1. Avalik loeng:Eesti majanduslevaade ja 2012 kevadprognoos21. juuni 2012

2. Esitluse teemadKuidas prognoos valmib?Majandusseis ja selle ootused vliskeskkonnasTagasivaade Eesti majandusele ja lhiaastate prognoosMajanduspoliitilised jreldusedPrognoosi taustinfod21. juuni 2012 2 3. Kuidas prognoos valmib? Eesti Pank osaleb 2 korda aastas koos teiste Eurossteemi keskpankadega hisesprognoosiharjutuses Eesti Panga makroprognoosi koostamisel on aluseks Eesti majandusemakromudel, milles on 302 vrrandit ja vrdust 21. juuni 20123 4. Nide seletavatest teguritest eratarbimisevrrandisVrrandi panused eratarbimise kvartaalsesse kasvu8%6%4%2%0%-2%-4%-6%-8% -10%20072008 200920102011 Ttasu ttajateleTarbijate kindlustunneValitsussektori siirded Eratarbimise deflaator SotsiaalmaksJkliige MuuEratarbimise kasv21. juuni 20124 5. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatultsuur Ebakindlus vlismajanduses on erakordselt suur Mitmed majandusnitajad tundlikud vikestegi uudiste suhtes Euroala majandus ei ole endiselt tugevat kasvupinda leidnud Vlakriis on osutunud visamaks, kuid tiendavate erakorraliste meetmeterakendamist Euroopa Keskpanga poolt pole viimasel ajal vaja linud Samas pole vaja muret tunda ei praeguse ega oodatava inflatsiooni prast Eesti Panga prognoosi phistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsusedastuvad piisavaid samme selleks, et vlakriis ei hoogustuks, ning et euroalamajanduse kasvuvljavaade paraneb selle aasta teises pooles 21. juuni 20125 6. Euroala majanduskasv on seiskunud, kuid riigiti onerinevused suured Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/a 6% 4% 2% 0% -2% -4% -6% 2005 20062007 2008 2009201020112012 Allikas: Eurostat21. juuni 2012 6 7. Euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga koostsvalminud majandusprognoos ei muutunud eriti Euroala reaalne majanduskasvEuroala inflatsioon 4,0% 3,5% 3,0%3,0% 2,0%2,5% 1,0% 0,0% 2,0%-1,0% 1,5%-2,0%1,0%-3,0%-4,0% 0,5%-5,0% 0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013kasv a/aprognoosivahemik, juuni 2012prognoosivahemik, mrts 2012 Allikad: Eurostat, EKP21. juuni 20127 8. Vlisnudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vhem,kuid turud eeldavad madala intressimra psimistEesti vlisnudluse kasv 3 kuu EURIBOR 5,0%15%4,5%10%4,0% 3,5% 5% 3,0% 0%2,5%-5%2,0% 1,5%-10% 1,0%-15% 0,5%-20% 0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20142005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Kevadprognoos 2012 Sgisprognoos 2011Allikas: EKP 201120122013 2014 Nafta hind (USD)111,0 114,6 107,9102,0EUR/USD1,391,30 1,30 1,30 21. juuni 2012 8 9. Eesti kaubandussidemed probleemseteeuroala riikidega on nrgadVliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)Hispaania PoolaItaalia Hiina Suurbritannia Taani PrantsusmaaHolland Norra NigeeriaLeedu SaksamaaAmeerika hendriigid LtiVenemaa SoomeRootsi02 46 810 12141618Allikas: statistikaamet21. juuni 2012 9 10. Eesti majandus on kriisist oodatust paremini toibunud 15% 10%5%0% -5% -10% -15% -20% 20052006 20072008 2009 20102011 2012 Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/aAllikas: statistikaamet21. juuni 201210 11. Eesti majanduskasv on sel