1QOQO mai 2012

2 QOQO mai 2012

3mai 2012 QOQO

Ajakiri QOQO on autorikaitse objekt. Ajakirjas QOQO avalda-tud tekstide ja fotode avaldamine mis tahes viisil terviku või osana on keelatud ilma väljaandja eelneva kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

n TOIMETUS

Peatoimetaja: Leena Arshaljan • leena@qoqo.ee

Kujundajad: Piret Raja, Ivi Lipp, Darja Sergejeva, BaBahh Productions

Fotograaf: Mirjam Veisner • mirjam@fotofan.ee

Keeletoimetaja: Kerli Põldre

Kaasautorid: Katarina Latte, Raul Lindemann, Martin Plaser, Aleksandr Kents, Kuldar Ojasoo, Margus Kiiver, Ott Tõnissaar, Vahur Agar, Ülo Külm, Robert Blok, Erik Kerde

n REKLAAM/TURUNDUS

Kadri Veisner

kadri@qoqo.ee

Tel +372 512 3415

n TRÜKK: Printall AS

n TELLIMINE JA KOJUKANNE

Express Post ASQOQO kojukande ja tellimisega seotud küsimuste korral palume võtta ühendust numbril 617 7717 või tellimine@expresspost.ee

Vali sobiv tellimisviis:www.qoqo.eeTelefonil 617 7717Faksiga 617 7701qoqo@qoqo.ee

Tellimusi võetakse vastu ka kõikides ASi Eesti Post postkontorites. Tellimishind otsekorraldusega 2.49 €/kuu.

n VÄLJAANDJA

QOQO OÜTartu mnt 84c-151, Tallinn 10112qoqo@qoqo.ee www.qoqo.ee

Tegevjuht Joel Kirsimaa joel@qoqo.ee

Intelligentne saab olla vaid mugavus tsoonisKui elu on ilus, siis saavad kõik olla „mina ise” rollis. Asi lihtne − loll on loll, tark on tark, igaüks käitub vastavalt oma intelligentsusastmele. Kes meist poleks kritiseerinud mõne rumala ja närvilise inimese sihipäratut tegevust, totakat väljaütlemist või mõnd muud rumalusega samastatavat tegevust? Samas vas-tupidi, kõik me oleme andunult imetlenud mõnda edukat, ülimalt tasakaalukat ja intelligentset arvamusliidrit. „Temasarnane ma tahan olla, ülinormaalne ja asjalik inimene!” Kumb on aga stabiilsem eluvorm, kas rumal või intelligentne? Väljudes mugavustsoonist, hakkavad toimuma huvitavad muutused, mis sellele küsimusele vastuse annavad. Pingeolukorras hakkavad millegipärast ka kõige tasakaalukamad inimesed käituma vägagi kaootiliselt. Nad karjuvad, vehivad kätega, pendeldavad oma mõtetega sinna-tänna ja võtavad iga väljastpoolt tulevat arvamust rünnakuna tema isiku vastu. Lühidalt tähendab see, et ka nn kõrgemat klassi inimesed langevad pingesituatsioonis mitu trepiastet mada-lamale. Samaväärses pingeseisus, ent madalamal ühiskonnaastmel inimene paraku kõrgemale ei tõuse, vaid jääb ikka ja ainult iseendaks. Tulemuseks pole muud kui topelthulk kontrollimatuid.

Ülalräägitu kirjeldab hästi seda, kui sarnaselt ebastabiilsed me kõik tegelikult oleme. Intelligentne inimene suudab oma auväärt rolli täita vaid mugavustsoo-nis olles. Sealt väljudes muutub ta samasuguseks sihitult tõmblevaks elukaks nagu need, keda me mittetaibukateks nimetame. Huvitav on veel see, et mida pingelisem on olukord, seda rohkem hakkab intelligent rääkima iseendast ja sellest, kes ta on ja kuidas tema puhul ikka asjad käivad. Viimane on täiesti loo-mulik, samas üdini kasutu enesekehtestamine. Kõik teavad niisamagi, kes või mis sa oled.Käesolevasse QOQO numbrisse tegime lugudevaliku just selliste tegelaskuju-de põhjal, kes suudavad jääda iseendaks ka rasketel aegadel. Need on persoo-nid, kelle pingetaluvus on palju kõrgem kui enamikul meist. Sten-Erik Jantson on mees, kes ülikeerulises šõuäris tegutsedes jääb alati iseendaks. Šoti Klubi liik-meskonna mõnus-sõbralik olek pani isegi mind korraks endasse vaatama − kas ma olen täna see, kes olin eile? Ekstremistist kirjanik Martin Plaser lihtsalt teeb ja teeb, ilma et mehe jõud raugeks. Ma pole veel Martinit näinud närvilise ega tigedana. Need on vaid üksikud näited kõikidest headest, vastu elutuult rühki-vatest inimestest, kellest käesoleva QOQO kaante vahel pajatame. QOQO peab alati lugu ka ilusatest ja asjalikest naistest. Mees on pea, naine on mehe kael. XOXO Girl Annely ja persoon Aleksandra on mõlemad kadestamisväärselt või-mekad naised, kes nii mõnegi mehe punastama peaks panema.Siit tulebki tänavukevadine mõttetera: ära närvitse, ära vehi kätega ja ära siuna teisi taga − sa pole ainuke, kellel on keerulised ajad!

Kainet mõistust ja stressivaba sooja suve!

Joel Kirsimaa

SISUKORDQ O Q O M A G A Z I N E M A I 2 0 1 2

32 KOMPU ÖÖKLUBIKUNN STEN-ERIK JANTSON

>> K A A S

6 SUhTLUS

8 UUDISED

10 QOQO KAUNITAR  Näkk lainetel – Triina

12 QOQO 11 Verised spordialad

14 VIDINAD

16 FAKTID

19 NALI

20 NOVELL Martin Plaser

22 AUTO Opel Astra GTC-seksikas armuke

24 AUTOLEGEND Ford GT-tagasi juurte juurde

26 SPORT Uudised, intervjuu, trenn

30 LUUBI ALL Ott Lepland

38 MEESTEMAAILM Šotimaa sõprade klubi

42   MAJANDUS

46 REIS

50 KINGISPIKKER

52 PERSOON Lihtne ja lummav Aleksandra

55 MOOD

56 EKSPERIMENT Kuidas ravida pohmelli

58 TERVIS Halb hingeõhk

62 TOIT

66 SOOVITUS

72 MOESEERIA ERI

80 xOxO GIRL

82 TEST

26

52

Fotograaf: Mirjam Veisner

30

24

62

SISUKORD

52

Sportura. Enam kui sajand on mõlemad, Seiko ja FC Barcelona, igaüks omal alal, pühendunud täiusele. Nüüd oleme partnerid,

tähistades jagatud otsustavust olla parim uue Sportura kronograaf kellaga. Seiko leiutas kvarts kronograaf kella 1983 ja on võtnud

aega maailmaspordis 50 aastat. Kogu see kogemus kajastub nüüd uues Sportura kellas. 10 BAR veekindlust, safiir klaas ja 1/5 sek.

kronograaf. Sportura on kell, mille on valinud tõenäoliselt üks maailma edukaim jalgpalli meeskond. seikowatches.com

the sportura chronograph. the measure of greatness.

d e d i c a t e d t o p e r f e c t i o n

6 QOQO mai 2012

QOQO SUHTLUS

Kuhu on kadunud "Nõuandja" rubriik?

Vastab Tiina, QOQO modell, 2011. aasta oktoobri kaanetüdruk

Vastab Marge, QOQO modell Vastab Jaana, QOQO modell

Kas keegi oskaks öelda, mida ma teen va-lesti, et mul mitte kunagi ilusate naiste-ga ei vea. Ma ei ütleks, et mul naisi üld-se pole. On, aga kõik on ikka rohkem kui viis pügalat alla harju keskmise. Leidub ju mehi, kes tõmbavad modellimõõtu naisi ligi nagu kärbsepaber putukaid. Kusjuures väga tihti pole magnetiks mehe suur raha-kott ja filmistaari välimus, vaid see „miski,” mis naisi võlub.

Olen 40-aastane kahe lapse isa. Mul on tore naine ja kõik näikse justkui korras olevat. Probleem on aga selles, et nii kui tilga alkoholi saan, sõidab mul katus ära iga vähegi apetiitsema naisterahva pea-le. Oma naine on hetkega peast pühitud ja neelud käivad uue silmarõõmu järele. Kai-ne peaga sellist asja pole. Svipsis peaga olen aga nii mõnigi kord väga suure jama korraldanud. Imestan, et mu naine mind veel maha pole jätnud. Mida teha?

Olen 32-aastane täiesti normaalne pere-isa. Võin öelda, et saan hästi hakkama nii majanduslikult kui ka vastassooga suhel-des. Naisega küll vahest ragistame, aga alati lepime kiiresti ära ja elu kulgeb mõ-nusalt edasi. Viimasel ajal olen aga enda juures märganud, et kipun mehi vaata-ma. See pole seksuaalne tõmme meeste vastu. Lihtsalt mulle meeldib jälgida ilusa mehe keha liikumist ja kumerusi näiteks ööklubis või muusikavideotes. Kas on oht, et hakkan geiks muutuma?Gert (25) Tartust Konstantin (31) Jõgevalt

Raen (29) Haapsalust

Tere, QOQO toimetus!Ajakiri on tõesti hea. Esimene number oli üle pika aja midagi sellist, mille ma kaa-nest kaaneni läbi lugesin. Võrreldes varasemaga on aga kadunud „Nõuandja” rub-riik. Miks seda enam ei ole?

Veljo Tallinnast

Gert, spetsiaalselt sinule kordan üle kolm reeglit, mis teeb mehest mehe.1. Naisi tõmbavad nn alfaisased. Viima-seks olemine ei eelda aga üldse mitte paksu rahakotti ja Brad Pitti välimust. Al-gatuseks püüa jälgida omaenese käitu-mist kõrvalt. Kas nõustud hoobilt kõige-ga, mis mõni ilus naine ütleb? Kas kipud ülihoolitsev olema, kui seksika kaunitari-ga restoranis aega veedad? Ära laku nai-se taldu. Ole lihtsalt normaalne mees oma arvamuse ja mõnusa ellusuhtumisega.2. Naudi elu ja pea lugu heast huumorist. Liiga tõsised mehed ei ole üldse nii äge-dad, kui nad seda ise arvavad. Naerata, naera ja viska nalja.3. Ära püüa olla keegi teine − ole sina ise. On arusaadav, et väga ilusa naisega su-heldes tekib klomp kurku ja hääl hak-kab värisema. Sellises ärevas olukor-ras kipuvad mehed ennast kellegi teise-na välja pakkuma. Ei ole vaja. Võltsolemi-ne on läbinähtav ja väga lühikese vinna-ga farss. Näidates end sellena, kes sa te-gelikult oled, tõmbad ligi neid naisi, kellele just sinusugused meesolevused meeldi-vad. Soovitan sulle Neil Straussi raamatut „The Game”.

Kallis Kostantin!Ausalt öelda ei oskagi kohe midagi kosta sellise kirja peale. „Kõik näikse korras ole-vat?” Purjus peaga räägitakse enamasti ikka tõtt, nii kurb kui see ka pole. Vaata üle oma igapäevane elu. Vajaduse korral suu-na oma küljeluu väljanägemist „parema-le” poole, sest ka sinu naises võib peituda ihaldatud kaunitar. Kui oled ka siis jätku-valt kindel, et sul kodus kõik särab ja sil-lerdab, teed ehk iseendaga kompromis-si ja jääd parema kalailma saabudes oma praeguse pere juurde.

Kas hakkad geiks muutuma? Millegipä-rast meenus mulle kohe ulmefilm nimega „Alien 3”. Raen, muretsemiseks pole põh-just, mingit kosmilist muundumisprot-sessi kindlasti ei toimu. Kolmandat kätt sulle külge ei kasva ja keel kahemeetri-seks kombitsaks ei veni. Tänapäeva mul-tikultuurses maailmas pole see just harv juhus, kui mõni mees mingil hetkel ot-sustabki, et aitab naistest, hakkan nüüd meestega hullama. Sinu kirjast ei loe ma välja meeleheidet. Kui otsest seksuaal-set tõmmet ei ole, siis milleks pabistada. Kui aga isu meeste järele aina kasvab, siis mis seal ikka, elu on lühike, proovi järele. Kuidas sa seda oma naisele seletad? Vaat seda küsimust ei suuda isegi tarkade klu-bi lahendada.

Tervitus, Veljo!Lugedes sinu kirja, saime isegi aru, et

„Nõuandja” rubriik tuleb uuesti käima tõm-

mata. Suheteteemalisi kirju tuleb QOQO-

sse siiani oma tosin tükki kuus, mis oma-

korda on märgiks sellest, et meestel just-

kui on, mida küsida ning huvi asja vastu

aina kasvab. Otsustasime asjaga tasapi-

si taas algust teha. Seekord valisimegi välja

kolm toimetuse meilile laekunud küsimust

ning lasime nendele vastata QOQO modelli-

del. Aitäh, Veljo, et meile selle viimase star-

ditõuke andsid. Aumeestena premeerime

sind väärika kingitusega, milleks on Tonino Lamborghini Prestigio parfüüm.KAUNITARIDE

NÕUANDLA

Jälgi ka qoqo tegemisi Facebookist. Värsked QOQO uudised, tulised üritused ja ahvatlevad auhinnad: facebook.com/qoqo-magazine

Kui sul on mure, siis küsi nõu qoqo@qoqo.ee . QOQO daamidearmee juba vastust võlgu ei jää.

8 QOQO mai 2012

Anna-Maria Galojan maailma kauneimate poliitikute edetabelis 6. kohal

Eesti kinnisvara kallinemine maailmamastaabis teisel kohal

1.– 3. juunil toimub Tallinna Jalgrattanädal 2012

GrillFest tulekul

Hispaanias asuvast Figueruelase tehasest tuli üheteistkümne miljones Opel

Taas pandi ritta maailma ilusaimad poliiti-kud. Anna-Maria kuues positsioon on iga-ti tähelepanuväärne. Temast ettepoole jäid veel vaid järgmised poliitikategelased:

5. Eva Kaili (Kreeka)4. Joanna Kabaeve (Poola)3. Alina Kabaeva (Venemaa)2. Maria Rosaria Carfagna (Itaalia)1. Orly Levy (Israel)

Tallinna Jalgratta-nädal toimub igal aastal, kasvatades jalgratastel liikleva-te ja jalgrattaid hin-davate linnaelani-ke hulka, kelle kau-du muutuks Tallinn üha rattasõbraliku-maks linnaks.

Tänavune programm

Reede, 1. juuni:Rattasõbraliku linna teemaline seminar (testgrupi praktilised ettepanekud)Simple Session BMX Flatlandi võistlus ja šõuTour d’ÖÖ Tallinn − salajane öösõitPedaali-Nahaali sarja pidu Telliskivis (saa-butakse jalgratastel)

Laupäev, 2. juuni: Rattateemalised tegevused Telliskivi loo-melinnakus:jalgrattalaat, elav muusika, rattaehituse töö-toad, piknik, minidroomivõistlus, filmide vaatamine, jalgrattanäitus jpm.

Pühapäev, 3. juuni:Kogu pere rattaparaad mööda autovaba magistraali (Vabaduse väljakult Roterman-ni kvartalisse)Kontsert Rotermanni kvartalisAvastuslik puhapäevaõhtune ekskursioon-rattaretk eksootilisse linnapiirkonda.

„Sel aastal korraldab Ees-ti Grilliliit 15 toiduvalmista-mise suurvõistlust. Arvult on seda küll mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal, aga võist-lused saavad olema osaleja-te ja loodetavasti ka publiku-arvult suuremad, panustame rohkem korraldatavate toidu-sündmuste kvaliteeti,” kirjel-das eelseisvat võistlushooae-ga Grilliliidu juhatuse liige ja võistluste korraldaja Auris Rätsep.

Eesti Grilliliidu 2012. aasta võistluskalender:Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises: 6. mai, Jõelähtme vald, Loo Kevadlaat Kesk-Eesti meistrivõistlused grillimises: 12. mai, Rapla, (M)ElumessLõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises: 19. mai, Valga, Keskraamatukogu platsIda-Eesti meistrivõistlused grillimises: 27. mai, Jõhvi, Kontserdimaja platsLääne-Eesti meistrivõistlused grillimises: 2. juuni, Haapsalu LossiplatsEesti Saarte meistrivõistlused grillimises: 7. juuli, Hiiumaa, Hellamaa randAasta lõppvõistlus toimub 8. ja 9. juunil Pärnus Vallikääru aasal, koostöös toidu-kultuuri festivaliga. 2008. aastal asutatud rahvaorganisatsiooni Eesti Grilliliit kuu-lub rohkem kui 300 grillisõpra ja ettevõtet.

Sõidukiga sõitsid tehasest välja GM-i Hispaania tegevjuht Antonio Cobo ja Aragoni valitsuse president Luisa Fernanda Rudi. „Üheteistkumne mil-jones auto, mis on juhtumisi Opel Meriva, on paljude meeste ja naiste aastatepikkuse uhise jõupingutuse tulemus. Nemad on tänase tulemu-se saavutajad,” utles Cobo.

Pankrottide arv kahaneb2011. aastal pöördus Eestis tegutseva-te ettevõtete pankrottide arv languses-se. Eelneval aastal kuulutati välja 623 äri-uhingu maksejõuetus, mis on 40% vä-hem kui 2010. aastal. Pankrotistus iga 257. ettevõte, mis teeb 0,39% kõikidest kohalikest ettevõtetest. Pankrotiettevõ-tete suurimateks võlausaldajateks olid endiselt pangad ja hankijad.Ka käesoleval aastal võib oodata pank-rottide vallas langevat tendentsi, kui tempo on tõenäoliselt aeglasem kui mullu. Suurima pankrotiohuga sektori-teks olid majutus ja toitlustus ning ehi-tus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 9,9 ja 7,6 ettevõtet. Ma-dalaim pankrotistumise tase oli põllu-majandussektoris.

Tulemas on uus ViperSeni Dodge Viperi nime kandnud SRT Viper on tulekul. 2013. aastal ilmavalgust näge-vate uute supersportautode rivistus on Vi-per kindlasti uks kõige oodatum masin. Kui-gi uksikasju on seni veel vähe avaldatud, on siiski teada, et kumnesilindriline mootor tuk-sub ka uue Viperi kapoti all.

QOQO U UDISED

Rahvusvaheline kinnisvaraarendaja Knight Frank seadis Eesti riigi kinnisvarahindade kasvult teisele kohale maailmas. Meist kii-remini kasvasid 2011. aastal hinnad vaid Brasiilias. Knight Franki globaalse hinna-indeksi tabelis kasvasid kinnisvara hin-nad Eestis 12,3% ehk 653 eurolt 734 eurole ruutmeetri eest. Brasiilias kasvasid hinnad vastavalt 26%.

Dramamama on Tallinna rock-ansambel, mis on tegutsenud alates 2008. aasta suvest. Neljast karismaatilisest liikmest koosneva bändi peamiselt ingliskeelne loo-ming on kantud eeskätt 70ndate blues’ist ja roc-kist – ansambli liikmete sõnul on just selle ajastu muusika väljenduslaad ja esteetika nende alatead-vusesse pusivaima jälje jätnud.2012. aasta kevad tähistab Dramamama jaoks kahte tähtsat sundmust: bändi teise albumi “VIP” il-mumine ja Jägermeister Rockliiga võit, mis muu hulgas toob Dramamama ka Rabarocki lavale.

Gaastra BluntTRAPETS 119 €kauba peale!

Gaastra XenonLAUD 399 €135, 145 või 155

Gaastra JekyllLOHE komplekt9.0: 1153 €*10.5: 1173 €*12.0: 1233 €*14.0: 1283 €** komplektis on lohe,pump ja poom.

TALLINNPronksi 7/9tel 631 3309

TARTUVaksali 7tel 744 1359

INTERNETIPOOD

WWW.SURFHOUSE.EEka eripakkumised, kasutatud varustus jms

Gaastra lohe Jekyll + laud XenonLOHE komplekt9.0: 1153 € 10.5: 1173 € 12.0: 1233 € 14.0: 1283 €

SURFHOUSE’ist leiad lohed, wakeboardid, purjelauad,

SUP lauad ja kalipsod+ kõik muu vee peal vajaliku.

+ LAUD+ 399 €+ 399 €+ 399 €+ 399 €

= KOKKU= 1551 € 1099 €= 1572 € 1099 €= 1632 € 1142 €= 1682 € 1179 €

SUPERPAKKUMINE

Komplekti saab ka

TESTIDAUuri järele:6 313 309

10 QOQO mai 2012

Tekst: QOQOFotod: Shayne Thomas

NÄKK LAINETEL

TRIINA[QOQO] Kuidas jõudsid lohe­surfamise juurde?

[Triina] Väga spontaanselt. Üksmaal sai lihtsalt rannas vede­lemisest villand ja otsustasime elukaaslasega midagi sportlikumat ette võtta. Kuna elame mere ääres ja Tomil olid mõned varasemad purjelauakogemused, siis tema otsustas purjelaua uuesti käsile võtta. Mind aga see idee eriti ei paelunud. netis surfates leidsime sellise laheda ala nagu lohesurf! Palju aega ei läinudki, kui varus­tuse soetasime ja Tom esimesed treeningtunnid võttis.

[QOQO] Kui mitu aastat oled sellega juba tegelenud?

[Triina] alustasin 2006. aastal ja nüüdseks juba kuues hooaeg käsil.

[QOQO] Kas see pole mitte pigem meeste ala?

[Triina] Lohesurf on võrdlemisi lihtne ja sobib inimestele olenema­ta soost või vanusest. Tuleb lihtsalt kinni pidada ohutusreeglitest ja kindlasti õppida professionaalse instruktori käe all. nii saab alaga kiirelt ja ohutult alustada.

[QOQO] Kas on olnud olukor­di, kus surfates on su elu ohtu sattunud?

[Triina] Mul on olnud pisemaid õnnetusi, aga siiamaani mitte üh­tegi eluohtlikku (ptüi­ptüi­ptüi). Merel juhtub tihtipeale igasugu veidraid asju, eriti kui liiklust palju või kui üritad uusi trikke õppida. Lihase­ ja kõõlusevenitused/rebes­tused on üsna sagedased nähtused. Samuti tihedas liikluses või võis­teldes toimub palju kokkupõrkeid teiste sõitjatega, aga siis on pigem kannatajaks varustus kui sõitjad, sest loheliinid on pikad ja kokku­põrkes kohtuvad alati lohed enne, sõitjad jäävad üksteisest üsna kaugele. Kuigi suvel Pärnus am­serv Cup'i võidusõidul oli üks päris ohtlik juhus...

[QOQO] Mis täpsemalt juhtus?

[Triina] Viis sõitjat ristasid kor­raga oma lohed. Olin üks nendest, kes sinna kinni jäi ja hulpisime merel viiekesi päris pikalt. Mina pääsesin vaid katkise lohe ja sassis liinidega, aga tiimikaaslane oleks peaaegu ära uppunud, sest viie lohe puntras liinid tõmbasid teda vee alla.

[QOQO] Lohesurfi ohutusreegel nr 1 − mis see on?

[Triina] Kui kaotad lohe üle kontrolli, siis lase poomist lahti!

11mai 2012 QOQO 11mai 2012 QOQO

QOQO K AUNITAR

[QOQO] Kas vastab tõele linnalegend, et kunagi oli üks lohemees suure tuulega üle Pirita rannahoone lennanud?

[Triina] See on kahjuks tõestisündinud lugu, mis lõppes lohesurfarile haiglas.

[QOQO] Kas on mingid kind­lad füüsilised omadused, millele keha peab vastama, et seda ala üldse proovida saaks?

[Triina] Väga erilisi nõudmisi pole. Varustuse valimine käib põhiliselt kaalu järgi ja seda on võimalik leida nii väga kergekaa­lulistele kui ka raskematele.

[QOQO] Kui palju maksab keskmine lohesurfivarustus?

[Triina] Uus lohekomplekt võib maksta kuni 1300−1500 eurot. Sinna kuulub ainult lohe, pump, kott, poom ja turvarihm. Lisaks vajad juurde veel lohe­lauda (500 €), kalipsot (150 €) ja trapetsit (150 €). Kasutatud varustuse saab aga poole oda­vamalt.

[QOQO] Kui palju see kupatus kaalub?

[Triina] 10 kilo ringi. See pole väga palju. Lohesurfi varustus on üks parimaid, millega ringi rännata, sest selle saab hästi väikeseks kokku pakkida ja igale poole kaasa võtta.

[QOQO] Kas Eestis saab va­rustust ka rentida?

[Triina] Jah, ikka saab. Surf­house rendib lohesurfivarus­tust nii suveks kui ka talveks ja suveperioodil on Pärnu rannas Surfiklubist samuti võimalik va­rustust rentida.

[QOQO] Parimad kohad Eestis lohesurfiks?

[Triina] Loomulikult minu ko­dukoht Häädemeeste, mida ma üle kõige armastan. Teise koha pälvivad kindlasti surfikohad saartel. Saaremaal ja Hiiumaal on nii palju ilusaid kohti, kus surfata.

[QOQO] Ütle, mis x­nipiga te selle lohe üles saate? Kuidagi tuleb ju tuul alla saada?

[Triina] See on lihtne, tule koolitusele, ma näitan!

[QOQO] Kas lohe lastakse üles kaldal, vees või sobivad mõle­mad variandid?

[Triina] Tavaliselt seatakse varustus valmis kaldal ja sealt

ka lastakse üles. Kui lohe juhtub vette kukkuma, saab ta sealt sa­muti väga lihtsalt üles.

[QOQO] Millised on sinu suu­rimad saavutused siiamaani?

[Triina] Kahel järjestikusel aastal, 2010 ja 2011 Eesti lohe­surfi meistriks tulemine nii või­dusõidus kui ka vabastiilis. Siis veel 2010. ja 2011. aastal amserv Cup’i üldvõitja ning 2010. aastal Tallinna lohesurfimeister.

[QOQO] Kus sa hetkel elad/oled?

[Triina] Hetkel pesitsen aafri­kas, Tansaanias, Zanzibari saarel.

[QOQO] Mis teed seal?

[Triina] Olen lohesurfiinstruk­tor ja tööle sain just tänu oma Eestis võidetud tiitlitele. Elu on siin lihtsalt vai­mustav, pole paremat kohta, kus talve veeta. Olen olnud siin üle kolme kuu ja iga päevaga armun aina rohkem. Kliima on mõnus ja üle kõige armastan ilma kalip­sota surfamist. Kool, kus töötan, on väga uus ja tööd mul ülemää­ra pole, saan palju ise sõita ning elu nautida. Sain tööd siia ka suveks ja plaanin kindlasti tagasi tulla.

[QOQO] Millega tegeled siis, kui tuult pole?

[Triina] Siis tegeleme muu

veespordiga: aerusurfilaud, lainelaud. Kui viitsimist pole riffini ja laineteni ise aeruta­da, siis võtame mootorpaadi ja sõidame selle järgi veelaua, surfilaua või kummirõngastega. Snorgeldame samuti. avastasi­me veel sellise laheda ala nagu kiir snorgeldamine. See on siis maski ja toruga paadi järel lohi­semine, väga lahe. Vahel ligune­me lihtsalt basseinis või meres, sest ilma tuuleta on ilmad väga kuumad.

[QOQO] Kas oled vaba? Milli­sed mehed sellisele ekstreem­naisele meeldivad?

[Triina] Eks ikka ekstreem­mehed ja tegelikult ma juba olengi hõivatud ühega.

[QOQO] Kas pean hakkama lohesurfariks, et sind ära võr­gutada, või sobivad ka muud erialad?

[Triina] Kindlasti lohesurfarid on mu eelisjärjekorras, aga kõl­bavad ka kõik muud erialad, sest võin su alati surfama õpetada!

[QOQO] Kui kiiresti suudaksid sina keskmise algaja lohe­surfama panna?

[Triina] Kahe päevaga.

[QOQO] Vastava ande olemasolule, kui kaua kulub keskmiselt aega ja kui tihti peaks harjutama, et üldse võistluste peale mõelda võiks?

[Triina] Kui iga päev sõita ja harjutada, siis piisab kahest aas­tast, et võistlustel osaleda. Kui esikolmikusse pääseda tahad, läheb kindlasti kauem.

[QOQO] Kas sul on palju toetajaid? Kas neist piisab, et harrastamise ja varustusega seotud kulud oleksid kaetud?

[Triina] Hetkel on mul ainult üks ametlik toetaja Surfhouse. Olen väga õnnelik, et saan nende tiimis sõita. Kõiki kulutusi üks sponsor siiski katta ei jõua. Ta­haksin osaleda ka paljudel välis­võistlustel, aga raske on selleks toetajaid leida.

[QOQO] Mis on sinu arvates seksikam spordiala, kas lohe­surf või purjelauasurf?

[Triina] Lohesurf! Purjelau­durid kasutavad istetrapetsit, mis näeb nii naljakas välja.

[QOQO] Millega tegeleksid siis, kui mingil põhjusel enam surfata ei saa?

[Triina] arvan, et prooviksin siiski alaga kuidagi seotuks jääda, kas või ainult õpetada ja maailmas ringi rännata. ilus elu on see surfari elu!

Olin üks nendest, kes sinna kinni jäi ja hulpisime merel.

12 QOQO mai 2012

QOQO 11

ENAMIKULE INIMESTEST ON SPORT SUhTELISELT LIhTNE JA TURVALINE TEGEVUS. Nende jaoks tähendab see tavaliselt palli, mida vastavalt vajaduse kas kurikaga lüüa, väljakul kuulina heita või mõnda auku sihtida. Teistele inimestele jälle ei ole sporti ilma tõsise vere, higi ja pisarateta. Sellistele hulljulgetele on siin nime-kiri 11 kõige ohtlikumast spordialast terves maailmas. Enne, kui osaleda mõnes järgnevas spordimängus, tasuks kindlasti korralik tervisekindlustus ära vormistada.

11 kõige verisemat spordiala maailmas

1. B.A.S.E.-hüppamineKui taevas ei hõlju lind ega lennuk, on see tõenäoliselt base-hüppaja ehk üks neist indiviididest, kes ei tunne en-nast elusana enne, kuni saab end hoonetelt, antennidelt, sildadelt või kaljudelt alla heita, kandes seljas vaid lange-

varju. Võib juhtuda, et kui sa ei ole just ootamatul maandumisel surma saanud, puhub tuul su vas-

tu objekti, mille just selja taha jätsid – või vä-hemalt arvasid, et jätsid. See ala ei ole ainult surmav (igal aastal sureb seda tehes 5–15 ini-

mest), vaid paljudes maailma paikades, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikides, ka ebaseaduslik. Ühesõna-

ga, keegi peaks need tõpranahad nende endi käest päästma.

