Kompot: majandus+tehnika+matemaatika

Faktum & ArikoTallinn

Oktoober-detsember 2010

Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas

Uuringu Taust

• Tellija – Rahandusministeerium, koostöös Finantsinspektsiooniga

• Tä itja – Faktum & Ariko• Eesmä rk – selgitada eesti elanikkonna finantsalase

kirjaoskuse ja finantsalase kä itumise põhijooned. Uuring on osa OECD poolt lä biviidavast rahvusvahelisest võrdlusuuringust.

• Metoodika alused – OECD poolt koostatud põhiküsimustik ning Eesti spetsiifikat puudutavad lisaküsimused

• Küsitlusmeetod – silmast silma küsitlus kodudes• Valim – N=1000 tä iskasvanut vanusevahemikus 18-74

aastat. • Valimi meetod – piirkondlikult stratifitseeritud juhuvalim.• Küsitlusperiood – 43.-45. nä dal 2010• Projektijuht Faktum & Ariko poolt – Kalev Petti

Põhiteemad

1. Finantsteenuste üldine teadlikkus, tarbimine ja valik

2. Üldised hoiakud finantskä itumises3. Elanike finantsalane põhikä itumine4. Finantsalane põhikirjaoskus5. Finantsalaste teadmiste andmine noortele6. Tarbijatüübid finantsteenuste alal7. Sotsiaaldemograafilised tunnused kui

finantskirjaoskuse diferentseerijad

1. Finantsteenuste üldine teadlikkus, tarbimine ja valik

• Peamiste finantsteenuste üldine teadlikkus on rahuldav

• Vä hem teatakse investeerimisega seotud teenuseid

Millistest finantsteenustest olete kuulnud?

97

86

86

83

83

76

75

67

58

55

53

1

75

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Arveldusarve

Kindlustus (nt auto-, elu-, vara-)

Eluasemelaen

Pensionifondi osakud

Krediitkaart

Väikelaen

Tähtajaline hoius

Kinnisvara tagatisega pangalaen

Aktsiad ja osakud

Tagatiseta pangalaen

Investeerimisfondi osakud

Võlakirjad

Ei oska öelda

% kõigist vastajaist

Finantsteenuste kasutamine

Lisandusi

Finantsteenuste kasutamine on vä hem levinud:• vanimas rühmas, • 1. haridustasemel • madalaimas sissetuleku-rühmas.

Mitte-eestlased kasutavad eestlastest mä rksa harvem kindlustust ja pensionifondide osakuid.

Millised finantsteenused on hetkel olemas?

90

47

42

39

17

17

12

4

4

3

1

0

9

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Arveldusarve

Kindlustus (nt auto-, elu-, vara-)


Krediitkaart

Tähtajaline hoius

Eluasemelaen

Väikelaen

Kinnisvara tagatisega pangalaen

Investeerimisfondi osakud

Aktsiad ja osakud


Võlakirjad

Ei oska öelda


Kuidas Te viimati valisite...

33

38

64

43

23

30

27

31

56

17

29

11

26

0

27

15

30

29

14

28

20

17

14

36

23

32

42

16

19

11

3

5

14

9

7

13

4

16

5

10

10

4

3

32

12

13

4

9

6

19

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100


Investeerimisfondiosakud

Eluasemelaen

Kinnisvara tagatisegapangalaen


Krediitkaart

Arveldusarve

Tähtajaline hoius

Väikelaen

Kindlustus

% vastajaist, kes on vastava teenuse viimase 2a jooksul muretsenud

Kaalusite erinevate ettevõtete mitmete võimaluste vahel, enne kui otsuse tegite

Kaalusite ühe ettevõtte erinevate võimaluste vahel

Te ei kaalunud üldse muid võimalusi

Vaatasite ringi, aga ei olnud muid võimalusi, mida kaaluda

Ei oska öelda/keeldus

Finantsteenuste valik

• Valikute tegemisel kaalutakse kas eri ettevõtete pakkumiste vahel või rahuldutakse esmalt pakutavaga. • Sama pakkuja erinevaid võimalusi kaalutakse vä he

• Eluasemelaenu ja kindlustuse puhul kaalutakse valdavalt eri pakkujate vahel

• Tä htajalise hoiuse ja tagatiseta pangalaenu puhul rahuldutakse enam esmalt pakutuga

Kokkuvõte Finantsteenuste teadlikkus, tarbimine ja valik

Teadlikkus ja tarbimine• Vä hem teatakse investeerimisega seotud teenuseid• Mitte-eestlased kasutavad eestlastest mä rksa harvem kindlustust ja

pensionifondide osakuid, ehk nad on vä hem kindlustatud nii jooksvalt kui tuleviku suhtes

Valikute tegemine• Valikute tegemisel kaalutakse kas eri pakkujate võimaluste vahel või

rahuldutakse esmalt pakutavaga. Sama pakkuja erinevaid võimalusi kaalutakse vä he

• Eri pakkujate vahel kaalutakse eluasemelaenu ja kindlustuse puhul. Tõenä oliselt mõjutab konkurents

• Tä htajalise hoiuse ja tagatiseta pangalaenu puhul rahuldutakse enam esmalt pakutuga. Tõenä oliselt mõjutab esimest kodupanga mugavus, teist valikute nappus

Otsust mõjutavad infoallikad• Otsust mõjutanud infoallikatest on esikohal klienditeenindaja poolt antud

teave, mis aga ei too kaasa sama pakkuja erinevate võimaluste vahel kaalumist. Miks? Müük?

