Eesti Panga majandusprognoos2017–2020
19. detsember 2017
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
2012.-2020. aasta majanduskasv
Allikas: IMF WEO.
arenevad riigid
Maailmamajanduse kasv on kiirenemas
• Sel aastal on maailmamajandus arenenud prognoositust kiiremini, seda kõikides suuremates piirkondades, aga ennekõike arenenud riikides
prognoos
2
maailm
tume joon: oktoober 2017hele joon: aprill 2016
arenenud riigid
0
20
40
60
80
100
120
140
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
tööstustoormed, indeks, jaanuar 2014 = 100toidutoormed, indeks, jaanuar 2014 = 100nafta, USA dollarites barreli kohta
Toormete hinnaindeksid ja nafta hind USA dollarites
Allikas: Euroopa Keskpank.
Toormehinnad on seni valdavalt tõusnud
• OPECi tootmispiirangu pikendamise otsus novembri lõpus oli ootuspärane ega kergitanud nafta maailmaturuhinda
• Suurem nõudlus kergitab edaspidi toidu- ja tööstustoormete hindu
prognoos
3
-1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020-1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Euroala majandus kasvab edaspidi rahulikumas tempos
• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi kiireneb inflatsioon 2020. aastaks 1,7%ni ja majanduskasv langeb selle aasta 2,4%lt 1,7%ni
ÜTHI-inflatsioon
4
Majanduskasv
prognoosprognoos
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Kollane ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud usaldusvahemikku.
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Kollane ala tähistab varasemate prognoosivigade alusel leitud usaldusvahemikku.
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Allikas: Euroopa Keskpank.
Märkus. Viimane vaatlus 03.12.2017.
3 kuu EURIBOR
Euroala, sh Eesti majanduskasvu toetavad väga madalad intressimäärad
• 3 kuu EURIBOR tõuseb turuootuste järgi üle nulli alles 2020. aastal
prognoos
5
-4
-2
0
2
4
6
8
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Venemaa pp Läti pp Leedu ppSoome pp Rootsi pp muud riigid ppvälisnõudlus kokku % Eesti eksport %
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Pank.
Välisnõudluse kasv
Eesti peamistel välisturgudel jääb kiirem kasv lõppevasse aastasse
prognoos
6
• Eesti ekspordi kasv jääb sel ja järgmisel aastal välisnõudluse kasvule alla elektroonikaseadmete ekspordi vähenemise tõttu
• Väljaveohindade kasv, ettevõtete küsitlusandmed ja ekspordimahud viitavad Eesti ekspordi konkurentsivõime püsimisele
Paranenud väljaveovõimalused on kasvatanud tööstustoodangut
• Ettevõtete ja kodumajapidamiste ootused lähituleviku suhtes püsivad kõrgel
7
-8
-4
0
4
8
12
16
2013 2014 2015 2016 2017
mäetööstus pp energia pp õlitööstus pp muu pp kokku %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Tööstustoodangu aastane muutus
Potentsiaalne majanduskasv on 3% juures• Rahvastiku vananemist on tasakaalustanud suurem osalemine tööturul• Investeerimismäär on võrreldes kriisieelse ajaga madal• Järjest vähem on tehnoloogiat, mida üle võtta, suurenenud on arendustegevuse vajadus
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
kogutootlikkus kapital tööjõud potentsiaalne majanduskasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Potentsiaalne majanduskasv
prognoos
Eesti majandus on ületamas jõukohast taset
9
• Eesti majandustsükli seis sarnaneb 2005. aastaga
-3
-2
-1
0
1
2
3
-15
-10
-5
0
5
10
15
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
SKP lõhe (vasak telg) rakendatuse tase tööstuses (parem telg)
tööjõupuudus tööstuses (parem telg) tööjõupuudus teeninduses (parem telg)
tööjõupuudus ehituses (parem telg)
Majandustsükli näitajad
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet, Eesti Pank.