2. Sukeldumine akvalangigaIngliskeelne scuba on akronüüm sõnadest self-contained underwater breathing apparatus (ehk iseseisev veealuse hingamise aparaat). See on üha enam levinud spordiala, aga sellisel kala imiteerimisel on ka oma puudused. Kui sukeldumiselt liiga ruttu tagasi pinnale tõusta, võib see tekitada dekompressioonilisi haiguseid (k.a liigesevalud) ning seljaaju, aju ja kopsude hädasid. Ei pea vist maini-magi, et ka möödaujuvad haid võivad pisut tuju rikkuda.

3. KoopasukeldumineRäägi veel äärmuslikust eluviisist! Alajahtumine, suuna-taju kaotus, tahtmatu eemaldumine sukeldumiskaasla-sest, halb nähtavus, õhukaotus ja valguskatkestus on vaid mõned selle ebahariliku spordiala ohud. Õnnestu-nud sukeldumiseks loetakse siin sellist, millest ka tagasi tullakse. Erinevalt avameres sukeldumisest ei saa sa pin-nale tõusta, et õhku hingata – sa lööksid oma pea ära. Ainu üksi Floridas, Mehhikos ja Kariibidel on alates 1960. aastast sel viisil surnud üle 500 inimese. Ka kogemus üksi ei taga ellujäämist, sest paljud ohvrid on olnud instrukto-rid ja tehnilised sukeldujad.

4. Surfamine suurtel lainetel Väljend „suured lained” on õigupoolest eksitav, sest lai-ned ei ole mitte suured, vaid hiiglaslikud! Surmav võib olla uppumine, kui vool sind vee alla tõmbab, kui lööd oma pea vee all peidus olevate kivide vastu või kui surfi-laud, millel pidid elegantselt mööda vett libisema, sulle hoope jagab. California Surfline’i eestkõneleja ütleb: „Kõik võivad seda sporti proovida, aga võimalik on, et sa ei tule sealt tagasi.”

5. Street lugingSee ala sai alguse 1970ndatel kamba California laste poolt, kellel ilmselgelt ei olnud midagi targemat teha. See on ekstreemne spordiala, kus sa sõna otseses mõttes lamad oma rulalaual ja rulatad tagumikul või kõhuli suur-te veokite kõrval. Vältimaks kokkupõrget, aitavad sind ainsana pidama saada sinu enda jalad. Praegu on selle spordiala seaduslikkus tänavatel üks hall ala. Keegi ei kindlusta, et autod ja rekkad sind näevad, rääkimata sel-lest, et need suudaksid sinust mööda vangerdada. Kaits-med ja kiiver on hädavajalikud, kui sa ei taha end lömas-tada. Ai!

13QOQO mai 2012

6. BMXInimestele nagu meie on olemas vaid lihtne jalgratta-sõit. Ekstreemsematele spordiharrastajatele on olemas ka BMX. BMX ehk rattaga motokross on kombinatsioon akrobaatikast ja rattasõidust. Algeline BMX sisaldab vaid võidusõitu, kuid sellest arenenud harud koosnevad ka kaskadööritrikkidest rattal, püstrampidest ja tasandiku-sõidust. Kuigi ametlikult ei ole veel keegi surma saanud, on vigastused, nagu näiteks sisselõiked, kriimustused, sinikad, murrud, põrutused, vaid mõned neist, mida oo-data. Paljudele osalejatele on need haavad aumärgiks, mida lõpus kõigile näidata saab.

7. Heli-SkiingSellele, et osa asju on tõeliselt kättesaamatud, on kindel põhjus – jumal tahab öelda: „Ära ole rumal.” Siiski maksa-vad inimesed palju raha, et neid lennutataks helikopteri-ga puutumata lumega kaetud mäkke, kus nad hüppavad neitsilikult valgetele kallakutele, et suusatada rahvahul-gast eemal, ent laviinidele ohtlikult lähedal mäekülgedel. Helikopterisõit üksi võib osutuda väga ohtlikuks, paljud on surnud teel puutumata mägedele (näiteks endine The Walt Disney Co. president Frank Wells suri ühes sellises helikopteriõnnetuses aastal 1994). Räägi veel Goofyst!

8. Kõrgmäestikes ronimineSurm silme ees! Umbes üks kuuest, kes pürgib Everesti tippu, ei naase sealt tagasi, ja iga uus võimalik ohver peab teel üles laipadest mööduma. Tõeline mägironija seisab silmitsi iga hirmuga, mida suudab ette kujutada, kaasa arvatud lämbumisega. Teiste võimalike ohtude hulka, millega mägironijad enne tippu jõudmist kokku puutuvad, kuuluvad näiteks alajahtumine, külmakah-justus ja kopsupõletik. Ka tavaline vigastus võib osutuda saatuslikuks, kui päästekopterid sinu juurde ei küündi. Täna päevaks on 1300 Everestile ronijast eluga hüvasti jätnud 179, kuid sellised kurvad näitajad on alates 1990. aastast õnneks langemas.

9. KärestikusõitÜmbritsetuna metsikutest kärestikest ootab osavõtjaid... noh, võimaluste hulka kuuluvad kividesse lömastumine, paadist väljapaiskumine ning uppumine. Kui kukud paa-

dist välja, võib pinnale tõusmine olla mõnda aega võima-tu. Katkised luud ja väänatud põlved on sagedased vigas-tused. Probleem koskede puhul on selles, et eelnevalt ei ole kunagi näha nende tõelist sügavust. Hiljem võib olla juba liiga hilja. Oih!

10. KisakoorKisakoor ja ohtlik? Jah. On välja arvutatud, et igal aastal võetakse arsti juures vastu üle 20 000 tüdruku, kellel on kisakooris saadud vigastus, tehes sellest maailma kõige vigastusohtlikuma spordiala naiste seas. Vigastused on enamjaolt kõigil sarnased. Nende hulka kuuluvad mur-tud jalaluud ja seljavigastused. Mõelge sellele – see on nagu kuival maal sukeldumine, kus kergesti tähelepa-nu kõrvale viivad vastassoost kaasõpilased teevad üks-teisele silma.

11. Ratsutamine härjalRodeo algas rantšospordina ja võistlused seostusid Metsliku Lääne rantšokarjatamisega. Kunagi ei ole olnud ega hak-kagi olema ühtegi põhjust selleks, et pulli juhtida. Ainus selliste võistluste korraldamise põhjus on väga praktiline – õpetada inimesi hindama omaenda tööd, isegi kui oled töötu. Istumine ligi tonni kaaluvale tulivihasele isendile kaksi-ratsi peale (viha saavutatakse sellega, et nüpeldatakse köiega härja suguelundeid, selleks võidakse kasutada isegi elektrišokipüstolit!) annab tulemuseks sageli sõitja, kes paiskub kolme meetri jagu õhku ning kelle maandumist peh-mendab vaid paari-kolme sentimeetrine paksune muda- ja väljaheidetekiht. Kui sul õnnestub pääseda ja mitte murda uuel katsel oma lõualuu, ribid või rangluu, tuleb sul ikkagi muretseda pulli pärast (kes on siiamaani vihane).

14 QOQO mai 2012

QOQO V IDINAD Tekst: QOQO Fotod: tootjafirmad

„Ei“ kanalisatsioonikaevu kukkumisele!Kõik, kes end selle sajandi inimesteks loevad, teavad liigagi hästi, et käies SMS-i toksides võib teeserva või veel hullem, ei-tea-kust ilmunud kanalisatsioonikaevu kukkuda. Loode-tavasti pole seda viimast siiski veel juhtunud. Geekosystem teatab, et appi tuleb „Läbipaist-va ekraani“ rakendus Androidile, mis kaitseb telefonisõltlasi, võimaldades neil vaadata läbi telefoni, et näha mis tahes teetakistusi. Rakendus tekitab kaamera abil läbipaistva seadme mulje, aga paraku õgib samal ajal aplalt akuenergiat. Põnev idee, mis kõigub kusagil lahe-da ja napaka piirjoonel – õhku jääb ju ikkagi küsimus, et kas tõesti pole võimalik jalutamise ajaks iseenda ja teiste turvalisust silmas pidades telefonist loobuda. Rakendus on allalaadi-miseks üleval Android Marketis täiesti tasuta, seega hulljulgemad võivad järele proovida.www.lg.ee

Pista kinni! Hmm... päris huvitav − kellel vähegi fantaasiat, siis praegu on sobiv aeg see tööle panna! Mõel-ge, mida kõike võiks sinna peale kirjutada, enne kui ulatate selle söömiseks teistele. www.designporn.ca

Mugavus ennekõikeHommik. Pime ja külm. Suur uni. Äratuskell. Vaja joosta duši alla. Nii sa siis seisad seal, silmad kinni, mõtlemas, et sa võiks anda kõik, et natuke veel magada ning ebamugava dušijoa alt pääseda. Kas tuleb tuttav ette? Siiski, ka hommikune dušš võib olla palju lõõgastavam ning mõnupakkuvam, kui te ar-vatagi oskate. Nimelt tutvustati hiljutisel messil Šveitsis uud-set ja põnevat horisontaalset disaindušši firmalt Dornbracht. See vinge lahendus lubab teil hommikust dušši nautida pika-li! Nii saate rahulikumalt ärgata, nautida sooja veejuga ning valmistuda eelolevaks päevaks. Kahjuks pole nimetatud dušš veel müügile jõudnud. Ja noh, tuleb ka tõdeda, et selline mu-gavus pole kindlasti ka odavamate killast. Seega teie, kes te ajate taga maksimaalset lõõgastust – hakake parem juba praegu selle duši jaoks raha kõrvale panema.www.shortlist.com

Guinessi rekord3D-tänavakunst väärib imet-lust. See kunstiliik kasutab 2D-tasapinnale, tavaliselt tä-navale joonistatavat perspek-tiivi, mistõttu asjad tundu-vad silmale 3D-vormis. Kõik see mängib vaataja meelte-ga – saab selgeks, kui vähe on taju petmiseks vaja, kui män-gu tuua perspektiivvaade. 3D Joe ja Max püstitasid maailma suurima ja pikima 3D-tänava-joonistuse. Tõepoolest rabav. www.42concepts.com

Ühe mehe koodSuurtel tootjatel nagu EA ja Activision on sadu ini-mesi, kes töötavad mees-kondadena müügihittidest mängude kallal. Seda ül-latavam on tõsiasi, et Mar-kus „Notch“ Persson lõi populaarse mängu vaid üksi ja ise. See 32-aasta-ne rootslane kodeeris al-lalaaditava arvutimängu „Minecraft“, mis on prae-guseks pälvinud mitmeid auhindu ja teeninud müügiga juba ligi 75 miljo-nit dollarit. Novembris toimus Mandalay Bays selle mängu fännidele isegi konverents. Ja seda kõike ajal, kui Minecraft on saadaval veel vaid beeta-versioonis.www.wired.com

15QOQO mai 2012

Õhupallidega lakke...Ka poleks tore hõljuda õhus mugava vooderdusega pin-gil, tõstjaks üksnes õhupallid? Nüüd on see omal kombel võimalik. Disainistuudio h220430 on loonud just sellise is-tumisaluse, mis näikse õhus seisvat. Trikk seisneb selles, et seda kupatust hoiavad üleval lakke kinnitatud trossid, mis on silmapetteks õhupallide taha maskeeritud. Valmista-takse vaid eritellimusel.www.42concepts.com

Blondiin teisel pool ust:„Kallis, üks sekund, kohe teen lahti!“Hahaa... Arvame, et siin-kohal on sõnad üleliigsed. Disainitud Venemaal.www.artlebedev.com

Stiilikas TwelveSouth on juba pikka aega loonud kõigile iPadi, MacBooki ja Mac’i armas-tajatele vastupandamatuid ümbriskotte ja muid kaitse-kesti. Suurepärane idee! Siin on iPhone’idele mõel-dud BookBook – rahakott ja telefoniümbris ühes.www.42concepts.com

VeekellJaapanlastel on nutti luua eriti kau-neid ja mõjukaid vidinaid. Osaka Sta-tion Citys on näha hirmsuur, seina sisse ehitatud purskkaev. Ajanäitamiseks ka-sutab see kaadervärk vett, samal moel annab kell teada ka sinu asupaigast ja on ka muidu aukartustäratavalt äge vaadata. www.42concepts.com

16 QOQO mai 2012

Ameerika kodusõja ajal kasutati tammetõrusid kohviasendajana.

Plastilise kirurgia protseduuridega

on maailmas ees- otsas USA,

järgmisena tuleb

Mehhiko.

Bahreinis saab meesgünekoloog uurida naise suguelundit ainult

läbi peegli, sest muul moel on see keelatud, kui just tegu ei ole tema

ametliku abikaasaga. Omalt poolt pakuks ühe võimaliku

abivahendina periskoopi.

Üks suurimaid tööandjaid maail- mas on India raudtee- süsteem, kus töötab üle miljoni inimese!

WC-poti kesk-mine eluiga on

50 aastat. Arvestades eesti mehe keskmist

eluiga, võiks asja lühidalt kokku võtta: investee- ring kogu eluks.

Boliivias kehtib siiani üks igivana kohalik

seadus. Seadus, mis ütleb, et naine ei tohi

juua baaris või restoranis rohkem kui ühe klaasi

veini.

Keskmiselt kaotab

inimene päevas

200 juukse-

karva.

Statistika järgi on Rootsi suu-

rim ketšupi peale raha

kulutav riik. Ju siis söövad

rootslased tõesti kõige

rohkem ketšupit, sest vaevalt nad seda suusa- määrdeks

kasutavad.

Naine pilgutab silmi peaaegu

kaks korda tihedamini kui mees.

Igal aastal trükitakse rohkem mängu- raha „Monopoly“ lauamängudele kui päris raha maailma riikidele.

QOQO FAK TID

90% New York City taksojuhtidest on sinna hiljuti saabunud immigrandid. Kas nende eel-

käijatest on saanud siis ameeriklased?

Algne Coca-Cola sisaldas ühe klaasi kohta 9 mg kokaiini. 1903. aastal

eemaldati kokaiin joogist.

Väidetavalt kardab enamik inimesi ämblikke rohkem kui oma surma. Kuidas selline uurimus ellu viidi, vajaks küll veidi rohkem täpsustamist. Viimane on aga pigem

teadusajakirjade teema.

17mai 2012 QOQO

18 QOQO mai 2012

"Lipp on olemas, vaja veel ühte tugevat varrast."

QOQO NALI

Rzhevskii

19mai 2012 QOQO

ränga tapmise pärast eluks ajaks vangi mõistetud mees otsustas pärast 25 aastat istumist jooksu panna. Põgenemisteel jõudis ta öösel ühe maja juurde, murdis sis­se ja sidus seal elanud noore abielupaari kinni.

Mehe sidus ta kinni tooli külge ja sättis ta toa ühte otsa, tema noore ja kauni kaasa aga köitis kinni voodile. Vang ronis naise juurde voodisse ja abielumehele näis, nagu oleks ta naist kaelale suudelnud. Ühtäkki tõusis vang aga üles ja lahkus toast.

niipea, kui nad olid üksi jäänud, vingerdas abielumees koos tooliga oma naisele lähemale ja sosistas: „Kallis, see ilge mees pole naist juba aastaid näinud. Ma nägin, kuidas ta sind kaelale suudles ja siis kiiruga lahkus. Tee kõik, mis ta sinult nõuab! Kui ta tahab sinuga seksida, siis mängi see lihtsalt kaasa, nagu sulle meeldiks see. Mis iganes ta ka ei teeks, ära hakka talle vastu ega aja teda vihaseks – sellest sõltub sinu elu!”

„Oh musikene,” vastas naine kergendunult, „ma olen nii õnnelik neid sõnu kuuldes. Sul on õigus, ta ei ole juba aas­taid naist näinud. aga musike, ta ei suudelnud mind, vaid sosistas mulle kõrva, et tema arvates oled hoopis sina arm­sake, ja küsis, kas me hoiame vaseliinituubi vannitoas…”

naised! Siin on hea vastus külgelööva mehe katsele teiega vestlust alustada. Kui ta kõnnib su juurde ja küsib: „Kas me oleme kunagi kohtunud?”, siis vasta: „Jah, ma olen Kati, suguhaiguste kliiniku administraator.”

Üks neitsi tahtis ühe talupoisiga abielluda. Ühel päeval läks ta mehe vanemate juurde õhtusöögile. Pärast sööki otsustasid nad minna jalutuskäigule üle karjamaa. Kui nad seal siis kõndisid, sattusid nad peale kahe paarituva hobusega. Tüdruk vaatas neid imestunult, sest ei olnud elu sees midagi sellist näinud. Seejärel küsib ta poisilt: „Mida nad teevad?”

„nad armatsevad,” vastab poiss.„aga mis on see pikk asi, mille üks teise sisse pistab?”

pärib tüdruk uuesti.„Oh, see on köis,” keerutab poiss.„aga mis on need kaks kera selle köie ühes otsas?” kü­

sib tüdruk.„need on sõlmed köie otsas,” vastab poiss.„Olgu, sain aru,” sõnab neiu seepeale.Kui nad edasi longivad, jõuavad nad talli ja lähevad sis­

se. Tüdruk vaatab poisi poole ja lausub: „Ma tahan sinuga armatseda nii, nagu need loomad.”

Üllatunud ja erutatud poiss nõustub. Kui nad asjaga pihta hakkavad, võtab tüdruk järsku poisi munadest kinni ja tõmbab. „ai! Mida sa teed?” karjub poiss. Tüdruk vaatab talle süütult otsa ja ütleb: „Ma tahtsin sõlmed lahti tõmma­ta, et ma saaksin rohkem köit.”

reeglid, mille järgi elada tänapäeval...anna mulle rahu, et saaksin aktsepteerida asju, mida

ma ei saa muuta. Võimalda mulle julgus muuta asju, mida ei saa aktsepteerida, ja tarkus, et peita mahalöödud ini­meste kehi, kes mulle närvidele käisid. Samuti aita mul olla ettevaatlik varvaste suhtes, millele täna peale astun, sest need võivad olla ühenduses persega, mida mul võib­olla hommepäev suudelda tuleb.

Boss kutsus ühe alluva oma kabinetti ja teatas pidu­likult: „Sa oled siin firmas töötanud nüüdseks juba aasta.

alustasid postiruumis, nädal hiljem edutati sind juba müü­giosakonda ning kuu pärast said selle juhiks. ainult neli lühikest kuud hiljem alustasid asejuhataja tööd. nüüd on minu aeg pensionile jääda ja ma tahaksin, et sa võtaksid juhtimise enda kätesse. Mis sa selle peale kostad?”

„Thänks,” vastas töötaja.„Thänks?” küsis boss, „Kas see on kõik, mis sul öelda

on?”„Vist mitte,” kostis siis alluv, „Thänks, paps.”

Pärast pikka koostööd puhkes Dicki ja Jane’i kon­toriromaan õide. Ühel päeval kasutasid nad juhust ja hiilisid tagaruumi, et oma ihale anduda. Dick leiab küll, et Jane’i ava on väga kitsas ja sinna on raske siseneda, kuid viimaks see tal siiski õnnestub. Kui nad lõpetavad, ütleb Dick naisele: „Kui ma oleksin teadnud, et sa oled süütu, oleks ma rohkem aega võtnud.” Selle peale vastab Jane: „Kui ma oleksin teadnud, et sul on rohkem aega, oleksin ma oma alukad jalast ära võtnud.”

Väikese teeristi ääres asuva poekese juurde pandi üles kirjakast. Läks mööda üle poole aasta, kuid pisikesest poekesest ei jõudud postisorteerimiskeskusesse mitte üht­ki ümbrikku. Murelikud postiametnikud saatsid poeoma­nikule järelepärimise. Poemehe vastus oli lühike ja lihtne: „Kast ei ole veel täis! ”

Kuidas teatakse, et Jeesus oli juut?Kuna ta elas kodus, kuni sai kolmkümmend, ta jätkas

oma isa äri, tema ema arvas, et ta on jumal, ning tema ise arvas, et ema oli süütu.

Mis see on? Bushil on lühike. Gorbatšovil on pikk. Ma­donnal ei olegi seda. Preester seda ei kasuta. Mis see on?

Perekonnanimi.

Kolm tüdrukut surid ning nad toodi taevaväravate juurde. Kui nad väravatest sisenesid, peatas neid Püha Peetrus ja tema kuulekas ingel. Püha Peetrus küsis tüdru­kutelt: „Enne sisenemist peate vastama lihtsale küsimu­sele.”

„Ja selleks on...?” küsisid neiud kooris.„Kas oled olnud hea tüdruk?” küsis ingel esimeselt

tüdrukult.„Oo jah,” vastas esimene tüdruk, „Ma olin enne ja olen

ka pärast abielu süütu.”„Väga hea,” lausus Püha Peetrus, „ingel, anna sellele

tüdrukule värava kuldne võti.”„Kas sina oled olnud hea tüdruk?” küsiti teiselt tüdru­

kult.„Oh jah, päris hea,” kostab teine tüdruk, „Ma olin küll

enne abielu süütu, kuid pärast abiellumist enam mitte.”„Siiski väga hea,” lausub Püha Peetrus, „ingel, anna sel­

lele tüdrukule värava hõbedane võti.”Viimasena küsiti kolmandalt tüdrukult: „Kas ka sina

oled olnud hea tüdruk?”„Oi ei, kohe üldse mitte,” lausub viimane tüdruk, „Põhi­

mõtteliselt seksisin ma iga mehega, keda kohtasin enne ja pärast abiellumist. Ükskõik kus, ükskõik millal.”

„Väga hea,” kostis Püha Peetrus jällegi, „ingel, anna sel­lele tüdrukule minu toa võti.”

20 QOQO mai 2012

3,6 aastat tagasi. Meenutan. Mõtetes olen missioonil.

Käib tume müts. Teine. Siis kostavad heledamad ja kiledamad toonid, lisandub justkui metalselt kriiskav kõlin. Pilk liigub telgiseinas olevale riiulile – vaatan kella. Kustutan mõtlikuna tule. Kõle ja külm. Kas selliselt algabki üksindus? Vastuolulised hetked. Palgamõrvar? Konsultatsioonid ühes, teises ja kolmandas riigis. Maailma igavaim amet, ärikonsultant. Kauplemine eludega. Tahate, annan teile head nõu? Ei tasu valeotsuseid teha. Kõik, millega riskite, on teile olulisim kõige olulisemast – elu. Siin ei ole midagi romantilist ega ka midagi eri­list. Te ei ole eriline. Teie elu ei mäleta keegi. Upute ajalukku. aeg on teie jaoks lukus. Seda ei ava keegi. Mitte keegi. Võtke neid sõnu kuulda ja te hoiate aja lahti, voolavana.

Tahate karmi kätt, tahate oma sümpaa­tia terroristidele anda? andke neile oma tütar, poeg, ema ja koer.

Siis ei saa me teha muud, / kui maha lasta Mahmud. Haiglased riimid. Harimatu mats. Keskaegsed riitused, heakord ja keha hügieen on loodud keskkonnast tingitud karmidele oludele vastavalt. Viis korda pal­vetada, liigutada ja võimelda. Pärast esimest rünnakut oli selge, et trenni nad, raisad, tee­vad. Meie vastutusala lõunaküljele jäävad mägised alad olid selleks otsekui loodud. Siia tullakse ennast treenima raha eest. raha paneb rattad käima, aga millegipärast ei ole raha peamine mõtteaine, kui päästi­kule vajutad. Kas rain oli siis materiaalsest elust võõrdunud?

Mitu aastat ta suudaks kogu selle op­ra­haga tegutseda? Maja selle näruse summa eest ei osta. Korteri saaks. Kui mitte Kop­lisse – pussitajate pealinna –, siis Pärnusse kindlasti.

Hakkasin kahtlustama, et ta ei maksa omakasust lähtudes. iga tegelane, kes meie juurde tuli, et info pealt natuke teenida, pidi seda tegema selleks, et meile meeldida. Pidi meile pugema, talle ei hüpatud jalaga selga. ise pidi tahtma lipitseda, seda need koerad oskavad. Pead olema väga osav, kui tahad nende juurest ära kõndida. Selga ei maksa keerata, hammustavad kannast, raisad. Kui ette ei vaata, astud järjekordsele üllatusele, mis su pihustab, ja sinust saadetakse koju Dna­näiteid – nii kilekoti jagu. Selline okupantide 60­kopkane kotikene. Kurat, aru ma ei saa, miks keegi võrdleb koalitsiooni praegu ja 20 aasta eest.

Tibla surus selleks, et maad anasta­da ja lõpuks ka india

ookeanile välja trügi­da. Praegused aated on palju üllamad. Ei ole seda tolmukotti ju kellelegi vaja. rusi­kas käsi, pöial välja sirutatud, nagu nad ise seda kutsuvad. See pöial on neil istumise ajal tagumikus. Selle pärast nad polegi oma arenguga aleksan­der Suure ajast palju kaugemale jõudnud. Pornot ja viina on neile vaja. naist peab kartulikotis kandma, kuna ta on nii kole.

Lüüriliselt kole, nagu

eesti film. igav ja konarlik. Paraku on riikli­ku toetusega nii, et see tapamasin ei peatu enne, kui poliitika muutub. Treenime oma sõdureid seal, kus omad Mikud ja Mannid kuuli ette ei satu.

Kas saabki rahas mõõta seesugust üllast omadust, mis inimest teise inimese elu kallale sunnib? Kus maalt on kellegi elu rohkem väärt kui ühte kuuli, mis koormab laomuttide pabereid ja logistikatõstukeid?

Elutõde ei selgu siis, kui seda otsid, vaid viimasel hetkel, mil silmakile tuhmub. Siis saad aru, et oli, mille nimel pingutada. reamees viis mind oma seersandi juur­de, seersant pidi teadma väeosa ülema nime. Seda klannijuhi vanemat poega, kes sõjapidamisest paraku kuulnudki polnud. isa oli sovette nülginud. 20 aastat tagasi, samas kohas. Täna lähevad ülbed briidud ja neurootilised kanukid* tema pommivabriku toodete testimiseks.

Justkui koduturul turustamisest vähe oleks. Lihvitakse oma VBiED­e9**, nagu ta­hetaks konkurssi võita. Kellel ilusam ja kes rohkem koaliitlasi kasti suudab panna.

* Briidud ja kanukid – vastavalt Briti ja Kanada päritolu sõdurid.

** 9 VBiED – Vehicle Born improvised Explosive Device, autopomm.

Novell 3. osaTüütu kassitädi esimeselt korruselt, ei

teagi, kas 1. või 2. korterist.Juba teist korda see nädal pargivad nad

oma auto täpselt kaskede alla, minu lille­peenra ette, pomiseb vanamemm. Sõidab hoovi, tagurdab kaseni, kustutab tuled, kuid autost kedagi ei välju. Oh neid ulakaid noo­ri. Omal ajal sai kolhoosi lakas seda noorte asja tehtud. Mis linnalastel muud teha? Seal kolhoosipäevil ma rudolfiga kohtusin, mõt­leb mammi. Suvised rõõmuhetked. Oleks vaid temast seltsi.

Oh neid, noori, mis asi neid siia korter­majade vahele tõmbab?

nooruspäevil olid Eevil keemialokkide asemel sirged paksud kuldkiharad, sõitis hommikuti isa jalgrattaga tööle, kooli ja õhtusesse tantsuringi, jäi aega kodusteks toimetusteks­talitusteks.

rattatee viis rudolfi talust mööda, jõe äärest üle liivase künka, kus ratas käekõrval üle künkaharja tatsuda. Tihti oli rudolf seal ootel, hea võimalus tere soovida või silma vaadata, Eevi punastas kergesti.

Vaevu on näha auto õõtsumist, tümps kõlab. Pikalt ei pargita − tund, poolteist teinekord. Helistaks politseisse, kuid egas needki nii kiiresti kohale jõua. Tühjast väl­jakutsest rohkem tüli. Ja mis need noored siis nii valesti on teinud, pargivad, sõidavad varsti ära.

igas kortermajas on üks üdini loomaar­mastaja, kes toidab, muretseb ja tahab vaid head. Loomadele tuleb süüa anda. Trepi­kotta pääsevad, siis on seda haisu ka toas tunda. Kassikusi on vänge.

Kiisud, miks te küll ei tule, kui ma teid kutsun, puistan neile räimepäid ja makra­pulki.

rudolf armastas loomi, õppis veterinaa­riks Tartus, maakohas väärt amet. Kord läks ühe tõupulli ülevaatusel must turjakas mür­geldama, rudolfi rindkere jäi aediku ja pulli

vahele, surus sisse. Kopsud said kahjusta­da, spordilembene noor mees oli hetkega invaliid. Ei olnud ka Eevi pärast seda enam endine, mõlema silmist oli sära kadunud. Lapsi neil ei olnud. Kindlus puudus.

Ei taha meenutada, kas oli kevad või sügis, lund enam polnud või polnud veel tulnud. Ühel hommikul oli külm. rudolf oli külmem, läinud ta oligi. Ei taastunud sellest löögist mees, ei taastunud Eevi.

Jälle selle auto mootor undab, mis kuradi pärast just minu akende all? Mis siis, kui see on igaõhtuseks saamas. Pärast seda, kui see auto käima hakkas, on kassid kuida­gi hirmul. Kassidel on loomupärane anne tajuda, mõistavad, kui kuskil on midagi valesti. Kallikesed, miks olete nii närvilised? Te ei saa ju rahus süüa, kes teie eest ikka hoolitseb kui mitte mina. Mul ei ole kedagi teist peale teie. Ööd mul magamata, kuulen, kuidas õues abi vajavatena ringi vonkslete. Kiisud, ka teil on lähedust vaja, vajadused ootavad.

Lähen õige ja ajan need noored ära, hirmutate siin mu miisusid. Mõeldut oleks kerge teostada, kui kunstpuus trepist kõndi­da laseks. Vaevu ukseni, siis trepini, trepist alla, välisuksest välja. nooruspäevist tuttav särts hinges, miski, mis ammu unund. Peaks salamahti autoni jõudma, et näha, mis sees toimub, üllataks ehk neid. Häbi ja piinlikkus sunniks nad minema.

Kojamehele võiks vandenõulaslikult silma pilgutada, sest samal hetkel, mil eakas eideke välistrepilt asfaldile astudes neid mõtteid mõlgutas, kadus jalge alt maa, võttis maakera oma pöörlemisega kiirema jõnksu. Päevi näinud turseis jalad polnud sellist lendu enam ammu näinud, polnud jalad sellises hoos puusast kõrgemal käi­nud. Kahju, et pea oli esimene, mis trepi­äärt puudutas, hoog vast nii suur polnudki, inertsist vist. Tavaliselt randmeluud või käsivarred koos küünarvarte ja õlgadega. nüüd aga vist pea lõhki.

Kui süüdimatu temast, kojamees oleks vähem süüdi, kui mammi taltsutanuks ennast.

