Majandusprognoos aastaks 2013

Ardo Hansson

Eesti Pank

26. september 2012 Äripäeva konverentsil “Äriplaan 2013”

Esitluse teemad

• Makroarengud väliskeskkonnas

• Eesti majanduse lähiaastate prognoos

• Euroala keskpankade roll kriisi lahendamisel

• Majanduspoliitilised järeldused

2

VÄLISKESKKOND

Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud

Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, July 2012

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad

euroala arenevad riigid• Erinevates riikides on majanduse areng väga ebaühtlane

• Euroalal on majanduse maht kahanenud

• Kiiret paranemist ei ole oodata

• Majanduskasvu riskid on pigem allapoole

4

Toormete hinnad on tagasi ajalooliste rekordite lähedal

Euro on nõrgenenud Toidutoormete hinnatase kerkis suve lõpul ca viiendiku võrra. Püsib toormehindade kõrge volatiilsus

5

Inflatsioon on maailmas aeglustumas

• Edaspidist hinnakasvu piirab üleilmse majandusaktiivsuse vähenemine

• Risk: toormete hinnatõus

Allikad: IMF WEO juuli 2012, ECB staff projection 2012 september

6

Euroala majandust mõjutab usaldamatus probleemsete riikide suhtes

• Euroala riiklike võlakirjade turg on tugevasti fragmenteeritud: intressimäärad on väga erinevad 7

Eesti lähinaabrite kindlustunne on üldiselt püsinud euroala keskmisest suurem

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7

2008 2009 2010 2011 2012

Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti

Majandususaldusindeks

Allikas: Euroopa Komisjon 8

Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud

Tööstussektori 3-kuu ootused

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

juuli.0

3

jaan.0

4

juuli.0

4

jaan.0

5

juuli.0

5

jaan.0

6

juuli.0

6

jaan.0

7

juuli.0

7

jaan.0

8

juuli.0

8

jaan.0

9

juuli.0

9

jaan.1

0

juuli.1

0

jaan.1

1

juuli.1

1

jaan.1

2

juuli.1

2

Soome Rootsi

9

Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem

• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur

– Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes

• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud

– Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja aeganõudev

– Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on selles tähtis roll

– Inflatsiooni riskid on tasakaalus

• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist

• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks

10

EESTI MAJANDUS

Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti välisnõudluse kasv

Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%

4,5%

5,0%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

3 kuu EURIBOR

Allikas: EKP

12

Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala riikidega on nõrgad

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18

Rootsi

Soome

Venemaa

Läti

Ameerika Ühendriigid

Saksamaa

Leedu

Nigeeria

Norra

Holland

Prantsusmaa

Taani

Suurbritannia

Hiina

Itaalia

Poola

Hispaania

Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)

Allikas: statistikaamet

13

Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast

• Peamised ohud väliskeskkonnas:

– majandusraskustes euroala riikide korratu kohandumine

– nafta hinna tõus geopoliitiliste pingete tõttu

• Euroalal on SKP kasvu ümbritsevad riskid allapoole, inflatsiooni ohustavad riskid tasakaalus

14

Optimism pole Eestit maha jätnud

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

2008 2009 2010 2011 2012

Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks

Majandususaldusindeks

Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused

15

Eestis jätkub inflatsiooni alanemine

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks

Inflatsioon komponentide lõikes

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

16

Elavnev laenuaktiivsus põhineb üha enam kodumaistel hoiustel

Allikad: Eesti Pank

Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvalt Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellist alaneb

18 Allikad: Eesti Pank

Eesti areng on meie viimase prognoosiga kooskõlas

• Sisenõudlus püsib suhteliselt tugev

• Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema inflatsiooniga

• Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile

• Tööandjate ootused hõive kasvu suhtes on alanenud

• Laenukasv on olnud prognoositust kiirem

• Madal EURIBOR soosib laenamist

19

Riik peab toimetama mõistlikult

• Eesti riigirahandus on suhteliselt heas seisus ja põhiküsimused on seotud pigem kaugema tuleviku kui järgmise aasta riigieelarvega

• Tuleb tunnustada valitsust, et jätkuvalt on sihiks jõuda eelarvega ülejääki: tulenevalt Eesti väiksusest ja avatusest on meie majanduskasv ka edaspidi heitlik, mistõttu tuleb valmistuda halvemateks aegadeks

• Sama tähtis on strateegilistest arengukavadest kinnipidamine, et tagada ärikeskkonna stabiilsus ja hoida ära põhjendamatuid ootusi kulude poolel

• On tähtis teadvustada, et majanduskasv kujuneb lähiaastatel märksa aeglasemaks kui möödunud kümnendi kriisieelsetel aastatel

20

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITILISED MEETMED

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed

Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine:

euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskmisel perioodil alla 2%,

kuid selle lähedal

Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks

Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades

Rahapoliitiliste intressimäärade muutused mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Kogunõudluse muutused avaldavad omakorda mõju inflatsioonile

Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (intressimäärade muutmisest)

22

Euroopa Keskpanga nõukogu on viimase aasta jooksul intressimäärasid alandanud kolm korda

Allikas: Euroopa Keskpank

Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:

1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra

23

EURIBORi languse tõttu alanevad ka Eesti intressimäärad

24

Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Allikad: Eesti Pank

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: erakorralised meetmed

Erakorralisi rahapoliitilisi meetmeid võtab keskpank selleks, et finantssektori probleemid ei pärsiks rahapoliitika mõju majandusele

Erakorralised meetmed on näiteks piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost

Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni

Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid

25

Nende arengutendentside tulemusena kasvas vajadus lisameetmete (sh rahapoliitiliste meetmete) järele

Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outright monetary transactions; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamine

Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste järelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanne

Nende tehingute tegemise eeldus on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille raames on võimalik EFSF/ESMi sekkumine riiklike võlakirjade esmaturul

Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl Securities Market Programme, SMP) on põhierinevus selge tingimuslikkuse olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule

26

Kokkuvõte

• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne kasv siiski jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema ekspordivõimalusi, kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata ei ole. Ebaühtlane üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele, riikidele ja partneritele, kes kosuvad keskmisest kiiremini.

• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama sisenõudlus (taas on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud võimalused eratarbimise suurenemiseks).

• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu eelist. Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud värbamise võimalused.

• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik maksukeskkond ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad Eesti majanduskeskkonna välisinvestoritele atraktiivseks.

27

Tänan tähelepanu eest!