Vene revolutsioonid, Eesti iseseisvumine, Vabadussõda

Ajalugu – 11 klassMadli-Maria Naulainen

Vene impeerium• Vaatamata kiirele majandusarengule oli

Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt vastuoluline

• 1894 asus troonile Nikolai II• Rahvast häiris demokraatlike vabaduste

puudumine• Rahvusvahelises suhtlemises agressiivne

poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905)

1905a revolutsioonSise- ja välispinged viisid Venemaa

revolutsioonini- 9. jaan Verine pühapäev – tulistati rahumeelset

töölisrongkäiku, millele järgnesid rahutused- 1905 okt toimus ülemaaline streik, mis sundis

tsaarivalitsust järeleandmisi tegema

17. okt andis tsaar välja manifesti- lubas sõna-, koosoleku-, ühinemisvabadust- rahvaesinduse ehk Riigiduuma valimisi (hakati

moodustama erakondi, toimusid valimised)

17. okt, võidutsev rahvas (Ilja Repin)

Revolutsiooni tulemused Venemaal

Kuigi revolutsioon järgneval aastal tasapisi vaibus, muutus selle tulemusel siiski üht-teist:- kergenes talupoegade ja tööliste olukord- vähenes rahvuslik rõhumine- laienesid poliitilised õigused- tugevnes rahvuslik liikumine

Balti kubermangud

• Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu

• Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku tugipunkt Läänemerel

• Maaelus arenes ühistegevus, turumajandus• Leedus oli areng madalam, tõi kaasa

väljavoolu, mis moodustas hiljem olulise poliitilise jõu õiguste nõudmisel Leedule

Rahvuslik liikumine• Rahvuslikust liikumisest kujunesid eri suunad,

millest kujunesid tulevased erakonnad– Lätis sotsiaaldemokraadid Janis Rainise vedamisel– Eestis Jaan Tõnisson, aatemehed (Postimees)– Konstantin Päts, majandusmehed (Teataja)

• Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas, mitmed omavalitsused saadi oma kontrolli alla (1904 saavutasid eestlased võimu nt Tallinnas)

• Leedu olukord oli raskem, venestamine keelas rahvuslikud org., keelati Ladina tähestik

Revolutsiooni mõju Baltimaades

• Nii Eestis kui Lätis mindi revol. kaasa– Algas mõisate põletamine, mõisnike tapmine– Osaleti üldstreigis– 16.okt 1905 avati Tallinnas meeleavaldajate vastu

tuli, hukkus 94, haavata sai üle 200

• Tsaari manifest leevendas olukorda, ka Baltiriikides hakati moodustama erakondi– J. Tõnisson Eesti Rahvameelne eduerakond– Rahvuslikul alused sotsiaaldemokraatlik erakond

• Rahvaesindajate nõupidamised, revolutsiooni-meelsed (mõisate põletamine, omavalitsused)

Revolutsiooni tulemused

Balti riikidele oli vaatamata lüüasaamisele revolutsiooni tulemused positiivsed– Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks– Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide

tegevus– Lihtsustus ajakirjanduse tegevus

Revolutsioon valmistas Balti riigid ette põhjalikemateks ümbermuudatusteks

Balti riigid 1907-1914

• Balti riikide kiire areng jätkus• Esile kerkis kultuuri-, majandus- ja poliitikategelasi• Suurenes omakeelse kirjanduse ja ajakirjanduse

hulk• Eestis loodi hoogsalt erakoole• Valmisid Vanemuine ja Estonia• Arenes põllumajanduslik ühistegevus, Lätis

tegutses nt aktiivselt Läti Põllumeeste Selts• Poliitiliselt nõuti autonoomiat, Leedus levis juba

enne IMS iseseisvusidee (otsis tuge Saksamaalt)

1917a veebruarirevolutsioon

• Uus revolutsioon Venemaal algas sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena I maailmasõjas (kurnatus, nälg, edutu sõjakäik, Venemaa nõrgenemine)

• Veebruarirevolutsioon (1917) – kukutati keiser Nikolai II– Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja

eelparlamendile– Täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele

• Eestisse jõudis sama Märtsirevolutsioonina

Kukutatud keiser

Nikolai II

Eesti revolutsiooni taustal• Veebruarirevolutsioon tõi kaasa uute

institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi

• 12. aprill 1917 kinnitas Venemaa Eestile ulatusliku autonoomia

• Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks

• Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska ja tema abistamiseks Maanõukogu