• Teisel kohal on kas kohapealt saadud /kaasa võetud voldikud ja infolehed või internetist leitud informatsioon. Muude infoallikate mõju on olnud vä ike

2. Üldised hoiakud finantskä itumises

Ostudel ollakse “kaaluvad”• 47% elanikkonnast vä idab, et kaalub alati hoolikalt, enne kui midagi ostab. Vastupidiste

vastuste (mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi) tase on vaid 8% Keskmisest enam on ostudel kaalutlev vanem rühm, keskmisest vä hem aga noored ja jõukaim rühm.

Arvete maksmisel püütakse olla korrektsed• 64% elanikkonnast vä idab arvete alati õigeaegset maksmist. Kas siin on selgelt vastupidiste

vastuste osa tühine (3%) Keskmisest korrektsemad on taas vanem rühm, mõningal mä ä ral ka naised ja 3. haridustase. Keskmised vä hemkorrektsed on mehed, noored, 1. haridustase ning madalam sissetulekurühm.

Oma rahaasjade jä lgimises vä ga tä psed ei olda• 55% vä idab, et hoiab alati oma rahaasjadel hoolikalt silma peal, 37% annab vahepealseid

vastuseid ning 6% seda pigem ei tee või ei tee üldse. Nö lõdvema distsipliiniga on mehed, noorem rühm ja jõukaim rühm, rangema distsipliiniga taas vanem rühm ja naised.

Rahuldus raha sä ä stmisest suurem kui kulutamisest• Kerge ülekaal sä ä stmise kasuks 39% / 33% vastu. Kulutamise rahulolu poolele kalduvad –

noorem rühm (39%) ja mitte-eestlased (43%), ülejä ä nud rühmad kalduvad sä ä stmise poolele.Elatakse rohkem homses kui tä nases pä evas• Selge ülekaal homse kasuks (49% / 28% vastu). Tä nasesse pä eva ei kaldu ükski rühm, kuid

keskmisest enam naudivad seda siiski noored ja mitte-eestlased.Riskide vä ltimine sä ä stmises ja investeerimises • Selge ülekaal riskide vä ltimise suunas (46% 20% vastu). Riskimise poolele kaldub vaid jõukaim

rühm. Keskmisest enam on valmis riskima ka mehed.Raha on kulutamiseks, mitte sä ä stmiseks • Enamik vä itega nõustub (44% 25% vastu). Seega nä eme vastuolu, kus sä ä stmine, homsele

mõtlemine ja riskide vä ltimine on küll eelistatud hoiakud, kuid samas peetakse raha siiski pigem kulutamise kui sä ä stmise vahendiks. Viimane on filosoofilisem hoiak, ehk lõppude-lõpuks on raha siiski kulutamiseks.Seega, üldised finantskä itumise hoiakud on

konservatiivsed, kuid vä ga tä pses ja planeeritud kä itumises see ei avaldu (mida nä eme edaspidi)

3. Finantsalane põhikä itumine

Vaadeldi• Kas peres on koostatud eelarve?• Milline on rahaasjade planeerimise ajahorisont?• Isiklike rahaasjade jä lgimise ja planeerimise

vahendid• Raha sä ä stmise viisid• Rahalistesse raskustesse sattumine• Kä itumine rahaliste raskuste korral• Eluaseme sä ilitamise võimekus• Vanaduspõlve rahastamine

Kas Teie peres on koostatud eelarve?

33

29

36

30

35

35

26

26

30

36

33

31

33

35

61

64

57

61

60

62

68

44

67

63

58

61

63

64

47

7

7

7

10

5

4

6

9

7

6

6

6

6

4

18

47

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK


Jah Ei Ei oska öelda/keeldus

Kas peres on koostatud eelarve?

Pere eelarve on koostatud vaid kolmandikul elanikkonnast

Suur vahe on rahvuse lõikes. Miks?Eestlaste jaoks nä ib “eelarve” olevat kõvema tä hendusega mõiste kui venelaste jaoks “budžet”

Kui pika aja peale ette Te oma rahaasju planeerite?