Muidu sõnaaher kojamees, venenime­line, ei mäletagi täpselt. Eevile siiski moka otsast poetas. Ei oska vanuigi läheneda. Pole võimalustki. Eevi kiirustas alati uksele, kui kuulis kobinat või uksematti liigutati, süm­paatia sunnib koridori piiluma. Ust ta aga ei ava. Pärast ruudit ei ole ta kedagi oma ellu tahtnud. Ei tea, kas too venenimeline meelega tema ukse taga rohkem häält teeb. Võib­olla see tundub nii.

Tolle tumerohelise või tumesinise või musta auto tagaistmelt vookles välja paar sihvakaid jalgu, mis käte kaitses seelikusse rüütati. noormees tungles pea ees välja, otse kevadsügavasse porivakku, mis kohe parkimise kõrval. Jeebimeestele kõnni­tee­ ega teeäär ei loe, parkida aitab andur. Õlg ja küünarnukk ja püksipõlved muda­sed, hõõrus oma peopesi, sülitas ja nühkis pükstesse.

Mõlemal üllatus suur, midagi sellist polnud veel näinud. Selline energia plahva­tas üle hoovi, et niitis vanamuti lausa jalust. Kiirelt lähenedes näevad, et suust vahtu tuleb, vasak pupill laienenud, vaid korin kostab, ju enda oksesse lämbumas. Seli­li. Külje alt paistab kassi saba. Kergitavad mutti, õnnetult kassile selga lennanud.

Uudishimu tappis kassi. Ja ka memme.

Katk

end

raam

atus

t „M

inu

tein

e m

iljon

” Tekst: Martin Plaser

QOQO NOVELL

21mai 2012 QOQO

Sul on sisselõigetest ja haavadest kõrini?Sinu nahal on kindlasti kõrini.

Niisiis tasuks raseerimisterale puhkust anda ja katsetada hoopis elektripardlit.Philips AquaTouchil on sisseehitatud tihend Aquatec, tänu millele on pardel täiesti veekin-del. Seda saab suurepäraselt ka koos habe-meajamisgeeli või -vahuga kasutada – isegi duši all –, et raseerimine oleks võimalikult mugav ega ärritaks nahka.

Philips AquaTouchil on ümarad hõõrdumis-tunnet vähendavad kaitsepead, mis kohandu-vad näo kumerustega, ning funktsioon Super Lift & Cut, mis tagab mugava nahalähedase raseerimise, sest karvad tõstetakse enne lõikamist üles.

Philips AquaTouchi toote-sarjas on kaks mudelit: AquaTouch (AT750) ja AquaTouch Plus (AT890). Tippmudelil on lisaks Dual-Precisioni raseerimispead, mugav kott ja piirel.

22 QOQO mai 2012

QOQO AUTO

Opel Astra GTC - s e k s i k a s a r m u k e !

Tekst: Kuldar Ojasoo

Fotod: tootjafirma

Uue astra GTC disain ja voolujoonelised proportsioonid teevad kolmeukselisest luukpäraga Opelist tootevaliku väljakutsuvaima valiku, mis mõjub kui naabrimehe modellist poeg oma vendade kõrval. Suurt rõhku on pandud disainile, mis teeb uuest GTC­st väga lummava ja noortepärase auto.

Võrreldes teiste Astra keretuupidega on väliselt muutunud kõik. Endiseks on jäänud vaid väliste tahavaatepeeglite korpus ja antenn.Opeli disainiosakonna asepresident Mark Adams soovis, et Astra GTC pee-geldaks parimal moel Saksa täpsust ja Opeli kujunduskeelt, mis oleks tões-tuseks kirest autode vastu. Samas aga ei soovinud ta, et emotsioonid var-jutaksid funktsionaalsuse, mistõttu on Astra GTC nutikas, seest oma klassi kohta ullatavalt mahukas ja taskukohane unistusteauto.

Esiveermikus on Opel hakkama saanud revolutsiooniga ja esimest korda omas klassis on kasutatud high tech-esivedrustussusteemi − HiPerStrut (High Performance Strut). Ideaalselt kohandatuna tagab see parema stabiil-suse kurvides ja parima juhtimistäpsuse. Võrreldes MacPhersoni vedrustu-sega on tublisti muudetud teljepoltide kaldenurka ja nihet, mis võimaldab juhitavuses mööndusi tegemata kasutada rohkem GTC võimsust. HiPerSt-rut-vedrustusega kaasnenud geomeetriamuutused tähendavad ka seda, et GTC-le saab paigaldada kuni 20-tollise läbimõõduga veljed.FlexRide’i veermikukontrolli puhul saab valida kolme seadistuse vahel: tasa-kaalukas standard-, mugav reisi- või sportrežiim. Vastavalt režiimile muutub ka auto armatuuris oleva valguse värv. Rool reguleerib vastavalt auto kiiru-sele ennast ise kas kergemaks või raskemaks.

Võrreldes viieukselise Astraga on GTC kere 15 mm võrra madalam ja telge-de vahe 10 cm pikem. Oma sõsarast on GTC 47 mm pikem ja 26 mm laiem. Rööpme laiused on samuti suuremad ja see tagab sirgel teel suurepärase stabiilsuse ning vähendab kurvides kulgkalde miinimumini.Hoolimata sellest, et tegemist on kupeega, ei tehtud Astra GTC juures funktsionaalsuses järeleandmisi. Tänu sellele on salongis viis istekohta pluss 380-liitrine pagasiruum. Kui tagumised istmed alla lasta, mahub autosse 1165 liitri jagu pagasit ja seda on konkurentidest 100 liitri jagu enam. Eel-

mise põlvkonna GTC-ga võrreldes on uuel mudelil 50% jagu enam hoiu- ja panipaiku.GTC kabiin on koostatud kvaliteetsetest materjalidest ega jää millegi poo-lest oma suuremale vennale Insigniale alla.Uuel Astra GTC-l on täiustatud funktsioonidega teise põlvkonna Opel Eye esikaamerasusteem. Liiklusmärkide äratundmise täiustatud funktsioon suudab ära tunda rohkem märke, kui Euroopas kasutusel on. Lisaks juba tuttavale sõidureast kõrvalekaldumise hoiatussusteemile (LDW) toetab kaamera nuud ka uut kaugusetuvastussusteemi (FDI), mis annab juhile vi-suaalselt märku vahemaast eessõitva sõidukini.

GTC-l on automaatne kaugtulede reguleerimise susteem, mis lulitab kaug-tulesid sisse ja välja vastavalt teiste sõidukite olemasolule. Samas mõõdab auto ka vahemaad eesliikuvate autode suhtes ning kui vahemaa kahaneb liiga luhikeseks, lulitab ise kaugtuled välja.Eksklusiivne uue Astra GTC puhul on lai panoraam-tuuleklaas, mis ulatub uhtlaselt kapoti alt katusesse kuni B-piilarini. Juhile ja kaasreisijatele ava-neb peaaegu piiramatu vaateväli, pakkudes ainulaadse sõiduelamuse ning täiesti uudse avaruse ja nähtavuse tunde.Astra GTC on saadaval nelja mootorivalikuga – kolm bensiini- ja uks turbo-diiselmootoriga – võimsustega alates 88 kW / 120 hj kuni 132 kW / 180 hj. 2012. aasta algusest laiendab valikut uus 1,7 CDTI (81 kW / 110 hj ja 96 kW / 130 hj). Võimekas OPC mudel tuleb muugile 2012. aasta jooksul ja selle tunneb ära agressiivsema välimuse ja sportautole kohase hääle järgi.Kõik mootorid on standardina saadaval kuuekäigulise manuaalkäigukasti-ga ja 1,4-sele bensiini ja 2-sele diiselmootorile saab valida ka kuuekäigulise automaatkasti.Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist on uhe silmapaistvaima Opeliga vii-masel ajal ja julgusega võib väita, et seda kogu margi ajaloos.

23mai 2012 QOQO

Opel Astra GTC OPCMootor: 2.0 Turbo Di VVTVõimsus: 206 kw (280 hj) 5300 p/minPöördemoment: 400 nm, 2400 p/minKäigukast: 6­käiguline manuaalkastVedav sild: esiveduTippkiirus: 250 km/h Aeg 0–100 km/h: ca 6 sRehvid: 20­tollisedTelgede vahe: 2695 mmPakiruumi maht: 375 lhind: 42 695 eurot (Saksamaal)

Opel Astra GTC 1.6 TurboMootor: 1.6 TurboVõimsus: 132 kw (180 hj) 5500 p/minPöördemoment: 230 nm, 2200 p/minKäigukast: 6 ­käiguline manuaalkastVedav sild: esiveduTippkiirus: 220 km/hAeg 0–100 km/h: 8,3 sKütusekulu (keskmine): alates 7,2 l / 100 kmRehvid: 235/50r18Pikkus: 4466 mmLaius: 1840 mmKõrgus: 1428 mmTelgede vahe: 2695 mmKütusepaak: 56 lPakiruumi maht: 375 lKaal: 1371 kghind: 29 995 eurot (Saksamaal)

24 QOQO mai 2012

QOQO AUTOLEGEND

GT40-le on uritatud järglast valmistada juba päris pikka aega. 1995. aastal esitle-ti Ford GT90, mis pidigi too järglane olema. Kuid juba uksnes disainilt polnud kuida-gi tegemist GT40 väärilise autoga. Kuulsast võistlusautost ligi 40 aastat hiljem, 2002. aastal, esitleti Detroidi autonäitusel Ford GT-d. Seekord oli tegemist GT40-ga peaae-gu identse, retrostiilis superautoga. GT jõudis tootmisse 2004. aastal ja oli võimsaim Ford, mis eales seeriaviisiliselt toodetud. 2006. aastal lõpetati GT-de tootmine vähe-se nõudluse tõttu. Kokku valmistati neid sõidukeid esialgse plaanitud 4500 asemel 4038 isendit. Kuna tegemist on usna väikese kogusega, siis vähekasutatud GT-de hinnad tõusevad pidevalt. Leidub eksemplare, mis on isegi kallimad kui auto ise uue-na ostes maksis. Kollektsionääride seas on GT väga nõutud kaup ja uldjuhul läheb muugile jõudnud auto ka kohe kaubaks.Nagu eespool mainitud, on GT võimsaim Ford, mis kunagi seeriatootmises olnud. Autol on 5,4-liitrine supercharged V8, mis on kasutusel ka Ford F150 SVT-l. Nagu eel-käijalgi, asub mootor auto keskel, mis tagab suurepärase kaalujaotuse. See omakor-da kindlustab väga hea juhitavuse kurvides. 550 hobujõudu kiirendavad auto saja ki-lomeetrini tunnis 3,8 sekundiga. Võib-olla ulimoodsate autode seas ei ole tegemist

just parima näitajaga, aga eelmise kumnendi keskel oli see tõesti väga kõva tulemus. Vääne, mis auto kohalt viib, on nii võimas, et tekib tunne, nagu mingi tundmatu jõud veaks põsed kukla taha. Veerandi miili läbimiseks kulub GT-l 11,2 sekundit ja distantsi lõppedes on kiiruseks 211 km/h.Negatiivse poole pealt võiks mainida kutusekulu, mille ule on palju arutletud ja mis on toonud palju kriitikat Fordi kui ebaökoloogilise autotootja aadressil. Kindlasti aga ei tohiks suur kutusekulu olla probleemiks inimesele, kes on võimeline sellise auto endale soetama. Pealegi on tegemist uliilusa, supersportliku ja silmapaistva autoga. Tähelepanu linnatänavail on 100% kindel.Kuulsatest inimestest on autot vast enim kommenteerinud BBC saatejuht Jeremy Clarkson, kes ka ise on õnnelik GT omanik. Hr Clarksoni autol on olnud pidevalt prob-leeme elektroonikaga, mis on tuntud saatejuhi nii mõnedki korrad teele jätnud. Kõik see aga ei takista Clarksonil olemast GT tulihingeline fänn, sest midagi seksikamat on Fordi valikust raske leida.Kasutatud GT saab kätte umbes 130 000 rohelise rahaga ehk umbes 99 000 euroga.

Mootor: 5,4 (330 ci) V8 supercharged

Võimsus: 410 kw (550 hj) 6500 p/min

Pöördemoment: 678 Nm, 3750 p/min

Käigukast: 6-käiguline manuaalkast

Vedav sild: tagavedu

Tippkiirus: 330 km/h

Aeg 0−100 km/h: 3,8 s

Kütusekulu (keskmine): 17 l / 100 km

Rehvid ees: 245/45ZR18

Rehvid taga: 315/40ZR19

Pikkus: 4643 mm

Laius: 1953 mm

Kõrgus: 1125 mm

Telgede vahe: 2710 mm

Kütusepaak: 72 l

Pakiruumi maht: 57 l

Kaal: 1580 kg

henry Ford II-l oli kord unistus: ta soovis näha oma firma toodangut võistlemas LeMansil külg külje kõrval koos kuulsate Ferraride ja Porschedega. Kui Ford 60ndatel oma uut GT40 esitles, ei teadnud ta veel, kui palju kuulsust see auto endaga tulevikus kaasa toob. GT40 oli algselt loodud ja disainitud Ferrari Enzo „killer’iks” ja sellega sai GT40 ka edukalt hakkama, ületades LeMansil kolm korda järjest esimesena finišijoone. GT40 pani aluse Fordi edukale võidusõitmise traditsioonile ja paljuski just tänu sellele on Ford olnud ralliradadel edukas juba aastakümneid.

Tekst: Kuldar Ojasoo

Fotod: tootjafirma

25mai 2012 QOQO

Professionaalsed Hands-Freelahendused turuliidrilt

26 QOQO mai 201226 QOQO mai 2012

Q: Kui vanalt sa alustasid? Või oleks õigem küsida, kui noo­relt?

[AIGAR] nelja­aastane olin, Hon­da 50­kuubikuline tsikkel toodi koju ja sellega sai siis põllu peal kihutama hakatud.

Q: Kui sa oled osa Leokite dünastiast, kas üldse oli teisi alternatiive peale krossi?

[AIGAR] Eks ma selles maailmas olin ju täiega sees, kõik ümber­ringi tegelesid mootoritega ja see oli asjade loogiline kulg. Ja

palju siis nelja­aastasel kutil neid hobisid ikka oli, eks ma olin samasugune nagu paljud teised, käisin lasteaias, jooksin ja män­gisin, tagusin palli jne.

Q: Kui krossiga poleks tege­lema hakanud, kas siis oleks suguvõsast välja visatud?

[AIGAR] (naerab.) Ei, kindlasti mitte. Kõik pole meil ju krossi­mehed, Taneli (aigari onupoeg) vend Taavi mängib korvpalli (Tartu Ülikooli meeskonnas). Meil on nii, et kõik toetavad üksteist, vahet pole, millega sa tegeled. Taavi käib krossi vaata­mas ja meie tema mänge. Oluline on see, et saad teha seda, mis meeldib.

Q: Kas sa oled pidanud oma krossikarjääri jooksul millest­ki ka loobuma, pean silmas just varasemat aega?

[AIGAR] Eks ikka olen, kuid kuna

see ala mulle meeldib, siis need ohverdused väga suurt mõju ei avaldanud. Ma olin 16, kui läksin Euroopasse, see on ju see iga, kui tehakse sõpradega igasuguseid asju koos. Samas tuli sõpru­tut­tavaid juurde ja olen tänulik, et mulle võimaldati tegeleda kros­siga, tänu sellele olen ma seal, kus ma praegu olen oma eluga. Ja eks õiged sõbrad ei kao ära kuhugi, seega on nad olnud kogu aeg olemas. Ma olen pigem sel­lest kõigest võitnud, olen näinud maailma, olen saanud sõpru­tuttavaid juurde üle maailma ja mine sa tea, milleks see kõik ühel hetkel kasulik võib olla. Ei kahetse ühtegi sammu.

Q: Sa said siis noorena ikka päris kõva elukooli?

[AIGAR] Kindel see, näiteks inglise keele sain selgeks. isa viis mu toona Belgiasse, elasin ühes Belgia peres kolm aastat

Tekst: Margus KiiverFotod: Martin Mand

AiGAR LEoK: „Kõike tuleb teha südame ja fiilinguga.”

QOQO SPOR DI INTERVJU U

Aigar Leokil on oma kindel koht Eesti motospordis. Olles Leokite motodunastia uks liige, on keeruline elada ilma motospordita. Ja ega Aigar ei kujutagi oma elu teistmoodi ette. Krossimehest sai eelmi-sel aastal enduromees ja võib julgelt öelda, et ala-vahetus on talle positiivselt mõjunud. Või hoopis see, et Aigarist ja tema abikaasast Triinust said viis kuud tagasi pisipoja Lucase vanemad? Ilmselt kõik need asjad kokku, sest alaliselt Tartus pesitsev, kuid võistlustel mööda maailma ringi reisiv perepea Aigar on oma eluga väga rahul. Sest mõelgem, kui paljud meist saavad öelda, et nende töö on neile nii hobi kui ka kirg ja nende lähedased mõistavad seda 100%. Rääkisime Aigariga Tallinna lennujaamas, enne kui ta lendas Lõuna-Ameerikasse, kus Tšiilis ja Argentinas sõideti selle aasta esimesed kaks enduro MM-sarja etappi.

27QOQO mai 2012 27mai 2012 QOQO

ja muud varianti polnud, tuli ennast arusaadavaks teha. Võib­olla oleks ka kohaliku keele ära õppinud, kuid perepojad rääki­sid inglise keeles ja nii ma selle selgeks sain.

Q: Mida sa ise oma sõitja­karjääri kõige säravamaks saavutuseks pead?

[AIGAR] Kindlasti iirimaa poo­dium (2005. aasta MX2­klassi MM­etapp, aigar oli kolmas). Mainimist väärivad kindlasti ka 2004. aasta MM­sarja kokku­võttes kümnes koht. Ja kindlasti ka 2009. aasta, kui ma alustasin TM­iga kuni selle hetkeni, kui Clemente Desalle mulle sisse sõitis ja mul jalaluu läks. Olin sellel hetkel MX1 klassis kokku­võttes kaheksas. Eks vaatame paari aasta pärast, loodetavasti saab siis rääkida juba enduro saavutustest.

Q: Okei, tiitlid on üks asi, aga sa oled üsna värske lapse­vanem. Kas lapse sündi saab kuidagi üldse võrrelda sinu sportlike saavutustega?

[AIGAR] Ei, kindlasti mitte, lapse sünd on ikka kõige suurem pree­mia. Seda ei ületa ükski saavu­tus, ükski tiitel. See on ikka minu jaoks number üks sündmus. Ma olen uhke, et ma olen isa.

Q: Kas Sa oled mõelnud ka selle peale, et aitab küll, enam ei sõida ja lõpetan selle ära?

[AIGAR] On olnud, üks kord. See oli 2010. aastal, kui ma kevadel itaalia meistrisarja etapil kukku­sin ja mul oli maksatrauma. Olin intensiivis, miski kaks või kolm päeva pikali. Kui ma esimest kor­da silmad lahti tegin, siis esime­se asjana küsisin naise käest, et mitmes Veerpalu oli? Vancouveri olümpia oli samal ajal. Teine asi, mis isale ja naisele ütlesin, oli, et kõik, nüüd aitab motospor­dist. Siis sain aga intensiivist välja, TM­i omanikud olid kohal, rääkisid, et taastu rahulikult, sul pole kuhugi kiiret, lepingu saan nii või naa ja sealt läkski edasi. Kuu pärast sain haiglast välja, isa ütles, et läheme võtame Belgiast asjad ja sõidame Eestisse ära. Ma ütlesin, et ei, kõigepealt läheme itaaliasse, TM­i tehasesse. Seal ajasime bossidega juttu, võtsime tsikli peale ja nii need asjad läk­sid. See on lihtsalt veres, võta kas või mu isa aivar Leok − ta ütleb, et ei sõida, ja siis ühel päeval pa­neb riided selga ja tuleb sõitma. Midagi pole teha, selline on meie elu ja meile see meeldib.

Q: Seega, sinu tulevik on mo­tospordiga igal juhul seotud?

[AIGAR] Tahaks loota küll. Mulle meeldib pea kõik selle juures ja ma ei tee seda selleks, et ma pean seda tegema, vaid et mulle meeldib seda teha. Ühe võima­lusena näen tulevikus noortega tegelemist, ma aitan neid hea­meelega. Tahaks aidata mõnda meie sõitjat maailma, sest mul on teadmisi ja kontakte, loll oleks neid mitte kasutada.

Q: Kuidas su enda pojaga hak­kab olema? Jätad talle valiku­tes vabad käed?

[AIGAR] Kindlasti tahaks, et ta õpiks tsiklisõidu ära. Mis Leok sa selline oled, kui tsikliga sõita ei oska. Edasi eks näis − kui on huvi, siis miks mitte. Kui ei ole, siis pole ka hullu. Tänapäeval pole mõtet motosporti poole jalaga teha, juhul kui sa tahad kuhugi jõuda. Südamega peab asja tegema. Kui aga tahad niisa­ma sõita, pole probleemi, võib ka hobi korras sõita.

Q: Kas Triinuga said ka krossi kaudu tuttavaks?

[AIGAR] Jah, oli küll nii. Eks meil kõik ole ikka selle motospordiga seotud. Ütleme nii, et kui mul on vaba nädalavahetus ja võiks näi­teks minna randa, siis ikka lööd autole hääled sisse ja sõidad krossi vaatama. Me oleme liht­salt sellega nii seotud, positiivses mõttes loomulikult.

Q: Kui sa eelmine aasta vahe­tasid krossi enduro vastu, siis võib­olla olid sa alguses pisut kahtlev, kuid see kadus kiiresti ja ma näen, kuidas sul endu­rost rääkides silm särab. Oled vist päris rahul?

[AIGAR] Olen küll, see on mu elu üks parimaid otsuseid. Okei, eelmine aasta ei olnud nii nau­ditav, sest kõik oli uus ja palju oli õppida. Selle aasta algus on aga näidanud, et mul pole elus olnud nii fun tsikliga sõita. Ma naudin, mida ma teen, ja loomulikult on tulemus tähtis, kuid oluline on see, et sa teed kõike seda mõnu­ga. Kui sa suudad seda nii teha, siis tulevad ka tulemused.

Vaatame mõlemad kella ja saa­bub selgus, et aeg on minna len­nuki peale. nädalapäevad hiljem rääkisin aigariga taas. nimelt oli ta saanud Tšiilis hakkama mille­gi sellisega, mida ta ise vaikselt lootis, ehk siis tulla poodiumile. Ja ta tegi seda lausa kahel korral. Kuna enduro sarjas on ühel

Kas teadsid, mis on enduro?Enduro on maastikul sõidetav motospordiala. Maailmameistri-võistlustel koosneb võistluspäev mitmest eri katsest, eristatakse enduro-, ekstreem- ja krossikatseid. Katsetel on nii looduslikke kui ka kunstlikke takistusi, mis teeb nende läbimise üsna raskeks kat-sumuseks. Enne võistlust jalutavad sõitjad katsed läbi ja jätavad meelde olulisemad asjad. Nii läbivad nad päevas ca 20–30 km ja-lutades. Võistlusel liigutakse ühelt katselt teisele tavaliselt mööda üldkasutatavaid teid, misläbi osaletakse liikluses ja tsiklitel on tuled ja registreerimismärgid küljes. Katsete ülesõitudel tuleb jõuda järg-mise katse starti ajakaardil näidatud ajaks ja varem või hiljem jõud-mine on ajaliselt karistatav. Maailmameistrivõistlustel kasutatakse laialt levinud formaati, kus võistlejad lähevad rajale ükshaaval ja võistlevad n-ö kella vastu. Enduro maailmameistrivõistlusi peetak-se alates aastast 1990, MM-sari kasvas välja Euroopa meistrisarjast, mida peeti alates aastast 1968.

Väga tugevad on enduros soomlased. Juha Salminen on 13-kordne maailmameister, Kari Tiainen on seitsmekordne maailmameister, selle aasta alguses meie seast 37-aastasena lahkunud Mika Ahola oli viiekordne maailmameister, sama palju kordi on maailmameist-riks tulnud Samuli Aro.Selle aasta MM-sarjas on põhiklasse kokku kolm: E1, E2 ja E3. Neile lisaks on veel juunior, noored 125cc ja naised.

Enduro 1 (E1) – 100–125 cc 2 takti või 175–250 cc 4 taktiEnduro 2 (E2) – 175–250 cc 2 takti või 290–450 cc 4 taktiEnduro 3 (E3) – 290–500 cc 2 takti või 475–650 cc 4 takti

AIGAR LEOK Sünnikuupäev: 09.08.1985Sünnikoht: Võruhüüdnimi: AixPikkus: 183 cmKaal: 80 kgLemmiksöök: pastaLemmikjook: Coca-ColaKlubi: TM Factory Racing, Eestis Sõmerpalu Motoklubi

Mootorratas: TM 300ccNumber: 85Iidolid: Avo Leok, Stefan Evertshobid: lumelaud, jalgrattaga sõitmine, jooksLemmikrada: Karksi-Nuia ja TihemetsaLemmikriik enduro jaoks: Eesti, Itaalia, PrantsusmaaTarkusetera: Tark ei torma.

nädalavahetusel kaks sõitu ja aigar oli avapäeval teine ja teisel päeval kolmas, siis oli põhjust rahuloluks kuhjaga. Pärast ava­etappi oli Eesti mees E3­klassi

teisel kohal. Ja muide, neid mehi, kes oleks tõusnud MM­sarja eta­pil poodiumile nii krossis kui ka enduros, on vähe. Eestis on neid mehi ainult üks – aigar Leok.

28 QOQO mai 2012

PEKSUNURK

MoToKRoSS 2012 TÕELiSED MEHED JA iLUSAD NAiSED oN KoHAL!EESTi MV AJAD JA KoHAD5. mai − Kose, Harjumaa, 39 km Tallinnast, 2200 elanikku.26. mai − Türi, Järvamaa, kevadpealinn, vallas üle 10 000 elanikku, linnas 5995.7. juuli − Pärnu, suvepealinn, linnas elanikke u 44 000, Pärnumaal on kokku u 88 500 elanikku.25. august − Karksi-Nuia, Viljandimaa, August Kitzbergi sünnikoht, asub Viljandimaal (üle 55 000 elaniku), Karksi-Nuias 1841 elanikku.15. september − Narva, pika ja huvitava ajalooga linn, Eestis suuruselt kolmas, elanikke üle 64 000, Ida-Virumaal kokku u 168 000 elanikku.

SÕiTJADTanel Leok − Eesti parim krossisõitja ja Suzuki tehasetiimi sõitja MX1 klassis.Aigar Leok − TM tehasetiimi sõitja enduros.Gert Krestinov − Inglismaa Motovision Honda tiimi sõitja.Priit Rätsep − MX2 MM klassi Diga Racing tiimi sõitja.Ardo Kaurit − MX3 MM sarja osavõtja 2012.Lauri Lehtla − MX3 MM sarja õsavõtja 2012.Indrek Mägi − MX1 klassi Eesti meister 2011.

Vansi parima rulatriki võistluse võitis Jaakko Ojanen Soomest (trikk: ollie to crooked grind nollie flip out on flatbar). Teiseks tuli prantslane Bastien Salabanzi ning tema 360flip to frontside boardsli-de võistluspargi peamisel käsipuul. Kol-manda koha vääriliseks hindasid kohtuni-kud briti Dan Wilemani, kes sooritas triki 360flip to 5-0 grind on the hubba ledge.Red Bulli bunnyhop-võistluse (hüpe ko-hapealt BMX-rattaga) võitis ameeriklane Chad Kerley, hüpates 115,6 cm kõrguse-le, mis on Simple Sessioni senine rekord. Tema kaasmaalane Gabe Brooks suu-tis tõusta 124,5 cm kõrgusele, kuid tema katse ei läinud arvesse.

Parima tänavatriki suutis välja mõelda ja sooritada jänki Tony Neyer ning trikiks oli toothpick hangover to opposite toothy down the rail.Parimateks eestlasteks tunnistati ning premeeriti Swedbanki poolt 500-euro-se auhinnarahaga rulataja Tim Prozo-rov (platseerus poolfinaalides 25. kohale) ning trikirattur Andres Lainevool, kes pidi paraku sedakorda BMX-finaalidest esimesena kõrvale jääma.Simple Session 12 auhinnafond oli 13 000 eurot.

Simple Session 12 võitsid Drew Bezanson ja Austen SeaholmSimple Session 12 kaks pikka päeva kestnud rula- ja trikirattafestivalile pani punkti BMX finaal, mille võitis taa skord Drew Bezanson (CAN), seljatades järjekord-selt Brett „Maddog” Banasiewiczi (USA) ning kolman-daks tulnud Harry Maini (GBR). Tänavuse rulavõistluse, mis kuulub ka rula maailmakarikaetappi, pani kinni ameeriklane Austen Seaholm, kellele järgnes uks tu-gevamaid võidufavoriite belglane Axel Cruysberghs ja kolmandana šveitslane Simon Stricker.

„Eesti sportlased tegid oma parimad et-teasted,” rääkis üritusest MMA Raju pea-korraldaja Ott Tõnissaar. „Mul on hea meel näha, et tugevad treeningud ja professio-naalne ettevalmistus on viinud selleni, et meie võitlejad oskavad ajastada oma vor-mi ning suudavad olulisel võistlusõhtul puuris anda oma maksimumi ja veel natu-ke peale,” lisas Tõnissaar.Nii juhtuski, et olenemata väga hästi kok-ku pandud võitluskaardist ning mitme-test mõlemale vastasmeeskonnale tuge-vat närvipinget pakkunud matšidest suut-sid meie võitlejad kodupubliku ees kari-kad koju tuua.Tõnissaar toob eriti esile Jüri Jõgistet, kes nokautis oma vastase teises raundis olles ka ise eelnevalt löökiderahede alla jäänud; Lauri Mägit, kes suutis kolm raundi kest-nud põnevas püstivõitluses ka pärast ise noktaunis käimist siiski peale jääda; ning Alik Tseikot, kes matši alguses oli natuke hädas vastase pikkuse-eelisega, kuid Root-si võitleja siiski endale tavapärasel kombel maha murdis.Rajutüdrukuteks olid sel korral QOQO kau-nitarid, kes maskuliinsete matšide vahel publikule pehmemat silmailu pakkusid.

MMA Raju 9 näitas Eesti võitlejate tõusvat taset14. aprillil toimus Kalevi Spordihallis taas kord Eesti suurim võitlusspordisündmus – MMA Raju. Liiga üheksandal võistlusel astus puuri Eesti võitlusspordi eliit Alik Tseiko, Lauri Üle-nurm, Jass Murutalu, Ilja Drovnjašin, Lauri Mägi, Helin Paara ja Jüri Jõgiste. Seitsmest matšist võitsid kuus eestlased ning kaotuse pidi vastu võtma vaid Pärnu võitlejanna Helin Paara.

