. Kelle üle ei jõutud kohut mõista varem, tehti see teoks Venemaal-Siberis. Ülekuulamised olid massi-lised. Kel’ pisutki süüd - hukati!

1942 aasta kevadeks oli küüditatud 3500 eesti mehest elus veel vaid 200! Ka vahepealsed „pisiküüdita-mised“ vähendasid 1682 inimese võrra eestlaste arvu. Kahjuks pole mul tabeleid lisada. Kõike võib vaadata isikuregistrist, mis on il-munud ERRB nimekirjaraamatute sarjas nr.5.

Uus sajand on alanud. Pärast II maailmasõda on hukkunud roh-kem inimesi kui sõdades. Tekki-nud on uued mõisted nagu terro-rism või küberrünnak. Lokaalseid sõdu jagub igaks päevaks. Kunagi varem pole inimene kuulunud nii ohustatud liikide hulka kui hetkel. Üks tark ütlemine on: „Ajalugu on õpetanud, et ta ei ole midagi õpeta-nud“. •

Nõukogude režiimi algusAJALUGU

8 Teataja 3/2011

OST-MÜÜKMüün jalgratast Classic Legend 3,6 L. Rattaga ei ole peaaegu üldse sõide-tud. Olemas on ratta pass ja ratta ABC. Hind väga soodne. Küsi julgesti! Tel: 53602685 ■

aprill 2011:Siranush Mkrtycheva (Riisipere)Helju Õigus (Riisipere)

mai 2011:Ivan Paltsennov (Munalaskme)

juuni 2011:Juhan Leetmaa (Odulemma)Lembit Konks (Lehetu)

Meie hulgast on lahkunud:

mai 2011:80 Helmut Miller (Munalaskme)80 Silvia Lind (Vilumäe küla)75 Arvo Toom (Vilumäe küla)75 Eilike Arro (Riisipere)70 Vello Kiisel (Tabara)70 Maie Edovald (Riisipere)

juuni 2011:95 Alide Tuisk (Turba)94 Maria Petrova (Munalaskme)75 Endel Lemsaar (Kivitammi)75 Maimu Kaljuvee (Riisipere)75 Helju Sarv (Turba)70 Jüri Simovart (Jaanika)70 Kalju Koppel (Kivitammi)70 Veniamin Vorobjov (Riisipere)70 Elvira Kokman (Riisipere)

juuli 2011:91 Sulo Kaikkonen (Riisipere)85 Matilda Teider (Rehemäe)80 Valentina Karutoom (Turba)75 Maimu Rõõmus (Riisipere)

Juubilarid:

aprill 2011:Lisandra Kold (Turba)

mai 2011:Julius Johanes Pent

(Turba)Margaret Siimut

(Riisipere)

juuni 2011:Laureen Tamm (Riisipere)Lisethe Heinsalu (Turba)Alyssa Härm (Riisipere)Anniliis Vallsalu (Turba)

Uued valla-kodanikud:

www.metsaliitto.eem

Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.

www.metsaliitto.ee

Tel: e-post: @metsaliitto.

Pakitud

Kohalevedu

AutoteenindusSõidukiremont

RehvitöödOÜ Loitmann

Ellamaa küla, Nissi v, tel. 504 6618

indrek.loit@gmail.com

GÜMNAASIUMI BAASILAutodiagnostik (1a.6k.)Sepatöö (2a.)Metalli sepistöötlemine (1a.)

Automaaler (1a.)Kivitöö (2a.)

PÕHIKOOLI BAASILKokk (3a.)Sepatöö (3a.)Autotehnik (3a.6k.) Autoplekksepp (3a.)

Automaaler (3a.)Kivitöö (2a.)Tisler (3a.)

LIHTSUSTATUD PÕHIHARIDUSE BAASIL

Kokk (3a.)Ehitusviimistlus (3a.)

Automaaler (3a.)Kodumajandus (3a.)

TOIMETULEKU TASEMEL PÕHIHARIDUSE BAASILKodumajandus (3a.)

KOOLITUS ILMA PÕHIHARIDUSETAPõhikooli poolelijätnutel, üle 17- aastased, võimalik kutseõpe koos põhiharidusõpin-gutega (8. või 9. klass).

Õpiraskustega, alla 17- aastased, võimalik jätkata põhihariduse õpinguid 7., 8. või 9. klassis koos kutsealase eelkoolitusega.

AutohooldusToitlustus

EhituspuuseppTisler

Vana-Vigala 78003 Raplamaa Tel: 482 4545 Mob: 505 2766 Faks: 482 4450kool@vigalattk.ee www.vigalattk.ee

KOOL KÕIGILE !

TEATED REKLAAM

Tööleasumine 1.septembrist. i-

nõudeid tõendavate dokumentide koopiad esitada 15. augustiks

aadressil Riisipere Lasteaed, Metsa 7, Riisipere, 76202 Harju mk või

e-postiga riisipere.lasteaed@mail.eeInfo: 6087121; 55600121

Riisipere Lasteaed võtab tööle

(0,75 ametikohta)

muusika- ja liikumisõpetaja

Buss : 10:15 - Turba 10:25 - Lehetu 10:30 - Nurme

Nissi kalmistul11:00 armulaud Nissi kirikus12:00 jumalateenis- tus kalmistul

31.juulil