19

22

15

20

15

22

18

30

21

14

23

17

10

22

15

17

24

17

16

17

17

17

17

18

15

14

17

18

15

19

13

19

18

16

16

6

6

5

7

4

5

5

7

9

3

6

5

5

7

6

7

7

3

32

28

36

32

34

28

31

35

28

34

32

35

33

33

20

31

35

28

9

8

9

9

10

6

9

8

6

11

9

9

10

9

5

8

9

9

6

6

6

5

6

6

6

5

5

6

5

5

5

7

6

4

7

5

8

9

6

6

10

8

10

4

6

5

10

5

9

8

7

8

8

5

7

4

5

6

5

7

3

3

1

9

3

5

11

6

7

3

7

2

3

2

2

2

4

2

3

3

1

3

2

2

5

2

4

1

3

6

5

7

6

6

7

5

8

6

6

6

6

5

7

12

7

6

7

19

11

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


Tallinn

Muu linn

Maa-asula

SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK

EL

UK

OH

AT

ÜÜ

P


ei planeeri üldse jooksvalt, igapäevaselt 1-2 nädala peale1 kuu peale 2-3 kuu peale poole aasta pealeaasta peale mitme aasta peale kuni pensioniniEi oska öelda/keeldus

Rahaasjade planeerimise ajahorisont

Üle ühe kuu ajahorisonti mä rgib vaid 30% elanikkonnast. seega kuni 1 kuu 70%, mis haakub ka eelarve olemasolu madala tasemega

Nii lühema (alla 1 kuu) kui pikema perioodi (üle 1 kuu) planeerimist mä rkis 14%

Keskmisest lühema planeerimise perspektiiviga on eeskä tt 1. haridustase, selgelt pikima perspektiiviga kõrgem sissetulekurühm

Isiklike rahaasjade jä lgimise ja planeerimise vahendid

Milliseid isiklike rahaasjade jälgimise ja planeerimise abivahendeid Te kasutate?

69

41

21

3

1

2

12

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

jälgin jooksvat kontoseisu pangas

jälgin internetipangas kõigi varade ja kohustuste(sh laenud, hoiused, jooksevkonto) aruannet

pean ise eelseisvate tulude-kulude jooksvatarvestust omaenda meetodil (käsitsi, Exceli

tabelina vms)

kasutan isiklikku nõustajat (spetsialisti)

kasutan mõnda spetsialistide/ kirjanduse/finantsasutuste poolt antud pere-eelarve vormi

rahaasjade planeerimiseks

kasutan midagi muud

Ei kasuta mingeid abivahendeid


• Jooksva kontoseisu jä lgimineon loomulik

• Kõigi varade ja kohustuste jä lgimine internetipangasnä ib olevat positiivne suundumus

• Viiendik kasutab ka omaenda meetodeid

Kas olete viimase 12 kuu jooksul raha säästnud mõnel järgmistest viisidest?

38

24

9

5

3

3

0.5

6

35

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Raha kogumine arveldusarvele

Sularaha kõrvale panemine hilisemaks

Raha kandmine tähtajalisele hoiusele

Raha andmine perekonnale, et nad seda Teieeest säästaksid

Investeerimine mõnel muul viisil

Investeerimisteenuste ostmine, välja arvatudpensionifond

Kogumine hoiulaenuühistus

Mitte ükski nendest



Raha sä ä stmise viisid

Tüüpiline raha sä ä stmine toimub kas arveldusarvel või “sukasä ä res”

40% ei sä ä sta ilmselt üldse

Rahalistesse raskustesse sattumine

42% elanikkonnast on aasta jooksul seda kogenud

Keskmisest enam: • madalam haridustase• madalamad sissetulekud• mitte-eestlased

Keskmisest harvem:• vanem generatsioon (sissetulekud on stabiilsed)• jõukamad (sissetulekud on suuremad)

Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et Teie sissetulek ei kata täielikult Teie kulutusi?

42

41

44

45

46

29

40

52

43

40

52

40

36

30

48

46

50

44

44

64

52

41

38

45

53

40

52

56

52

9

13

6

11

10

7

8

12

10

12

7

8

8

8

18

48

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK



Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et Teie sissetulek ei kata täielikult Teie kulutusi?

42

45

41

39

48

47

50

33

9

8

8

28

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

Jah

Ei

Ei oska öeldaKA

S T

EIE

PE

RE

S O

NK

OO

ST

AT

UD

EE

LA

RV

E



Rahalistesse raskustesse sattumine

Eelarve olemasolu ei mõjuta rahalistesse raskustesse sattumist

Kä itumine rahaliste raskuste korral

Esmasammud• Kulutuste vä hendamine• Laenamine lä hiringist

Nö teises plaanis • arvete maksmise edasilükkamine• eraldi asuvatest sä ä studest võtmine• lisateenistuse otsimine ningületundide tegemine.

Mis Te viimasel korral tegite, et rahaliselt toime tulla, kui Teie sissetulek ei katnud täielikult

kulutusi?