Dmitri ivanov taas võiduteelMõned kuud tagasi Hollandisse treenima ja elama kolinud Raju võitleja Dmitri Iva-nov (profikontol 4 võitu, 4 kaotust) pidas märtsi lõpus võõrsil oma esimese matši. Ivanov alistas judo- ja maasvõitluse taus-taga vastase Amir Sheikh Hosseini (pro-fikontol 0 võitu, 2 kaotust) juba esimeses raundis maas löökidega. Matš toimus üri-tusel Battle of the South 10 kokkulepekaa-lus kuni 75,0 kg.„Olen Hollandis kahe ja poole kuu jooksul päris palju arenenud. Trenni teen kümme korda nädalas ning suur rõhk on maas-võitlusel. Siin on hea treenida just sellepä-rast, et on palju häid sparringpartnereid nii maas- kui ka püstivõitluses. Olen oma elu parimas vormis ja selle võistlusega tões-tasin end paremini, kui olin seda siiani tei-nud,” kommenteerib oma arengut Eesti võitleja Ivanov.Dmitri Ivanov (28) tegi oma esimese pro-fimatši kaks aastat tagasi, milles ta nok-autis oma leedukast vastase 7 sekundiga. Seni Tallinna spordiklubis 3D Treening val-mistunud Eesti võitleja on pealtvaatajatele alati silma jäänud oma väga agressiivse ja sirgjoonelise stiiliga.

Võida Rattaproffide SMS-mängus väärt auhindu!Portaalis Rattaprofid on käimas SMS-mäng, kus jagatakse välja väärt auhindu. Kogu loosimi-sest saadav tulu läheb Rattaproffide rattareitingusse ehk siis peamiselt Eesti noorratturite toe-tuseks.Auhinnad on välja pannud Endura Racingu rattatiim, Tartu Maraton, Hawaii Express, ajakiri QOQO, Frizza ja Aerobike.ee.

SMS-mängu eesmärk on koguda raha Rattaproffide rattareitingu auhinnafondi. Reitingu ees-märk on selgitada Eesti parimad maanteeratturid kuues eri vanuseklassis: QOQO Reiting (Me-hed Eliit&U23), Endura Reiting (Eliit&U23N), Sangar Reiting (U19 noormehed), Aerobike.ee Reiting (U19 neiud), Frizza.eu Reiting (U26mehed) ning Tartu Maraton Reiting (U23N).Täpsemat informatsiooni SMS-mängu auhindade ja reeglite kohta ning rattareitingu kohta leiab portaalist www.rattaprofid.ee

Foto

: mm

a.ee

QOQO SPOR DIU UDISED

29mai 2012 QOQO

QOQO TR EENING

QOQO TR EENING

Oleme jätkuvalt veendunud, et õn-neliku kooselu nimel peaksid paarid rohkem koos aega veetma. Paremat ajaveetmist kui ühine füüsiline tege-vus on raske välja mõelda. Erinevaid seksipoose me siin küll demonstree-rima ei hakka. Seksikaid treening-harjutusi, mida kas või mõned kor-rad nädalas koos kaaslasega ette võtta, toome teieni küll. Päris kind-lasti ulatub ühiste harjutuste kasu-lik mõju palju kaugemale kui lihtsalt trimmis lihased.

Jõukükid kaaslase abiga.

Virgutav selja ja käte venitus

Kukid on väga kasulikud, kui neid teha kas või mõned seeriad päevas. Hea, liht-ne ja tõhus.

Tehes kukke, hoia selg sirge, jalad pisut harkis, käed ette sirutatuna ja peopesad koos. Soorita kukke nii, et päkad on 45 kraadi välja suunatud. Kuna kaaslane su-rub jõuga vastu, siis on oluline jälgida, et käte ja selja õige asend pusiks kogu har-jutuse vältel.

Kaaslane surub kergelt jõuga vastu, et kukkide sooritamine oleks raskem ja mõ-juks ka ulakehale. Normaalne on päevas teha vähemalt 30 kukki. Vali sobiv rutm. Kukki laskudes tuleb rahulikult välja hin-gata, tõustes aga sisse. Jälgi kindlasti, et uhtlane oleks ka kukkis olemise ja pusti olemise kõrgus.

Pärast igat treeningut on väga vajalik teha venitusharjutusi. Seda venitust on soovitatav teha pigem õrnalt ja ettevaat-likult, sest liigset jõudu kasutades on vi-gastused kerged tulema.

Painutatav peab olema põlvedel ja hin-gama rahuliku rutmiga. Ühe põlvega ker-gelt seljale tuge andes venitab kaaslane käsi tahapoole. Kindlasti ei tohiks siin pal-ju jõudu kasutada.

Venitada tuleb aeglaselt, regulaarselt jä-rele andes. Venitus suuna selja taha nii, et käed liiguks uksteisele lähemale ja selg tõmbab nõgusaks. Korrake seda venitust vähemalt 5 minutit. Selline venitus on väga hea ka hommikuseks virgutusharju-tuseks, kuna see lööb hetkega unise pea selgeks ja ajab une ära.

1. Kükk - algasend

1. Seljavenitus - algasend

2. Kükk - lõppasend

2. Seljavenitus - lõppasend

30 QOQO mai 2012

[QOQO] Kuidas naistepäevatuur koos Uku Suvistega läks, kus oli kõige soojem vastuvõtt? Kes teie omavahelises „kahevõitlu­ses” peale jäi?

[OTT] Kontserdid läksid väga hästi. igal pool oli täismaja. Konkurentsi kohta ei oska välja tuua, igal pool oli soe vastuvõtt. Sellist otsest „ka­hevõitlust” ei olnud, pigem ürita­sime teineteist täiendada, toredat ühiskontserti pakkuda. Võistlus­momenti kindlasti ei olnud, oli tore... Lugusid tegime vaheldumi­si, alustasime koos ja kahe duetiga ka lõpetasime. Lood, mida koos esitasime, olid legendaarsed välis­maised hitid.

[QOQO] Enamik publikust olid loomulikult naised?

[OTT] Palju oli muidugi naisterah­vaid, kuid ei olnud nii, et vaatad saali ja puha naised. Mehed tulid ka, kas oma naisega või tüdruk­sõbraga. Eesmärk ei olnud kont­sert ainult naistele suunata, tegemist oli kontserttuuriga, mis mõeldud vaatamiseks kogu perele.

[QOQO] Kui kõva lihvi saab sinu „Eesti laul 2012” võidulaul „Kuula” enne „Eurovisiooni” lauluvõistlust? Kas Bakuus esitad seda klaveri saatel ja kes sinu taustatiimi kuuluvad?

[OTT] Lugu jääb üldplaanis sa­maks. Seade tegime natuke süm­foonilisemaks, puhkpillid, kontra­bass, timpanid toodi sisse, kitarrid mängiti üle, et kontseptsioon oleks laiem. Mis visuaalsesse poolde puutub, siis bändi ei tule ega ka klaverit. Kui seal saaks mängida otse klaverit, siis võtaksin klaveri. Kuna kõik tuleb aga fonogrammi

pealt, siis ei. Tühine, niisama näit­lik klaveritümpimine võtaks ära pool laulu emotsiooni... On vaja seista püsti ja laulda, laval oleme kahekesi koos Marviga. Täpne lavaline kontseptsioon selgub lähiajal.

[QOQO] Mida ise enne võistlust aserbaidžaanist tead või kuul­nud oled?

[OTT] Kui nüüd täitsa aus olla... Pealinn on Bakuu, kus elab 2 mil­jonit inimest. Ma tean ka aser­baidžaani lipuvärve ja seda, et tegu on naftariigiga. Bakuu on kii­resti arenev ja ilus linn. Pilvelõh­kujad kerkivad kogu aeg. Kindlasti ei ole see vaene riik, tegemist on jõuka riigiga. Kliima on ääretult soe. Olen näinud ka Bakuu linna tutvustavat dokumentaalfilmi. Va­bal ajal tutvun kindlasti linnaga.

[QOQO] Mida arvad sellest, et Bakuu linn lõhub kodusid/maju „Eurovisiooni” tarbeks rajatava halli lähedal − neid, mis sellele ehitisele ette jäävad või selle juurde ei sobi?

[OTT] See info on minu jaoks uus. Ei olnud absoluutselt teadlik. See on natuke kahetsusväärne.Mina usun, et neile inimestele, kes jäävad koduta, võimaldab aser­baidžaani valitsus uued kodud, korvab selle neile. Loodan, et lauluvõistlus kohalike elu väga ära ei lõhu.

[QOQO] „Laulupealinna” juurde. Kas tead, mis Kärdla laululava projektist nüüdseks saanud on?

[OTT] niipalju kui viimati kokku puutusin, öeldi, et ehitust haka­takse teostama hiliskevadel. Täpset kuupäeva pole veel teada. Varem sellega ei alustatud, kuna talvetingimused pole nii head.Kindel on, et lava tuleb. Kärdla linnapea on tore ja aktiivne mees, kindlasti tuleb lava sellisel kujul nagu peab.

[QOQO] Millistes heategevuspro­jektides veel osalenud oled ja kus tahaksid edaspidi osaleda?

[OTT] no tegelikult neid heate­gevusprojekte on olnud viimase kahe aastaga palju. Suurimad on olnud Vähiliidu iga­aastased kontserdid nokia Kontserdimajas. Kaks aastat olen seal esinenud. alles veebruari alguses toimus nokias loomakaitseüritus, Eesti Loomakaitse Seltsi korraldatud. On olnud ka väiksemaid üritusi, kus olen osalenud, näiteks puue­tega lastele esinenud.Esinesin ka heategevuslikul kontserdil vaimupuudega laste

Tekst: Ülo Külm

Fotod: Toomas Volkmann

OTT

Viimasel ajal uliedukal lauljal Ott

Leplandil on praegu eriti kiired

ajad. Üks kontsert järgneb teisele,

pea iga õhtu on sisustatud. Ega

„Eurovisiooni” lauluvõistluski, kus

ta Eestit lauluga „Kuula” esindab,

enam väga kaugel ole. Kõva töö

käib, et lugu seal veelgi efektse-

malt mõjuks, suurel laval võimali-

kult esile pääseks. Nädala alguses

leidis Ott siiski pool tunnikest

aega, et Da Vinci kohvikus Kristii-

nes hetketegemisi puudutavatele

kusimustele vastata.

LEPLANd: „ Külma kõhuga ei tohiks lavale minna!”

31mai 2012 QOQO

toetuseks, tegemist on Maarja küla projektiga. Toimus Tartus Peet­ri kirikus 1. aprillil. Ka tulevikus on kindlasti üritusi, kuhu õlg alla panna.

[QOQO] Esinemisnärv − kas on enne kontserti tavaliselt sees või üldse mitte?

[OTT] Olen ise palju meedias rää­kinud, et närveerin enne esine­mist. Väike pabin on sees, pabin muundub adrenaliinivooluks, mis aitab lugu paremini esitada ja emotsioonid esile tuua. Kerge pabin peab olema. Külma kõhu­ga ei tohiks peale minna, siis ei saa laulu mõtet edasi anda. Minu puhul on pabin kergeks plussiks, aitab esitusega paremini hakkama saada.

[QOQO] Sinu enda muusikalised eeskujud?

[OTT] Olen juba sadu kordi öel­nud − Eesti mastaabis Tõnis Mägi. ivo Linna on kogu aeg meeldinud. Grapsi unustamatu vokaal. Maa­ilmamuusikast on juba varasest lapsepõlvest meeldinud Queen. Freddy Mercury vokaal on vahest üks 20. sajandi võimsamaid. Elton Johni muusika on sümpaatne. artistidest veel Michael Jackson − tõeline artist.

[QOQO] Kuidas kriitikasse suh­tud? Kas vahel tekib tahtmine mõnele õelutsevale netikom­mentaatorile korralik kolakas anda?

[OTT] (naerab.) Ei. adekvaatsele kriitikale pööran suurt tähelepa­nu − loen, panen kõrva taha. Kui on tegemist ebaadekvaatsega, siis vaatan mööda, ei tee välja, ei loe, kui on roppused. Tegelikult pole veel kokku puutunud jubeda ropu kriitikaga enda kohta. Olen kas­vatanud endale paksu naha. Ei karda kriitikat.

[QOQO] Sinu suhe spordiga? Kui­das ennast vormis hoiad, millist trenni teed?

[OTT] Suhe spordiga on selline... (Muigab.) Kuna viimasel ajal on olnud jube palju tegemist, on trenni tegemine ära jäänud. Või­maluse korral muidugi ujumine ja kerge jõusaal − need on trennid.Pumpamist pole veel harrasta­nud... Kunagi sai siin aktiivselt jalgpalli mängitud. Kui ajad lu­bavad, siis lähen jalgpalli juurde tagasi.Esinemised segavad praegu sõp­radega jalgpalli mängimist. Spordi jaoks peab aega võtma.

[QOQO] naiste koha pealt oled

ülimenukas, nende südamete võitmisega ei tohiks vist prob­leeme olla. Kuid kas vastab tõele selline legend, et nooruses olid üheaegselt koguni kolme naisega korraga suhtes?

[OTT] Ei vasta kindlasti tõele. (nae­rab.) Huvitav info, paneb päris kõvasti muigama. Kui olen suhtes, siis ikka üks inimene korraga...

[QOQO] Kas praegu on pruut olemas?

[OTT] Ei ole. Pigem püüan viima­sel ajal keskenduda oma töö alal, erialal, ainult laulmisele kesken­duda. (Lisab juurde.) Oma eraelu kommenteerida ei taha.

[QOQO] Kuidas möödub vähene vaba aeg? Kas kinoskäimiseks ja/või lugemiseks aega jääb?

[OTT] Jah, üldiselt kui on vaba aega, püüan võimalikult palju aega veeta sõprade seltsis.Kui esinemist pole, veedan aega koos heade sõpradega. Põhifil­mid on ära nähtud, üritan kinos ära vaadata. raamatutest lugesin viimati Tõnis Mäe raamatut „Müü­mata naer”.

[QOQO] Millisena näed ennast kümne aasta pärast?

[OTT] See on raske küsimus. Et suudaksin jätkuvalt pakkuda inimestele muusikat − seda, mida kõige paremini oskan. Just enda­kirjutatud muusikat, omakirjuta­tud lugu laulad ikkagi teistmoodi. „Oma lapsed” on ikkagi kõige armsamad. Loodan, et olen saa­nud juurde elu­ ja muusikalist kogemust. Lähitulevikuplaanid sõltuvad ka sellest, kuidas „Eu­rovisioonil” läheb. Kui seal silma jääda, võib avaneda ka uks Euroo­passe. Plaanin seal anda endast 200%. Oluline ei ole koht, oluline on oma riiki väärikalt esindada, väärikas esitus on kõige tähtsam. Et eesti rahvas ei peaks tundma piinlikkust...

[QOQO] Kui mitte muusik, siis kes?

[OTT] (Muigab.) Kui elu poleks viinud muusika rajale, äkki oleks proovinud hoopis näitleja ametit.Teatriga olen palju kokku puutu­nud, pilk oleks lavakunstikateedri poole või Viljandi Kultuurikolled­žisse näitekunsti osakonda. Kuna­gi oli isegi plaan astuda lavakasse, kuid siis tulid Otsa­kool ja Su­perstaari­saade. Olen lapsepõlves ja nüüd tegelenud näitlemisega, on isegi päris suured rollid olnud. nukuteatris lõin kaasa näiteks „High School Musicalis”.

QOQO LU UBI ALL

32 QOQO mai 201232

33mai 2012 QOQO

QOQO K A ANESTA AR

Mees, kes sündis samal päeval Facebooki looja Mark Zuckerbergiga ning kes ter-ve oma teadliku elu on veetnud armutu meele lahutusäri keskel. Ta oli noor talen-dikas korvpallur, kes 17-aastaselt kolis Soome, et alustada profikorvpalluri teed, mis erinevate vigastuste tõttu sai ootamatu lõpu juba kahe aasta möödudes.

21-aastaselt korraldas Sten koos legendaarse Eesti meele lahutuspioneeri Aivar Lepinguga oma esimese suure kontserdi, milleks oli James Brown live! Kuue viimase aasta jooksul on Baltikumis korraldatud kont-serte kokku juba üle kolmekümne. 25-aastaselt avas ta koos Skandinaavia öö-klubikuninga Sedu Koskineniga oma esimese ööklubi, CatHouse’i.

Praegu, 27-aastasena, on see pikk ja sportlik noormees osanik ka teises ööklu-bis, Apollos.

33mai 2012 QOQO

KOmpu ööKlubiKunn

Sten-eriK JantSOn

Sündinud 14.05.1984

34 QOQO mai 2012

Kui tekib võimalus naabrimehele kaigas koda-rasse visata, siis päris kindlasti seda tegemata ei jäeta.

[QOQO] Millal alustasid ja kust tekkis üldse idee hakata välisartis­te Eestisse tooma?

[STEN] Soomes korvpalli mängides ja moedisaini õppides sain sõbraks mehega, kes tõi mu suure muusika­äri lävepakule ja sealt see edasi kõik loomuliku arenguna ka jätkus.

[QOQO] no nimeta mõned legen­daarsemad nimed.

[STEN] Minu enda jaoks kõige esi­mene ning ühtlasi ka suurim

saavutus on olnud tuua Eestisse läbi aegade üks

suurimaid muusikalegen­de James Brown. Sealt edasi sai alguse üks suur tants ja trall koos selliste artistidega nagu Snoop Dogg, Sex Pistols, Deep Purple, Busta rhymes, Sean Kingston, Tiësto, Coolio, ace of Base, Su­gar Hill Gang, East 17, Samantha Fox, Matti nykänen, Kate ryan, Vengaboys jt.

[QOQO] aukar­tustäratav nimistu, aga mis on Matti nykänenil pistmist laulmisega?

[STEN] nagu eel­mises küsimuses vastasin, siis sai

alguse üks suur tants ja trall.

Ehk see on just koht, kuhu liigitada eelmise sajandi kõige kuulsam suusahüppaja. Kolm

päeva, kaks kontser­ti, kaks teleintervjuud

otse­eetris... uhh, tuleb tunnistada, et oli hetki,

kus kogu ettevõtmine tun­dus nii värvika kujuga juba

päris võimatu missioon. nüüd aastaid hiljem suhtleme endi­

selt ning saame väga hästi läbi.

[QOQO] Sinu kõige kõvem kont­sert, mida oled organiseerinud?

[STEN] James Brown! isegi sekundiks ei kahtle. See oli mees, kes sillutas tee enamikule tänapäeva superstaaride­le! Muusika suurkujud, nagu Michael Jackson, Prince, Mick Jagger ja paljud teised, on just teda oma suurimaks inspiratsiooniks ja mentoriks nime­tanud. Mis võiks olla veel meeldejää­vam kui live­esinemine, kus Brown isiklikult kutsub lavale tol hetkel veel tulevase presidendi Toomas Hendrik ilvese, et laulda koos lugu „i Feel Like Sex Machine”. ning ei saa ka kuidagi

34 QOQO mai 2012

Väikeste kompleksi-des laste ja ebastabiilse närvikavaga naisterahvas-tega on väga raske koos-tööd teha!

35mai 2012 QOQO

Martin MüürseppAinus Eesti tippkorvpallur, kes on mänginud ka NBA-s. Steni üks parimaid sõpruSten on uks suur energiapomm. Temaga reisil olles peavad alati kaasas olema muga-vad jalatsid, et jõuaks tempoga kaasas tik-suda. Sten on sõbralik ja abivalmis. Kuna ta töötab 24h, siis tekib kusimus − millal ta puhkab? Ainuke koht, kus ta oma sõpru ära ei tunne, on korvpalliplatsil.

Jürgen KaljuveeHarvardi lõpetanud investeerimispankur. Steni vend.Sten on kindlasti kõige erilisem mu vendadest (viimase lugemise järgi on mul neid viis-kuus mu vanemate kolmest või neljast eri abielust, nagu tuupilisel eesti pe-rel). Ta alustas oma tähelendu varakult ja valis ettevõtluse tee meelelahutusäris, see-ga on tal juba aastaid olnud parima vaate-ga lauad kõige paremates klubides, suuri-mad ning kiireimad autod ja alati kõige ilu-samad naised käevangus.

Sten on uhtaegu nii organisaator, ekstra-vert, promootor, mahhinaator, katalusaa-tor, erudiit ja jesuiit, tehnoloog ja seksuo-loog. Ta on alati liikvel, alati mõtleb järgmist sammu ning vahel tundub mulle, et tal on võime olla mitmes kohas korraga. Aga uks-kõik, kus maailma nurgas me ka ei koh-tuks − olgu see siis New Yorgi Meatpacking District, Londoni Hoxton Square, Zuric-hi Bellevue või Lasnamäe karjäär (seal kull harvem) − tunneb ta ennast igal pool ko-duselt nagu tõeline kosmopoliit ning tema silmades mängleb vallatu pilk, milles jah-matades tunnen ära iseenda.

märkimata jätta, kui 21­aastase pro­mootorihakatise kutsub selline legend kaks korda lavale, kummardab ja tänab. isegi nüüd, kuus aastat hiljem sellele hetkele mõeldes tuleb endiselt kananahk ihule!

[QOQO] Suurim läbikukkumine?

[STEN] Sean Kingston ja Missy Elliot.

[QOQO] Kui palju korstnasse pidi kirjutama?

[STEN] Piisavalt, et vigadest õppida!

[QOQO] Ja mida sa sellest siis õp­pisid?

[STEN] Väikeste kompleksides laste ja ebastabiilse närvikavaga naisterah­vastega on väga raske koostööd teha!

[QOQO] Kas ööklubibisnes on loo­mulik jätk artistide maaletoomisele ja ürituste korraldamisele?

[STEN] Üks toetab teist ja kui aus olla, siis teatud mõttes come back kont­sertide korraldamisel on tulemas 8. juunil Tallinna lauluväljakul. nimelt otsustasime Marje Hansariga „leivad ühte kappi panna” ja tuua Eestisse selline tore festivalikontseptsioon nagu „Back To The 90’s”. Kohal on 90ndate megastaarid East 17, rednex ja Sabrina! Lisaks veel tolleaegsed Eesti edetabelite tipud.

[QOQO] Kuidas apollol ja Cathouse’il praegu läheb?

[STEN] apollo puhul oleme leidnud oma võtme ning tegutseme eksklu­siivse ööklubi ja kontserdisaalina. See on koht, kuhu mahub oma lem­mikartistide muusika saatel pidutse­ma pea 2000 inimest. CatHouse on oma tuntud headuses ja kohe­kohe avatakse ka meie suur suve­terrass, Tallinna ainuke Open air nightclub.

[QOQO] Meelelahutusäri pole liht­ne valdkond. Pidevad tagasilöögid ja avalik kriitika on selle ala esin­dajatele igapäevanähtus. Kuidas sa seda kõike talud, et mitte läbi põleda?

[STEN] Minu ümber on piisavalt ini­mesi, keda võin usaldada. Läbipõle­

36 QOQO mai 2012

Millegipärast on just NYC, kuhu tahan ikka ja jälle võimalikult kiiresti tagasi minna. Tõeline teine kodu!

37mai 2012 QOQO

Küll tuleb tõdeda, et kuldkalu hakkab meres väheks jääma!

[QOQO] Sina ja sinu viimase peale tuunitud maastur ei ole just tagasi­hoidlik projekt. Miks just selline valik?

[STEN] Jälle ameerika! ameerika autotööstuse lipulaev peaks olema piisavalt suur ja mugav sõiduvahend sellist keskmist kasvu noormehele nagu mina!

[QOQO] Palju tuuning maksma läks?

[STEN] Üks kontsert jäi arvatavasti tegemata!

[QOQO] Tõeline Supermani auto. Mismoodi on võimalik seda lumivalget nahksisu nii puhtana hoida?

[STEN] Üks­kaks korda nädalas hool­dades... oleneb kaaslastest, kes nädala jooksul autos sõidavad.

[QOQO] Suvi tulekul hangiks äkki midagi sportlikumat?

[STEN] Suveks on hangitud lapse­põlve unistus, Chevrolet Corvett Sting­ray. Tuleb tunnistada, et oma kasvu

QOQO K A ANESTA AR

mise vastu aitab ka selge pea. Olen endiselt suutnud hoiduda kõiksugus­test meelemürkidest ja tänu sellele säilib ka selge ja kaine pea.

[QOQO] isegi mitte värskendav arbuusikokteil suveterrassil?

[STEN] arbuusikokteili CatHouse’i suve terrassil joon tihti, aga mitte til­gagi alkoholiga!

[QOQO] Oled ühes pundis Soome ühe suurima ööklubide ärimehe Sedu Koskineniga. Millal ja kuidas te kohtusite ning mismoodi tekkis mõte hakata koos äri tegema?

[STEN] Sedut teadsin oma Soome äripartneri kaudu, kellega kontser­te korraldasin. Sedul oli äärmiselt atraktiivne ja ilus ööklubi Tallinnas, mis ei tahtnud küll eriti hästi toimi­da. Otsustasime, et proovime koos ja nüüd kaks aastat hiljem võin kindlalt väita, et õnnestusime ja liikumis­suund on õige.

[QOQO] Kas vastab tõele, et plaa­nid avada restorani new Yorgis?

[STEN] Plaan on tõesti olemas ja tege­leme, et see ka lähiajal teoks saaks.

[QOQO] Mis ideega seal välja tu­lete?

[STEN] ideid on palju, kuid ei tasu unustada, et kohaks on Manhattan, mis juba pakub kliendile praktiliselt kõike, mida üks inimmõistus on suut­nud välja genereerida. Üritame leida oma originaalse lähenemisnurga ja sellega pakkuda ka kõige nõudliku­male kliendile midagi erilist.

[QOQO] Kuidas kavatsete kontrol­lida sealse restorani igapäevatege­misi?

[STEN] Meil on nYC­is päris mitu ini­mest, keda usaldame ja kes on valmis meid aitama.

[QOQO] Mis teema sul selle USa­ga üldse on?

[STEN] Mõnus teema! (Muigab.) Kõik sai alguse, kui mu kaks venda seal elasid ja neil päris tihedalt külas sai käidud. Praeguseks on üks vend ameerika tolmu jalgelt pühkinud, teine on aga jäänud truuks kõigi võimaluste maale. Tekkinud on palju sõpru ja tihti on kodusem tunne seal kui siin. Maailm on ilusaid ja väga toredaid kohti täis, aga millegipärast on just nYC, kuhu tahan ikka ja jälle võimalikult kiiresti tagasi minna. Tõe­line teine kodu!

[QOQO] Kuidas kommenteerid teemat „Sten­Erik Jantson versus ilusad naised?”

[STEN] Meie vahel on kõik väga hästi!

juures sinna hästi sisse ei taha mah­tuda, aga ilu nõuab ohvreid!

[QOQO] Ega ometi seda masinat otse ameerikast kohale ei veetud?

[STEN] ikka otse nYC­ist!

[QOQO] USa autokultuuriga oled sa hästi kursis, aga milline on sinu hinnang näiteks Eesti ärikultuu­rile?

[STEN] Täiesti perses! Hiljaaegu toimunud intsident ühe populaarse Tallinna lounge’i omanikega andis mulle ainult kinnitust, et tegu on ikka tõsise konnatiigiga. inimesed ei lase teistel rahvale midagi erilist pakkuda ning põhjendavad seda konkurentsihirmuga. Tuleb tõdeda, et 2012. aastal on eestlase söök endiselt teine eestlane ja kui tekib võimalus naabrimehele kaigas koda­rasse visata, siis päris kindlasti seda tegemata ei jäeta.

[QOQO] Kas soomlastega äri teha on keerukam kui eestlastega?

[STEN] Võin oma kogemuste põhjal öelda, et võrreldes eestlastega on soomlastega äriajamine üks suur lust ja lillepidu. Pärast Soomes ela­tud aastaid pean ennast ärikultuuri

poole pealt kindlasti pigem soom­laseks.

[QOQO] Puutud pidevalt kokku ka venelastega. Mil­lega nemad äri tehes silma paistavad?

[STEN] Korrektsed, viisakad ja sihikindlad. Seni ainult posi­tiivsed kogemused.

Minu ümber on piisavalt inimesi, keda võin usaldada. Läbipõlemise vastu aitab ka selge pea.

38 QOQO mai 2012

Tekst:

Šoti klubi, QOQO

Fotod:

Šoti klubi,

sxc.hu

kondliku aktiivsuse tase on sarnased ning muidugi ei saa jätta mainimata ühist huvi Šotimaa ning selle kultuuri ja tavade vastu.Šoti Klubil on välja kujunenud oma traditsioonili­sed üritused. neist ühele, kõige rohkem teadmisi nõudvamale kutsuti ka QOQO vaimukas võttegrupp. Kadestagu kõik, kel mehe süda rinnus tuksumas, sest tegu oli Eesti iX lahtiste meistrivõistlustega viskitundmises, kus kokku osales seitse meeskonda. Üritust võõrustas Leib resto ja aed, mis asub Tal­linna vanalinnas aadressil Uus tn 29/31. Sealsamas on ka Šoti Klubi ruumid. Õhtut juhtis Margus Leivo ja avakõne pidas Suurbritannia saadik Christopher Bruce Holtby isiklikult. Küsimused koostas vana­meister Toomas Tiivel.

Šotimaa sõprade klubi

Tallinnas on selle kõige hingust tunda vanalinna serval, Šoti Klubis. Just nii kirjeldab Eesti üks vane­maid tegutsevaid klubisid õhustikku, mis eesti kar­geid mehepoegi ikka ja jälle kokku on meelitanud.

Äsja 16. aastapäeva tähistanud Šoti klubi liikmes­konda võib tegelikult nimetada omamoodi sõprus­konnaks, kuhu kuulub ligi sada inimest. Klubi liik­med tegutsevad väga erinevatel elualadel, kuid neid ühendavad vaated ja tõekspidamised ning ühis­

Šotimaa ja šotlased seostuvad teiste rahvaste teadvuses millegi arhailise ja alalhoidlikuga. Sellele lisandub veel midagi, mida on isegi raske lahti seletada. Küllap on selles killuke Šoti mägiallikatest ja kanarbikunõmmedest, vanadest anglosaksi aristokraatiatest ja nende arusaamadest (gentle man!), Šotimaa ja selle elanike kohta liikuvatest legendidest ning muidugi ka Šoti viskist.