% p
ote
nts
iaal
sest
SK
Pst
stan
dar
dis
eeri
tud
vää
rtu
s
5,7%6,5% 7,3% 7,1%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Tööpuudus kestuse järgi
Tööpuudus on saavutanud kriisijärgse aja madalaima taseme
10
• Viimase kahe aasta jooksul stabiilsena püsinud pikaajalise tööpuuduse määr näitab raskusi tööotsijate sobitumisel töökohtadega
• Tööpuuduse määr kerkib järgmistel aastatel töövõimereformi mõjul
prognoos
alla 12 kuu töötudüle 12 kuu töötud
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Täitmata töökohtade osakaal
Allikas: statistikaamet.
majandus kokku (avalik ja erasektor)
Miski ei viita tööjõupuuduse probleemi kiirele lahenemisele
11
• Teenindussektoris ulatub täitmata töökohtade osakaal eelmise buumi tasemeni, kiiresti on kasvanud vabade töökohtade hulk ka tööstuses
Märkus. Andmed on hooajaliselt tasandatud.
teenindussektor (era)
tööstus
Töökohtade vahetamise aktiivsus on varasema tipu lähedal
12
• Töökohtade vahetamise sagedus on märk tööturu paindlikkusest, ent näitab ka majandustsükli suurenenud mõju
• Töötajad liiguvad paremini tasustatud tööle
0
10000
20000
30000
40000
50000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
töötaja algatusel töölt lahkunud töötajate arv tööandja algatusel töölt lahkunud töötajate arvtööle võetud töötajate arv töölt lahkunud töötajate arv
Töötajate liikumine
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Märkus. Andmed on hooajaliselt tasandatud.
u 20 000inimest
u 40 000inimest
Kiire palgakasv jääb kestma ka lähiaastatel
13
0.00
0.01
0.02
0.03
0.04
0.05
0.06
0.07
0.08
0.09
0
150
300
450
600
750
900
1,050
1,200
1,350
1,500
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Keskmine brutokuupalk
5,4% 5,8%5,7%6,2%6,8%7,4%
5,9%5,6%7,8%
5,9%
prognoos
• Majandusele on jõukohane 5–6% palgakasv
-2
0
2
4
6
8
10
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
muude tulude muutus pp efektiivse tööjõumaksumäära muutus pp
palgafondi muutus pp kasutatava tulu nominaalkasv %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Majapidamiste kasutatava tulu kasv jooksevhinnas
Muutus füüsilise isiku tulude maksustamises kiirendab järgmisel aastal elanike kasutatava tulu kasvu
14
prognoos
• Maksumuudatus suurendab suurt osa netopalkadest, kuid suure tööjõupuuduse tõttu ei aita see ettevõtetel brutotöötasude kasvu ohjata
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
säästumäära muutus pp kasutatava tulu nominaalkasv pp hinnakasv* reaalkasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Eratarbimise kasv
*Eratarbimise deflaatori kasv.
Eratarbimist toetab sissetulekute kasv ja inflatsiooni aeglustumine
15
prognoos
säästmine suureneb
säästmine väheneb
-2
-1
0
1
2
3
4
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
toit ppteenused ja tööstuskaubad ppenergia pptarbijahindade muutus võrreldes eelmise aastaga %tarbijahindade muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Inflatsioon
Hinnakasv hakkab aeglustuma
• Maksude panus väheneb selle aasta 0,8 protsendipunktilt 0,4 protsendipunktini 2019. –2020. aastal
• Lähiajal jätkub nafta kallinemise järelmõjude kandumine soojusenergia hindadesse• Kiirem majanduskasv ja impordi kallinemine suurendavad alusinflatsiooni
prognoos
16
0,1%
3,5%3,2%
2,0%2,1%
Vajadus ja head finantseerimisvõimalused suurendavad investeeringuid
17
prognoos
• Investeeringute kasvu toetavad head rahastamistingimused, paranenud välisnõudlus ja suurenev vajadus tulla toime tööjõupuudusega
• Suur erinevus koguinvesteeringute kasvus 2017. ja 2018. aastal tuleb valitsemissektori kulutustest ja suuremahulistest laevatehingutest 2017. aastal
-15
-10
-5
0
5
10
15
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
valitsemissektor pp ettevõtted pp majapidamised pp investeeringud kokku %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Põhivarainvesteeringute muutus püsihinnas
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
tööjõu tootlikkus pp hõive pp SKP kasv püsihinnas %