39

31

17

15

14

13

11

8

4

4

14

2

9

0 10 20 30 40 50

Vähendasin kulutusi, katsusin ilmakulutamata hakkama saada

Laenasin toitu või raha perelt võisõpradelt

Maksin arved tähtajast hiljem, jätsinmaksmata

Võtsin raha säästudest või kandsintähtajaliselt hoiuselt arveldusarvele

Otsisin lisatööd ja -teenistust

Tegin ületunde, teenisin lisaraha

Kasutasin arvelduskrediiti

Kasutasin krediitkaarti arvete ja toidueest maksmiseks

Müüsin midagi minule kuuluvat

Võtsin laenu mitteametlikult laenuandjalt(nt eraisikud, kes ei kuulu pere- ja

sõprade ringi)

Laenasin tööandjalt / võtsin avanssi

Muu


% vastajaist, kel on viimase 2 a jooksul juhtunud, et sissetulek ei kata kulutusi

Mis Te viimasel korral tegite, et rahaliselt toime tulla, kui Teie sissetulek ei katnud täielikult

kulutusi? Haridustasemete lõikes

39

31

17

15

14

13

11

8

34

32

23

5

13

9

5

3

17

42

34

19

15

16

10

13

8

8

40

29

14

19

12

16

12

13

4

9

Vähendasin kulutusi, katsusin ilma kulutamatahakkama saada

Laenasin toitu või raha perelt või sõpradelt

Maksin arved tähtajast hiljem, jätsin maksmata

Võtsin raha säästudest või kandsin tähtajaliselthoiuselt arveldusarvele

Otsisin lisatööd ja -teenistust

Tegin ületunde, teenisin lisaraha

Kasutasin arvelduskrediiti

Kasutasin krediitkaarti arvete ja toidu eestmaksmiseks

Müüsin midagi minule kuuluvat

% vastajaist, kel on viimase 2 a jooksul juhtunud, et sissetulek ei kata kulutusi

Üldjaotus 1. tase 2. tase 3. tase

Kä itumine rahaliste raskuste korral. Haridus

Esimene haridustase rakendab vä hem kulude alandamist ja sä ä stude kasutamist, milleks on ilmselt ka vä hem võimalusi, vastavalt hilinetakse enam arvete maksmisega.Rahvuse osas kä itumismudeli erinevusi pole.

Eluaseme sä ilitamise võimekus

• Alla ühe kuu suudaks oma eluaset ilma lisarahata pidada koguni 17% küsitletutest. • 1-3 kuud suudaks seda teha 23%• 3-6 kuuni 12%• üle 6 kuu vaid 18%.

Vä ga madala võimekusega (kuni üks kuu) paistavad silma 1. haridustase (30%)madalam sissetulekurühm (24%), aga ka noorem rühm (21%).

Põhiküsimus: kas põhjuseks onliiga kõrge eluaseme tase,napp sä ä stude ja sissetulekute puhver või eluasemekulude ja sissetulekute suhte ebaproportsionaalsus Eestis

Kui Te kaotaksite oma peamise sisse-tulekuallika, siis kui pika aja vältel Te suudak-site oma elamiskulusid veel katta, ilma et peaksite

laenama raha või kolima välja oma kodust?

6

5

7

7

5

6

6

10

8

4

9

5

1

8

11

11

12

14

10

9

10

14

20

13

8

15

12

10

2

23

22

25

24

25

18

24

21

15

28

23

24

25

24

12

12

13

10

12

12

10

13

8

9

9

14

11

11

16

9

18

19

18

13

22

22

20

14

8

13

24

10

18

30

27

30

31

29

31

26

35

27

36

38

29

27

31

30

19

43

6

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK


Alla ühe nädala Vähemalt üks nädal, aga alla ühe kuuVähemalt üks kuu, aga alla kolme kuu Vähemalt kolm kuud, aga alla kuue kuuÜle kuue kuu Ei oska öelda/keeldus

Vanaduspõlve rahastamine

Lisanduseks

II sammasLisaks vanemale rühmale on selle osa plaanides tagasihoidlik• 1.haridustasemel (29%)• madalamas sissetulekurühmas (42%) • mitte-eestlaste seas (39%).

Töötamine pensioniealisena nä ib olevat oluline mä rk pensioniea diskussioonide seisukohalt.

1.haridustasemega rühmas on tagasihoidlikumal kohal pea kõik võimalikud rahastamise allikad ning neid ei kompenseerita oluliselt millegagi – 19% rühmast ei oska vanaduspõlve plaanide kohta midagi vastata.

Mis järgmisest loetelust on Teil vanaduspõlve rahastamise plaanidesse kaasatud?