1. koht − Põltsamaa Viskiklubi (Guido Pook, Henri Pook ja andres Kert)2. koht − Leib resto ja aed (Kristjan Peäske, Oskar Pihlik ja Kristjan Markii)3. koht − Šoti Klubi (arvi Mägin, Märt Haamer ja Terje Eipre)

Pärast lõbusalt pingelist võistlust selgusid kolm parimat meeskonda. Esikolmik kujunes nii:

QOQO MEESTEMA AILM

39mai 2012 QOQO

Vastused: 1. Yamazaki 1984 (Suntory), Hibiki 21 (Suntory) 2. Ballantine − George; Bell − arthur; Buchanan − James; Dewar − John; Grant – William; Haig − John; Jameson – John; Teacher − William. 3. Kõik need on valmistat 4. Macallan, Dalmore, Bowmore, Glenfiddich, The Glenlivet, Chivas regal 5. Vasakult paremale 6. Keldi raba­püü ja teder 7. Edradour, Bowmore, Bushmills, Makers Mark 8. Sangaste loss, 1986 (akadeemilise inglise Klubi XXi suusalaager) Lisaküsimuse vastus: Mackmyra, Highland Park, Glenmorangie, Springbank

robert Burns 2012

QOQO meeskond auhinda vastu võtmas

robert Burns 2011

Viskivõistluse küsimused 2012Sellised olid viskivõistluse teooriaküsimused. Pane sinagi oma teadmised proovile! Vastused leiad lehekülje lõpust.

1. Mis oli 2011. aasta parim ühelinnaseviski ja seguviski World Whiskies awardsi (Whisky Magazi­ne) järgi?

2. nimetage kuulsate viskimeeste eesnimed: Ballantine, Dewar, Buchanan, Teacher, Haig, Grant, Jameson, Bell. 3. Mis ühendab neid viskisid – Bag­piper, royal Challenge, antiquity? 4. Millised viskimargid (firmad) korduvad kõige enam maailma kallimalt müüdud 50 viski hulgas Whisky Magazine 2011/2012 järgi? nimeta vähemalt 3 marki. 5. Kas Johnnie Walker liigub paremalt vasakule või vasakult pa­remale, kui vaadata pudeli silti? 6. Mis linnud on Famous Grouse’i ja Black Grouse’i pudelisildil? 7. Järjesta järgmised viskivabrikud põhjast lõunasse: Bushmills Bowmore, Edradour, Makers Mark. 8. Kus ja millal peeti Eestis esimene dokumenteeritud (teade kirjasõnas) täiemahuline Burnsi õhtusöök? Lisaküsimus. Järjesta järgmised viskivabrikud idast läände: High­land Park, Glenmorangie, Spring­bank, Mackmyra.

40 QOQO mai 2012

Uuringu jooksul küsitleti kaht tuhandet viskijoojat kokku üheksast riigist: Prantsusmaalt, Suurbritanniast, USa­st, indiast, Koreast, Venemaalt, Mehhikost, Hiinast ja Brasiiliast Selgus, et lausa 93% tarbijatest arvavad, et mida vanem on viski, seda parem on ta kvaliteet. 89% tarbijatest otsivad pu­deli etikettidelt kõigepealt informatsiooni viski vanuse kohta ning teevad sellest lähtuvalt valiku.Paraku peab tunnistama, et inimeste teadlikkus viski vanuse kohta on üleilmselt suhteliselt nõrk. Viski vanuse kohta infot otsivad tarbijad tegelikult ei teagi, mida need numbrid täpselt tähendavad. ainult kümme protsenti tarbijatest saavad aru, et vanus, mis on pudeli peal märgitud, ei tähenda mitte kõige vanemat, vaid hoopis kõige nooremat viskit, millest on jook segatud.Populaarsete viskide, nagu Ballantine’si või Chivas regali puhul on tegemist seguviskidega, see tähendab eri vaatidest pärit seguga (inglise keeles blended whiskey). number pudeli peal näitabki kõige noorema komponendi vanust. Kuigi ligi pool viskiarmastajatest arvab endiselt, et see number näitab pudelis olevate viskide keskmist vanust ning 35% usub, et te­gemist on hoopis segu kõige vanema komponendiga.

Enamik (90%) müügil olevast Šoti viskist on seguviski, mis koosneb umbes 15% linnaseviskist (malt whisky) ja 85% muust teraviljaviskist. Seguviski mekk on linnaseviskist leebem, mistõttu see sobib rohkematele eri maitsetele ja see on maailmas kõige enam levinud viski. Seguviskid erinevad omavahel koostise poolest: milliseid, kui vanu ja kui palju ühelinnaseviskid sinna on lisatud ning mis kvaliteediga tera­viljaviskit on lisatud.Parimad seguviskid sisaldavad suurt hulka nii mahult kui ka arvult väga kvaliteetseid ühelinnaseviskisid, mida on segatud nii omavahel kui ka kvaliteetse teraviljaviskiga ning neid on aastaid hoitud spetsiaalsetes vaatides.nagu selgitab Chivas Brothersi juhatuse esimees Christian Porta, avaldab kõige suuremat mõju viski maitsele selle küp­semine. Šoti viski mitmekülgsus pärineb sellest ajast, mille jooksul hoitakse teda tammevaadis − mida pikem on küpse­mise aeg, seda mitmekülgsem on viski. Seaduse järgi võib Šoti viski ehk Scotch’i nime kanda vaid viski, mis on laager­dunud vähemalt kolm aastat.

Üldiselt, nagu tõendab ka uuring, on viski vanus kvaliteedi võtmetegur. Samas ei tähenda see, et viski, mille pudelisildil puudub informatsioon vanusest, on ilmtingimata halb. Mitte kõikide viskide maitse ei parane koos vananemisega, eriti siis, kui viski on jõudmas oma teise kümnendi lõppu. näiteks selline kuulus viski nagu Ballantine’s Finest, mis ei ole üldse aastaarvuga tähistatud, on Chivas Brothersi üks väljapaistva­maid tooteid ja pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Seguviski hind võib ületada ühelinnaseviski hinda. Kvalitee­dimääratlusi on erinevaid (Premium, DeLuxe), üldjuhul on pudelisildil ka viski vanus. Märkega DeLuxe Blends viskid on kallimad ja sisaldavad suuremal hulgal ühelinnaseviskisid. Kui vanuseks on märgitud näiteks 12­aastane (12 Years, 12 year old, 12 y.o., 12 YO vms), siis tähendab see, et seguviski kõige noorem komponent on 12­aastane. Tihti ei lisa vanus üle 12 seguviskile palju, kuid on ka meeldivaid erandeid, nagu näiteks mitmed Ballantine’si ja Chivas regali tooted.Väga vanad viskid on samuti ka väga haruldased. Viski toot­jad teavad täpselt, mitmes aasta sellise viski puhul on villimi­seks parim ning aastad on väga hoolikalt „kasvatanud” oma erilist viskit – selles protsessis mingeid lühemaid teid ei ole. aga mitte ainult pikk ja vaevarikas tootmisprotsess ei mõjuta pudeli lõpphinda. Viskid, mida hoitakse vaatides üle kolme­kümne aasta, kaotavad aurumise tõttu oma algsest kogusest kuni 47% − seega mida vanem on viski, seda rohkem ta maksab.Selliste väärisviskide küpsemine nõuab tootjalt hoolikust, erilisi teadmisi, kogemust ja pidevat tähelepanu pisimate detailide vastu, millega Chivas Brothersi ettevõte on edu­kalt hakkama saanud. Vastasel korral poleks see üle 21 aasta vanuste Šoti viskide turust 85% hoidev tootja saanud aasta destilleerija tiitli (Distiller of the Year 2009).Viski vanus tähendab ikkagi palju, sest suurimat mõju viski maitsele avaldab just tammepuu, milles viskit laagerdatakse. Tammepuust tuleb 60% kuni 80% viski maitsest! Mida kauem kestab laagerdamine, seda rikkam on maitse, aga ainult eel­dusel, et kohe algusest peale on tegemist kvaliteetse piirituse ja õige puuvaadi kooslusega. ainult siis sünnib tõeline Scotch, mille ühest klaasist võib tunda korraga üle saja eri maitse­nüansi.

Vaata ja imesta: see siin on maailma kalleim viski! Viski loojaks on sama firma, mis on loonud ruwa, luksusliku halal­joogi (hind 5,5 mln dollarit). isabella’s islay kallis märjuke on saadaval kahes eri versioonis.The isabella Original on neist kahest kalleim, kaunistatud teemantide, rubiinide ja valge kullaga. 6,2 mln dollari eest saab pudelitäie eriti vana ühelinnasviskit, mida vääristavad 300 rubiini, 8500 teemanti ja umbes kaks kangi valget kulda.Mõistlikuma hinnaga versioon on isabella Special Edition, mille eest küsitakse kõigest 740 000 dollarit ja seda kaunistavad valge kuld ja teemantidest kirjatud tähed. Tootjafirma pakub ka pu­delite taastäitmise võimalust, samuti on igal kliendil võimalik kallist rüübet enda maitse­ eelistuste järgi tellida.Veidi varem hoidis kalleima viski auväärset kohta 105­aastane aisla T’Orten by Master of Malt – neid on maailmas vaid üks ning see 700­milliliitrine pudelitäis jooki maksab 1,4 mln dollarit.

Maailma juhtiva luksusliku Šoti viski tootja Chivas Brothersi uuringu alusel usub enamik inimestest, et viski vanus on kõige parem kvaliteedinäitaja. Samas ei teata, mida täpselt numbrid pudelite peal tähendavad.

Viski vanus ja kvaliteet

Seguviskid

QOQO MEESTEMA AILM

41mai 2012 QOQO

42 QOQO mai 2012

QOQO MAJANDUS

– Kui jah, siis see lugu pole sulle... Kuidas saada rikkaks? Kes meist poleks sellist mõtet mõlgutanud lapsepõlves, noorukieas või nüüdki, küpsema eluperioodi pärale jõudes. Olete kindlasti nõus, et osaks rikkuse valemis võivad olla nii õnn, töö, juhus või ka nende kolme sümbioos. Kuid kas ka investeerimine?

Kuidas saada rikkaks? Kes meist poleks sellist mõtet mõlguta-nud lapsepõlves, noorukieas või nüüdki, küpsema eluperioo-di pärale jõudes. Olete kindlasti nõus, et osaks rikkuse valemis võivad olla nii õnn, töö, juhus või ka nende kolme sümbioos. Kuid kas ka investeerimine? Vastust sellele küsimusele ei ole kerge anda. Ajaloos on mit-meid näiteid edukatest investeerijatest, kes finantsturgudel aas-takümnetega rikastunud. Võtkem näiteks Warren Buffet. Ni-metatud vanahärra enamusosalusega firma Berkshire Hat-haway on kokku ostnud osalusi paljudes USA börsiettevõtetesPraeguseks on Berkshire Hathaway teinud Buffettist Forbe-se rikaste nimekirja esikolmikus paikneva mehe. Kui enamik nimetatud tipus figureerijaid on sinna jõudnud muid radasid mööda, siis Warren Buffet sillutas tõusu „klubisse” just peami-selt börsiettevõtetesse investeerimise kaudu.Kindlasti tekib siinkohal küsimus, mida on tavainimesel sellise edulooga peale hakata? Buffeteid sünnib ju vaid ehk paar tükki sajandis. Seega peaksime meie, tavakodanikud, kes ennast fi-nantsgeeniustena ei tunne, unustama investeerimise kui võima-luse heaolu kasvatamiseks?Rikkaks saamise unistuste kõrval võiks olla koht soovil saavu-tada parem elujärg või soovil lihtsalt varade väärtust pikaajali-selt kasvatada. Kuigi Buffetti rikkuse on toonud investeerimine ja kahtlemata väga olulist rolli tema edus on mänginud ka õnn ja juhus, siis kindlasti on saavutuse taga suur töö.Puhtfilosoofiliselt ei erine investeerimine muudest valdkonda-dest: edu on võimalik saavutada teiste ja ka enda vigadest õp-pides − neid vältides. Seda mitte üksnes jäägitult pühendu-des, vaid ka asju mõõduka ajakuluga tehes. Järgnevalt vaatame näidete varal, kuidas oleks investeerimisotsuste langetamine mõistlik ja kuidas mitte.

Tekst: Erik KerdeFotod: stck.xchng

Kaks persooni, kaks tegutsemismustrit

Toomas ostab Tallinki aktsiat...

Saagem tuttavaks meie näidisinvestori-tega – Toomas Tuulelipp ja Andrus Õi-geaeg. Mõlemad persoonid ei ole kuigi suured investeerimise asjatundjad, neil ei ole oma põhitegemiste kõrvalt kuigi-palju aega finantsturgude jälgimisega te-geleda.Ning tegelikult ei ole neil ka sügavat huvi ennast vabal ajal sel teemal harida. Nimetatud ühiste joonte juures on aga üht-teist, mis meeste puhul on investee-rimise kontekstist lähtuvalt olnud täies-ti erinev.Investor Toomas Tuulelipp on nimelt

Lühiajaliselt oli Toomase positsioon ka kerges kasumis ja kõik näis juba ilus. Siis aga saabusid nii meil kui ka mu-jal keerulisemad ajad. Finantskriis ko-gus hoogu USA-s ning jõudis ringiga ka Eestisse. Investorite paanika ja põgene-mine aktsiatest keeras põhja poole liiku-ma ka siinse börsi lipulaevad.Kolm aastat tagasi, 2009. aasta aprillis oli üldine meelestatus majandusolukorra suhtes nii meil kui ka mujal jätkuvalt vä-gagi negatiivne. Veel ligi pool aastat pä-rast maailma ühe suurima investeerimis-panga Lehman Brothersi pankrotti USA-s prognoosisid paljud finantssüsteemi kokkuvarisemist.Selleks ajaks oli Toomase jaoks reali-seerimata kahjumi kui tunnetatava kao-tusekoorma talumine muutunud vägagi raskeks. Ümbritsev negatiivsus ja pessi-mism aitasid kaasa otsusele kõik Tallin-ki aktsiad müüa. Müügihinnaks kujunes 0.30 eurot ning seega kujunes kahju-

sageli oma suuremaid varaga seotud ot-suseid teinud emotsioonide toel, kuula-tes selleks tuttavate ja sõprade arvamusi. Seega on Toomase näol tegu persooniga, kes on suurte otsuste tegemisel paljuski juhindunud teiste tegemistest.Eks ole tema puhul ära tuntav mingil määral ka n-ö „naabrist parem” (või „vä-hemalt mitte kehvem”) printsiip – kui mõni tuttav on teinud mingi tehingu, mis vähemalt esmapilgul on tundunud hea otsusena, on Toomasel näpud ühtelugu sügelema hakanud .Oma väheste seniste investeerimisotsus-

miks 1 euro iga aktsia kohta ehk 76,9%. Toomas oli kaotanud enam kui ¾ oma kinnisvaratehingust teenitud rahast. Investor Andrus Õigeaeg seevastu on oma elus seni suuremad finantsilised ot-sused vägagi põhjalikult järele mõelnud. Kuulatud-loetud on küll erinevate nõus-tajate, arvamusliidrite seisukohti, kuid märkimisväärselt on ka iseseisva sei-sukoha kujundamise peale aega kulutatud.Ajal, kui Eestis suuremad parteid üksteise võidu kõ-lavaid lubadusi andsid ning viie rikkaima Euroopa riigi hulka jõudmine ei tundunud-ki paljudele nii rumal prog-noos, oli Toomas teadlik sellest, et akt-siaturgudel on võimalik näiliselt mit-te midagi tehes suurt tulu teenida. Kuid ometi ei kiirustanud ta rongile hüppama.Olles ise kohalike kinnisvara hinnatren-

te langetamisel on Toomas infot ammu-tanud muuhulgas ka kohalikust paber-meediast. Nii oli see ka umbes viis aastat tagasi, 2007. aasta aprillikuus. Toona ku-bises nii kohalik kui ka välismaine mee-dia juba pikemat aega eelnevate aastate investeerimisvõitude kajastustest.Aktsiad olid popid, oma edulugusid ja-gasid ka Toomase tuttavad. Seepärast ot-sustaski ta, et peab oma hiljutisest kin-nisvaratehingust laekunud vabad vahen-did paigutama aktsiaturgudele. Loogili-seks valikuks tundus sel ajal meie oma laevafirma – Tallink.

didega kursis, nägi Toomas, et hinnaralli, mis siinsed eluasemete hinnad paari aas-taga kosmosesse viis, ei saanud jätkuda. Olenemata valdavalt positiivsest teema-kajastusest, oli tal ka aktsiaturgude suh-tes sarnane tunne. Seda küll mitte tänu süvateadmistele (mida tal tegelikult ei olnud), vaid pigem oma n-ö talupojaloo-gikale toetudes.10. oktoobril, aastal 2008, ligi kuu aega

pärast Lehmani pankrotti lõpe-tab USA tööstusindeks Dow Jo-nes senise 120-aastase ajaloo halvima nädala. Viimase ka-heksa kauplemispäeva jooksul on indeks langenud 22%. Kuigi Andruse jaoks on aktsiaturgude jälgimine pigem harv tegevus,

on varem juba pikalt hoiusel pargitud raha tekitanud temas teatava huvi.

Toomas ostab

Toomas müüb

Enamik sellesse aktsiasse investeerijaid olid ettevõtte lühikese börsil oleku ajal oma positsioonidega selleks ajaks juba korralikus plussis. Toomase soetushinnaks kujunes 1.30 eurot. Tallinki aktsiat ostis ta kogu nõukaaegse ühetoalise korteri müügist saa-dud raha eest.

Toomas oli teadlik sellest, et aktsiaturgudel on võimalik näiliselt

mitte midagi tehes suurt tulu teenida.

44 QOQO mai 2012

QOQO MAJANDUS

Andrus usub USA majandusse... Ta ostab Nasdaqi indeksaktsiat QQQOma loomusest tulenevalt ning ka vara-sematele kogemustele tuginedes ei rut-ta Andrus kiirelt hoiust aktsiate vastu va-hetama. Kuid ta jõuab üha enam arusaa-male, et vaatamata finantskriisi algata-ja staatusele on USA jätkuvalt maailmas number üks majandus. Andrus uskus, et varem või hiljem peab kriisile järgnema olukorra paranemine.

Ka Andruse panus USA aktsiaturgudele oli tema varade kogumahtu arvates märki-misväärne. Positsiooni hoiab ta praeguseni. Nii 2010. aasta suvel kui ka möödunud sügisel oli päevakorras positsioonist väljumine, kuid see jäi siiski tegemata. Praegu-seks on Andruse indeksaktsiad pisut enam kui 100% plussis ja päevakorral on posit-sioonist väljumine. Mida teeksite teie?

Ta sai oma mõtetele kinnitust jällegi oma talupojaloogikat rakendades − USA akt-siad, olles paari aasta tagustest tippudes langenud ligi 50%, pidid Andruse arva-tes mingil ajal ülespoole liikuma hakka-ma. Või siis vähemalt pidi selline kor-rektsioon välistama suurema ämbrisse astumise. Kuna Andrus ei omanud häid teadmisi

ühegi USA ettevõtte suhtes, otsustas ta, et riskide hajutamiseks on mõislik osta kogu sealse turgude liikumisega seotud instrumenti. Valikuks osutus tehnoloo-giaindeksit Nasdaq järgiv indeksaktsia QQQ. Igaks juhuks jagas ta ostud kah-te ossa – esimene osa soetati 2009. aasta aprillis, teine juulis. Keskmiseks soetus-hinnaks kujunes 33 dollarit.

Andrus ostab

Investeering on enam kui 100%

plussis

Järeldused – ajastamine on määrav

Mis läks valesti

Toomas ja Andrus − kaks näidispersooni − on oma finantsteadmiste taseme poo-lest suhteliselt võrdsed, kuid praeguseks hetkeks sootuks erineva investeerimis-tulemiga. Seega on põhjust öelda, et üks neist talitles õigesti,

Jah, soovitus investeerimine õigesti ajas-tada võib tunduda nõuandena otsida kioskist homset ajalehte. Kuid eelneva-te näidete varal saab öelda, et on olemas mitmed tegurid ja märgid, mille alusel sisenemismomendi õigsust hinnata.Tavapäraselt on Andruse-sarnaseid in-vestoreid, kes suudavad tabada ligikaud-set põhja, pigem vähe või isegi väga vähe. Valdav enamus mõtlevad investee-rimisele ja aktsiate ostule siis, kui kõik sellest räägivad ning suur osa võima-likust tõusupotentsiaalist nii üksikakt-sia kui ka turuindeksi lõikes on juba ära tehtud.Toomase kui investori käitumises ilmnes kaks või isegi kolm olulist ja väga tüü-

teine tegi aga saatuslikke vigu.Investeerimisotsuste puhul on kindlas-ti ülioluline see, millesse investeeritakse. Sageli aga veelgi olulisem, millal seda tehakse ehk investeerimise ajastamine. Keskpärase investeerimisobjekti võib

pilist viga. Esiteks just see, et positsioo-ni soetamine toimus siis, kui aktsiaturud olid juba pikalt tõusnud. Majandused nii Euroopas, USA-s kui ka Eestis olid üle kuumenemas. Aktsiatesse voolas veel viimane kõige hilisem raha, mis aitab ta-valiselt tõustrendi tippu moodustada.Teine ja mitte vähem saatuslik viga oli Toomase puhul see, et psühholoogilise-le survele järele andes otsustas ta suu-re kaotuse vastu võtta ja Tallinki aktsiad müüa. Seda just ajal, kui globaalse kriisi pöördepunkt oli käeulatuses.Tõsi küll − teinekord õigustavad ka suu-relt miinuses oleva positsiooni müüki üksikettevõtte majandustegevuses toi-munud negatiivsed arengud. Kuid Tal-

väga atraktiivseks muuta õige sisenemis-momendi ajastamine. Vastupidiselt võib aga suurepärasena taustaga investeeri-misobjekti soetamine osutuda suureks veaks vale ajastuse tõttu.

linki puhul ei olnud probleem ettevõttes endas. Üleilmne kriis kukutas aktsiaid kõikjal ja paremate aegade saabumine oli lihtsalt ootamise küsimus.Kolmas mõnevõrra vaieldav viga oli see, et kogu raha paigutati ühte aktsiasse. In-vesteeringute hajutamine erinevate ette-võtete ja ka regioonide vahel on kindlasti mõistlik. Samas on suuremate tootluste saavutamine võimalik just üksikute edu-kate panuste kaudu. Seetõttu on põhjen-datud investeering ühte või vähestesse aktsiatesse siis, kui ollakse ettevõtte te-gevusega hästi kursis. Üksikinstrumen-di riske vähendab ka see, kui tegemist on mingit indeksit järgiva indeksaktsiaga.

45mai 2012 QOQO

Ära osta aktsiaid, kui kõik sellest räägivad ja seljataga on pikk kuum „börsiperiood”.

Tehingute puhul (eriti suuremate summade korral) tee nii ostu- kui müügitehingud mitmes osas. Nii väheneb ebaõnnestunud ajastuse tõenäosus.

Parimad investeeringud aktsiatesse tehakse ajal, kui kriis on haripunktis. Hoia reserve halbade aegade saabumiseks ja tee panused pigem siis.Ära müü tugeva ettevõtte aktsiat

ainult seepärast, et positsioon on tugevalt miinuses. Enne kahjumis positsioonist

väljumist uuri investeeringu edasist potentsiaali – võib-olla on tegemist ajutise madalseisuga.

Ole kannatlik, kuid ära hoia positsioone „igavesti”. Hea tootlus võib kiirelt kokku sulada ja isegi asenduda kahjumiga. Investor Andruse puhul võiks päevakorras olla müümine, kuna viimasel ajal on investeering teinud täiendavalt kiire tõusu ja edaspidi on ootuspärane.

Ära usalda liialt meediakära, uuri ise ja püüa saada erapooletu asjatundja seisukoht.

Hajuta investeeringuid, kui oled madalama riskitaluvusega. Seeläbi vähenevad küll tootluse võimalused, kuid ka võimalik kaotuse ulatus.

Hoia oma investeeringutel silma peal, piisab ka korrast või paarist kuus. „Unustatud” positsioonid võivad vahel küll positiivselt üllatada, kuid kahjuks ka negatiivselt.

Mida eelnenust õppidaMida ei tohiks teha Mida võiks teha Mida tuleks teha1) 1) 1)

2)2) 2)

3)

3)

3)

Lõpetuseks võib öelda, et eeltoodud soovituste varal rikkaks saamine on vähetõenäoline. Kuid sarnaselt talitades ja õigeid märke jälgides on siiski võimalus oma teadmiste ja kogemustepagasit täita infoga, mis edaspidi aitavad jõuda pigem Andrusega samasse rongivagunisse kui Toomasega lohutusperroonile maid jagama.

46 QOQO mai 2012

Olime sunnitud oma teekonda randa jätkama mööda jõesängi, aga tulemus oli seda väärt. Sai­me seal rahulikult oma speedodega peesitada ja lainelauda proovida... Mardil oli randa püstita­

tud väike varjualune, kus oli mõnus tšillida ja grillida koos päikeseloojanguga.

Õhtul tähistasime Mardi sünnipäeva. Palavusele vaata­mata riietasime ennast pidulikult ja nautisime kõike head ja paremat. Kuna päeval oli hotelli territooriumil nähtud mitut ilusat neidu, tõmbas aare selga isegi triiksärgi. Laud oli kaetud restoranis pakutavate hõrgutistega ja rummi voolas ojadena.... Mehis laulis ja aare tantsis ja „vana karu lõi trummi“ ... pidu oli maru!

Järgmisel päeval sõitsime umbes 50 kilomeetri kaugusel mägedes asuvasse Boruca indiaanikülla, et hankida ko­dustele kingitusi kohalike nn UKU käsitöömeistrite poolt. Tagasi tulles hakkas vihma sadama, võiks öelda lausa et paduvihma. Veemöll tekitas teele kivivaringuid. Üks selline

varing oleks äärepealt tabanud ka meid − tunne oli jõhker ja olemine eluohtlik. Kümmekond kilomeetrit eemal, kus mäed lõppesid, saabus täielik vaikus ja vihmast polnud märkigi.

Kaks poissmeest ja Costa Ricaaare ja Mehis, kaks hõimlast, otsustasid aja maha võtta ja laias ilmas veidi hinge tuulutada. Sihtkohaks valiti Costa rica ehk segaste seiklejate paradiis.

Reis osa poolsaareleHotellis lösutamisest sai villand, plaanisime minna

neljapäevasele ringreisile kohalike vaatamisväärsustega tutvuma. Tänu autorendi deposiidile oli meie eelarve mu­rettekitavalt väikeseks kahanenud. Seetõttu otsustasime ööbida võrkkiikedes. Oleks ju lahe tõmmata kiiged palmide vahele ja magada värskes õhus. Selle mõtte laitsid koha­likud kiiresti maha, kuna kõige rohkem rumalaid surma­sid pidi juhtuma just seetõttu, et inimesed saavad palmi all jalutades kookospähkliga lagipähe. Selliseid „lõvisid”, kes palmi all lausa magada kavatsevad, polevat nemad aga varem kohanud. Vot meile romantilist tähistaevast ja võrkkiikesid...

Võtsime suuna Osa poolsaare poole, kus asub ka Corco­vado rahvuspark. Kohalikud soovitasid võimaluse korral vältida kahtlaseid ja poollagunenud sildu − sel juhul tuleb sõita läbi jõe. Pura Vida rendifirma oli aga eelnevalt kar­milt toonitanud, et ei sõidaks läbi jõgede. Seda kontrolli­takse nii, et võetakse matid üles ja vaadatakse, kas salong on veekahjustusi saanud.

Mingi hetk otsustasime põhimaanteelt alla keerata. Mööda suvalist kõrvalteid sõites oli põnev uurida, kuhu see või teine teeots viib. Esimene suur takistus oli umbes 30 meetri laiune jõgi. aare läks kõigepealt jalgsi läbi jõe, et

Üks selline varing oleks

äärepealt tabanud ka

meid − tun-ne oli jõhker

ja olemine eluohtlik.

Tekst ja fotod:

Aare ja Mehis

2. osa

QOQO R EIS

47mai 2012 QOQO

kontrollida sügavust. Ohutustest tehtud, sõitis ka Mehis autoga järele. niimoodi seigeldes jõudsime metsikusse väikesesse hotelli keset džunglit. Sinna viis rippsild. Tegu oli väga luksusliku ja omamoodi kummalise privaathotel­liga, kuhu ei suunanud ükski teeviit. Seda paika polnud märgitud ka kaardile. rahvast hotellis polnud. Väidetavalt oli hooaeg just läbi saanud. Valvuriks oli poiss, kes mee­nutas Mowglit, nii me teda hüüdsimegi. Hotelli omanikeks olid ilmselt narkoparunid. Tegime karastavad õlled ja meile tutvustati hotelli. Kõik oli väga luks − bangalo moodi privaattoad, igal pool kiviktaimlad ja maaliline oja voola­mas ümber hotelli. Viibisime seal tunni jagu. Jätsime lahke valvuriga hüvasti ja lubasime kindlasti tagasi tulla.

Liikusime edasi Puerto Jiménezi linna poole, mis oli meie esimese päeva sihtpunkt. Õhtusöögi kohaks valisime rannas oleva Corcovado kalarestorani, kus lisaks kalaroo­gadele pakuti ka kõikvõimalikke muid hõrgutisi.

Einestades saime tuttavaks meeldiva/salapärase amee­riklanna Saraga. Pärast mõningaid tervitusnapse ja kuul­des, et meil ei ole ööbimiskohta, oli ta nõus meid enda

Tegu oli väga luksusliku ja omamoodi kummalise privaathotel- liga, kuhu ei suunanud ükski teeviit.

juurde ööbima võtma. Sõbranna pidi teda juba ööbimisko­has ootama.... See üllatav küllakutse äratas kahtlust ja en­dalegi ootamatult keeldusime viisakalt ning „põgenesime” sealt, et otsida kohta, kus lõpuks siiski ööbida.

ootamatu ööKell 18 läheb väljas pimedaks. Pidime kiirustama, et

leida pikutamiskoht rannas või mõnes cabinas’es. Cabinas on selline huvitav ööbimiskoht, kus on neli poolikut seina ja katus ning voodeid katvad moskiitovõrgud – kõik džung­lihääled on kuulda. Hind sellise looduslähedase ööbimise eest oli päris soolane – 40 ameerika dollarit. Seetõttu ot­sustasime vähemalt esimese öö veeta rannas autos maga­des. Tuleb leida vaid sobiv rand!