aastal mrksa aeglasem kui aasta varem Kasvu hoogustumiseks jrgnevatel aastatel peab euroala vlakriis jrele andma2008. aastast avaldatud SKP kasvud a/a Majanduskasv12%12% 8% 8% 4% 4% 0% 0%-4%-4%-8%-8%-12% -12%-16% -16%-20% -20% 2000 2003 2006 200920122005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014sgisprognoos 2011kevadprognoos 2012 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank2012. aasta majanduskasv on oodatust krgem tugevama sisenudluse tttuaasta alguses; edaspidise kasvu suhtes pole prognoos muutunud21. juuni 201211 12. Eestis jtkub inflatsiooni alanemineInflatsiooni alanemiseks on vajalik, et nafta hind kitub eelduse kohaselt ning palgakasv pidurdub 2012. aasta alguse tasemeltInflatsioon komponentide likes12%10% 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% 20052006 200720082009 2010 20112012 20132014alusinflatsioontoitenergiahtlustatud tarbijahinnaindeksAllikad: statistikaamet, Eesti Pank21. juuni 201212 13. Palgakasv kestab ning tpuudus vheneb tasahaaval25%20%15%10% 5% 0%-5% 20052006 20072008 200920102011201220132014Keskmise brutopalga kasvTpuuduse mrAllikad: statistikaamet, Eesti Pank21. juuni 201213 14. Struktuurne tpuudus on tenoliselt tusnud ningvlistada ei saa edaspidist palgasurve teketTturul on oluline vltida nn lillepoe efekti, mille kohaselt on pikemat aega tta olnudinimestel mrksa raskem rakendust leida Ttute arv ttuse kestuse likes140120100 80tuhat 60 40 2002005 200620072008 2009 2010 2011 201224 kuud vi rohkem12-24 kuud6-11 kuudvhem kui 6 kuudttud kokku Allikas: statistikaamet21. juuni 2012 14 15. Peamised riskid tulenevad vliskeskkonnast Prognoosis pole numbriliselt vljendatud lisastsenaariume, kuna erinevaid vimalikke riskistsenaariumeid on liialt palju Peamised ohud vliskeskkonnas Probleemsete euroala riikide korratu kohandumine Nafta hinna tus geopoliitiliste pingete tttu Euroalal on SKP kasvu mbritsevad riskid allapoole, inflatsiooniohustavad riskid tasakaalus21. juuni 2012 15 16. Tturu pudelikaelad Eestis vivadtekitada hinnasurvet Kui lisaks madalale intressimrale tekib suurem laenamisjulgus,siis kasvab haavatavus ning see vib taas ohustada majandusepikemaajalist kasvuvimekust On oluline, et valitsus leevendaks aktiivsete tturumeetmetegastruktuurse tpuudusega seotud riske Eesti SKP kasvu mbritsevad ohud on allapoole, inflatsiooniohustavad riskid lespoole21. juuni 2012 16 17. Taustinfo 4. Probleemid struktuurse tasakaalumtmisel ja kasutamisel21. juuni 201217 18. Struktuurse tasakaalu misteStruktuurne eelarvetasakaal on majandustskli mjust ja erakorralistest tuludest ja kuludest puhastatud eelarvetasakaalu nitajaStruktuurne tasakaal = nominaalne tasakaal eelarve tskliline komponent erakorralised tuludja kulud 21. juuni 201218 19. Motivatsioon Struktuurse eelarvetasakaalu thtsuse suurenemine: riigi eelarvestrateegias eesmrgistatakse struktuurseteelarvetasakaalu Euroopa valitsusjuhtide ja riigipeade vaheline leping seab samutimiinimumnuded struktuursele eelarvetasakaalule Samas on struktuurse (eelarve tsklilise komponendi) eelarvetasakaaluleidmine komplitseeritud ning erinevad institutsioonid kasutavad sellekseri meetodeid Vrdlesime eri meetoditel saadud