67

47

31

28

23

14

9

8

7

5

3

2

3

10

8

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Riiklik pension (I sammas)

Kohustuslik kogumispension (IIsammas)

Laste tugi

Töötamine pensioniealisena

Abikaasa tugi

Vabatahtlik kogumispension (IIIsammas)

Tugi laiemalt pereringilt

Sissetulek iseenda ettevõttest

Muu vara müümine (auto, kinnisvara,ehted jms)

Päranduse kasutamine

Odavamale elamispinnale kolimine

Odavamasse piirkonda kolimine

Finantsvarade müümine (aktsiad,võlakirjad jms)

Midagi muud

Ei oska öelda


Vanaduspõlve rahastamine. Vanuserühmad

Vanem rühm

Keskmisest enam I sammas ja laste tugiKeskmisest vä hem II sammas ja III sammas ning laiema pereringi tugi

Noorem rühm

Keskmisest enam II sammas, III sammas või “ei oska öelda”. Ka pä randusele loodetakse

Mis järgmisest loetelust on Teil vanaduspõlve rahastamise plaanidesse kaasatud? Vanusegruppide

võrdlus

67

47

31

28

23

14

9

8

7

5

3

2

3

10

60

58

24

25

22

17

12

10

6

9

3

3

3

2

14

69

53

34

33

22

15

7

9

10

7

8

5

2

3

7

76

14

40

25

23

5

4

3

6

2

4

1

1

4

6

8

Riiklik pension (I sammas)

Kohustuslik kogumispension (II sammas)

Laste tugi

Töötamine pensioniealisena

Abikaasa tugi

Vabatahtlik kogumispension (III sammas)

Tugi laiemalt pereringilt

Sissetulek iseenda ettevõttest

Muu vara müümine (auto, kinnisvara, ehtedjms)

Päranduse kasutamine

Odavamale elamispinnale kolimine

Odavamasse piirkonda kolimine

Finantsvarade müümine (aktsiad,võlakirjad jms)

Midagi muud

Ei oska öelda


Üldjaotus 18-34 a 35-54 a 55-74 a

Kokkuvõte Finantsalane põhikä itumine

• Pere eelarve on koostatud vaid kolmandikul elanikkonnast• Isiklike rahaasjade planeerimisel mä rgib üle ühe kuu ajahorisonti vaid

30% elanikkonnast• Pikaajaliste rahaliste eesmä rkide püstitamine ei ole levinud, seda teeb

40% elanikkonnast • Isiklike rahaasjade planeerimise abivahendid on lihtsad ja kä epä rased

ning piirduvad valdavalt jooksva seisu jä lgimisega pangas. • Tüüpiline raha sä ä stmine toimub kas arveldusarvel või “sukasä ä res”• 42% elanikkonnast on aasta jooksul kogenud rahalistesse raskustesse

sattumist ja see ei sõltu pere eelarve omamisest või mitteomamisest• Rahalistesse raskustesse sattumisel on esmasammudeks kulutuste

vä hendamine ja laenamine lä hiringist. Nö teises plaanis – arvete maksmise edasilükkamine, eraldi asuvatest sä ä studest võtmine, lisateenistuse otsimine ja ületundide tegemine.

• Elamispinna sä ilitamise võimakus sissetuleku kaotamise korral on vä ga madal. Alla ühe kuu suudaks oma eluaset ilma lisarahata pidada 17%, 1-3 kuud suudaks seda teha 23%, 3-6 kuuni 12%, üle 6 kuu vaid 18%.

• Vanaduspõlve rahastamise mudelis on peamisteks Pensioni I ja II sammas. Teise rühma moodustavad laste tugi, töötamine pensioniealisena ning abikaasa tugi

Kokkuvõttes on tegu tüüpilise vaese ühiskonna finantsalase kä itumise mudeliga, kuigi sellesse on pikitud mõningaid

kaasaegsemaid elemente (internetipank, pensioni II sammas)

4. Finantsalane põhikirjaoskus. Sama raha aasta pä rast

Otseselt ootuspä rane vastus 58%Kaudselt õige 24%Pole samuti pä ris vale 10%

Nüüd kujutlege, et vennad peavad ootama ühe aasta, enne kui saavad kätte oma osa 10,000 kroonist. Kas ühe aasta pärast saavad nad osta ...

58

57

59

59

57

57

63

60

58

57

58

60

61

48

24

25

23

21

27

24

23

24

12

24

27

22

22

26

29

10

10

10

12

8

8

7

16

15

9

8

11

9

9

8

3

3

3

4

2

3

3

3

5

2

3

3

3

2

3

1

1

1

1

1

0

1

1

2

1

1

0

2

2

7

7

7

6

8

8

5

11

8

6

7

7

6

5

11

3

3

2

2

2

5

2

4

4

3

2

2

3

4

47

0.4

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK


Vähem kui nad saaksid tänasel päevalOleneb inflatsioonistOleneb asjadest, mida nad tahavad ostaSama paljuRohkem oma osa eest kui nad saaksid tänasel päevalEi oska öeldaMitteasjakohane vastus/keeldus

Finantsalane põhikirjaoskus. Aastaintress

Õige vastus vaid 64%

Naised vaid 58%Vanem rühm 54%Mitte-eestlased 54%1.Haridustase 52%

Te paigutate 1000 krooni hoiusele, mille garanteeritud intressimäär ühes aastas on 2%. Te ei tee rohkem makseid sellele arvele ega võta sealt ka midagi välja. Kui palju raha on sellel arvel esimese aasta lõpuks, pärast seda, kui intressimakse on tehtud?