Sõitsime linnast välja Osa poolsaare tipu poole. Väljas oli juba pilkane pimedus. Vasakult kostis võimsa Golfido lahe lainete kohin. Olles juba päris pikalt niimoodi pool­tuledega sõitnud, tikkus uni vägisi peale. Ei tea miks, aga ühel hetkel lülitas aare sisse auto täistuled. avanev vaa­tepilt pani südame rinnus seisma. Meie ees laiutas must tühimik. Lihtsalt, teed ei ole enam. automaatselt pidurid plokki vajutanud, saime kuidagimoodi pidama, külm higi otsa ees. Seisime nagu kaks kummitust, vahtisime tühja musta auku meie ees ja hingeldasime närviliselt auto­mootori mürina saatel. Pisut rahunenud, asusime otsima võimalust, et randa keerata. Kaardist ei olnud enam ammu abi. Orienteerusime lainete kohina järgi. Mariaga (meie auto hellitusnimi) üle võimsate kapokijuurikate turnides jõudsime lõpuks kuidagimoodi randa. Esimene mõte oli saada vette, sest palavus oli tappev. See võib kõlada usku­matuna, aga väljas oli nii pime, et veepiirini läksime käsi­kobamisi. Vette me kohe ei läinud − vist mingi ürginstinkt hoidis tagasi. igal juhul seal niiviisi vee ääres kükitades tuli järsku selline laine, et lendasime nagu papitükid uper­palli natuke maad eemale kivide vahele. See oli täielik õnn või ime, et kumbki oma pead ära ei löönud. Ei taha teada, mis oleks juhtunud siis, kui oleksime mõrvalaine saabudes parasjagu kaelastsaadik vees mulistanud.

Lõkke süütamiseks kulus pool pudelit rummi, sest just tänu kergestisüttivale kohalikule rummile saime lõpuks niisketest puudest tule üles tehtud. Magasime siiski autos, aken irvakil, sest sitikaid oli kohutavalt ja palavus meeletu. aeg­ajalt tuli salongi lausa konditsioneeriga jahutada.

Sellised sillad on seal täiesti tavaline nähtus

Hobused vabas looduses

48 QOQO mai 2012

Käest ära vahemaadHommikul ärgates avastasime, et olime ööbinud väga

kivises rannas. Olime parkinud suurte kivikamakate vahel. Meie hommikusöögiks rannas oli kahe peale üks ananass ja ei midagi muud.

alustasime liikumist Vaikse ookeani äärde Carate külla. Jätsime auto kohalikku väiksesse lennujaama ja hakkasi­me mööda rannaäärt Corcovado rahvuspargi poole jalu­tama. Teekonna pikkuseks umbes neli kilomeetrit mööda rannaäärt. Mingil hetkel avastasime, et meiega on liitunud aarapapagoid. nad lendasid paarikaupa puult puule ja jälgisid igat meie sammu.

Enne rahvusparki jäi teele üks väiksem hotell nimega La Leona Lodge. ainuke sõiduvahend et lennujaamast hotelli saada oli hobukaarik. nii toimetati sinna kõik kü­lalised. Meie aga liikusime jala, sest ei kavatsenud sinna ööbima jääda. Tegime hotellis karastavad õlled, pikutasime rannas võrkkiigedes ja seadsime sammud edasi rahvus­pargi poole. Pilet rahvusparki maksis 10 dollarit. Sissepääs lunastatud, pääsesime territooriumile. Kohe algul imesta­sime, miks kõigil teistel nii põhjalik matkavarustus kaasas on. Meie, kes me oleme kunagi käinud Lahemaa rahvus­pargis, kandsime lühikesi pükse plätudega, kaasas õlled ja kaamera. nii me seal kõndisime juba oma viis­kuus kilomeetrit, mida aga ei tulnud, oli kaardile märgitud siht­punkt. Kuna olime juba kohanud praktiliselt kõiki Costa rica looma­ ja linnuliike – sipelgasiilid, hüatsint­siniaarad, tuukanlased, taapirid, laiskloomad, erinevad ahvid... −, otsustasime otsa ringi pöörata ja tagasi vantsida. Mõne

QOQO R EIS

Lõkke süüta-miseks kulus pool pudelit rummi.

Hirmul on suured sil-

mad, samas ilma ühe

jalata edasi ka ei jaluta!

tunni pärast hakkas pimedaks minema ja üha rohkem sai selgeks, et oleme siinse rahvuspargi mastaape tugevalt alahinnanud. Matkarada jooksis paralleelselt ookeaniran­naga. Otsustasime tagasi liikuda rannaäärt mööda. asja mõte oli kiiremini ja lihtsamalt tagasi saada. See oli väga vale otsus − rand oli kitsas, kivine, tapvalt palav ja lained olid hiigelmõõtu, tungides vahepeal kaugele randa välja. See tegi liikumise väga ohtlikuks. rannajoonest kaugemal polnud võimalik liikuda, samas kui aga hiigellaine saabub, pead parasjagu olema kohas, kuhu laine ei küündi.

Poolel teel sattusime Clara jõesuudmesse – jälle see krokodillisündroom. Pidime jõe ületama, et edasi pääseda. Vette minnes tundus iga asi krokodillina. nende peletami­seks loopisime kividega kõike, mis kahtlasena näis. Hirmul on suured silmad, samas ilma ühe jalata edasi ka ei jaluta!

niimoodi seigeldes leidsime mingi kummalise peno­ plastist kasti. Kastile olid köied ümber seotud ja üks nurk oli millegipärast lahti nüsitud. Eeldades, et tegemist on merepoiga, võtsime leiu kaasa. Juhul kui peaksime mõrva­lainetesse sattuma, saame kasti abil ujuda. Õnneks polnud vaja kasti päästerõngana tarvidusele võtta. Küll aga selgus hiljem, et sellistest kastidest oleks edaspidi kasulik eemale hoida. Seda juhul, kui elu armas, sest tegu on narkootiku­mide vedamise konteineriga, mis visatakse lennukilt merre. Kullerid tirivad laadungi randa ja tühjendavad …

Lugu jätkub QOQO juuninumbris.

...sellistest kastidest oleks edaspidi kasulik eema-le hoida. Seda juhul, kui elu armas...

Võta korraksaeg maha

päevaspaas

Milline ilm salongi akna taga ka ei oleks, siin on kõikidel soe, rahulik ja

mõnus.

Selle kupongi esitajale üks hooldus

Teenuseid saab valida ja aegu broneerida kodulehekyljel

www.privileg.ee

Teenused:keha ja näohoolitsused

massaažjala- ja kätehoolitsused

depilatsioonaparaadihooldused

-25%

Elizabeth Ardeni 2012. aasta kevadhooaja parfüüm Green Tea Cherry BlossomEdT 50 ml 36 €

Gucci Flora Garden CollectionGorgeous Gardenia, Gracious Tuberose ja Glamorous Magnolia (30, 50 ja 100 ml) nüüd müügil!

100 ml 15.40 €

Generous Violet ja Glorious Mandarin (ainult 100 ml) on üle-maailmselt müügil üksnes Gucci kauplustes ning valitud parfü-meeriakauplustes (Tallinna Kaubamaja, Stockmann).

Uus GLoSSFiNiTY küünelakk – ma olen võitmatu! Läikivad küünedLakk püsib kuni 7 päeva16 sensatsioonilist signatuur-tooni säravpunasest üliküllus-liku purpurini, et väljendada oma isikupärast glamuuri .

11 ml 7.65 €

Bvlgari omnia CoralEdT 25ml 45 €

NAISELE

MEHELE

Lamborghini Prestigo EdT 50 ml 13 €

Dolce&Gabbana The one SportVana-Kreeka ja iidse Rooma ideaalide kohaselt on sport võistlus, mille kaunites het-kedes peitub väljakutse nii meie endi kui meie vastas-te jaoks. Dolce&Gabbana The One Sport on austusavaldus spordi ning ühtlasi ka elu kõi-ge sügavamatele ja tõelise-matele väärtustele.

EdT 30 ml 42 €

QOQO K INGISPIKKER

Zippo Zippo on palju enam kui lihtsalt välgumihkel, see kogumisobjekt ja Amee-rika elustiili sümbol on omandanud lausa ikoonistaatuse. Ikoonilise kau-bamärgina, mida ühtviisi innukalt koguvad nii suitsetajad kui ka mittesuit-setajad, on Zippo oma olemuselt samal tasemel James Deani, Corvette’i, Coca-Cola ja Harley Davidsoniga ning väljendab Ameerika elustiili.

Zippo parfüüm kajastab mehelikke väärtusi ja peegeldab välgumihk-li ikoonilist disaini, lisades neile ühtlasi nüüdisaegse ja stiilse euroopaliku varjundi.

ZIPPO The Original Silver EdT 50 ml 45 €

Mehele asjalik ajakiri koos hulga mõnusate hüvedegaTellija saab tasuta liituda QoQo SÕPRADEKLUBiGA. Klubiliikmetele kehtivad järgmised hüved:

www.QoQo.EESisaldab lisaks Eesti foto- ja videoseeriatele ka hulganisti meest harivaid artik-leid alates tervisest ja spordist kuni tehnika, reisi ning moeni välja.

QoQo PARTYNeed on üritused, mida korraldame regulaarselt Eesti šikimates peopaikades. QOQO Party võtmesõnadeks on seksikad QOQO modellid, meestantsijad ning live-muusikud. Lisaks tervitusdringid, suupisted ja kõik muud mõnusat õhus-tikku loovad osakesed.

AUHiNDADE LooSiMiSEDPidevalt toimuvad auhindade loosimised, milles klubiliikmed osalevad auto-maatselt (parfüümid, kontserdipääsmed, kinopiletid, riideesemed jms − hin-nad isegi kuni 70 €).

52 QOQO mai 2012

Lihtne ja lummav

Tekst: QOQO

Fotograaf: Maksim Šmeljovv

Soeng: Oksana Logvinenko

Meik: Aleksandra Viljumovskaja

Täname: hotell Ecoland

Lisaks Eesti vene rahvusest kodanikele on ka paljudele eestlastele hästi teada tantsumuusikaprojekt Lotos. Tegu pole mitte lihtsa „katse-eksituse”-meetodil tehtud projektiga, vaid korraliku kooslusega, kus töö ja arendus käib pidevalt. Kuid kes on selle bändi taga? Vastab lihtne lummavalt seksikas kaunitar Aleksandra.

QOQO: Räägi oma bändist. Mida see endast üldse kujutab?Aleksandra: See on venekeelne popbänd, millel eelmise aasta lõpus ilmus kolmas plaat. Pärast seda oleme jõudnud lindistada juba mitu uut lugu ning uue hiti „Tantsuju” („Tantsin”) esmaesitlus oli Tallinna klubis Apollo „Tantsuparadiisil”.

QOQO: „Tantsuparadiisi” üritused on suunatud eelkõige vene kuulajaskonnale. Olete ehk proovinud kaasa haarata ka eesti publikut?Aleksandra: Suunatud on ta küll vene kuulajaskonnale, aga pooled külastajatest on ju eestlased. Eesti publikut eraldi haarata veel ei ole proovinud, aga see on väga hea idee…

QOQO: Kust on võimalik Lotose albumit osta ja kas üldse on?Aleksandra: Meil on leping USA plaadifirmaga WMA, mis müüb

QOQO PERSOON

53mai 2012 QOQO

muusikat internetis, aga seekord on plaanis ka kauplustesse välja panna.

QOQO: Sinu roll Lotoses?Aleksandra: Roll on suur... Kirjutan ise lugusid, investeerin raha, organiseerin fotosessioone, videote filmimisi ja tantsutreeninguid. Lisaks veel disainin meie kostüümid ja organiseerin kõikvõimalikke pisiasju, et projekti edu hoida.

QOQO: Millistest saavutustest me seni rääkida saame?Aleksandra: Mitmed Lotose muusikavideod on pikalt püsinud PBMK (Esimene Baltika Muusikakanal − toim) edetabelis. Mõned lood on edu saavutanud ka teistes nii Eesti kui ka Läti muusikakanalites. Näiteks Lätis oleme väga populaarsed lauluga „Riga”.

QOQO: Kas mõni üllitis on ka kõlanud eesti raadiojaamades?Aleksandra: Jah, Lotose laulust „Angel” tehti eestikeelne versioon „Mu ingel”, mis on väga populaarne raadios Elmar.

QOQO: Teie kollektiivi koosseis on 100% venelased. Kui raske on ühel vene artistil üldse Eestis läbi lüüa?Aleksandra: Meil on kaks uut tantsutüdrukut, kes on eestlased, seega ei saa öelda, et koosseis on päris 100% venelased... Jah, ei ütleks, et Eestis on kerge läbi lüüa. Siinsetel venelastel puudub respekt ja toetus. Inimesed on kadedad, kui sul läheb hästi. Väga kurb, aga nii see paraku on. Meie ei võta eeskuju teistest − meie ei virise, vaid teeme ja naudime!

QOQO: Kas olete oma esinemistega ka Eestist välja pääsenud?Aleksandra: Esinemisi on tulnud ette ka Lätis ja Saksamaal.

QOQO: Räägime nüüd ka sinust endast. Oled sa vaba või hõivatud?Aleksandra: Hõivatud.

QOQO: Aga kui oleksid vaba naine ansamblist Lotos, siis millistel meestel oleks sinu puhul lootust? Aleksandra: Võib-olla esimest korda elus ei ole ma selle peale mõelnud! Ma olen oma mehega rahul.

QOQO: Kas eesti mees või vene mees? Põhjenda!Aleksandra: Vene mees. Mul oli mees teisest rahvusest, me ei räägi küll eestlasest, aga tolle mehega ei mõistnud me teineteist lõpuni. Raske on suhelda, kui kultuurid on niivõrd erinevad, vähemalt minu jaoks.

QOQO: Millega sa tegelesid enne laulmist?Aleksandra: Ma olen laulnud kogu elu lapsepõlvest saati!

QOQO: On sul veel mõni hobi peale laulmise?Aleksandra: Lotos võtab põhimõtteliselt kogu aja ära, aga hobisid leidub ikka! Mulle meeldib reisida. Jõusaal, kino, sõbrad ja peod!

QOQO: Tundud olevat väga sportlik tüdruk. Kas see tähendab, et oled ka voodis väga sportlik?Aleksandra: See on üpriski isiklik küsimus, seega kellel vähegi fantaasiat on − andke tuld!

QOQO: Kas pooldad rahulikku ja romantilist seksi või meeldivad sulle rohkem rollimängud?Aleksandra: Olen romantiline naine. Mulle meeldivad küünlad, hea romantiline muusika, romantilised õhtusöögid jne. Aga jah, tuleb tunnistada, et ei puudu ka rollimängud. Minu arvates peab naine olema alati atraktiivne, huvitav, erinev, seksikas, lõbus ja lihtne − see on sama tähtis kui borši keetmine!

54 QOQO mai 2012

QOQO PERSOON

55mai 2012 QOQO

Suvi on tulekul − päike, rand ja soojad ilmad. Tõesti, nii peaks olema, ent arvestagem tõsiasjaga, et Eestimaa suvi kaldub tihti pigem vihmase sugisilma poole. Rannapukse ritta laduda võib igauks. Meie otsisime aga inspiratsiooni puhuks, kui väljas on jahedam ja sajusem. Leidsimegi sobiva kollektsiooni jahedateks vabaõhupidudeks või lihtsalt vih-masel suvepäeval linnapeal asjaajamiseks. See Dsquared2 meeste sugiskol-lektsioon sobib ideaalselt ka Eestimaa jahedavõitu suvesse. Võta snitti ja ole elustiilne.

Tekst: QOQO

Fotod: Tootjafirma

QOQO MOOD

56 QOQO mai 2012

JANU, KÜLMAVÄRINAD JA PEAVALU

EHK TUUMAPOHMELLEelistad sa kan­

get lahjale, kokteile puhtale joogile, mulliga või

mullita jooke? Tõsi on see, et neid õnnelikke on vähe,

kes kunagi pohmelli põdenud pole. Linnalegende eri

pohmelliravimite kohta on kümneid. Kõiki neid läbi proovida

osutuks ehk liiga laialivalguvaks ettevõtmiseks. Meie valisime välja

kolm väidetavalt väga tõhusat pohmelliravimit: keefir, toores muna ja

Borjomi vesi. Palkasime kolm peolõvist katseisikut, et nad ära prooviks, kas

üldse, kui palju ja mis moel on pohmelliravimisel tegelikult abi nende nii tun­

tud pohmarohtude allakulistamisel.

Paistab, et alkoholimenuuga tabasime kohe kumnesse, sest meeste hommikune enesetunne polnud kohe esimesel ekspe-rimendihommikul kiita. Andsimegi kohe Kristole kätte resti too-reid kanamune, Tauno sai kaks liitrit Borjomi vett ja Rauno osaks langes kaks liitrit keefiri. Kahel järgneval hommikul jagasime tooted umber nii, et kolmanda katsepäeva lõppedes olid kõik noormehed saanud iga toote ära proovida. Tulemused olid kohati ullatavad.

MUNA: Ma võin mida iganes kurgust alla kallata, aga hullemat kui iiveldamishoos ja megapeavaluga tooreid mune kugistada pole ma kogenud. See oli lihtsalt, vabandan väljenduse eest, väga rõve. Kokku suutsin ära juua kolm muna. Segasin toore muna klaasis ära ja uritasin seda kogelmogelit väikeste lonksudena veega alla loputada. Min-git leevendust see kaasa ei toonud. Ainus, mis mingilgi määral aitas, oli pigem see kraanivesi, millega ma munad alla kulistasin. Pea valutas isegi õhtul veel.

BORJOMI: Veest paremat kingitust on raske tahta. Tavaliselt joon kraanivett või mõn-da suvalist mineraalvett. Borjomi vesi tundus esialgu natuke võõra maitsega, aga ar-vestades minu hetkeseisundit oli maitse kallal virisemine liiast. Jõin need kaks liitrit re-kordkiirusel kahe tunniga ära. Enesetunne paranes märgatavalt. Aitab päris hästi.

KEEFIR: Olen palju kuulnud, et keefir ravib pohmelli. Jõin need kaks pakki ära ja selles olukorras sobis keefir hästi. Parema meelega oleksin muidugi vett joonud, sest vähe-malt minu jaoks pole keefir janukustutajana piisavalt tõhus. Võib-olla tingis seda kee-fir või oli lihtsalt selline imelik päev, aga suuremast pohmellist sain usna kerge vaevaga jagu. Ärgem unustagem, et eelmise õhtu joogimiks polnud just tagasihoidlik valik.

TOORES MUNA

0

0

0

1

MAITSE

PEAVALU VASTU

JANUKUSTUTAMINE

ÜLDISE ENESETUNDE PARANEMINE

BORJOMI

2

2

3

2

KEEFIR

2

2

2

3

Katsepäevi: 3 Alkohol: viin, tequila, vein ja vahuvein. Neid jooke tarbisid kõik kolm katseisikut kõigil kolme õhtul ja segamini. Niivõrd ekstreemne valik sai tehtud ikka selleks, et meie eksperiment mõne katseisiku liiga hea hommikuse enesetunde tõttu ei luhtuks. Miski peab ju tagama, et hom-mikune ärkamine katastroofiliselt sant oleks.

KRISTO (26 a)

57mai 2012 QOQO

MUNA: Ühe muna suutsin alla kugistada, aga sellega minu osa tänases (teises) katse-päevas ka lõppes, sest midagi ebameeldivamat kui läikiva sudamega tooreid mune suua annab otsida. Võib-olla muna aitab pohmelli vastu, ma ei vaidlusta seda, aga ol-gem ausad, suur väljakutse on uldse endale midagi suhu pista ja kui see miski peaks olema veel toores muna, siis...

BORJOMI: Borjomi vesi oli elulise tähtsusega. Hommikune janu oli metsik ja mis iga-nes mineraalvett sisse kallata oli väga leevendav abivahend. Kindlasti on Borjomi pohmelli ravival kuulsusel oma tõepõhi all, sest enesetunne paranes usna kiiresti. Ka mu viiekumnendates isa utleb, et see pidavat väga hea pohmelliravim olema.

KEEFIR: Esimene pakk läks ruttu alla. Meeldis see, et keefir oli selles olukorras ka natu-ke toidu eest. Tavatoit poleks mulle kohe kindlasti alla läinud. Peavalu vastu keefir ei ai-danud, janu kustutas ka nii poole vinnaga − vett peab ikka lisaks jooma. Minu hinnan-gul on keefir pohmelliga normaalne jook, mis kull halba enesetunnet väga ei paranda, samas ajutise toiduasendajana toimib hästi.

MUNA: Ma ei suuda tooreid mune isegi kaine peaga juua, rääkimata pohmelliga, kui pea valutab ja sisikond tahab niigi vabatahtlikult välja tulla. Kuidagi imesin kaks muna läbi kahvliga koore sisse toksitud augukeste ära. See oli usna vastik. Umbes tunni pä-rast tundsin, et minu olukord on paranenud. Arvan, et kui mune juua suudad, siis on neist kull natuke abi.

BORJOMI: Minu jaoks polnud Borjomi hea toime uudiseks. Joon Borjomi vett alati, kui pohmell kallal. Vähemalt mineraalvetest on see ainuke, millest reaalselt abi on. Teadsin juba enne, et see aitab, ja seetõttu siit ka minu maksimumpunktid.

KEEFIR: Mu enesetunne oli ikka väga sant. Jõin need keefirid ära. Päris kenasti läks alla, kuigi parema meelega oleksin vett joonud. Raske on öelda, kas keefirist ka pohmelli enda vastu abi oli. Ma ei utleks, et seekord end kuidagi teisiti tundsin kui muidu pohm-elliolukorras.

Punktitabel ja katsealuste utlused annavad selge eelise Borjomi veele. Positiivsete omadustena jäi see looduslik mineraalvesi kõlama just hea janukustutajana ja uldise enesetunde parandajana. Kõik kolm katsealust olid ka uhel meelel selles, et Borjomi vä-hendab peavalu. Valikust oli Borjomi ka ainus, mida kõik katsealused kindlalt soovita-da julgevad.

Teise koha saavutanud keefiri iseloomustati pigem kui mittemidagiutlevat neutraalset jooki. Kui pohmelliga toit parasjagu alla ei lähe, siis keefir muu toidu asendajana on hea valik. Peavalurohu või janukustutamise suhtes pole tegu millegi erilisega.

Toores muna jäägu pigem karmide vanakoolipoiste pärusmaaks. Nagu katse näitas, ei suuda keskmine tänapäeva mees sellist libedat ollust suu sissegi võtta, rääkimata siis veel pohmelliravist.

Õigesti kasutades on muna väga hea pohmelliravim. Neela toores muna tervena alla ja hetk hiljem on kontrollimatu okserefleks garanteeritud, sest mis saaks olla veel parem pohmelliravim kui et näpud kurku ja.....

TOORES MUNA

TOORES MUNA

0

0

0

0

0

0

0

0

0

3

3

0

2

MAITSE

MAITSE

MAITSE

PEAVALU VASTU

PEAVALU VASTU

PEAVALU VASTU

JANUKUSTUTAMINE

JANUKUSTUTAMINE

JANUKUSTUTAMINE

ÜLDISE ENESETUNDE PARANEMINE

PUNKTID KOKKU

ÜLDISE ENESETUNDE PARANEMINE

ÜLDISE ENESETUNDE PARANEMINE

BORJOMI

BORJOMI

7

2

3

8

3

3

9

3

3

8

32

3

3

KEEFIR

KEEFIR

7

3

2

3

0

1

6

2

2

7

23

3

1

TAUNO (29 a)

RAUNO (28 a)

Nipp:

KOKKUVÕTE

QOQO EKSPER IMENT

58 QOQO mai 2012

Tõlge: Katre TammikFotod: sxc.hu

Põhimõtteliselt on kõigil

hommikuti halb hingeõhk.

Kiiretoimelinedieet või

paastumineon samuti üks

halva hingeõhupõhjustajatest.

Paljudel meist on olnud juhuse tahtel halva hingeõhu päev. Kui läheb õnneks, toovad selle fakti välja meile armsad inimesed enne, kui puutume kokku laiema maailmaga. Ometi saab pidev halb hingeõhk viia suure sotsiaalse häbini.

hommikune hingeõhk

Juhuslik halb hingeõhk

Mis on halva hingeõhu meditsiinilised põhjused?

Hingeõhk haiseb vaid siis, kui teatud aro-maatsed ühendid selles laiali pääsevad. Kah-juks tekivad paljud sellised ühendid juhul, kui suus olevad bakterid lagundavad ära toidus olevad proteiinid. Näiteks metüülmerkaptaan

Enamik põhjuseid saab alguse suust. Ige-mehaigused on ühed levinumad halva hin-geõhu põhjustajad ja neid põhjustab hamba-katt. Hambakatt on segu toidujääkidest, sur-nud igemerakkudest ja bakteritest, mis aset-sevad igeme ja hamba vahel. Bakterid loovad ebameeldiva lõhna ning aitavad kaasa ka ve-ritsevatele igemetele ja hammaste väljalan-gemisele.Igemehaiguste põhjuseks on ka halb suuhool-

Põhimõtteliselt on kõigil hommikuti halb hin-geõhk. Magades väheneb sülje vool, sest põ-sed ja keel on siis väheliikuvad. See omakor-da laseb toidujääkidel suus seista ning igeme-tel ja põskedel koguda surnud rakke, mis nor-maalses olukorras keele pinnalt väljutataks. Kui suus olevad bakterid asuvad neid toidu-jääke hävitama, loovad nad äärmiselt eba-meeldiva lõhna. Inimestel, kellel on öösi-

Juhusliku halva hingeõhu põhjustavad kõige tõenäolisemalt suitsetamine, alkoholi tarbimi-ne või teatud toiduainete manustamine. Nen-deks toiduaineteks on sageli sibul, küüslauk, karri, soolatud toidud, nagu salaami, ja küpse-tatud toidud, nagu suitsuheeringas. Samuti vä-hendab omal moel sülje pidevat voolu suitse-tamine, mis omakorda võib muuta hingeõhu veelgi hullemaks.Kiiretoimeline dieet või paastumine on samu-ti üks halva hingeõhu põhjustajatest. Kui keha

(värvitu gaas, mida leidub pähklites ja juus-tus, hais meenutab mädanenud kapsast), put-resiin (gaas, mis tekib aminohapete lagunemi-sel kehas, haiseb nagu kõdunev liha) ja hüdro-geen-sulfiid (gaas, mille põhjustavad bakterid

dus. Kui hambaid ei pesta regulaarselt, on tu-lemuseks hala hingeõhk. Katuga keel on le-vinud tunnus seedehäirete, suitsetamise või naha liigse kuivuse korral – kõik need prob-leemid võivad tekitada halba hingeõhku.Mis tahes infektsioon suus või kurgus võib olla paljutähendav. Ummistunud nina, nina-õõne infektsioon, kurgumandlipõletik ja pais-tes adenoidid teevad samuti oma töö. Samuti võib seda teha seedehäire, mille põhjuseks on

ti ummistunud nina ning kes hingavad seepä-rast suu kaudu, on suurem võimalus selle all kannatada.Hommikune halb hingeõhk kaob enamjaolt söömisel ning igapäevasel hammaste harjami-sel, sest sülg hakkab taas voolama ning suus olevad toidujäägid pestakse maha või neelatakse.

ei saa enam piisavas koguses süsivesikuid, kasutab keha esmalt ära glükoosi, mida leidub musklites ja maksas. Paari tunni jooksul alus-tab keha oma rasvavarude lagundamist. Jää-kained ainevahetuses, tuntud ka kui ketoonid, muudavad hingeõhu iseloomulikult magusaks ja tõbiseks. Sellist hingeõhku esineb inimes-tel, kes teevad innukalt trenni, kuid ei söö pii-savalt süsivesikuid ei enne ega pärast füüsilist koormust. Sama asja kogevad ka range pro-teiinirikka dieedi järgijad.

käärsooles ning aminohapete lagunemine ke-has, haiseb nagu mädamuna). Need ühendid võivad levida vereringes, kuni nad väljutatak-se kopsudes oleva õhu kaudu. Niimoodi saab muide sisetallale hõõrutud küüslauku leida teatud kogustes ka hingeõhus.

hapete tagasivool söögitorru. Isegi kopsuhai-gused, nagu krooniline või tavaline bronhiit, võivad siin oma osa mängida.Halva hingeõhu tekitajana võib kaaluda ka võetavad ravimeid. Tooted, mis kuivatavad kõrvalmõjuna sülge, nagu näiteks amitriptü-liin (antidepressant), võivad probleemi süvendada.

HALB HINGEÕHK

59mai 2012 QOQO

QOQO TERVIS

Suuspreidvõivad kattahalva hingeõhuvaid lühikeseksajaks.

Karastusjoogidon vägahappelised ningpõhjustavadseepärasthamba emailikulumist.

Kuidas saada aru, kas sul on halb hingeõhk?

Abinõud

Elustiil

Suuhügieen – teine vaatenurk

Siin on mõned kasulikud vihjed, et ei peaks ära ootama oma kaaskondsete märkusi halva hingeõhu teemal. Tõmba keelega üle oma randme sisepoo-le. Oota paar sekundit ja nuusuta lakutud piir-konda. Kas haiseb? Kas sa suitsetad söögikordade vahel? Pä-rast söömist peidab halva hingeõhu toit, jook ja sülg.

Alusta hambaarsti ja hügienistiga, sest et kur-ja juur on enamjaolt alati dentaalne. Õige har-jamistehnika ja regulaarne hambaniidi kasu-tamine võib korda saata imesid. Karvast keelt keelepuhastajaga harjata on samuti kasulik.Väldi suitsetamist, alkoholi ja teravaid toite.Puhasta suu pärast piimatoodete, kala ja liha söömist.Suhkruvaba närimiskummi närimine aitab sa-muti, sest see suurendab sülje voolu ega la-gunda hambaid.Kasuta suuvett, et saada lahti bakteritest ja toidutükkidest, mis võisid pärast harjamist suhu jääda.Suuspreid võivad katta halva hingeõhu lü-

Tähtsad elustiilitegurid, mis aitavad meie hammastel ja igemetel tervetena püsida, sisal-davad ka õiget toitumist ning tubaka ja liig-se alkoholi vältimist. Meie hambad võivad olla kahjustatud ka hambakatust, mis asetseb hammaste peal. Hambakatu kogus on koos-kõlas tärkliste ja suhkruste toitude tarvitami-sega. Seega mida rohkem on söödud tärkli-seid ja suhkruseid toite, seda rohkem toodab suu hammastele hambakattu. Hambakatu val-mistavad tavalised meie suus elavad bakterid. Need bakterid paljunevad jõudsalt hammas-te peal oleva suhkruse katte peal, kui seda ei ole regulaarselt puhastatud. Kui need bakterid paljunevad, moodustavad nad hammaste pea-le ning igemete äärtesse valge kihi. See ongi hambakatt ning see koosneb bakterite loodud hapetest, mis kahjustavad hamba emaili ja põhjustavad hammaste väljalangemist. Rafineeritud suhkur on hammastele kõige kahjulikum, sest see on suus olevatele bakte-ritele vabalt seeduv, mis põhjustab hammas-tele suure happepurske. Suhkur, mida leidub puuviljades ja tärklises, ei tee nii palju kah-ju. Näksimine annab suus olevatele bakterite-le palju toitu, seega on näksimine hammaste-le kahjulik, eriti kui tegemist on magusa va-hepalaga.Söömine peaks olema võimalikult palju

Selleks, et ennetada dentaalseid kahjusid, on vajalik hambaid regulaarselt harjata ning ka-sutada hambaniiti. Hambad ja suu on palju-de haiguste suhtes väga vastuvõtlikud ning on palju asju, mis võivad minna valesti, põhjus-tades seejuures hammaste tervise allakäiku.