hinnanguid ning nende hinnangutepsivust aja jooksul21. juuni 2012 19 20. Erinevatel meetoditel saadud hinnangudvivad ksteisest oluliselt erineda Eelarve tsklilise komponendi hinnang erinevatel meetoditel6%4%2%% SKPst0%-2%-4%200420052006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Euroopa Komisjoni potentsiaalsel SKP-l phinev hinnangEuroopa Komisjoni SKP trendkasvul phinev hinnang Eesti Panga disagregeeritud meetodil phinev hinnangrahandusministeeriumi potentsiaalsel SKP-l phinev hinnang21. juuni 201220 21. Jooksvalt on eelarve tsklilist komponenti raske hinnata ninghinnanguid on tagantjrele ulatuslikult korrigeeritudEuroopa Komisjoni ja Eesti Panga hinnang Eesti valitsussektori eelarvetasakaalu tskliliselekomponendile erinevatel ajahetkedelEuroopa komisjon Eesti Pank5% 5%4% 4%3% 3%2% 2% % SKPst% SKPst1% 1%0% 0%-1%-1%-2%-2%-3%-3%-4%-4%2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2005 20062007 2008 2009 2010 2011 samal aastal antud hinnang jrgmisel aastal antud hinnang21. juuni 2012 viimane hinnang 21 22. Jreldused Struktuurse tasakaalu nitajal on oluline roll eelarvepoliitikaanalsimise ja planeerimise protsessis Hindamisega seotud probleemide tttu tuleks eelarvepoliitikatplaneerides ja analsides vaadata lisaks teisi nitajaid (nominaalseteelarvepositsiooni, kulude kasvu jt.) Tulenevalt ettevaatusmotiivist tuleks eesmrgistada pigem mdukatstruktuurset lejki kui tasakaalu21. juuni 2012 22 23. Taustinfo 3. Palgakasv Eestis prast majanduslangust21. juuni 2012 23 24. Palgakasv Eestis prast majanduslangust Kriisiaegne keskmise palga langus ja taastumise kiirus on olnud muljetavaldavad. Kuid keskmise palga statistika ei anna tit pilt palkade arengust kuna me ei ne jaotust ega muutust oluliste nitajate (nt ametiala, haridus) likes. Kuidas muutus palgajaotus 2008-2011? Kelle palgad langesid kriisi ajal ja kes vitsid taastumisest?21. juuni 2012 24 25. Kasutatud andmed ja metoodika Eesti Tju-uuringu mikroandmebaas Palganitaja eelmine netopalk; puudused ei saa arvesse vtta tajakikumisi; tluste phjal saadud andmed; mittevastamine vib ollasstemaatiline teatud tunnuste likes (nt vib olla suurem krgemapalgatasemega inimeste seas) Valimisse jid tistajaga Eestis ttavad palgattajad, kes vastasidpalgaksimusele21. juuni 201225 26. Palgajaotuse muutused 2009-2011 ETU andmete phjal 1200 ja rohkem1000-1200 eelmine netopalk (eurot)800 - 1000 2008 600 - 800 2009 400 - 600 2010 2011 200 - 400 0 - 200 0% 5% 10%15%20% 25% 30% 35% osakaal vastanutest Allikas: Statistikaamet, ETUMajanduslanguse ajal suurenes miinimumilhedast palka ( 200-400) saavate ttajate osakaal2011. aastal kasvas kige enam le keskmist brutokuupalka ( 800-1000) saavate ttajate osakaal21. juuni 201226 27. Palgakasv ametiala ja haridustaseme jrgi Tabel a. Keskmise netopalga kasv 20092010 2011 2011 vs 2008 Ttaja amet sjavelased 4,7% -5,6% 11,0%4,7% juhid -1,7% -0,7%4,2%1,7% tippspetsialistid2,4%0,2%7,1%9,8% tehnikud ja keskastme spetsialistid0,5%1,8%8,1% 10,5% ametnikud -2,9% -4,7%6,9% -1,1% teenindus- ja mgittajad -5,0%1,8%7,6%4,1% pllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustta0,4%4,8% -3,7%1,3% ksitlised ja oskusttajad -9,1% -2,6%2,2% -9,5% seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad -5,2% -2,3%7,7% -0,3% lihttlised-4,8%4,0%4,6%3,5% Ttaja haridustase phiharidus -5,8% -2,4%6,3%-2,2% keskharidus -5,7% -0,6%4,9%-1,6% krgharidus -0,2%0,3%3,5% 3,6%Palgad alanesid peamiselt ksi- ja oskustlistel, seadmeoperaatoritel, lihttlistel ning ametnikelKrgharidusega ttajate, spetsialistide ja tippspetsialistide palgatase ei langenud, letades 2011.a. buumiaegset taset21. juuni 2012 27 28. Taustinfo 5. Majanduse tundlikkus nafta hinna muutusele21. juuni 2012 28 29. Kuidas naftahind meid mjutab? Naftahind (+) Kogunudlus Palgad (-)(-/+) Energia hind (+) Muud hinnad(-/+)HINNAD(+) Toodang (SKP)Tootlikkus(-)(-) Hive(-)21. juuni 2012 29 30. Naftahind tstab ktuste ja majapidamiste energiahindaNaftahind(+)Energia hind(+)HINNAD(+)21. juuni 201230 31. Krgem hind vhendab reaalset sissetulekut jakogunudlustNaftahind(+)Kogunudlus(-)Energia hind(+)HINNAD(+)21. juuni 2012 31 32. Toodang vheneb viksema nudluse tttu,kodumaiste toodete hinnatus on aeglasem Naftahind (+)Kogunudlus(-) Energia hind (+) Muud hinnad(-/+)HINNAD(+) Toodang (SKP)(-)21. juuni 201232 33. Madalam toodang thendab viksemat tootlikkustja madalamaid palku Naftahind (+) Kogunudlus Palgad (-)(-/+) Energia hind (+) Muud hinnad(-/+)HINNAD(+) Toodang (SKP)Tootlikkus(-)(-)21. juuni 2012 33 34. Madalamate palkade tttu vheneb kogunudlus, samas ontootjate kulud viksemad ja seelbi hinnatus viksem Naftahind (+) Kogunudlus Palgad (-)(-/+) Energia hind (+) Muud hinnad(-/+)HINNAD(+) Toodang (SKP)Tootlikkus(-)(-)21. juuni 2012 34 35. Viksema toodangumahu juures on vaja vhemttajaid Naftahind (+) Kogunudlus Palgad (-)(-/+) Energia hind (+) Muud hinnad(-/+)HINNAD(+) Toodang (SKP)Tootlikkus(-)(-) Hive(-)21. juuni 2012 35 36. Naftahinna mju ei ole lineaarne ja avaldubviitajaga Naftahinna taseme okk Energia inflatsioon (aastane) 25%Naftahinna tase USD/barrelist:70 110 150 200 6% 20% 5% 15% 4% 10% 3% 2%5% 1%0% 0% 0 12 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120 1 23 4 5 6 7 8 9 10 11 12kvartalidkvartalid21. juuni 201236 37. 20%se naftahinna tusu mju makronitajatele, kui nafta maksab110 dollarit barrelist (ajateljel on kvartalid)Erinevus hinnatasemes, pp Erinevus SKPs, ppErinevus tpuuduse mras, pp 0,8%0,00% 0,30% 0,7%-0,05%0,25% 0,6% -0,10% 0,20% 0,5% -0,15% 0,4%0,15% -0,20% 0,3%0,10% 0,2%-0,25% 0,05% 0,1%-0,30% 0,0%-0,35%0,00%0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120 1 2 34 5 67 8 9 10 11 120 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12kvartalid kvartalid kvartalid Jooniste tlgendus: Kui palju erineb makronitaja tase naftahinna psiva suurenemise korral makronitaja tasemest, kui naftahind ei muutuks20% nafta hinnatusu mju ulatus sltub nafta hinnatasemest mida krgemon nafta hinda, seda enam hinnatus majandust mjutab21. juuni 2012 37 38. Tnan!21. juuni 201238 39. Eesti Panga prognoosi phinitajad 2011 20122013 2014SKP (miljardit eurot)16,0 17,018,119,4SKP muutus psihindades (%)7,62,63,64,1THI muutus (%)5,13,93,22,7Ekspordi muutus psihindades (%) 24,9 3,96,46,6Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,0-1,5 -0,5 0,0Allikad: statistikaamet, Eesti Pank21. juuni 201239