64

70

58

65

67

54

68

52

59

71

58

68

70

60

5

4

5

4

6

5

5

5

6

5

5

5

5

4

5

2

2

3

2

2

3

2

4

4

3

2

3

3

2

20

15

25

19

19

25

19

23

29

24

15

24

17

19

21

6

6

6

6

5

10

5

9

7

8

5

7

5

3

11

54

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK


1020.- 1200.-1240.- 2020.-1002.- 1040.-Muu summa Ei oska öeldaMitteasjakohane vastus/keeldus

Finantsalane põhikirjaoskus. Intress 5 aasta jooksul

Siin langes õigete vastuste osa juba 39%-le. Hea tulemusega ei hiilga ükski rühm

Ja kui palju raha on sellel arvel viienda aasta lõpuks? Kas see on ...

39

43

36

42

39

34

42

37

35

43

36

43

43

34

26

29

24

25

30

23

26

26

19

25

29

26

29

27

19

4

4

4

5

4

3

4

5

3

6

3

4

3

6

6

10

9

10

8

11

10

9

11

11

8

10

11

8

12

6

16

10

20

15

13

22

14

19

24

20

11

19

13

7

25

5

4

5

4

4

8

5

5

6

6

3

4

4

4

10

34

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK


üle 1100 kroonitäpselt 1100 kroonialla 1100 krooniseda on võimatu öelda antud informatsiooni põhjalEi oska öeldaMitteasjakohane vastus/keeldus

Pretensioonide esitamise kindlus finantsasutuste vastu

Vaid 17% elanikkonnast tunneb end enam-vä hem kindlalt

Kuivõrd kindel Te olete, et Te teate, kuidas panga või finantsasutuse vastu mõjusat pretensiooni esitada?

4

4

4

5

3

4

4

3

4

5

3

2

7

9

13

14

13

16

12

10

13

14

3

11

18

8

13

21

17

38

41

36

42

41

26

39

38

32

40

40

35

40

46

33

27

26

28

24

25

34

27

26

35

28

24

30

30

19

19

17

15

19

13

18

26

18

16

27

17

14

23

15

8

23

6

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK


Väga kindel Üsna kindel Mitte eriti kindel Ei ole üldse kindel Ei oska öelda / keeldus

Finantsalase põhikirjaoskuse enesehinnang

Üldiselt 50/50

Keskmisest kõrgem

Milliseks Te hindate enda finantsküsimuste alaseid teadmisi selleks, et oma rahaasjade ja vajalike finantsteenustega hakkama saada ning mõistlikke ja

arukaid otsuseid teha? Kas Te peate oma teadmisi ...

11

10

12

10

12

12

11

8

11

12

8

11

17

13

13

8

13

39

42

37

37

44

37

43

32

28

32

47

34

41

48

38

37

44

36

35

35

36

42

30

29

35

36

38

42

32

38

37

30

31

36

35

35

6

4

7

5

5

9

5

8

13

5

4

8

6

2

3

8

4

6

8

8

8

5

9

13

6

12

12

10

5

11

5

4

14

7

8

9

11

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ÜLDJAOTUS

mees

naine

18-34

35-54

55-74

Eestlane

Muu

1. tase

2. tase

3. tase

alla 4500 krooni

4500-7500 krooni

üle 7500 krooni


Tallinn

Muu linn

Maa-asula

SU

GU

VA

NU

SR

AH

VU

SH

AR

IDU

SS

ISS

ET

UL

EK

EL

UK

OH

AT

ÜÜ

P


täiesti piisavaks pigem piisavaks pigem ebapiisavaks täiesti ebapiisavaks Ei oska öelda/keeldus

Kokkuvõte Finantsalane põhikirjaoskus

Lihtne aritmeetika ei valmista raskusi, kuid ajalise perspektiivi lisamine raha vä ä rtuse hindamisel, muudab vastused juba probleemseks. See puudutab nii raha ostujõu

muutumisehinnanguid kui intressi arvutusi.