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Hõive ja tootlikkuse panus majanduskasvu
4,2%
Majanduskasvu veab nii investeeringute toel suurenev tootlikkus kui ka suurenev nõudlus
prognoos
18
• Tööjõu tootlikkus on kiirenenud alates eelmisest aastast ja kiireneb uute investeeringute mõjul ka edaspidi
4,3%
3,1%2,7%
Majandusprognoosist lähtuvad järeldused
• Eesti jaoks olulised välisturud on üllatanud oodatust paremate majandustulemustega
• Euroopa Keskpanga eesmärgist – veidi alla 2% keskpikas perspektiivis – allpool püsiva hinnakasvu tõttu jäävad euroala rahaturuintressid madalaks
• Euroala majanduskasv aeglustub varasemate rahapoliitiliste otsuste mõju hääbumise, kallima euro ja tööjõupiirangu tõttu
• Peamistest eksporditurgudest sõltuvalt aeglustub ka Eesti majanduskasv
Eesti jaoks olulistel turgudel on läinud hästi, ootused tulevikuks on vaoshoitumad
20
• Harud ja tegevusvaldkonnad, millel vahepeal läks halvasti, on kasvuhoo sisse saanud ja majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks
• Palgakulude kasv on kiire, kuid nüüdseks paremas kooskõlas majanduse üldise olukorraga
• Viimasel ajal on lisaks palgakuludele suurenenud ka ettevõtlussektori kasum, mis näitab ilmselt, et turul domineerivad tugevad ettevõtted
• Madalapalgaliste töökohtade täitmine on keeruline, sest need pole praegustes turutingimustes konkurentsivõimelised
• Ettevõtted suurendavad investeeringuid, kuna on vajadus tõsta tootlikkust ja töötajate palku
Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus
21
• Erinevalt kümne aasta tagusest ajast ei moonuta majanduse struktuuri kiire võlakoormuse kasv, erasektori vastupanuvõime riskidele on suurem
• Probleeme võib siiski põhjustada avaliku ja erasektori ehitustellimuste koondumine ühele ajale, mis suurendab tootmistsükli heitlikkust ehitussektoris
• Üha sagedasem töökohtade vahetus on märk paindlikust tööturust, aga kui töötajad hakkavad liikuma ajutiselt stimuleeritud suletud sektorisse (sh ehitusse), on selle kaugemaks tagajärjeks suurem tööpuudus ja aeglasem majanduskasv
Eestisiseseid põhjuseid majanduskasvu äkiliseks pidurdumiseks ei paista
22
-2%
-1%
0%
1%
2%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
tsükliline komponent ajutised meetmed
struktuurne eelarvepositsioon nominaalne eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)
Valitsuse eelarvepoliitika hoogustab tuleviku arvelt praegust majanduskasvu
• Valitsus on plaaninud suurendada majanduse nõudlust kulutuste kasvuga• Struktuursest puudujäägist väljumine võib kujuneda raskeks, sest selleks ajaks on
maksubaaside tsükliline kõrgseis möödas
prognoos
23
Väga kiire majanduskasv pole õige aeg puudujäägis eelarveks
• Olukorras, kus majandus on juba ületamas oma potentsiaalset taset ja euroala ühine rahapoliitika püsib toetav, pole valitsusel vaja majandust omalt poolt ergutada
• Lisaks puudujäägis eelarvele kiirendavad järgmistel aastatel Eesti majanduskasvu täiendavalt ka ELi siirded (ei halvenda eelarve tasakaalu)
• 2019. aasta riigieelarve peaks olema nominaalses ülejäägis ja struktuurselt vähemalt tasakaalus
• Praeguses olukorras reservide kogumata jätmine tähendab väiksemat tuge valitsuselt siis, kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini
• Maksukeskkonna ennustamatus raskendab erasektoril tulevikku puudutavate otsuste langetamist
24
Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
2016 2017* 2018* 2019* 2020*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 21,10 22,99 24,94 26,69 28,38
SKP muutus püsivhindades (%) 2,1 4,3 4,2 3,1 2,7
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 1,8 3,0 4,2 3,0 2,6
THI-inflatsioon (%) 0,1 3,5 3,2 2,1 2,0
Töötuse määr (%) 6,8 5,9 7,3 7,9 7,9
Keskmine brutopalk (eurodes) 1139 1217 1292 1366 1445
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,4 6,8 6,2 5,7 5,8
Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,3 -0,5 -0,4 -0,6 -0,6
* Prognoos
25