K Ü L L I S E M J O N O V

VERGILIUS PUBLIUS MARO

“AENEIS”

Aenease retk

William Blake Richmond “Venus ja Anchises”

Aeneas on Venuse ja troojalase Anchisese poeg.

Corrado Giaquinto

“Venus (Aenease

ema) ja Aeneas”

Aeneas põgeneb Troojast isa Anchisese ja oma poja Ascanusega.

“Aeneise” kuus esimest laulu on otsekui “Odüsseia”: elu kui teekond, kui seiklus, täis tundmatuid ja ähvardavaid ohte.

Aeneasele on see sisemine teekond, oma saatusest määratud missiooni täitmine, ettemääratuse omaksvõtmine ja sellega kaasnev kindlameelsus tegudes.

Viimased kuus laulu on otsekui “Ilias”: elu kui sihikindel võitlus, sõda, mille ülimaks sihiks pole kangelaskuulsus ja au, vaid missiooni täitmine: uue riigi rajamine.

Aeneas areneb teose jooksul: kõhklevast ja kahtlevast noormehest saab aja jooksul (VI laulust) otsusekindel tegutseja.

Kasutatud on vaticinatio ex eventu (ennustus tagantjärele) võtet: ennustatakse seda, mis hiljem päriselt juhtus (Dido kuulutab ette vaenu Kartaago ja Rooma vahel).

“Aeneis” on esimene rahvuseepos.

I – IV laul

Tegevus toimub Kartaagos.

Juno/Hera, kreeklaste soosija Trooja sõjas, näeb Aenease rajatavas riigis ohtu oma lemmiklinnale Kartaagole ja korraldab tormi.

Aenease ema Venus/ Aphrodite palub abi Jupiterilt/Zeusilt ja too toimetab Aenease Kartaago randa.

Aeneas jõuab

isa ja poja

Ascanusega

Kartaago

randa.

II – III laul

Aeneas

jutustab

Didole

Troojas

toimunust.

Poseidoni saadetud meremaod kägistavad Trooja preestri Laokooni ja tema kaks poega.

Trooja hobune: kreeklaste “kingitus” troojalastele

(Minerva/Athena kingitus).

IV laul

Aenease ja Dido romantiline, kuid traagiline armastuslugu. Aeneas lahkub Kartaagost, sest talle meenutatakse tema ülesannet. Dido tapab end, enne surma kuulutab Dido igavest vaenu Kartaago ja Rooma vahel.

Aeneas ja Dido jahiretkel enne äikesetormi.

V laul

Võistlusmängud

Aenease isa

Anchisese auks

Sitsiilia saarel.

VI laul

Allilmas

Allilma pääseb Sibylla koopast Avernuse järve lähedal Kampaanias. Enne allilma ei pääse, kui Aeneas on toonud kuldse puuoksa, mis kasvab sügaval metsas.

Allilmas kohtab Aeneas Didot, kuid solvunud naine ei tee temast välja.

Aeneas näeb neid, kes on määratud igavesti karistust kandma (nt isa- ja vennatapjad, ihnurid).

Jan Brueghel Vanem“Aeneas ja Sibylla allilmas”

Aeneas rändab allilma, kus isa näitab talle tulevikupilte Rooma suurmeestest ja räägib nende tegudest. Mainitakse Caesar Augustust, kes toob Itaaliasse kuldajastu.

Ascaniuse sõnad Aeneasele: “...kõikjal sa, roomlane, ent jää juhtima riike ja rahvaid,/see on su oskus ja taid: rahus õpeta kombeid ja korda,/ säästku sul võidetuid võim, aga ülbeid taltsuta jõuga.”

Aenease ja Anchisese kohtumine allilmas.

Eepose teises

pooles tõuseb

tähtsale kohale

Aenease poeg

Ascanius, kelle

teiseks nimeks

saab Julus (seega

Juliuste soo esiisa

– sinna kuulusid

nii Julius Caesar

kui ka Augustus.)

VII laul

Aeneas jõuab

Latiumi randa,

Latiumi valitseja

Latinus lubab

Aeneasele

naiseks oma

tütre Lavinia.

Aeneas ja troojalased ei saa oma uut kodupaika

kingitusena: võimult tõugatud etruskide kuningas

Mezentius lööb mesti rutulitega.

Juno/Hera õhutusel koonduvad väed Aenease vastu.

Vaenuvägesid juhatab rutulite valitseja Turnus, kes

meenutab lugejale “Iliase” Achilleust: vapper ja

kartmatu, samas õrn ja metsloomalik. Turnus on

Aenease vastane nii sõjas kui ka armastuses

(püüdleb Lavinia armastust).

VIII laul

Ettevalmistus sõjaks. Vulcanos/Hephaistos sepistab Aeneasele relvad ja kilbi, millel on stseenid Rooma tulevasest ajaloost.

Charles-Joseph Natoire

“Venus vaatab Hephaistose valmistatud relvad üle”

IX – XII laul

Võitlusstseenid

“Aeneis” lõpeb Aenease ja Turnuse kahevõitlusega, kus Turnus hukkub.

Lõpuks sekkub Jupiter ja käsib Junol lõpetada Aenease ja troojalaste jälitamine. Juno kuuletub, ent seab lisatingimuse: maa peab jääma kandma vana nime.

Kasutatud kirjandus:

J. Talvet “Maailmakirjandus” I

L. Hjortsø “Rooma jumalad ja kangelased”