Muudes finantsalase kirjaoskuse küsimustes võib vä lja tuua, et • Suurema tootlusega investeeringut peetakse üldjuhul riskantsemaks ja seda kõigis

rühmades (keskmine 72%)• Kõrge inflatsiooniga koos nä hakse ka elamiskulude kiiret kasvu (keskmine 85%)• Aktsiaturgudel riski vä hendamiseks peetakse portfelli hajutamist üldjuhul õigeks

vä iteks (keskmiselt 57%). Vastupidisel arvamusel ollakse vä he (6%). Võib öelda, et nö rusikareeglid on enamasti teada, kuid probleemid tekivad seal, kus on

vajaaru saada konkreetsetest arvutustest.

Saadud teenuste kasulikkuse hindamine• Enamike teenuste puhul jä lgib üle 70% teenuse kasutajaist selle kasulikkust

vä hemalt kord aastas. Erandiks on vaid pensionifondide osakud ja võlakirjad, mille puhul on vä hemalt kord aastas jä lgijaid tunduvalt vä hem, vastavalt 57% ja 41%.

• Tehtud finantsotsuste kahetsejaid on vä he. Samas ei oska 61% küsitletuist vastata, mis võib viidata sellele, et tehtud otsuseid pole piisavalt tagantjä rele hinnatud või analüüsitud.

• Enam on olnud tehtud otsuste kahetsemist vä iksemate laenude/krediitide võtmisel (7%).

Tutvumine finantsteenuste lepingute tingimustega.• 67% tutvub teenuse ostu ühes või teises faasis ka lepingu tekstiga, sealjuures

eelistab jõukaim rühm pigem natuke erinevat lä henemist – esmalt teksti põgus lugemine ja seejä rel selgituste küsimine.

Ka finantsalaste teadmiste enesehinnang pole kõrge, ehk on üsna adekvaatne

5. Finantsalaste teadmiste andmine noortele

Üldiselt oodatakse, et seda teevad esmalt vanemad.

Oluliseks peetakse, et seda teeks gümnaasium

Põhikooli roll on ootustes tagasihoidlikumal kohal

Probleem ongi selles, et vanemate enda finantsalane haritus pole piisav ning just 1. haridustaseme seas on puudused suuremad.Seega peaks tegelikult alustama põhikoolis

Kes peaks Teie arvates tegelema sellega, et juba noored saaksid vajalikke teadmisi rahaasjade planeerimise ja

finantsteenuste küsimustes?

85

69

58

57

54

36

29

8

12

13

15

13

15

14

3

6

8

11

7

12

15

1

3

3

4

3

5

11

0

2

5

5

5

7

16

3

7

13

7

18

25

15

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Vanemad, perekond

Gümnaasium

Kõrgkool, ülikool

Põhikool

Finantsteenustepakkujad

Kooliväliste kursustekorraldajadc

Algkool


4.8

4.6

4.3

4.3

4.3

3.9

3.3

Täiesti nõus 2 3 4 Ei ole üldse nõus Ei oska öelda/keeldus Keskmine

6. Tarbijatüübid finantsteenuste alal

Tarbijatüüpide eristamise aluseks kasutati kahe finantskä itumise

tunnuse kombinatsiooni • Isiklike rahaasjade planeerimise mä ä r • Finantsalase kirjaoskuse enesehinnang

Tüübid eristati jä rgmistest vastuste kombinatsioonidest ning varustati

tingnimetusega:• ”Fatalist/muretu” – isiklikke rahaasju ei planeeri või planeerib

lühiajaliselt ning oma finantsalaseid teadmisi loeb ebapiisavaks või ei oska hinnata.

• ”Enesekindel” – isiklikke rahaasju ei planeeri või planeerib lühiajaliselt, kuid oma finantsalaseid teadmisi loeb piisavaks

• ”Iseõppija” – isiklikke rahaasju planeerib muuhulgas ka pikemalt (üle 1 kuu), kuid oma finantsalaseid teadmisi loeb ebapiisavaks

• ”Teadlik planeerija” – isiklikke rahaasju planeerib muuhulgas ka pikemalt ning oma finantsalaseid teadmisi loeb piisavaks

Tarbijatüüpide profiil

• Fatalist/muretu“. Nooremad, vä iksema sissetulekute taseme ja regulaarsusega naised, sageli venekeelsed, kes (veel) ei muretse vä ga oma finantskä itumise adekvaatsuse pä rast ja naudivad enam tarbimist. Finantsteenuste tarbimisel oleks pigem riskirühm, kuid tegelikult tarbib finantsteenuseid vä he.

• ”Enesekindel”. Keskmine linna tavatarbija, kelle haridustase peaks võimaldama keskmisest paremat finantsalast kirjaoskust, kuid kellel pole see tegelikult kõrge ja kes sellest endale aru ei anna. Seega, vaatamata enesekindlusele, finantsalaselt peamine riskirühm

• ”Iseõppija”. Keskmine maa-eestlane, kes püüab ratsionaalselt kä ituda ja oma rahaasjadega hakkama saada, hankides ise selleks vajalikke teadmisi. Tä nu tervele mõistusele, ei ole riskirühm, kuigi sissetulekute puhver vä ike.