Maanõukogu

• Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu loodi omavalitsuse seaduse alusel

• Maanõukogu etteotsa sai Konstantin Päts

• Ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel

Oktoobripööre Venemaal 1917

• Idee alguseks on loetud Vladimir Lenini poolt aprillis 1917 avaldatud Aprilliteese

• Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski

• Soov oli saada võim täielikult endi kätte.• Oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik

Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud tegid Ajutise Valitsuse

• Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike ehk enamlaste (kommunismi) võimu kehtestamise kogu Venemaal

• Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liit

Uute riikide teke

• Peale I maailmasõda hakkasid lagunenud impeeriumide rõhutud rahvad oma riike looma

• Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust saada iseseisvaks– 6. dets. 1917 isesesvus Soome, Vene

enamlaste valitsus tunnistas seda– 16. veeb. 1918 kuulutas iseseisvust Leedu– 24. veeb 1918 EestiTegelikkuses sattuti aga Saksa okupatsiooni alla

Eesti iseseisvumine

• Veebruarirevolutsioonile järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine oktoobripöörde näol lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Venemaast

• Eeldused olid juba olemas varem– Rahvusliku haritlaskonna teke– Eestlaste majandsliku jõukuse kasv– Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts, Tõnisson)– Osalemine omavalitsuse juhtimises

Eesti iseseisvumine

• Septembris 1917 tungisid Saksa väed saartele

• Enamlased muutusid seeläbi Eestis populaarsemaks ja valmistasid ette relvastatud võimuhaaramist

• Segases olukorras tekkis Eesti täieliku iseseisvumise idee

• 15. nov võttis Maanõukogu vastu otsuse kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis

Iseseisvuse väljakuulutamine

• Asuti ühendusse välisriikidega• 1918a tungisid sakslased saartelt edasi• Moodustati Eesti Päästekomitee

(Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik)

• Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine

• Koostati Iseseisvusmanifest

Eestimaa Päästekomitee

Iseseisvusmanifest

● Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23. veeb. Pärnus

● Ülejäänud Eesti linnades 24. veeb, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks

● 24. veeb. loodi ühtlasi Ajutine Valitsus● Järgmisel päeval jõudsin Tallinna Saksa

väed ja algas Saksa okupatsioon (veeb-nov)

● Sakslased Ajutist Valitsust ei tunnistanud, taas tuldi kokku 11. nov 1918

Iseisesvusmanifesti ettelugemine

• Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ning viia revolutsioon läbi ka teistes Euroopa riikides

• Venemaa koondas Eesti piirile suured väed, 28. nov algas Vabadussõda

Eesti Vabadussõda (1918-1920)

• 1918 novembris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu (Narva)

• Eestlaste löögijõu moodustasid suures osas vabatahtlikud, sh palju koolinoori

• 1919 toimus ootamatu pööre – eestlased olid organiseerunud, abistasid Soome vabatahtlikud, merelt Inglise laevastik

• Kindral Laidoneri juhtimisel löödi 1919 jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja

1. polgu sidemeeskond Peteristil kevadel 1919a

Soomusrong nr 1

Soomusrongi sõdur “rahvusvahelises mundris” - peas prantsuse kiiver, seljas saksa sinel ja käes jaapani püss

Eesti Vabadussõda (1918-1920)

• 1919 alanud pealetungi käigus vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti

• Enamlaste võim Lätis likvideeriti

• Eesti-Läti väed sattusid vastamisi Saksa vägedega nn Landeswehri sõjas

• Saksa väed purustati, taastati Läti vabariik

Vabadussõja lõpp, rahuleping

• Punaarmeel ei õnnestunud vaatamata rasketele lahingutele edu saavutada

• Ka Eesti pool oli sõjast kurnatud

• Venemaa tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, lootes murda Lääneriikide blokaadi, eestlased nõustusid

Tartu rahu (2. veeb. 1920)

• Rahuläbirääkimised olid rasked, Venemaa üritas nende vältel Narva rinnet läbi murda

• Alles peale rünnakute läbikukkumist nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetada

• 2. veeb 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti sõltumatust, kehtestati riigipiir

• Tartu rahu tähistab Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu

Jaan Poska allkirjastab rahulepingu

Allkirjad Tartu rahu-lepingul