Kas su igemed näevad välja paistes või õhulised? Kas nad veritsevad, kui hambaid pesed? Kas sinu hambaarst või hügienist on teinud kommentaare igemehaiguste kohta ning soo-vitanud sulle tõhusamat harjamist ning ham-baniidi kasutamist?

hikeseks ajaks, kuid pikaajalisema tulemuse saavutamiseks vajad sa siiski pikema toimega bakterivastaseid ja antiseptilisi valmissegusid. Hambaarst võib sulle nõu anda, millist varian-ti eelistada.

Kui halva hingeõhu tekkimisse on segatud suuvigastused, võib antibiootikumiravi olla vägagi tõhus, hävitades baktereid, mis ei vaja ellujäämiseks hapnikku (anaeroobsed bakte-rid) ja mis seetõttu süvendavad sümptomeid. Kui halva hingeõhu põhjustavad seedehäi-red või hapete tagasivool, võib olla tõhus ravi bakteritüübi Helicopacter pylor (lühidalt H. pylor) hävitamine.

piiratud, kuigi kõvad, kiulised toidud tee-vad suus korraliku puhastustöö ning toidud, nagu juust või suhkruvaba närimiskumm, saa-vad ära hoida hammaste väljalangemise, sest nad tõstavad happelisustaset ja ergutavad sül-jevoolu.Karastusjoogid on väga happelised ning põh-justavad seepärast hamba emaili kulumist. Lastele peaks olema lubatud karastusjooke tarbida vaid harvadel juhtudel. Ideaalis peak-sid lapsed jooma karastusjooke kõrrega, sest see juhib joogi otse suu tagumisse otsa ja kur-gust alla, jättes hambad peaaegu et puutuma-ta. Karastusjooke ei tohiks mitte kunagi panna beebide või pisipõnnide lutipudelitesse, sest magus ja happeline jook võib veel kaua aega suus ulpida.Puuviljamahlad, näiteks apelsinimahl, võivad samuti olla magusad ja happelised ning viia dentaalsete probleemideni. Lapsi peaks jul-gustama jooma vett.Vitamiinid, kaltsium ja raud on suutervise-le väga vajalikud, seega on liha- ja piimatoo-ted tervislikus toitumises sama tähtsad kui tei-sed aspektid.Tubakas, tuntud kui suuvähi mõjutaja, võib tekitada igemepõletikku ja ka liigne alkoho-litarbimine on suutervisele halb, põhjustades peamiselt suu- ja kurguvähki.

Sümptomid, nagu veritsevad või valutavad igemed, halb hingeõhk, halb maitse või ham-maste hõrenemine, vajavad intensiivset sek-kumist. Agressiivsed suuhügieeni meetmed võivad tekitada aga enneaegset hammaste väl-jalangemist.

Ekstra suurt hoolt vajavad laste hambad, et olla kindel, et laps kasvaks üles tervete ja tu-gevate hammastega. Samas vajavad suurt tä-helepanu ka vanurid, rasedad naised, kasvu-raskustega inimesed, füüsiliste puudustega inimesed ja teised, kellel on erilised terviseprobleemid.

60 QOQO mai 2012

QOQO TERVIS

Korraliku suuhügieeni kasud

hammaste õige harjamine

hambaniidi kasutamine

Fluoriid

Vältimine on võtmetähtsusega

Puhas suu aitab ennetada dentaalseid haigu-si. Ei loe, kui tervislikud on sinu toitumishar-jumused ja elustiil – kleepuv hambakatt kogu-neb kõikide inimeste hammastele, edendades igemehaigusi.Kui igemed taganevad, koguneb rohkem hambakattu ning igemehaigus süveneb.Hoolikas hammaste harjamine kaks korda

Ideaalis peaksid kõik inimesed oma hambaid puhastama iga päev kaks korda pehme, kesk-mise suurusega harjaga ning fluoriidi sisalda-va hambapastaga. Hambaharja peaks vahe-tama kohe, kui harjased muudavad kuju või vormi. Harjased peaks paigutama hammaste ja igemete vahele, hari suunatud igemete poo-le. Harjates tuleks kasutada lühikesi ringiku-julisi liigutusi.Iga hammas peab saama harjatud eest ja ta-

Hambaniit aitab puhastada suust väikesed toi-duosakesed ja hambakatu, mis on hammaste vahel. Hambaniiti tuleks kasutada igal õhtul. Kui sinu hambaarst või hügienist on palunud sul tarvitada hambaniiti, on ta sulle kindlasti ka näidanud, kuidas seda kasutada.

Fluoriid on looduliku päritoluga mineraal, mis on väga efektiivne hammaste kaitsmisel hambakatu vastu. Kui hambakatt hakkab tek-kima, aitavad hambaid parandada süljes ole-vad mineraalid, kuid parandamisprotsessi käi-gus on siiski vaja fluoriidi, et töö lõpule viia. Mõnikord on leitud fluoriidi joogiveest, kuid enamik inimesi saab seda mineraali hamba-pasta kaudu.

Mida aastaid edasi, seda rohkem hakkab hambakatt hambaid ründama ning hammaste kulumisest saab paratamatus. Siiski saab seda protsessi ennetada või isegi vältida, pöörates pidevat tähelepanu suuhügieenile. Paar minutit iga päev võib päästa ebameeldivatest, ebaatraktiivsetest ning ebatervislikest tagajärgedest tulevikus.

päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga aitab hoida hambakattu kontrolli all ja hammastel ennast pärast hambakatu rünnakut parandada.Hambad kuluvad ja lahustuvad ka siis, kui süüa liiga tihti happelisi toite või juua liiga tihti happelisi jooke. Loputades happed pärast tarbimist veega alla, aitab see samuti ham-maste kahjustumist vähendada.

gant ning tuleb olla kindel, et harja on igeme-te vastas tunda. Õrn küürimine on parem, lii-ga palju jõudu ei tohiks kasutada. Kuna väi-kesed lapsed ei oska oma hambaid kuni seits-menda või kaheksanda eluaastani üldjuhul ise pesta, peaksid vanemad aitama neil seda teha, näidates kätte ka õige tehnika.Elektriline hambahari on parim, sest see on tõhusam. Paljud inimesed ei harja oma ham-baid manuaalse hambaharjaga piisavalt kaua.

Ilmselt tuleb seda peegli ees harjutada.Kasuta umbes 20 sentimeetri pikkust hamba-niidiriba. Keera otsad oma mõlema käe kesk-miste sõrmede külge, jättes väikese näpu ja pöidla vahele umbes 5–7 sentimeetrit ruumi. Seejärel libista niit õrnalt kahe hamba vahe-

Enamjaolt on hambapasta paki peal kirjas, mitu osa fluoriidi miljonist seal sees on. Seda mõõdetakse mõõtühikuga ppm. 500 ppm on madal tase, 1000–1500 ppm on kõrge tase.Alla seitsmeaastaste laste puhul peaks pane-ma harjale väikese koguse hambapastat, sest jäävhambad alles kujunevad ning liiga pal-ju fluoriidi võib jätta tulevastele hammaste-le jälje.

le ning pane see igeme juurde ühe hamba üm-ber, kasutades oma sõrmi. Liiguta niiti hamba vahel paar korda edasi-tagasi. Sama tegevust korda igal hambal. Lastel ei ole suurt vajadust hambaniiti kasutada.

Seega targem on alla seitsmeaastaseid lap-si abistada, kasutada õiget sorti hambapastat, jälgida, et nad pastat alla ei neelaks, ja pigis-tada harjale vaid herneterasuurune hambapas-takogus. Ekstra fluoriiditabletid on mõeldud enamjaolt vaid tõsiste hambakatuprobleemi-dega inimestele või neile, kellel on selline ter-viseprobleem, mis nõuab, et suutervis oleks raudselt korras.

Kasuta umbes20 sentimeetri

pikkusthambaniidiriba.

Mõnikord onleitud fl uoriidi

joogiveest, kuidenamik inimesi

saab sedamineraali

hambapastakaudu.

5.MAI - KOSE

TRIDENS EESTI MEISTRIVÕISTLUSED

MOTOKROSS 201285CC, MX1, MX2, MX2J, SEN, KV, MINI MX, QUAD, MXB, MXC

26.MAI - KARKSI-NUIAMX1, MX2, MX2J, SEN, KV, MINI MX, MXB, MXC

.. ..

STARTIDE ALGUS KELL 12.00

WWW.MSPORT.EE

62 QOQO mai 2012

Kes kodus sushit meisterdanud, teab juba, et tegu pole mitte liht­sa ettevõtmisega. Tee nii osavalt kui tahad, osta nii kvaliteetsed toorained kui rahakott võimal­dab, ent seda maitset, mida pakuvad head sushirestoranid, pole mitte kerge saavutada. Jah, sushitegemine on peen kunst. Kokad kinnitavad justkui ühest suust, et just valmistamise pee­ned nüansid on üheks süüdla­seks sushi kõrge hinna suhtes.Olles ise suured sushifännid, otsustasime tõe välja selgitada. Kõigepealt oli vaja leida parima hinna­kvaliteedi suhtega sushi­pakkuja Tallinnas. Üllatuslikult leidsimegi meie jaoks täiesti uue sushimeistrite liiga Sushi Panda. Tegu on take away pakkujaga, kelle roogasid saab omale koju tellida. Kohapeal toitlustust ei pakuta. Käisime Sushi Pan­da Tallinna kesklinnas asuvas peakontoris uudistamas, kuidas valmistavad nemad tipptasemel sushit niivõrd hea hinnaga.

Vastab Sushi Panda turundus­juht Maksim Kartševski.

Mis on kõige tähtsamad nõksud sushi õnnestumiseks?

Väga värsked toorained, riisipe­semine, riisi ja vee keetmise pro­portsioon, hea riisisiirupi retsept.

Kuidas riisipesemine niivõrd palju maitset mõjutab?

riisipesemine on pikk ja veeku­lukas protsess. Lühidalt toimub asi nii, et lastakse riisil liguneda jooksva vee all niikaua, kuni see on saanud lumivalgeks, siis on ta valmis edasiseks kasutamiseks.

Kui palju on Eestis neid ette­ võtteid, kes sushimeistreid toorainega varustavad?

Julgelt võin öelda, et neid on palju. Teades oma konkurentide hindu, pean valima kvaliteetsei­mad, kuid samas soodsad toorai­ned. Erinevate varustajate vahel kombineerides saab aga hea valiku kokku küll.

QOQO TOIT

SUSHi PANDA Tippkokkade kunstiteos koju kätte

Sushi kojutellimine on suurepärane valik romantilise õhtusöögi jaoks koduses õhkkonnas või lihtsalt sõpradega kvaliteetne ajaveetmine. Võiks öelda, et Eestis on käimas omamoodi sushibuum. Kõik räägi-vad, proovivad, kiidavad ja katsetavad sushivalmistamist kodus.See on tore, kui mitte pöörata tähelepanu sushide kõrgele hinnale ja seinast seina kõikuvale kvaliteedile.

Pesemata ja pestud riis

QOQO modell Keisi sushit proovimas.

Tekst: QOQOFotod: Urmas Kamdron, erakogu

63QOQO mai 2012

Kuidas ikkagi teie saate pak­kuda niivõrd hea hinna­kva­liteedi suhtega sushit, samas kui teised seda ei suuda?

Meie arvame, et sushi hind Ees­tis on lihtsalt põhjendamatult kõrge. Paraku on inimesed nõus maksma seda raha. Sushi Pan­da idee on aga pakkuda sushit normaalse hinnaga. Take away ärimudel on juba ise vähem­kulukam kui restoraniruumide ülalpidamine.

Kuidas saab teilt sushit tellida?

Meil on koduleht www.sushipan­da.ee, tee seal oma valik, he­lista ja 20 minutiga on su sushi valmis. Meie kodulehe kaudu

Erinevate komplektide hinnad:

Terve vaagen sushit kaunis serveeringus, jagub vabalt 5–7 inimesele (30 €)

Kuulsad Philadelphia rullid (4.50 €)

Grillitud angerjaga Hiroshima (4.90 €)

Panda Set: California sushi 5 tk, Philadephia sushi 5 tk ja 4 nigrit − neist kaks lõhega ja kaks krevetiga (8.50 €)

Kes on Sushi Panda esindajad ja palju teid meeskonnas on?

Üllatab see teid või mitte, kuid põhitiimis oleme kahekesti − aleksander Tsivis ja Maksim Kartševski. Lisaks on veel kulle­rid. Tegeleme ise nii paberima­janduse kui ka köögiga. Katse­tame uusi retsepte, arendame menüüd ja samal ajal teeme tel­limusi. Kiire on küll, aga saame hakkama.

Missuguseid nippe sushi val­mistamisel jagaksite meiega?

Sushidel ei ole piire. Kõik sõltub fantaasiast. Kodus sushi valmis­tamisel ei tasu piirduda ainult makra, kurgi ja avokaadoga. Julgelt võib maheda kana ära praadida ning sushirulli vahele panna koos majoneesi ja kee­detud porgandiga − bellissimo ütleks selle peale mõni itaalia peakokk.

saad ka veebis jälgida, kuidas su sushit parasjagu valmistatakse.

Kui mõni siiski tahab sushit kodus ise teha, kas teie käest saab ka toorainet tellida?

Jah, müüme toorainet ning tee­me ka sushivalmistamise koo­litusi. Kõik vajalikud kontaktid on kodulehel olemas. anna oma ideest ja soovist märku ning asu­me tegutsema.

Millist sushit peate oma „lei­vanumbriks”?

Südamekujulised sushid. nende valmistamine on paras nikerda­mine. Millegipärast oleme meie need nipid hästi kätte saanud ja julgeme soovitada. Kui tahad oma sõbrannale teha väikese sushiüllatuse, siis parimad sü­damesushid saad kindlasti meilt. Tahame olla ka eestimaised oma maitse poolest, seega mõtlesime välja Kawasaki sushi, mis tilli ja suitsutatud lõhega on eestlasele tuttavama maitsega. nimi on küll aasiapärane, aga maitse spet­siaalselt eestlasele.

64 QOQO mai 2012

QOQO TOIT

Tekst: QOQO

Fotod: Tallink, sxc.hu

Juba mõned kuud on kõikides Tallinki ja Silja Line’i kruiisilaeva-de Rootsi laua restoranides täiesti uus õhtusöögikontseptsioon, mis ettevõtte enda sõnul muudab viimased 50 aastat kestnud buffet-restorani traditsioone täielikult. Nii ambitsioonika välja-hõike peale tekkis vägisi soov ise kohale minna ja järele kaeda, kas tõesti on muutus niivõrd märkimisväärne. Seadsime sam-mud kruiisilaevale Baltic Queen, et uusi hõrgutisi proovida. Si-senenud restoranisaali, hakkas kohe silma toidulettide ümber-paigutus. Enne maitsmist aga kuulasime ära, mida tähtsat on öelda Tallinki peakokal Anti Lepikul.

QOQO: Miks otsustasite menuud uuendada?ANTI LEPIK: Klienditagasiside näitas, et aastakumneid siinses kruiisilae-vanduses kasutusel olnud buffet-kontseptsioon on nii vormi kui ka sisu poolest vananenud, reisijate teadlikkus on tõusnud ning ootused muu-tunud. Üha rohkem oli kuulda „appikarjeid”: „Muutke midagi, tehke mi-dagi!” Nii läkski projekt töösse. Uut kontseptsiooni katsetasime esimest korda mullu suvel Tallinna-Helsingi liinil kurseerival kruiisilaeval Baltic Princess ning Helsingi ja Stockholmi vahelisel Silja Serenade’il. Tagasiside reisijatelt oli ule ootuste positiivne.

QOQO: Mis selles uues menuus siis nii oluliselt teisiti on?ANTI LEPIK: Esikohal on nuud tervislikkus, tänapäevasus ja kombineeri-misvõimalus. See väljendub puhtas ja e-ainete vabas tooraines, mida nii palju kui võimalik hangime koduturult. Muutsime ära ka senise toidulet-tide asetuse, et kaotada ära need legendaarsed järjekorrad õhtusöökide ajal − peab utlema, et asi toimib.

QOQO: Ehk siis erinevad toidud asuvad nuud ruhmiti uksikute „saare-keste” peal, mitte suurel pikal letil nagu varem?ANTI LEPIK: Jah, menuu hõlmab endas juurviljalauda värske salatiga, salatilauda, sushi-, tex mex- ja antipasti-saarekesi, juustulauda, kalasaart, soojade roogade saart ja magustoidulauda. Kui varem olid toidud kind-lasse järjekorda pandud, siis nuud keerasime me kõik pahupidi ehk siis kaotasime ära selle kindla järjekorra. Inimesed tahavad ise vastavalt oma eelistustele valida kohe neile sobiva.

QOQO: Olles selle laeva peakokk, kas oled ise ka tavaolukorras seda uut lahendust testinud?ANTI LEPIK: Jah, proovisin koos reisijatega õhtusöögist osa saada. Ses-tap võin omast kogemusest kinnitada, et nuud on ikka palju mõnusam ja rahulikum ringi liikuda. Põhiline ongi see, järjekordi on palju vähem. Kuna toitude kombineerimisel on nuudsest palju rohkem võimalusi, siis oli see toidujaht saarekeste vahel isegi mulle huvitav. Muide, köögiper-sonalile tuli suure ullatusena veel uks asjaolu − nimelt toitu jäetakse pal-ju vähem järele. Inimesed söövad selle, mis ette tõstavad, ka ära − see on hea märk.

QOQO: Kuidas õnnestus sushi’d sisse tuua? Sushide valmistamine on ju usna pikk ja vaevarikas protsess.ANTI LEPIK: Kuna sushi on tänapäeval väga populaarne, siis otsisime ka meie võimalusi, kuidas saada menuusse võimalikult hea hinna ja kvali-teedi suhtega sushi’d. Lõpuks leidsimegi sobiva tarnija. Loomulikult pole need käsitsikeeratud rullid, vaid ikka masinaga, aga laevatoitlustuses, kus suured rahvamassid taga, on see märkimisväärne saavutus.

QOQO: Kas laienenud valik annab ka hinnas tunda?ANTI LEPIK: Hinda tõstetud ei ole. Mida pikemaks läks jutt peakoka An-tiga, seda suuremaks läksid neelud. Jutud räägitud, asusime toitu maits-ma. Valik on tõesti usna põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud ja leidub asju, mille vahel valida, sest nimistu on pikk ilma toite omavahel kombi-neerimatagi

65QOQO mai 2012

QOQO TOIT

Siinkohal toome välja mõned hõrgutised, mida ise proovisime ja ka julgelt soovitada võime.

„Vegetable Marketist“ torkas silma otse pitsist joodav kulm tomatisupp − selline mõnus supi-shot. „Antipastodest“ kindlasti Itaalia sink ja melon oma koosluses tõid neelud kurku ning ulukisalaami ja täidetud peperoncini viisid lausa keele alla. „Salad Marketist“ soovitame mahlast sealiha mangokastmes, BBQ-veise-liha ja marineeritud kuuslauku. „Sushi“ pakkus mitte kull mõne maismaa sushirestoraniga võrreldavat käsitöökvaliteeti, ent siiski täiesti normaalseid ja maitsvaid palasid. „Fish Marketist“ tasub proovida kuumsuitsulõhevahtu saarestikuleival ja tšilli-urdimarineeritud rohemerekarpe. Vanakoolipoiste rõõmuks on me-nuusse alles jäetud ärimeeste suupiste kalamari. „Tex Mex’i“ armastajatele on valikus nacho’d, taco’d, tortilla’d, jalapenõ, salsa, guacamole − kõik võrdselt head. „Dessertidest“ soovitaks marjasmuutit, tiramisut ja šokolaadivahukooki.Ei puudu ka korralik sooja toidu menuu. Eriti hea oli veise rostbiif musta-sõstra-palsamikastme ja kartuligratäänidega.

Kas teadsid, et Tallinki laevadel serveeritakse ühe õhtu jooksul kokku ligikaudu 30 000 toiduportsjoni?

Ühes kuus süüakse ära:

kuni 30 tonni piima6–8 tonni hommikusöögiviinereid15 tonni kartuleid5–7 tonni värsket kurki9–10 tonni tomateid3 tonni seakaelakarbonaadi3–5 tonni seavälisfileed5–6 tonni graavilõhet1 tonn sushit

66 QOQO mai 201266 QOQO mai 2012

Kevadised hormoonid

Tekst: Aleksandr Kents – stilist, seduction.ee looja, "Käsiraamat unelmate naiste võrgutamiseks" autorFotod: Aleksandr KentsRohkem infot: www.seduction.ee

Kätte on jõudnud aprill ning suvigi pole enam mägede taga. Aprill on suurepärane aeg, mil umberringi hakkab kõik tasapisi ärkama, nii ini-mesed kui ka loodus. Kui rääkida ini-mestest, siis hormoonid ajavad lausa ule ääre. Ja see valmistab vaid rõõmu. Päike laeb ja paneb eranditult kõiki naeratama ning loomulikult võib iga juhuslik naeratus olla suurepärane ajend uue tutvuse sobitamisel.

Eelmistes artiklites kirjeldasime korduvalt, kuidas õigesti tutvuda, ning loodame, et sa mäletad olulisi-maid vigu, mida me põhjalikult vaat-lesime. Niisiis loeme selle juba läbi-tud etapiks ja liigume edasi. Muide, internetis on tohutult erinevat infor-matsiooni selle kohta, kuidas õiges-ti tutvusi sõlmida. Veebilehed on se-dasorti infost pungil. Suurem osa in-

ternetiavarustes olevatest nõuanne-test ei sobi ega toimi alati. Seda tu-leb meeles pidada. On olemas pal-ju tegureid, mida tuleb arvestada, nii inimeste iseloomu kui ka konk-reetset riiki. Megapolides võib palju-dele asjadele vaadata läbi sõrmede, kuid mitte meie riigis. Just seepärast meie mehed reaalses elus peaaegu ei tutvugi. Kõik elavad juba ammu sotsiaalsetes võrgustikes. Seal tun-nevad noormehed end vabamalt ja kirjutada meeldima hakanud tudru-kule pole mingi probleem. Aga kai-ne peaga päise päeva ajal – see on juba palju keerulisem. Meie aga ole-me reaalse, vahetu tutvumise poolt. Seepärast jätame praegu interneti ja suundume otse tegelikku ellu.

Et tutvumine ei tunduks olevat kui mingist foorumist leitud trafaret-

ne käitumisviis, tuleb tutvuda eba-standardselt ja veenvalt ning mis kõi-ge tähtsam – see peab tunduma loomulik. Hiljem anname sulle paar lisasoovitust.

Kõige olulisem, millele pöörab tä-helepanu mitte ainult neiu, vaid iga inimene, on välimus. Oleme kindlad, et ka isiksuse kasvule annab parima tõuke just välimuse muutmine. Alus-tuseks panustamegi just sellele. Se-nini on see toonud suurepäraseid tule musi. Asja iva on inimese välimu-se ning sisemise olemuse samaaeg-ne muutmine. Ja mis saab olla täht-sam kui positiivne sisemaailm. Selli-se seisundiga saab vallutada mis ta-hes naise sudame. Et oleks selge, mida ma silmas pean, soovitan vaa-data uhte eredat imago- ja stiilimuu-tuse näidet.

Viimaks ometi kevadised hormoonid möllavad ja pulbitsevad.

KonkurssMe siiralt soovime aidata kõiki asjast huvitatud mehi. Tahame näidata, kuidas välimus võib tänapäeva mehe elu täielikult muuta. Selleks viime läbi konkursi, mille võitjale teeme täieliku stiilinõustamise – tasuta! Temaga hakkavad töötama meie parimad stilistid, juuksurid ja projekti www.seduction.ee treenerid.

Et ka kõik teised saaksid jälgida totaalset muutumist, avaldame osalejast foto enne muutumiskuuri ja tutvustame teda põgusalt. Kahe kuu pärast avaldame ka fotod osaleja uuest välimusest. Ka teeme väikese intervjuu.

Konkursi tingimused: 1. Osaleja peab kirjutama motivatsioonikirjas, miks ta kavatseb muutuda ja millisena ta end tulevi- kus näha tahab.2. Vanus 18–35 eluaastat.3. Garderoobi uuendamine toimub osaleja enda isiklikest vahenditest.4. Vajalik hea inglise või vene keele oskus.5. Osaleja peab nõustuma oma fotode avaldamisega ajakirjas enne ja pärast muutumist.Konkursi lõppedes valime kõikide kandidaatide hulgast välja selle uhe, kellest saabki „muutuja”.

ENNE: PäRAST:

Kas märkad erinevust? Muljetavaldav, eks ole. Kuid see on alles algus. Kõige suuremad muutused toimuvad õppi-mise ja praktiliste harjutuste sooritami-se käigus. Taolisi noormehi on kokku ule saja ning see arv pidevalt kasvab.

Uskumatu, kui kiiresti inimene muutub, kui kiiresti tal kõik välja tule-ma hakkab. Kusjuures muutus toimub kõikides valdkondades, alustades tööst ja lõpetades eraeluga. Ei tasu karta väljastpoolt tulevat kriitikat. See on normaalne, kui kõik sõbrad ja tuttavad hakkavad sulle rohkem tähelepanu pöörama. Sa hakkad hallist massist välja paistma ja sa pälvid suuremat tähelepanu. Kõik võib muutuda, kui sa ise lased sel juhtuda.

67mai 2012 QOQO 67mai 2012 QOQO

QOQO SOOVITUS

Imago kujunemine sisaldab järgmisi etappe: • Stiilne soeng.• Stiilse, figuuri arvestava riietuse valik.• Isikliku stiili leidmine.• Eskort-poodlemine.Toimub välimuse põhjalik analuus. Arutletakse selle ule, millised on stiilseks meesterahvaks olemise põhireeglid ja tuupilised garderoobi valikul tehtavad vead.Ootame teie kirju, mehed!

P.S. Kirju võite saata e-posti aadressil info@seduction.ee või qoqo@qoqo.ee.

Su elu saab olema tulvil kaunitest naistest, kui... Teada on, et neiu otsustab esimese 15–20 sekundi jooksul, kui atraktiivne on mees. Ja sul ei õnnestu jätta es-mamuljet teisel korral! Seepärast on tutvumine suhtluse kõige tähtsam etapp, kus peab kõigest väest pingu-tama, et oma saak ära võluda. Ei piisa sellest, et lihtsalt astud ligi ja utled mi-dagi. Tuleb olla lõbus, loominguline ning tekitada tudrukus piisavalt posi-tiivseid emotsioone. Üksnes siis jääb värske tutvus meelde ja neiu nõustub hea meelega veel kord kohtuma.

1. hEA TUJU ON EDU PANT!Väljudes hommikul kodust, võta paar minutit, vaata peeglisse, naerata ise-endale ja mõtle, milline suurepärane päev sind ees ootab! Harjuta naera-tust minutit viis. Vali välja naeratus, mis sulle endale kõige rohkem meel-dib, mida ka neidudele demonstree-rida sobiks. Mõtle pidevalt sellele, et sinu elus on kõik suurepärane. See on sinu maailm ja universum. Kõik saab olema nii, nagu sina tahad. Usu endasse! Sind ootavad ees huvitavad tutvused kaunite neidudega.Naerata neidudele, kes sulle tõeliselt meeldivad. Jaga nendega oma head tuju ja oma säravat naeratust. Aval ja siiras naeratus on väga võimas relv, millele naised lihtsalt ei suuda vastu panna. Kui naeratasid kaunile tundmatule ja ta naeratas vastu, astu kohe julgelt ligi. Tema naeratus on märk, et ta on valmis sinuga suhtle-ma. See on kui signaal: „Tule mu juur-de, tutvu minuga.” Sa juba meeldid talle! Astu julgelt ligi ja tutvu.2. SIIRUS ON EDU PANT!Paljud noormehed kasutavad suht-lemise alustamiseks internetist leitud stereotuupseid fraase. Mõned neist võib-olla isegi töötavad. Samas ei soovitaks samamoodi toimida. Pea

meeles, et sina oled unikaalne isiksus ja kõik neiuga tutvumise situatsioo-nid on omamoodi erilised.Märgates ilusat neidu, mõtle, mis sind tema juures kõige rohkem köi-dab, astu julgelt ligi ja utle seda talle! Tee seda kas komplimendina või utle lihtsalt siiralt välja, mis sulle tema juures meeldib. Kõige täht-sam on sinu siirus. Su oma sõnad on meeldivamad kui mis tahes pä-heõpitud trafaretsed fraasid. Sest see on sinu maailm, need on sinu

emotsioonid, mida sa neiuga jagad. Õppides tegema ilusaid komplimen-te, suudad jätta neiule väga sugava mulje ning talle jääb sinusugune veetlev noormees kauaks meelde. Ta hakkab kannatamatult ootama teie järgmist kohtumist.3. LOOMINGULISUS JA EBATAVALISUS ON EDU PANT!Kõnni mööda tänavat õhupalli või suure mängukaruga. See toob kaa-sa tohutult tähelepanu ja naeratusi. Mingi oskuslikult valitud ese köidab

alati pilke ja tõstab neidude tuju. Sinu oma ka. Eeliseks on veel asjaolu, et see nipp töötab iseenesest, ilma sinupoolsete jõupingutusteta.Kui lubad neidudel silitada oma eba-tavalist ja rõõmsat loomakest, kelle-ga sa tulid jalutama, tekitad veelgi eredamate ja positiivsemate emot-sioonide puhangu. Mõtle loovalt.Elu kingib meile iga päev olukordi, kus lihtsalt ja meeldivalt tutvuda. Ka-suta neid ja su elu saab olema tulvil kaunitest naistest.

68 QOQO mai 2012

QOQO KINORobert Blok

TASUJAD

The Avengers

R: Joss Whedon O: Chris Evans, Robert Downey Jr, Samuel Jackson, Scarlett Johansson, Mark Ruffalo, Stellan Skarsgård, Jeremy Renner, Chris Hems- worth, Tom Hiddleston

„Tasujad“ on kinoajaloo suurim super- kangelaste kogunemine, kui ühes filmis saavad kokku Marveli legendaarsed kan-gelased Raudmees, Hulk, Thor, Kapten Ameerika, Kullisilm ja Must Lesk. Kui ootamatu hädaoht ähvardab kogu maa- ilma julgeolekut, saab salajase rahuvalve-organisatsiooni direktor Nick Fury aru, et tohutu katastroofi ärahoidmiseks on vaja erilist meeskonda.