• ”Teadlik planeerija”. Meessoost valgekrae tüüp, kel finantsasjad üldiselt kontrolli all või peaks seda olema. Riskide puhvri moodustavad nii haridus kui sissetulekud

Peamine riskirühm, ehk sihtrühm finantskirjaoskuse parandamiseks

”Enesekindel”. Keskmine linna tavatarbija

Sots-dem• Noorem või keskmine vanuserühm• Palgatöötaja• Sissetulek keskmisest klassist ja keskmise regulaarsusega• Haridustase üle valimi keskmise

Muu iseloomulik• Finantsprobleeme (tulud ei kata kulusid) on viimase 12 kuu

jooksul esinenud rohkem kui teistel tüüpidel• Eluaseme sä ilitamise võimekus probleemide tekkel keskmisest

madalam (sageli laenud peal)• Raha kulutamise orientatsioon keskmisest suurem• Elab keskmisest enam tä nases kui homses• Raha on rohkem kulutamise kui hoidmise jaoks

7. Sotsiaaldemograafilised tunnused kui finantskirjaoskuse diferentseerijad

Kultuuriline taust (rahvus), mis mõjutab eelkõige üldisttarbimismudelit. • Venekeelne tarbijaskond tunneb ja kasutab eestlastest

vä hem eri finantsteenuseid, kuid planeerib enam pere eelarvet ja seab enam pikemaid rahalisi eesmä rke. Seejuures on enam orienteeritud kulutamisele kui sä ä stmisele, ehk planeerimise mõte on ratsionaalne kulutamine, mitte sä ä stmine. Selleks sunnib ka keskmisest madalam sissetulekute tase

Sissetulekute tase, mis mõjutab eelkõige üldist finantskä itumist ja

võimekust ning teenuste kasutamise aktiivsust

Sissetulekute stabiilsus, mis mõjutab sä ä stukä itumist. • Sä ä stmisel kasutavad enam tä htajalist hoiust, mis on

iseloomulik nii pensionä ridele kui jõukamale rühmale.

Sotsiaaldemograafilised tunnused kui finantskirjaoskuse diferentseerijad

Vanus, mis mõjutab üldist finantskä itumist. • Vanem rühm tunneb ja kasutab vä hem eri finantsteenuseid,

ostukä itumises on ettevaatlik, arvete maksmisel korrektsem, oma rahaasjades rangema distsipliiniga ja vanaduspõlve plaanides on selgelt teisel kohal laste tugi.

• Noorem rühm on ostukä itumises vabam, oma rahaasjades lõdvema finantsdistsipliiniga, vä ga madala eluaseme sä ilitamise võimekusega ja enam orienteeritud kulutamisele kui sä ä stmisele

Haridustase, mis mõjutab nii finantskä itumist, finantsteenuste tarbimist

kui finantsalast kirjaoskust. • 1. haridustase tunneb ja kasutab vä hem eri finantsteenuseid,

rahalised raskused on sagedamad, sä ä stab vä hem, on vä ga madala eluaseme sä ilitamise võimekusega, rahaasjade planeerimise ajahorisont vä ga lühike, oma võimalusi finantsasutustega vaielda hindavad vä ga madalaks ja rühma vanaduspõlve plaanides on kõik rahastamise allikad tagasihoidlikul kohal ning viiendik rühmast ei oska nende plaanide kohta midagi vastata.

Üldiseid jä reldusi• Üldised finantskä itumise hoiakud on konservatiivsed, kuid

tä pses, teadlikus ja planeeritud kä itumises see ei avaldu. Tegu on osalt “masujä rgse” efektiga, kuid teisalt ebapiisava finantsalase kirjaoskusega

• Samuti on reaalselt nä ha vaese ühiskonna finantsalase kä itumise mudel, kuigi sellesse on pikitud mõningaid kaasaegsemaid elemente. Vä ga õhuke puhver sissetulekute ja kulude (tarbimise) taseme vahel – seega vä ga kerge haavatavus.

• Probleemid finantsalases kirjaoskuses tekivad finantsteenuste kasutamise pikema perspektiivi ja arvutusvajaduste juures.

• Õnneks on üldine finantsalaste teadmiste enesehinnang adekvaatne, ehk samuti madal

• Probleemseks rühmaks on eeskä tt keskmine linnatarbija• Finantsalase kirjaoskuse tõstmist tuleks alustada põhikoolist.

Vastasel juhul jä ä bki osa elanikkonnast sellest ilma• Operatiivses plaanis on teadlikkuse tõstmise võtmekanaliteks

finantsasutuse klienditeenindaja ja teenusekirjeldused internetis

Tä nan

Kalev PettiFaktum & Ariko

www.faktum-ariko.ee

Economy & Finance

Kompot: majandus+tehnika+matemaatika