10
Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale Anna-Liis Uuetoa 9. B klass Gustav Adolfi Gümnaasium

Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

  • Upload
    ottvali

  • View
    308

  • Download
    10

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnaleAnna-Liis Uuetoa

9. B klass

Gustav Adolfi Gümnaasium

Page 2: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Vanusstruktuuri muutumine Baltimaades Eesti ja Läti rahvastikus toimusid muutused

enamasti samal ajal, rahvastiku areng üsna samalaadne. Leedut iseloomustavad sarnased protsessid, kuid väikeste erinevuste ja ajanihkega.

Page 3: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Põhjused, miks eakate osakaal on arenenud Euroopas

• Vähenenud sündide arv• Pikenenud eluiga (meditsiini areng,

sotsiaalne heaolu)• Tööealiste suurenenud väljaränne

Page 4: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Inimeste koguarvu muutus võrrelduna 1990. aastaga Euroopa Liidus langeb 2020. aastaks

sündimus ligikaudselt 17%. Samal ajal langeb see selleks ajaks Eestis

ligi 37% ning Lätis ja Leedus ligikaudselt 43%.

Rahvastiku kõige kiirem kahanemine toimus Baltimaades 1990. ja 2000. aastate algul, kui suurenes väljaränne ning sündimus üsna järsult langes.

Page 5: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Tööealiste arv Euroopa Liidus tõuseb, kuid Eestis ja Lätis kahaneb see ligikaudu 16-17 % ning Leedus 7%.

Tööealiste arv kahanes Balti riikides eriti 1990-ndate alguses väljarände tõttu ning 21. sajandi algul, kui Euroopa Liidus suurenes tööjõu nõudlus ning jätkus väljaränne teistesse riikidesse (enamasti Soome ja Rootsi).

Page 6: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Euroopa Liidus võrreldes 1990. aastaga, on ennustatud, et 2020. aastaks tõuseb üle 65 aastaste inimeste arv üle 59% võrra.

Eestis kasvab eakate arv selleks ajaks üle 35%, Leedus üle 40% ning Lätis üle 25%.

Seda arvestades, ei pruugi olla vananemisega seotud probleemid Balti maades nii suured, kui seda teistes Euroopa ühiskondades.

Page 7: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Järeldused

Baltimaad on rahvaarvu poolest Euroopa Liidu väiksemad riigid. Neis toimus kõige kiirem kahanemine 1990. ja 2000. aastate algul. Samuti aitasid kaasa sellele majanduslikud muutused.

Page 8: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Vaatlused Eesti rahvastiku kohta 1990-2009 kannatas Eesti Balti riikidest enim

väljarände all. Kuigi 1990. aastal vähenes sündimus järsult,

taastus Eesti sellest kõige kiiremini, kuigi see üksi ei suuda parandada nendel aastatel tekkinud noortepuudust.

Page 9: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Vaatlused Läti rahvastiku kohta Läti rahvastik kannatas aastatel 1990-2009

Balti riikidest enim ning olukord ei näi paranevat. Lätist saab üks kõige kiiremini kahaneva rahvaarvuga riik Euroopas.

Praegune madal sündimus ning pidev väljaränne ei võimalda sellel olukorral paraneda.

Page 10: Rahvastiku vanusstruktuuri muutuste mõju ühiskonnale

Vaatlused Leedu rahvastiku kohta Leedut mõjutas 1990-ndal toimunud

väljaränne kõige vähem. Leedu pole kaotanud nii palju tööealiseid

elanikke kui Eesti ja Läti ning tema rahavstikumuutus on olnud teistega võrreldes kõige stabiilsem.

Uue sajandi algul on olnud väga väike edasiminek ning rahvalanguse põhiteguriks on endiselt väljaränne.