KUUM PIRUKAS: KLASSIKOKKUTULEK

American Reunion

R: Jon Hurwitz, Hayden Schlossberg O: Jason Biggs, Alyson Hannigan, Sean William Scott, Chris Klein, Tara Reid, Eddie Kaye Thomas

See oli 1999. aasta suvel, kui neli poissi püüdsid ühes Michigani väikelinnas iga hinna eest süü-tusest lahti saada. Vahepealsete aastate jooksul jõudsid Jim ja Michelle abielluda ning Kevin ja Vicky hüvasti jätta. Oz ja Heather kasvasid lahku, aga Fich ihaldab endiselt Stifleri ema. Vanad sõbrad saavad üle pika aja kokku klassikokkutulekul,

meenutades neid hormoonidest hullu-nud teismelisi, kes nad kunagi olid. Ühe nädalavahetuse jooksul saab selgeks, mis on muutunud, ja kes mitte, ning et ei aeg ega vahemaad ei suuda purustada tõeli-seid sõprussidemeid.

LAhINGULAEV

Battleship

R: Peter Berg O: Joji Yoshida, Liam Neeson, Alexander Skarsgård

„Lahingulaev“ on tohututes mõõtmetes möllurikas seiklusfilm, mille tegevustik toimub merel, taevas ja maal, kui meie planeet võitleb ellujäämise nimel ülekaaluka maavälise vastasega.

PROFESSIONAAL

Safe

R: Boaz Yakin O: Jason Statham jt

Teinekord piisab juhuslikust kohtu-misest, et su elu ei oleks enam sama. Mei on 10-aastane matemaatiline gee-nius, kes röövitakse hiina maffia poolt. Luke Wright on idamaiste võitluskuns-tide puurivõitleja, kelle naine on tape-tud, kuna ta keeldus osalemast võist-lustulemuste kokkumängus. Neil kahel ei ole midagi ühist, kuni päevani, mil Luke soovib endalt elu võtta, kuid mär-kab metroos Meid, kes põgeneb vene maffia eest. See äratab ta sisemiselt ellu ja ta mõistab, et tüdrukul ei ole ke-dagi, kes saaks teda New Yorgi allmaa-ilma eest kaitsta nii nagu tema. Algab põnevuserohke võitlus Mei ja tema enda elu päästmiseks.

KARM TõDE

The Cold Light of Day

R: Mabrouk El Mechri O: Caroline Goodall, Laura Bayonas, Bruce Willis, Sigour-ney Weaver

Üritades päästa oma Hispaa-nias röövitud perekonda, paljastab noor ameeriklane vandenõu...

METSAMAJAKE

The Cabin in the Woods

R: Drew Goddard, Joss Whedoniga w O: Chris Hemsworth, Richard Jenkins, Jesse Williams, Kristen Connolly, Fran Kranz, Anna Hutchison

Viis sõpra rendivad eraldatuses asuva metsamajakese ning saavad rohkem kui rendiraha eest saada lootsid. Nüüd pea-vad nad ühiselt metsamajakese tõele jälile saama. Ja sealt eluga pääsema... „Metsamajake“ on originaalne õudus-film, mis võtab žanri kulunud klišeed ja lükkab need teravmeelselt kummuli!

MEhED MUSTAS 3

Men in Black III

R: Barry Sonnenfeld O: Will Smith, Tommy Lee Jones, Josh Brolin, Jemaine Clement, Alice Eve, Michael Stuhlbarg ja Emma Thompson

Agendid J ja K on tagasi... just õigel ajal. J on viimase 15 aastaga näinud sõnul-

seletamatuid asju, aga mitte miski, isegi mitte tulnukad, pole teda sedavõrd sega-dusse ajanud, kui tema tõrges kuivikust paarimees. Kui aga K elu ja Maa saatus kaalule pannakse, peab agent J reisima ajas tagasi, et asjad ära klattida. J avas-tab, et universumis on saladusi, millest K talle kunagi ei rääkinud − saladusi, mis paljastuvad siis, kui J lööb kampa noore agent K’ga, et päästa oma paarimees, agentuur ja inimkonna tulevik.

69mai 2012 QOQO

Robert BlokQOQO DVD

VABALIIKUMISES

Footloose

R: Craig Brewer O: Kenny Wormald, Julianne Hough, Andie MacDowell, Dennis Quaid

Linnalaps Ren McCormack kolib Georgias-se Bomont’i väikelinna, kus mõni aasta tagasi toimunud peojärgne õnnetus põh-justas mitme noore surma ning tõi kaasa tantsimise seadusega keelamise. Rokk-muusika- ja tantsulembeline Ren satub ruttu pahuksisse kohaliku konservatiivse reverendi Shaw Moore’iga, kelle tütre Arieliga tal ühtlasi side tekib.

KUU DVD

NAKKUS

Contagion

R: Steven Soderbergh O: Marion Cotillard, Matt Damon, Laurence Fishburne, Jude Law, Gwyneth Paltrow, Kate Winslet

Üks kontakt. Üks silmapilk. Eluohtlik viirus on edasi kandunud. Beth Emhoff naaseb Hongkongi ärireisilt koju Minneapolisse ning paneb ootamatu kehva enesetunde lennuväsimuse arvele. Ta sureb kaks päe-va hiljem kiirabihaiglas, kuid arstid ütle-vad tema šokis ja leinavale abikaasale, et nad ei tea surmapõhjust. Peagi tekivad ka paljudel teistel samasugused kumma-lised sümptomid: haukuv köha ja palavik, seejärel krambid, ajuverejooks, millele viimaks järgneb surm. Minneapolis, Chicago, London, Pariis, Tokyo ja Hong-kong − ohvrite arv mitmekordistub kiiresti: ühest saab neli, kuusteist, sajad, tuhanded. Nakkus ületab riigipiire ning levib kõige tavalisema ja igapäevasema inimkontakti kaudu. Puhkeb ülemaailm-ne pandeemia...

PARANORMAALSED NÄhTUSED 3

Paranormal Activity 3

R: Henry Joost, Ariel Schulman O: Chris Smith, Lauren Bittner, Chloe Csengery, Katie Featherston, Jessica Tyler Brown, Sprague Grayden, Hallie Foote, Dustin Ingram, Johanna Braddy, Brian Boland

Film keskendub noortele Micah’le ja Katie’le, kes, kolides uude majja, saavad juba mõne aja möödudes tunnistajateks millelegi, mida on keeruline seletada. Tänu Micah’ muretsetud kaamerale saa-vad nad teada, mis toimub nende majas öösel, kui nemad magavad õndsat und. Altkorruselt kostvad sammud, tümpsuta-mised ja ka karjed, vilkuvad tuled, jalajäl-jed põrandale puistatud pulbris... Kuidas seletada seda, et ühel hetkel veetakse Katie jalgapidi voodist välja ja koridori,

või seda, et toa uksele tekib tume vari, aga varju omanikku pole näha? Samuti on seletamatud videokat-kendid, kus Katie seisab kaks tundi keset tuba, nägu voodi poole, ega liigu sam-mugi, või see, kui Micah avastab Katie õues toolis tukkumas, aga naine ise ei mäleta midagi?

LAENATUD AEG

In Time

R: Andrew Niccol O: Justin Timberlake, Amanda Seyfried, Cillian Murphy, Alex Pettyfer, Olivia Wilde

Kujutage ette maailma mitte just kõige kaugemas tulevikus, kus inimkond on jõudnud sinnamaani, et inimesed vana-nevad üksnes 25. eluaastani ning seejärel vananemisprotsess peatub. Seejärel lähe-vad aga asjalood sootuks keerulisemaks ja karmimaks... Nimelt on maailmast saa-nud koht, kus aeg on sõna otseses mõttes raha. Igale inimesele antakse pärast 25. eluaasta täitumist kindel arv tunde ja mi-nuteid ning kui need nulli jõuavad, siis inimene lihtsalt sureb. Samas tuleb iga toote ja teenuse eest neidsamu minuteid välja käia... Suurem osa inimestest vireleb ja teeb mida iganes, et endale loetud ja ülimalt väärtuslikke eluminuteid leida,

laenata, lunida või siis varastada. Selle maailma rikkad ja ilusad võivad aga elada igavesti...

TõELINE TERAS

Real Steel

R: Shawn Levy O: Hugh Jackman, Hope Davis, Kevin Durand, Karl Yune, Marco Ruggeri

Charlie Kenton on läbipõlenud endine poksija, kelle lootused tiitlimatšile kustu-sid siis, kui poksiringi vallutasid 800 kilo kaaluvad, 2,7 meetri pikkused terasest gladiaatorid, kelle halastamatutest taplus-test on saanud maailma populaarseim meelelahutus. Charlie, kel on näpud alata-sa põhjas, liigub nüüd ühelt põrandaalu-selt matšilt teisele, kaasas vanarauast kokku pandud robot, kelle abil kihlvedude pealt teenida. Ühtlasi püüab mees pide-valt kõrvale põigelda kõigi nende eest, kellele ta võlgu on, ja neid inimesi ei ole vähe!

VALE PÖÖRE 4

Wrong Turn 4

R: Declan O'Brien O: Jenny Pudavick, Tenika Davis, Kaitlyn Wong, Terra Vnesa

Pealtnäha mahajäetud sanatooriumisse satub lumetormi kätte jäänud seltskond noori, kes pole teadlik, et see on eluko-haks väärarenguga kannibalide perekon-nale, kes pole sissetungist sugugi vai-mustuses.

70 QOQO mai 2012

QOQO R A AMAT

Virkko Lepassalu

BALMAGESI LAPSEDPegasus

Viru ärikast Eesti ärimeheniPalju on vaieldud küsimuse üle, kes ikka-gi tõi Eestile iseseisvuse – kindel ollakse ainult selles, et me laulsime end vabaks. Kumba aga me öölaulupidudel oma sü-dames rohkem nõudsime: kas abstraktset vabadust või kohvi ja sukkpükse? Võima-lust tarbida nii nagu heaoluriikides … Tuletame õige meelde, kes olid need, kes juba ENSV aegadel pakkusid inimestele võimalust saada pisutki osa lääne virva-tuledest.

Tiit Karuks

101 EESTI SPORDILUGUVarrak

Mõnus mängu-maa„Sport on mõnus mängu-maa, millel paremusjärjes-tus tavaliselt mustvalgelt ja ajalookindlalt kirjas seisab. Ent Eesti spordi 101 sünd-must tähtsuse järjekorras kirja panna või ülepea jää-gitu erapooletusega välja valida pole võimalik. Kes ütleks, kas Ernst Idla loo-dud üle-eestiline võimle-misvaimustus oli rohkem või vähem tähtis kui Krist-jan Palusalu kaks olümpia-kulda? Või malegeenius Paul Kerese kogu maail-mas hinnatud härrasmehe-lik käitumine tähtsam kui tema tööd jäädvustanud Valter Heueri meistrisulg? Kas Heino Lipp tõstis meie rahva pead rohkem puna-võimudest aheldatuna või tõstnuks olümpiavõitjana? Kas laitmatu Gerd Kanter on väärtuslikum kui ürgsed hambad-risti-mehed Aavo Pikkuus, Jüri Jaanson ja Erki Nool?

Raamatuga on kaasas CD-plaat intervjuude ja suur-võistluste reportaažidega.

VALEDE JAhIL. KUIDAS ÄRA TUNDA PETTUST ÄRIS, POLIITIKAS JA SUhETESPaul EkmanVarrak

ohtlik pettusMiks ja kuidas inimesed valeta-vad? Miks see mõnedel õnnestub ja mõnedel mitte? Kuidas mõned inimesed oskavad pettust ära tun-da, teised aga seda ei suuda? Milliseid pettusele viitavaid märke võib usaldada ja milliseid mitte?

Raamatus vaadeldakse kaasahaa-ravalt, kuidas inimese keha- keel, hääl ja näoilme võivad reeta valesid, kuid ka meisterlikult eksi-tada isegi professionaalseid vale-kütte – kohtunikke, politseinikke,

uu-rijaid ja luureagente. Autori andmed pärinevad teadus-uuringutest, toodud näited aga poliitikast, kirjandusest ja igapäe-vaelust.

KODUõUE ABIhOONED. GARAAžID, LEhTLAD, VERANDAD, VARJUALUSED JA MUUD EhITISED

Varrak

Mugavuste juhendidUue kuuri, varjualuse, lehtla või garaaži rajamine oma kätega on isetegijale suur väljakutse, kuid see pingutus tasub vaeva. Peale praktilise külje lisab iga koduõue rajatav ehitis teie kinnisvarale väärtust.

Raamatu lehekülgedel on jooni-sed ja detailsed juhendid enam kui 25 eri ehitise rajamiseks. Millist funktsiooni ka ei peaks täitma uus ehitis – kas olema ette nähtud koduloomade pi-damiseks, lõõgastumisvõima-luste pakkumiseks suveõhtutel, aiatööriistade panipaigaks või taimede kasvatamiseks – võtke ette see raamat ja te leiate lahenduse.

Koostaja: Jaak Urmet

SõNAD SOOJAS SÜLIRIIMIS

Pegasus

Seks Eesti luulesEesti luule on osutunud ootamatult rikkalikuks ja paljupakkuvaks, sellest võib leida üha uusi unustussevajunud autoreid, teemasid, tekste. Millest kõi-gest on kirjutatud! Ka seksist: füüsi-lisest ihast teise inimese vastu kõigis selle avaldumisvormides, unelmast kuni selle realiseerimiseni. Seni puu-dus korralik ülevaade seksist eesti luu-

lest, kuid nüüd on see olemas. Seksist prant-suse luules võib välja anda pika rea köiteid, vene luulest kargavad sel teemal kõigepealt pähe Puškini „alaealiste-le mittesobivad” luuletused. Nüüd on ka eesti luule vastav kihistus leidnud tee ühiste kaante vahele. Ja üllatus-ül-latus, ei olegi siin jäme ots tänapäeva lärmakate ja „rikutud” noorpoeetide käes. Seks eesti luules algab juba „Ka-levipojaga” ja tundmatu autoriga 1779. aastast...

Lars Kepler

hÜPNOTISÖÖRPegasus

Hirm ja pingeTegemist on haarava põne- vikuga, mille ladus jutustamis-stiil viib lugeja märkamatult erakordselt julmade psühho-paatide ja mõrtsukate maailma, kes ei kohku tagasi millegi ees. Raamat ühendab endas mitme žanri dramaturgilisi nippe: siin ei puudu kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäi-gud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamu-gavustunne ja hirm ning üha

kasvav pinge, mis hoiavad luge-ja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni. Välja joonistuvad inimloomuse kõige tumedamad küljed, jätmata ruumi illusioo-nidele. Ettevaatust! Raamat ei pruugi sobida nõrganärvilistele!

71mai 2012 QOQO

Ülo Külm

MADONNA

Mdna

Tea, kas nii päris õige öelda, kuid tundub, et üle hulga aja tõeliselt hea Madonna al-bum. Juba omamoodi uudse kujunduse-ga plaadiümbris loob positiivse eelhää-lestuse, selle atraktiivsus ja tänapäevasus lausa panevad plaati ostma.Muusikaga on sama lugu. Väga profes-sionaalne teostus, väga tänapäevane. Sa-mas ei tundu kokkuvõttes selline „ülitäius-lik”, külmalt kalkuleeritud ja liigselt lihvi-tud, nagu Madonna töödele aeg-ajalt ette on heidetud. Lihtsustatult võiks öelda, et tegu on kergesti omastatava, valdavalt mõnusate meloodiatega läbi ja lõhki po-palbumiga, kuhu üldpildi vürtsitamiseks just parasjagu elektroonikat sisse soku-tatud. Ühesõnaga, mõni selliselt mõnu-

LANA DEL REy

Born To Die

„Tõeline vanakoolivokaal!” Nii hüüatasin, kui avastasin enda jaoks Lana Del Rey. See polnudki väga ammu. Tollal oli käsil Lana „Born To Die”-nimeline album. Ka see-kord ei pea pettuma. Lood on geniaalse-te refräänidega, mis jäävad igal juhul pähe kummitama. „Born To Die” on üks selline plaat, mille kuulamist peab pisut „õppima”. See tähendab, et tuleb võtta aega ja plaat paar korda läbi kuulata, enne kui asja hea-dus tegelikult pähe kohale jõuab.

GOTyE

Making Mirrors

„Making Mirrors” on Gotye poolt juba kol-mas kauamängiv. Võrreldes eelmistega on „Making Mirrors” hõivanud enamiku au-toriteetseid edetabeleid. Vanad viisivõt-med on hetkel moes. Ka Gotye pole sel-lest mööda läinud. Ometi tundub kõik ka ülimoodsana. See on plaat, mis kõlbab ka hästi kingituseks − tõenäosus „mööda panna” on pea et olematu.

QOQO MU USIK A

Moodsa saundi soovitus: ORBITAL

Wonkyˮ

salt elektrooniliselt krudisev lugu sobib ideaalilähedaselt tantsuklubidesse.„Give Me All Your Luvin’”, mida kõik en-dast vähegi lugupidavad raadiojaamad mõnda aega üle maailma pidevalt män-gitanud, on vahest tõesti säravaim pärl siin. Kohe kaasahaarav. Kuid õnneks on peaaegu võrdväärseid lugusid selle-le veel kamaluga juurde tõsta. Kas või „Girl Gone Wild”, „I’m Addicted” või „Love Spent”.Mida veel lisada? Natuke asjakohast in-fot. Suvel suundub Madonna ka kont-serttuurile, ilmselt ongi seekord rõhk just uuel albumil. Lähim koht talle kaa-saelamiseks on põhjanaabrite pool Hel-singis.

Kes orbitali varasema loomingu-ga kursis, teab täpselt, millist pee-nekoelist elektroonikat toodab see projekt. Ma ei ütleks, et „wonki” or-bitali parim plaat oleks. Üle keskmi-se tugeva tootega on aga tegu päris kindlasti. Tõsiste elektroonikagur-maanide pärusmaa.

IRIS

The Magic Gift BoxIRON MAIDEN

En VivoThE MARS VOLTA

NoctourniquetSIIRI SISASK

HommikupuuKATIE MELUA

Secret Symphony

Šoppamine on seksikas!

Modell: Annely Talussaare Stilist: Kadri Veisner Fotograaf: Egerta Mändmets Meik: Marre Naissoo Juuksur: Aljona Bulavina Asukoht: Arco Vara Kodukolde näidiskorterTäname: Oodji, Celio, pesupood Marilyn, Tally Weijl, Privileg Day Spa ja Arco Vara

73mai 2012 QOQO

QOQO MOESEER IA ER I

Šoppamine

Tally Weijl: nahktagi 49.95 €, kombinesoon 19.95 €, kingad 35.95 €Oodji: käekott 27.95 €, vöö 6.95€, kõrvarõngad 5.95 €pesupood Marilyn: sukkpüksid 4.99 €

74 QOQO mai 2012

Oodji: kleit 29.95 €, käevõrud 2 tk 6.95 €, kübar 15.95 €pesupood Marilyn: sukad 14.39 €Erakogu: kõrvarõngadajakirja QOQO aastatellimus (6 numbrit): 15.60 €, ajakirja MOOD aastatellimus (12 numbrit): 28 €

75mai 2012 QOQO

Oodji: pluus 13.95 €, seelik 19.95€, mantel 46.95 €, lill-kaunistus 5.95 €, pesupood Marilyn: sukkpüksid 4.99 €Tally Weijl: kingad 35.95 €

QOQO MOESEER IA ER I

76 QOQO mai 2012

QOQO XOXO GIR L

Oodji: pluus 19.95 €, kõrvarõngad 6.95 €pesupood Marilyn: öösärk + stringid 24.99 €, sukkpüksid 4.99 €, päevitusriided 54.99 €

77mai 2012 QOQO

Celio: triiksärk 19.95 €Oodji: sõrmus 5.95 €pesupood Marilyn: sukad 16.99 €, stringid 9.29 €

QOQO MOESEER IA ER I

78 QOQO mai 2012

Oodji: kõrvarõngad 6.95 €Marilyn pesupood: kombinee 45.99 €

pesupood MARILYN Tallinnas: Rocca al Mare keskus, Ülemiste keskus,

Kristiine keskus, Järve keskus, Norde Centrum, Lasnamäe Centrum, alates 3.maist Magistrali keskuses, Tartus: Lõunakeskus; Pärnus: Port Artur 2; Narvas: Astri keskus

www.celio.com Ülemiste keskus

alates 3.maist Rocca al Mare keskuses NB! Lisaks naisterõi-vastele avatakse ka meesteosakond !

www.tally-weijl.com Kristiine keskus, alates 5.aprillist Tartus Lõunakeskuses

www.oodji.com Ülemiste keskus,

79mai 2012 QOQO

Celio: mantel 199.99 €, triiksärk 19.90 €, kaabu 23.99 €, viigipüksid 49.99 €, püksirihm 25 €, kohvitermos 15.95 €

QOQO MOESEER IA ER I

80 QOQO mai 2012

Alati särtsakas ja uliseksikas blondiin Annely on pärit uhest Eesti väikelinnast. Tema kelmikas naeratus on justkui kaubamärk omaette. Talle meeldivad mehised mehed, kuid eelkõige tema ise, sest enda sõnul on ta naturaalselt ilus inimene. Siinkohal avaldame väikese sissejuhatuse Annely täispikale fotoseeriale QOQO veebis. Nautigem, härrased! Täispikk nude-seeria: www.qoqo.ee

Tekst: Leena Arshaljan

Fotograaf: Egerta Mändmets

QOQO XOXO GIR L

Q: Missugune inimene sa oled ja millega tegeled?Annely: Olen särtsakas ja alati avatud uutele väljakutsetele, et elu põnevamaks muuta. Liigun edasi siis, kui vaja on.

Q: Kuidas sa sattusid QOQO­sse?Annely: Teadsin, et soovin tegeleda millegagi, mis huvi pakub, ja tutvused on tänapäeval väga kasulikud. Seega võtsin uhendust oma ammuse tuttavaga, kes juhuslikult on tegevjuht QOQO-s.

Q: Milline näeb välja sinu tavaline argipäev?Annely: Hommikul kohv, lõunal mõtlen oma elule ja tegelen koduste toimetustega, õhtul magama, et uuesti alata päeva samamoodi.

Q: Päris huvitav argipäev, seda võiks nimetada lausa puhkuseks... Kas mõni hobi ka sinna sisse mahub?Annely: (Naerab.) Ikka! Kunstiga tegelen ja stilistikaga ning vahel nädalavahetustel teen sõbrannadele soenguid.

Q: Mida tahaksid elus veel proovida, mis on sinu suurim unistus?Annely: Tahaks kusagil väga kaugel reisil ära käia, sest vallatusi on juba kullaga proovitud. Unistus on omal käel materiaalselt edukaks saada. Ja soovin, et leiaksin mehe, kes näeb naist kui naist, mitte vaid seksobjektina.

Q: Mis vallatustest me räägime?Annely: Hmm... midagi sellist, mida avaldada ei saa.

Q: Millistel meestel on lootust sinuga lähemalt tuttavaks saada?Annely: Kui ikka jutt jookseb, aga ei piirdu vaid komplimentide jagamisega ja välimust on ka piisavalt, et julgeks suvel randagi minna.

Q: Oled sa vaba ja vallatu, vallatu või mitte kumbagi?Annely: Olen vaba ja vallatu.

Q: Mis on sinu jaoks seksapiilsus?Annely: Naturaalselt ilus inimene.

Q: Kas suurus loeb?Annely: Loeb ja ei loe ka. Oleneb, mida sa silmas pead? Meeste puhul vahel ikka loeb kull, aga minu jaoks on oluline ikka see, mida mees teha oskab voodis ja et ta ei piirduks vaid iseendaga.

Q: Mida arvad üheöösuhetest?Annely: Ainus asi, mida mina ei salli silma otsaski.

Q: Kas suudlus on petmine?Annely: Minu jaoks on kull.

Q: Kas saad kergesti orgasmi?Annely: Ehhh.... saaksin, kui tahan, aga ma olen romantik ja eelmängu käigus saab alles teada, mis minu jaoks on oluline ja kuidas saab mind uldse orgasmini viia.

Q: Äkki annad mõne vihje, mis sinu jaoks oluline on?Annely: Puudutused ja suudlused.

Q: Mis on sinu jaoks parem kui seks?Annely: Huumor ja sensuaalne tantsimine.

Q: Milline sa voodis oled, kas ainult „mõne poosi tüdruk”?Annely: Ma pigem utleks, et ma ei piirdu igavate poosidega ega igavate meestega, sest hea seks on minu jaoks oluline. Niisama kargajad pole minu huvi.

Q: Kas sa oled armukade inimene? Kas seks kolmekesi või hoopis neljakesi tuleks sinu puhul kõne alla?Annely: Armukade olen ikka, aga grupiseks ei ole minu jaoks enam ammu uudis. Proovitud värk.Q: Kuidas meeldis?Annely: Ütleme nii, et grupiseks ei ole minu jaoks. Ei ihalda sellist teemat...

Q: Milline on sinu kõige hullumeelsem seksikogemus ja siinkohal ära hoia ennast tagasi!Annely: Kuna ma pole eriline seikleja, siis uhe korra siiski oli lahe kogemus liinibussis nr 76 oma endise mehega.

Q: Kas on olemas selline mees, kellega sa mõtlematult kohe voodisse läheksid?Annely: Jah, on kull olemas.

Q: Las ma arvan... Brad Pitt?Annely: (Naerab.) Kindlasti mitte...

Q: Mis sind meeste juures kõige rohkem erutab?Annely: Neid omadusi on palju, aga eriti meeldib mulle siiras ja aus pilk ning erutunud keha.

Q: Mis on su seksikaim kehaosa?Annely: Mul on neid mitu − selg, kael ja huuled.

Q: Kiida eesti meest kolme lausega.Annely: Mina armastan eesti mehi, kes oskavad oma naise ule uhke olla. Eesti mees on just tema ise ega urita olla keegi teine ja alati on neis midagi salapärast, mida kohe ei saagi teada. Eesti mees on voodis super.

Q: Soovi meie lugejatele midagi seksikat.Annely: Nad on niigi juba uliseksikad, kuna teavad, mis on hea ajakiri!

81mai 2012 QOQO

QOQO SELTSKOND

Meenutusi eelmisest aastast. RockRide Party 2011

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.Osa programmist toimub kasiino alal, kuhu sissepääs on alates 21. eluaastast ning isikut tõendava dokumendi alusel.

82 QOQO mai 2012

„Paha” poiss (21–24)Sinu trump on enesekindlus, seega kauni naise selts-konnas pole sa kunagi häbelik ega tunne ebamuga-vust. Tunned naisi väga hästi ja oskad nendega vaja-duse korral manipuleerida ning sul on piisavalt koge-musi ja oskusi, et meelitada seksuaalvallatustele ka kõige kangem ja jäärapäisem naisterahvas. Paljud ni-metaks sind „pahaks poisiks” ja nagu me kõik teame, on palju naisi, kellele sellised mehed meeldivad.

Tõeline härrasmees (16–20)Pooldad suhtumist, et enne intiimsuhteid peaks üks-teist paremini tundma õppima. Teisisõnu öeldes pole seks suhetes su jaoks esmatähtis, nii ei kiirusta sa ka uue tutvusega kohe voodirõõme nautima. Naistega suheldes oled võimalikult avameelne ja aus, mõni-kord võib see aga anda vastulöögi ja segada soovitud tulemuseni jõudmist. Pole hullu – kui kohtad naiste-rahvast, kellele sa vastu panna ei suuda, leiad kind-lasti tee nii ta südamesse kui ka voodisse.

Parim sõber (8–15)Laskud intiimsuhetesse ainult siis, kui oled tõeli-selt armunud, seetõttu on su kogemused vastas-sugupoolega ka tagasihoidlikud ning üleüldse on naised su jaoks täielik mõistatus. Seks esimesel või isegi kümnendal kohtingul on sinu jaoks midagi ulme valdkonnast, nii jäävadki su suhted naistega enamjaolt platoonilisteks. Kui sul õnnestub oma ta-gasihoidlikkusest üle saada, on vägagi reaalne, et vastastikuse sümpaatia olemasolul õnnestub sul oma unistuste naisega igat laadi armurõõme jagada.

Koostanud: flirtic.ee Foto: shutterstock.com

Testi läbides saad teada, kui kiiresti oled valmis uue tuttavaga voodisse pugema.TESTTutvusest voodini: sinu šansid?

1. Kas saad aru, kui naine on seksiks valmis?1. Muidugi! See on ta pilgust ju kohe

näha. (3)2. Kui ta oma olekuga seda väga välja

näitab, siis ehk saan aru. (2)3. Vaevalt. Naised on minu jaoks täielik

mustika... (1)

2. Kas vaatad tutvudes ja vesteldes naisele silma?1. Jah, puuan seda teha. (2)2. Ei, pilk langeb ta teistele keha-

osadele. (3)3. Ei, olen enamasti liiga ärevil, et ilusale

tudrukule silma vaadata. (1)

3. Kas arutad sõpradega oma intiimelu?1. Ei, see on liiga isiklik. (1)2. Ainult siis, kui vajan nõuandeid. (2)3. Jah, vahetame tihti kogemusi. (3)

4. Alkohol — on see hea abimees naiste võrgutamisel?1. Jah, see aitab väga hästi piire

lõhkuda. (3)2. Ei pruugi. (2)

3. Ei, naise kaitsetut olekut ära kasutada oleks ebaaus! (1)

5. Kas oled valmis armastust avaldama, et seksini jõudmist kiirendada?1. Ei, sellistes asjades olen siiras. (1)2. Ilmselt ma võiksin seda teha, aga

kardan, et hiljem ei jõua suumepiinu ära kannatada... (2)

3. Muidugi! Naised armastavad kõrvadega. (3)

6. Millise komplimendi teeksid naisele esimesel kohtingul?1. Sinuga on nii mõnus koos olla! (1)2. Loodan, et kingid mulle veel uhe

kohtingu... (2)3. Oled kõige kaunim olevus, keda oma

elus kohanud olen! (3)

7. oled sa valmis avameelselt naisele ütlema, kui soovid talt seksi?1. Ei, kardan, et mu otsekohesus lukkab ta

eemale. (2)2. Ei, ma pole selliseks asjaks piisavalt

julge. (1)3. Jah, siis ta teab, et on tahetud! (3)

8. Enne suhte intiimseks muutumist: 1. Eelistaksin siiski mõnda aega

kurameerida. (2)2. Tegelikult ei viitsi aega raisata ja asuksin

võimalikult kiiresti asja kallale. (3)3. Pole kindel, et asjad uldse intiimsusteni

jõuavadki... (1)

9. Millise koha valiksid ideaalseks kohtinguks?1. Mõnusa kohviku, kus mängib muusika

ja põlevad kuunlad. (2)2. Valiksin muuseumi või näituse. (1)3. Linna parima restorani, et naine

tunneks ennast kui kuninganna! (3)

TESTTutvusest voodini: sinu šansid?